......................9 1 Austria Vabariik on üheksast liidumaast koosnev föderatsioon. Umbes kaks kolmandikku tänapäevasest Austriast on suurte mägede all. Austria paikneb Kesk-Euroopa kagunurgas. Riik piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Elanikke on 8 355 260, kellest 1,5 miljonit elab Austria pealinnas Viinis. Pindala on 83 858 km2. Riigikeel on saksa keel. Austria riigikaart Austria lipp 2 Austria ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, baiovaaride ja Frangi riigi võimu all. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia
Põranda pindala on 50 ruutmeetrit, ühe ruutmeetri hind on 10 eurot 50 * 10 = 500 eurot + parkett, ühe ruutmeetri hind 9 eurot 50 * 9 = 450 eurot 500 + 450 eurot = 950 eurot maksab parkett ja selle paigaldamine Remondi maksumus Kui palju maksab toa remont, mis koosneb seinte, lae ja põranda aluse tasandamisest, lae värvimisest, tapeedi ja laminaatparketi paigaldamisest? Lae tasandamine: 600 eurot Põranda aluse tasandamine: 150 eurot Seinte tasandamine: 858 eurot Lae värvimine: 508 eurot Tapeetimine: 789 eurot Parketi paigaldamine: 950 eurot 600+150+858+508+789+950= 3855 eurot on remondi kogu maksumus.
Euroopa Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Euroopa pindala on ligikaudu 83 858 km² ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared ja saared hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-
30.09.2011 Templid Kiri Kirjandus Teadus Kunst Allikad http://www.vidpochivay.com/grobnicy-%E2%80%9Cdoliny-carej%E2%80%9D-xiv/ http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:Karnak39.JPG http://tainymira.my1.ru/1e1c5c13da1bc42abb96153bd48da2ab.jpg http://zhelezyaka.com/images/2009/04/24/Temple-of-Karnak.jpg http://www.klopp.ru/texts/71875-abu-simbel.html http://www.google.ee/imgres?q=%D1%81%D0%BA%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D1%8B%D0%B5+%D1%85%D1%80%D0%B0%D0%BC% http://www.google.ee/imgres?q=%D1%81%D0%BA%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D1%8B%D0%B5+%D1%85%D1%80%D0%B0%D0%BC% http://www.google.ee/imgres?q=%D0%BA%D0%B0%D1%80%D0%BD%D0%B0%D0%BA%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9+%D1%85%D1%80%D http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B8%D0%B5%D1%80%D0%BE%D0%B3%D0%BB%D0%B8%D1%84%D1%8B+%D0%95%D0%B3%D0%B8%D http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B8%D0%B5%D1%80%D0%BE%D0%B3%D0%BB%D0%B8%D1%84%D1...
Austria Üldandmed · Pealinn Viin · Riigikeel saksa keel · Pindala 83 858 km² · Rahvaarv 8 402 900 (2011) · Rahaühik euro · Riigikord föderatiivne vabariik · Iseseisvuse saavutas 27. juulil 1955 Euroopa Liiduga liitumine · Austria liitus aastal 1995 Euroopa Liiduga. · 1.jaanuaril 2002 võeti kasutusele euro. Kaart Loodus · Austria on suures osas mägine riik oma asukoha tõttu Alpides. · Austria asub parasvöötme mandrilises kliimavööndis, seal domineerivad läänetuuled.
Austria Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk- Euroopas. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjastSaksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Ausrtia lipp austria vapp Austia pindala on 83 858 km² ja rahvaarv 8 402 900 millest 1,5 miljonit elab pealinnas . Riigi keeleks on peamiselt Saksa keel kuid piirkonniti ka sloveeni horvaadi ja ungari keel. Austria pealinn on Viin. Liitriigina on Austria jagatud üheksaks liidumaaks (Bundesländer): 1.Burgenland 2.Kärnten 3.Alam-Austria 4.Ülem-Austria 5.Salzburg 6.Steiermark 7.Tirool 8.Vorarlberg 9.Viin Tuntud inimesed Austriast: A. Schwarzenegger W.A. Mozart Nikola Tesla
Vladimir Lostsenko 9 klass Krabi Põhikool Venemaa Andmed Pealinn:Moskva Pindala:17075200 km2 Riigikord:föderatiivne vabariik Riigipea:president Dmitry Medvedev Valitsuse juht: peaminister Vladimir Putin Rahvus:142,008,800 mil inimest Rahvuskeel:Vene keel Rahaühik:Vene rubla Venemaa kaart Austria Andmed Pealinn:Viin Pindala: 83 858 km² Riigikeeled:horvadi,ungari,sloveeni Rahvaarv: 8 299 075 Riigikord: föderatiivne vabariik President:Heinz Fischer Peaminister:Alfred Gusenbauer Rahaühik:euro Austria kaart Belgia Andmed Pealinn:Brüssel Pindala: 30 528 km² Riigikeeled:Hollandi,prantsuse,saksa Rahvaarv: 10 511 000 Kuningas:Albert II Peaminister:Yves Leterme Rahaühik:euro Belgia kaart Bulgaaria Andmed Pealinn:Sofia Pindala: 111 003 km² Riigikeel:bulgaaria
Austria Õnnela Lilleoja Lihula 2016 Austria Vabariik ● Austria asub Kesk-Euroopas ja selle pindala on 83 858 km2 ● Austria pealinnaks on Viin ● Presidendiks on Heinz Fischer ● 2011.aasta seisuga on rahvaarv 8 402 900 ning rahvatihedus 100,2 in/km2 ● Riigikeeled on saksa, horvaadi, ungari ja sloveeni keel ● Riigikorraks on föderatiivne (liidus olev/liitunud) vabariik ● Liitriigina on Austria jagatud üheksaks liidumaaks Austria Euroopa Liidus ● Austria liitus Euroopa Liiduga aastal 1995 ● Austria liitus euroalaga aastal 1999, kuid euro võeti kasutusele alles aastal 2002 Majandus
Austria energiamajandus Üldandmed ● Rahvaarv - 8 402 900 (2011) ● Pindala - 83 858 km² ● Rahvastiku tihedus - 100,2 inimest/km² Fossiilsed kütused ● Toornafta – eksport 0 barrelit/päevas; import - 139,000 bbl/päevas ● Naftasaadused - eksport 43,010 bbl/päevas; import - 117,100 bbl/päevas ● Maagaas- eksport 34.75 miljonit m³; import – 42.56 miljonit m³ Elekter ● Tootmine - 69 miljonit kWh maailmas 40. ● Tarbimine - 63.8 miljonit kWh maailmas 40. ● Eksport - 20
Austria Markus Põder 10 A About Austria Population about 8 355 260 Area 83 858 km2 Language German, Croatian, Hungarian, Slovene Capital is Vienna Location Located in heart of Europe Czech Republic and Germany (North) Italy and Slovenia (South) Slovakia and Hungary (East) Switzerland (West) Transport Round trip Airplane (600 EUR) Bus ( 400 EUR ) Car ( 200 EUR ) Accommodation in Vienna Hotel Beim Theresianum 3*** (100EUR) Hotel Mercure Imlauer Nestroy 4****(200EUR) Vienna Grand Hotel 5***** (One day 305 EUR)
JAAGUAR (Panthera onca) Välimus Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Elupaik Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Jaaguarid elutsevad selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Toitumine Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpko...
AUSTRIA Üldandmed Austia Vabariigi kohta Pealinn: Viin (Wien) Rahvaarv: 8,3 miljonit Euroopa Liidu liige: Alates 01.01.1995 Pindala (km²): 83 858 Religioon: rooma katolik 88%, protestante 9% Keel: Saksa keel Rahaühik: Euro Ingliskeelne nimi: Austria Venekeelne nimi: Австрия Omakeelne nimi: Österreich Elanike arvud seisuga 1.1.2012.: Viin - 1,731 mln Graz - 265 tuh. Linz - 191 tuh. Salzburg - 149 tuh. Innsbruck - 121 tuh. Klagenfurt - 95 tuh. Religioon Keel Saksa keel on indoeuroopa keelkonna
Kuigi uuringud on näidanud , et harrastusspordiga seotud spordialadega tegelevad inimesed võtavad vastu vähem kaloreid ja toitained, kui nad tegelikult vajavad. See võib tuleneda sellest, et noored ei tegele päris proffispordiga keskooli tasemel ja selle tõttu suudavad nad hoida paremini toiduprofiile kui proffisportlased. Uurijad võrdlesid noorte toitumisharjumusi. 250 neist tegelesid aktiivselt harrastusspordiga 1,465 tippspordiga ja 858 ei tegele üldse spordiga. Täideti toitumisharjumuste kohta küsimustik: Tüdrukud,kes tegelesid harrastusspordiga sõid palju sagedamini hommikusööki, suupisteid ja õhtusööki kui need, kes tegelesid meeskonnaspordiga või üldse mitte spordiga. Spordiga kaasatud tüdrukud tarbivad rohkem kaltsiumit, kui mitte- sportlased. Küsimustiku järgi võis märkida,et paljud tüdrukud võiksid vältida kaltsiumi puudust, kui neile igaleühele serveerida kaltsiumirikkaid piimatooteid!
16 * 5 = 150 . 3 = 156 + 38 = 2700 1600 = 3.Arvuta 26 kr 50 s + 80 s = 15 kg 250 g kg 500g = 32 kg 900 g 8 kg 985 g = 36 kr 80 s + 4 kr 70 s = 12 h 15 min 1 h 35 min = 15 m 36 cm + 6 m 78 cm = 17 m 48 cm + 6 m 88 cm = 10 h 14 min 2h 30 min = 4.Arvuta kirjalikult 33 974 + 276 858 = 205 012 38 993 = 24 895 + 285 956 = 304 016 26 987 = 5.Teisenda 7 m 5 cm = ...........cm 3 ts 2 kg = .................kg 3 h 20 min = ...........min 5 kr 5 s = ..............s 4 m² = ................dm² 2 t 3 ts = .............kg 6 m 5 mm = .................mm 2 h 30 min = ...............min 6 kr 3 s = .................s 7 dm² = ...............
Tagasiside Õige vastus on: kõik nimetatud viited on õiged. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Eesti firma sõlmis lepingu partii toodete tarnimiseks USA-sse hinnaga 1000 Valuutakurss tehingu sõlmimise hetkel oli 1,2 /$. Kulud ühe toote tootmiseks moodustavad 6000 . Hinnake, kuidas muutus eksportöri kasum eurodes, kui euro kurss tõuseb 10%. Kursi muutus mõjutas ühikult kasumit järgmiselt: Vali üks: a. Vähenes 758 b. Suurenes 858 c. Suurenes 758 d. Vähenes 858 Tagasiside Õige vastus on: Vähenes 758 . Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Tehinguid maksebilansis, mille tulemuseks on raha sissevool riiki, käsitletakse kui Vali üks: a. deebettehinguid b. forward-tehinguid c. esmaseid transaktsioone d. kreedittehinguid e. teiseseid transaktsioone Tagasiside Õige vastus on: kreedittehinguid. Küsimus 4 Õige 1,00 punkti 1,00-st
Austria Toila Gümnaasium Fred-Georg Pääro 9.klass Austria Naabertiigid: Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Itaalia, Šveits, Liechtenstein, Saksamaa Pealinn: Viin (N 48° E 16°) Iseloomustus Rahvaarv: 8 402 900 (2011) Pindala: 83 858 km² Riigikord: föderatiivne vabariik President: Heinz Fischer Rahaühik: euro (EUR) Rahvastikutihedus: 100,2 in/km² Linnarahvastiku osakaal: 68% Enamusrahvused riigis: austerlased 81,1%, jugoslaavlased 5,1%, sakslased 2,7%, türklased 2,2%, muud 8,9% Rahvastik Austria reljeef Alpi mäestik hõlmab umbes kaks kolmandikku riigi pindalast. Eristuvad Ida-Alpid, Kesk-Alpid ja Lõuna-Alpid. Ülejäänud maa-ala on lainjas tasandik ja idapoolne
24% Lühiajalised kohustused kokku 16,025 € 38.25% Pikaajalised laenukohustused 1,192 € 2.85% Muud pikaajalised võlad 759 € 1.85% Pikaajalised kohustused kokku 1,951 € 4.66% KOHUSTUSED KOKKU 17,975 € 43.83% OMAKAPITAL Aktsiakapital 15,714 € 37.51% Kohustuslik reservkapital 858 € 2.05% Realiseerimata kursivahed Jaotamata kasum 7,348 € 17.54% Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital kokku 24,672 € 58.89% OMAKAPITAL KOKKU 25,096 € 59.90% KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU(Passiva) 41,895 € 100.00% KASUMIARUANNE 2010 Äritulud %
Assüüria kunst Rahel Kallas Audentese Spordigümnaasium 2. november 2013, Rakvere Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 ASSÜÜRIA.........................................................................................................................4 Assüürlased......................................................................................................................4 ASSÜÜRIA KUNST..........................................................................................................4 Arhitektuur.....................................................
AUSTRIA Faktid Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 188 207 (2003. aasta seisuga) Pealinn: Viin Rahaühik: euro Riigikeel: saksa Austria on avatud ja tolerantne maa. Austria see on maa, mis on seotud keisrite ja muusikaga. Keiserlikus Viinis on võimatu unustada Habsburgide valitsemisaega. Viin muusikute, kunstnike, kohvikute, parkide ja losside linn. Alpiaasad, edelweiss, viini metsad, viini saiad ja viini vorstikesed, viini valss... Salzburg Mozarti linn, Heliseva muusika tegevuspaik, AustriaUngari keisririigi piiskoppide residents, Mirabelli aed jpm. Baierimaa on aga nagu vendade Grimmide muinasjutt romantilised lossid Alpides, humalapõllud, aknalaualilledesse uppuvad majad jne. Austria pealinn Viin pakub mälestusi kunagise keisririigi hiilgusest ja Habsburgide dünastia aegsetest suurehitistest keisrite talvepalee Hofburg, Viini lähedal asuv barokne suveresidents Schönbrunn ning Belvedere'i loss. M...
Muud pikaajalised võlad 759 1,77% 1 420 Pikaajalised kohustused kokku 2 084 4,86% 2 642 KOHUSTUSED KOKKU 18 285 42,68% 15 912 Omakapital Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital Aktsiakapital 15 714 36,68% 15 714 Kohustuslik reservkapital 858 2,00% 1 219 Realiseerimata kursivahed 0 0,00% 0 Jaotamata kasum 7 387 17,24% 7 738 Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital kokku 23 959 55,93% 24 672 Vähemusosalus 574 1,34% 456 OMAKAPITAL KOKKU 24 553 57,32% 25 096
Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Ajaloost: · Ala on olnud asustatud alates keskmisest paleoliitikumist · Iseseisvaks sai 10. sajandil · 1918. aastal kuulutati Austria Vabariigiks Majandusest: · Kapitalistlik tööstusmaa · Pärast II maailmasõda riigistati Saksmaale kuulunud ettevõtted · Põhiharud-elektrienergeetika,metallurgia, naftatööstus- ja suured pangad ÜLDANDMED Austria Vabariik Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 080 000 (1999) Pealinn: Viin : 9 liidumaad Riigikeel: Saksa keel Rahaühik: Austria silling (ATS), EURO Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), moslemid (2%) Riigilipp ja geograafiline asend Austria võib uhke olla maailma ühe vanima riigilipu üle, mis pärineb 12. sajandist. Austria hertsog Leopold V (1157 94) võttis osa kolmandast ristisõjast ja nagu enamik ristisõdalasi, kandis valgeid ülerõivaid. Acre lahingus 1191. a sai ta valge särk verest üleni
Külmkappide jagunemine ja hooldus Külmkappe on hästi palju erinevaid. On olemas nii proffi külmkapid kui ka kodu majapidamises kasutatavad külmkapid. Külmkapid jagunevad külmkappideks, sügavkülmadeks (sügavkülmasi on olemas nii püstiseid kui ka kirstudena), jahutuskappideks, baarikülmikuteks, minibaarideks, impulsskülmikuteks, veinikülmikuteks ja on veel palju erinevaid sorti külmikuid. Jahutuskapid jagunevad veel omakorda kiirjahutuskappideks ja sügavkülmad jagunevad veel omakorda külmkambriteks, kiirjahutuskambriteks, kiirjahutustunneliteks, süvenditega külmlaudadeks ja jää valmistamise seadmeteks. Kõiki külmikuid kasutatakse eri otstarbel ja kõikidel külmikutel on erinevad temperatuurid. KÜLMIKUTE ARENG LÄBI AJA Masstootmisse jõudsid külmikud alles peale teist maailmasõda. 1950- 1960ndatel tegi külmikute areng suuri edusamme. Hakati tootma masinaid, mis sulatasid iseseisvalt ja valmistasid ka jääk...
Muinasaeg 8800 e/Kr - 1200 (AT 1) 1. Mis on ajalugu? Ajalugu (kreeka keeles ἱστορία - historia, mis tähendab uurimust) tähendab nii minevikus toimunut kui ka mineviku taasesistamist. Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu alates inimese kujunemisest ja lõpetades tänapäeva sündmustega. Ajalugu on humanitaarteadus, sest uurib inimesega seounduvat. Selle harud on arheoloogia ja etnoloogia. 2. Kui vanaks hinnatakse planeeti maa? Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. 3. Millal ja mis põhjusel algas ajalugu? Hakati huvituma, mis enne toimus. 4. Millal sai Eesti ajalugu üldse võimalikuks? Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Selle alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. 5. Kuidas periodiseeritakse üldjoontes muinasaega? Kiviaeg, Pronksiaeg ja Rauaaeg. 6...
1. Abruzzo L'Aquila 10 763 1 342 177 2. Apuulia (Pug Bari 19 358 4 090 577 lia) 3. Basilicata Potenza 9 995 587 680 4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537 5. Campania Napoli 13 590 5 833 131 6. Emilia Bologna 22 446 4 429 766 Romagna Friuli-Venezia 7. Giulia Friuli- Trieste 7 858 1 235 761 Venezia Giulia 8. Lazio Rooma 17 236 5 724 365 9. Liguuria Genova 5 422 1 616 993 10. Lombardia Milano 23 844 9 909 348 11. Marche Ancona 9 366 1 564 886 Campobass 12. Molise 4 438 319 834 o 13. Piemonte Torino 25 402 4 456 532
Vanalinna Hariduskolleegium KESKAEGNE KAUBANDUS NING MÜNTIDE VERMIMINE Referaat Koostaja: Mai Moon Tallinn 2018 Keskaja ning müntimise algus Vana-Liivimaal Saksa ja Taani vallutustega algas Eestis ja Lätis keskaeg. Kehtima hakanud võimusüsteem andis enda alluvuses olevatele riikidele õiguse raha vermimiseks ning määras kindlaks ka selle väärtuse. Münte võisid vermida kuningad, piiskopid ja ordumeistrid. Raha valmistati linnale kuulunud rahapajas. Liivimaa esimesed mündid vermiti 1210. aastatel Riias. Algul vermiti Liivimaal ainult ühte nimiväärtust, penni, ja alati ühepoolse õhukese brakteaadi. Nii Riia kui ka Tallinna esimesi münte löödi vähe ja neile järgnes lühem või pikem vaheaeg. Riias jätkas müntimist 1230.–1250. aastatel piiskop Nikolaus, kes vermis kuusirbikujulist mitrat kandva piiskopi kujutisega münte. kujul. Tallinnas hakkas raha valmista...
53 26 7.61 761 9 0.5 18 54 26.5 7.7 770 13 0.5 26 55 27 7.83 783 11 0.5 22 56 27.5 7.94 794 13 0.5 26 57 28 8.07 807 16 0.5 32 58 28.5 8.23 823 18 0.5 36 59 29 8.41 841 17 0.5 34 60 29.5 8.58 858 17 0.5 34 61 30 8.75 875 13 0.5 26 62 30.5 8.88 888 13 0.5 26 63 31 9.01 901 13 0.5 26 64 31.5 9.14 914 12 0.5 24 65 32 9.26 926 11 0.5 22 66 32.5 9.37 937 10 0.5 20 67 33 9.47 947 10 0.5 20
Loetle kokku täidetud lahtrid lahtrid Funktsioonid 2 round;2 round;0 1. Ümardamine Arv Kaks komakohta Täisarvuni roundup rounddown 5.2845493 5.28 5 6 5 333.4324324 333.43 333 334 333 123.98765 123.99 124 124 123 858.9482 858.95 859 859 858 2. Ringi pindala ja ümbermõõt raadiuse järgi raadius pindala ümbermõõt 7.8 191.13449704 49.008845396 3.56 39.815288655 22.368139694 5 78.53981634 31.415926536 12 452.38934212 75.398223686 3. Silindri kõrguse leidmine ruumala ja läbimõõdu järgi
kvartal 1.kuu 2.kuu 3.kuu 2008pl pl fakt hälve pl fakt hälve pl Tulu müügist 2450 700 625 -75 850 900 50 900 Miinus:müügi o/h 1593 455 406 -49 553 585 33 585 Brutokasum 858 245 219 -26 298 315 18 315 miinus:kommertskulud 2150 705 -705 720 -720 725 Ärikasum -1293 -460 219 679 -423 315 738 -410 Intressid 4.63 0 0.00 2.25 -2.2502 2.38 Kasum/kahjum -1297.13 -460.00 460.00 -424
Birgit Võidula ARAMIIDID REFERAAT Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD11b Juhendaja: D.Tuulik Tallinn 2011SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Aramiidi tuntakse kui sünteetilist kiudu (aromaatsed polüamiidid), mis on kaalu arvestades tugevam kui teras. Sellest saab kõrgefektiivseid polümeerseid materjale. Kõige tuntumad kasutusalad on sõjaväes, korrakaitse ning päästeteenistuses. 2 ARAMIID KUI MÕISTE Aramiid- kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad aromaatseid tuumi, mis on ühendatud amiid- või imiidsidemetega. Kusjuures vähemalt 85% amiid või imiidsidemetest seovad kahte aromaatset tuuma vahetult, ja imiidsidemeid, kui neid üldse esineb, ei ole rohkem kui amiidsidemeid. Aramiidid on välja töötatud polüamiidist. Polüamiidkiu modifitseerimisega sooviti saada tulekindlat kiudu, kuid tekkinud kiu ehitus erines polüamiidist sel määral, et aastal 1998 määratle...
Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 585 634 685 739 792 845 898 950 1003 1056 km/t Kiirus 11 639 697 755 814 872 930 988 1046 1104 1162 km/t Kiirus 12 762 792 858 924 990 1056 1122 1188 1254 1320 km/t Jooksmise positiivsed toimed organismile 1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3. Jooksmine on lihtne 4. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal 5. Jooksmine on suurepärane vahend stressi vastu 6. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks 7
Netokäive 3 190 962 4 135 714 944752 29,6 Muud äritulud 1 763 875 60 -1763815 -100,0 ÄRITULUD KOKKU 4 954 837 4 135 774 -819063 -16,5 Kaubad, toore, materjal 1 112 210 1 094 887 -17323 -1,6 Mitmesugused tegevuskulud 3 246 891 2 553 858 -693033 -21,3 Tööjõukulud 373 107 344 869 -28238 -7,6 Muud ärikulud 116 022 85 413 -30609 -26,4 Kulum ja allahindlus 24 391 4 013 -20378 -83,5 ÄRIKULUD KOKKU 4 872 621 4 083 040 -789581 -16,2
n 43 43 aritmeetiline keskmine 12633 9433 mediaan 12114 7177 1-kvartiil 9401 4459 2-kvartiil 12114 7177 3-kvartiil 15236 10847 minimaalne väärtus 858 2029 maksimaalne väärtus 29320 46492 standardhälbe (S) 5678 8498 E(β=0,95) 1697 2540 min 10936 6893 max 14330 11973 Usaldusvahemik β=0,95 (10936;14330) (6893;11973)
km². Sellega on ta Euroopa riikide seas pindalalt 6. kohal. Rahvaarv Norra rahvaarv on 5 051 275 (seisuga 1.01.2013). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal (Türgit arvestamata). Rahvaarvu dünaamika: · 1801: 883 487 · 1900: 2 240 032 · 1940: 2 953 028 · 1960: 3 568 000 · 1990: 4 233 000 · 2000: 4 319 000 · 2008: 4 737 200 · 2009: 4 799 252 · 2010: 4 858 200 · 2011: 4 920 305 Asustus Rahvastikutihedus on 14,82 in/km².Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas (pealinnas Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam- vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud.Asulate all on 0,7% pindalast.Tähtsamad linnad on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim ja Stavanger. LOODUSVARAD Maavaradest leidub
2. Apuulia (Pugli Bari 19 358 4 090 577 a) 3. Basilicata Potenza 9 995 587 680 4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537 5. Campania Napoli 13 590 5 833 131 6. Emilia Bologna 22 446 4 429 766 Romagna Friuli-Venezia 7. Giulia Friuli-Venezia Trieste 7 858 1 235 761 Giulia 8. Lazio Rooma 17 236 5 724 365 9. Liguuria Genova 5 422 1 616 993 10. Lombardia Milano 23 844 9 909 348 11. Marche Ancona 9 366 1 564 886 Campobass 12. Molise 4 438 319 834 o 13
kursuse kohustusliku , kokkuvõte , mis võib kasutada ka terviseteemade õpetamisel. Öeldakse, et teater algab garderoobist, sama moodi iga koolitus algab ettevalmistusest! Ükski koolitus ei alga koolitamisega ehk õppeprotsessiga. Ka algaja koolitaja teab, et igasuguse õppe läbiviimine vajab tõhusat eeltööd (Lõhmus, Jalak, Jõgi, Karu, Visnapuu, Meier, Mölder, Harjo, Lukka-Jegikjan, Abiline, Sved, Liiva & Märja, 2011, 13.) Koolitamine on inimese (isiksusliku, tööalase vm) arengu toetamisele suunatud, üksteisega loogiliselt seotud tegevuste jada, mis moodustab tervikliku protsessi (samas, 14). Vaatame lähemalt protsesside juhtimise skeemi ehk Demingi ring: Vaieldamatult kõige rohkem tähelepanu ja aega kulub ETTEVALMISTUSELE (Lõhmus jt, 2011, 15) Mida siis tuleks ettevalmistuse käigus silmas pidada: selgitada välja sihtgrupi ja õpperühma õpivajadused; koostada õppekava ja planeerida õpet; valmis...
9 011 392 9 047 752 9 113 257 9 182 927 9 256 347 9 340 682 9 415 570 9 482 855 60 038 695 60 409 918 60 781 346 61 191 951 61 595 091 62 026 962 62 515 392 63 256 141 293 577 299 891 307 672 315 459 319 368 317 630 318 452 319 575 34 600 34 905 35 168 35 356 35 589 35 894 36 149 36 475 4 606 363 4 640 219 4 681 134 4 737 171 4 799 252 4 858 199 4 920 305 4 985 870 7 415 102 7 459 128 7 508 739 7 593 494 7 701 856 7 785 806 7 870 134 7 954 662 622 978 623 576 624 896 627 508 630 142 616 411 619 872 621 240 2 035 196 2 038 514 2 041 941 2 045 177 2 048 619 2 052 722 2 057 284 2 059 794 Serbia 7 490 918 7 470 263 Turkey 69 770 026 70 692 009
Need piirkonnad on hõredalt asustatud, sest nendes piirkondades on kõige enam levinud turism, samuti ka kalandus. Samuti on need piirkonnad kõige läänepoolsemad linnad Euroopas ja asuvad otse Atlandi ookeani ääres. See meelitab nendesse linnadesse turiste puhkama ja purjetajaid. Rahvastiku tiheduse kaart Suuremad linnad: Linn Elanike arv Lissabon 2 124 426 Porto 1 867 986 Braga 879 918 Setúbal 815 858 Portugal on oma rahvaarvu suuruselt maailmas 76-ndal kohal. Seega võib päris kindlalt liigitada Portugali suurte riikide hulka. Graafikult saab välja lugeda, et väga suuri muudatusi rahvaarvus pole olnud, vaid on koguaeg jäänud 8-11 miljoni vahele. Rahvaarv on alates 1951. aastast järk-järgult kasvanud, aga 2031 aastaks ennustatakse Portugali elanike vähenemist. 1950. Aastast alates kasvab elanike arv suhteliselt kiiresti, kuid järgmise 10 aasta jooksul langeb see mõnevõrra
Austria Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa liitu. Riigikeeleks on seal saksa keel ning pealinnaks Viin. Rahaühik on Austria silling (ATS). Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 080 000 (1999) Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), muslimid (2%) Naaberriigid Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ungariga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, läänest Sveitsi ja kääbusriigi Liechtensteiniga. Majandus Austria, alates 1995. aasta algusest Euroopa Liidu liige, on kõrgelt arenenud tööstusriik, milles mängib tähelepanuväärset osa teenindus. Tähtsaimad tööstusharud on toiduainete,
OLUSTVERE TEENINDUSJA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Karmo Kaljula Austria Referaat Olustvere 2014 Üldinfo Austria Vabariik (Rebublik Österreich) President: Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 080 000 (1999) Pealinn: Viin Haldusjaotus: 9 liidumaad Riigikeel: Saksa keel Rahaühik: Austria silling (ATS) Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), muslimid (2%) Riigilipp ja geograafiline asend Austria võib uhke olla maailma ühe vanima riigilipu üle, mis pärineb 12. sajandist. Austria hertsog Leopold V (1157 94) võttis osa kolmandast ristisõjast ja nagu enamik ristisõdalasi, kandis valgeid ülerõivaid
10 Lisa 3. Korteriomandite tehingud Pärnu linna, Rääma linnaosa perioodil 2016-2018 Rääma linnaosa korterite ostu-müügitehingud Tehingute arv Mediaan Keskmine hind /m2 2016 I 26 700 700 2016 II 42 771 834 2016 III 37 866 953 2016 IV 55 793 858 2017 I 28 861 1 034 2017 II 29 936 953 2017 III 59 987 964 2017 IV 87 1 155 1 091 2018 I 39 967 1 016 2018 II 36 1 027 1 033 2018 III 50 996 1 028 2018 IV 32 967 973
Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 6 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul.
Lapimaa lään (Lapin lääni) Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) Suurimad omavalitsused Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 7 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul.
Ajavahemikus 2000-2007 jäi ilma vanemliku hoolitsuseta Eestis kokku 10166 last. Alljärgnev tabel näitab, kui palju lapsi igal aastal eraldati vanematest. Andmed pärinevad Eesti Statistika Andmebaasist. Tabel 1 VANEMLIKU HOOLITSUSETA LAPSED NING KUNI 18-AASTASED NOORED 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Kokku Aasta jooksul arvele võetud lapsed Lapsed kokku Poisid ja tüdrukud 1 227 1 255 1 249 1 276 1 092 858 1 680 1 529 10 166 Seal hulgas oli kuni 3 aastaseid lapsi 1 638, mida näitab järgnev tabel: Tabel 2 6 VANEMLIKU HOOLITSUSETA LAPSED NING KUNI 18-AASTASED NOORED 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Kokku Aasta jooksul arvele võetud lapsed ..kuni 3-aastased lapsed
KESKKOND Terminit keskkonnageoloogia kasutatakse geoloogia selle osa kohta, mis on otseselt seotud inimese tegevusega jamõjutab teda. Käsitleb geoloogilisi protsesse ja nähtusi ümbritseva KKs. Kkgeo on tihedalt seotud bioloogia, keemia, ökoloogia, majanduse ja poliitikaga. Igasugune majandustegevus toimub loodusressursside arvel ja jätab oma jäljed ümbritsevasse keskkonda. Keskkonna kahjustamine on vältimatu, kuid on võimalik hoolitseda, et kahju oleks minmaalne ja mahuks KK taluvuse piiridesse. Biootilised komponendid : taimkate, metsaloomad ja mikroorganismid. Abiootilised komponendid: geoloogiline aluskoord, geomorfoloogilised vormid ja hüdrosfääri elemendid. KESKKOND jagatakse LITOSFÄÄRIKS(maa väline tahke kivimkest), ATMOSFÄÄRIKS (õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest), HÜDROSFÄÄRIKS(vesikeskkond) JA BIOSFÄÄRIKS (elusloodust sisaldav kiht). Pedosfäär- maakoore pindmine kobe kiht, muld. Atmosfäär hüdrosfäär-maakoor-va...
Koorma vedamiseks vajalik aeg (h) 478,57 Pikaajaline investeering Intress 4,20% Stardi raha 10000 Aasta 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Deposiit aasta algul 10000,00 10420 10858 11314 11789 12284 Summaarne kasum 420 858 1314 1789 2284 2016 2017 12800 13337 2800 3337 Maksegraafik Võlg 400000 Aastaintress 6,50% Kuu Väljamakse kuus Jääk Intress % Kokku maksta 1 6666,67 400000 2167 8833 2 6666,67 393333 2131 8797 3 6666,67 386667 2094 8761
3 4 12 12 Italy 26 448 27 944 2.9 5 13 13 Poland 26 121 26 904 2.8 3 14 15 Ireland 14 408 16 252 1.6 11 15 14 Estonia 12 698 17 816 1.4 29 16 16 Spain 11 738 12 467 1.3 6 17 18 Czech Republic 11 307 11 858 1.2 5 18 17 Japan 11 121 11 921 1.2 7 19 19 Austria 9 844 10 960 1.1 10 20 21 South Korea 8 023 7 346 0.9 9 21 20 Switzerland 7 557 7 637 0.8 1 22 22 Turkey 7 459 7 192 0.8 4 23 23 Hong Kong 6 866 7 092 0.7 3
tagatise esitamisest. Agent- Juriidiline või füüsiline isik, keda on volitatud teostama äritehingut teise isiku jaoks või nimel. 16. Ekspedeerimise õiguslik keskkond 17. Ekspedeerimisleping Võlaõigusseaduses a. § 854. Ekspedeerimislepingu mõiste b. § 855. Vedamise korraldamine c. § 856. Saatja kohustused d. § 857. Tasu maksmine e. § 858. Teavitamis- ja väljaandmiskohustus f. § 859. Ekspedeerija asumine vedaja asemele g. § 860. Mitme veose ühine vedamine h. § 861. Ekspedeerija vastutus i. § 862. Nõuete aegumine j. § 863. Pandiõigus k. § 864. Järgnev ekspedeerija l. § 865. Sätete kohustuslikkus 18. Saatja ning ekspedeerija õigused ja kohustused Saatja Saatja peab veose vajaduse korral pakkima ja tähistama ning andma ekspedeerija
Rakendus "Arvutite müük" Ülesanne 3 Tabelid vutite müük" Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Üldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Eraldada skeemil näidatud väljad toodud järjekorras. Sorteerida tabel kahe tunnuse: vald ja nimi, järgi. Tabel P_müügid luua Table-objektina (List-objekt 2003-s) Müüjate nimede ning puidu liikide ja sortide valimiseks kasutada valideerimist. Vald leida mü...
PIIRKOND PINDALA km² RAHVAARV 1. Lisabon 2761 2 124 426 5 2. Leiria 3 517 477 967 3. Santarém 6 747 445 559 4. Setúbal 5 064 815 858 5. Beja 10 225 154 325 6. Faro 4 960 421 528 7. Ëvora 7 393 170 535 8. Portalegre 6065 119 543 9. Castelo Branco 6675 208 069 10. Guarda 5518 173 831 11
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
