Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"889" - 69 õppematerjali

thumbnail
11
pdf

Prantsusmaa Vabariik

gif Prantsusmaa asend Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik. Naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, https://upload.wikimedia.org/wikipedia/c Andorra ja Hispaania. ommons/thumb/c/c3/Flag_of_France.sv g/900px-Flag_of_France.svg.png Prantsusmaa kuju ja pindala Prantsusmaa on oma kujult pisut tähekese moodi. Põhjast lõunasse on riik suurem, kui idast läände. Rahvaarv on 64 889 327. Prantsusmaa pindala on 507 030 ruutkilomeetrit. http://prantsusmaaa.weebly.com/up loads/2/9/6/5/29654947/3889382.gi f?286 Prantsusmaa pindala ja rahvaarv Prantsusmaa pindala on 507 030 km2, Eesti pindala on 45 227 km2. Rahvaarv on 64 889 327, Eestis on rahvaarv vaid 1 316. http://www.tlu.ee/~liivia/atv/8.n%E4dal/9.n%E4d

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Finantsanalüüs

Kõik arvud on sadades kroonides. Olulisemad andmed 2007 ja 2008 aasta aruannetes 2007a. 2008a. Müügikäive 2 134 876 1 980 654 Käibevara 455 657 402 345 Lüh. Kohustused 235 897 201 546 Raha 6 546 7 349 Likviidne vara 356 874 297 963 Väärtpaberid 7 665 7 665 Ärikasum 54 249 65 575 Intressikulud 2 765 1 045 Omakapital 562 224 655 889 Kogukapital 752 451 795 784 Varud 98 783 104 382 Puhaskasum 34 768 48 694 Brutokasum 178 502 167 307 Maksevõime valemid Maksevõime näitab firma valmidust kustuda võlakohustusi, mille tähtaeg on kätte jõudnud ning muuta varasid rahaks. Lühiajalise maksevõime suhtearvud Antud näitajat kasutatakse lühiajaliste võlgade maksevõime hindamiseks.

Majandus → Majandus
555 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rahanduse alused - kodutöö nr.3

3 « » 1 = 800 000 = 20 = 15 /. = 20 000 . = 50 000 / i = 12% a) = = = . = ­ = . = . = = b) = 25 000 ./ = 1% = 80 = = = . = . = = = 66 667 111 111 400 000 500 000 . 50 000 75 000 . 666,7 1111,1 0 5000 49 333 68 889 , .. . 2 S = 2000 . Q = 120 . O = 300 /. C= a) : b) c) min = 10 . : d) m = 5 = = e) 3 = 4 000 000 b = 80 i = 6% a) b) : c) = = = 3098,4 +3098,4 = 6196,8 d) = 200 000 2 = e) 4 m = 20 000 b = 80 i = 6% i = a) m = 20 000 h = 3Z ­ 2m b) Z = 40 664 c) - d) -

Majandus → Rahanduse alused
145 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Islam Euroopas

Islam Euroopas Mis on islam? Islami levik Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Euroopas elab enim moslemeid Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis. Islami levik Islam Eestis Islamiusk jõudis Eestisse tatarlaste kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal Esimene islami kogudus Eesti Vabariigis registreeriti ametlikult 1928. Nõukogude ENSV perioodil tegutses islami kogudus mitteametlikult. Aktiviseerumine Nafta Massihävitusrelvad Kultuurilis-psühholoogilised juured Vastuolud Läänega Lääne püüded islamimaad ohjeldada Soov kätte maksta pika alanduse eest Moslemite suurenev osatähtsus Afganistani sõda 7. oktoober 2001 Iraagi sõda 23. märts 2003 Click to edit Master text styles

Muu → Usundiõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Fotogramm-meetria ja kaugseire alused labor 1

jaotise vahe laius. , järelikult on tegu horisontaalse aerofotoga. 1.4 Aerofoto pöördenurk Aerofoto pöördenurk peab olema: . See nurk võetakse aerofoto keskpunkti ja ühe teise valitud punkti ja lennusuuna vahelt. Minu fotodel oli =. 2 Aerofoto pildistamise aeg Pildistamise aega vaadatakse aerofoto nurgas olevalt kellalt. Tabel 2.. Pildistamise aeg Aerofoto number T [aeg] J [intervall] 889 9h 890 9h 2.1 Lennukiirus Lennukiiruse arvutamise valem on: , kus on baas maalt mõõdetuna ja J on pildistamise intervall.

Geograafia → Geoloogia
10 allalaadimist
thumbnail
16
odp

Islam

puhta koha palvetamiseks. ● Levik ● Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas ● Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides ● Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. ● Islam Eestis ● Islamiusk jõudis Eestisse tatarlaste kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal. ● Esimene islami kogudus Eesti Vabariigis registreeriti ametlikult 1928. aastal Narvas ● Eestis on moslemeid kokku umbes 10 000 ● Islami kultuurikeskuse Turath, Tallinna mošee ja Eesti Islami Koguduse ruumid asuvad Ülemiste keskuse taga asuvas vanas tehasekvartalis. Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia.org/wiki/Islam ● http://uudised.err.ee/failid/268903_01.jpg ● http://et

Ühiskond → Inimene ja ühiskond
1 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Finantsanalüüs

Finantsanalüüs Ettevõte X Tallinn 2007 Finantsanalüüs Näitajad 31.12.2006 31.12.2005 Raha 22 954 230 12 647 004 Varud 22 864 873 24 868 532 Käibevara 62 492 646 38 889 288 Põhivara 11 594 648 11 564 247 Varad kokku 74 087 294 50 453 535 Lühiajalised kohustused 14 361 317 11 463 640 Pikaajalised kohustused 467 831 718 876 Kohustused kokku 14 829 148 12 172 516

Majandus → Majandus
37 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Tööpuudus

tööpuuduse kasv Hiiu- ja Põlvamaal - 0,3 protsenti. Kõrgeim on tööpuudus endistviisi Ida-Virus ja Võrumaal, madalaim Tartu- ja Jõgevamaal. Ida-Viru tööpuudus kasvab ikka sama tublisti, Kagu-Eestis üldiselt aeglasemalt. Registreeritud tööpuudus kerkis 10. detsembril 13,1 protsendini. 10. detsembri õhtu seisuga oli Eestis töötukassa andmeil 86 156 registreeritud töötut, neist 2567 registreeriti viimase nädala jooksul. Nädalaga kasvas registreeritud töötute arv 889 võrra. Uute töötute nädalakasv kosus jõudsasti, 207 võrra. Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat teatas, et liikmesriikide inimestest on tööta inimesi enim Iirimaal, Lätis, Hispaanias ja Leedus. Eesti on samuti üks kõrgeima näitajaga riike. Eestis tõusis 2008. aasta veebruariga võrreldes töötus 4,1 protsendilt 9,9 protsendini. Tööpuuduse kasvul on majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised tagajärjed.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
4
docx

J.Sibelius referaat

05.2013 Sissejuhatus Johan Julius Christian Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja kes sündis 1865. aastal. Hämeenlinnas. Teda kutsuti sõprus- ja perekonnaringis Janneks, kuid koolis hakkas ta ennast kutsuma oma prantsuspärase nime järgi, Jean. See oli inspireeritud postkaardist, mille kinkis talle tema meremehest onu. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. 889 Haridus 15. aastane Johan otsustas, et ta tahab saada maailmakuulsaks viiuli mängijaks, ning aja möödudes saigi temast päris osav artist. Ta õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 1876-1885 ning pärast keskooli läks ta seadust õppima Keiserlikku Aleksandri-ülikooli mis on praegu tuntud kui Helisinki Ülikool, kuid teda huvitas muusika palju rohkem, kui seadus ning ta läks hoopis Helsinki muusikakooli kus ta õppis aastatel 1885-1889

Muusika → Muusika
2 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Eesti rahvaarv ja selle muutumine

16 saj keskpaik 250 000- 300 000 17 saj lõpp 350 000- 400 000 1712 150 000- 170 000 Rahvaloendused  Esimene rahvaloendus leidis Eestis aset aastal 1881, enne seda olid loendused toimunud erinevates linnades aastatel 1866 ja 1871.  Eesti vabariigis toimus esimene rahvaloendus aga aastal 1922.  Viimane rahvaloendus leidis Eesti Vabariigis aset aastal 2011 Aasta Rahvaarv 1881 889 000 1970 1 354 600 2011 1 294 236  19 saj lõpul ja 20 algul alanud raudteeliikluse areng andis inimestele suurema liikumisvabaduse ja peale seda on rahvastikku mõjutanud ka rändeprotsessid.  Riigisiseselt koliti rohkem linnadesse kuid õnne mindi otsima ka välismaale kust aga omakorda tuli inimesi ka Eestisse.  Aastaks 1911 oli eesti rahvaarv jõudnud miljonini  Enne 2 maailmasõda oli Eesti rahvaarv

Geograafia → Rahvastik ja majandus
1 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Eesti avaliku sektori eelarve tulude tase (suhtena SKP-sse) toote- ja impordimaksudest ja taseme dünaamika

13,5 13,2% 13,0 12,5 12,3% 12,0 12,0% 11,5 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Toote- ja impordimaksude tase vaatlusperioodil võrdlusena kogu valitsussektori tasemega Tuhandetes eurodes 6200000 5 889 621 5200000 4200000 3200000 Valitsussektori kogutulud 2200000 1953944 1200000 757 959 237 377 Tulud toote- ja 200000 impordimaksude 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 st Pingerida toote- ja impordimaksude suhtest

Majandus → Majandus
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Finantstöötajad, hinnatõus, tarbimisstruktuur

Kontrolltöö Kuidas on mõjutanud finantstöötajaete elu hinnatõusud? Kas on olnud vajadus või võimalus muuta tarbimisstruktuuri. Finants ehk rahandus on ala, mis uurib ja annab vastuseid kuidas tekitada, liigutada ja kasutada rahalisi ressursse kindla aja jooksul, võttes arvesse riske. Finantsiga on seotud nii indiviidid kui ka ärid ja organisatsioonid. Finants töötajate keskmine palk oli 2000.ndal aastal 10 889 krooni aga 2009. ndaks aastaks oli tõusnud see 21 205 kroonini. Seega on nende palk tõusnud 51,4%. Alates 2000.ndast aastast kuni 2009.nda aastani on toidukaupade hind tõusnud 58%. Alkoholi ja tubakatöödete hind on tõusnud 75% . Riiete hind on tõusnud 26% mis ei ole väga problemaatiline palgatõusu arvestades. Kuid seevastu eluaseme hind on tõusnud 145% ehk siis kiiremini ja rohkem kui palgad. Vaba aja veetmise hind on tõusnud 24%. Hariduse hinna tõus on 80%. Tervishoid aga 100%.

Majandus → Majandus
8 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Praktika aruanne - raamatupidamine

Kohustused kokku 739 676 384 668 OMAKAPITAL Osakapital 42 000 42 000 Registreerimata osakapital 0 147 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum -148 862 -104 074 Aruandeaasta kasum -29 889 -44 789 Omakapital kokku -136 751 40 138 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 602 924 424 806 41 Kasumiaruanne (kroonides) Lisa nr 2008 2007 Äritulud Müügitulu 324 305 46 997

Majandus → Raamatupidamine
1921 allalaadimist
thumbnail
12
xls

Majandustehing

1 8% 0,92593 16 000 14 815 16000 2 8% 0,85734 16 000 13 717 16000 3 8% 0,79383 16 000 12 701 16000 4 8% 0,73503 16 000 11 760 16000 5 8% 0,68058 16 000 10 889 16000 6 8% 0,63017 16 000 10 083 16000 7 8% 0,58349 16 000 9 336 16000 8 8% 0,54027 16 000 8 644 16000

Majandus → Finantsarvestus
25 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Finantsarvestuse eksam 2016

Muud äritulud 319 Muud ärikulud -165 Ärikasum (-kahjum) -3 675 Finantstulud 350 Finantskulud -564 Finantstulud ja –kulud kokku -214 Maksustamiseelne kasum (-kahjum) -3 889 Tulumaks Puhaskasum (-kahjum) -3 889 Vastus: 529 Tagasiside Õige vastus on: 529 Küsimus 13 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõtte sai 2xx1 aastal pangalt laenu, mille tagastamise tähtaeg oli 1 aasta ja laenusumma  tagastatakse laenuperiood lõpul ühes osas.  2xx1 aasta detsembris esitati taotlus laenu 

Majandus → Majandus
66 allalaadimist
thumbnail
15
doc

KODUTöö AINES "MASINATEHNIKA"

..1,8) * 50 = 80...90 mm. Valime dr2 = 90 mm. Rummu pikkus l r = (1,2...1,8)d r = (1,2...1,8) * 50 = 60...90 mm Valime lr = 80 mm. Laagrite vahe valime konstruktiivselt, lähtudes rummu pikkusest, laagri laiusest ning ratta ja korpuse minimaalsest vahekaugusest. Seega l = 130 mm. Reaktsioonjõudude leidmine [3]. m Ay = 0 l d - RBy l + Fr 2 + Fa 2 2 = 0 2 2 l d2 Fr 2 + Fa 2 RBy = 2 2 = 900 * 0,065 + 280 * 0,204 889 N. l 0,13 m By = 0 l d R Ay l - Fr 2 + Fa 2 2 = 0 2 2 l d Fr 2 - Fa 2 2 R Ay = 2 2 = 900 * 0,065 - 280 * 0,204 196 N. l 0,13 m Ax = 0 l R Bx l - Ft 2 =0 2 l Ft 2 RBx = 2 = 2400 * 0,065 1200 N. l 0,13 m Bx = 0 l

Masinaehitus → Masinatehnika
224 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Praktika Osaühingus Erisisu

KOKKU rühm 10. 45 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.3. Intressikulud 142 887 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 142 887 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest -73 304 kr 19 570 kr 12. Erakorralised tulud 3 889 kr 0 kr 13. Erakorralised kulud 0 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) enne tulumaksuga maksustamist -69 415 kr 19 570 kr 14. Tulumaks 0 kr 5 088 kr ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) -69 415 kr 14 482 kr 23 Lisa 2

Majandus → Raamatupidamise alused
294 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Praktika Osaühingus Erisisu

KOKKU rühm 10. 45 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.3. Intressikulud 142 887 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 142 887 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest -73 304 kr 19 570 kr 12. Erakorralised tulud 3 889 kr 0 kr 13. Erakorralised kulud 0 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) enne tulumaksuga maksustamist -69 415 kr 19 570 kr 14. Tulumaks 0 kr 5 088 kr ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) -69 415 kr 14 482 kr 23 Lisa 2

Majandus → Finantsjuhtimine
123 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Referaat Marutaud

(vaktsineeritake ainult neid kes on kindlalt saanud hammustada haigestunud loomalt) Maailmas on üle 90% marutõve juhtumitest põhjustatud kodulooma hammustustest. 2000-2007 diagnoositi 209 marutaudi juhtumit koduloomadel. Viimase seitsme aasta jooksul on uuritud 5450 looma, neist marutaudis on olnud 41%. Aastal 2003 vaktsineeriti 2159 inimest, kes puutusid tõenäoliselt kokku marutõves loomaga, aastal 2006 vaktsineeriti 889 inimest ja aastal 2007 vaktsineeriti ainult 660 inimest. Aastal 2003 avastati 813 marutaudis looma, aastal 2006 kõigest 114.( Kuulo Kutsar ja Marjana Laine) 7 5. Kokkuvõte Lüssaviirus, ehk teisi sõnu marutaud(loomade puhul), või marutõbi(inimeste puhul) on Meie ühiskonnas veel alles, kuid siiski on oht kokku puutuda haigestunud isendiga. Tänu meditsiini arengule ja paljude riikide koostööle on saavutatud selle viiruse peaaegu kadumine.

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
5
doc

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. Füüsilisest isikust ettevõtja tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele. FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga. Tööandjana tegutsedes peab FIE pidama oma töötajatele makstud palgalt kinni tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvestama sotsiaalmaksu ning esitama nende kohta maksudeklaratsioonid 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteer...

Õigus → Asjaõigus
65 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Eesti ajalugu V

RAHVASTIK JA RÄNNE Üleminek modernsele rahvastiku taastetüübile 19.   sajand   ja   20.   sajandi   algus   oli   Eesti   de­ mograafilises arengus kardinaalsete muutuste aeg. sed   ja  suundumused  ilmnesid   rahvastiku  rändes. Rahvastikuline   areng   oli   kooskõlas   sel   ajal Eesti elanike arv, mis sajandeid oli liikunud 200 000 majanduses   ja   sotsiaalsetes   suhetes   toimuva kuni   400   000   piires,   langedes   suurte   sõdade, teisenemisega, hariduse ja teaduse edusammudega, näljaaegade ja epideemiate aegu allapoolegi, tõusis uue   elukorralduse   kujunemisega.   Pärisorjuse pidevalt. Niisuguseid ränki tagasilööke, nagu olid kaotamine,   talupoegade   liikumisvabadus,   talude maad tabanud 16/17. ja 17/18. sajandi vahetusel, päriseks­ ostmine ja sellest tulenenud nihked küla­ v...

Ajalugu → Eesti ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Võrdlus finantsanalüüs kahe ettevõtte alusel

Omakapital 3 133 142 2 633 585 499 557 90 581 164 888 -74 307 Aktsia-/ osakapital 164 000 164 000 - 60 000 60 000 - Rahavood kokku 981 329 1 176 606 -195 277 ­87 144 16 889 -104 033 PC Eesti müügitulu 2016. aastal seisuga oli Eestis 5 697 609. Järgnevalt tuli Taani 306 045, Rootsi 217 611 ja Soome 174 522. BO Eesti teenib enamus tulu Eestist, milleks on 1 560 904. Järgnevalt tuleb Ühendkuningriigid 182 793, Taani 51 103 ja Soome 25 777. 6

Majandus → Finantsanalüüs
21 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Islam

ja hoiatusi, lugusid on vähem. Islam, judaism ja kristlus .Aabrahamlikud religioonid on judaism, kristlus ja islam, mida nimetatakse nõnda sellepärast, et nad kõik on pärit Piibli pariarhia Aabrahami religioossest traditsioonist. Mõlemal on üks Jumal, need said alguse Vanast-Kreekast ja kõikide sisu põhimõtteliselt ühtivad aga kohtade ja isikute nimed on erinevad. Islam Eestis Islamiusk jõudis Eestisse tatarlaste kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal. Paljud tatari päritolu ülikud olid pärast Kaasani khanaaniriigi vallutamist Venemaa vägede poolt ja langemist 1552. aastal sunnitud Liivi sõja ajal (1558-83) sõdima Vene vägede koosseisus mis asub tänase Eesti territooriumil. Haruldased ei olnud ka juhtumid, kui tatarlased läksid üle Rootsi poolele. Hiljem eraldati neile maid rannarootslaste aladel, kus nad peagi kohalike elanikega assimileerusid. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast Eesti- ja

Kultuur-Kunst → Kultuur
2 allalaadimist
thumbnail
30
xlsx

Finantsanalüüs

34 389 362 395 064 28 698 Author: 5 661 2007 ei ole liigitatud masinaid seadmeid eraldi 360 705 58 594 1 581 308 52 249 1 529 059 9 488 44 403 098 45 546 551 1 667 972 870 000 712 721 85 251 2 895 305 1 640 074 454 748 415 875 91 792 292 816 4 563 277 7 602 326 7 472 521 0 129 805 7 602 326 12 165 603 3 700 000 2 710 800 125 348 24 493 731 2 351 069 33 380 948 45 546 551 13 151 992 4 952 848 3 468 739 228 394 2 359 940 540 610 889 141 283 249 429 071 11 118 023 105 513 2 963 651 1 044 714 506 901 537 813 169 475 42 174 3 819 897 1 111 492 1 861 107 2 033 969 715 234 12 034 13 475 39 220 367 806 238 128 44 571 2 247 474 8 532 3 524 5 008 240 438 39 213 0 53 462 1 126 631 412 614 254 259 112 325 709 390 570 063 0 9 172 3 600 126 555 52 607 -271 956 2 623 025 2 351 069 2 351 069 BILANSS, kroonides

Majandus → Finants analüüs
174 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Heino Liimetsa elust ja didaktilistest ideedest

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Pedagoogika osakond Heino Liimetsa elust ja didaktilistest ideedest Referaat Tartu 2001 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................2 HEINO LIIMETSA ELUST...................................................................................................................3 LIIMETSA DIDAKTILINE TEOORIA EESTI DIDAKTIKA ARENGUS.....................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................................................

Pedagoogika → Pedagoogika alused
49 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Põlvamaa loodus

........................................................................................................ 12 2 Sissejuhatus Põlvamaa asub Kagu­Eestis ning piirneb põhjas Tartu, lõunas Võru, idas Venemaa Pihkva Oblasti ja läänes Valga maakonnaga. Maakond ulatub Otepää kõrgustikust Lämmijärve ja Pihkva järveni. Põlva maakonnas on 14 omavalitsusüksust ja seisuga 1. jaanuar 2010 oli Põlvamaal 31 889 elanikku. Maastikuliselt liigestub Põlvamaa kaheks: Kagu-Eesti lavamaaks, mis hõlmab maakonna lääne- ja keskosa ning Palumaaks, mis kulgeb mööda ida- ja kaguosa. Maakonnas on 128 järve, millede kogupind on 1000 ha, lisaks veel üle 40 jõe ja oja. Põlva maakond kuulub tervenisti Peipsi-Pihkva järve vesikonda, mis tähendab, et kõik vooluveekogud suubuvad Lämmijärve ja Peipsisse. Maakonnale on iseloomulik ürgorgudest liigestatud lainjas moreen- ja metsarohke sandurmaastik

Turism → Loodusturismi alused
30 allalaadimist
thumbnail
36
xlsx

ANDMETÖÖTLUS EXCELIS

51 € 2.30 € 3/14/2013 MiniMart Pasta 725 1,600.80 € 2.30 € 1/4/2013 MegaMart Küpsised 906 1,627.47 € 2.00 € 4/5/2013 MegaMart Küpsised 985 1,769.38 € 2.00 € 4/18/2013 SuperMart Pasta 871 1,839.03 € 2.30 € 4/20/2013 MiniMart Pasta 870 1,916.96 € 2.30 € 3/18/2013 SuperMart Pasta 926 1,955.16 € 2.30 € 1/18/2013 MiniMart Pasta 889 1,958.82 € 2.30 € 1/3/2013 SuperMart Pasta 958 2,022.72 € 2.30 € Soodustus Summa tellitud Kliendi Soodustus % Soodustus soodustusteta kogusest soodustus kokku kokku 45.24 € 0.00% 5.00% 5.00% 2.26 € 78.78 € 2.00% 3.00% 5.00% 3.94 € 99.06 € 2.00% 7.00% 9.00% 8.92 € 128

Infoteadus → Sissejuhatus infotöötlusesse
7 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ehitusmaterjalide praktikum nr.1

6 19 19,6 8,9 1 890 28,7 19711,73 28,07 7 19,2 20,2 9,2 1 935 27,0 9115,43 12,98 8 9 9,4 4,8 2 158 18,6 2030 23,39 16459,11 23,44 111,07 4,19 9 15,7 16,1 7,4 1 898 28,4 17314,14 24,66 10 27,4 28,2 13,1 1 924 27,4 11204,14 15,95 11 16,9 17,6 7,9 1 889 28,7 19937,57 28,39 12 32,7 33,8 15,1 1 867 29,6 26666,80 37,97 13 13,6 14 6,3 1 871 29,4 25378,65 36,14 14 24,2 25 11,1 1 856 30,0 30337,67 43,20 15 25,9 26 12,2 1 892 28,6 19178,31 27,31 16 15,3 16,2 7,6 2 005 24,4 644,49 0,92

Ehitus → Ehitusmaterjalid
110 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Guatemala Referaat

Tallinna Mustjõe Gumnaasium Nimi Perekonnanimi 10b klass Referaat Õppetaja: Geograafia Tallinn 2012 Sisejuhatus: Guatemala on riik Kesk-Ameerikas. Piirneb Mehhiko, Belize'i, El Salvadori ja Hondurasega. Riigil on väljapääs Vaiksele ookeanile ja Atlandi ookeanile. Riigi pindala on 108 889 km² ning rahvaarv 13 275 500. Suurim rahvastiku arv keskameerika vabariikidest 13 miljoni inimest. Rahvastik-- enamasti segaverd (58 %) ja indiaanlased (40%). Põllumajanduses töötavad 50 %, tööstuses 15 % , teenistuses 35%. SKP: 69 miljardi USD (elaniku kohta -- 5,2 tuhat dollarit., 139-sas koht maailmas). Vaesuspiiri allpool-- (56 %) rahvastiku. Tööstus -- suhkru-, rõiva-, nafta. Eluiga: meestel 69 aastat, naistel 73 aastat. kirjaoskus: 75% meestel, 63 % naistel.

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Mehhiko ühendriigid referaat

Puebla Puebla 5 070 400 33 902 Querétaro Santiago de Querétaro 1 402 000 11 449 Quintana Roo Chetumal 873 800 50 212 San Luis Potosí San Luis Potosí 2 296 400 63 068 Sinaloa Culiacán 2 534 800 58 238 Sonora Hermosillo 2 213 400 182 052 Zacatecas Zacatecas 1 351 200 73 252 Tabasco Villahermosa 1 889 400 25 267 Tamaulipas Ciudad Victoria 2 747 100 79 384 Tlaxcala Tlaxcala 961 900 4016 Veracruz Xalapa 6 901 100 71 699 Yucatán Mérida 1 655 700 38 402 Liiduringkond Cuauhtémoc 8 591 300 1479 Nimi Mehhiko nimi kirjutatakse hispaania keeles vanas kirjaviisis "México" [m'ehhiko]. Teistes

Geograafia → Geograafia
71 allalaadimist
thumbnail
11
doc

HIINA RAHVAVABARIIGI MAJANDUSARENGU ANALÜÜS

SKP % põllumaj.(2007) 11,3 17,8 0,9 Tööstuse kasv % (2007) 13,4 8,5 5,2 5. INFRASTRUKTUURIDE ARENG Välisinvesteeringute koondumine pärast Hiina avanemist rannikuäärsetesse linnadesse ja provintsidesse tekitas suure erinevuse Ida- ja Lääne-Hiina arengutaseme vahel. Kui kaubanduse maht ühe elaniku kohta oli 2000. aastal Ida-Hiinas 889 USD, siis Lääne- Hiina 12 provintsis ja autonoomses piirkonnas oli see vaid 48 USD; välisinvesteeringud olid vastavalt 71 ja 5 USD. Mahajäämus ajendas Hiina võime 2000. aasta märtsis välja kuulutama läänepiirkondade eelisarendamise kampaania, mille eesmärgiks on infrastruktuuride rajamine; inimkapitali arendamine; keskkonnakaitse; tingimuste parandamine regionaalseteks investeeringuteks ning kohaliku tööstuse rekonstrueerimine ja arendamine

Majandus → Arenguökonoomika
86 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti Filmiarhiiv

Alates 04.05.2011 töötab filmidega tutvumiseks loodud videoportaal, kus näha ka seni digiteeritud filmid. Kõik andmebaasis kirjeldatud filmid ei ole veel filmiarhiivi poolt digiteeritud. Filmiarhiivil on oma infosüsteem (vt fotot allpool), mille juurde kuulub ka otsingute teostamise juhend/infosüsteemi kasutusjuhend. Audiovisuaalsed arhiivid Filmikogu Hoiul on üle 8 000 nimetuse filme, nendest tehniliselt korrastatud ja arvele võetud 6 100 nimetust 31 889 karbis (seisuga 01.01.2008. a.), mis kuuluvad 92 erineva arhiivi koosseisu. Säilitatakse ringvaateid, kroonikapalu, telesaadete juurdevõtteid, dokumentaal-, muusika-, mängu- ja reklaamfilme. Lisaks nn. filmoteegi materjal ­ terviklikult mittesäilinud filmide jäägid ning filmide algmaterjal, mida ei ole kasutatud valminud filmides. Arvele on võetud ka filmide saatedokumentatsioon - montaazlehed, stsenaariumid, sünopsised, reziistsenaariumid.

Muu → Dokumendi- ja arhiivihaldus
4 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

“RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID. PROJEKT”

µ= = = 0.2734 fcd b w d12 0.85 13.3 200 4102 µ = 0.2734 < µ c = 0.393 = 1 - 1 - 2 µ = 1 - 1 - 2 0.2734 = 0.3268 fcd b w d1 0.3268 0.85 13.3 200 410 A S1 = = = 891mm2 fyd 340 2 Valin 2 12 + 2 18 + 1 14 A S1 = 226 + 509 + 154 = 889mm A S1 889 1 = = = 0.0108 b w d1 200 410 - Kandevõime - 2 12 + 2 18 + 1 14 A S1 = 226 + 509 + 154 = 889mm2 A S1 fyd 889 340 = = = 0.3261 fcd b w d1 0.85 13.3 200 410 0.3261 µ = 1 - = 0.3261 1 - = 0.2729 2 2

Ehitus → Raudbetoon
378 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Uurimustöö Töökuulutused

Kokad 749 1115 Turvatöötajad 686 457 Majahoidjad 482 756 9 Teenindajad, baaripidajad 418 647 Koostajad ja erihariduseta töölised 408 889 Tislerid 363 627 Posti sorteerijad ja postiljonid 352 200 Mootorsõidukite juhid 347 1924 Puusepad 333 627 Metallkonstruktsioonide valmistajad 333 74 2.3. CV- online töökuulutused

Eesti keel → Eesti keel
21 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Pensionipoliitika

100% 4449 1281 5449 1310 6644 1459 7538 1664 90% 1107 1190 2041 1198 2546 1309 3858 1492 80% 22887 1159 21519 1127 21090 1180 21550 1328 70% 1599 889 2663 917 3256 1029 3898 1176 60% 9611 824 9060 827 9666 899 10174 1004 50% 1755 802 2891 801 3561 870 4163 938 40% 1986 802 3517 801 4576 868 5410 933

Muu → Teadustöö alused
145 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Inimese toitumisõpetus

Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal annab 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartulist saab polüsahhariide, tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60 % peaks olema süsivesikud 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes olev - amülaas alustab tärklise ja teiste süsivesikute lagundamist juba suus, ning saadusteks on maltoos. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peaks saama toiduga 25 ­ 35 g kiudaineid, kuna lisavad soolesisaldisele mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde. kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad...

Toit → Toit ja toitumine
12 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Konteinervedu

10 653 8 923 7 619 6 428 4 194 7. Dubai 5 151.955 026 465 222 883 264 8. Kaohsiung 10 256 9 774 9 470 9 714 8 843 365 8 493 6 829 670 000 115 052 9 889 8 861 8 087 7 003 5 373 9. Hamburg 6 137 926 792 804 545 479 999 9 462 7 702 6 307 5 139 3 410 10. Qingdao 4 238 000 000 000 000 700 000 9 349 7 068 5 208 4 005 1 860 11

Logistika → Laomajandus
121 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Juukse värve maaletoovate firmade toodete tutvustus ja kasutusjuhendid

Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus ja ilu osakond Agnes Peterson Juukse värve maaletoovate firmade toodete tutvustus ja kasutusjuhendid Õpimapp Juhendaja: Merike Rosenthal Tartu 2012 SISUKORD Schwarzkopf________________________________________________________ 3 Goldwell____________________________________________________________7 Wella______________________________________________________________ 11 Sim________________________________________________________________ 20 Ewald______________________________________________________________ 22 Estel_______________________________________________________________ 23 Cutrin______________________________________________________________ 33 Davines____________________________________________________________ 36 Londa_________...

Kosmeetika → Juuksur
56 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis

Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse alusel väljastatav biokütuse luba. Seisuga 01.11.2006. aasta on väljastatud 10 biokütuse luba, millest 9 luba vedela biokütuse tootmiseks ja 1 luba tahke biokütuse tootmiseks Vastavalt biokütuse loa omanike esitatud aruannetele, aktsiisist vabastatud biokütuseid 2005. aastal Eestis ei tarbitud, millest tulenevalt ei antud eelmisel aastal selle meetme alt riigiabi. 2005. aastal toodeti Eestis 889 073 liitrit biokütust (KN 1514 19 10). 1. oktoobri 2006. aasta seisuga on toodetud 4908 tonni biokütust. 85% nimetatud biokütusest on lähetatud Eestist välja. [4] Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuni 2003. a määrusega nr 97 "Nõuded vedelkütusele" on kehtestatud nõuded kütusele, mille kohaselt transpordis kasutatav kütus peab vastama standardite EVS-EN 228:2004 (bensiin), EVS-EN 590:2004

Maateadus → Loodusvarade kasutamise...
64 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti Rahvaarv

lätlased 1 904 1 892 1 884 ..poolakad 1 738 1 719 1 696 ..juudid 2 109 2 099 2 074 ..leedulased 1 813 1 787 1 767 ..sakslased 1 612 1 600 1 600 Rahvus teadmata 6 142 6 907 8 140 9 Rahvaarv vanusrühmade järgi, 1. jaanuar 2012 Aasta Kokku 0­14 15­64 65+ Vanus teadmata 2012 1 318 005 206 130 882 294 229 494 87 2011 1 320 976 204 308 889 289 227 285 94 2010 1 323 323 201 603 893 581 228 028 111 2009 1 324 260 199 164 896 336 228 640 120 2008 1 325 408 197 382 898 283 229 612 131 2007 1 327 484 198 335 900 773 228 220 156 2006 1 333 028 201 422 907 240 224 171 195 2005 1 339 168 207 369 909 763 221 775 261 2004 1 344 526 215 124 910 986 218 109 307 2003 1 351 527 224 321 912 171 214 679 356 2002 1 358 073 233 440 913 832 210 407 394 2001 1 365 633 242 207 915 473 207 535 418 2000 1 372 438 250 567 916 219 205 211 441 IIVE

Ühiskond → Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Maailma usundid

Sajandeid on sealset Musta Madonnat kutsutud "La Moreneta" - "must nahk" Kui maurid 8 saj. algul tungisid mäe p peideti kuju naabruses olevatesse koobastesse. Legend räägib, et kuju lei 889. aastal (oli peidetud), aga teaduslikult on kindlaks tehtud, et skulptuur pärineb 1 1881. aastal see krooniti ning kuulutati Kataloonia kaitsepühakuks. Montserrat (Montse) on Kataloonias v

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
102
xls

Molaarmassi krüoskoopiline määramine

Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
49 allalaadimist
thumbnail
192
xls

Ökonomeetria MS3-1

81 373 0 83 573 4 041 917 258 326 3,09 8 609 39 831 4 600 0 6 800 271 933 17 380 2,56 3 949 14 771 4 400 0 6 600 226 320 14 464 2,19 2 315 8 614 27 500 1 200 31 700 361 623 23 112 0,73 102 2 081 1 000 180 3 080 23 099 1 476 0,48 10 1 391 1 800 100 4 100 28 500 1 821 0,44 15 339 7 600 0 9 800 170 338 10 887 1,11 8 068 2 889 0 15 400 17 896 152 021 9 716 0,54 19 002 19 566 4 000 0 9 180 55 705 3 560 0,39 0 773 0 60 2 960 1 000 64 0,02 3 529 1 215 0 980 3 180 12 250 783 0,25 0 782 24 500 2 000 29 500 385 661 24 648 0,84 174 3 753 55 440 8 000 65 940 1 737 795 111 065 1,68 28 157 29 148

Kategooriata → Ökonomeetria
74 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Ajalugu 11.klass

Ajalugu 1. Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine? 2. Islami alussambad 5? 3. 5 palveaega? 4. Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse? Keskaeg Kronoloogia Varakeskaeg ­ V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a ­ frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a ­ püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 ­ 604. a ­ paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a ­ Fran...

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
74
doc

Kuluarvestus

KULUARVESTUS (OMAHINNA ARVESTUS) FJ-011 Cost accounting Loengukonspekt Koostanud Ülle Pärl, MA Tartu 2010 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 ...

Majandus → Kuluarvestus
189 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Õigus konspekt

SISUKORD 1. Valdus...............................................................................................................................................3 1.1. Valduse ja valdaja mõiste......................................................................................................3 1.2. Valduse omandamine ja lõppemine........................................................................................3 1.3. Omavoli ja omavoliline valdus.................................................................................................3 1.4. Otsimisõigus, nõuded ja õigused..............................................................................................4 2. Kinnistusraamatu ülesanded.............................................................................................................5 2.1. Õigusajalooline areng...............................................................................

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Bütsants

Impeeriumi kõrgohvitseri Strategose, keda määras ametikohale keskvõim ning talle alluvate Tourmarch`ide juhtimisel. Ehk siis Iga thema jagunes Tourmadeks, mida juhtisid Tourmarch`id, mis omakord jagunesid Bandideks mida juhtis drouggarios ton bandon jne. Antud riiikorraldus arenes edasi väiksemate themade poole, mille tulemusena Makedoonia dünastia valitsusajal oli Impeeriumi õukonnaeeskirjades 889. a. nimetatud 29 Themat. Armee Kuna uus riigikorraldus oli eelkõige sõjaline korraldus, muutus Impeeriumi sõjaväe struktuur täielikult. Bütsantsi armee koosnes imperaatori kaardiväest ning Themade ühendväest ehk stratiotaidest. Distsipliin oli võrreldes Vara-Bütsantsi sõjaväega heal tasemel, nagu ka relvastus. Aktiivselt hakkas taas arenema erinev piiramis ja kaitse tehnika. Leegionid asendati Themadega eesotsas Strategostega, kuhu kuulus 9600 sõdurit. Themad jagunesid

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

seadus Kodifitseeritud aktid Codex Theodosianus ­ 438 Corpus Iuris Civilis Ecloga ­ 726 Prochiron ­ 879 Epanagog ­ 884-886 Basilica ­ 889 Eparhi raamat ­ X saj. Hexabiblos ­ 1345 Kaasajani on säilinud vähe Bütsantsi õiguspraktikat peegeldavaid juriidilisi ürikuid, mistõttu on õigusajaloo uurimisel peamine allikas just juriidiline kirjandus, millest sageli ei ilmne rooma õiguse või keiserlike seaduste rakendamise sotsiaalne relevantsus. Järgnevalt toodud õigusajaloo periodiseerimise aluseks on samuti juriidilise kirjanduse arenguperioodid.

Õigus → Õigus
907 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Prantsusmaa Võõrleegion

asuvases suvituskohta Keppi. Tookord valitses Kambodzas veel täielik rahu ja khmeerid ei olnud endid lasknud kaasa tõmmata punasest prantsusevaenulikust propagandast. Mul oli olnud juba varemgi võimalusi sõita Phnom-Peni, Siem Reapi ja teistesse linnadesse, kuid seda teenistuses olles või eskortidega. Nüüd puhkuse ajal avanes mul laiem võimalus imetleda näiteks endiste khmeeride kuningate pealinna An-gor Vatti tema pagoodade ja templitega, ehitatud alates 889 a. peale ja millel on nüüd ülemaailmne kuulsus. Kõik need ehitused ja monumendid olid siis kannatanud ainult looduse poolt tehtud kahjusid. Inimese käsi ei olnud neid siis veel kahjustanud. Selle puhkuse ajal sain lähemalt tutvuda kohalike pärismaalastega, nende kommete, teatri-ja folklooriga. Sõjast tulnud inimesele oli see suureks vahelduseks. Kahju selle rahuliku ja sõbraliku rahva hilisemast saatusest. Peale prantslaste lahkumist Indo-

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
66
xlsx

Liigendtabel ja summaarne hind

Põlva Mooste NS 87 20 89 256 931 3431 3686 Põlva Orava 87 15 95 186 538 3543 1983 Põlva Plva 87 29 130 315 836 5368 4384 Põlva Rahu 87 27 98 248 867 4461 3391 Põlva Ranna 87 17 76 158 857 3322 2949 Põlva Ruusa 87 17 48 153 707 3523 2096 Põlva Räpina ST 87 18 67 223 744 3001 1549 Põlva Sassi nim. 87 15 36 219 889 3383 3891 Põlva Saverna 87 22 121 297 555 4467 2849 Põlva Sprus 87 23 121 239 613 3474 1797 Põlva Taevaskoja 87 22 109 177 815 4338 3903 Põlva Veriora 87 17 62 251 1095 3305 3393 Põlva Vhandu 87 19 90 287 651 3031 2639 Põlva Värska 87 17 88 232 451 3967 1964 Põlva Ahja 88 10 99 29 663 3250 2981

Informaatika → Informaatika
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun