ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, samuti esitanud tööandjale avalduse maksuvaba tulu rakendamiseks. Töötaja ei ole vanaduspensionieas. 2. Sirli (isikukood 1234567890) on juhatuse liige, kelle juhatuse liikme tasu on 1233 eurot, ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu 144 euro arvestamiseks, on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, ei ole vanaduspensionieas. 3. Andreas (isikukood 1234567890) on töölepinguga töötaja, kelle töötasu on 878 eurot, ta ei ole esitanud avaldust maksuvaba tulu 144 euro arvestamiseks ja ei ole ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, ei ole vanaduspensionieas. SOTSM. 33% TKM 2% KKPM 2% Siim, töölepinguga töötaja, maks.-ta. 144 956 315,48 19,12 19,12 Sirli, juhatuse liige, maks.-ta 144 1233 406,89 - 24,66
ning seejärel suutma oma turuosa suurendada näiteks dumping-hindadega, mille puhul on alati oht, et tarbijad hakkavad neid hindu õiglaseks pidama ning tulemus ei vasta endiselt lootustele. Teine võimalus hinnasõjast edukalt väljuda on nii püsi-, kui muutuvkulude vähendamine ilma kvaliteedi languseta. Minu hind 1 200 1 150 1 100 1 050 1 000 950 Minu müügikogus 800 000 878 261 881 818 885 714 890 000 894 737 Minu kasum 60 000 000 70 869 650 29 090 800 -12 857 300 -55 000 000 -97 368 350 Minu tulu 960 000 000 1 010 000 150 969 999 800 929 999 700 890 000 000 850 000 150 Minu püsikulud 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000
Aeg Koht Osavõtjad Dirigendid Repertuaar Korraldajad ja korraldus I 1869 Tartu, 878 esinejat J. V. Peamiselt Vanemuise selts ( Ressovrce´i (lauljad, Jannsen , saksa J. V. Jannsen) , aed pillimehed) A. laulud, laulsid ainult Saebelmann paar mehed. soome laulu
Das Tanz- und Sängerfest in Estland Das Tanz- und Sängerfest Hiesige Großereignis Singen und tanzen Es findet statt in Tallinn Songplatz und im Stadium Kalevi Daten und Fakten Die Erst Liederfest war im 1869 878 Teilnehmer Die Erst Tanzfest im 1934 1500 Teilnehmer 33 025 Sängerin und 10 082 Tanzer Interessen Einzelheiten Die ältese Teilnehmer war 97 Jahre alt Martin und Laura Frauen sind mehrere als Männer · UNESCO Persönliche Erfahrung Zweimal im Tanzfest und dreimal im Sängerfest Letzes mal war ich ein Gymnist Zusammenfassung Schön und wichtig Fest Junge Tanz- und Sängerfest ist im 2017. Das Fest heißt "Noored juured."
Esimene Eesti Üldlaulupidu Tartus 1869.a Jelena Lebedeva 8.b klass I Üldlaulupidu ● Toimus 18.-20. juunil 1869.aastal Tartus ● 878 esinejaid ● Umbes 15 000 pealtvaatajaid ● 51 esinejate rühma ● Ressource'i aed ● Üldjuht ja elluviija-Johann Voldemar Jannsen, Aleksander Kunileid Kava ● Isamaalised laulud ● Vaimulikud laulud ● „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.“-hiljem sai sellest laulust Eesti hümn ● Peeti ka kõne Ajalugu ● Kuni VI üldlaulupeoni olid nad seotud keisriliku tähtpäevaga
I üldlaulupidu I üldlaulupidu toimus Tartus 18.- 20. juunil 1869. aastal. See toimus Johann Voldemar Jannseni ( ja Aleksander Kunileiu) eestvedamisel. See pidu kestis kolm päeva. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat ning hinnanguliselt oli 15 000 pealvaatajat. Esinesid erinevad meeskoorid, sest esineda lubati vaid meeskooridel. See tõi kaasa selle, et paljud koorid pidid oma laulud ümberseadma ja ka ümberõppima. Suuremal määral kõlas I üldlaulupeol ilmalikud laulud nagu näiteks "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner), "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel), "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) kuid kõlasid ka ilmalikud laulud nagu näiteks "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer), "Tere
Otto Kontro Kristo Lillma I üldlaulupidu ja laulupidude traditsioonid I üldlaulupidu Toimus 18.-20.juunil 1869. aastal Tartus Elluviija ja üldjuht Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Aleksander Kunileid Meestelauluselts Vanemuine Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode Osaleda võisid ainult mehed Ettevalmistused 1867. a esitati palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Põhjuseks talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäev. Sai nõusoleku tänu oskustele pidu serveerida kui tänuüritust. Saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule. peost distantseerus Carl Robert Jakobson Osalevad ainult meeskoorid Ei antud võimalust segakooridele Manitses koore aegsasti laule harjutama Peaproov Suletud uste taga Maarja kirikus Õnnestus hästi "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millest hiljem sai Eesti hümn. Osalejad 4 orkestrit 56 puhkpillimängijat 822 lauljat 878 esinejat Laulupeo traditsioonid Lau...
I üldlaulupidu I üldlaulupidu Toimus 18.20. juunil 1869. aastal. Toimumiskoht oli Ressource'i aed, Tartu. Esinejate rühmi oli 51. Esinejaid oli 878. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ettevalmistused
2365,73 75,0 562,09 90,0 Kutuse hind - puitkütus, EEK/m3 Kutuse hind-gaaskütus, EEK/m3 200 2500 Kütuse maksumus, EEK/a Kütuse maksumus, EEK/a 473 145,40 1 405 233,09 Kütuse maksumus (kokku), EEK/a 1 878 378,49 Arvutusliksoojuse hind pärast laenu tagasimaksmist, EEK/MW*h 196,52
Married: Ealhswith of Mercia Children: 5 children Died: 899 Buried at: Winchester ·Only King to have epithet"the Great" ·Defended England against Danish invasion and founded the first English navy ·He encouraged the translation of scholarly works from Latin and promoted the development of the Anglo-Saxon Chronicle. ·A new legal code came into force during his reign. ·At the age of 19 in 868 he is recorded as fighting beside his brother in Mercia against the Danes In 878, the Danes under their leader, Guthrum overran Wessex. Alfred and his remnants went into hiding. At Easter time in 879, Alfred set up a base in the region of Athelney. The great Saxon kingdoms of England had been reduced to one man who ruled a small area of swamp. It was from this hidden base in the swamps that King Alfred became Alfred the Great Alfred sent messages to those fighting men that were still loyal to him. Seven weeks after taking refuge at Athelney, Alfred emerged from the
3 4 5 6 9 7 7.1 7.1.1 7.2 7.2.1 7.3 7.3.1 8 9 10 289,74 878 180,69 0 1 878 01 17,56 878 8
Mercia domineerimine jõudis lõpule 825. aasta Ellenduni lahingus, kui Wessexi valitseja Egbert lõi kuningas Beornwulfi väe. Uueks anglosaksi juhtriigiks tõusiski Wessex. Alfred Suur Oli Wessexi kuningas aastatel 871-899 ning Inglismaa kuningas aastatel 878- 899. Ainus Inglismaa kuningas, kes on endale saanud lisanime Suur. Tuli troonile taanlaste invasiooni ajal. 876-878 taanlaste rünnakud hõlmasid ka tema riigi (varjas end teatava aja soodes). 878 kogus armee ja vallutas taanlaste tugipunkti Wessexis, tegi taanlastega rahu. Uuendas sõjaväge, ehitas laevastiku, tegi piirikindlustused, lasi koostada anglosaksi õiguse kogumiku. Tõlkis ladina ja vanakreeka keelest teoseid. Kasutas sõjas kreeklaste taktikat. 886 vallutas ta taanlastelt Londoni ja kuulutati Inglismaa kuningaks. 893 lõi tagasi taanlaste rünnaku Danelaght( Danelaw )- ala Inglismaal (Ida-.Anglia, Essex, Northumbria), kus valitsesid taanlased ja kehtisid taani seadused
Mercia domineerimine jõudis lõpule 825. aasta Ellenduni lahingus, kui Wessexi valitseja Egbert lõi kuningas Beornwulfi väe. Uueks anglosaksi juhtriigiks tõusiski Wessex. Alfred Suur Oli Wessexi kuningas aastatel 871-899 ning Inglismaa kuningas aastatel 878- 899. Ainus Inglismaa kuningas, kes on endale saanud lisanime Suur. Tuli troonile taanlaste invasiooni ajal. 876-878 taanlaste rünnakud hõlmasid ka tema riigi (varjas end teatava aja soodes). 878 kogus armee ja vallutas taanlaste tugipunkti Wessexis, tegi taanlastega rahu. Uuendas sõjaväge, ehitas laevastiku, tegi piirikindlustused, lasi koostada anglosaksi õiguse kogumiku. Tõlkis ladina ja vanakreeka keelest teoseid. Kasutas sõjas kreeklaste taktikat. 886 vallutas ta taanlastelt Londoni ja kuulutati Inglismaa kuningaks. 893 lõi tagasi taanlaste rünnaku Danelaght( Danelaw )- ala Inglismaal (Ida-.Anglia, Essex, Northumbria), kus valitsesid taanlased ja kehtisid taani seadused
mõtlema ka eestlaste laulupeo korraldamisele. Kirikuõpetaja Martin Körberi algatusel korraldati 1863. aastal ümbruskonna lauljate suur ühiskontsert. Suursündmuseks kujunes 1869. aastal Vanemuise lauluseltsi ja Johann Voldemar Jannseni eestvõtmisel Tartus toimunud laulupidu, millest sai alguse meie üldlaulupidude tava. Esimene üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus Ressource'i aias. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Dirigentideks olid J.W. Jannsen ja A. Saebelmann Kanti ette 15 ilmalikku laulu, nende hulgas kaks eesti algupärandit. Aleksander Kunileiu värskelt Lydia Koidula luuletustele loodud `'Sind surmani'' ja `'Mu isamaa on minu arm'' Jannsen ja Jakobson Esimesel laulupeol oli kavas ka Soome helilooja Fredrik Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millest kujunes hiljem Eesti Vabariigi hümn. Üldlaulupeod on läbi aegade jõuliselt väljendanud rahva ühtekuuluvustunnet ja
uurimused Petersoni kohta, eesti keele ajalugu, rahvaluule) · Seltsi rmtk. koguti eestikeelseid trükiseid- anti Eesti Rahva Muuseumile- kogu sai rahvusraamatukogu aluseks. ESIMENE ÜLDLAULUPIDU 1869. aastal Tartus. Idee algataja, peamine elluviija, üldjuht- Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht- Aleksander Kunileid. Korraldas meestelauluselts Vanemuine. Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aasta juubeli- ja tänulaulupidu. Esinejaid 878. EESTI KIRJAMEESTE SELTS 1872-1893 Tartus · Eesti keele korraldus · Uue kirjaviisi propageerimine · Rahvaluule kogumine · eestik. raamatute kirjastamine · oma aastaraamatu väljaandmine · oma rmtk. + kirjutamise võistlused Algatajad- Kreutzwald + Jakobson 1.president- Hurt- kultuuripärandi kogumine 2.president- Jakobson- eesti keele uurimine ALEKSANDRIKOOL 1888- 1906 Põltsamaal Algatajad Viljandimaa talumehed. Õppekeel vene, kohustuslik eesti keel
Neljas tase Viies tas eesotsas Johann Voldemar Jannseniga, teine üldjuht oli Aleksander Kunileid · Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode · 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit · Kokku oli 878 lauljat ja pillimängijat · Tõusis eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt Lugejaid hoiti kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutati koore harjutama aegsasti Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo-Laulud". Tsaariajal sunniti eestlasi korraldama "tänulaulupidusid" Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega
inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, poliitika,hariduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades ja leidis ka simse seminarilt andeka poisi: Aleksander Saebelman-Kunileiu. I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupeoga tähistati päris orjusest vabastamise 50 aastapäeva. Eesti esimesed laulud olid ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", võetud L.Koidula luuletuste järgi. Laulupeol osalesid: meeskoorid ja pasunakoorid. Laulupidu kestis kolm päeva, 1. Päev: vaimulikud laulud(14), 2. Päev: ilmalikud laulud(13), 3. Päev: lauluvõistlused ja rongkäik, lauluvõistluse võitjaks tulid Estonia selts ja Väägvere pasunakoor. Laulud olid saksa- ja ladinakeelsed ja
11. klass 1. Esimene Üldlaulupidu Toimus aastal 1869, 18.20. juunil, Tartu linnas. Idee algataja ning ürituse läbiviija oli lauluselts „Vanemuine“ eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. Aasta juunis koguneski Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Tähtis, sest sealt sai alguse laulupidude traditsioon. 2. Eurovisiooni võit Eesti poolt (Tanel Padar & David Benton looga „Everybody“) Eurovisioon, mis tõi võidu Eestile, toimus 12. mail, aastal 2001 Taanis, Kopenhaagenis. Tanel Padar ja David Benton esitasid loo „Everybody“ ja kogusid 198 punkti. Aastal 2002 viidi Eurovisioon läbi Eestis, Tallinnas Saku Suurhallis
Viitamine 1. Raamat 1.1 Mõtteviide: Makedoonia oli sajandeid olnud Kreeka mahajäänud piiriala (Lauri Vahtre ja Mart Laar 2013). 1.2 Lõiguviide: Makedoonia oli sajandeid olnud Kreeka mahajäänud piiriala. Makedoonlaste keeleline kuuluvus pole siiani päris selge, kuid ilmselt kõnelesid nad kreeka keelega sarnast keelt. (Lauri Vahtre ja Mart Laar 2013) 1.3 Kirje: Vahtre, L. ja Laar, M. 2013. Makedoonia suurriigi tõus ja langus. Üldajalugu gümnaasiumile: 56-62. 2. Ajakiri 2.1 Mõtteviide: Uude plastmaterjali lisatud lappimiskomplekt suudab parandada kuuliaugusuuruse augu (Rolf Haugaard Nielsen 2015). 2.2 Lõiguviide: Uude plastmaterjali lisatud lappimiskomplekt suudab parandada kuuliaugusuuruse augu. Selline plast on eriti kasulik kohtades, kus on raske teha parandustöid, näiteks kosmoses või inimkehasse opereeritud tehisluudes. (Rolf Haugaard Nielsen 2015) 2.3 Kirje: Nielsen, R. H. 2015. Plast ...
I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56-e puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. 1857. Aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Eestlaste laulupäevi oli juba korraldatud Saaremaal, Jõhvis, Laiusel jne aga seekord kavatseti kokku kutsuda eestlased üle kogu maa. Laulupeo ettevalmistamine nõudis kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele aastale. Ka 1868. Aasta ikaldus ja sellele järgnenud näljahäda ei soosinud korraldajaid. Vastukihutust tegid Peterburi eestlaste juhid Johann Köler ja C.R
Laulupiduuuu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed.Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000. Esitati mitneid kirkukoraale, vaimulikke ja ilmalikke laule ning ka vene riigihümni.
SRI LANKA Pille Ülem 8 klass 2014 http://www.srilanka.travel/pristine_beach_holidays Sri Lanka üldandmed Pindala- 65 610km² Saarel elab 21 481 334 (juuli 2011) elanikku Pealinn- Colombo Rahvastiku tihedus- 316 in/km² Riigi sümbolid Hümn - "Sri Lanka Matha" ("Sri Lanka ema") Rahvuslind - sri lanka dzunglikana Rahvusliblikas - sri lanka linnutiib Rahvuslill - täht-vesiroos Rahvuspuu - raud-nagapuu Sri Lanka Kliima Kliima on troopiline: püsivalt niiske ja soe ning sõltub mussooni muutusest Talvel sajab 1000mm ja suvel 2000-5000mm aastas Kuude keskmine temperatuur on 20-30°C http://www.srilanka.travel/wild_safaris Sri Lanka veekogud ja maastik Pikim jõgi - Mahaveli Ganga (334 km) Suurim kosk-Bambarakanda (240 meetri kõr...
2. Nõuded ostjate vastu 3. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 4. Varud Käibevara kokku 1 657 2 476 4 301 Põhivara 5. Materiaalne põhivara 910 910 910 6. Immateriaalne põhivara Põhivara kokku 799 688 577 AKTIVA KOKKU 2 456 3 165 4 878 PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 7. Võlakohustused 8. Ostjate (tellijate) ettemaksed 9 toodete ja kaupade eest 9. Võlad hankijatele 10. Maksuvõlad Pikaajalised kohustused 11. Pikaajalised võlakohustused 12. Muud pikaajalised võlad Kohustused kokku Omakapital 13. Aktsiakapital 1 830 1 830 1 830 14. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 637 1 344 15
laulupidudega. Eestlased nimetavad end sageli "laulvaks rahvaks" - see väljend on üks meie rahvusliku identiteedi väljendusi, mis on eestlasi ühendanud võitluses rahvusliku iseseisvuse eest nii 20. sajandi algusaastail kui nõukogude okupatsiooni ajal. Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu - Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Ülemaalise ühislaulmise eelduseks oli koorilaulu ja puhkpillimängu üha laialdasem harrastamine 18. sajandi esimesel poolel (Kanepis, Põlvas, Laiusel, Tormas, Põltsamaal jm).
the bold one'. The Romans brought with them forts, roads and the rule of law. Then in 61 AD Queen Boudicca led a rebellion against the Romans. Her army marched on London. No attempt was made to defend London. Boudicca burned London but after her rebellion was crushed it was rebuilt. By the end of the 2nd century, a 6metre stone wall was erected around London. The Danes invaded London in 842 and again in 851, burning most of the town. Then in 878, the Danes were defeated by King Alfred the Great and they split the country between them. On the 25th of December, 1006, William was crowned King of England, after winning the Battle oh Hastings. In 1349 the Black Death killed thousands of citizens. During the reign of Elizabeth I, the map of London was published. In plagues (in 1603; 16641665) thousands of people died. In 1642 civil war began between the king and parliament
2 Maasik, Malle 5500 1139,04 4360,96 143 1100 3 Kuusik, Kusta 2900 593,04 2306,96 75,4 580 4 Laasik, Laine 7350 1527,54 5822,46 191,1 1470 5 Leesik, Leida 2200 446,04 1753,96 57,2 440 Keskmine 4390 905,94 3484,06 114,14 878 NB! Kasutada absoluutseid aadresse palk-tulumaksuvaba)*tulumaksuprotsent läheb 13% brutopalgast täida lahtrid Palgakulu kokku 4904 6743 3555,4 9011,1 2697,2 5382,14 Agni Laats: Etteantud näidise põhjal teed siia lehele arve. Prindi eelvaates peab arve vorming mahtuma A4 formaadile. Ülesannet tegema hakates kustuta kommentaar
puhul, ühe abikaasa varandusliku seisu piiramine ühiselt soetatud vara või abikaasade varaühisuse raames ja piirangud eelpärijale, arest või sundenampakkumise korraldus sundtäitmise puhul, mitte aga eelmärked. Oluline on küsimus, missugune tähtsus on käsutuspiirangutel, mis tekivad pärast asjaõiguskokkulepet, aga enne sissekande tegemist (mõlemate vahel võivad olla mitmed nädalad). Sellisel juhul sätestab § 878, et need ei mõjuta varem deklareeritud tahteavalduse seaduslikkust, juhul kui nad tekivad pärast seda, kui tahteavaldus on muutunud siduvaks ja kinnistusametile on esitatud avaldus sissekande tegemiseks. On vaieldav, kas piisab avalduse sissetulemisest või on nõutav selle esitamine vastavale ametnikule. Eeskätt tuleb arvesse võtta piirangutest puudutatud isiku kõikide õigustehingute puhul (näit.
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala LÄTI Kodutöö Õppejõud: Karin Kuimet Läti Tartu 2009 Läti on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist. Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere rannikul. Läti asetseb Eestist lõunas, Leedust põhjas, idas on maapiir Venemaaga ja kagus Valgevenega. Läänes piirab riiki läänemeri ja loodes Riia laht. Huvitav on see, et olenemata pikast ja laugest merepiirist ei ole Läti territooriumil mitte ühtegi saart. (1920. aastal taotlesid lätlased Eesti territooriumile kuuluvat Ruhnu saart Läti omandiks). Merepiiri äärsetel aladel on tugev Rootsi kultuuri mõjutus. Läti pindala on 64 589 km. Rahvaarv 2 267 886 (2009 seisuga), millega on Euroopas 36. kohal. Umbes 1 150 000 inimest elab Riia linnas või selle ümbr...
asus nende majast 50 m kaugusel. Juute, nagu ka teistest rahvustest vange, kasutati põhiliselt tööjõuna, muuhulgas ka kindlustuste rajamisel Eestis. Eestis rajati kümmekond võrdlemisi kerge reziimiga töölaagrit, mille vangid külastasid lisatoidu saamise eesmärgil ümbruskonna talusid. 1944. aasta suvel alustati Vaivara laagri evakueerimist Saksamaale. Evakueerimise ajal osa vange hukati. 1944. aastal toodi Tallinna keskvanglasse umbes pooled 878 juudi mehest, kes 1944. aasta mais Prantsusmaalt küüditati ja lõpuks Ida-Euroopasse jõudsid. Osa nendest lasti maha Leedus. Keskvanglasse paigutatud Prantsuse juudid lasti maha Tallinna lähedal Metsakalmistul[33]. 1944. aasta 6. augustist kuni novembri lõpuni Eesti ja Läti sadamatest välja sõitnud laevadele pandud vangide puhul ei ole alati eristatud juudi vange teistest vangidest. Erandina on 14. augusti kohta märgitud, et siis oli Tallinna
pidu Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamiseks. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Osalejatest oli peol 51 koori ja puhkpilliorkestrit, milles oli kokku 878 esinejat ning publiku hulgas oli kahe päeva peale kokku 15 000 kuulajat. Laulupeol said osaleda ainult mehed ning nad esitasid kirikukoraale, Vene riigihümni, vaimulikke ning ilmalikke laule. Kõlasid ka ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani", mille viisi autoriks oli Aleksander Kunileid Lydia Koidula
Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari-Venemaa koosseisus ning kuni VI üldlaulupeoni olid peod seotud mõne keiserliku tähtpäevaga. (Peo korraldamise olid enda peale võtnud erinevad eesti mängu- ja lauluseltsid. ) Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Ülemaalise ühislaulmise eelduseks oli koorilaulu ja puhkpillimängu üha laialdasem harrastamine 18. sajandi esimesel poolel (Kanepis, Põlvas, Laiusel, Tormas, Põltsamaal jm). Peeti ka ühiseid laulupühi kooride ühislaulmisi Ansekülas
manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts “Vanemuine” eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu – Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. 1. Laulupidude ajalugu 1.1 Esimene üldlaulupidu Laulupidude algatajks on J.V.Jannsen, kes aravas et eestlased vajavad samasuguseid seltse ja hinguid nagu sakslastel. Teiseks tähtsaks kujuks laupidude traditsiooni loomisel oli Alekdander Kunileid
2 Maasik, Malle 5500 1139,04 4360,96 715 1100 3 Kuusik, Kusta 2900 593,04 2306,96 377 580 4 Laasik, Laine 7350 1527,54 5822,46 955,5 1470 5 Leesik, Leida 2200 446,04 1753,96 286 440 Keskmine 4390 905,94 3484,06 570,7 878 NB! Kasutada absoluutseid aadresse palk-tulumaksuvaba)*tulumaksuprotsent läheb 13% brutopalgast täida lahtrid Palgakulu kokku 5320 7315 3857 9775,5 2926 5838,7 Ülesanne 5 Lisada oma äranägemise järgi hinded tulpadesse TK6, TK7 ja KT3 Arvutada tunnikontrollide (KH_TK) ja konrolltööde (KH_KT) keskmised hinded.
152 148 149 8 mullbetoon 152 152 149 149 148 149 2240 3352103 668 670 151 149 149 100 100 99 8 mullbetoon 101 100 100 100 99 99,3 875 996644,4 878 880 100 100 100 154 12,2 301 9 kipsplaat 154,6 154 12,2 12,2 301 301 424,7 566880,3 749 750 154 12,2 302 99,2 9,6 99,6
20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen, teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldajaks oli meestelauluselt Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode . 4 Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupeo korraldamise luba küsiti juba kaks aastat enne seda, kui esimene üldlaulupidu toimus ehk 1867, Balti kindralkubernerilt. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed, see tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Jakobsonil ja Jannsenil tekkisid
uurimused Petersoni kohta, eesti keele ajalugu, rahvaluule) · Seltsi rmtk. koguti eestikeelseid trükiseid- anti Eesti Rahva Muuseumile- kogu sai rahvusraamatukogu aluseks. ESIMENE ÜLDLAULUPIDU 1869. aastal Tartus. Idee algataja, peamine elluviija, üldjuht- Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht- Aleksander Kunileid. Korraldas meestelauluselts Vanemuine. Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aasta juubeli- ja tänulaulupidu. Esinejaid 878. EESTI KIRJAMEESTE SELTS 1872-1893 Tartus · Eesti keele korraldus · Uue kirjaviisi propageerimine · Rahvaluule kogumine · eestik. raamatute kirjastamine · oma aastaraamatu väljaandmine · oma rmtk. + kirjutamise võistlused Algatajad- Kreutzwald + Jakobson 1.president- Hurt- kultuuripärandi kogumine 2.president- Jakobson- eesti keele uurimine ALEKSANDRIKOOL 1888- 1906 Põltsamaal Algatajad Viljandimaa talumehed. Õppekeel vene, kohustuslik eesti keel.
a) kasutatud otsesed materjalid b) lõpetamata toodangu algjääk c) tootmise lisakulud d) valmistoodangu algjääk e) kõik ülaltoodud lülitatakse tootmiskulude aruandesse 22. (2 p)Toote X valmistamise kulud on: Otsene materjal ühikule 0,6 Otsene töö ühikule 0,12 Muutuvad üldkulud ühikule 0,06 Ühikukulud on arvestatud toodangumahule 1000. Summaarsed üldkulud, Püsiv üldkulu ühikule 0,02 toodangumahu 1100 ühikut puhul oleks: a) 878 b) 860 c) 880 d) 2200 e) võimatu määratleda antud info alusel Küsimusele 23 vastamiseks kasuta alljärgnevat infot: Ettevõte toodab kahte tüüpi telefone, standard- ja lux mudel. Kulude jaotamise aluseks on 3 liiki kulukandjad ja kulude ühendprotsessi Toode Set up (seadistus) komponendid tellimised Standard 48 32 1760
Röövretked: Viikingid tulid oma kiiretel sõjalaevadel ootamatult ning ründasid kaitsetud külasid ning kloostreid, tapsid halastamatult relvituid inimesi, tegid teised orjadeks, ja viisid kaasa kõik, mis väärtuslik. Esialgu kestsid röövretked mõne suvepäeva, hiljem jäid viikingid ka talvituma. Lõpuks hakkasid sissetungijad asundusi rajama. Taanlased vallutasid pea kõik Inglismaa kuningriigid, kuni Wessexi Alfred viikingite Gruthruni 878. aastal Edingtoni juures purustas ja maa poolitamisega leppis. Bersekid ehk karusärgid olid erilised sõjamehed, kes kandsid karusnahku. Esimene teadaolev röövretk toimus 793. aastal. Algul polnud viikingitel erilist sihti, kuid hiljem, olid kindlaks sihiks kaubanduskeskused ja suured linnad. Ristiusu vastuvõtmine: Viikingid olid paganad, kes kummardasid paljusid jumalaid. Kõhklematult tapsid nad preestreid ja kloostreid, kuid tihenevad kontaktid kristlike kunungriikidega muutusid
Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Eesti Vabariigi väljakuulutamine Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end 28. novembril (vana kalendri järgi 15. novembril) end kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht Konstantin Päts oli kuu aega vangis. Kõrgemaid
AKTIVA MUUTUS 31.12.200 31.12.200 Rahaliselt Käibevara 8 9 * %-s* Raha ja pangakontod 1 062 094 497 860 -564 234 -53,1 Nõuded ostjate vastu 763 822 1 138 991 375 169 49,1 Ettemaksed 114 349 122 485 8136 7,1 Varud 3 237 611 4 115 615 878 004 27,1 KÄIBEVARA KOKKU 5 642 830 6 266 035 623 205 11,0 Põhivara Materiaalne põhivara 1 129 970 994 043 -135 927 -12,0 PÕHIVARA KOKKU 1 129 970 994 043 -135 927 -12,0 VARAD KOKKU 6 772 801 7 260 079 487 278 7,2 PASSIVA MUUTUS Kohustused 31.12.2008 31.12.2009 Rahaliselt %-s
Only Wessex was left to face the enemy. Wessex became the centre of resistance. The Danes had made an attempt to conquer Wessex, but king Egbert had defeated them. In 871 the Danes invaded Wessex again. Its king Ethelred I died, his brother Alfred, became king. Alfred could think of only one solution bribery. He paid the Danes money to leave Wessex alone. They did but only for 4 years. In 876 the Danes attacked again. Alfred won several victories and defeated the Danes in AD 878. The treaty of Wedmore in 878 divided England. The Danes promised to leave Wessex & part of Mercia. They settled in the north-western part in a region which from that time was called the Danelaw. The Danes spoke their language & kept to their way of life.' In time of peace the Great King Alfred managed to raise an army, the fyrd, in which every free peasant had to serve. They formed a levy of infantrymen. Knights with good armour formed and army on horseback
laulupidu.ee/ajalugu/laulupeod/ ) Esimene üldlaulupidu I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt.Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000.
3. Kriisi haripunkt 3.1Põhiseaduse muutmine Vabadussõjalaste poolt välja pakutud põhiseaduse eel oli välja pakutud juba kaks erinevat versiooni põhiseadusest. Need aga vapsidele ei meeldinud ning kukkusid läbi. Vapsid nõudsid oma põhiseaduse hääletamisele panemist, mis neile ka anti. 14.-16. oktoobril 1933 toimunud hääletuse otsus oli erakordselt üksmeelne: põhiseaduse muutmist pooldas 416 878 inimest ning vastu ainult 156 894 häält. Suurim muudatus, mis uus põhiseadus sisse tõi oli riigipea institutsiooni loomine. Tegemist oli rahva poolt valitava presidendiga, kes polnud parlamendi ees vastutav ning Riigikogu ei saanud sundida teda tagasi astuma. Küll sai riigivanem parlamendi laiali saata ning vetota selle määrusi ja valitseda läbi dekreedi. Riigivanem oli kaitseväe kõrgeim juht ning tema
4 1819.1 452.6 2.803 280.7 467.7 1085.8 1801.7 446.9 2.716 291.2 468.4 1063.6 1518.7 362.4 2.596 257.1 468.7 899.2 1465.2 364.8 1.256 245.1 469.6 855.3 1841.2 455.2 2.909 291.9 471.9 1094.1 1519.7 364.9 2.596 258.3 472.9 896.5 1488.2 358.3 1.514 260.8 473 869.1 3189.9 617.8 13.459 556.7 473.9 2015.4 1520.6 359 2.349 268.9 474.2 892.7 1505.5 363.2 1.861 264.3 474.6 878 1861.5 454.4 2.941 306.9 474.8 1100.2 1517.2 360 2.379 262.1 475.4 895.1 1018 181.3 0.724 170.2 475.8 670 3170.5 649.2 8.081 427.1 475.8 2094.2 3170.5 649.2 8.081 427.1 475.8 2094.2 1895.2 464.1 3.28 315.6 477.6 1115.5 1012.4 178.9 0.375 175.4 479.1 658.1 1903.1 465.5 3.499 314 479.8 1123.6 1018 180.4 0.376 168.2 481.2 669.4 1939.1 469.2 3.538 324.7 481.8 1145.2
2003 1 351 527 224 321 912 171 214 679 356 2002 1 358 073 233 440 913 832 210 407 394 2001 1 365 633 242 207 915 473 207 535 418 2000 1 372 438 250 567 916 219 205 211 441 IIVE 2012. aastal registreeriti Eestis 14 056 elussündi ning 15 450 surma, loomulik iive oli seega -1394. Eesti rahvusest inimesi sündis samas 10 176 ja suri 10 058, mis tähendab, et eestlaste iive oli 118 inimesega plussis. Aasta varem, 2011. aastal, oli eesti rahvuse loomulik iive 878, kui sündis 10 809 ja suri 9931 eestlast. Kokku registreeriti 2011. aastal Eestis sünde 14 679 ja surmasid 15 244. Loomulik iive oli seega -565. Eestlaste iive on olnud positiivne alates aastast 2008, mil registreeriti 11 578 sündi ja 10 983 surma ehk rahvuse loomulik iive oli 595 inimesega plussis. 2009. aastal oli eestlaste loomulik iive 916, 2010. aastal 1704, 2011. aastal 878 ja 2012. aastal 118. http://www.postimees
pääseb gaasihoovuste kaudu pinnale ehk fotosfääeile. Energial kulub miljon aastat fotosfäärile jõudmiseks ja ainult kaheksa minutit soojusena ja valgusena Maale jõudmiseks. Päikese ümber on kaks gaasikihti- kromosfäär ja kroon. Jahe tume laik, mida nimetatakse päikeselaiguks, kestab mõnest päevast mõne kuuni. Iga ühetesitkümmne aasta järel jõuab päikeselaikude arv maksimumini. Merkuur Andmed. · Keskmine kaugus Päikesest: 57,9 miljonit kilomeetrit · Läbimõõt: 4 878 kilomeetrit · Pinnatemperatuur: -185 C kuni +430 C · Ööpäev:176 Maa päeva · Aasta pikkus: 88 Maa päeva · Kuude hulk: 0 Merkuuri pind on üleni nagu toksitud. Varsti pärast Merkkuri tekkimist kukkus kosmosest planeedile arvutu hulk meteoriite, mis külvasid selle koore kraatreid täis. Merkuuril ei ole atmosfääei ja seetõttu ei saa ilm selle pinnaomadusi muuta. Mõned gaasiaatomid Merkuuri pinna kohal moodustavad eksosfääri. Praegu teadlased ei tea, ka Merkuuril on
kuna nende sigimisedukus varieerub rohkem kui naistel. Seepärast ongi mehed paratamatult evolutsioneerunud naistest riskialtimalt käituma. Minu arvates meeste ja naiste eluea erinevusel on ka bioloogilisi põhjuseid. Nüüd ma tahan käsitlema sündmused ja surmad ning iive Narva linnas. Sündmused, surmad ja iive Rahvaarvu loomulik muutumine Aasta Elussünnid Surmad Iive 1995 605 957 -352 1996 594 878 -284 1997 568 940 -372 1998 549 1 033 -484 1999 588 991 -403 2000 648 973 -325 2001 658 1 025 -403 2002 693 1 058 -365 2003 612 1003 -391 2004 677 902 - 225 2005 706 930 -224 2006 628 893 -265
Eestlased nimetavad end sageli "laulvaks rahvaks" see väljend on üks meie rahvusliku identiteedi väljendusi, mis on eestlasi ühendanud võitluses rahvusliku iseseisvuse eest nii 20. sajandi algusaastail kui nõukogude okupatsiooni ajal.(1) Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Ülemaalise ühislaulmise eelduseks oli koorilaulu ja puhkpillimängu üha laialdasem harrastamine 18. sajandi esimesel poolel (Kanepis, Põlvas, Laiusel, Tormas, Põltsamaal jm). Peeti ka ühiseid laulupühi
Vanaaeg- ja uusaeg Euroopa ajalugu. 1) Nimeta Vana-Kreeka filosoofe? (3-4 tk) lk 34 Vastus: Platon,Sokratas,Aristoteles,Protagoras Abderast. 2) Nimeta Vana-Kreeka jumalad? lk 35 Vastus:Afrodite,Apollon,Ares,Artemis,Atena,Temeter,Dionysos,Hephaistos,Hera,Hermes,Pos eidon,Zeus. 3) Nimeta Vana-Kreeka usukombeid ja kirjelda?(2tk) lk 35 Vastus: Ohverdamine-Ohvritalitusi määravad kalendrid raiuti kivisse,ning neis oli ära toodud ohverdamise täpne aeg ning ohverdatava looma väärtus.Pärast ohverdamist jaotati looma liha kohalolijate vahel. Teine tähtis usukomme oli oraaklite kultus.Näiteks Delfi oraakli juures käisid inimesed nõu küsimas kõiksugustes küsimustes.Paljudel puhkudel oli tegemist usuasjade või tervisehädade või küsimustega, kas naine jääb teekonnal rasedaks.Linnriik võis otsida oraakli toetust, näiteks koloonia rajamistes. 4) Seleta lahti mõiste. a) Philosophia- Kreeka sõna, ...
8. Nimeta tegelasi, kes olid seotud laulupidude korraldamise ja ettevalmistamisega. (nimi, amet, tegevusala seoses laulupeoga) Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. 9. Iseloomusta eesti esimeste asjaarmastajate heliloojate loomingut, nimeta teoseid. Miks neid nimetatakse asjaarmastajateks? (4 heliloojat, igaühest eraldi) Aleksander Saebelmann-Kunileid- Aleksander Saebelmann-Kunileid oli helilooja, koorjuht ja pedagoog, üks eesti esimesi muusikaharidusega heliloojaid, Friedrich Aleksander Saebelmanni vend. Kunileid on Carl Robert Jakobsoni poolt antud heliloojanimi, mille all Saebelmann ongi saanud üldtuntuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
