Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"920" - 230 õppematerjali

thumbnail
7
txt

Arvutid I Labor 2

150 1248 872 1304 872 1 2 0 150 1248 912 1304 912 1 2 0 I 1056 848 1096 848 0 0.5 I 1056 912 1104 912 0 0.5 w 1096 848 1112 848 0 w 1112 848 1112 784 0 w 1112 784 1248 784 0 w 1112 848 1112 864 0 w 1112 864 1144 864 0 w 1144 864 1144 824 0 w 1144 824 1248 824 0 w 1104 912 1176 912 0 w 1248 880 1176 880 0 w 1176 912 1176 880 0 w 1024 816 1128 816 0 w 1128 816 1128 880 0 w 1128 880 1160 880 0 w 1160 880 1160 864 0 w 1248 864 1160 864 0 w 1024 880 1112 880 0 w 1112 880 1112 920 0 w 1128 880 1128 904 0 w 1248 904 1128 904 0 w 1208 840 1208 920 0 w 1112 920 1208 920 0 w 1248 920 1208 920 0 w 1208 840 1248 840 0 w 1176 880 1176 800 0 w 1248 800 1176 800 0 150 1896 584 1944 584 1 2 5 150 1896 680 1944 680 1 2 0 150 1896 840 1944 840 1 2 0 150 1896 616 1944 616 1 2 0 150 1896 648 1944 648 1 2 0 150 1896 808 1944 808 1 2 0 150 1896 776 1944 776 1 2 0 153 944 616 1016 616 1 2 0 w 928 592 928 608 0 w 944 608 928 608 0 x 24 139 35 142 0 20 8 x 24 195 35 198 0 20 4

Informaatika → Arvutid i
48 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mõõtmised topograafilisel kaardil III

A 4 2 1,25 81,2581,2 B 20 17 2,132,1 92,1392,1 Ülesanne 2. Leian kahe punkti (A ja B) vahelise joone kalde. Ülesandest 1 saan joone otspunktide kõrgused ­ HA ja HB (vt. tabel 1). Mõõdan punkti A ja B vahelise kauguse ­ joonepikkus 2 punkti vahel on 4,6 cm kaardil (S=4,6cm). Kasutades mõõtkava leian selle väärtuse ristkorrutise abil: 1 cm=200 m 4,6 cm= S AB , = 920 (m) Kõrguste vahe (h1,2) leian esimese ülesande HA ja HB väärtuse lahutamisel: h1,2 = HA ­ HB = 81,25 -92,13= -10,88. Nüüd saan leida kaldenurga, kalde %-s ja kalde -s. Kaldenurk: v°1,2 = arctan(h1,2 /SAB) = arctan(10,88:920) -0°40'39'' Kalle %-s: i%1,2 = (h 1,2/SAB)*100= (-10,88:920)*100= -1,2% Kalle -s: i1,2 =(h 1,2/SAB)*1000= -11,8 Ülesanne 3. Joone AB pikiprofiili koostamiseks pean esmalt tõmbama joone punktist A punkti B. Seejärel

Geograafia → Kartograafia
29 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Arvutid I LAB2

w 760 464 680 464 0 w 672 608 672 528 0 w 672 528 672 464 0 w 672 464 672 128 0 w 680 464 672 464 0 w 680 528 672 528 0 w 752 576 752 584 0 w 752 584 752 592 0 w 752 592 624 592 0 w 624 592 624 576 0 w 760 496 760 512 0 w 760 512 632 512 0 w 632 512 632 496 0 w 760 424 760 432 0 w 760 432 632 432 0 w 632 432 632 424 0 w 568 648 256 648 0 w 256 648 256 328 0 152 920 512 992 512 1 4 0 5 w 848 416 920 416 0 w 920 416 920 496 0 w 920 528 920 640 0 w 920 640 840 640 0 w 920 520 904 520 0 w 904 520 904 560 0 w 904 560 848 560 0 w 920 504 904 504 0 w 904 504 904 488 0 w 904 488 840 488 0 152 1024 304 1096 304 1 2 5 5 w 808 216 1016 216 0 w 1016 216 1016 296 0 w 1016 296 1024 296 0 w 1024 312 1016 312 0 w 1016 312 1016 512 0 w 1016 512 992 512 0 w 1016 216 1104 216 0 w 1016 512 1088 512 0 L 1568 928 1568 1000 0 0 false 5 0 L 1736 928 1736 1000 0 1 false 5 0

Informaatika → Informaatika
5 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Taandamisvalemid

Taandamisvalemid Taandamisvalemid on valemid, mille abil saab mistahes nurga siinuse, koosinuse ja tangensi väärtuse leidmise taandada teravnurga juhule või siis negatiivse nurga siinuse, koosinuse ja tangensi leidmise taandada positiivse nurga juhule. 1. Taandamisvalemid II veerandi nurkade korral. Iga II veerandi nurga , kui 90° < < 180°, saab esitada kujul = 180° - , kus on positiivne teravnurk. Näiteks = 110° = 180° - 70°. y II veerandi nurkade korral kehtivad valemid: sin(180° - ) = sin cos(180° - ) = - cos x tan(180° - ) = - tan Näide 1. Kasutades II veerandi nurkade taandamisvalemeid, saame sin 155° = sin(180° - 25°) = sin 25°, cos155° = ...

Matemaatika → Matemaatika
50 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Arvutid I, labor 2, 4bit lahutaja

0 0.0 L 648 104 552 104 0 1 false 5.0 0.0 L 648 136 552 136 0 1 false 5.0 0.0 L 648 168 552 168 0 0 false 5.0 0.0 L 648 296 536 296 0 0 false 5.0 0.0 L 648 328 536 328 0 0 false 5.0 0.0 L 648 360 536 360 0 0 false 5.0 0.0 L 648 392 536 392 0 0 false 5.0 0.0 x 505 76 531 82 0 24 a0 x 497 304 524 310 0 24 b0 154 808 72 872 72 1 2 5.0 150 808 112 872 112 1 2 0.0 w 872 288 840 288 0 w 872 264 872 288 0 w 872 256 840 256 0 w 872 224 840 224 0 w 872 248 872 224 0 152 872 256 920 256 1 3 0.0 150 792 288 840 288 1 2 0.0 150 792 256 840 256 1 2 0.0 150 792 224 840 224 1 2 0.0 w 808 80 664 80 0 w 664 88 664 104 0 w 680 64 648 64 0 w 680 64 808 64 0 w 664 104 664 120 0 w 664 120 664 296 0 w 664 296 648 296 0 w 664 120 808 120 0 154 760 160 824 160 1 2 5.0 154 824 168 888 168 1 2 5.0 w 680 72 680 96 0 w 800 96 800 104 0 w 800 104 808 104 0 w 696 104 648 104 0 w 696 104 696 152 0 w 696 152 760 152 0 w 760 168 672 168 0 w 672 328 648 328 0 M 872 72 968 72 0 2.5

Informaatika → Arvutid i
34 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Arvutid I: 4-bitine Loendur 15 1

150 752 136 752 88 1 2 0 w 744 464 744 440 0 R 800 624 800 720 1 2 100 2.5 2.5 0 0.5 w 800 624 800 480 0 w 872 480 800 480 0 w 800 480 800 392 0 w 800 392 800 384 0 w 872 384 800 384 0 w 800 376 800 288 0 w 872 288 800 288 0 w 800 376 800 384 0 w 800 288 800 192 0 w 872 192 800 192 0 L 848 632 848 712 0 0 false 5 0 w 848 592 848 632 0 w 848 496 848 592 0 w 848 496 872 496 0 w 848 400 848 496 0 w 848 400 872 400 0 w 848 304 848 400 0 w 848 304 872 304 0 w 848 208 848 304 0 w 848 208 872 208 0 w 920 464 944 464 0 w 920 368 944 368 0 w 920 272 944 272 0 w 920 176 944 176 0 w 944 464 944 448 0 w 944 448 760 448 0 w 760 448 760 440 0 w 752 400 752 368 0 w 944 368 944 352 0 w 944 352 760 352 0 w 760 352 760 320 0 w 752 368 744 368 0 w 744 368 744 320 0 w 752 280 752 272 0 w 752 272 744 272 0 w 744 272 744 240 0 w 944 272 944 256 0 w 944 256 760 256 0 w 760 256 760 240 0 w 752 200 752 176 0 w 944 176 944 160 0 w 944 160 760 160 0 w 760 160 760 136 0 w 752 176 744 176 0 w 744 176 744 136 0

Informaatika → Programmeerimine - python
36 allalaadimist
thumbnail
20
txt

Arvutid II labor

w 760 512 760 488 0 w 728 512 728 480 0 w 728 480 840 480 0 w 856 504 856 544 0 w 856 544 936 544 0 w 936 544 936 424 0 w 936 424 992 424 0 w 936 424 936 288 0 w 936 288 992 288 0 w 936 288 936 152 0 w 936 152 992 152 0 w 936 152 936 16 0 w 936 16 992 16 0 w 864 536 928 536 0 w 928 536 928 456 0 w 928 456 992 456 0 w 928 456 928 320 0 w 928 320 992 320 0 w 928 320 928 184 0 w 928 184 992 184 0 w 928 184 928 48 0 w 928 48 992 48 0 w 920 528 920 488 0 w 920 488 992 488 0 w 920 488 920 352 0 w 920 352 992 352 0 w 920 352 920 216 0 w 920 216 992 216 0 w 920 216 920 80 0 w 920 80 992 80 0 w 880 520 912 520 0 w 912 520 992 520 0 w 912 520 912 384 0 w 912 384 992 384 0 w 912 384 912 248 0 w 912 248 992 248 0 w 912 248 912 112 0 w 912 112 992 112 0 w 480 328 480 288 0 w 480 288 584 288 0 w 488 336 488 296 0 w 488 296 592 296 0 w 496 344 496 304 0 w 496 304 600 304 0 w 504 352 504 312 0

Informaatika → Arvutid
7 allalaadimist
thumbnail
180
xlsm

Informaatika I tunnitöö "Tabelid 2. Andmeloendid"

Lahter Arvutid Mark Protsessori Takt- Põhimälu Kõvaketta Hind tüüp sagedus maht maht Aragorn AMD Athlon6 3.0 512 160 499 Arven Intel Core 2 2.6 256 200 369 Balrog Intel Celeron 2.8 256 80 419 Eldar Intel Xeon 3.0 512 160 465 Elend Intel Celeron 4.0 2048 400 920 Faram AMD Athlon6 3.0 512 210 599 Frodo AMD Athlon6 3.0 4072 500 870 Gandalf Intel Xeon 3.2 512 160 849 Grimbol Intel Core 2 3.8 1024 320 1,149 Kalvar Intel Xeon 3.0 512 160 699 Marvin Intel Celeron 3.0 512 160 370 Rohan AMD Athlon6 3.5 512 160 340 Sauron Intel Xeon 2.5 256 180 339

Informaatika → Informaatika I (tehnika)
10 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti müügivõrgus olevad leivad ja saiad

........................................ .8 2.3.2 rosinakukkel.................................................................................................................................. ..8 . Leivad Peenleivad Tallinna Peenleib Netomass-1000 g, 475 g Koostis-rukkipüüljahu, vesi, nisujahu, rukkikroovjahu, suhkur, rukkilinnasejahu, pärm, keedusool (1,0%), köömned; traditsiooniliselt kääritatud juuretisega Kristel Reinsalu referaat Toiteväärtus-100 g tootes keskmiselt: energia 920 kJ (220 kcal); valgud 5,5 g; süsivesikud 47,3 g, millest suhkruid 3,3 g; rasvad 1,0 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,2 g; kiudained 5,0 g; naatrium 0,4 g GDA-1 portsjonis (1 viil e. 40 g) sisaldub: energia 88 kcal (4% GDA); suhkur 1,3 g (1% GDA); rasv 0,4 g (1% GDA), küllastunud rasvhapped 0,1 g (0% GDA), naatrium 0,2 g (7% GDA); kiudained 2,0 g (8% GDA) Isa peenleib Netomass-730 g, 350 g Koostis-rukkijahu, vesi, nisujahu, pärm, keedusool (1,1%), odralinnaseekstrakt, paksendaja

Toit → Pagar-kondiiter
28 allalaadimist
thumbnail
5
txt

Arvutid 1 paralleelülekandega mod 14,-1

w 896 552 880 552 0 w 880 552 880 568 0 w 880 568 848 568 0 w 896 584 800 584 0 w 800 584 800 568 0 w 896 616 752 616 0 w 752 616 752 568 0 w 896 648 696 648 0 w 696 648 696 568 0 w 960 680 640 680 0 w 640 680 640 568 0 w 992 680 992 688 0 w 992 688 584 688 0 w 584 688 584 568 0 w 1024 680 1024 696 0 w 1024 696 520 696 0 w 520 696 520 568 0 156 632 152 664 152 1 0.0 156 736 152 752 152 1 0.0 w 624 168 624 200 0 w 728 168 736 168 0 w 728 168 728 200 0 w 624 200 728 200 0 w 824 200 920 200 0 w 920 168 920 200 0 w 920 168 928 168 0 w 832 168 824 168 0 156 928 152 944 152 1 0.0 156 832 152 864 152 1 5.0 w 728 200 824 200 0 w 824 200 824 168 0 150 904 128 920 128 1 3 0.0 w 688 152 696 152 0 w 800 160 800 152 0 w 928 152 928 128 0 w 928 128 920 128 0 w 976 152 976 136 0 w 832 152 832 184 0 w 736 152 736 184 0 w 816 136 896 136 0 w 888 152 888 120 0 w 888 120 904 120 0 150 904 160 904 176 1 2 0.0 w 904 176 904 184 0 w 904 184 928 184 0 w 896 152 896 160 0 w 976 136 936 136 0

Informaatika → Arvutid i
103 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Laeva ökonoomika

See sisaldab kõike söögikordi, snäkke, kohvi, teed jne. Seega 20 päeva peale kulub kokku 20 * 15 = 300 eurot. Riietus Kuna meeskonnal on juba tööriided ja kaitsevahendid olemas, siis varusse võtan neid juurde 2000 euro eest. Kuna võib juhtuda, et kaitsevahenditega või riietega juhtub midagi. Kaasa võetavad varud Kütus Laev sõidab 20 päeva järjest ja päevas on kütuse kulu 46 000 liitrit. Kütuse kulu 20 päeva jooksul kokku tuleb : 20 * 46 000 = 920 000 liitrit. Kuna võib ka olla tormisemaid ilmasid, siis arvutan 10 % varu juurde : 920 000 * 1,1 = 1 012 000 liitrit. Kütuse liitri hind on 0,5 eurot, siis kütuse peale kulub kokku : 1 012 000 * 0,5 = 506 000 eurot Õli Masin õli ei söö ja normaalne kulu 20 päeva kohta järjest sõidul on 3 000 liitrit õli, siis võtan kaasa 4 000 liitrit õli, et oleks ka veidike varuks. Õli hind on 4 eurot liiter, seega kogu maksumus tuleb : 4 000 * 4 = 16 000 eurot Vesi

Merendus → Eriala seminar
3 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Finantsanalüüs ja investeeringud EKSAM

Vastus: 1,5% tehakse allahindlust. (a = 1,5) Ül. Finantsanalüüs Laenude kaalutud keskmine intressimäär on 7,4%, DAH 120, DIH 26,4, debitoorne võlgnevus aasta algul 12000, VC=0,45S, DSO 10,2, ROA 10%, I t=0,074*(SIL+LD)t-1, DFAH 84, CR 0,75, SILt-1 20000, LDt-1 60000, ROE 25%, DAPO 16, SIL=1/3LD. Täita küsimärgiga lahtrid: Müük S 300 000 Muutuvkulud VC ? 135 000 Püsikulud FC ? 149 080 Ärikasum EBIT ? 15 920 Intressid It ? 5920 Puhaskasum NI ? 10 000 Raha M ? 15 100 Võlakohustused SIL ? 6667 Nõuded ARt ? 5000 Tarnijatele tasumata arved AP ? 6000 Varud IRY ? 9900 Palga ja maksuvõlad ? 27 333 Käibevara kokku CA ? 30 000 Lühiajalised kohutused kokku CR ? 40 000 Põhivara FA

Majandus → Majandusteadus
363 allalaadimist
thumbnail
8
xlsx

Ehitusmaterjalid, praktikum

nr. tri näit jõud [kgf] Üksik Keskmine kgf / cm² N/mm2 N/mm2 1070 1070 66,9 6,6 191 - 1 1050 1050 65,6 6,4 960 960 60,0 5,9 191 - 2 6,2 960 960 60,0 5,9 1080 1080 67,5 6,6 191 -3 920 920 57,5 5,6 4635 128 36,21094

Ehitus → Ehitusmaterjalid
33 allalaadimist
thumbnail
8
xls

Turunduse labor 8 - ül 4

Z U3 0 40 2 0 2 0 0 0 0 0 Lf U4 -6 0 +Y 30 -Y Nõudmine 40 40 50 10 40 y= 30 F= 920 B VALIDA VEERG/RIDA KUS ON TRANSPORDIKULUDE SUMMA SUURIM Pakkumine E ai KAHJU TOOTJAD A V5= 3 V1= 0 3 80 2 2 2 2 1 0 30 +Y 50 X U1=0 1 6 10 2 2 2 2 2 1

Majandus → Turunduse alused
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Statistikaülesanne "Metsaraie"

Arvutus ülesannete puhul on vaja kirja panna tehte käik. Andmete leidmiseks kasuta järgnevat veebilehekülge: https://www.envir.ee/et/metsastatistika või kirjuta otsingusse “metsaraie eestis” →metsastatistika (püstkriips vahel) keskkonnaministeerium 1.2.1. Milline on kogu raie hulk? 10 117 900 tm 1.2.2. Kui suur on lageraie hulk? 8 000 000 tm 1.2.3. Milline on kogu metsa juurdekasvu hulk? 15 875 930 tm 1.2.4. Kui suur on majandatava metsa juurdekasvu hulk? 14 163 920 tm 1.3. Arvuta 1.3.1. Mitu protsenti moodustab 2015. aasta lageraie kogu raiest? Protsenti arvutan nagu võrdekujulist võrrandit. Kirjutan väja kogu raie, mille väärtuseks on 100%. Järgmiseks lisan lageraie, mille väärtus pole teada. Selle märgin x-ga. 10 117 900 tm - 100% 8 000 000 tm - x% x(%) = 8 000 000 tm 10 117 900 tm 100% ~ 79,1% 1.3.2. Mitu protsenti moodustab 2015. aasta majandatava metsa juurdekasv kogu metsa juurdekasvust? Protsenti arvutan nagu võrdekujulist võrrandit

Matemaatika → töö
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Dokumendi AKT koostamise näide

Alus: Tegevdirektori 11.oktoobri 2012. a käskkiri nr 16 ,,Komisjoni moodustamine'' Koostanud komisjon koosseisus: esimees finantsdirektor Margus Mägi liikmed:pearaamatupidaja: Reet Õunapuu assistent: Eveli Sarap raamatupidaja varahoidja Katrin Kaal Tutvunud põhivaradeseisukorraga aktsiaseltsi töökojas, teeb komisjon ettepaneku maha kanda füüsiliselt kulunud ja moraalselt vananenud põhivarad algmaksumusega 10 300, kulumiga 9400, jääkmaksumusega 920. Akt on koostatud 2 eksemplaris: 1 eks raamatupidamisele 2 eks töökojale /allkiri/ /allkiri/ Esimees Margus Mägi Liikmed: Reet Õunapuu /allkiri/ Mari Maasikas /allkiri/ Katrin Kaal

Ametid → Ametijuhend
30 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arvuti töö ja osad.

23. Ülesanne nr 1. Leida, kui palju kulub aega internetis faili allalaadimise peale. Faili suurus on 760 MB (megabaiti), interneti ühenduskiirus on 4Mb/s (megabitti sekundis). 760 x 8 =6080 bitti , 6080 : 4 =1520 sekundit (VALE ;) ) 24. Ülesanne nr 2. Leia, palju võtab mälumahtu pilt, mille resolutsioon on 1600 x 1200 pildipunkti. Värvisügavus on 16 bitti (iga pildipunkti jaoks on vaja 16 bitti mälu). 1600x1200= 1 920 000 , 1 920 000x16= 30 720 000 bitti e.3 840 00 baiti. Andra Udeküll 9.b klass

Informaatika → Arvuti õpetus
31 allalaadimist
thumbnail
16
xlsx

Kapitali hind

Milline on võõrkapitali maksujärgne hind selles ettevõttes? tulumäär 0,12 tulumaksumäär 0,26 võõrkapitali maksujärgne hind ? võõrkapitalihind = aastane intressisumma *(1-tulumaksumäär) /võlakirjade turuväärtus ki= 0,089 uruväärtus ettevõttel on emiteeritud 1000-kroonise nimiväärtusega võlakirjad, mille tähtajani on jäänud 10 aastat ja mille turuhind on praegu 920 krooni. Võlakirjade kupongimäär on 9,5% ja ettevõtte tulumaksu määr on 26%. Milline on ettevõtte võõrkapitali maksujärgne hind, kui selle hankimiseks emiteerib ta ka tulevikus samade näitajatega võlakirju? vülakirjad 1000 turuhind 920 võõrkapitalihind = aastane intressisu kupongimäär 0,095 tulumaksumäär 0,26 Intressisumma 95

Majandus → Finantsjuhtimine
172 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Tõste transpordiseadmetes

MUHVID JA PIDUR Elektrimootori valimiseks arvutan staatilist võimsust Nst: Qnom∗Vlast Nst = 60∗η süst , kus Vlast – lasti tõstekiirus ηsüst – süsteemi kasutegur (0,8…0,9). 147000∗12 Nst = 60∗0,85 = 34,6 kW. Valin vahelduvvoolu elektrimootori MTKF 412-6 (lülituskestvuse 25% korral) 8 Võimsus: 36 kW Pöörete arv (η): 920 p/min Mass: 315 kg Max.moment: 1000 N*m Käivitusmoment 950 N*m Käivitusmomenditegur Nst 2 πη 2∗3,14∗920 Mst = W ; W= 60 ; W= 60 = 96,3 rad/s 36000 Mst = 96,3 = 373,8 N*m Mk 950 Ψkäiv = Mst Ψkäiv = 373,8 = 2,5 Mmax 1000 Ψkr = Mst Ψkr = 373,8 = 2,7 Mk

Tehnika → Tõsteseadmed
115 allalaadimist
thumbnail
20
odp

Portugal

Portugal Rahvastiku tihedus Portugal ~108 in./km2 ● Hungary~110 in./km2 ● France ● ~108 in./km2 Malawi ● ~106 in./km2 Top 10 riigid 1 Monaco 16205 in./km2 ● 2 Singapore 6386 in./km2 ● 3 Malta 1261 ● in./km2 4 Maldives 1163 in./km2 ● 5 Bahrain 1035 in./km2 ● 6 Bangladesh 1002 in./km2 ● 7 Vatican City 920 in./km2 ● 8 Barbados 648 in./km2 ● 9 Nauru621 ● in./km2 10 Mauritius 603 in./km2 ● Rahvastiku tiheduse kaart Mereäärsetes piirkondades tihedam ● Pinnamood on tasandikuline ● ● Linnastumine Linnades elab 61,1% ● Linnastumise tempo 1,4% ● Keskmised ● Suurima rahvaarvuga linnad Lissabon – 547,631 ● Veekogude ääres ● ● Porto - 237,559 Pealinn Lissabon – 547,631 ● Mere ääres ●

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Võru County Vocational Training Centre

Võru Industrial Technical School was a successor of the Võru Industrial School, established in 1925, which had been specialising in teaching the skills of wood and metal processing. Väimela Agricultural Technical School, which originates from the Võru Farming School, established in 1920 specialised in teaching agriculture. While 410 students were enrolled in 1999, today this number has risen over 900. Statistics Main curricula *Number of students: 920 *Wood Processing Technology *Number of instructors: 47 *Metal Processing *Number of curricula: 16 *Mechatronics *Tourism and Catering Management *Area of study buildings: 6200 m² *Business Management *Information Technology Systems

Keeled → Inglise keel
2 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade)

0 184 960 96 968 96 1 184 960 216 968 216 1 184 960 344 976 344 1 184 960 464 968 464 1 L 992 544 992 576 0 0 false 5.0 0.0 L 1008 544 1008 576 0 0 false 5.0 0.0 M 1024 464 1056 464 0 2.5 M 1024 344 1056 344 0 2.5 M 1024 216 1056 216 0 2.5 M 1024 96 1056 96 0 2.5 w 128 448 128 592 0 w 128 592 936 592 0 w 936 592 936 496 0 w 936 496 960 496 0 w 960 376 928 376 0 w 928 376 928 584 0 w 928 584 136 584 0 w 136 584 136 400 0 w 136 400 128 400 0 w 128 352 144 352 0 w 144 352 144 576 0 w 144 576 920 576 0 w 920 576 920 248 0 w 920 248 960 248 0 w 960 128 912 128 0 w 912 128 912 568 0 w 912 568 152 568 0 w 152 568 152 304 0 w 152 304 136 304 0 w 128 464 192 464 0 w 192 464 192 384 0 w 128 464 128 448 0 w 136 424 168 424 0 w 168 424 168 296 0 w 168 296 192 296 0 w 144 352 144 216 0 w 144 216 192 216 0 w 136 424 136 400 0 w 152 304 152 136 0 w 152 136 184 136 0 w 184 120 184 72 0 w 184 72 104 72 0 w 192 200 176 200 0 w 176 200 176 120 0 w 176 120 104 120 0 w 192 264 192 240 0

Informaatika → Arvutid
140 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Äriplaan - FC JAAGUAR

arvestanud esialgu väiksema laste grupiga. Anname parimaid trenne ja teenime sellega populaarsust. Pikaajalised eesmärgid (2-3 aastat): Tulevikus on plaan luua esindusmeeskond ja osaleda Meistriliigas. Suurendame treeningvõimalusi ja viime oma klubi ka rahvusvahelisele tasandile. Asutamise ( tegutseval ettevõttel äriregistris registreerimise) kuupäev: 2. Aprill 2012 a. 2.2. UUS ETTEVÕTE Põhikapitali suurus kokku: 1830 · Rahalisi sissemakseid: 920 · Mitterahalisi sissemakseid (loetelu ja maksumus): Auto : 910 Ettevõtte vahendid · Põhivara: 1830 · Käibevara: 1700 Finantseerimise allikad · Omakapital: 2500 · Laenukapital: Juhtkond (nimi, vastutus/ tegevusala, amet, haridus) Ettevõte omanikeks on Sten Lepamaa ja Gert Sarapuu. Gert Sarapuu ja Sten Lepamaa on juhatuse liikmed . Kaks inimest töötab ettevõtte jaoks. Sten Lepamaa- treener, raamatupidaja Gert Sarapuu- treener, juhataja,psühholoog 3

Majandus → Majandus
52 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Lõputöö - ETTEVÕTE KREDIITIMAKSMISE VÕIMALUS SUNMAX OÜ NÄITEL‏

1,20 1,00 0,80 0,60 0,40 0,20 0,00 2004 2005 2006 11. OÜ SUNMAX 2004 2006 : , 2004 2006 0,26 1,79. , .. , , . 15. OÜ SUNMAX 2004 2006 ( 17 18) 2004 2005 2006 1 752 926 7 336 019 13 448 835 1 627 132 1 275 997 920 789 RTR 1,1 5,7 14,6 DSO, 339 63 25 : 339 25 , , . 16. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 19, 20) 36 2004 2005 2006 1 055 420 1 824 545 582623 1028302 APT 1,81 1,77 DPO, 201 206

Majandus → Ärijuhtimine
131 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tehnomaterjali kodutöö nr 2 (matrikli nr 7)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Materjalitehnikainstituut Eesnimi Perekonnanimi Matrikli number Rühma number Kodutöö nr1 Tallinn 2011 Terased 1. Fe-Fe3C faasidiagramm ning selle sulamigruppide struktuuriosad toatemperatuuril 2. Temperatuuril 920 C tardub vedelfaas austeniidi ja tsementiidi seguks. Temperatuuril 727 C laguneb austenniit ferriidi ja tsementiidi seguks. Lähtuvalt kasutusalast on tegemist süsiniktööriistaterasega. 3. Antud terase korral on võimalik poollõõmutus ning peale seda on struktuuriosad terajad sferoidaalsed tsementiidiosakesed. 4. Tegemist on termotöödeldava terasega ning antud terase tüüpiline termotöötlus on poolkarastus. 5

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
77 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Bauhaus

Lihula Gümnaasium Bauhaus Referaat Koostaja: Katre Pärnpuu Juhendaja: Maris Roost Klass: XII Lihula, 2009 Bauhaus Kõige kuulsam moodsa kunti kool, millel rajanevad paljud teised ning mis on arhidektuuri ja disaini valdkonnale suurt mõju avaldanud. Õpetajate hulgas olid Albers, Feininger, Klee, Kandinsky, Moholy-Nagy ja Schlemmer. Avati saksamaal 1919. ja suleti natside poolt 1933. aastal. Moholy-Nagy lõi Chicagos Uue Bauhausi. Bauhaus püüdis õpetada sääraseid väärtusi nagu lihtne, selge disain; abstraktsioon; masstoodang; hästi üles ehitatud keskkonna külbelised ja majanduslikud eelised; demokraatia. Joost Smidti plakat Bauhausi näituse jaoks, mis toimus Weimaris, juuli-september 1923. Bauhausi kunstnikud said juba algusest peale aru, kui tähtis on graafiline disain kooli korporatiivse identiteedi ja kujutluspildi väljendamise vahendina. Pa...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Nurkade liigitamine

Nurkade liigitamine Nurki on võimalik liigitada mitmeti. 1. Võttes aluseks nurga lõpphaara pöörlemise suuna, liigitatakse nurgad 1) positiivseteks, 2) negatiivseteks, 3) nullkraadisteks. 2. Võrreldes antud nurka nurkadega ±90°, ±180° ja ±360°, liigitatakse nurgad nii, nagu on tehtud joonisel: 360°-st 360°-st väiksemad Ülinürinurgad Nüri- Nüri- Ülinürinurgad suuremad nurgad nurgad Teravnurgad nurgad nurgad -360° -180° -90° 90° 180° 360° Täispööre Sirgnurk Täisnurk Täisnurk Sirgnurk Täispööre 3. Kui paigutada nurk koordinaatasandile nii, et nurga tipp on koordinaatide alguspunktis ja alghaar on ...

Matemaatika → Matemaatika
15 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Diskreetne matemaatika II kodutöö

Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded I 1. A) A={0;1;2;3} B={0;2;4;...;2n} ühisosaks on numbrid,mis kuuluvad mõlemasse hulka ehk A {0;2} B) A={-5n;...;-10;-5;0;5;10;...;5n} B={-2n;...;-2;0;2;...;2n} A {-10n;...;-10;0;10;...;10n} Seletus: 10n sain tehes tehte 5*2*n,sest sellisel juhul jagub see arv ükskõik millise n-ga korrutades siiski nii 5 kui 2ga ja seega kuulub nii hulka A kui B. 2. A ja B sümmeetriline vahe on C ja värvitud kollaseks. A ja C sümmeetriline vahe on B ning viirutatud,sest kui otsida A ja C sümmeetrilist vahet,siis A juba kuulub sellesse ja seega jääb järele ainult B. 3. väär,sest kahe hulga ühendist moodustatud 2-elemendilisi arve on rohkem,kui moodustades hulgast A ja B eraldi 2-elemendilised arvud ja need seejärel ühendiks võtta. tõene,sest ühisosa on osa,mis on olemas nii hulgas A kui B. tõene,sest alamhulgaks olevasse hulk...

Matemaatika → Diskreetne matemaatika
99 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Minu valikud eluaseme hankimisel

• SH. INTRESSIKULU - 34 521,59 EUROT NOTARITASU JA RIIGILÕIV OSTU-MÜÜGILEPINGU SÕLMIMINE JA HÜPOTEEGI SEADMINE (LAEN ELUASEME OSTUKS). LAENU SUMMA 186 000 €, ELUASEME HIND 185 000 €. • NOTARITASU - 1 052,16 EUROT • RIIGILÕIV - 302,94 EUROT • KOKKU - 1 355,10 EUROT NB! NOTARITASU EI SISALDA NOTARIAALSE LEPINGU ÄRAKIRJADE TÕESTAMISE TASU (10 KUNI 20 EUROT). KODULAENU TINGIMUSED • LAENUSUMMA ALATES 1 920 EUROT • INTRESSIMÄÄR ON SEOTUD 3, 6 VÕI 12 KUU EURIBORIGA (KLIENDI VALIKUL). • KODULAENU SAAB VÕTTA KUNI 40 AASTAKS EELDUSEL, ET KOGU LAEN ON TAGASI MAKSTUD 75. ELUAASTAKS. • KODULAENU PÕHITAGATISEKS SOBIB OSTETAV VÕI RENOVEERITAV ELUASE (KORTER VÕI ERAMU). TAGATISE HINDAMISEKS KASUTAGE MEIE AKTSEPTEERITUD KINNISVARABÜROO TEENUST. TÄNAN KUULAMAST!

Majandus → Majandusõpetuse alused
2 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Taimaa

Huvilised saavad sõita jalgratastega, pildistada, teha linnuvaatlust, telkida, sukelduda, või seista eksootiliste loomade läheduses. Suuremad linnad 1 Bangkok 6355 144 mil. 2 Samut Prakan 378 741 mil. 3 Nothanburi 291 555 mil. 4 Udor Thani 222 425 mil. 5 Nakhon Ratchasima 204 641 mil. 6 Hat Yai 187 920 mil. 7 Chon Buri 183 317 mil. 8 Chiang Mai 174 438 mil. 9 Phra Pradaeng 171 544 mil. 10 Lampang 148 199 mil.

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
26
xls

Äriplaani paigaldusleht

Personalikulu Brutopalk (makstakse välja samal kuul) 36 120 36 120 36 120 36 120 36 120 36 120 43 344 43 344 Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 11 920 11 920 11 920 11 920 11 920 11 920 14 304 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 108 108 108 108 108 108 130 Koolituskulud 1 000 1 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms)

Toit → Kokandus
164 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jäämägi

Jäämäed triivivad peamiselt Atlandi ookeani põhjaosas ning Antarktise ümbruses. Atlandi põhjaosa jäämägedest 90% on pärit Gröönimaad katvast jääkilbist. Suur osa Antarktise jäämägedest on lahti murdunud selfiliustike küljest. Jäämäed koosnevad magedast liustikujääst. Hunnikuisse kokku lükatud rüsijääd ei loeta jäämägede hulka kuuluvaks. Jäätüki läbimõõt peaks ületama 20­25 [viide?] m, et teda jäämäeks nimetataks. Mageveejää tihedus on 920 kg/m³, seevastu merevee tihedus on 1025 kg/m³. Seetõttu on umbes 9/10 jäämäest allpool veepinda. Jäämäe veepealse osa kuju järgi on raske määrata jäämäe veealuse osa kuju, sealhulgas seda, kui sügavale ta ulatub. Suurimate jäämägede läbimõõt võib ulatuda mitmesaja kilomeetrini. Teadaolevatest suurim jäämagi eraldus 2000. aastal Antarktikas Rossi selfiliustikust ja sai nime B15, kus B tähendab eraldumist 90. läänepikkuskraadist lääne poolt

Loodus → Loodusõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Arvutid I, labor 2, 4bit summator

w 744 392 696 392 0 w 888 152 888 176 0 w 888 176 776 176 0 w 776 176 776 224 0 w 776 224 864 224 0 w 864 224 864 216 0 w 864 216 872 216 0 w 776 224 776 296 0 w 776 296 816 296 0 w 816 328 776 328 0 w 776 328 776 296 0 M 936 208 984 208 0 2.5 w 904 480 872 480 0 w 904 456 904 480 0 w 904 448 872 448 0 w 904 416 872 416 0 w 904 440 904 416 0 152 904 448 952 448 1 3 0.0 150 824 480 872 480 1 2 0.0 150 824 448 872 448 1 2 0.0 150 824 416 872 416 1 2 0.0 154 800 368 864 368 1 2 0.0 154 864 376 920 376 1 2 0.0 M 920 376 992 376 0 2.5 w 752 200 696 200 0 w 752 200 752 360 0 w 752 360 800 360 0 w 704 424 696 424 0 w 752 424 704 424 0 w 952 288 952 344 0 w 952 288 944 288 0 w 952 344 784 344 0 w 776 344 776 392 0 w 784 344 776 344 0 w 776 392 856 392 0 w 856 392 856 384 0 w 856 384 864 384 0 w 776 392 776 440 0 w 776 440 776 448 0 w 776 448 776 456 0 w 776 456 824 456 0 w 824 488 776 488 0 w 776 488 776 456 0 w 760 424 752 424 0 w 760 424 760 376 0 w 760 376 800 376 0 w 752 360 752 400 0

Informaatika → Arvutid i
91 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Bussiliini tasuvusarvestused

Aastane remonditööliste palgafond: Sr1= Srp1( 1+ Ptäiend/ 100)= 15749,5( 1+ 8,6/ 100)= 17104 EEK Sr2= Srp2( 1+ Ptäiend/ 100)= 31603( 1+ 8,6/ 100)= 34321 EEK 5. VEOKULUDE JA OMAHINNA ARVUTUS 5.1 Ekspluatatsioonimaterjalide arvutus Kütuse maksumus, ( Hk- kütuse liitri hind): Sküt1= Kküt1* Hk= 23320,9* 12,50= 291511,3 EEK Sküt2= Kküt2* Hk= 46641,7* 12,50= 583021,3 EEK Transmissioonõli maksumus: Strõ1= Ktrõ1* Htrõ= 4,6*100= 460 EEK Strõ2= Ktrõ2* Htrõ= 9,2*100= 920 EEK Mootoriõli maksumus: Smõ1= Kmõ1* Hmõ= 127,4*100= 12740EEK Smõ2= Kmõ2* Hmõ= 254,9*100= 25490EEK Jahutusvedeliku maksumus: Sjv1= Kjv1* Hjv= 10*20= 200 EEK Sjv2= Kjv2* Hjv= 15*20= 300 EEK Rehvide maksumus: Sre1= Nr1* Hr= 24*2000= 48000 EEK Sre2= Nr2* Hr= 48*2000= 96000 EEK 5.2 Veeremi hoolduse ja jooksva remondi kulud Aastane hoolduse ja jooksva remondi kulud, ( võttes materjalide ja tagavaraosade kuluks 1000 km kohta M= 250 EEK):

Logistika → Logistika
67 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Laevade joonised ja pildid

N = 34 650 bhp Containership ­ Konteinerilaev ­ MUUGA (ehitatud Hollandis 1995) LOA = 90,67 m; LPP = 84,95 m; B = 15,80 m; D = 5,80 m; T = 4,63 m; f = 4 705 t; light = 1 505 t; W = 3 200 t; GT = 2 658; NT = 1216; v = 14,4 sõlme; N = 4 480 bhp Roll-on/roll-off ship ­ ro-ro-laev ­ LEHOLA (ehitatud Hispaanias 1999) LOA = 122,32 m; LPP = 112,20 m; B = 19,80 m; D = 12,90 m; T = 5,78 m; f = 8 970 t; light = 4 050 t (T =3,02 m); W = 4 920 t; TPC = 19,3 t/cm; GT = 7 606; NT = 2 945; v= 17,0 sõlme; N = 3 700 kW Joon. 1.8. Kemikaalide tanker LNG Tanker ­ Veeldatud gaasi (LNG-) tanker ­ - (ehitatud USA-s 1975) LOA = 285,3 m; LPP = 273,4 m; B = 43,7 m; D = 25,0 m; T = 11,0 m; f = 94 600 t; light = 31 000 t; W = 63 600 t; v = 20,4 sõlme; N = 43 000 bhp Joon. 1.9. Vedelgaasi- (LNG-) tanker Ore/Bulk/Oil Ship or OBO Ship ­ OBO-laev ­ (ehitatud USA-s 1970)

Merendus → Merendus
33 allalaadimist
thumbnail
6
xlsx

Tootmismahtude muutus aastatel 2000-2012

2 00 1 2 00 2 20 03 2005 5 757 710 10 799 659 11 946 653 2006 5 819 614 11 484 233 11 263 986 2007 6 213 460 11 596 327 10 780 729 2008 6 045 730 11 575 644 8 653 541 2009 5 209 857 7 934 057 5 731 397 2010 5 905 985 9 628 920 7 762 544 2011 6 311 318 8 398 654 8 653 560 2012 5 649 269 9 942 711 10 328 884 Mehhiko Tai 3 001 974 2 483 043 TOOTJAD da Brasiilia Mehhiko Tai Venemaa Lõuna-Korea Hispaania USA 1 968 789 4 167 089 1 539 680 4 105 853 D Venemaa Hispaania TOOTMISMAHTUDE MUUTUS AASTATEL 2000-2012 20 0 00 0 00

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Atlantise allkaik

Jumalik Inimene kaotab oma valguse kui ta laskub alla Suure Aasta tsklit mooda, uinub ja unustab levuse endas ... "Palju plvkondi , kuni jumalik loomus veel kestis neis , olid nad seadusele kuulelikud ja Jumala suunas sdamlikud, mille seeme nad olid , sest nad omasid telist ja igal viisil suurt hinge .. " Kuid Atlantislased said rikutud: " ... kui Jumaliku osa neis hakkas hbuma , ning lahjenes liiga palju surelikkuse segunemisest ja inimloomus vttis vimust, nad siis ei suutmata kanda oma varandust, kitusid ebasndsalt ning sellele, kel oli silm ngemaks, muutus nhtavalt rikutumaks, "- Platon, " Critias " , 360BC We see the coming change of the cycles left to us to be discovered in Mythologies, in Arts, in Hermetics, in Folk even in Fairytales where young girl (Divine Female) needs to be saved... They all speak about times, when th Humanity falls asleep and becomes materialistic, forgets where it originates... this is the time ...

Filosoofia → Filosoofia
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Norra rahvastikupüramiid ja selle iseloomustamine

NORRA 1) Riigi rahvaarv, kas on arenenud riik või arengumaa. 1.01.2011 seisuga on Norra Kuningriigi rahvaarv 4 920 305 . Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal Türgit arvestamata . Norra on arenenud maa. 2) Rahvastiku tihedus ja paiknemine; põhjendus, miks selline. Rahvastikutihedus on 14,82 in/km².Rahvastik ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt..Asulate all on 0,7% pindalast. Suur osa rahvastikust paikneb riigi lõunaosas ehk pealinnas Oslos ja selle ümbruses, kuna esiteks on inimestel lihtsam tööd leida , teiseks on Põhja-

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
7
txt

Paralleelülekandega loendur mooduliga 10, -1

w 1232 648 1224 664 0 w 1200 648 1208 664 0 w 1168 648 1200 664 0 150 1264 600 1264 648 1 2 0.0 150 1232 600 1232 648 1 2 0.0 150 1200 600 1200 648 1 2 0.0 150 1168 600 1168 648 1 2 0.0 152 1216 664 1216 728 1 4 0.0 w 832 648 800 664 0 w 800 648 792 664 0 w 768 648 776 664 0 w 736 648 768 664 0 150 832 600 832 648 1 2 0.0 150 800 600 800 648 1 2 0.0 150 768 600 768 648 1 2 0.0 150 736 600 736 648 1 2 0.0 152 784 664 784 728 1 4 0.0 w 976 648 944 664 0 w 944 648 936 664 0 w 912 648 920 664 0 w 880 648 912 664 0 150 976 600 976 648 1 2 0.0 150 944 600 944 648 1 2 0.0 150 912 600 912 648 1 2 0.0 150 880 600 880 648 1 2 0.0 152 928 664 928 728 1 4 0.0 w 728 600 728 584 0 w 728 584 872 584 0 w 872 600 872 584 0 w 872 584 1016 584 0 w 1016 600 1016 584 0 w 1016 584 1160 584 0 w 1160 600 1160 584 0 w 760 600 760 576 0 w 760 576 904 576 0 w 904 600 904 576 0 w 904 576 1048 576 0 w 1048 600 1048 576 0 w 1048 576 1192 576 0 w 1192 600 1192 576 0

Informaatika → Informaatika
149 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade)

w 480 192 480 288 0 w 480 288 616 288 0 w 344 112 344 168 0 w 344 168 504 168 0 w 320 96 368 96 0 w 504 168 504 248 0 w 504 248 616 248 0 w 320 96 320 160 0 w 320 160 536 160 0 w 536 160 536 200 0 w 536 200 616 200 0 w 712 192 712 104 0 w 712 104 1040 104 0 w 712 240 1040 240 0 w 712 280 872 280 0 w 872 280 872 384 0 w 1040 384 872 384 0 w 720 320 856 320 0 w 856 320 856 520 0 w 856 520 1040 520 0 w 360 128 392 128 0 w 344 112 376 112 0 w 1024 632 1024 288 0 w 1024 288 1040 288 0 w 512 456 920 456 0 w 920 456 920 424 0 w 920 424 1040 424 0 w 512 408 840 408 0 w 840 408 840 144 0 w 840 144 1040 144 0 M 1232 472 1256 472 0 2.5 M 1232 336 1256 336 0 2.5 M 1224 192 1248 192 0 2.5 M 1208 56 1232 56 0 2.5 g 1040 8 984 8 0

Informaatika → Arvutid
59 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Arvutid labor nr 2 aritmeetika-loogikaseade

w 1048 208 1568 208 0 w 1568 208 1568 384 0 w 1568 384 1288 384 0 w 1288 384 1288 504 0 154 928 184 928 208 1 2 0 154 960 184 960 208 1 2 5 154 992 184 992 208 1 2 5 154 1024 184 1024 208 1 2 0 w 496 128 496 80 0 w 416 136 416 80 0 w 336 144 336 80 0 w 256 152 256 80 0 w 496 128 1032 128 0 w 1032 128 1032 184 0 w 416 136 1000 136 0 w 1000 136 1000 184 0 w 336 144 968 144 0 w 936 184 936 152 0 w 936 152 256 152 0 w 1016 184 1016 88 0 w 984 184 984 96 0 w 952 184 952 104 0 w 920 184 920 112 0 w 1072 88 1016 88 0 w 1016 88 480 88 0 w 1064 96 984 96 0 w 984 96 400 96 0 w 1056 104 952 104 0 w 952 104 320 104 0 w 240 112 920 112 0 w 920 112 1048 112 0 w 1024 208 1024 224 0 w 1024 224 1560 224 0 w 1560 224 1560 368 0 w 1560 368 1496 368 0 w 1496 368 1496 504 0 w 992 208 992 232 0 w 960 208 960 240 0 w 928 208 928 248 0 w 992 232 1552 232 0 w 1552 232 1552 360 0 w 1552 360 1360 360 0 w 1360 360 1360 504 0 w 960 240 1544 240 0 w 1544 240 1544 352 0 w 1544 352 1224 352 0

Informaatika → Arvutid
50 allalaadimist
thumbnail
6
xlsx

Vooluresonants (12)

9 795 4995,132 0,023 0,0023 0,083 0,0083 0,117 10 820 5152,212 0,017 0,0017 0,085 0,0085 0,112 11 845 5309,292 0,012 0,0012 0,088 0,0088 0,109 12 870 5466,371 0,007 0,0007 0,091 0,0091 0,106 13 895 5623,451 0,004 0,0004 0,1 0,01 0,103 14 920 5780,530 0,006 0,0006 0,096 0,0096 0,101 15 945 5937,610 0,008 0,0008 0,099 0,0099 0,098 16 970 6094,690 0,013 0,0013 0,102 0,0102 0,096 17 995 6251,769 0,016 0,0016 0,107 0,0107 0,093 18 1020 6408,849 0,021 0,0021 0,107 0,0107 0,091

Füüsika → Füüsika ii
256 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Portugali geograafiline iseloomustus

Portugali tähtsaimas linnas Portos augusti keskmine maksimaalne õhutemperatuur 25 °C ja seitsmel kuul aastas ületab sademete hulk seal 100 mm. Päikesepaistet on keskmiselt 2500– 3200 tundi aastas, talvel keskmiselt 4–6 tundi päevas ja suvel keskmiselt 10–12 tundi päevas. Portugali kõige vihmasem piirkond on Serra da Estrela mäeahelik, kus aasta sademete hulk on tihti üle 2500 mm. Piirkonniti on aastane sademete hulk väga erinev, kuid Mandri-Portugalis on sademeid keskmiselt 920 mm aastas. Portugali pindalast moodustab põllumaa 22%, metsamaa 38% ning rohumaa 20%. Portugali mullad on suuresti välja kujunenud vulkaanilise tegevuse mõjul ning on valdavas osas kuivad ja happelised liivmullad, mis ei ole taimekasvatuseks soodsad. Nii kliimatingimused kui ka mullatüübid eeldavad põllumajandusega tegelemiseks rohket niisutust. Erandiks on mõningate jõgede orgudes jõesetete baasil tekkinud liivsavimullad,

Geograafia → Euroopa
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ranniksekvoia

Pahkjate moodustiste all on uinunud pungad, mis vajadusel võrseid ajama hakkavad. Ranniksekvoia kasvab uduses ja niiskes kliimas, kitsal umbes 750 kilomeetri pikkusel ribal 30...65 kilomeetri kaugusel Vaikse ookeani rannikust, California keskosast kuni Oregoni piirini. Vahetu ookeani rannik on puu jaoks liiga liivane, tuuline ja soolane. Suurem osa levialast jääb merepinnast kõrgusele 30...750 meetrit, kuid harvemini kasvab ranniksekvoia ka meretasapinnal või kuni 920 meetri kõrgusel. Eelistatav kasvuala on mägedes, eriti aga nendevahelistes sügavates orgudes, kus tänu sagedasele udule võib leida kõige kõrgemaid ja vanemaid sekvoiasid. Paljude isendite vanus ulatub üle 600 aasta, vanim teadaolev sekvoia on umbes 2200-aastane. Noored puud kasvavad väga kiiresti; esimese 20 aastaga võib puu kasvada kuni 20 meetri kõrguseks. Ranniksekvoia kasvab tavaliselt koos erinevate ebatsuugade, kiviviljakute, läänetsuuga ja hariliku

Loodus → Loodus õpetus
1 allalaadimist
thumbnail
1
doc

English speaking countries

you know some English. But still, no matter in which country you go, they're still very different. For example Australia, United Kindgom and its parts Endland and Scotland. Australia is located in the Pacific ocean and it's sixth country in the world for it's size. It's total area is 7741220 km². This country doesn't have an official language, but it's national language is English. Australia has much lakes and rivers in it. More exactly about 68 920 km² is made up by lakes and rivers. Climate in australia is dampish and warm. Australia's capital is Canberra, but the largest city is Sidney. The symbol of Australia is kangaroo, it's the biggest marsupial (kukkruloom) in the world. Also it has the greatest number of reptiles (roomajad) of any country, more than 700 species. United Kingdom consists of England, Scotland, Wales and Northern Ireland. It is girded (ümbritsema) from North Sea, strait of La Manche and Atlantic Ocean

Keeled → Inglise keel
30 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ahven

ahven Ahven ehk harilik ahven on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala. Ahven on levinud peaaegu kogu Euroopas. Ta elab paljusugustes mage- ja riimveelistes veekogudes. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult. Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5–9 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranžid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Eesti järvedes on ahven koos haugiga kõige levinum kalaliik, samuti elab ahven peaaegu pooltes vooluveekogudes ja kõikjal rannikumeres (arvukamalt Väinameres). Mõnedes metsa- ja soojärvedes on ahven ainuke kalaliik. Ahven moodustab suurtes veekogudes harilikult kaks vormi: rohuahven eh...

Loodus → Loodus
1 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Laevateooria

Staatiline Dünaamiline Õõtsumine Käiturid püstuvus püstuvus Püstuvus lainetuses 1. Laevageomeetria Käikuvus lainetuses Mõisted, tähised ja ühikud IMO ringkirjaga (IMO MSC/Circ. 920 15.06.1999) on Lastimise ja püstu- vuse tüüpjuhendis rahvusvaheliselt kohustuslikud laevanduses kasutatavad mõisted, tähised ja ühikud, mis on alljärgnevas tabelis. Term Mõiste Tähis SI-ühik After perpendicular Ahtri loodsirge AP - Fore perpendicular Vööri loodsirge FP -

Merendus → Laevandus
77 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Multimeedia arvuti

Multimeediaarvuti Sisukord Sisukord Korpus Emaplaat Protsessor Protsessori ventilaator Mälu Videokaart Helikaart Võrgukaart Toiteplokk Kõvaketas Kuvar Klaviatuur Hiir Kõrvaklapid mikrofoniga Veebikaamera Operatsioonisüsteem/tarkvara UPS Kokkuvõtte Kasutatud allikad 2 Korpus Corsair Carbide 500R Mid-Tower ­ must Mõõdud: 521 x 206 x 508 mm Kaal: 7.53 kg Emaplaadi tugi: ATX, Micro ATX Protsessori jahutite tugi kuni 175mm Graafikakaardi tugi kuni 452mm Kuus 120mm/140mm ventilaatori kohta Neli 120mm ventilaatori kohta Sisaldab 200mm ventilaatorit küljepaneelil, kahte esipaneeli 120mm ventilaatorit ja ühte tagumise paneeli 120mm ventilaatorit 5.25" pesad: 4 3.5" kõvaketta sahtlid: 6 Laienduspesasid: 8 Esipaneeli liides: Kaks USB 3.0 ühendust Üks Firewire ühendus 3.5" kõrvaklappide/mikrofoni ühendus ·Hind 116,80 (,,1A.EE") ...

Informaatika → Arvuti õpetus
1 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Eesti majandusolud 1920.-1930.aastatel

Eesti majandusolud 1920.-1930.aastatel Majandusarengu lähtekohad. Vene impeeriumi koosseisus oli Eesti olnud üks enim arenenud regioone. Asudes Venemaa ja Euroopa vahelistel ühendusteedel, saabusid siia Euroopa moodsad mtootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Venemaa turu olemasolu lubas arendada ulatuslikku tootmist nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Seotus Venemaaga - majandus oli sõltuvuses idaturust. Mõisamajandus suutis Eestis püsida tänu sellele, et siin toodetavat puitu, piiritust ja piima tarbis avar ja vähenõudlik idaturg. Eesti iseseisvumisega: 1) Vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes, 2) ahnesid Vene turg sealsed tooraine allikad, 3) Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse osaliselt halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. 1920. aastate alguse majanduslik tõus...

Ajalugu → Ajalugu
124 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Austraalia - Referaat

Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemused räägivad erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. 4. AUSTRAALIA LOODUS Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m). Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas; nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastaaegadel. Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse

Geograafia → Geograafia
99 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun