, . (). «» . C. . 18 ( ). : , , , , , , , , , , , , , , , ; . 1991 - . , : , , , , , , . . , . -- - . 11 1 : , -, , , , , , , , --, . : « » 862 ,- ,,, · · % . 1- 17 075 400 ² 13 · (2009) · 9- 141 887 438 . 8,3 ./² · (2008) · 7 [5]- $2 225 . $15 681 , , (RUB, RUR) - .ru, .su , . +7 UTC +2...+12 P C- 9 - 12. 2009
EASTER ISLAND WHERE IT IS? · In the Pacific Ocean · Hanga Roa YOU CAN SEE.. · 887 huge statues called Moia · A gigantic crater called Rano Kau HOW CAN YOU GET THERE? · Tallinn-Helsingi-Madrid-Santiago- Easter Island · 2000-3000 euros? · Everybody THANK YOU FOR LISTENING!
Vastseliina 2009 Referaat ,,Kalevipoeg suur Euroopa eepos" Referaat ,,Kalevipoeg suur Euroopa eepos" on kirjutatud Jüri Talveti artikli põhjal, mis räägib "Kalevipoja" saamisloost. Teosest on saanud maailma eepos, tänu millele Eesti sai endale ajaloo. Teose mõju teistele kirjanikele oli väga suur Euroopas, isegi maailmas võis seda nimetada (maailma) eeposeks. Kalevipoja eepos on seotud teiste maade kultuuriga. Näiteks Eestis on "Kalevipoeg" siis teistes riikides on teistsugused eeposed. Kreutzwaldi Kalevipoega peetakse Eesti kirjanduse rajajaks. Eelkõige rahvaluule seisukohalt. Kalevipoeg väljendab sõnas rahvuse (eestlase) kollektiivseid ihasid ja hirme. Jüri Talveti artiklis võrdlev autor Kreutzwaldi ,,Kalevipoega" muinaskreeka ,,Iliase", keskaegse ,,Edda" laulude ja soomlaste Kalevalaga. ,,Kus valitseb ehtne, algeliselt hõimuteadvust peegeldav folkloor" (Jüri Talvet, lk 886), kusjuures ,,Kalevipoega" pe...
või täielikult hävitada mingi rahvus. 7. Mitme miljoni inimese võrra kasvab rahvaarv iga aasta? Mitme aasta järel kahekordistub maakera rahvaarv? 80 mln; kahekordistub 35-40 aasta pärast. 8. Oska arvutada absoluutset loomulikku iivet, suhtelist loomulikku iivet, suremuse üldkordajat, sündimuse üldkordajat. · Rahvaarv 1 340 935 · Sünnid - 14 887 · Surmad 17 316 · Absoluutne loomulik iive 14 887 17 316 = - 2439 · Suhteline loomulik iive 2439 : 1 342 409 *1000 = - 2 · Sündimuse üldkordaja 14 887 : 1 342 409 *1000 = 11 · Suremuse üldkordaja- 17 316 : 1 342 409*1000 = 13
Itaalia Üldine Pindala: 301 340 km² Pealinn: Rooma Rahvaarv: 60 870 745 inimest, rahvastiku tihedus: 202,00 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik, president Giorgio Napolitano Rahaühik: euro, SKT elaniku kohta: 38 887 dollarit (u. 29 719 eurot) Kliima Lähistroopiline, vahemereline Mitmekesine Keskmised temperatuurid 11 °C -19 °C Vihmaperiood algab oktoobri lõpus Loodus Mägine: Alpid, Dolomiidid, Apenniinid. Alpidest lõunas on sügavad orud Lõuna-Itaalia on aktiivne piirkond: Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Rikkalik loodus, viljakad tasandikud Palju maavarasid: rauda, savi, ehituskive, vaske
Hispaania Marek Ivanov AAp-10 Hispaania lipp ja vapp Lipp Vapp Hispaania kaart Hispaania riigikord ja ajalugu Riigi pindala504 748 km² Rahvaarv39 887 240 Pealinn Madriid Riigikeel hispaania/ kastiilia keel Rahaühik Euro HISPAANIA MUUSIKA Flamenco Boolero Fandango Albenize Hispaania tantsud boolero habaneera Religioon Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks Majandus Kiirestion kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv . Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja
8 9 Intressimäär 4% 10 11 Aastal 2003 ostetav võlakirjade arv (ilma täisarvulisuspiiranguta) 12 Võlakiri 1 74,00 13 Võlakiri 2 79,00 14 Võlakiri 3 27,00 15 16 Kasutatud raha $197 887 17 18 Kitsendused väljamaksete tegemiseks 19 Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 20 Kasutada olev rahasumma $20 387 $21 363 $21 337 $19 231 $16 000 $85 600 $77 464 $66 923 $54 919 $41 396 $25 252 $86 422 $60 704 $32 917 $31 019
aastal vähenes transiitkauba vedu aastaga üle neljandiku. KAUBAVEDU LENNUJAAMADE KAUDU I-IV kvartal Veosed kokku 2015 Veosed 16 194 Kaup 14 371 Post 1 823 2016 Veosed 13 932 Kaup 12 045 Post 1 887 Märkus: Mõõtühik: tonni KASUTATUD ALLIKAD: WWW.STAT.EE
83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997 89 257 443 643 857 1063 1291 1523 1747 1999 97 263 449 647 859 1069 1297 1531 1753 2003 101 269 457 653 863 1087 1301 1543 1759 2011 103 271 461 659 877 1091 1303 1549 1777 2017 107 277 463 661 881 1093 1307 1553 1783 2027 109 281 467 673 883 1097 1319 1559 1787 2029 113 283 479 677 887 1103 1321 1567 1789 2039 127 293 487 683 907 1109 1327 1571 1801 2053
Maa, kuu ja kliimamuutused Maal Marje Jallai 12b Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa pildistatud Apollo 17 pardalt Andmeid Maa kohta Pikem pooltelg149 597 887 km Tiirlemisperiood 365,256 päeva' Kaaslane 1 (Kuu) Maa keskmine diameeter 12 745,591 km Maa keskmine ümbermõõt 40 041,455 km Maa telje kaldenurk 23,439° Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal 15°C Keskmine õhurõhk 101 325 Pa Maismaa keskmine kõrgus merepinnast 623 meetrit Maailmamere keskmine sügavus 3,8 km Earth as viewed from the Moon during the Apollo 8 mission, Christmas Eve , 1968 Maa siseehitus Koostis
2011 2010 Lisa nr Müügitulu 630 839 313 648 10 Põllumajandusliku toodangu 34 213 31 021 11 varude jääkide muutus Kaubad, toore, materjal ja teenused -6 592 5 273 Mitmesugused tegevuskulud -493 197 -246 311 12- Tööjõukulud -111 869 -36 079 13,15 Põhivara kulum ja väärtuse langus -52 887 -38 579 Muud ärikulud -8 735 -3 728 Ärikasum (kahjum) -42 171 14 575 Finantstulud ja- kulud -3 007 -1 335 14 Kasum (kahjum) enne -45 178 13 240 tulumaksustamist Aruandeaasta kasum ( kahjum ) -45 178 13 240
ning hiljem mööda saart laiali viidi. Kujud püstitati tõenäoliselt esivanemate auks ning paljude all on matmispaigad. Nüüdseks on Lihavõttesaare kujud sattunud ohtu. Oht ei tulene millestki muust kui ilmastikust ja saastatusest, mis tufist hiiglasi pidevalt ründavad. 1992. aastal hakkasid arheoloogid paari tükkideks pudenenud skulptuuri taastama. Nüüd on need kokku kleebitud ja kileümbrise alla kuivama pandud. Kuid olemasolevad meetodid ei suuda kõiki kujusid päästa. Saare 887 moai seast tuleb paratamatult valida mõned, mida kaitsta. Puude puudumise tõttu ilmneb mõnes kohas pinnaseerosiooni ja pooled kohalikest taimedest on kadunud ning taimestik on saarel traagiliselt muutunud.
Varssavi vanalinn UNESCO Maailma Kultuuripärandi nimekirja. Nüüd areneb aga linn jõudsalt pilvedesse uute kõrghoonetega. Paljud firmad on Varssavisse rajanud oma Ida-Euroopa esindused.Varssavi suuremad vaatamisväärsused asuvad aga vanalinnas. Rahvastik Rahvaarv: 38,6 miljonit mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust, rahvaarvult Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahvastiku tihedus 122,9 in/km², 62% inimestest elab linnades. Umbes 12 milj. poolakat elab väljaspool Poolat. Poolas on 887 linna ja 53 023 maa-asulat. Rohkem kui 500 000 elanikuga linnu on 5 (Varssavi, Lodz, Krakow, Wroclaw ja Poznan. Majandus Riiklikuks rahaühikuks on Poolas 1 zlott (PLN), umbes 3,6 EEK, mis võrdub 100 grossi. 1995. aastal oli Poola SKT 227 miljardit ning on pidevalt kasvanud. Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana.
Hispaania põhja ja läänerannikut uhub Atlandi ookean ning ida ja lõunarannikut Vahemeri. Hispaaniale kuuluvad samuti Baleaari saared Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis, Ceuta ja Mulilla linn Maroko põhjarannikul ning kolm saarterühma Maroko ranniku läheduses. Poolsaare lõunatipus kõrgub oma arhailises vägevuses Gibraltari kalju. Riigi pindala: 504 748 km² (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Rahvaarv: 39 887 240 Pealinn: Madriid, pealinn alates 7. maist 1561. Teised tähtsad linnad (rahvaarv 2000. a seisuga): Barcelona (1 500 000), Valencia (739 000), Sevilla (702 000) Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Riigikeel: hispaania/ kastiilia keel (castellano) Konstitutsioon: kehtib alates 1978.aastast Rahaühik: Euro Kliima Vaatamata mitmele kliimavööndile valitseb siiski põhiliselt vahemereline subtroopiline kliima
Varud 171 208 197 186 Käibevara kokku 630 782 1 021 624 Põhivara Kinnisvarainvesteeringud 610 729 247 150 Materiaalne põhivara 700 376 483 758 Immateriaalne põhivara 7 000 7 000 Kokku põhivara 1 318 105 737 908 KOKKU VARAD 1 948 887 1 759 532 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 657 187 474 787 Kokku lühiajalised kohustused 657 187 474 787 Lisa 1 järg Pikaajalised kohustused Laenukohustused 125 000 125 000
kõikides tegevusalades kokku. (Lebedev, 2016) 2010 aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 792. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 1074. 2011 aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 839. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 1137. 2012 aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 887. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 1203. 2013 aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 949. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 1284. 2014 aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 1005. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 1357.(Ühikud eurodes) Vaadates vahemikku 2010-2011 oli keskmise brutopalga tõus 47 eurot ning keskmise
· Western dialect 777 0,1 · insular dialect 24 520 2,8 2. Southern Estonian dialect 101 851 11,5 Group · Mulgi dialect 9 682 1,1 · Võru dialect 87 044 9,8 Setu dialect 12 532 1,4 · Tartu dialect 4 121 0,5 3. Northeastern coastal dialect 1 288 0,1 Cannot speak a dialect 757 091 85,3 Total 887 216 100 Central dialect Eastern dialect Estonian written language · O is replaced by Õ : is based on the central olema>olema dialect · D does not disappear in Is the most common laadivahetusega words : Pada- dialect and also most wide pajas>padas spread Western dialect The most important feature of the western dialect is the V changing into B : kõva kivi>kõba kibi
Euroopale avastas saare 5. aprillil 1722 Hollandi maadeuurija Jakob Roggeveen. See juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare Lihavõttesaareks. Mo´ai kujud Lihavõttesaar on maailmakuulus suurte kivist kujude poolest,mille ehitasid rapanuilased 1250.sajandi ja 1500.sajandi vahemikus.Peaaegu pool kujudest on siiani Rano Raraku kraatri lähistel kuid sadu kujusid on sealt transporditud saare äärealadel asuvatele kividest platvormidele(ahu´ dele).Nende 887 kuju valmistamist ja transportimist peetakse märkimisväärseks loominguks ja füüsiliseks saavutuseks.Pikim kuju Paro,mida veeti oli 10m pikk ja kaalus 82 tonni.Kõige raskem oli 86 tonni kaaluv kuju,mis veeti Tangarinki paltvormile.On ka teada,et üks lõpetamata kuju oleks valmiskujul olnud u 21m pikk ja kaalunud ligikaudu 720tonni. Mo´ aid kujutavad enamasti rapanuide esivanemate ja klannipealike nägusid.Neil on suur,lai nina ning tugev lõuajoon,ristkülikukujulised
Juhendaja: Ene Külaot Pärnu 2011 SISUKORD Üldandmed ja rahvastik Loodusvarad Majandus ja välismajanduse sidemed Kokkuvõte Kasutatud materjalid · Üldandmed Hispaaniast Hispaania riigi pindala on 504 748 km2. Sellest 12 287 km2 hõlmavad saared. Hispaania pealinn on Madriid, pealinnaks sai ta 7. Maist 1561. Aastal. Rahvast elab Hispaanias 39 887 240 inimest. Riigis räägitakse nii Hispaania kui ka Kastiilia keelt. Riigi põhiseadus kehtib alates 1978. Aastast. Rahaühikuks on neil samuti Euro. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Hispaanias on väga mitmekesine keel ja kultuur. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. · Hispaania Rahvastik
Hispaania Riigi pindala 504 748 km² (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Rahvaarv 39 887 240 Pealinn Madriid, pealinn alates 7. maist 1561. aastast Riigikeel hispaania Rahaühik Euro Riigipea Kuningas Juan Carlos 1 Elanike arv 43,97 miljonit Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolmas Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa
Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100 6378 kilomeetri sügavusele. Andmeid maa kohta : Orbiidi pikem pooltelg 149 597 887 km Orbiidi ekstsentrilisus 0,0167 Periheel 147 098 074 km Afeel 152 097 701 km Tiirlemisperiood 365,256 päeva Keskmine orbitaalkiirus 29,783 km/s Suurim orbitaalkiirus 30,287 km/s Väikseim orbitaalkiirus 29,291 km/s Kaaslane 1 (Kuu) Ekvatoriaalne diameeter 12 756,270 km Polaarne diameeter 12 713,500 km Maa keskmine diameeter 12 745,591 km Maa keskmine raadius 6372,795 km Maaellipsoidi lapikus 1:298,252 747 25 Ekvatoriaalne ümbermõõt 40 075,004 km
2011 2010 2009 Müügitulu 147 802 99 312 95 241 Müüdud teenuste ja kaupade kulu -147 608 -100 012 -145 883 Brutokasum 194 -700 8 711 Turunduskulud -317 -401 -602 Üldhalduskulud -4 641 -4 887 -8 002 Muud äritulud 806 820 1 636 Muud ärikulud -672 -3 807 -9 843 Ärikasum (kahjum) -4 630 -8 975 -8 100 Finantstulud 33 938 3 056 5 529 Finantskulud -1 086 -6 338 -2 169
Samal ajal rööviti aga ka kauplusi, meiereid ja talusid mis kõik suurendas maal hirmuõhkkonda. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusid ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusid kuid ka kohalikke nõukogude aktiviste. See võitlus oli mõlematele osapooltele ohvriterohke. 1953.aasta kremili nõudel kogutud andmete kohaselt likvideeriti 1944-53 aastatel Eesti NSV-s 662 ,, bandet" ja 336 rahvuslikku organisatsiooni. Nõukogude võim kaotas 887 inimest ja haavata sai 185. Oluliselt nõrgestas Metsavendade tegevust 1949. aasta küüditamine. Üksikuid mehi jäi metsa ka järgnevatel aastatel ning teadaolevalt viimane metsavend tabati 1987. Lõuna-Eestis. Võimude vägivallapoliitika Nõukogude Liidu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud erinevate ühiskonnakihtide vastu. Selle poliitika suunaja oli parteiaparaat ja täide viisid seda eelkõige julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riiklik julgeoleku ministeerium
Lühiandmed Riigihümn Fratelli d'Italia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeel(ed) Itaalia Rahvaarv 60 870 745 (2012) Rahvastiku tihedus 202,00 in/km² Riigikord Parlamentaarne vabariik President Giorgio Napolitano Peaminister Enrico Letta Iseseisvus 17. märts 1861 SKT 2,1 triljonit dollarit (2009) SKT elaniku kohta 38 887 dollarit (2008) Rahaühik Euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Itaalia ültse Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvadSitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km)
9 943 63.36 327 35 13 24.34 9.217 1031. 155 023 562 14 25.64 22.52 1099. 773 515 73 15 18.78 - 767.5 465 21.42 287 66 16 14.64 38.38 653.4 555 217 954 17 19.67 - 796.2 323 29.98 93 28 18 9.801 36.43 448.1 957 506 173 19 20.31 35.44 888.5 124 689 19 20 27.98 6.685 1182. 887 521 218 21 26.93 - 1113. 297 17.31 872 28 22 24.82 33.82 1076. 851 793 625 23 32.32 - 1342. 882 15.78 026 45 24 32.81 - 1354. 288 24.08 052 93 25 4.743 21.07 220.3 562 553 051 26 10.88 3.571 460.7 546 477 607
* Muud laenud on ettevõtte aktsionärilt saadud intressivaba laen, mis on kajastatud diskonteeritult diskontomääraga 10% aastas. Lisa 9 Kapitalirent Kapitalirendi tingimustel soetatud vara Masinad ja 31.12.2008 Ehitised seadmed Kokku Soetusmaksumus 1 850 000 4 542 887 6 392 887 Jääkmaksumus 1 591 500 3 178 181 4 769 681 Masinad ja 31.12.2007 Ehitised seadmed Kokku Soetusmaksumus 1 850 000 4 542 887 6 392 887 Jääkmaksumus 1 628 500 3 564 112 5 192 612
PALDISKI GÜMNAASIUM HISPAANIA REFERAAT 1) Hispaania riigi pindala on 504 748 km2. Sellest 12 287 km2 hõlmavad saared. Hispaania pealinn on Madriid, pealinnaks sai ta 7. Maist 1561. Aastal. Rahvast elab Hispaanias 39 887 240 inimest. Riigis räägitakse nii Hispaania kui ka Kastiilia keelt. Riigi põhiseadus kehtib alates 1978. Aastast. Rahaühikuks on neil samuti Euro. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Hispaanias on väga mitmekesine keel ja kultuur. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. 2) Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, ning
9. Muud ärikulud 70 418 kr 1 465 kr ÄRIKULUD KOKKU 5 765 408 kr 807 948 kr 10. Finantstulud 10.5. Muud intressi- ja finantstulud 45 kr 0 kr KOKKU rühm 10. 45 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.3. Intressikulud 142 887 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 142 887 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest -73 304 kr 19 570 kr 12. Erakorralised tulud 3 889 kr 0 kr 13. Erakorralised kulud 0 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) enne tulumaksuga maksustamist -69 415 kr 19 570 kr 14
9. Muud ärikulud 70 418 kr 1 465 kr ÄRIKULUD KOKKU 5 765 408 kr 807 948 kr 10. Finantstulud 10.5. Muud intressi- ja finantstulud 45 kr 0 kr KOKKU rühm 10. 45 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.3. Intressikulud 142 887 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 142 887 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest -73 304 kr 19 570 kr 12. Erakorralised tulud 3 889 kr 0 kr 13. Erakorralised kulud 0 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) enne tulumaksuga maksustamist -69 415 kr 19 570 kr 14
2008 2009 Rahaliselt %-s Netokäive 3 190 962 4 135 714 944752 29,6 Muud äritulud 1 763 875 60 -1763815 -100,0 ÄRITULUD KOKKU 4 954 837 4 135 774 -819063 -16,5 Kaubad, toore, materjal 1 112 210 1 094 887 -17323 -1,6 Mitmesugused tegevuskulud 3 246 891 2 553 858 -693033 -21,3 Tööjõukulud 373 107 344 869 -28238 -7,6 Muud ärikulud 116 022 85 413 -30609 -26,4 Kulum ja allahindlus 24 391 4 013 -20378 -83,5
kuusk 245 100 24500 260 100 26000 230 100 mänd 175 80 14000 150 80 12000 190 80 saar 98 180 17640 120 180 21600 67 180 tamm 72 200 14400 55 200 11000 102 200 Kokku 930 121540 887 115900 979 1. Arvuta igas reas Summa (=Hind korda Kogus) 2. Summeeri Kogus ja Summa 3. Koosta graafik tabelis toodud Kuuskede müügi dünaamika esiletoomiseks Summa 58500 23000 15200 kuusk 12060 20400 265 129160 260 255 250 245 240 235 230 225 220 215 kogus kuusk
Pärnu 2015 Lühiandmed Riigihümn Fratelli d'Italia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeel(ed) Itaalia Rahvaarv 60 870 745 (2012) Rahvastiku 202,00 in/km² tihedus Riigikord Parlamentaarne vabariik President Giorgio Napolitano Peaminister Enrico Letta Iseseisvus 17. märts 1861 2,1 SKT triljonit dollarit (2009) SKT elaniku 38 887 dollarit (2008) kohta Rahaühik Euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Itaaliast üldiselt Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvadSitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488
RIIK, ÕIGUS, ARMEE Riigikord Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma Rahva. Kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Tänu sellele juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt kaks meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandide...
Koolituskulud 0 0 67 464 Tööjõukulud 886 849 1 248 463 972 861 Amortisatsioonikulud 523 000 470 639 439 411 Muud 253 865 281 236 172 299 Juriidilised teenused 37 259 31 296 Muud äritulud kokku 982 010 193 884 165 887 Kasum materiaalse põhivara müügist 911 520 90 000 118 042 Tulu sihtfinantseerimisest 6 942 12 990 14 504 Kasum valuutakursi muutumisest 8 731 7 171 2 741 Rendi- ja üüritulu 32 391 56 400 30 600 Muud äritulud 22 426 27 323 0 Muud ärikulud kokku 1 580 301 39 581 59 014
s) 1 0 0 91 83 895 0 88,74 51,75 174,96 0 2 300 300 91,5 85 894 1 87,74 50,75 172,99 0,000231 3 600 300 92,5 86 891 3 84,74 47,75 167,07 0,000694 4 900 300 92 86,5 887 4 80,74 43,75 159,19 0,000926 5 1200 300 92 86 885 2 78,74 41,75 155,24 0,000463 6 1500 300 92 86 884 1 77,74 40,75 153,27 0,000231 7 1800 300 92 87 884 0 77,74 40,75 153,27 0,000000
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Klemet Kivisild "U18 NOORMEHED JA U20 NOORMEHED 2006 AASTA EUROOPA MV VÕRDLEV ANALÜÜS" Õppereferaat KKSP.05.305 Sportmängud Õppejõud: Milvi Visnapuu Tartu 2010 I. Uuritavate tiitlivõistluse mängijate kehaehituslike iseärasuste (pikkus, mass, KMI) võrdlus nii kokkuvõttes kui 3-4 esimese võistkonna osas. 1. Tiitlivõistluste kõikide meeskondade mängijate pikkused kokkuvõttes U18 noormehed U20 noormehed Mängijate arv % Mängijate arv % 185cm ja lühemad 72 28.8 45 18.7 186 kuni 195cm 136 54.4 144 60 196cm ja pikema...
mida abort avaldab nende elule, on mehed tihti erakordselt ausad ja otsekohesed ning tänu nende leina läbi töötamisele on saavutatud suuri edusamme. Abortion Grief Australia Inc. PO Box 904 Canning Bridge WA 6153 Admin: Ph/Fax 08 9313 1784 Abortion Grief & Pregnancy Crisis Line 1300 363 550 Men & Abortion Trauma Line 1300 887 066 Website: www.abortiongrief.asn.au AGA is a tax deductible charity
Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 1 270 623 1 021 675 Saadud laenude tagasimaksed -882 213 -643 042 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -112 956 -97 899 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 275 453 280 734 Kokku rahavood 7 887 -19 809 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 74 800 94 609 Raha ja raha ekvivalentide muutus 7 887 -19 809 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 82 687 74 800 LISA 6 OÜ Maharaja ASP bilansi horisontaal ja vertikaalanalüüs Horisontaalanal üüs Vertikaalanalüüs
), Prantsusmaal (1 milj.), Saksamaal (0,8 milj.). Poolas on tihedaimalt asustatud Sileesia (38in./Km2) ja Väike-P. Vojevoodkond (215in./km2). 61.4% rahvastikust elab linnades. Linnarahvastiku osatähtsus on suurim Sileesia ja Alam-Sileesia vojevoodkonnas (vastavalt 78,6% ja 71,1%), kagupoolsetes vojevoodkondades on ülekaalus maarahvastik (Podakarpacies 59,6%, Swiety Krzyzis 54,6%, Lublinis 53,3%, Väike-P-s 50,4%). Poolas on 887 linna ja 53 023 maa-asulat (31.12.2005) Rohkem kui 500 000 elanikuga linnu on 5 (Varssavi, Lodz, Krakow, Wroclaw ja Poznan), 100 000 - 500 000 elanikuga linnu on 39 (neis elab kokku 29% rahvastikust). 10 000 100 000 elanikuga linnu on 362 (26,5% rahvastikust), 10 000 elanikuga linnu 436 ja alla 2000 elanikuga linnu 50. Poola on olnude Euroopa kiireima rahvaarvu kasvuga riike (1950 1996 suurenes rahvaarv 13miln võrra ehk 53%), kuid 1997. aastast on rahvaarv aeglaselt, kui
Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. 2011. aastal oli 100 mehe kohta 116,9 naist, mis on Läti ja Leedu järel üks Euroopa Liidu kõrgemaid näitajaid 2011. aasta rahvaloenduse andmtel oli eestlaste osakaal Eesti püsielanikest 69,72%. Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13%. 2011. aasta rahvaloenduse andmtel oli eesti keel 887 216 Eesti püsielaniku emakeeleks. See moodustas 68,54% kõigist püsielanikest. Vene keel oli 383 118 püsielaniku emakeel (29,6%). Üle 1000 inimese rääkis emakeelena veel ukraina, soome ja valgevene keelt. Seejuures jäi 1723 inimese ehk 0,13% emakeel teadmata. 2000. aastal kõneles eesti keelt emakeelena 67,3% Eesti elanikest, vene keelt 29,7%. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133
25 29 4 377 2 256 2 121 4 436 2 297 2 139 4 494 2 365 2 129 30 34 4 403 2 155 2 248 4 262 2 107 2 155 4 092 2 045 2 047 35 39 4 559 2 218 2 341 4 600 2 256 2 344 4 721 2 332 2 389 40 44 4 485 2 078 2 407 4 319 1 997 2 322 4 175 1 919 2 256 45 49 5 526 2 459 3 067 5 228 2 341 2 887 5 020 2 280 2 740 50 54 5 374 2 394 2 980 5 410 2 409 3 001 5 400 2 404 2 996 55 59 5 212 2 152 3 060 5 244 2 155 3 089 5 216 2 180 3 036 60 64 2 981 1 164 1 817 3 526 1 417 2 109 4 108 1 651 2 457 65 69 3 833 1 363 2 470 3 216 1 117 2 099 2 650 925 1 725
09.2010 58 Tahvel 872b ,,Tasuline parkimine" teatab, et märgiga 387 ,,Parkimisala" tähistatud alal ja märgiga 575a või märgiga 575b ,,Parkla" või märgiga 575c ,,Teeninduskoha parkla" tähistatud parklas on parkimine tasuline vastavalt kas ööpäev läbi või teatud ajavahemikul. Tahvlile võib olla kantud parkimistasu suurus. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 59 Tahvel 887 ,,Vaba laius" näitab alla 6 m laiuse teekitsendi laiust. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 60 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 61
83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997 89 257 443 643 857 1063 1291 1523 1747 1999 97 263 449 647 859 1069 1297 1531 1753 2003 101 269 457 653 863 1087 1301 1543 1759 2011 103 271 461 659 877 1091 1303 1549 1777 2017 107 277 463 661 881 1093 1307 1553 1783 2027 109 281 467 673 883 1097 1319 1559 1787 2029 113 283 479 677 887 1103 1321 1567 1789 2039 127 293 487 683 907 1109 1327 1571 1801 2053 Tabelis on algarve kuni 2053-ni. Vanakreeka matemaatik Eukleides (3.saj. e.K.r) näitas, et algarve on tegelikult lõpmatult palju suurimat neist ei ole olemas. 7 4. Arvu tegurid ja kordsed Kõik arvud, millega antud arv jagub, on selle arvu tegurid. Näiteks number 6 jaguneb arvudega 1, 2, 3 ja 6, st need on arvu 6 jagajad
Itaalia, Austria, Belgia, Hiina, Sveits ja Hispaania. Peamised impordipartnerid on Hiina, Holland, Prantsusmaa, USA, Itaalia, Suurbritannia, Sveits, Belgia, Austria ja Venemaa. Väliskaubandus (mln eurot, %) 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Eksport 786 266 893 042 965 236 984 140 803 312 951 900 Ekspordi kasv 7,5 13,6 8,1 2,0 -18,4 18,5 Import 628 087 733 994 769 887 805 842 664 615 797 600 Impordi kasv 9,1 16,9 4,9 4,7 -17,5 20,0 Transpordi geograafiline asend Teedevõrk on hästi arenenud. Raudteede kogupikkus on liinide sulgemise tõttu vähenenud, 2006.a alguses oli see 38 000 km. Kogu riigi ala katab ka ülikiirete reisirongiliinide võrk. Riigimaanteid on 231 500 km, peale nende üle 429 000 km vallateid ning linna- ja külatänavaid (2005). Kiirteede kogupikkus on 11 400 km
2 jaotuseks on fikseeritud parameetritega a = 0 ja b = 100 ristkülikjaotus, võttes olulisuse nivooks =0,05 st testi statistiku DN kriitiliseks väärtuseks Dkr = 0,265. Tabel 5. xi-1 xi (ni- (ni- ni ni` ni-ni` ni`)^2 ni`)^2/ni` 4,32849 6,67150 44,5089 10,28276 0 14 11 8 2 4 887 8,11701 0,88298 0,096052 14 28 9 6 4 0,77966 595 10,6840 - 21,9406 2,053581 28 42 6 8 4,68408 4 947 11,5041 - 0,25417 0,022094 42 56 11 6 0,50416 7 339 - 3,404195
realiseerimiseni jääb kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni. a) võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 15%. b) võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 5% ning i 10%. 10% PVV = C / (1+r) + C / (1+r)2 + ...... (C+F) / (1+r)n PVV = 100/ 1,15 + 100 /1,152 + 1100 / 1,153 = 87 + 76 +724 724 = 887 krooni PVV = 100 / 1,05 + 100 / 1,052 + 1100 / 1,053 = 95 + 91 + 951 = 1055 krooni PVV = 100 / 1,1 + 100 / 1,21 + 1100 /1,331 =91 + 83 + 826 = 1000 kr. 14. Leida 1000 kroonise diskontovõlakirja diskonteeritud müügihind kui intressimäär on 12% ja võlakiri kuulub lunastamisele kolme aasta pärast? Mis hinnaga saaks teda müüa ühe aasta pärast? Mis hinnaga saab teda müüa kahe aasta pärast? Inflatsioon pole teada ja seetõttu seda arvesse ei võeta. PVv= FVv / (1+r)n 1
w 1552 488 1504 488 0 w 1552 488 1552 296 0 w 1088 328 1328 328 0 w 1328 328 1328 136 0 w 1328 136 1408 136 0 w 272 456 272 472 0 w 272 472 272 520 0 w 288 456 288 376 0 w 240 520 240 568 0 w 240 520 240 440 0 w 256 440 256 344 0 w 208 568 208 424 0 w 224 424 224 312 0 w 176 408 176 616 0 w 176 616 176 696 0 w 192 408 192 280 0 w 192 408 192 808 0 w 176 696 176 824 0 w 288 456 1072 456 0 w 1088 376 1392 376 0 w 1392 376 1392 328 0 w 1392 328 1408 328 0 w 1152 456 1216 456 0 x 807 256 887 259 0 24 F3=A B w 176 200 176 184 0 w 1344 344 1344 168 0 w 1344 168 1408 168 0 w 208 568 208 704 0 w 224 688 224 424 0 w 240 568 240 600 0 w 256 440 256 584 0 x 1391 796 1410 799 0 24 M x 1337 792 1353 795 0 24 S w 1152 296 1304 296 0 w 1304 296 1304 232 0 w 1304 232 1392 232 0 w 656 216 1128 216 0 w 1128 216 1128 760 0 w 1152 760 1128 760 0 w 720 232 1168 232 0 w 1168 232 1168 552 0 w 784 264 1232 264 0 w 1232 264 1232 424 0 w 288 456 288 504 0 w 1056 664 1216 664 0 154 368 512 448 512 1 2 0
15-74-aastaste töötuse määr (%; Tööjõu-uuringu 7.2. andmed) [6] 5,5 13,5 16,7 12,3 10 8,6 7,4 6,2 6,8 5,8 825, 783, 792, 122 7.3. Keskmine brutokuupalk (eur) [7] 2 8 3 839 887 949 1005 1065 1146 1 278, 301, 304, 305, 312, 327, 345, 365, 385, 404, 7.4. Keskmine vanaduspension (eur) 4 4 5 1 9 4 1 6 6 8 8 Valitsemissektori eelarve 8.1. Kogutulud (mln eur) 6125 6206 5990 6431 7003 7248 7731 8200 8510 8.2
Järelikult tasub investoritel lühema perioodi vältel aktsepteerida väiksemat vaba rahavoogu 43 Eeldades et esimese aasta ärikasum=100, WACC=10%, 25 aastane ajahorisont ja selle järel kapitali tootlikkus=WACC Ärikasu mi Kap itali tootlikku s kasv 7.50% 10.00% 12.50% 15.00% 20.00% 3% 887 1,000 1,058 1,113 1,170 6% 708 1,000 1,117 1,295 1,442 9% 410 1,000 1,354 1,591 1,886 Väärtu se N eu traaln e Väärtu se h ävitamin e loomin e 44 Majandusliku kasumi (EP) mudeli põhjal
Tehingute arv 29 32 36 29 13 22 30 22 Tehingute arv 126 87 Keskmine tehinguhind 104 036 101 827 121 866 111 186 95 650 81 311 73 918 76 270 Keskmine tehinguhind 110 215 79 629 Tehingusumma 13 887 103 6 927 759 Aasta 2010 2011 Kvartal I II III IV I II III Tehingute arv 26 42 44 45 20 42 35 Tehingute arv 157 97
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
