Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"881" - 104 õppematerjali

thumbnail
211
xlsx

Maa- ja linnarahvastiku huvitatus poliitikast

Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...

Statistika
20 allalaadimist
thumbnail
16
doc

AMETNIK HALDUSMENETLUSES

Tegu on väga mitmetahulise valdkonnaga, mida jõuab siinses alapeatükis vaid üldiselt markeerida. Alusandmed on enamjaolt olemas, ent äärmiselt killustatud kujul ja vajavad edasist mahukat uurimist. (Vetik 2012) Alates Euroopa Liidu liikmeks saamisest 1. mail 2004 on hüppeliselt kasvanud riigi käsutuses oleva raha hulk. Näiteks suunati aastail 2004­2006 Eesti käsutusse Euroopa Liidu vahendeid 802 421 634 ulatuses, 2007­2013 on toetuste kogumaht 3 403 459 881 eurot. Tänu teiste liikmesriikide abile on Eesti avalikul sektoril kasutada oluliselt rohkem raha, vaatamata madalale maksukoormusele. Hoolimata jätkuvast majandusarengu retoorikast on riigiaparaadi ressursside kasvu tegelik mootor olnud välistoetused, mitte maksutulu. See on oluliselt tugevdanud täitevvõimu, kelle ülesandeks on Euroopa vahendite kasutamist korraldada. Ehkki viimastel on sageli juures üldine kasutusotstarve,...

Haldusmenetlus
17 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kartograafia kaboratoorne töö 8

3 604807.53 438.16 -1000.73 2862343148 -605251460.7 2 6533050.82 605181.85 1398.23 251.06 9134720713 151935743.9 3 6532452.25 606205.76 116.91 779.06 763676329.7 472270662.5 4 6532271.76 605298.75 -155.49 881.68 -1015709468 533681013.4 5 6531570.56 606050.27 -451.05 916.64 -2946032245 555531132.5 6 6531355.12 604847.71 -1306.58 -479.52 -8533757563 -290037781.7 7 6532050.09 604743.69 -40.17 -1348.19 -262418580.1 -815306976.4 SUMMA: 0 0 2822334.6 2822334.45 2P=1411167.3 2P=1411167...

Kartograafia
3 allalaadimist
thumbnail
262
xls

Exceli-kodutöö

Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91...

Arvuti
6 allalaadimist
thumbnail
49
docx

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...

Sotsioloogia
166 allalaadimist
thumbnail
156
ods

Hüdroloogia kodutöö nr 2

Kuupäev Veetase Vooluhul Nähtuse Ummistus Jäätumi Vesi Kallasjä Keskmin (H) cm kQ d allpool ne -I voolab ä - ) e või (m3/s) vaate jää tihe posti- < pinnal - hõljejää- II * ### 30 0.086 I 195 ### 30 0.099 I 195 ### 29 0.099 I 195 ### 30 0.11 I 195 ### 31 0.11 I 195 ### 32 0.12 II 190 ### 36 0.13 II 190 ### 40 0.16 I 195 ### 46 0.18 I 195 ### 48 0.18 I 195 ### 48 0.17 I 19...

Hüdroloogia
25 allalaadimist
thumbnail
226
pdf

FINANTSMATEMAATIKA

FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem,...

Majandus
22 allalaadimist
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...

Õigus
43 allalaadimist
thumbnail
34
xlsx

Rahanduse alused kodutöö 1

Kui suur on hoiustaja reaalne tulu tähtajaliselt hoiuselt järgmiste hoiustamise tingimuste puhul: ·      hoiustamise nominaalne periood on üks aasta, intressi juurdearvutus toimub aasta lõpus; ·      soovi korral hoiust võib pikendada koos teenitud intressiga; ·      hoiustaja pani tähtajalisele hoiukontole 1300 eurot üheks aastaks ja pikendas hoiust 2 korda koos Oletame et aastane teenitav intressimäär on 4.00% 1 1300 4% 52 2 1352 4% 54.08 3 1406.08 4% 56.2432 Kolmanda aasta lõpuks 1462.323 ·      esimesel aastal kehtis hoiuse nominaalne intressimäär 2% aastas, teisel aastal 1,5% ja kolmanda 1 1300 2.0% 26 2 1326 1.5% 19.89...

Rahanduse alused
78 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti keskmine brutokuupalk

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti keskmine brutokuupalk Iseseisev töö aines ,,Majandusteaduste alused" Eesti keskmine brutopalk Tabel 1. Eesti keskmine brutopalk (eurodes) aastatel 2007, 2009, 2011, 2013, 2015 kuude järgi. 2007 2009 2011 2013 2015 Jaanuar 631,128 780,17 749,26 876 992 Veebruar 658,737 759,526 785,07 882 984 Märts 691,396 790,779 843,47 940 1 053 Aprill 684,494 788,414 801,11 957 1 054 Mai 728,401 775,057 859,56 954 1 058 Juuni 806,565 875,142 912,93 1 014 1 135 Juuli 687,881 766,62 784,61 944 1 051 August 691,716 719,773 817,32 904 1 023 September 710,825 769,88 825,53 942 1 063 Oktoober 739,074 781,384 812,73 962 1 066 November 7...

Majandus
6 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Majanduse alused – 1. Seminar

10 16 511.03 14 138.17 14 709.10 16 403.77 17 636.72 18 738.80 Palk 5 606.25 6 223.32 5 331.88 5 183.48 5 576.01 6 028.61 6 527.74 Tegevuse ülejääk ja 4 832.20 4 241.54 2 778.37 3 636.03 4 552.55 4 822.37 4 934.39 segatulu Tööandja 1 790.30 2 014.98 1 821.33 1 773.37 1 881.63 2 019.80 2 179.93 sotsiaalmaksed Tabel 1 Tabelist 1 on näha, et 2007. aastal oli SKP tase kõrge ning majandus arenes. Sellel aastal oli Eestis majandusbuum. 2008. aastal majanduse areng peatus ning sellele järgnes 2009. aastal majanduslangus. Majanduslanguse käigus langes Eesti SKP enam kui 2 miljardi euro võrra....

Majandus
1 allalaadimist
thumbnail
704
xlsx

Transpordi infosüsteem Labor 4

36379128.177880 23443 Narva linn 23444 4420002-1 26-Jul 59.36384828.178930 23444 Narva linn 1772 10905-1 A. Adamson59.43305724.734391 1772 Kesklinn 872 02503-1 A. H. Tamm59.40706924.683655 872 Mustamäe 908 03201-1 A. H. Tamm59.40682324.683092 908 Mustamäe 10402 21221-1 A. Laikmaa59.43508824.757760 10402 Tallinn Kesklinn 1295 12201-1 A. Laikmaa59.43619524.757622 1295 Kesklinn 1297 12203-1 A. Laikmaa59.43670524.757544 1297 Kesklinn 1636 21209-2 A. Laikmaa59.43642024.757250 1636 Kesklinn 3603 21209-1 A. Laikmaa59.43591124.757259 3603 Kesklinn 9936 7000015-1A/K Loodus59.20599724.665808 9936...

Transpordi infosüsteem
5 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

JAHISEADUS

jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse. KUS TOHIB? · Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. · Jahimaa jaotatakse jahipiirkondadeks. P.S. Jahimaana oli 2010. aastal kasutuses 38 881 ehk ligikaudu 86% Eesti maismaa territooriumist. KUS EI TOHI ! · Jahimaa hulka ei kuulu: · 1) planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik; · 2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud. KES TOHIB?...

Keskkonnaõigus
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

LABORATOORNE TÖÖ NR. 8. PINDALADE MÄÄRAMINE

2 1398,232 251,058 3050,819 049,322 2,752 68267 653 606 786696691, 472270662, 3 120,429 779,060 2452,245 205,764 4131 50184 4 653 605 -155,491 881,682 - 533567276, 2271,759 169,751 101570946 40118 8,0786 - 653 606 555531134, 5 -397,999 916,642 259955855...

Geodeesia
10 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Optimaalse laevatüübi ja töökorralduse vormi valik liinidele või suundadele

LAEVAREISI MAJANDUSNÄITAJATE ARVUTAMINE JA HINDAMINE Kvantitatiivsed näitajad: Brutokasum kujutab endast laeva (laevandusettevõtte) tegevusest saadud tulude ja tegevusega seotud kulude vahet enne riiklikke ja kohalike maksude tasumist. Matemaatiliselt laevandusettevõtte brutokasum väljendub: Kbr = Fe - Re kus: Kbr ­ brutokasum Fe ­ laevandusettevõtte tegevusest saadud tulu Re ­ laevandusettevõtte ekspluatatsioonikulud Delta Pioneer 1 reis: Kbr=777 000-217 119 = 552 881 eur 1 aasta: Kbr=18 500 000 -5 080 857.6 = 13 419 142.4 eur Deep Blue 1 reis Kbr= 777 000-214 067.5 = 555 932.5 eur 35 1 aasta: Kbr= 18 500 000 ­ 5 053 620.97=13 446 379.03 eur Netokasum on brutokasum, millest on maha arvatud kõikvõimalikud maksud. Matemaatiliselt netokasum väljendub: Knet = Kbr - M kus: Knet ­ netokasum M - maksude kogusumma...

Merendus
45 allalaadimist
thumbnail
27
xlsx

Exceli Funktsioonid

00 20% 132.80 Tiit Till 739.00 10% 73.90 Kirsti Kirss 802.00 20% 160.40 Toivo Tomat 673.00 - Nataly Naeris 881.00 - Saima Salvei 700.00 5% 35.00 Maksuvaba tulu 180 Tulumaksu kinnipidamise määr 20% 1 Genereeri (funktsioon RANDBETWEEN) veergu N palgad vahemikus 560 kuni 1280. Nende arvude 2 Leia palk kokku...

Informaatika
13 allalaadimist
thumbnail
14
xlsx

Finantsanalüüs

Tahad auto sissemaksuks raha kõrvale panna. Paned panka 200 eurot. Panga intressimäär on 1,5% kuus. Lisaks paned panka iga kuu lõpus PV,200 eurot. Kui palju praegune_väärt on - algkapital (present value) pangas raha 2 aasta pärast? FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) 2. Kui palju peaks ettevõte investeerima, et 3 aasta pärast oleks RATE,neil määr70000 eurot? (rate) - intressimäär Intress on 7% aastas. NPER, per_arv - perioodide...

Finantsanalüüs
8 allalaadimist
thumbnail
56
pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

edu.ee ja noortelaagrite sisulisest tegevusest aastal 2005. Eesti Noorsootöö Keskus esitas Hasartmängumak- Noorsootöö seaduse § 4 p 4 alusel koordineerib su Nõukogule koondprojekti "Noorte tervistav Haridusministeerium noorte tervistava puhkuse puhkus 2005" detsember 2004. Projekt sisaldas korraldamist vabariigis. taotluse 33 881 noorele laagrituusiku toetamiseks Töö operatiivseks korraldamiseks on moodustatud (sealhulgas 3182 lasterikastest ja vähekindlustatud laagrijuhtide nõukoda (Kultuuri- ja Haridusminis- peredest lapse ja lastekodulapse laagrituusiku teeriumi kantsleri 25.04.1995. a käskkiri nr 27, toetuseks) 11 802 874 kroonile. Projekt koostati haridusministri 21.10.1996. a käskkiri nr 190, HTM-i poolt kinnitatud printsiipide alusel, mis haridusministri 09.10...

Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Saksamaa maksusüsteem

Palju on otseseid ja kaudseid makse, millest olulisimad ning suurimat tulu toovad on käibemaks ja tulumaks. Kuigi Saksamaa on föderaalne liidumaa, on 95% makse kehtestatud keskvalitsuse tasandil. Enamike maksude üle otsustavad keskvalitsus ja liidumaad ühiselt. Erandiks on toll, mille üle otsustab keskvalitsus üksi; liidumaad otsustavad iseseisvalt kohaliku aktsiisi üle ning linnavalitsused võivad otsustada väiksemate maksude nagu näiteks koertemaks üle. Maksu tulu on jaotatud järgnevalt: Föderatsioon: · toll · lahja alkohol, autod, destilleeritud joogid, kohvi, mineraalõli tooted, vahuvein, elekter, tubakas, kindlustus · solidaarsusmaks (Solidaarsusmaksu maksavad inimesed, kelle aastas makstav tulumaks on üle 972, maks on 5,5% makstavast tulumaksust.) Liidumaad: · pärandimaks, kinni...

Majandus
6 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Saksamaa maksusüsteem

11.20 Rannaste 13 · Keskvalitsus (Bund) · Liidumaad · Linnavalitsused Maksutulu on jaotatud järgnevalt: o Keskvalitsus: · toll · lahja alkohol, autod, destilleeritud joogid, kohvi, mineraalõli tooted, vahuvein, elekter, tubakas, kindlustus · solidaarsusmaks (Solidaarsusmaksu maksavad inimesed, kelle aastas makstav tulumaks on üle 972, maks on 5,5% makstavast tulumaksust.) o Liidumaad: · pärandimaks, kinnisvara müügi maks · õlu, hasartmängud · tulekaitsemaks o Linnavalitsused: · kinnisvaramaks · teised joogid, motellid, koeramaks (Hundesteuer) Jaotuvad kvoodi alusel föderatsioonile ja liidumaadele: 19% Käibemaks 7% Tulumaks 0% - > 8,004 EUR 14% - 8,005- 52,881 EUR 42% - 52,882-250,730 EUR 45% - 250,731 EUR ja rohkem (aastas) Maksustamise klassid: · I = üksik inimene · II = üksikvanem · III = abielus, ab...

Majandus
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun