Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -243 110 Põhivara kokku 1 509 800 Aruandeaasta kasum (kahjum) 19 000 2 Omakapital kokku 975 890 Aktiva kokku: 1 873 250 Passiva kokku 1 873 250
is an inquisitive, intelligent, and extremely friendly cat LIFE SPAN - 8 to 14 years Price: 524 - 3,057 American shorthaired Shorhaired breed Intelligent and good natured, gets along even with dogs Thick coaT but easily kept LIFE SPAN - 15 to 20 years Price: 349 786 Persian Longhaired breed Generally placid and gentle Good mothering ability Coat must be brushed daily LIFE SPAN - 10 to 15 years Price: 873 5,241 Maine coon Semi longhaired breed One of the largest domestic breeds Very playful and amusing Long and flowing coat LIFE SPAN - 9 to 15 years Price: 349 - 1,048 2 Most popular cats 1 1. Persian 2. Maine coon 3 4 3. Exotic 5 4. Siamese 6 5. Abyssinian
is an inquisitive, intelligent, and extremely friendly cat LIFE SPAN - 8 to 14 years Price: 524 - 3,057 American shorthaired Shorhaired breed Intelligent and good natured, gets along even with dogs Thick coaT but easily kept LIFE SPAN - 15 to 20 years Price: 349 786 Persian Longhaired breed Generally placid and gentle Good mothering ability Coat must be brushed daily LIFE SPAN - 10 to 15 years Price: 873 5,241 Maine coon Semi longhaired breed One of the largest domestic breeds Very playful and amusing Long and flowing coat LIFE SPAN - 9 to 15 years Price: 349 - 1,048 2 Most popular cats 1 1. Persian 2. Maine coon 3 4 3. Exotic 5 4. Siamese 6 5. Abyssinian
lubjakivi, dolomiiti, savi, klaasiliiva ja naftat.Leedu ekspordis on olulisel kohal nafta töötlemise saadused. Rannikul kogutakse merevaiku. Leedus on maailma suurimad merevaiguvarud. 4,3% Leedu territooriumist on looduskaitse all. Leedu saematerjalid:Leedu saematerjali eksport suurenes 2012.a. ja oli 346 409 m3, 3% rohkem kui 2011.a. Eksport Euroopasse langes 7% ja Euroopa osa saematerjali ekspordis langes 78 protsendile (85% 2011.a.). Eksport Euroopa Liidust välja kasvas 58% ja oli 77 873 m3. Hööveldamata saematerjali eksport kasvas 6% ja oli 264 410 m3. Ka hööveldatud materjali eksport langes 6% ja oli 81 999 m3, 70% sellest oli mänd. Saematerjali import Leetu langes 3% ja oli 221 286 m3. Väljastpoolt Euroopa Liitu imporditi 136 785 m3 (8% vähem kui 2011.a.) ja Euroopa Liidust 84 501 m3 (7% rohkem kui 2011.a.). Impordist oli 81% hööveldamata saematerjal (2011.a. 84%). Hüüveldatud saematerjali imporditi 12% rohkem kui 2011.a., 41 136 m3. Leedu energia:
TRIGONOMEETRIA I NÄIDISKONTROLLTÖÖ 1. Mitmendas veerandis asub nurga lõpphaar? 1) = 300o; 3) = 2500o; 5) = -3000o; o 2) = 440 ; 4) = -890o; 6) = -1500o. 2. Avalda radiaanides. 1) 140o; 3) 121?o?30`; 5) 1848o; 2) 855,3o; 4) -65o22`; 6) 57o17`. 3. Avalda kraadides. 1) 2; 3) 20; 5) 12,4; 2 2) 0,16; 4) ; 6) -0,75. 5 4. Kirjuta iga nurk kujul x = + 360ok, kus 0o 360o ja k Z. 1) 1510o; 3) 2222o; 5) -1182o; o o 2) 760 ; 4) -873 ; ...
750 4712,389 5,73 2,69 775 4869,469 6,38 2,884 800 5026,548 7,07 3,105 824 5177,345 7,88 3,355 846 5315,575 8,75 3,625 873 5485,221 9,95 3,99 900 5654,867 11,2 4,362 Loe mind 923 5799,38 12,34 4,685 948 5956,46 13,41 4,961 973 6113,539 14,18 5,118 996 6258,053 14,35 5,064
Finantsanalüüs Ettevõte X Tallinn 2007 Finantsanalüüs Näitajad 31.12.2006 31.12.2005 Raha 22 954 230 12 647 004 Varud 22 864 873 24 868 532 Käibevara 62 492 646 38 889 288 Põhivara 11 594 648 11 564 247 Varad kokku 74 087 294 50 453 535 Lühiajalised kohustused 14 361 317 11 463 640
Noored parematel jahimaadel Seiklushimuline hing on üks paratamatu noore inimese osa. Ta tahab kõike teha, kogeda, tunda end iseseisvana, enda eest ise vastutada ja seni kuni tal pole finantskoormaid ega lapsi, ei hoida teda justkui miski ühe koha peal. Aastaid oleme kuulnud meediast, kuidas noored lahkuvad Eestist „parematele jahimaadele“. Enamus läheb välismaale õpingute jätkamiseks või tööle. On ka neid, kes võtavad pärast keskkooli aasta vabaks, et avastada iseennast ja maailma väljaspool kodumaa piire, puhata ning näha elu. Kuid kas see on vaid aasta või on võimalus, et noor ei naasegi enam tagasi kodumaale? Välismaale õppima minevad noored toovad sageli põhjuseks selle, et sealset haridust peetakse paremaks ja soovitakse saada uut ning huvitavat elukogemust. Kindlasti tuleb võõras keskkonnas elamine inimesele kasuks, pannes teda proovile, ja avardades tema silmaringi, ent ometi ei saa öelda, e...
Alvina Panova ja Sirle Toots TAANLASED Üldinfo : Riik : Taani Kuningriik Pindala : 43 094 km² Rahvaarv : 5 543 819 inimest (11.02.2010.a.) Riigikeel: taani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Pealinn: Kopenhaagen 678 873 elanikku Rahaühik: Taani kroon Usund: luteri usk Rahvas: Praegune Taani rahvas on kujunenud : kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad.
SKT: 11 900 OJS elaniku kohta Luksemburg (Luxembourg) Pealinn: Luxembourg (Luxembourg) Rahvaarv: 0,5 miljonit Pindala: 2586 km² SKT: 53 900 OJS elaniku kohta Ungari (Magyarország) Pealinn: Budapest (Budapest) Rahvaarv: 10,1 miljonit Pindala: 93 029 km² SKT: 14 400 OJS elaniku kohta Malta (Malta) Pealinn: Valletta (Valletta) Rahvaarv: 0,4 miljonit Pindala: 316 km² SKT: 16 000 OJS elaniku kohta Madalmaad (Nederland) Pealinn: Amsterdam (Amsterdam) Rahvaarv: 16,3 miljonit Pindala: 33 873 km² SKT: 28 700 OJS elaniku kohta Austria (Österreich) Pealinn: Viin (Wien) Rahvaarv: 8,2 miljonit Pindala: 83 859 km² SKT: 28 600 OJS elaniku kohta Poola (Polska) Pealinn: Varssavi (Warszawa) Rahvaarv: 38,2 miljonit Pindala: 312 685 km² SKT: 11 600 OJS elaniku kohta Portugal (Portugal) Pealinn: Lissabon (Lisboa) Rahvaarv: 10,5 miljonit Pindala: 91 906 km² SKT: 16 600 OJS elaniku kohta Sloveenia (Slovenija) Pealinn: Ljubljana (Ljubljana) Rahvaarv: 2,0 miljonit Pindala: 20 273 km²
TAANLASED Koostaja: Triin Pärkma Üldinfo : Riik : Taani Kuningriik Pindala : 43 094 km² Rahvaarv : 5 543 819 inimest (11.02.2010.a.) Riigikeel: taani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Pealinn: Kopenhaagen 678 873 elanikku Rahaühik: Taani kroon Usund: luteri usk Rahvas: Praegune Taani rahvas on kujunenud : kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad.
e ladudest Raskekuulipildujaid 108 26 500 634 Kergekuulipildujaid - 1 176 7 1 183 Suurtükke 22 8 14 44 Välisuurtükke 103 109 59 271 Pommiheitjaid 221 - 1 22 Vintpüsse 8 600 76 073 4 200 88 873 Padruneid 34,8. milj. 120,5 milj. Pole teada 155,3 milj. Käsigranaate 421 000 22 400 Pole teada 443 400 Kuulsamad Eesti väejuhid Johan Laidoner - Eesti Vabariigi sõja- vägede ülemjuhataja Johan Pitka - Eesti mereväe ülemjuhataja, soomusrongide eestvedaja Julius Kuperjanov - Vabadusõja kangelane, juhtides hulljulge taktikaga
1972 3 547 335 1.13 % 1973 3 582 950 1.00 % 1974 3 623 852 1.14 % 1975 3 676 991 1.47 % 1976 3 744 678 1.84 % 1977 3 825 426 2.16 % 1978 3 917 774 2.41 % 1979 4 018 846 2.58 % 1980 4 126 538 2.68 % 1981 4 239 795 2.74 % 1982 4 359 379 2.82 % 1983 4 486 938 2.93 % 1984 4 624 850 3.07 % 1985 4 774 155 3.23 % 1986 4 935 642 3.38 % 1987 5 106 707 3.47 % 1988 5 280 833 3.41 % 1989 5 449 339 3.19 % 1990 5 605 873 2.87 % 1991 5 749 774 2.57 % 1992 5 882 679 2.31 % 1993 6 003 704 2.06 % 1994 6 112 449 1.81 % 1995 6 209 923 1.59 % 1996 6 294 482 1.36 % 1997 6 369 573 1.19 % 1998 6 447 672 1.23 % 1999 6 545 273 1.51 % 2000 6 674 286 1.97 % 2001 6 839 376 2.47 % 2002 7 037 727 2.90 % 2003 7 264 340 3.22 % 2004 7 510 771 3.39 % 5 2005 7 770 392 3.46 % 2006 8 042 579 3.50 %
Fifth level taimekasvatus) ettevõtetest üle kolmandiku tegutseb põllumajandus- ja metsandussektoris. On kaubandus-, ehitus- ja töötleva tööstuse ettevõtteid Järvamaa turismiressursid 4 Turismistatistika 2011 23 majutusasutust, aastaringselt 17 ettevõtet Ööbinud külastajaid 10 873 inimest, neist 41%puhkusereisil ja 50% tööreisil Sisereiside sihtkohana kõigist ööbimisega sisereisidest oli Järvamaa külastatavus 3%, kõige madalama siseturistide külastusega sihtkoht Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus, külastajaid kokku 33 166 inimest, ajakeskus Wittenstein 14 230 huvilist, A. H. Tammsaare muuseum 10 731 inimest www.puhkaeestis.ee Järvamaa turismiressursid 5 Järvamaa teed ja veed
marka Dawesi plaan: aastas 1 mrd, USA laen Demilitariseerimisest militariseerimiseni 1931 Saksamaa lõpetab reparatsioonide maksmise 1932-34 desarmeerimiskonverents 1933 Saksamaa astub välja Rahvasteliidust Sõjalised kulutused : Saksama Suurbritanni Prantsusma Itaalia a a a 1932 253 milj 426 milj 509 milj 271 milj 1936 3,6 mrd 847 milj 834 milj 916 milj 1939 4,5 mrd 1,8 mrd 1,8 mrd 873 milj Versaille´s süsteemi lammutamine 1. märts 1935 Saarimaa liitmine Saksamaaga 16. märts Saksamaa taastab sõjaväekohustuse 18. juuni Saksa-Inglise mereväekokkulepe 7. märts 1936 Saksa väed sisenevad Reini jõe demilitariseeritud tsooni 25. okt Saksamaa-Itaalia sõjalis-poliitiline liit 25. nov antikominternipakt · Lepituspoliitika Veebr 1938 ultimaatum Austriale · 13. märts ansluss · Sept nõudmised Tsehhoslovakkiale · 29
Põhivarade kulum 5 1 615 179 1 376 703 Muud äritulud 16 193 700 197 313 Muud ärikulud 17 68 944 21 158 Ärikasum (- kahjum) 2 613 766 2 126 564 Finantstulud ja -kulud 18 -128 970 -26 717 Kasum (kahjum) enne maksustamist 2 484 873 2 099 847 Tulumaks 298 701 315 790 Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) 2 186 095 1 784 057 Rahavoogude aruanne (otsene meetod) Lisa 2006 2005 Rahavood äritegevusest Ärikasum 2 613 766 2 126 564 Korrigeerimised
Jrk. Nr. Aeg , s , s sisenev väljuv näit G, g W, g mass m, g W, g W', % kg/(m2.s) 1 0 0 92 85,5 877 0 70,74 33,75 174,96 0 2 300 300 90 86,5 875 2 68,74 31,75 170,01 0,000463 3 600 300 90,5 86,5 873 2 66,74 29,75 165,07 0,000463 4 900 300 90,5 86,5 871 2 64,74 27,75 160,12 0,000463 5 1200 300 90,5 86,5 869 2 62,74 25,75 155,17 0,000463 6 1500 300 90,5 86,5 867 2 60,74 23,75 150,23 0,000463
ee/est/ Maa-ameti tehingute andmebaas, http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru Statistikaameti andmebaas, http://andmebaas.stat.ee/?lang=et 8 LISAD Lisa 1. Korteriomandite tehingud Pärnu linn, Rääma linnaosa perioodil 2016- 2018 Pärnu korterite ostu-müügitehingud Tehingute arv Mediaanhind Keskmine /m2 2016 I 190 874 873 2016 II 238 904 907 2016 III 253 958 991 2016 IV 222 900 952 2017 I 222 977 1 056 2017 II 251 1 043 1 084 2017 III 260 1 011 1 025 2017 IV 282 1 135 1 124
5325 * 20% = 1065 1309 6 45 000 1200 0,024 * 45 000 = 1080 5325 1065 = 4260 (5/55) * 12 000 = 4260 * 20% = 852 1091 7 65 000 1200 0,024 * 65 000 = 1560 4260 852 = 3408 (4/55) * 12 000 = 3408 * 20% = 682 873 8 62 000 1200 0,024 * 62 000 = 1488 3408 682 = 2726 (3/55) * 12 000 = 2726 * 20% = 545 655 9 29 000 1200 0,024 * 29 000 = 696 2726 545 = 2181 (2/55) * 12 000 = 2181 * 20% = 436 436 10 48 000 1200 0,024 * 48 000 = 1152 2181 436 = 1745 (1/55) * 12 000 =
Michoacán Morelia 3 979 200 59 928 Morelos Guernavaca 1 552 900 4 950 Nayarit Tepic 919 800 26 979 Nuevo León Monterrey 3 826 200 64 924 Oaxaca Oaxaca de Juárez 3 432 200 93 952 Puebla Puebla 5 070 400 33 902 Querétaro Santiago de Querétaro 1 402 000 11 449 Quintana Roo Chetumal 873 800 50 212 San Luis Potosí San Luis Potosí 2 296 400 63 068 Sinaloa Culiacán 2 534 800 58 238 Sonora Hermosillo 2 213 400 182 052 Zacatecas Zacatecas 1 351 200 73 252 Tabasco Villahermosa 1 889 400 25 267 Tamaulipas Ciudad Victoria 2 747 100 79 384 Tlaxcala Tlaxcala 961 900 4016
Kaupade saldo 2645 Teenuste tasakaal -7750 Saldo tulu -19745 Jooksevülekanded 1639 Kapitalikonto -36 Finantskonto 20079 Otseinvesteeringud välismaal 2259 Otseinvesteeringud Brasiilias 22636 Portfelliinvesteeringute varad -796 Portfelliinvesteeringute kohustused 873 Muud varad investeeringutelt -6284 Muud kohustused investeeringutelt 1862 Neto vead ja vahed -250 Reserv ja seonduvad tooted 3418 (HTTP://WWW.NATIONSENCYCLOPEDIA.COM/AMERICAS/BRAZIL-BALANCE- OF-PAYMENTS.HTML, 19.10.2010, 18:00) 11 BRASIILIA MAKSEBILANSS Brasiilia Keskpank on läbi majanduse osakonna vastutav Brasiilia maksebilansi andmete
Nõuded ja ettemaksed 1 800 533 4 931 198 3 500 007 Varud 53 140 32 072 23 318 KÄIBEVARA KOKKU 5 851 360 5 560 227 5 851 360 Põhivara Finantsinvesteeringud 124 540 72 037 110 759 Materiaalne põhivara 101 503 90 491 135 767 Immateriaalne põhivara 167 167 130 683 100 873 PÕHIVARA KOKKU 393 210 293 111 347 399 VARAD KOKKU 6 198 759 5 838 338 6 181 892 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 4 485 068 3 849 429 4 370 447 Lühiajalised kohustused kokku 4 485 068 3 849 429 4 370 447 KOHUSTUSED KOKKU 4 485 068 3 849 429 4 370 447 Omakapital
Eelnevatel aegadel on ägedalt võideldud asja-õiguskokkuleppe põhimõtte vastu. Seda peeti eluvõõraks eelkõige vallasasjaõiguse, aga ka kinnisasjaõiguse tarvis ja oldi arvamusel, et võlaõiguslik leping peaks üle võtma kokkuleppe funktsioonid de lege ferenda. 4.3. Vorm Asjaõiguskokkuleppe jaoks ei ole kindlat vormi ette nähtud, välja arvatud kinnisomandi ülekandmise jaoks § 925 järgi. 4.4. Asjaõiguskokkuleppe siduvus Vormivaba asjaõiguskokkulepe ei ole aga § 873 järgi siduv, olgugi et ta on kehtiv. See tähendab omapärast kõrvalekaldumist reeglist, mis kehtib peaaegu kõikide õigustehingute kohta, et kehtivus ja siduvus langevad kokku, et iga kehtiv õigustehing on niisiis ka siduv. Erandid kehtivad ainult sellisel juhul, kui üks pooltest on jätnud endale lepingu tühistamise õiguse või kui seadus lubab tühistamist teatud põhjustel.
Paolos. Banco Bradesco, mille keskus on Osascos, on teine suurim ettevõte Brasiilias. Kolmas on Banco do Brazil, mille keskus asub Brasilias. Kõik need kolm ettevõtet kuuluvad pagandussektorisse. 3.4 Turism Kindlasti võib öelda, et Brasiilia on tuntud turistide pärusmaa, just tema kliima, rikka kultuuri, randade ja loomulikult jalgpalli poolest. Eriti sai riik tervitade turiste, kui oli 2014. aastal jalgpalli maailmameistrivõistlused, mille mänge tuldi kokku vaatama 3 429 873 inimest, lisaks ka tänavatel ühised vaatamised jne. Kõike tuntumaks sihtkohaks võib kindlasti pidada Rio de Janeirot, sest just sealne kultuur ja sündmused kutsuvad inimesi kõike rohkem külastama. Erilised on seal just Lunastaja Kristuse kuju, Suhkrupea mägi, Maracana staadion ja Copacabana rand. Karneval, mida peetakse seal iga aasta enne vastlapäeva on iga aastane tippsündmus, kus on kohal mitmed tuhanded inimesed, kas tantsides või lihtsalt šõud vaatamas
(Müügi ja Aheraine ja liiva Illimar Parts kvaliteediosakond 3 364 883 5 114 044 [email protected] müük Osakonna juhataja) Eesti Põlevkivi Aheraine ja liiva Tarmo Tohver (Üldosakonna 3 364 873 5 249 335 [email protected] müük juhataja) 4.Maasinad Ehitusmasinate ja Üldine Edise Ehitus OÜ 3 325 773 [email protected] seadmete rent Üldine Kaevexer OÜ Kaevetööd 5103295 [email protected]
5 Tegevuskulud 5 124 400 5 124 400 0 0 0 0 5 124 400 70005654. Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk 17 823 718 14 693 873 1 000 000 2 129 845 0 0 17 823 718 4 Eraldised 5 900 010 5 900 010 0 0 0 0 5 900 010
Luksemburg (Luxembourg) Pealinn: Luxembourg (Luxembourg) Rahvaarv: 0,5 miljonit Pindala: 2586 km² SKT: 53 900 OJS elaniku kohta Ungari(Magyarország) Pealinn: Budapest 15 Rahvaarv: 10,1 miljonit Pindala: 93 029 km² SKT: 14 400 OJS elaniku kohta Malta (Malta) Pealinn: Valletta (Valletta) Rahvaarv: 0,4 miljonit Pindala: 316 km² SKT: 16 000 OJS elaniku kohta Madalmaad (Nederland) Pealinn: Amsterdam (Amsterdam) Rahvaarv: 16,3 miljonit Pindala: 33 873 km² SKT: 28 700 OJS elaniku kohta Austria (Österreich) Pealinn: Viin (Wien) Rahvaarv: 8,2 miljonit Pindala: 83 859 km² SKT: 28 600 OJS elaniku kohta Poola (Polska) Pealinn: Varssavi (Warszawa) Rahvaarv: 38,2 miljonit Pindala: 312 685 km² SKT: 11 600 OJS elaniku kohta Portugal (Portugal) Pealinn: Lissabon (Lisboa) Rahvaarv: 10,5 miljonit Pindala: 91 906 km² SKT: 16 600 OJS elaniku kohta Sloveenia (Slovenija) Pealinn: Ljubljana (Ljubljana) Rahvaarv: 2,0 miljonit Pindala: 20 273 km²
1967-1970 1 833 7 522 45 000 487 54 842 9,04 1971-1973 1 099 3 774 39 572 580 45 025 7,43 1974-1976 1 072 3 137 40 334 697 45 240 7,46 1977-1979 836 2 330 41 610 811 45 587 7,52 1980-1982 799 1 841 46 285 1 388 50 313 8,30 1983-1985 1 873 1 856 58 850 1 977 64 556 10,65 1986-1988 1 282 1 179 59 322 2 952 64 735 10,68 1989-1991 870 1 635 41 829 8 429 52 763 8,70 1992 ja hiljem 84 201 4 737 3 740 8 762 1,45 16 Allikas: EKV Pensionikeskus 2011 (Autori koostatud).
Põlva Vhandu 81 16 79 257 671 3478 3143 Põlva Värska 81 14 125 225 451 5107 1775 Põlva Ahja 82 23 127 216 709 3410 2200 Põlva Kalev 82 25 182 235 1120 3201 4019 Põlva Kanepi 82 22 98 231 722 3706 3283 Põlva Koit 82 29 120 29 1090 3772 2851 Põlva Mooste 82 20 94 204 873 3616 3153 Põlva Orava 82 16 99 135 597 3079 2858 Põlva Plva 82 34 173 239 810 4586 4070 Põlva Rahu 82 28 190 253 834 3768 3518 Põlva Ranna 82 18 60 161 894 3257 2959 Põlva Ruusa 82 16 58 189 674 3293 2325 Põlva Räpina 82 17 117 195 746 3313 1684 Põlva Sassi nim
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Kirjeldav statistika Korrelatsioonikordajad § Pearson’s r § Standardiseeritud kahe tunnuse vahelise seose kordaja § Pearsoni kordaja puudused – lineaarne seos: tunneb punktipilve, mis on venitatud piki sirget. – tundlik erandite suhtes: paar üksikut erandit väikeses valimis võivad kahekordistada kordaja väärtust. Kirjeldav statistika KORRELATSIOONANALÜÜS § Kuidas on seotud vanus ja majapidamistöödeks kuluv aeg? Correlations 1 ,198** , ,000 882 873 ,198** 1 ,000 , 873 873 Pearson Correlation Sig. (2-tailed) N Pearson Correlation Sig. (2-tailed) N vanus Tunde majapidamistöödeks (tööpäeviti) vanus Tunde majapidami stöödeks (tööpäeviti) Correlation is significant at the 0.01 level (2-tailed). **. 15.02.14 12 Kirjeldav statistika Korrelatsioonikordajad § Spearman’s ρ § MPAR korrelatsioonikordaja § Astakkorrelatsioonikordaja – intervalltunnused ei vasta normaaljaotusele (ka erandlikud väärtused)
b)Serbias Serbia ----2005---- ----2025---- Vanus Mehed Naised Mehed Naised 0-4 312 186 289 495 263 183 243 394 5-9 305 799 282 012 281 218 261 863 10-14 333 027 311 718 299 416 278 470 15-19 371 063 357 398 308 429 287 238 20-24 378 994 367 873 305 788 284 927 25-29 387 927 376 202 296 278 276 416 30-34 368 045 361 686 321 350 305 364 35-39 343 535 343 695 355 947 350 813 40-44 331 399 337 406 359 558 359 857 45-49 336 090 346 708 364 402 365 232 50-54 355 168 368 556 341 605 347 019 55-59 292 934 312 088 306 879 324 255
0,97...0,99. Valin t = 0,98. keskmine väljalaskegaaside temperatuur Tt enne turbiini arvutakse välja valemiga: Qa * q g Tt = Ts + (K) (a * * G o + 1) * c gpm 42500 * 0,45 Tt = 308 + = 873 (K) (1,6 * 1,3 * 14,58 + 1) * 1,08 Ts õhutemperatuur õhuresiiveris Qa kasutatava kütuse alumine kütte väärtus Qa = 42500 (kJ/kg) qg suhteline soojuskadu väljalaskegaasidega enne turbiini, valitakse vahemikus qg = 0,40...0,45. Valin qg = 0,45 a läbipuhe tegur, kahetaktilises mootoritel a = 1,6. Valin a = 1,6 liigõhutegur, keskmisega pööretega mootoritel = 1,3...2,0. Valin = 1,3
Põlva Vōhandu 81 16 79 257 671 3478 3143 Põlva Värska 81 14 125 225 451 5107 1775 Põlva Ahja 82 23 127 216 709 3410 2200 Põlva Kalev 82 25 182 235 1120 3201 4019 Põlva Kanepi 82 22 98 231 722 3706 3283 Põlva Koit 82 29 120 29 1090 3772 2851 Põlva Mooste 82 20 94 204 873 3616 3153 Põlva Orava 82 16 99 135 597 3079 2858 Põlva Pōlva 82 34 173 239 810 4586 4070 Põlva Rahu 82 28 190 253 834 3768 3518 Põlva Ranna 82 18 60 161 894 3257 2959 Põlva Ruusa 82 16 58 189 674 3293 2325 Põlva Räpina 82 17 117 195 746 3313 1684 Põlva Sassi nim
finantstegevusest saadud laen /+ 0 70 000 0 0 70 000 intressimaksed 2% /- 0 -1 400 -1 400 -1 400 -4 200 laenu tagasimaks /- -70 000 -70 000 Rahavood finantstegevusest 0 68 600 -1 400 -71 400 -4 200 5. Puhtad rahavood (2+3+4) 107 828 110 782 179 983 -44 873 353 720 6. Raha jääk pl.perioodi lõpuks (1+5) 139 828 250 610 430 593 385 720 385 720 7. EELARVELINE KASUMIARUANNE (SKEEM 2 JÄRGI) Erinevalt majandusaasta lõpuks ettevõtte vara seisu ja selle katte allikaid (sealhulgas tegevuse tulemit kasum, kahjum) iseloomustavast bilansist sisaldab 19 kasumiaruanne andmeid majandusaasta tulemikomponentide (kulutused ja tulud)
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
0 29 874 11 760 3 114 0 0 2 695 855 12 454 891 2 823 0 0 1 447 39 226 174 417 0 31 234 469 749 3 385 844 30 235 4 681 3 375 0 0 0 767 60 159 0 9 960 7 356 0 906 0 88 273 5 392 17 126 0 0 2 684 3 248 28 709 4 543 2 709 975 0 0 0 22 638 4 126 3 191 0 0 1 926 25 132 196 873 6 924 32 448 9 337 619 6 382 9 149 45 101 344 3 142 0 0 2 052 767 77 673 24 430 11 015 6 418 0 1 584 0 90 403 0 17 446 0 0 0 3 863 41 273 4 679 2 940 0 0 0 1 434 13 903 3 298 3 751 0 0 2 283 28 031 265 204 1 515 38 762 20 463 908 13 284 296 46 656 1 717 3 936 5 349 0 2 681
mai.14 886 43 843 7 782 juuni.14 886 39 848 6 934 juuli.14 886 35 852 6 083 aug.14 886 30 856 5 227 sept.14 886 26 860 4 366 okt.14 886 22 865 3 502 nov.14 886 18 869 2 633 dets.14 886 13 873 1 760 jaan.15 886 9 878 882 veebr.15 886 4 882 0 Kokku 21 274 1 274 20 000 x Puhkemaja Laenuprognoosi tabel 3 aastaks Tähtaeg Annuiteet Intress Tagasimakse Laenu jääk veebr.13 20 000 märts.13 608 100 508 19 492 apr
· Euroopa 225 Mandariini Hiina keel on kõige kõneldavam keel. Miks nii erinevad andmed? *Murre või keel? -arusaadavuse kriteerium(Põhjamaad; Hiina) -Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel, horvaadi keel) -kultuurilised põhjused, identiteet(võru keel, baski keel) *Elav või hääbunud keel? *Kuidas andmeid kogutakse? (rahvaloendus aga emakeelt ei küsita nt Rootsis ja Prantsusmaal) *Allika ustavus (arvamus v mitte?) *Allikate võrreldavus? 1. Mandariinihiina 873 000 000 2. Hispaania 320 000 000 3. Inglise 309 000 000 4. Hindi 180 000 000 5. Portugali 177 000 000 6. Bengali 171 000 000 7. Vene 145 000 000 8. Jaapani122 000 000 9. Saksa 95 000 000 10. Wu-hiina 77 000 000 Keelte liigitusalused *Genealoogiline sugulus ja päritolu.keelepuud, ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise
Loogika aine ja ajalugu: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi...
Euroopa 225 (3%) Miks on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed? 1. Murre või keel? Arusaadavuse kriteerium (AGA: Põhjamaad; Hiina) Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel) Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel, baski keel) 2. Elav või surnud keel? 3. Kuidas andmeid kogutakse 4. Allika usutavus 5. Allikate võrreldavus? 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt (2005, The Ethnologue) 1. mandariinihiina 873 014 298 2. hispaania 322 299 171 3. inglise 309 352 280 4. hindi 180 764 791 5. portugali 177 457 180 6. bengali 171 070 202 7. vene 145 031 551 8. jaapani 122 433 899 9. saksa 95 392 978 10.wu-hiina 77 175 000 Keelte liigitusaluseid 1. Genealoogiline (sugulus ja päritolu) 2. Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) 3. Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) 4
Tallinna Reaalkool Venoosse trombembolismi seos pahaloomulise kasvajaga Uurimistöö Koostaja: Brigita Maria Raave 11.b Juhendajad: PhD Katrin Nõukas, PhD Marika Tammaru Koolisisene juhendaja: Kersti Veskimets Tallinn 2019 Sisukord Kasutatud mõisted............................................................................................................................ 4 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 1. Kirjanduse ülevaade ................................................................................................................. 8 1.1 Hemostaas ................................................................................................................
ning keda tuleks nende sisemise rikutuse ja ohtlikkuse tõttu hoida jätkuvalt ühiskonnast isoleerituna. See idee seostub ühetähenduslikult totalitaarse riigiga: mõningaid inimesi hakataks karistama mitte selle eest, mida nad on teinud, vaid selle eest, millised nad on. Tahetakse luua mehhanism inimeste pikaajaliseks kinni - pidamiseks, neid inimesi hakataks nimetama karistusjärgselt kinnipeetavateks. Seaduseelnõu § 873 lõigetest 1 ja 2 võib välja lugeda, et kinnipidamise tavapärane piir on 10 aastat, kuid teatavatel juhtudel võib meedet rakendada ka üle 10 aasta. *10 Seega on ilmne, et vaadeldavas seaduseelnõus soovitatud mitte- karistuslik meede on sisuliselt samaväärne kõige rangema tähtajatu vabadusekaotusliku karistusega, sest selle abil võetakse inimeselt ära vabadus ja teda hoitakse samasugustes tingimustes kui vange. Nagu eelnõu
Makstud intressid -217 806 -236 885 Makstud ettevõtte tulumaks -66 457 -178 101 Kokku rahavood äritegevusest 2 170 452 -2 637 125 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -619 802 -2 971 009 Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist 843 800 2 873 280 Laekunud intressid 17 686 85 120 Laekunud dividendid 46 305 52 741 Kokku rahavood investeerimistegevusest 287 989 40 132 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 0 1 136 000 Saadud laenude tagasimaksed -1 161 566 -517 018
36 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Eksport ja import kaubajaotise järgi, 2012 Kaubajaotis kombineeritud nomenklatuuri Miljonit eurot Osatähtsus, (KN) järgi % EKSPORT KOKKU 12 549,5 100,0 Masinad ja seadmed (XVI) 3 593,0 28,6 Mineraalsed tooted (V) 1 873,4 14,9 Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 1 174,1 9,4 Metall ja metalltooted (XV) 1 041,2 8,3 Puit ja puittooted (IX) 930,7 7,4 Mitmesugused tööstustooted (XX) 828,7 6,6 Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 647,0 5,2 Transpordivahendid (XVII) 624,0 5,0
· Allika usutavus igal inimesel on enda arvamus. Kui ainult üks inimene räägib ühte kindlat keelt, siis me ei saa olla kindlad, et see on uus keel, ta võis ka selle keele välja mõelda ning kuna keegi teine seda keelt ei kõnele, siis ei saa tema õigsust kontrollida. · Allikate võrreldavus näiteks eri traditsioonid rahvaloendustel, laiemalt ka: kelle käest ja kuidas on küsitud. 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt 1. mandariinihiina 873 014 298 (hiinakeel/mandariinikeel on ainult siis olemas, kui vaadatakse asja sotsioloogilisest vaatepunktist. 2. hispaania 322 299 171 3. inglise 309 352 280 4. hindi 180 764 791 5. portugali 177 457 180 6. bengali 171 070 202 7. vene 145 031 551 8. jaapani 122 433 899 9. saksa 95 392 978 10. uu 77 175 000 Keelte liigitusaluseid Keeli liigitatakse, sest sellega saab keeli kirjeldada; toime tulla keelte paljususega ja aitab mõista
804 2337 Aksel Indrek Lääne-Viru 03:46:31 M21 948 1187 Albri Kalev Tallinn 03:53:46 M21 729 1083 Allik Ando Tallinn 03:42:30 M21 1212 543 Alttoa Risto Tallinn 04:05:42 M21 599 312 Alumaa Alar Harju 03:35:54 M21 1993 2544 Ambros Andres Tallinn 04:52:17 M21 1883 2183 Ande Artur Tallinn 04:43:36 M21 579 873 Angerma Meelis Tallinn 03:34:52 M21 1231 1215 Anier Aivo Ida-Viru 04:07:12 M21 1222 1108 Anikin Sergei Tallinn 04:06:39 M21 1947 2548 Annist Ardo Tallinn 04:49:07 M21 462 2724 Antanavicius HenrikasLeedu 03:28:37 M21 1839 1643 Anton Lauri Tartu 04:40:52 M21 351 243 Anton Tair Pärnu 03:20:51 M21 886 2215 Antons Eero Pärnu 03:50:41 M21
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Profiil G A h b tw tf r Iy Wy Wpl,y iy Iz Wz Wpl,z iz It Iw kg/m cm2 mm mm mm mm mm cm4 cm3 cm3 cm cm4 cm3 cm3 cm cm4 cm6 HE 400A 125 159,0 390 300 11,0 19,0 27 45069 2310 2560 16,8 8564 571 873 7,34 190 2940000 HE 450A 140 178,0 440 300 11,5 20,0 27 63722 2900 3220 18,9 9465 631 966 7,29 245 4150000 HE 500A 155 197,5 490 300 12,0 23,0 27 86975 3550 3950 21,0 10367 691 1060 7,24 310 5640000 HE 550A 166 211,8 540 300 12,5 24,0 27 111932 4150 4620 23,0 10819 721 1110 7,15 353 7190000
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
