MINU KODUKOHT RAPLA Sten Kenert Maalinn 10.LR klass Oktoober 2017 Sissejuhatus Rapla on linn Rapla maakonnas Rapla vallas. Linna pindala on 4,67 km2 ja rahvaarvuks on 5632 inimest. (2012) Raplas leidub mitmeid vaatamisväärsuseid, saab korraliku hariduse, on võimalus sportida ning on üldse põneva ajalooga linn. Rapla sportiklubid Raplamaa Jalgpallikool Rapla Korvpallikool Rapla hariduskeskused Rapla Vesiroosi Gümnaasium Rapla Ühisgümnaasium Ühisgümnaasium Rapla vaatamisväärsused Pildid sellest, mis oli minu kodukohas vanasti Kasutatud allikad https://www.google.ee/search?rlz=1C1GGRV_enEE761EE761&biw=1280&bih=869&tbm=isch&sa=1&q=rapla +linn+&oq=rapla+linn+&gs_l=psy-ab.3...106711.107749.0.111456.0.0.0.0.0.0.0.0..0.0....0...1.1.64.psy-ab..0.0. 0....0.YB-tfdh1UXw#imgrc=s2S62aXlgNAtiM https:/...
Teine võimalus hinnasõjast edukalt väljuda on nii püsi-, kui muutuvkulude vähendamine ilma kvaliteedi languseta. Minu hind 1 200 1 150 1 100 1 050 1 000 950 Minu müügikogus 800 000 878 261 881 818 885 714 890 000 894 737 Minu kasum 60 000 000 70 869 650 29 090 800 -12 857 300 -55 000 000 -97 368 350 Minu tulu 960 000 000 1 010 000 150 969 999 800 929 999 700 890 000 000 850 000 150 Minu püsikulud 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 Minu muutuvkulud 500 500 500 500 500 500
HIND (): 2. KORRUS: RUUM: ESE: 95 VABAAJA TUBA 3x Lai kummut 214,99 Arvutilaud Kodukinosüsteem 190W 179 Lauaarvuti 350W 676 Piljardilaud 450 2x 3-kohaline diivan 343 2-kohaline diivan 249 2x Ümmargune laud 135 Lauatennise laud 869 Telekas 350W 495 1. KORRUS KOKKU (): 449 514 699 51 14,99 KORRUS: HIND (): 1. 14940,98 54 2. 12 569 119 KOKKU: 27 510 897 499 3 169 219 792 164 694 119 305 98 73
· Korrapärseks hulknurgaks nimetatakse kumerat hulknurka, mille on võrdsed nii küljed kui ka nurgad. a2 3 · Korrapärane kolmnurk S= , c=3a 2 2 2 5a tan 5 · Korrapärane viisnurk S= 2 Antud Lahendus Ülesanne 272 a=24 D= a² + b² + h ² b=7 = 869 26,25 h=8 Leida d= 625 = 25 D Sd=25·8=400 Sd St=2Sp+Sk=496+2 ·168=832 St V=Sp ·h=168 ·8=1344 V Ülesanne 276 Antud Lahendus Sd=205 Sd=5·d => d=205/5=41 Sp=360 2 2 D= d + 5 = 1706 41,3 h=5 Leida V=Sph=360·5=1800 D V
Egiptus Kristina Kundla 10c Egiptuse Araabia Vabariik Ümber: Iisrael, Sudaan, Liibüa, Vahemeri, Punane meri Rahvaarv: 83 082 869 inimest Pindala: 1 001 450 km² Riigikeel: araabia keel Pealinn: Kairo President: Mohamed Hosni Mubarak Riigivorm: vabariik Iseseisvus: 28. veebruar 1922 Rahaühik: egiptuse nael EGP (2,00852 eesti krooni) Põllumajandus Niisutuspõllundus Puuvill, riis, mais, nisu, oad, puuviljad, juurviljad Veised, vesipühvlid, lambad, kitsed Põllumajandus: 13.4% Tööstus: 37.6% Teenindus: 48.9% Metsamajandus ja -tööstus/ Kalandus
Bach'i loomingu seos tema ametitega erinevatel eluperioodidel Weimaris(1708) kirjutas Bach palju kantaate ja enamiku oma oreliteostest. Bach hakkas uut töökohta otsima. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Bach kirjutas Antonio Vivaldi kontsertide traskriptsioone, töötlusi orelile. Oreliteostest on Weimaris kirjutatud tuntud ja tema ainus taoline teos Passacaglia orelile. Orelile · Passacaglia c-moll BWV 582. · Orgelbüchlein BWV 599-644 Klaviirile · Inglise süiidid. BWV 806-811 Bach lahkus Weimarist konflikti tõttu hertsogiga, kuna teda ei palutud kapellmeistri ametisse. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel orkestriteoseid ja klavessiinimuusikat. Tuntud te...
Katse- katse Vicker Brinell Rockwell s keha d1 d2 ¯d HB d1 d2 ¯d HV HRC 1 0,243 0,245 0,244 632 0,265 0,245 0,255 855 65 3 2 0,230 0,235 0,233 694 0,260 0,245 0,253 869 68 3 0,250 0,235 0,243 637 0,260 0,265 0,263 804 66 HB= 654 HV= 843 HRC=66 Brinelli testi kuuli läbimõõt: D= 1mm Brinelli testi rakendatud jõud: F= 30kgf Vickersi testil rakendatud jõud: F= 30 kfg Kõvaduse määramine Brinelli meetodil:
suurema koguse kasutamise ja ka masinapargi hooldustööde kulude suurenemine. 2011 2010 Lisa nr Müügitulu 630 839 313 648 10 Põllumajandusliku toodangu 34 213 31 021 11 varude jääkide muutus Kaubad, toore, materjal ja teenused -6 592 5 273 Mitmesugused tegevuskulud -493 197 -246 311 12- Tööjõukulud -111 869 -36 079 13,15 Põhivara kulum ja väärtuse langus -52 887 -38 579 Muud ärikulud -8 735 -3 728 Ärikasum (kahjum) -42 171 14 575 Finantstulud ja- kulud -3 007 -1 335 14 Kasum (kahjum) enne -45 178 13 240 tulumaksustamist Aruandeaasta kasum ( kahjum ) -45 178 13 240
10 2700 300 92,5 86,5 874 7 67,74 30,75 133,56 0,001620 11 3000 300 92,5 86,5 871 3 64,74 27,75 127,64 0,000694 12 3300 300 92,5 86,5 870 1 63,74 26,75 125,67 0,000231 13 3600 300 92,5 86,5 869 1 62,74 25,75 123,70 0,000231 14 3900 300 92,5 86,5 865 4 58,74 21,75 115,81 0,000926 15 4200 300 92,5 86,5 864 1 57,74 20,75 113,84 0,000231 16 4500 300 92,5 86,5 859 5 52,74 15,75 103,98 0,001157
kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. Orelile Passacaglia cmoll BWV 582. Orgelbüchlein BWV 599644 Klaverile Inglise süiidid. BWV 806811 Tuntud teosed klaviirile Hästitempereeritud klaviir kahes osas. Esimene osa Köthenis kirjutatud BWV 846 869. Siin on 24 prelüüdi ja fuugat, mis paiknevad kromaatiliselt helistike kaupa. Prantsuse süiidid. BWV 812817 Tuntud suured oreliteosed 6.Triosonaati orelile BWV 525530 Tokaata ja Fuuga dmoll ("Dorische Toccata und Fuga") BWV 538 18 Koraali BWV 651668 6 SchüblerChorale BWV 599544 Klaviirile Hästitempereeritud klaviir. Teine osa BWV 870893. Siin teises osas on 24 prelüüdi ja fuugat on paigutatud kromaatiliselt helistike kaupa.
Endrik Saarniit 1,988 Eneli Süld 652 Eneli Veskus Erge Kuhi 709 Erkki Laasik 1,540 Georg Järve Gert Svarts Gert Tedersoo Gert Valmra Hannes Ratassepp 1,093 Hannes Siirak Henn Kallakmaa Henn Karo Henn Laasik Henn Saar 869 Henn Treier Indrek Mullari Ivan Aidarov Ivan Sonk Ivan Svarts Ivo Lehtla Jaagup Jüriorg 639 Jaagup Kuhi Jaagup Valmra Jaan Laidvee Jaan Niit Jaan Palu 1,099 Jaan Sillmann 1,329 Jaanika Saarna 646 Jako Laasik 888 Jako Riisalu Jako Rokk Jana Elmik Jana Karjust Jana Müürsepp Jana Svarts Jana Tedersoo Janet Parts 786 Jüri Kulmar Jüri Maripuu Jüri Sillmann
komponedid: Aine nimetus Keemistemperatu RI ur (°C) Tolueen 110,6 765 3 Etüülbenseen 136 860 1,4-dimetüülbenseen e p- 138,4 869 ksüleen 1,2-dimetüülbenseen e o- 144 895 ksüleen Isopropüülbenseen 152 927 3. Leida ainete protsentuaalne sisaldus segus (normalisatsiooni meetod) 4 3 tundmatu aine segu kromatogramm (esimene) ja alkaanide segu kromatogramm (teine): 5 Väljumisaeg %-line sisaldus Retensiooniinde Keemistempera
(1800 and 2023) and United Nations Population Division. Rahvaarvu kasvu põhjused Sündimus on suurem suremusest 1) Suremus langeb- väikelaste suremus langeb 2) Eluiga kasvab suureneb vanemate inimeste arv Kui kiiresti maailma rahvaarv suureneb? Rahvasti Arenenud Arengu- ku Maailmas riikides maades juurdeka sv 2011 Aastas 82 947 000 1 869 000 81 078 000 Päevas 227 252 5 121 222 132 Minutis 2011 Population Reference Bureau158 4 154 http://www.prb.org/pdf11/2011population-data-sheet_eng.pdf Mida on kaardil kujutatud? Hiina 1 331 000 000 India 1 171 000 000 USA 307 000 000 Indoneesia 243 000 000 Brasiilisa 191 000 000 Pakistan 181 000 000
Suuremad linnad Jaapanis Koht Linn Rahvaarv Pindala Rahvastiku (omavalitsus (km²) tihedus ) (in/km²) 1. Tky (23 8 391 000 616,65 13 500 eriringkonda ) 2. Yokohama 3 607 000 437,38 8246 3 3. saka 2 636 200 222,11 11 869 4. Nagoya 2 225 900 326,45 6818 5. Sapporo 1 890 500 1121,12 1668 6. Kbe 1 529 900 552,72 2768 7. Kyto 1 472 800 827,90 1779 8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165 9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352 10. Saitama 1 184 300 217,49 5445 11
Muud äritulud 1 763 875 60 -1763815 -100,0 ÄRITULUD KOKKU 4 954 837 4 135 774 -819063 -16,5 Kaubad, toore, materjal 1 112 210 1 094 887 -17323 -1,6 Mitmesugused tegevuskulud 3 246 891 2 553 858 -693033 -21,3 Tööjõukulud 373 107 344 869 -28238 -7,6 Muud ärikulud 116 022 85 413 -30609 -26,4 Kulum ja allahindlus 24 391 4 013 -20378 -83,5 ÄRIKULUD KOKKU 4 872 621 4 083 040 -789581 -16,2 ÄRIKASUM 82 216 52 734 -29482 -35,9
. . 202 176 215 117 136 186 192 113 270 139 143 286 2175 - . 90 113 136 89 123 128 110 72 160 76 62 130 1289 292 289 351 206 259 314 302 185 430 215 205 416 3464 F. , euro 101 119 832 0,8 593 745 904,3 869 532 1238 619, 590 8,0 9976,3 840,96 ,32 8 ,28 ,92 2 ,76 ,8 ,4 2 ,4 8 2 , , : F=(A+)*2,88 25 ÄRIPLAAN "OÜ Creative Ruks firma avamine" Valeriya Mikhaylova 5.4
476,91 52,99 21 048 212,7 605 55,00 1 783 392,4 304,9 38,11 1 711 1075,6 326,69 46,67 1 407 629,3 563 51,18 3 843 435,2 497,5 55,90 10 980 286,2 639 69,46 3 518 447,6 304,08 38,01 2 141 871,4 437,22 62,46 4 361 398,9 424,4 52,40 1 046 788,2 419 59,86 2 796 413,2 618 68,67 9 420 308,2 540 54,00 1 474 368,5 403,89 57,70 1 489 647,1 385,62 42,85 2 869 487,5 315,48 35,05 6 075 374,3 502,8 62,85 14 397 240,2 431,7 47,97 9 068 771,8 412,0 51,50 3 361 1392,3 549,0 61,00 4 815 1089,8 424,0 47,11 2 918 1787,3 538,5 59,83 15 240 1337,6 324,9 40,62 24 191 1750,0 567,0 56,70 3 343 893,7 298,3 44,77 2 449 1405,2 516,3 64,54 4 654 2406,4 518,0 43,17 19 821 1186,5 484,2 53,80 3 149 1535,1 464,0 66,29 6 282 623,9
It means that amount of people who leaves Nigeria to settle permanently in another country (emigrants) will prevail over the amount of people who moves into the country (to which they are not native) in order to settle there as permanent residents (immigrants). Population dynamics in 2015 According to our estimations, daily change rates of Nigeria population in 2015 will be the following: 17 399 live births average per day (724.96 in a hour) 7 869 deaths average per day (327.88 in a hour) -34 emigrants average per day (-1.43 in a hour) The population of Nigeria will be increased by 9 496 persons daily in 2015. Nigeria population density Nigeria population density is 193.6 people per square kilometer as of October 2015. Density of population is calculated as permanently settled population of Nigeria divided by total area of the country
KMH ja KSH · Direktiiv 85/337/EMÜ - teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 97/11/EÜ (millega muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) · Direktiiv 2003/35/EÜ (millega muuhulgas muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega KMH ja KSH · DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 2003/35/EÜ · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) IPPC IPPC eesmärgid: · kaitsta keskkonda kui tervikut; · võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika; · vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise; · tõsta käitaja va...
% perioodi algarvust 1 2 3 4 5 6 7 Männikud I boniteet 10 11618 100 - 0,86 0,93 20 4889 42,1 6729 57,9 2,05 1,43 30 3690 31,8 1199 17,8 2,71 1,65 40 2821 24,3 869 12,9 3,54 1,88 50 2034 17,5 787 11,7 4,92 2,22 60 1448 12,5 586 8,7 6,91 2,63 70 1144 9,8 304 4,5 8,74 2,96 80 945 8,1 199 3,0 10,58 3,25
(in/km²) 1. Tōkyō (23 Tōkyō 8,949,44 616,65 13 500 eriringkoda) 7 2. Yokohama Kanagawa 3,689,60 437,38 8246 3 3. Ōsaka Osaka 2,666,37 222,11 11 869 1 4. Nagoya Aichi 2,263,90 326,45 6818 7 5. Sapporo Hokkaidō 1,914,43 1121,12 1668 4 6. Kōbe Hyōgo 1,544,87 552,72 2768 3 7
Kõik see on tähtis majandusarengu seisukohalt. Kohtla-Järve on tööstuslinn, põlevkivimaardlate keskus. Linnal on silmapaistev koht meie riigi majanduselus. Kohtla-Järve elanike hulgas oli ja on enam levinud elukutseteks kaevuri ja keemiku oma. Piiritlemine Joonis 1. Väljavalitud ala Analüüsitavaks maa-alaks valisin Kohtla-Järve linna. Minu hinnangul piiritletud ala sees on elanikke ligikaudu 15 869. Ruumiline areng viimase 200 aasta jooksul Kohtla-Järve on Eesti üks nooremaid linnu. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga ammu. Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui ta kanti Taani hindamise raamatusse. Selle küla nime kirjapilt oli siis Jeruius. Kohtla-Järve linn tekkis tänu põlevkivile, mille ladestusi on meie piirkonnas küllaltki palju. Kohalikud elanikud teadsid juba ammu, et see kivi põleb. 1919
2003 8 553 397 6 450 708 2 152 639 8 756 585 2004 9 673 036 6 934 575 2 398 569 8 472 439 11 394 2005 925 8 137 736 2 804 565 9 811 469 10 589 2006 474 7 273 508 3 070 323 9 805 018 13 693 2007 099 8 408 615 3 704 376 9 598 740 15 970 11 402 16 482 2008 792 336 4 714 936 869 Tegevusvõimendus kajastab ettevõtte tegevusriski: mida suurem on püsikulude osatähtsus kogukuludes, seda suurem on ettevõtte tegevusvõimendus, mis tähendab, et müügikäibe väikese protsentuaalse muutusega kaasneb suur protsentuaalne muutus põhitegevuskasumis. Kapitalimahukaid ettevõtteid iseloomustavad suured püsi- ja väikesed muutuvkulud, suure töömahukusega ettevõtetes on situatsioon vastupidine, seega ka
koosseisus enim. Tabelis 5 on välja toodud SEB, Swedbank'I ja LHV panga 5 suurima pensionifondi turuosad liitujate lõikes 2010. aasta seisuga. Tabel 5. Pensionifondide turuosad liitujate lõikes (31.10.2010) Pensionifond Mehed Naised Kokku 2010 % liitujatest Swedbank K3 98 523 108 137 206 660 34,08 % SEB 64 843 71 869 136 712 22,55 % Progressiivne Swedbank K2 24 434 36 649 61 083 10,07 % LHV L 17 579 19 326 36 905 6,09 % SEB 7034 10 669 17 703 2,92 % 15 Konservatiivne Allikas: EVK Pensionikeskus 2011. (Autori koostatud)
476,91 52,99 21 048 212,7 605 55,00 1 783 392,4 304,9 38,11 1 711 1075,6 326,69 46,67 1 407 629,3 563 51,18 3 843 435,2 497,5 55,90 10 980 286,2 639 69,46 3 518 447,6 304,08 38,01 2 141 871,4 437,22 62,46 4 361 398,9 424,4 52,40 1 046 788,2 419 59,86 2 796 413,2 618 68,67 9 420 308,2 540 54,00 1 474 368,5 403,89 57,70 1 489 647,1 385,62 42,85 2 869 487,5 315,48 35,05 6 075 374,3 502,8 62,85 14 397 240,2 431,7 47,97 9 068 771,8 412,0 51,50 3 361 1392,3 549,0 61,00 4 815 1089,8 424,0 47,11 2 918 1787,3 538,5 59,83 15 240 1337,6 324,9 40,62 24 191 1750,0 567,0 56,70 3 343 893,7 298,3 44,77 2 449 1405,2 516,3 64,54 4 654 2406,4 518,0 43,17 19 821 1186,5 484,2 53,80 3 149 1535,1 464,0 66,29 6 282 623,9
22 20 South Africa 9 301 10 487 0.9 11 23 24 Estonia 9 274 9 179 0.9 1 24 23 Austria 8 504 9 199 0.9 8 25 25 Canada 8 377 8 067 0.8 4 26 27 South Korea 6 872 7 473 0.7 8 27 29 Czech Republic 6 698 6 877 0.7 3 28 28 Singapore 5 869 7 204 0.6 19 29 36 Mexico 5 342 4 583 0.5 17 30 30 Egypt 5 268 5 409 0.5 3 Source: SCB LISA 4: Import Rootsi 30 suuremalt kaubanduspartnerilt The Swedish import of goods from the thirty largest countries of consignment (SEK million) Value January-
· Kõigil oli tööd · bussiliiklus on praegu olematu · külaelu oli elavam, kultuurimajad, ringid, maal käidi kinos · maal suletakse tänapäeval koole · maapoed, -postkontorid ja -raamatukogud on suletud Millal toimus Eestis massiline kollektiviseerimine? 1949-51 Kuidas muutus kolhooside arv aastail 1950-1990? 50-80 aastatel kolhooside arv aina vähenes, peale seda pisut tõusis. Kõige suurem langus kolhooside arvus toimus 50-60 aastatel 2213 kolhoosi pealt 869 kolhoosi, 70ndatel oli neid 292 ja 80ndatel 142 Millest oli see muutus tingitud? Majanduslikud põhjused · väikekolhoosid olid majanduslikult perspektiivitud · NSVL majanduslik laostatus Administratiivsed põhjused · võimaldas suurmajandeid paremini kontrollida · eelistati majandite sovhoosideks muutmist, et sovhoos oli riigiasutus ja talupojad muudeti riigitöölisteks 12. Põllumajanduse areng N. Hrustsovi ja L. Breznevi ajal. Lk. 122-123. Hrustsovi ajal:
14. Mobiil 1 1 105 1 105 20 221 15. Printer 1 1 399 1 399 20 280 16. Riidekapp 1 4 699 4 699 10 470 17. Kummuti 1 3 519 3 519 10 352 18. Vitriinkapp 1 3 390 3 390 10 339 19. Laud 1 2 869 2 869 10 287 20. Tool 1 1 580 1 580 10 158 21. Maal 3 417 1 251 10 125 22. Massaaikuppel 3 310 930 100 930 23. Avareklaam aknal 1 500 500 20 100 24. Avareklaam uksel 1 40 40 20 8 25
PÕHIVARA KOKKU 45 609 110 44 193 521 42 549 136 VARAD KOKKU 46 712 919 45 182 892 43 207 198 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused kokku Laenukohustused 1 028 879 3 017 072 1 083 872 Lühiajaline laen 0 1 422 000 370 000 Pikaajalise lenu lühiajaline osa 869 481 1 450 327 625 072 Kapitalirendi kohustus 159 398 144 745 88 800 Võlad ja ettemaksed kokku 3 295 826 4 380 998 3 310 850 Võlad tarnijatele 809 582 2 491 886 2 141 270 Võlad töövõtjatele 578 912 918 705 419 176 Maksuvõlad 438 806 639 914 352 485 Muud võlad 966 686 46 348 90 522
Pärnu Varbla 86 14 206 175 783 3406 238 Pärnu Vändra 86 26 200 262 1229 4410 1296 Pärnu Vändra KS 86 22 225 268 850 5853 1330 Pärnu Audru 87 26 36 166 511 4086 1858 Pärnu Bolsevik 87 27 89 209 794 4728 806 Pärnu Edasi 87 39 91 364 1082 5879 1891 Pärnu Halinga 87 38 115 248 869 4689 1993 Pärnu Häädemeeste 87 29 98 226 651 4294 1020 Pärnu Kaisma 87 32 91 268 598 5081 553 Pärnu Kalevipoeg 87 31 32 221 449 4075 926 Pärnu Nmme 87 20 74 213 918 3789 2061 Pärnu Oidremaa 87 25 69 258 1113 3416 1995 Pärnu Pärivere 87 26 87 247 1074 3768 1702 Pärnu Pärnjöe 87 23 58 190 861 4159 559
1 2 3 4 5 6 7 Männikud I boniteet 10 11349 100,00 0 0,00 0,09 0,30 20 4620 40,71 6729 59,29 0,22 0,47 30 3421 30,14 1199 25,95 0,29 0,54 40 2552 22,49 869 25,40 0,39 0,63 50 1765 15,55 787 30,84 0,57 0,75 60 1179 10,39 586 33,20 0,85 0,92 70 875 7,71 304 25,78 1,14 1,07 80 676 5,96 199 22,74 1,48 1,22
_Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon _Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis RAMSARI KONVENTSIOON _Kõige vanem rahvusvaheline lepe _Iraan, Ramsar'i linn _Allkirjastati 1971 _Lepe jõustus 1975 _Eesti ratifitseeris 1993, lepe jõustus 1994 _2. Veebruar rahvusvaheline märgalade päev _1996 rahvusvaheline märgalade kaitse asta _2009 "Upstream, Downstream: Wetlands onnect us all " _159 riiki (oktoober 2009) _1 869 ala (oktoober 2009) _Venemaal 35 ala (1976/77) _Soome 49 ala (1974/75) _Rootsi 51 ala (1974/75) _Läti 6 ala (1995/1995) _Leedu 5 ala (1993/1993) _Eesti 12 ala (1994/1994) RAMSARI KONVENTSIOON _ Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. _Ramsari konventsioon tähendab rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset ja kasutamist, milles rõhutatakse just veelindude elupaiku.
Viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on enamvähem võrdne. Jaapani riigi rahvastik on rahvastiku vananemise etapis. Linnad Joonis 8. Jaapani suuremad linnad Koht Linn (omavalitsus) Rahvaarv Pindala (km²) Rahvastiku tihedus (in/km²) 1. Tky 8 391 000 616,65 13 500 2. Yokohama 3 607 000 437,38 8246 3. saka 2 636 200 222,11 11 869 4. Nagoya 2 225 900 326,45 6818 5. Sapporo 1 890 500 1121,12 1668 6. Kbe 1 529 900 552,72 2768 7. Kyto 1 472 800 827,90 1779 8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165 9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352 10. Saitama 1 184 300 217,49 5445 11
Finantsaruanded Bilanss, 2005-2009 (tuh. Kr) 31.12.2005. 31.12.2006. 31.12.2007. 5 6 7 Raha ja pangakontod 23 777,0 46 816,6 20 513,4 Aktsiad ja muud väärtpaberid 6 285,4 - - Nõuded ostjate vastu (debitoorne võlgnevus) 42 674,3 55 921,1 147 399,4 Mitmesugused nõuded 15,9 498,0 18,2 Ettemakstud tulevaste per. kulud 3 563,4 4 966,7 6 010,7 Varud kokku 34 456,1 48 443,8 62 827,4 Käibevara kokku 110 772,1 156 646,2 236 769,0 Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - Materiaalne põhivara (jääkmaks.) ...
27 166 741 225 24 Riia t. 225 743 B. City ääreosades ja -jäsemeis: 14 Tähe t. 17a 4 284 422 13 Raatuse t. 16a 19 869 627 13 Aleksandri t. 2 13 536 570 13 Puusild ¹⁸ 12 922 994 11 Narva t. 13 11 012 150 C. Väljaspool city't Maarjamõisa t
Sekretär 600 500 596 530 Esita kokkuvõtvasse veergu, mitu lehte paberit paljundati üle või vähem Arvestada tuleb, et kuulimiit on esitatud veerus B Negatiivsed arvud esita punaselt Detsember Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Kokkuvõte 505 61 931 178 548 869 59 670 819 716 23 631 747 496 49 925 350 476 746 413 -229 208 769 408 483 33 659 -258 558 605 900 236 966 77 -207
Pärnu Vahenurme 86 16 153 277 663 3837 1086 Pärnu Varbla 86 14 206 175 783 3406 238 Pärnu Vändra 86 26 200 262 1229 4410 1296 Pärnu Vändra KS 86 22 225 268 850 5853 1330 Pärnu Audru 87 26 36 166 511 4086 1858 Pärnu Bolsevik 87 27 89 209 794 4728 806 Pärnu Edasi 87 39 91 364 1082 5879 1891 Pärnu Halinga 87 38 115 248 869 4689 1993 Pärnu Häädemeest 87 29 98 226 651 4294 1020 Pärnu Kaisma 87 32 91 268 598 5081 553 Pärnu Kalevipoeg 87 31 32 221 449 4075 926 Pärnu Nōmme 87 20 74 213 918 3789 2061 Pärnu Oidremaa 87 25 69 258 1113 3416 1995 Pärnu Pärivere 87 26 87 247 1074 3768 1702 Pärnu Pärnjöe 87 23 58 190 861 4159 559
Pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli Jaapanis 153 üle saja-aastast inimest ja 1981. aastal 1000, siis 2007. aasta septembri lõpuks oli neid juba 32 295. Suurimad linnad Koh Linn (omavalitsus) Rahvaarv Pindala (km²) Rahvastiku tihedus (in/km²) t 1. Tky 8 391 000 616,65 13 500 2. Yokohama 3 607 000 437,38 8246 3. saka 2 636 200 222,11 11 869 4. Nagoya 2 225 900 326,45 6818 5. Sapporo 1 890 500 1121,12 1668 6. Kbe 1 529 900 552,72 2768 7. Kyto 1 472 800 827,90 1779 8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165 9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352 10. Saitama 1 184 300 217,49 5445 11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281 12
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
19 539 49,40% 30,90% 19,70% 20 1620 34,30% 47,80% 17,90% 21 788 47,80% 35,90% 16,30% 22 856 45,70% 43,90% 10,40% 23 948 50,80% 30,40% 18,80% 24 1100 53,90% 34,80% 11,40% 25 990 52% 36,40% 11,30% 26 600 40,70% 45,60% 13,70% 27 476 63,40% 24% 12,50% 28 586 39,30% 41,60% 19,00% 29 869 69,60% 14,80% 15,60% 30 1290 43,50% 41,40% 15,10% TABEL 8. 3.2.1 Energia 25 Energia detsembri kuul 885.03 1681.97 Toidust saadud energia Täiendavalt vajaminev energia Keskmisel tarbisin ma päevas 885,03 kcal. Minu päevane tegelik energiavajadus oli aga 2567 kcal
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
Aasta Kauplused Kioskid Toitlad Kaubaload Hulgilaod jaevõrgus 1945 1562 156 455 ... ... 1950 2119 593 668 ... ... 1955 2627 728 762 893 ... 1960 2943 660 922 869 78 Lisa 2. Väliskaubanduslikud käibed NSV Liiduga 1940. aastal (milj.kr.) Kuu Import Eksport Kogukäive milj.kr-des dünaamika %- des Juuli 1,6 3,7 5,3 100,0
aadlike ja Taani vastu. Algas kodusõda, mille Sven Sture 1497 kaotas. Rootsi liideti taas Kalmari uniooniga. Vaata lisa Põhjamaade ajalugu lk.56-62 Engelbert-Rootsivabanemine-Riksdagkaasregent- Tsehhi: Suur-Määri riik. Vürstiriik peamiselt Tsehhi aladel (9saj. 906). Tekkis 9. sajandi algul võitlustes frankidega. Esimene teadaolev vürst (arvatavasti ka riigi rajaja) Moimir I (val. 830-846) oli Frangi riigist (hiljem Saksamaast) sõltuv. Tema järglane Rostislav (846-870) sai u. 869 riigi Saksamaast sõltumatuks luues sõltumatu Määri piiskopkonna. Seetõttu algas sõda Saksamaaga. Svatopulk (870-894) kukutas Rostsilavi ja andis ta sakslastele välja. Sõda Saksamaaga siiski ei lõppenud. 874 tegi Svatopulk Saksamaaga rahu, sai Blateni vürstiriigi, kaotas Alam-Pannoonia. Hiljem valutas Slovakkia, Böömimaa, Sileesia ja Lääne-Ungari (sel ajal ei elanud madjarid e. ungarlased veel seal.) Pärast Svatopulki surma jagunes Suur-Määri riik tema poegade vahel. 895 Tsehhi
405,091666 22,60 18,093027 51 711 413,986070 84 492 94,946809 21,00 5,585106 89 585 238,257979 102 000 51,245085 13,00 1,703801 341 721 447,865007 198 000 564,705882 12,50 24,509804 33 597 658,764706 135 000 62,660211 7,10 2,022216 183 869 523,694104 326 772 151,515152 2,00 7,575758 16 331 618,598485 0 652,631579 17,00 35,789474 10 781 226,968421 4 000 102,442334 14,90 10,108548 60 888 413,080054 0 385,093168 10,30 21,325052 75 817 1569,710145 356 717
ja Kopenhaageni IT Ülikool. Eestis on võimalus valida 2013/2014 õppeaasta seisuga 25 kõrgharidust pakkuva asutuse vahel (kuus avalik-õiguslikku ülikooli,üks eraülikool, kaheksa riigirakenduskõrgkooli, kaheksa erarakenduskõrgkooli, kaks riigi kutseõppeasutust, kus toimub rakenduskõrgharidusõpe). (Milline on Eesti haridussüsteem?, 2015) Vanim Taani ülikool on Kopenhaageni ülikool, kus 2011. aasta seisuga õppis 37 869 üliõpilast. Uppsala ülikooli järel on see vanim ülikool põhjamaades. Eesti vanim ülikool on Tartu ülikool ning sealne üliõpilaskond ulatub 17 370 õpilaseni. (Tartu Ülikooli lugu, 2015) Koos Aarhusi ülikooliga on Kopenhaageni ülikool üks Taani mainekamaid õppeasutusi (Kopenhaageni ülikool, 2015). Eestis võib tuua näiteks Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli.
2. Laob asjad kasti 3. Viskab palli 4. Istub ise väikesele toolile 5. Korgib pudelit 6. Paneb käsu peale palli toolile 7. Keerab raamatu lehti (2-3 lk. korraga) 8. Imiteerib kirjutamist 9. Veeretab palli 10. Laob torni 11. Tunneb pildil inimesi 12. Sõidutab vankrit, autot .... Lapse sõnavara areng Aktiivne sõnavara Lause pikkus 1a. 10 sõna 1 sõna 2a. 272 2-3 s. 3a. 869 4-3 4a. 1540 5a. 2072 6a. 2652 5sõna Passiivne sõnavara Ajataju I kl. 3000-48000 sõna täna- 2a.-ne Kesk. Ca 80000 homme 2,5-3 a. Üliõp. 200000 eile 3 a. Näd. Päevad 4-5 a. Kellaaeg 6-7 a. EELKOOLIIGA 3-6 Koolieeliku iga on :
apr.14 886 47 839 8 625 mai.14 886 43 843 7 782 juuni.14 886 39 848 6 934 juuli.14 886 35 852 6 083 aug.14 886 30 856 5 227 sept.14 886 26 860 4 366 okt.14 886 22 865 3 502 nov.14 886 18 869 2 633 dets.14 886 13 873 1 760 jaan.15 886 9 878 882 veebr.15 886 4 882 0 Kokku 21 274 1 274 20 000 x Puhkemaja Laenuprognoosi tabel 3 aastaks Tähtaeg Annuiteet Intress Tagasimakse Laenu jääk veebr.13 20 000 märts
võimuletulekuni 16. Sajandi I poolel. Kalmari Unioonist kui ühtsest tervikust saab rääkida vaid Margarete ajal, sest ülejäänud perioodi ilmestasid peamiselt sõjad Rootsi ja Taani vahel. IDA EUROOPA SUUR-MÄÄRI RIIK: Lääneslaavi riik 9. Sajandil ja 10. Sajandi alguses peamiselt Tšehhimaa alal, pealin Velehard. Suur Määri vürstiriik tekkis frankidevastases võitluses, esimene teada olev vürst oli Moimir I. Vürst Rotislav tugevdas riiki poliitiliselt ja rajas u 869 Saksamaast sõltumatu Määri piiskopkonna. Umbes 874 liitis vürst Svatopluk Suur Määri vürstiriigiga.Pannoonias asuva vürstiriigi. Pärast Svatopluki surma jagunes riik tema poegade vahel. 895 eraldus sellest Tšehhi ning 897 Lužica sorbide ala. Riigi hävitasid ungari hõimud 906. TŠEHHI RIIGI ALGUS: 6. Sajandil saabusid slaavlased. 623-658 kuulusid Tšehhi alad Samo riiki, hiljem Suur-Määri riiki. Vaclav I Püha edendas ristiusu levikut läänest. 973 rajati Praha piiskopkond
Saksa keele õpetaja 500 667 948 471 535 238 Sekretär 600 500 596 530 653 950 Esita kokkuvõtvasse veergu, mitu lehte paberit paljundati üle või vähem Arvestada tuleb, et kuulimiit on esitatud veerus B Negatiivsed arvud esita punaselt Veebruar Märts Aprill Mai Kokkuvõte 931 178 548 869 -529 716 23 631 747 -4468 350 476 746 413 2062 408 483 33 659 2319 900 236 966 77 1861 566 838 666 76 3020 723 594 895 572 -4586 682 678 397 587 -703 851 860 74 742 -357 -1382
Saksa keele õpetaja 500 667 948 471 535 238 Sekretär 600 500 596 530 653 950 Esita kokkuvõtvasse veergu, mitu lehte paberit paljundati üle või vähem Arvestada tuleb, et kuulimiit on esitatud veerus B Negatiivsed arvud esita punaselt Veebruar Märts Aprill Mai Kokkuvõte 931 178 548 869 716 23 631 747 350 476 746 413 408 483 33 659 900 236 966 77 566 838 666 76 723 594 895 572 682 678 397 587 851 860 74 742 Ülesanne 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
