LELOL iseseisev töö Nr. 3 iseseisev töö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 ÜLESANNE 1. Antud: A=25 m – vedeliku samba kõrgus P1=4 bar = 4*105 Pa – välisrõhk ρ=950 kg/m3 - tihedus g=9.81 m/s2 – gravitatsioon Leida: P2 - anuma põhjas olev rõhk F - jõud kui anuma põhjapindala on S=2 m2 Lahenduskäik: 1. Arvutan anuma põhjas oleva rõhu P2. P=P1+A*g* ρ P2=4*105 + 25*9.81 *950=632987.5 Pa=6.329875 bar 2. Arvutan jõu F. Pa=N/m2 632987.5 N/m2 / 2 m2=316493.75 N Vastus: P2=6.329875 bar F=316493.75 N ÜLESANNE 2. Antud: d=18 mm=0.018m – toru sisediameeter v=3.5 m/s – vedeliku kiirus l=130 m – toru pikkus υ=35 mm2/s=35*10-6 m2/s – kinemaatiline viskoossus tegur ρ=900 kg/m3 - tihedus Σξ=30 - kohalike takistuste summa Leida: p1 2 - Rõhukadu barides La...
Karula, Luunja, Sõmerpalu, Painurme turbavabrikud. 20. sajandi algul suurenes turba kasutamine kütusena ka elektri tootmisel. Eestis toodetud kasvuturbast läheb 90% ekspordiks – põhiliselt ostavad seda Lääne-Euroopa aiandusfirmad. Viimase 80 aasta jooksul on Eestis kaevandatud ühtekokku ligikaudu 70–75 miljonit tonni turvast. 2009. aastal toodeti 842 300 tonni turvast, sealhulgas 380 400 tonni vähelagunenud turvast ja 461 900 tonni hästilagunenud turvast Kui turba kaevandamine Eestis jääb praegusele tasemele, siis jätkub tööstuslikuks tootmiseks eraldatud turbavarudest vähemalt 900 aastaks. Turbatööstuses ja sellega seotud valdkondades saab peamiselt maapiirkondades tööd 1 500 ‑ 2 000 inimest. Turba kasutamine Ehitus- palkmajade tihendamiseks, aknaklaaside vahele Energeetika- küttematerial(brikett)
dispetser 9 600 tööline 7 600 tööline 8 700 autojuht 11 500 raamatupidaja 10 700 autojuht 13 700 sekretär 7 700 tööline 8 300 juhataja 25 400 raamatupidaja 11 600 treial 10 270 müügijuht 12 700 tööline 11 200 meister 13 780 lukksepp 8 600 sekretär 10 800 sekretär 8 600 tööline 9 600 lukksepp 12 700 sekretär 8 600 autojuht 10 900 tööline 7 700 juhataja 32 700 sekretär 9 800 juhataja 36 500 treial 11 500 tööline 8 500 sekretär 8 700 tööline 10 300 autojuht 9 700 tööline 7 500 raamatupidaja 12 700 treial 11 800 jurist 23 500 jurist 22 700 tööline 7 500 tööline 9 700 tööline 7 600 tööline 10 800 tööline 10 700 autojuht 11 800
Kontrolltest 211. 1 33. On antud järgmised andmed: Käsutatav tulu 0 50 100 150 200 Sääst -10 0 10 20 30 Leida: a) MPC-0,8 (50-10)/50 b) APC kasutatava tulu tasemel 100 0,9 (90/100) c) Säästujoone tõus 0,2 (1 0,8) 34. Alljärgnevas tabelis on toodud andmed tarbuimisfunktsiooni kohta Käsutatav tulu Y 900 1000 1100 1200 1300 1400 Tarbimiskulutused C 750 800 850 900 950 1000 Oletame, et plaanitud investeerimiskulutused on 200 ja avaliku sektori kulutused on 100 ning kogutulu võrdub kasutatava tuluga a) joonista graafikule kogukulutustejoon ja 45-kraadi joon b) arvuta tasakaalutulu 1200 (Y = C + I + G = 300 +0,5Y +200 +100 ; Y = 600/0,5 = 1200) Oletame, et täishõive taseme SKP on 1400
1240 : 2000 XIV-XV XVIII I 900 - , , .
1, 2, 4, · 20. [1 p.] " " · " " , ( 10%), , . 5-6 . · 21. [4 p.] , " " 21. · V 12, 400 () . · W ................(), V. · X ................. (), W. · Y ............. (), X. · Z .................. (), Y . 22. [4 p.] , · (1) · (2) · (3) 22. 1) 1 5 20 000 000 2) 42 kg 900 kg - 7140 kg 3) 8300 C -1 190 000 C 14 900 000 C 63 000 000 C IV · 23. [1 p.] . · 24. [1 p.] . · 23. ...................................................... ...................................................... ...................................................... .......................................................... .............................................................. · 24
M (. Ursidae) -- . . , , , . , , . . , , , . . . , , , . . 3 725 1000 ; 1--1,5 70 . -- 3,4 , 900 . 1,5--2 . , . , ; , -- . , - ; , -. . . ; . , ( , ). ( ), - ( ) . , ; , ; . . ( ); , , , . Ursus.
9- 1006- 10- 1523- 20- 1648- 90- 1297- 100- 10.1.1905- 200- 22.2.1791- 300- 30.5.1992- 400- 23.9.2007- 500- 30.10.2011- 600- 700- 800- 900- , 1000-
T-11.4 Ainetute varaobjektide maksumust tuleb amortiseerida nende kasuliku eluea jooksul ja lepingus määratud aja jooksul. Kui kasulik eluiga ja lepingus määratud aeg on erinevad, siis valida tuleb lühem. T-11.7 Firma bilansis kajastatud goodwill näitab, et firma on soetanud ettevõtte hinnaga, mis ületab viimase indentifitseeritava puhasvara reaalväärtuse. T-11.8 Suur Firma soetas Väikefirma, makstes selle eest 550 000 eurot. Väikefirma vara reaalväärtus oli 900 000 eurot ja kohustised 400 000 eurot. Suur Firma peaks tehingust kajastama goodwilli 50 000 eurot. SEST... 900 000 on turuväärtus 900 000 400 000 = 500 000 (turuväärtus ilma kohustisteta) Makstakse 50 000 eurot rohkem, seega goodwill ongi 50 000 eurot. ÕPIK LK 275 ÜLESANDED Ü-11.1 Firma ostis 20 aastaks frantsiisi, makstes selle eest 50 000 krooni. Teha raamatupidamiskanne ostu ja esimese aasta amortisatsioonikulu kajastamise kohta. ____ 1. Ostu kajastamine
seni, kuni välisjõud seda olekut ei muuda II Seadus: Keha kiirendus a on võrdeline ning samasuunaline talle mõjuva jõuga F ja pöördvõrdeline tema massiga m. a=F/m III Seadus: Kaks keha mõjutavad teinetest võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate vastassuunaliste jõududega. F=-F 4. Töö, võimsus, energia – Töö A on võrdne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A=Fs cos . Kui on vahemikus 00-900 , siis töö on positiivne. Kui on 900 , siis tööd ei tehta. Kui on 900- 1800 siis töö on negatiivne. Töö ühik on dzaul (J). 1J on töö, mida teeb jõud 1N tee pikkusel 1m. Võimsuseks nimetatakse suurust, mis näitab, kui palju tööd tehti ajaühiku kestel. N=dA/dt=Fv. Võimsuse ühikuks on vatt(W). 1W=1J/s; 1hj=736W. Energiaks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimat tööd teha. Potensiaalne energia on võrdne tööga, mida
kvartsküvette. Spektrofotomeetri näidud: 1. Lahus: 0,388 2. Lahus: 0,530 3. Lahus: 0,670 4. Lahus: 0,883 Kaliibrimisgraafikult leidsin vastavalt proovide optilisele tihedusele neis sisalduva türosiini kontsentratsioon. C1 = 0,0601 mg/ml t1 = 0 s C2 = 0,0804 mg/ml t2 = 5 min = 300 s C3 = 0,1066 mg/ml t3 = 10 min = 600 s C4 = 0,1308 mg/ml t4 = 15 min = 900 s Saadud katseandmete alusel koostasin graafiku, mis väljendab türosiini kontsentratsiooni ja reaktsiooni kestvuse vahelist sõltuvust CTyr = f(t). Graafikult on näha, et türosiini kontsertatsioon kasvab ajas. Sirge ei läbi y-telje nullpunkti, sest kaseiin sisaldab TKÄ-ga mittesadenevaid kompenente, mistõttu on türosiini vähesel määral ka 0-proovis. Graafiku järgi on sellele ajavahemikule vastav kontsentratsiooni muut C = 0,13080,0601 = 0,0707 mg/ml. C 10 3 V1 2 V2 A=
'],' fi i s li'k rr e il,"q rin c. E ii'ira ig u r:- r' !,,. C{ * pr =Y11' .-^{) u -ta ={-: "a )--) SlnA = -. = cos,6' * fi) = eosex ft'=fr h'=Gr- (, ...
Test 2 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=380464 Elektriahelad ja elektroonika alused - kevad Õpikeskkonna avalehele Minu kursused AME0070-2012k Teema 3 Test 2 Testi navigatsioon Alustatud kolmapäev, 21. märts 2012, 13:43 Lõpetatud kolmapäev, 21. märts 2012, 13:44 1 2 3 4 5 Aega kulus 54 sekundit 6 7 8 9 10 Punktid 14,00/15,00 Hinne 9,33, maksimaalne: 10,00 (93%) 11 Lõpeta ülevaatus Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question ...
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Muutused Eesti tööturul (tuhandetes) 900 825,8 806,6 800 761,4 698,9 675,4 700 633,4 619,3 613 602,5 575,3 568,3 572,2 600
Nimi Klass : 12 : 24 1990 1918 : : : : : : 17 075 400 ² : : 141 888 900 . : 45 226 ² : : 1 342 400 (2007) . : ( ) : : (1637) - (38) : : (162 ) (4400) : : - (318) (5642)
Mobiilside Mobiilside Alguse sai mobiilside 1930 aastal kui mobiilside tugijaamad võtsid enda alla terve auto pakiruumi. Seda kasutasid politsei ja sõjavägi. Üks tugijaam suutis korraga teenindada 25 kõnet. Sellised saatjad olid suure võimsusega. Mobiilside 2 1981 tutvustati juba uut kärgsidel põhinevat tehnoloogiat NMT (Nordic Mobile Telephone). See baseerus analoogsidel, kuid tänapäeva kasutatakse digitaalset sidet. Ameerikas võetakse kasutusele aga AMPS- süsteem Advanced Mobile Phone Service Mobiilside 3 Tänapäeval kõige kiiremini arenev valdkond on mobiilside. Telefoni abil mitte ainult ei helistata vaid ka teostatakse muid operatsioone. Hetkel kasutatakse GSM telefone. Need töötavad tavaliselt sagedusel 900/1800/1900 MHz. Mobiilside 4 Eestis on kasutusel vaid 900/1800 MHz sagedused. Telefoni abil saab lisaks rääkimisele ka Interneti külastad...
Kui lahtris on arv väiksem kui 200, siis liidame otsa 100, kui rohkem, siis 0: 7 165 62 300 900 Loetle kokku täidetud lahtrid 10 9 9 9 10 10 9 10 10 10 9 10 10 8 10 10 6 10 10 7 10
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist ...
Omakapitali suurus omafinantseerimisel 30,000 Omakapitali suurus segafinantseerimise 15,000 EBIT* 1,800 EBIT eelarveline 2,830 Finantseerimisotsus Segafinantseerimine Ie 0 Id+e 900 Cse 3,000 CSd+e 1,500 EBIT* 1,800 EBIT 2,830 Pangalaen 15,000 Laenu hind 6% Projekti riskianalüüsi mõõdikud
07.51 35107315081 344 #N/A Kristina Übi 05.05.78 47805055499 217 #N/A Karin Joonas 07.11.62 46211071556 #N/A #N/A Kati Kukk 10.02.70 47002103667 #N/A #N/A Kristjan Reinhold 18.07.63 36307182219 #N/A 665 Eduard Kimmari 29.03.67 36703294042 425 #N/A Rein Räämet 14.01.75 37501141994 #N/A #N/A Kristina Treumann 09.03.68 46803092358 641 #N/A Jako Karjust 07.08.67 36708076959 900 #N/A Jana Maripuu 15.04.85 48504153321 #N/A #N/A Jaanika Kikkas 27.12.66 46612276192 #N/A #N/A Kaie Jaanus 20.08.68 46808206404 #N/A #N/A Lembit Siirak 01.06.88 38806014589 955 #N/A Gert Svarts 11.04.72 37204117232 126 650 Endrik Joonas 31.05.63 36305314050 #N/A 22 Risto Ruuben 11.01.59 35901118419 #N/A #N/A Naima Jürimägi 11.06.73 47306112851 248 #N/A Merle Kuhi 27.10
1 - 2 - 3 - 4 - 5 - 6 - 7 - 8 - 9 - 10 - 11 - 12 - 13 - 14 - 15 - 16 - 17 - 18 - 19 - 20 - 21 - 22 - 23 - 24 - 30 - 40 - 50 - 60 - 70 - 80 - 90 - 100 - 200 - 300 - 400 - 500 - 600 - 700 900 - 800 1 ,000 -
1. Töö eesmärk Etüülatsetaadi hüdrolüüsireaktsiooni kiiruskonstandi temperatuurisõltuvuse katseline määramine 2. Teoreetilised alused Keemilise reaktsiooni kiiruskonstandi sõltuvust temperatuurist kirjeldab Arrheniuse võrrand E kc=Aexp(- A ), (1) RT kus A - koefitsient, EA - aktivatsioomenergia, R - universaalne gaasikonstant, T - temperatuur, K. Gaaside kineetilise teooria põhjal on teada, et E kc ~ T1/2 Aexp(- A ) (2) RT ning statistilise mehaanika järgi E kc ~ TAexp(- A ) (3) RT Piiratud temperatuurivahemiku korral võib lugeda võrrandit (1) piisavalt täpseks, kuna sõltiivus astmefunktsiooni...
..0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 139,69g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) =139,88g V (kolvi maht) = 315 ml õhutemperatuur t° = 22 kraadi õhurõhk P = 100,9 kPa = 100 900 Pa Arvutati, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel. V0= P *V*T0/P0*T V0= 100 900Pa * 315 ml * 273,15 k / 101 325 Pa * 295,15 k = 290,29 mg = 0,29029 g Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis (m õhk ) M(CO2) = 12+2*16=44 g/mol p = M (gaas) g/mol / 22,4 dm3/mol = 44g/mol / 22,4 dm3/mol = 1,96 g /dm3 m (õhk) = tihedus (õhk) * V0 m (õhk) = 1,96 g/dm3 * 0,29029 g = 0,568 g
BMW 846QCW 12886 HELGE PIKPOOM Elisa BMW 238AXB 9480 HELLE RAUDMANN Elisa Mercedes-Benz 735TNP 15398 HEKTOR UUSTALO Elisa Mazda 825GBW 9123 VLADIMIR POHHOMOV EMT Minuteid Rand 2300 0,0025328 ABIT TEEL 2800 0,0042464 ALAR VALT 1900 0,0072527 ALEKSANDRA KORNEJEVA 1600 0,0080445 ANATOLI IVANOV 2900 0,0127918 ANDRES NAHK 900 0,0133991 BRIGITTA SABSAY 1000 0,0133993 ELEMENT EEH 400 0,0160866 INRETA OSAÜHING 2900 0,01616 IVAR ALAS 3000 0,017276 KALEV-JOGAN KINGO 2500 0,0201238 KARMEN VEEORG 2200 0,0202639 KATRIN LEMBER 1500 0,0212221 KATRIN VIRU 2600 0,0230425 LEILI JÕEMETS 1900 0,0262073 MARIKA ILING 800 0,026597 NELLI KAASIKMÄE 1500 0,03067 PEEP PREFERO 400 0,0338275 PEETER BÕSTROV 700 0,0386803 REGINA REBANE
Dopc Xea a ? , B T C B 4000000 - 159,2 ² 8 po (mainimine) 1154 o X C 1285 1631 (trükikoda) 1633 (liituvad) . . O 1422 B c 1267 123,7 13-14 50 - " " : 900 , 3500 , 3000 , 3000 1600 (, , ) 1959 15000 (42 ) 25 1939 619 (liiki) R-- 1998 170 1300 20 1936 3070 45 a T?
INDIA KUNST India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi - küll vanast Mesopotaamiast, küll Vana-Kreekast. Induse kultuur. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas III aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Kunst religiooni teenistuses. Võrreldes Euroopaga esinevad India looduses palju suuremad kontrastid: kõledad ktltmaad ja viljakad orud, kivised kõrbed ja vohavad troopikametsad, igilumised mäed ja võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. Indias valitsevad usundid - hinduism, budism, dzainism. Kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Templid ise - peamised vana kunsti mälestusmärgid - meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India skulptuur. Erinevalt egiptuse skultuurist ei ole see staatiline, vaid seda iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zest...
7. 650 4084,07 1,56 5,36 5,55 1,40 8. 700 4398,23 0,88 3,40 3,25 1,20 9. 750 4712,39 0,66 3,08 2,71 1,00 10. 800 5026,55 0,65 3,09 2,63 11. 850 5340,71 0,60 3,16 2,59 0,80 12. 900 5654,87 0,44 2,70 2,09 0,60 13. 950 5969,03 0,40 2,63 1,81 0,40 14. 1000 6283,19 0,54 3,60 2,24 0,20 15. 1050 6597,34 0,63 3,56 2,25 16. 1100 6911,50 0,67 3,53 2,21 0,00
24 Lahendus: Q = q * A*t q = k*I Q = k * I * A*t 3m I= = 0,6 5m 1 Q = 2,0 * 0,6 * 20m 2 * = 1m 3 24 Vastus: Süvendist tuleb tunnis pumbata 1m3 vett välja. Variant 2: Ülesanne 1 Leida tugevusparameetrid () Antud: 1 = 100kPa 3 = 30kPa c = 20kPa Lahendus: 3 = 1 Ka - 2c Ka - 1 Ka + 2c Ka + 3 = 0.....( .) 2 - 1 Ka 2 + 4c 2 Ka + 3 = 0 2 2 - 10000 Ka 2 + 800 Ka + 900 = 0 - b ± b 2 - 4ac 2a - 800 ± 800 2 - 4 * ( - 10000 ) * 900 - 800 ± 6000 Ka = = 2 * ( - 10000) - 20000 Ka1 = -0,26 - ei.sobi Ka2 = 0,34 Ka = 0,583 Ka = tan( 45 - ) 2 0,583 = tan( 45 - ) 2 arctan 0,583 = 45 - 2 = 45 - arctan 0,583 2 = 2( 45 - arctan 0,583) = 29,5 o Variant 2: Ülesanne 2
13 390 229 2 14 480 231 2 15 530 233 2 16 600 235 2 17 690 237 2 18 780 237 0 19 900 239 2 20 1200 241 2 21 1500 243 2 22 1800 245 2 23 2400 248 3 24 3000 252 4 Integraalse jaotuskõvera lähteandmed.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Mullbetoon Koostas: Kristen Volkov Väimela 2012 Sisukord: Sissejuhatus......................................................................3 Mis on mullbetoon?..........................................................4 Kuidas mullbetoonist plokkidest müüri laduda?..............5 Sarrustamine.....................................................................6 Esimene plokirida............................................................7 Kasutatud materjal...........................................................8 Sissejuhatus Referaadi teemaks on mullbetoon. Oma referaadi tegemisel kasutasin internetti. Referaadis räägin natuke lähemalt mullbetoonist, kus seda kasutatakse jne.. Mis on mullbetoon? Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või m...
Kordamine 3 ülesanne 7 7) Kui kohustuste kogusumma on 90 000 ja omakapitali summa on 250 000, siis varad kokku on 340 000 8) Statistilise meetodi väärtusvähendi moodustamise raamatupidamiskanne 9) Algvaru oli 150 hind 14.-, ost detsembrikuus 45 hinnaga 16 , müük 35 hinnaga 12.- , lõppvaru 200 tk hinnaga x , leia kas kasutatakse Fifo lifo vms meetodit vastus LIFO on vastus . 10) Töötaja palk oli 900 euri . sotsmaks jt maksud olid ka antud ja pidid valima õige variandi , et kui palju tööandja kulu on ! sinna lisad 900+ sots maks+ töötuskindlustusmaks ja ongi olemas. 11) Milliste kannetega kajastatakse intresside arvestamist ( D: intressikulu; K:intressivõlg) 12) Omakapitali küsimus õige omakapital=vara-kohustised 13) Lühiajalised finantsinvesteeringud bilansis vahetult pärast ''raha''
ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.4 Firma kasutab varude arvestuses pidevsüsteemi. Asta algul oli konto Varud saldo 124 600 eurot. Jaanuarikuu esimesel dekaadil toimusid järgmised tehingud: a) Laseri Firmalt osteti 4. Jaanuaril kaupa 23 900 euro eest (tasumine toimub hiljem). b) Graafika Firmale müüdi 9. Jaanuaril kauoa, mille maksumus müügihinnas oli 36 800 eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem. Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded. Kui suur on konto Varud saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)? Miks edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole nagu näiteks ostjale tarnitava veoauto kütusepaagi täitmiseks ostetud kütuse maksumust? a) D: Varud 23 900
-2 -1 0 -1 0 1 1500 1300 800 400 0 0 750 1300 400 y1 y2 y3 y4 y5 y6 -1 -1 -1 0 1 0 2 1 -0 1 -0 -1 700 900 800 0 0 400 700 900 800 y1 y2 y3 y4 y5 y6 1 1 1 -0 -1 -0 0 -1 -2 1 2 -1 0 200 100 0 700 400 200 50 -0 y1 y2 y3 y4 y5 y6
hallmalmi struktuur ja hallmalmi tempermalmiks muuta ei ole üldse võimalik. Tempermalmi 1õõmutatakse järgmiselt. Valgemalmist valandid paigutatakse teras- või malmkastidesse ja nendele puistatekse peale puhast kuiva liiva. Liiva puistamine on vajalik selleks, et 1õõmutamisel ei tekiks kaardumist valandi enese raskuse ja temal asuvate teiste valandite raskuse toimel. Kastid paigutatakse 1õõmutusahjudesse. Ahi kuumutatakse temperatuurini 900 - 950° ja sellel temperatuuril hoitakse valandeid 10 - 20 tundi; sõltuvalt malmi ränisisaldusest. Lõõmutustemperatuuril koosneb valgemalmi struktuur austeniidist ja tsementiidist. Tsementiit laguneb rauaks ja grafiidiks. Raud lahustub austeniidis, grafiit aga jääb püsima struktuuriosana, teise tahke faasina. Pärast lõõmutamise esimest staadiumi (s.t. pärast lõõmutamist temperatuuril 900-950°) koosneb malmi struktuur austeniidist ja grafiidist.
Soojendamine: Q=cmto | c=erisoojus Sulatamine: Q=m | =sulamissoojus Aurutamine(keetmine): Q=Lm | L=keemissoojus Põletamine: Q=km | k=kütteväärtus cvesi=4200 J/kgCo, cjää=2100 J/kgCo, ksüsi=30 mJ/kg, jää=330 kJ/kg, Lvesi=2300 kJ/kg, jää=900 kg/m3, vesi=1000 kg/m3, kbensiin=46 mJ/kg, 1l=1 dm3, 1m3=1000 dm3, 1 kJ=1000 J, NB! = tihedus!
, . , -- . 50 . 45 226 ². . -- 1 340 935 ( , ). : -- 68,6 %, -- 25,6 %, -- 2,1 %, -- 1,2 %, -- 0,8 %, -- 1,7 %. : - , - , - -. : - , - ; - , , , , ; , "", , . : (396,9 , 29,6% , 1.01.2007); (102 ), (66,7 ), - (45,4 ) (44,1 ). 1 500 . , 2 900 . , . . , ( ), . . , . 15 : --- --- . -- -- . -- -- . --- --- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . 1 - 24 - 24 - 20 - 10 - 24 - 1 - 25, 26 - 23 -
41 1 41 0,09 0,09 0,01 0,01 43 2 86 2,09 4,18 4,47 8,94 44 5 220 3,09 15,45 9,55 47,75 45 1 45 4,09 4,09 16,73 16,73 46 1 46 5,09 5,09 25,91 25,91 900 57,82 180,06 Variatsioonrida on kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida. 37, 37, 38, 38, 38, 38, 39, 39, 39, 39, 40, 40, 41, 43, 43, 44, 44, 44, 44, 44, 45, 46 Mood on tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Mo= 44 Mediaan on arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on vartiatsioonreas ühepalju. Me= ( 40 + 40) : 2= 40
Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee Kunda tsemenditehasesse 1886. aastal, sellele järgnes 1888. aastal (Tallinna tramm). Esimene kitsarööpmeline rongiliiklusega raudtee ehitati 1895 ja avati liikluseks 1896 (tee Valgast Pärnusse, vt. PärnuMõisakülaViljandi raudtee). Eesti saartest on kitsarööpmeline raudtee olnud Saaremaal, Hiiumaal, Muhumaal, Vormsis, Naissaarel, Aegnal ja Aksil. Eestis on olnud kitsarööpmelisi raudteid laiusega 600 mm, 750 mm, 762 mm, 900 mm ja 1067 mm. Praegu on kitsarööpmelistest raudteedest kasutusel 600-mm tee Nurme turbatööstuses, 750-mm tee (Tootsis, Müramaa ja Lavassaare vahel, Sanglas, Naissaarel), 900-mm tee on kasutusel maa-alustes põlevkivikaevandustes ja 1067-mm teed kasutab Tallinna tramm. Laiarööpmeline raudtee Laiarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on suurem kui 1435 mm. Üldiselt käsitletakse
1), ( liistliidet pole vaja arvesse võtta). Koormused, liite (istu) nimimõõde (võlli läbimõõt) ja varuteguri väärtus valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile (): A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 T, Nm 500 600 700 750 800 850 900 950 1000 1100 Fa, N 900 1100 1300 1400 1500 1600 1700 1800 1900 2000 [S] 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 2 2,2 2,3 2,4 2,5 d, mm 35 40 45 50 55 60 70 80 85 90 Tinglik rummu läbimõõt, rummu laius ja pinnakaredus valida õppekoodi eelviimase numbri () järgi:
......................................................................................... 3 Eesti Vabariigi 92. aasta möödumist tähistati sel aastal 24.veebruaril Tartus Vanamuise Teatri Kontserdimajas. Presidendi vastuvõtul oli üle 900 külalise ja nende meeleolu tõstsid 120 muusikut. Saalis kõlas Eesti Vabariigi hümn, mis võttis nii mõnelegi pisara silma. Peala hümni pidas meie Vabariigi President ToomasHendrik Ilves oma traditsioonilise kõne, milles kõige suuremaks valupunktiks pidas ta meil suurt tööpuudust. ....................................................
9. 200 221 26 10. 240 223 28 11. 280 225 30 12. 330 227 32 13. 390 229 34 14. 460 231 36 15. 530 233 38 16. 600 235 40 17. 690 237 42 18. 780 237 43 19. 900 239 44 20. 1200 241 46 21. 1500 243 48 22. 1800 245 50 23. 2400 248 53 24. 3000 252 57 Joonis 1 Tabel 1 graafiliselt ( P=f(t) ) Tabel Integraalse jaotuskõvera lähteandmed Aeg t, s OOx mg V m/s Raadius rt , m Fraktsiooni suhteline sisaldus Q tmin =280
keeruliste rituaalide ning ohverdamistega. Nende jaoks oli tähtis olla heas nimekirjas jumalate juures. Suuresti olenes kõik preestritest. Maajad on leiutanud piltkirja. Nende kalender oli täpsem kui see mida kasutati sel ajal Euroopas, astronoomia oli kõrgemalt arenenud, olid esimesed hindude kõrval kes võtsid kasutusele matemaatikas arvu 0, oskasid ennustada päikesevarjutusi. Maajade hiilgus langes pärast 900 aastat. Nad lahuksid oma templitest ja need võeti üle uute rahvaste poolt. Maajad ei saavutanud enam mitte kunagi sellist hiilgust nagu neil oli. Asteegid Mehhikos: Mehhiko kiltmaal arenes ka kõrgkultuur kuid aja jooksul tungisid sinna põhja poolt sõjakad hõimud , neist osad jäid Mehhikosse aga osad liikusid edasi. Kunagi rajasid asteegid ühe järve keskel paikneva saare peale oma pealinna- Tenochtitlan. Nüüd asub seal Mehhiko pealinn Mexico.
SÜÜRIA KODUSÕDA Viimase kuue aasta jooksul on kajastatud Süüriat kui riikt, mida sõda on halvatunud. Süüria on seostatud islamiäärmuslaste ja lõputu sõjategevusega. Kuidas sai kodusõda Süürias hakkata, ja milline on prognoos tulevikuks? Süüria on iidse kõrgkultuuriga maa, mille ajalugu ulatub tagasi kiviaega, kui esimene inimasustus rajati. Liiga paljud inimesed ei oskaks seostada Süüriat vanimate kirjandusteostega, kuid selle riigi alad olid Mesopotaamia kõrval. Süüria kõrget kultuuri näitab ka erinevad iidsed struktuurid Palmyra linnas asuv Baali tempel, ehitatud 2300 eKr. Seega võib öelda, et Süüria on väga rikas maa kõrgkultuuriga. Süüria kodusõda algas 2011. aastal, kui protestiti Bashar alAssaadi ja valitsevat reziimi, mille valitsusväed püüdsid jõuga maha suruda. Konflikti juured on aga veelgi kaugemal minevikus. Üheks põhjuseks võib pidada usulahkude konflikti lähiajaloos. Pärast I maailmasõda, surusid Prantsusevõi...
mol-% File: C:HSC5GibbsMeelika_teine.OGI 100 COCl2(g) 90 80 70 60 Cl2(g) CO(g) 50 40 30 20 10 Temperatur 0 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 K OGI Cl2(g) CO(g) Temperature 900 1000 K
Mitmesugused nõuded 264 Ettemaksed 807 Varud Müügiks ostetud kaubad 20 941 Lõpetamata objekti müüdiks 5 102 Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 965 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072 Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) 2 292 Põhivara akumuleeritud kulum(miinus) -778 173 Lõpetamata ehitised 8 840 eTTEMAKSED MATERIAALSE PÕHIVARA EEST 0 Kokkumateriaalne põhivara 1 836 996 IT süsteemid 5445
Kõlvikute kirjeldus Kõlviku nr Pindala S (ha) Koordinaadid Kõlviku liik (m) X Y 1 ~28 1590 490 Põld 2 ~21 1650 1175 Looduslik rohumaa 3 ~14 1075 425 Soo 4 ~22 1050 900 Mets 5 ~19 1300 1325 Võsa 6 ~22 725 460 Võsa 7 ~13 900 1425 Mets 8 ~31 350 455 Põld 9 ~22 480 1070 Looduslik rohumaa 10 ~15 540 1350 Põld
Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik seib. 5. Koostada tugevustingimused lõikele ning valida lõtkuta poltliite polt. Kontrollida valitud polt (profiil, muljumisele. 6. Valida lõplik keermesliite variant. Põhjendada oma valikut. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 l, mm 400 500 650 700 750 800 850 900 950 1000 F, kN 4,4 3,6 2,4 2,8 3,2 4 4,2 5,6 6 7 UNP (U-nr) 160 180 200 220 240 260 280 300 320 350 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 , mm 5 5 5,5 5,5 6 6 6,5 7 7 7,5 Andmed. F=5,6 kN l=900 mm =7 mm UNP (U-300) h=300 mm 1=10 mm a=200 mm
Alari issak holland Hollandi vapp Hollandi lipp Holland ehk Madalmaad (hollandi Nederland) on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Pealinn - amsterdam Rahvastik Amsterdam 2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest pindala 41 526 km² Kuninganna Beatrix Wilhelmina Armgard van Oranje-Nassau Vaatamisväärsused Allard Pierson Muuseum Piibli Muuseum Nemo Muuseum Amsterdamis tulbid Hollandi tüüpi tuuliku varemed.
Hommikusöök:Bors - 163 Lõunasöök:Frikadelli supp - 186 Õhtusöök:Pannkoogid Piim 479 Kolmapäev Hommikusöök:Moosi pirukas Kali 863 Lõunasöök:Peekon Tee 2303 Õhtusöök:Hakklihapallid Tee 746 Neljapäev Hommikusöök:Makaronid Tee 318 Lõunasöök:Praekartul Piim 900 Õhtusöök: - - - Reede Hommikusöök:Hamburger Coca cola 676 Lõunasöök:Kartulid keedetud Piim 308 Õhtusöök:Pannkoogid Tee 430 Laupäev Hommikusöök:Praetud maks,kartulisalat Tee 650 Lõunasöök:Frikadelli supp - 186 Õhtusöök:Kringel Vesi 796 Pühapäev
Nurgad 5.klass Kus me kohtume nurkadega? Millest koosneb nurk? haar tipp haar Tähistame antud nurka? Vali varianti. A 1. ACB 2. A 3. B B C 4. ABC 5. ABC Missugused nurka liike te teate? Millega võrdub sirgnurga suurus graadides? 1800 Millega võrdub täisnurga suurus? 900 Kas teravnurk on täisnurgast suurem või väiksem? Kas nürinurk on täisnurgast suurem või väiksem? Missugune nurk ei sobi? Miks? 1 2 3 4 5 Missugune nurk ei sobi? Miks? 2 1 3 5 4 Teravnurk - Nürinurk - Sirgnurk - Täisnurk -
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
