Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"850" - 595 õppematerjali

850 - 630 miljonit aastat tagasi Maa jääaeg paljud varasemad elu vormid hävisid 580-542 miljonit aastat tagasi tekib esimene keeruka ehitusega hulkrakkne organism (Ediacaran biota)vetikad. Esimesed käsnade spiikulate ( ränist nõelakesed) kivistised
850

Kasutaja: 850

Faile: 0
thumbnail
4
pdf

Lõiketöötlemine

Koostas: Reppy 21.11.2012 Lõiketöötlemine 1. Lõiketöötluse protsess: Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega (valamine, sepistamine jm.) saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. 2. Teriklõikur ja selle osad Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinnapoole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. 3....

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
125 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

Puisniidud esitlus

metsavööndi taimekoosluses. Ajaloost · Puisniidud hakkasid Eestis tekkima u. 4000 aastat tagasi seoses karjakasvatuse levikuga. · Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. · Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. · Oma kõrgajal katsid niidetavad ja karjatatavad puisniidud ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. · Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud tuhat korda. Laelatu puisniit · Laelatu puisniidul on teadaolevalt nii Eesti kui ka kogu Põhja Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus (76 soontaime ühel ruutmeetril). · Sealt on leitud ka 2/3 Eestis kasvavatest käpalistest. Loomastik · Imetajad ­ halljänes, hunt, juttselg-hiir · Roomajad ­ kivisisalik, rästik, vaskuss

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Õhu koostis, õhu liikumine, ilm

Õhu koostis, õhu liikumine, ilm Geograafia, 10. a klass 1. Ava veebileht https://earth.nullschool.net/about.html ja tutvu kaardirakenduse ingliskeelse ülevaatega. a) Pane eesti keeles kirja, mida see kaardirakendus hõlmab/kajastab: Superarvutite poolt loodud ülemaailmsete ilmastikuolude visuaalne prognoos, mida uuendatakse iga kolme tunni tagant. Ookeanialade praeguseid näitajaid uuendatakse iga viie päeva tagant. Ookeanialade temperatuure ja olulisi kõrvalekaldeid iga päeva statistilisest keskmisest (1981-2011) uuendatakse igapäevaselt. Ookeanide lainete muutusi uuendatakse samuti iga kome tunni tagant. b) Tutvustuse põhjal märgi tabelisse, millisele kõrgusele vastavad alljärgnevad õhurõhunäidud Õhurõhk Kõrgus m Millise atmosfäärikihiga on tegu? Lühendite selgitused: 1000 hPa ~100 Merepinnal TPW – sademed 850 hPa ~1500 ...

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
36
ppt

Elektrijaamad

Eesti energeetika Maris Mäeotsa Eesti tarbimise tipunõudluse prognoos erinevate arengustsenaariumite korral Tootmisüksuste vajadus Elektri tootmine • 2 suurt elektrijaama - 2000 MW • 1 suurem koostootmisjaam - 165 MW • ~ 6 kohalikku koostootmisjaama - 116 MW • 8 + tuuleelektrijaama ~ 60 MW • 22 + hüdroelektrijaama ~ 5,4 MW • (5 suuremat hüdroelektrijaama – 2 MW) Kokku 2350 MW Hüdroenergia • Üle 20 hüdroelektrijaama (10…1100 kW), • Kokku võimsust 5,4 MW (~ 25 GWh) • Aastal 2010 – 10,5 MW • Peamised takistused – kalakaitse, rohelised Suurimad hüdroelektrijaamad Eestis Jaama nimi Võimsus MW Toodang MWh Eesti Energia AS hüdroelektrijaamad     Keila HEJ 0,32 847 Linnamäe HEJ 1,1 7000 Teised hüdroelektri...

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
34
ppt

Varakeskaegne kunst Euroopas

870.a. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Raamatukunst Lindau evangeeliumi kaas 9. saj. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Raamatukunst Kristus inglite keskel. Lorchi Evangeeliumi kaas, 9. saj., elevandiluu. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Ambrosiuse altari esi ja tagaosa ning detail. Materjalideks kuld, hõbe ja vääriskivid, 850. a. Detailil Püha Ambrosius kroonimas altari tegijat Voalvinust. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Muiredachi rist, Iirimaal, 923 a. Rõngasristid on iseloomulikud keltidele. Ristil on kujutatud stseene Jeesuse elust ja Jeesust kui maailma kohtumõistjat. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Allikad http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/index.htm ENE http://www.miksike.ee http://annaabi.ee http://www.google.ee/

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Keerukama keermesliite arvutus

Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik seib. 5. Koostada tugevustingimused lõikele ning valida lõtkuta poltliite polt. Kontrollida valitud polt (profiil, muljumisele. 6. Valida lõplik keermesliite variant. Põhjendada oma valikut. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 l, mm 400 500 650 700 750 800 850 900 950 1000 F, kN 4,4 3,6 2,4 2,8 3,2 4 4,2 5,6 6 7 UNP (U-nr) 160 180 200 220 240 260 280 300 320 350 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 , mm 5 5 5,5 5,5 6 6 6,5 7 7 7,5 Andmed. F=5,6 kN l=900 mm =7 mm UNP (U-300) h=300 mm 1=10 mm a=200 mm

Masinaehitus → Masinaelemendid i
67 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Investeeringute juhtimine 2 kodutöö

saamist ja planeeritud moel kasutamist? Analüüsige võõrkapitali kasutamist enne ja pärast laenu saamist. Algandmed: Ettevõtte bilanss seisuga 31.12.2017 on järgmine: Raha 250 000; Aktiva (raha+rahajäägi suurendamiseks) 250 000+70 000=320 000 debitoorne võlgnevus 760 000, tootmisvarud 860 000 ­ Aktiva(tootmisvarud+tootmisvarude suurendamiseks)860 000+80 000=940 000, põhivara 1 730 000 - Aktiva(põhivara+masinapargi täiendamiseks)1 730 000+175 000=1 905 000; kreditoorne võlgnevus 850 000 ­ Passiva (kreditoorne võlgnevus+kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks)750 000; lühiajaline laen 550 000 - Passiva (lühiajaline laen+lühiajalise laenu kustutamiseks)475 000, pikaajalised kohustised 800 000 - Passiva; lihtakstaiaid 600 000- Passiva, akumuleeritud kasum 800 000- Passiva. Deebet (eurodes) Debitoorne võlg 760000 + 250000 + 860000 + 1730000 = 3600000

Muu → Ainetöö
85 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Jootmise eritehnoloogia

Metallide ühendamine jootmistehnoloogiaga ei ole pelgalt tinapanek nagu Kuna tihtipeale metallide ekslikult ühendamine arvatakse, jootmis vaid oskusi tehnoloogiaga ja teadmisi ei ole vajav pelgalt töö mis tinapanek ...

Masinaehitus → Masinaelemendid
7 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011

Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud 18 982 000 Rahandusministeeriumi valitsemisala muud kulud 33 988 400 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 1 152 845 900 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 33 130 693 000 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2003 (kroonides) Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 34 155 100 Rahandusministeerium 850 232 700 Maksuamet 819 040 900 Statistikaamet 67 535 500 Tolliamet 283 478 300 Eesti Proovikoda 5 245 800 Riigihangete Amet 6 643 200

Majandus → Rahanduse alused
34 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord

1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g RIISID pudruriis 900 90 13 4 pikateraline riis 800 85 12 4 sõmer riis 900 90 13 4 tume riis 850 80 12 4 SUHKUR fariinsuhkur 700 70 10 4 puuviljasuhkur 650 65 12 4 peensuhkur 850 85 12 4 kristallsuhkur 850 85 12 4 tuhksuhkur 600 60 9 3 tükksuhkur 550 55

Toit → Kokandus
99 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Test1

1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 230 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Correct Answer Answer: 723,0 723 Units: N/mm2 N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Response Correct Answer Feedback A. Varras deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse B. Varras deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Pikeneb ja peale koormuse eemaldamist jääb plastse osa võrra pikemaks C. Varras d...

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
244 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kaalium

elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 Elektronskeem: +19|2)8)8)1) Elektronite arv: 19 Neutronite arv: 20 Prootonite arv: 19 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Lihtaine saamine: Kaaliumit saadakse sulatatud KOH elektrolüüsil: 4KOH 4K (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) Nüüdisajal toodetakse kaaliumi metalse naatriumi ja kaaliumkloriidi sulandist 850 ºC juures: Na + KCl NaCl + K K eraldub auruna, mis kondenseeritakse metalse kaaliumi saamiseks. Kaaliumi eraldumine sulatatud kaaliumkloriidi elektrolüüsil on raskendatud, sest K lahustub sulas kaaliumkloriidis. Mis jaoks? Kaalium (potassium) on vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi ja vedeliku tasakaalu organismis ning kaitseb kõrge vererõhu eest. Kaaliumi

Keemia → Keemia
42 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti II maailmasõja eel. Kordamisküsimused vastustega

Sarnasus 1) Mõlemad vangistasid või tapsid poliitikuid ja muid tähtsaid tegelasi. 2) Mõlemad kehtestasid range kontrolli kõige üle. Erinevus 1) NSVL kohtles eestlasi jõhkramalt ( massiküüditamine), aga Saksamaa tappis vaid juute ja mustlasi. 2) Saksamaa kasutas tööstustarbeid rohkem enda kasuks ära kui NSVL. 20. Kes oli H. Mäe? Eesti omavalitsusjuht 21. Kes oli K. Litzmann? Eesti kindralkomissar 22. 1939. a. oktoobris oli Eesti rahvaarv 1 130 000. 1945. aasta lõpuks aga 850 000. Nimeta kolm põhjust, miks kaotas Eesti 6 aastaga veerandi oma elanikkonnast? *Massiküüditamise käigus surid paljud nälga või tapeti. * Sundmobilisatsioon ning sõjaohvrid. * Suur põgenemine. 23. 1944. a. septembris üritas Eesti taastada oma iseseisvust. Kes täitis selles ajal Eesti Vabariigi presidendi kohuseid (peaminister presidendi ülesannetes) arreteeritud K. Pätsi asemel ja kelle ta nimetas peaministriks? Jüri Uluots, nimetas peaministriks Otto Tiefi. 24

Ajalugu → Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Relvad - esitlus

· Kuuli algkiirus: 820 m/s · Tehniline laskekiirus: 1200 lasku/min · Efektiivne laskekaugus: 800 m · Sihikuline laskekaugus: 2200 m · Pikkus: 1225 mm · Raua pikkus: 565 mm · Kaal: 11,5 kg (tühjalt) · Lindikasti maht: 250 padrunit (50-neste lintidena) · Linditrummel: 50 padrunit lintiga Kuulipilduja 58 · Kaliiber: 7,62 mm · Padrun: 7,62 x 51 · Kuuli algkiirus: 830 m/s · Tehniline laskekiirus: 600- 850 lasku/min · Efektiivne laskekaugus: 600 m · Sihikuline laskekaugus: 1400 m · Pikkus: 1275 mm · Raua pikkus: 545 mm · Kaal: 11,6 kg (tühjalt) · Lindikasti maht: 250 padrunit (50-neste lintidena) Granaadiheitja Carl Gustaf (CG) · Laskeseade Kaliiber: 84 mm Pikkus: 1130 mm Kaal: 14,2 kg (tühjalt) Sihikuline laskekaugus: 1200 m · Granaat HEAT 551 Kaal: 3,2 kg Algkiirus: 255 m/s Efektiivne laskekaugus: 700 m Soomustläbistavus: 400

Sõjandus → Riigikaitse
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Moslemiriigid, varakeskaeg

MOSLEMIRIIGID.Kalifaadi maid ühendas araablaste võim ja islam. X saj lagunes kalifaat 5 iseseisvaks islamiriigiks:Hisp,Eg koos P-Aaf,Süüria,Iraak,Iraan. Võim läks riigis kaliifidelt sultanite ehk väepealikest valitsejate kätte. Iraani ja Kesk-Aasia valitsejad palkasid oma sõjateenistusse türklasi,kellede seas tõusis esile seldzuki hõim.Nad võtsid omaks islami usu ja tungisid XI saj Kesk-Aasiasse ja Iraani.Ka Iraak ja Süüria langesid seldzukkide võimu alla. Seldzuki sultanid valitsesid Iraanist Vahemereni ulatuvat hiigelriiki. 1071. vallutasid türklased Väike-Aasiaseldzukkide riigi tuumikala. Seldzukkide suurriigi lagunemisele järgnes pol killustatuse ja võõrvallutajate sissetungide periood. Algasid ristisõjad1099.vallutasid ristisõdijad Jeruusalemma. Islamiriikidele said ohtlikuks mongolid. XIII saj ühendas Tsingis- khaan mongolid; 1206. sai temast suurkhaan. Mongolite ratsaväe ratsanikud jagas ta tuhatkondadesse ja kümmetuhatkondadesse...

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Inglisekeelne geograafia

the tropics (as many ferns, cacti, orchids, and bromeliads). Lianas A liana is any of various long-stemmed, woody vines that are rooted in the soil at ground level and use trees, as well as other means of vertical support, to climb up to the canopy to get access to well-lit areas of the forest. Lianas are especially characteristic of tropical moist deciduous forests and rainforests. Fig trees Ficus is a genus of about 850 species of woody trees, shrubs, vines, epiphytes, and hemiepiphyte in the family Moraceae. Collectively known as fig trees or figs, they are native throughout the tropics with a few species extending into the semi-warm temperate zone. http://www.bbc.co.uk/nature/programmes/tv/jungle/vjungle.shtml 1.3. Describe these features Canopy insects ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Frantsiisiidee

1960-ndate aastate lõpuks olid frantsiisid juba Kanadas, Jamaicas, Mehhikos ning ka Suurbritannias. 1964. aastal müüs Harland Sanders KFC 2 millioni USA dollari eest investoritegrupile, mille eesotas olid John Y. Brown Jr. ja Jack C. Massey. Peale seda on KFC korduvalt omanikke vahetanud. Nimelt müüs Brown 1971 aastal ettevõtte 285 millioni dollari eest firmale Heublein, mis omakorda 1982. aastal osteti ära R.J.Reynoldsi poolt. 1986 aastal müüs Reynolds KFC PepsiCo-le 850 millioni USA dollari eest. PepsiCo-st lahknenud restoranidedivisioni nimeks saigi hiljem Yum! Brands Inc, mis on ka ettevõte praegune omanik. KFC on maailmas müükide põhjal suuruselt teine restoranidekett peale McDonaldsit. Nimelt on ettevõttel 2013. aasta seisuga 18750 restorani 118. riigis. Üllatuslikult on kõige enam restorane Hiinas, kus on neid 4563. USA-s on restorane 4491 ning ülejäänud maailmas 9821 restorani

Majandus → Majandus
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Araabia kunst

lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read.Meka poolses seinas (nn. kilbamüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab).Mosee õues asub kaev.Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka 1 või mitu saledat torni ­ minaretti. All toodud Damaskuse Suure mosee plaan. Damaskuse Suure mosee üldvaade. Ristlöövi kroonib 36m kõrgune Nisri ehk Kotka kuppel, mille praegune kuju pärineb 1893.a. Samarra Suur mosee oli islamimaailma suurim, mahutas 80000-100000 palvetajat, rajatud umbes 850.a (Iraagis). Siseõue mõõtmed 155x240 m.ning sinna pääses 23 värava kaudu. Samarra suure mosee kõige silmatorkavam säilinud element ­ spiraalminarett al- Malwiya. 55m kõrgune minarett paikneb nelinurksel alusel, mille kõrgus on 3m. Tadz Mahal ("ühe valitseja elavasse kivisse raiutud tuline kirg" sir E. Arnold) asub Põhja-Indias Agra lähedal (1632-1653). Hoonet ehitas 20000 töölist 22 aastat.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Viikingid

kui nad Lindisfarne’i rüüstasid. Oli see siis nii või teisiti, tõmbas see röövretk neile igal juhul üldsuse tähelepanu. Inglismaalt edasi suundusid nad Iirimaale, kus nende märklauaks olid jällegi kloostrite aarded. Laevad täis sõjasaaki ning orje, pöördusid viikingid talveks koju tagasi. Ent aastal 840 muutsid nad oma traditsioone ning veetsid talve rüüstatud aladel. Iirimaa linn Dublin saigi alguse viikingite enklaavina. Alates 850.aastast hakkasid nad talvituma ka Inglismaal, nende esimene baas oli Thamesi jõe suudmes asuv Thaneti saar. Peale seda ulatusid viikingite retked kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse. Ida-Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele. Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja- Aafrikasse. Norrast pärit viiking, kelle nimi oli Erik Punane võttis ette uurimisretke läände.

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Transpordiökonoomika ülesanded 3 (lahendustega)

eraldi 20 000 . Teenusepakkuja piirkulu (arvestuslik kulu ühe lisanduva reisija teenindamiseks) on 1.5 . Kas oma kasumit maksimeeriv firma investeeriks liinidesse? Kas sotsiaalse rahulolu maksimeerimiseks tuleks liinidesse investeerida? Kt = 60-30 = 30 min H = 2 Vt = 2 / h Kasum? Tulu? G1 = 2 + 1h * 2 /h = 2+2 = 4 Q1 a = 1000-50*4 = 800 Q 1 b = 200 G2 = 2 + 0.5h * 2 /h = 2+1 = 3 Q2 a = 1000-50*3 = 850 Q 2 b = 400 G = Kt * Vt = 1 / h Q a = 50 Q b = 200 TR a = 800 * 1 + ½ * 50 * 1 = 825 päevas = 825 * 365 = 300 000 / a TR b = 200 * 1 + ½ * 200 * 1 = 300 päevas = 300*365 = 109 500 / a Teenusepakkuja: A kasumi muut reisija kohta 0.50 , kokku 0,50*50 = 25 / päevas = 9125 / a B 0,50*200 = 100 / päev = 36 500 / a A: 9125 ­ 20 000 = kahjum, EI B: 36 500 ­ 20 000 = kasum, JAH

Logistika → Transpordiökonoomika
24 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Pressliite tugevusarvutus ja pingistu valik

5 Pressliite tugevusarutus ja pingistu valik Valida istu pressliite moodustamiseks. Pressliite moodustavad detailid on tiguratas ja võll (vt joon. 1),( liistliidet pole vaja arvesse võtta). Koormused, liite (istu) nimimõõde (võlli läbimõõt) ja varuteguri väärtus valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile (): A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 T, Nm 50 600 700 750 800 850 900 950 1000 1100 0 Fa, N 90 1100 1300 1400 1500 1600 1700 1800 1900 2000 0 [S] 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 2 2,2 2,3 2,4 2,5 d, mm 35 40 45 50 55 60 70 80 85 90 Tinglik rummu läbimõõt, rummu laius ja pinnakaredus valida õppekoodi eelviimase numbri () järgi:

Masinaehitus → Masinaelemendid i
19 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Slaidiesitus "Portugal"

räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Põhi-ja Lõunaosa · Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. · Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. · Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. · Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Jõed · Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani (Mihno , Douro , Tejo , Gaudiana) · Minho voolab riigi põhjapiiril. · Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. · Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne

Geograafia → Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Ehitusmaterjalid - praks nr 6 - tehiskivi

F ­ purustav jõud, kgf; l ­ tugiava, cm; h ­ proovikeha kõrgus, cm 3 Tabel 4.4 Paindetugevus Proovikeha mõõtmed, cm Manomeetri Purustav Paindetugevus Prk nr b h näit jõud, N kgf/cm² N/mm² 1 8,72 12,03 51 850 27,9 2 8,75 11,97 73 1217 39,8 3 8,82 11,87 40 667 21,7 29,8 2,92 4 8,68 11,87 68 1133 38,0 5 8,82 11,93 62 1033 33,4 6 8,77 12,00 33 550 17,9 5.JÄRELDUS

Ehitus → Ehitusmaterjalid
132 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ehitusmaterjalide praks nr 6

Manom. näit Pp Rp 1 76 1267 41,70811182 4,1 2 81 1350 44,51441166 4,4 Kuiv 3 67 1117 36,35235086 3,6 4 75 1250 40,72609009 4,0 5 51 850 27,2566486 2,7 Immutatud 6 40 667 22,13766863 2,2 Keskimine Kuiv paindetugevus= 4,0 N/mm2 Immutatud paindetugevus = 2,4 N/mm2 5.Järeldus Silikaatkivid sobivad kasutamiseks koos peeneteralise mördiga. Nimimõõde ± 1 Nimimõõde ± 2 Nimimõõde ± 2 Proovi keskmine kõrgus ± 1 Proovi keskmine pikkus ± 2 Proovi keskmine laius ± 2 Survetugevus 21,4N/mm2 Survetugevuse klass 20. Tihedus 1901kg/m3

Ehitus → Ehitusmaterjalid
47 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Maailmausundite statistika 2

Percent of population that are Number of baptized Nation Catholics Catholics Vatican City 850 100.00% San Marino 24,714 99.83 Saint Pierre and Miquelon 6,000 99.36 Wallis and Futuna Islands 15,000 99.02 Italy 55,599,000 97.20 Cape Verde 390,000 96.00 Poland 36,835,000 95.40

Teoloogia → Usundiõpetus
1 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Sotsiaalse analüüsi alused

on seos laste arvu ja linnaosaga. Vaadeldavate tunnuste iseloomustus  Tunnus „Rahulolu üldise turvalisuse tasemega Tartu linnas” oli mõõdetud 5-pallisel skaalal, kus 1 tähendas „üldse ei ole rahul” ning 5 tähendas „väga rahul”. Lisaks oli võimalus jääda erapooletuks vastusevariantidega „ei rahul ega mitterahul” ja „ei oska öelda”  Kokku oli küsitletud 850 inimest, neist 371 olid mehed ja 479 naised.  Kõige rohkem on Tartus keskharidusega inimesi (26,6%) ja kõrgharidusega inimesi (25,7%).  Keskmine vastajate vanus on 39,5 ning küsitletud on inimesi vanuses 16 – 72.  Keskmiseks laste arvuks on 1,65 ning pooltel vastanutest on vaid üks laps.  Kokku on Tartus linnaosi 15, kuid oma analüüsis käsitlen neist nelja: Annelinn, Karlova, Tähtvere ja Ihaste

Sotsioloogia → Sotsiaalse analüüsi alused
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Põhjalik ülevaade Hiina rahvastikust

Hiina rahvastik  Rahvaarv ÜRO uutest andmetest selgub, et India möödub Hiinast ja saab maailma suurima rahvaarvuga riigiks varem kui arvati. Hetkel elab Indias 1, 27 (september 2015) miljardit inimest. Prognoositakse et, 2022. aastaks jõuab India rahvaarv Hiinaga samale tasemele ja kasvab pärast seda juba suuremaks. (Ennustuse kohaselt elab Indias 2030. aastal 1,5 miljardit inimest ja 2050. aastal juba 1,7 miljardit inimest. Hiina rahvaarv peaks jääma kuni 2030. aastani stabiilseks. Sealt alates hakkab inimeste arv aga vähenema.) (Äripäev) Laste osatähtsuse vähendamiseks oli käigus nn „ühe lapse poliitika“. Laste arvu piirav perepoliitika tekitab olukorra, et ühel hetkel on riigis tööealisi inimesi palju vähem kui pensionäre. Samuti eelistavad Hiina pered traditsiooniliselt poisse, seega sünnib tüdrukuid vähem (viie tüdruku kohta kuus poissi). See tähendab, et tulevikus on meestel probleeme ...

Geograafia → Rahvastik ja majandus
2 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Sirgete varraste stabiilsus

6 7 8 9 0 50 x 50 x 2 50 x 50 x 3 50 x 50 x 4 50 x 50 x 5 60 x 60 x 5 Varda pikkus vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B 1 2 3 4 5 L = 650 mm L = 700 mm L = 750 mm L= 800 mm L = 850 mm 6 7 8 9 0 L = 900 mm L = 950 mm L = 1000 mm L = 1050 mm L = 1100 mm Sisukord 1. Paindemomendi epüür 3 2. Ohtlik lõik 4 3. Pingekontsentratsioonitegur 4 4. Pinge ajalist muutust näitav graafik 5 5. Pöördpainde väsimuspiir 5 6. Kohalik väsimuspiir 5 7. Kohalik väsimusgraafik 6 8. Vastus 7

Mehaanika → Tugevusõpetus i
72 allalaadimist
thumbnail
41
xlsx

Etaanhappe anhüdriidi hüdratatsioon kiiruse määramine elektrijuhtivuse meetodil

40 0,687 3435 9 3,374667 925 6,8297937375 45 0,69 3450 10 3,458 910 6,8134445995 50 0,693 3465 11 3,541333 895 6,7968237183 55 0,696 3480 12 3,624667 880 6,7799219075 60 0,699 3495 13 3,708 865 6,7627295069 65 0,702 3510 14 3,791333 850 6,7452363495 70 0,705 3525 15 3,874667 835 6,7274317249 75 0,708 3540 16 3,958 820 6,7093043403 80 0,71 3550 17 4,041333 810 6,6970342477 85 0,713 3565 18 4,124667 795 6,6783421147 90 0,716 3580 19 4,208 780 6,6592939197 95 0,718 3590 20 4,291333 770 6,6463905148

Füüsika → Füüsikaline ja kolloidkeemia
37 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Hüdraulika ja Pneumaatika

Vastus: Lähteandmetes püstitatud nõudmised voolukiiruse ja vooluhulga saavutamiseks vajame toru, mille siseläbimõõt on vähemalt 7,98 mm. Kalibreeritudtorudest sobib ülesande lahendamiseks seega tsingitud terastoru 12x2 Zn, mille lubatud töörõhk on 395 bar. Vedeliku maksimaalne rõhk antud torus saab olla 1000 bar. 7 Ülesanne 6. Variant 4 Läbi drosseli voolab vedelik tihedusega = 850 kg/m3 . Milline on vedeliku vooluhulk q läbi drosseli [l/min] , kui rõhkude vahe drosseli ees ja järel on p =25 bar. Drosseli avanenud ristlõikepindala on A = 20 mm2. Vooluhulga tegur µ = 0,65. Valemid. Vooluhulk läbi avanenud ristlõike 2 p q = µA Arvutuskäik. kgm s2

Mehaanika → Hüdraulika
233 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Buldooserid

SISUKORD 1SISSEJUHATUS.............................................................................................. 2 2BULDOOSERITE EHITUS JA KLASSIFIKATSIOON.............................................3 2.1Ehitus..................................................................................................... 3 2.2Klassifikatsioon....................................................................................... 3 3BULDOOSERIGA TÖÖTAMINE........................................................................5 3.1Süvendi kaevamine................................................................................ 5 3.2Pinnase lõikamine.................................................................................. 5 3.3Pinnase teisaldamine.............................................................................6 3.3.1Buldoseri kaevikuviisiline töötamine................................................6 ...

Ehitus → Ehitusmasinad
35 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Anakonda

Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Liis Haukka Raimond Valler Tallinn 2008 Anakonda (Eunectes murinus) Anakonda on suurim boalane. Ta on võimeline alistama isegi kaimankrokodilli. Oma mõõtmetele vaatamata pole tal aga suuri sansse võitluses oma suurima vaenlase ­ inimesega. Anakondat võib kirjeldada boa suurema variandina. Tal on massiivne kehaehitus, saakloomad surmab ta kehakeerdudega kägistamise teel. Anakonda on võimeline alla neelama isegi suuri loomi. Oma suurele isule vaatamata võib ta pikka aega ka söömata olla. Eluviis Anakonda koduks on troopilised vihmametsad Amazonase jõgikonnas. Tema meelisbiotoopideks on aeglasevoolulised jõeharud ja ­käärud, soodid ning järved, soostunud madalikud. Maismaal raskepärane ja pikaldane anakonda ujub ning sukeldub oivaliselt ja võib kaua vee ...

Bioloogia → Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Viikingite reis

Viikingid olid põhiliselt taanlased, rootslased ja norralased. Venelased kutsusid neid varjaagideks. Nad elasid Skandinaavias (Taani, Roosti ja Norra). Viikingid rääkisid vananorra keeles, millest kujunes hiljem välja ka taani, rootsi ja norra keel. Skandinaavia poolsaare karmid elutingimused sundisid neid sealseid elanikke maailam laiali rändama. Metsadega kaetud, mägine ja karmi kliimaga poolsaar ei suutnud üha kasvavale rahvahulgale küllaldaselt elatist pakkuda. Ettevõtlikumad hakkasid uusi elupaiki otsima. Eurooplased kartsid neid kuna nad korraldasid röövretki nii merel kui ka kaldal. Samal ajal otsisid nad endale uusi, viljakamiad alasid kuhu võiks elama jääda. Nemde röövretked toimusid tavalisel aasta algul, talveks aga pöörduti tavaliselt ikka koju. Merereise sooritasid nad väiksete tekkideta laevadega, mis õigemini olid suured paadid. Laevade pikkus oli paarkümmend meetrit ja laius viis meetrit. Viikingid liikusid aeru...

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
6
doc

ME Kodutöö nr 3 - Keerukama Keevisliite Arvutus

tekkivad nihkepinged. 2. Leida lehe laius b. 3. Määrata keevisõmbluste pikkused. 4. Kontrollida keevisõmblused lõikele. 5. Teha konstruktsiooni joonis (mõõtkavas), joonisele märkida keevituse tähistuse. 6. Nimetada keevisliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöö ülesandes arvutatud poltliitega. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 l, mm 400 500 650 700 750 800 850 900 950 1000 F, kN 4,4 3,6 2,4 2,8 3,2 4 4,2 5,6 6 7 U - nr 160 180 200 220 240 260 280 300 320 350 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 , mm 5 5 5,5 5,5 6 6 6,5 7 7 7,5 TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I

Masinaehitus → Masinaelemendid i
132 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat - valguskaabel

Optilised fiibrid jagatakse kahte suurde rühma: 1) Monomoodilised ehk ühemoodilised (mono-mode, single mode). Ühemoodilistel on väga peenike südamik (diameeter 9 m) ja nendes levib infrapunane laserkiirgus ( = 1300..1550 nm). Pilt 4. Ühemoodiline kaabel 2) Multimoodilised (multi-mode). Multimoodiliste fiibrite südamik on paksem (diameeter 50...62,5 m) ja nendes levib üheaegselt mitu erinevat kiirt ­ infrapunane kiirgus ( = 850...1300 nm), mis on tekitatud valgusdioodide (Light Emitting Diode ehk LED) poolt. Pilt 5. Multimoodiline kaabel 7 Kaod valguskaablis Täieliku sisepeegelduse efekt on oma iseloomult kadudeta ning seetõttu võib valguslaine levida fiibris väga kaugele. Vähesel määral valguslaine siiski sumbub. Peamiselt on see põhjustatud:

Elektroonika → Elektrimaterjalid
55 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vario Cooking Center

VARIOCOOKING CENTER Iseseisev töö Tallinn 2011 SISUKORD 1. JOONISED................................................................................................................3 2. NUMBRILISED SÜMBOLID.................................................................................5 3. TEHNILINE INFORMATSIOON...........................................................................6 4. KIRJELDUS.............................................................................................................6 5. FUNKTSIOONID....................................................................................................6 5.1. VarioCooking Control reziim.....................................................................6 5.2. Käsireziim...................................................................................................7 5.3. Lisafunktsioonid..............................................

Masinaehitus → Seadmete õpetus
12 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Mikroevolutsioon ja inimese evolutsioon

Mikroevolutsioon (Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsioon - üks liik (harku metsa jänesed). Kooslus - mitu liiki (harku metsa jänesed, hundid jne.). Geenifond - liigi geenide kogum. Genotüüp - organismi geenide kogum) On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: · Mutatsioonilisest muulikkusest · Kombinatiivne muutlikkus · Geenivoolust · Geneetilisest triivist · Looduslikust valikust Mutatsiooniline muutlikkus · Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonid teel · Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahel esineb ka kasulikke mutatsioone. Kombinatiivne muutlikkus · Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. · Meioosis - kromosoomide ristsiire · Viljastumisel - alleelide kobineerumine Geenivool · Erinevate populatsioomode isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivas sattuda uued, varem seal puudunud...

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Sirgete varraste stabiilsus MES0240 Kodutöö 6

50 x 50 x 2 50 x 50 x 3 50 x 50 x 4 50 x 50 x 5 60 x 60 x 5 Varda pikkus vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B 1 2 3 4 5 L = 650 mm L = 700 mm L = 750 mm L= 800 mm L = 850 mm 6 7 8 9 0 L = 900 mm L = 950 mm L = 1000 mm L = 1050 mm L = 1100 mm Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) Sisukord Algandmed ...................................

Muu → Tugevusõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Peter Walker

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz Maastikuarhitektuuri õppetool PETER WALKER Kursusetöö Tartu 2012 Peter Walker sündis 1932. aastal Californias, kus ta ka üles kasvas. Ta on ameerika maastikuarhitekt, kes on disaininud sadu projekte, õpetanud teisi, loenguid pidanud nii õpilastele kui ka täiskasvanutele, kirjutanud raamatuid ja töötanud nõustajana mitmetes agentuurides.[1] Peter Walker on avaldanud suurt mõju maastikuarhitektuuris üle nelja aastakümne kestnud karjääri. Tema projektide on väga erineva [4] ilme ja suurusega. Ta teeb väikseid aedu uutele linnadele, ärihoonete peakortereid, akadeemilisi komplekse äärepiirkondadesse.[2] Ta alustas algselt ajakirjandusega, kuid vahetas kiiresti ala. Walker õppis Illinoisi ülikoolis Stanley White'i käe all. Ta sai 1955. aastal bakalaureuse...

Kultuur-Kunst → Kultuur
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Religiooni kujunemislugu ja Hinduism

heaolule). Suuremate religioonide pooldajate arv: Religioon: Järgijad: Usund vanus Tekkekoht Kristlus 2 miljardit Judaism 14. saj eKr Lähis-Ida Islam 1,3 miljardit Hinduism 10. saj eKr India Hinduism 900 miljonit Sintoism 6. saj eKr Jaapan Ateistid/agnostikud 850 miljonit Taoism 6. saj eKr Hiina Budism 360 miljonit Budism 520. saj eKr Põhja-India Sikhism 23 miljonit Sikhism 1500. a. pKr India Judaism 14 miljonit Oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond. Religiooni varasemateks vormideks on: 1) Animism ­ Religiooni vorm, mille puhul hing omistatakse loodusobjektidele ja elututele esemetele.

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
40
xlsx

Excel kodutöö nr 3.

1,274 programmeerimine koer naine 4/3/1957 1,070 jalgrattasport meresiga naine 5/13/1971 1,160 karate ei ole mees 1/6/1983 1,270 lumelauasõit kilpkonn mees 5/18/1952 1,270 raamatu lugemine papagoi naine 9/10/1944 970 jalgrattasport ei ole naine 9/3/1951 850 raamatu lugemine kass naine 9/5/1959 770 käsitöö ei ole naine 8/23/1983 1,080 jalgrattasport hamster naine 8/2/1945 860 kalapüük meresiga naine 6/19/1946 860 raamatu lugemine kass naine 12/18/1942 980 sulgpall koer naine 8/24/1955 870 lumelauasõit papagoi naine 3/3/1963 1,120 käsitöö kass naine 3/3/1974

Informaatika → Andme-ja tekstitöötlus
117 allalaadimist
thumbnail
64
xlsx

IT alused - Exceli iseseisev kodune töö - 9 variant

abielus Finants raamatupidaja 1,274 € programmeerimine lahutatud Finants raamatupidaja 1,070 € jalgrattasport abielus Finants raamatupidaja 1,160 € karate lahutatud Finants raamatupidaja 1,270 € lumelauasõit lesk Finants raamatupidaja 1,270 € raamatu lugemine abielus Finants referent 970 € jalgrattasport vallaline Müük sekretär 850 € raamatu lugemine abielus Majandus sekretär 770 € käsitöö abielus Ost sekretär 1,080 € jalgrattasport lesk Ost sekretär 860 € kalapüük lahutatud Müük sekretär 860 € raamatu lugemine vabaabielus Müük sekretär 980 € sulgpall vallaline Müük sekretär 870 € lumelauasõit

Ehitus → Betooni puurimine
50 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Raamatupidaja kutseeksami küsimused ja vastused

Vara Kulud Puhaskasum Omakapital a) Suureneb ei muutu ei muutu suureneb; b) Ei muutu suurenevad väheneb väheneb; c) Suureneb ei muutu ei muutu väheneb; d) Väheneb suurenevad väheneb suureneb. 6-8 Firma bilanss seisug 01.01.05 oli järgmine: vara 850 000.-, kohustised 750 000.-, omakapital 100 000.-. Aasta jooksul laekus teenustuluna 600 000.-, kulusid maksti välja 520 000.-, vara soetati 250 000.- (maksmine toimub hiljem). Firma omanik investeeris firmasse 200 000.-. 6. Firma omakapital seisuga 31.12.05 on: a) 100 000.-; b) 180 000.-; c) 430 000.-; d) 380 000.-. 7. Firma vara seisuga 31.12.05 on: a) 500 000.-; b) 1 380 000.-; c) 480 000.-; d) 380 000.-. 8. Firma kasum (kahjum) 2005. aastal oli:

Majandus → Finantsraamatupidamine
1228 allalaadimist
thumbnail
4
docx

kvgjfccfycuyfcyfuc

On teatud, et määratud olemasolevaid koguseid ei saa ületada, seega tehakse võrrandeid iga materjali kohta. Nendes on määratud kogus iga mänguasja valmistamiseks (muutujate kordaja) ning nad on vähemad või võrdsed antud piirangutega. Lisaks määratakse mittenegatiivsuse nõuet. 98 x1 + 1.5 x2 + 3 x3 + 2 x4 0 3.5 x1 + 0.5 x2 + 3 x4 850 3 x1 + 2.5 x2 + 4.5 x3 + 3 x4 1250 x1 + 3 x2 + 2.5 x3 670 2 x2 + x3 + 3 x4 900 x1, x2, x3, x4 0 Lahendamine: Selle probleemi lahendamist on mugav teostada Excel'is. Selleks on vaja kanda kõiki andmeid sisse. · Sihifunktsiooni valemiks on: , muutujate summa koos vastava kasumiga kui kordajad. · Kulud on arvutatud iga materjali kohta eraldi

Muu → Ainetöö
13 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti laulupeod

5 30.06.-1.07.1990, XXI MK, SK, NK, LK, PK, PP 690 28922 Tallinn XXII 2.-3.07.1994, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, PP, MudK 856 24875 XXIII 3.-4.07.1999, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, PP, MudK 856 24875 XXIV 1.-4.07.2004, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, PP, MudK 850 22759 XXV 2.-5.07.2009, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, MudK, PP, RP, VälK 913 28166 Lühendite selgitused AK armeekoorid PP puhkpilliorkestrid KP keelpilliorkestrid RP rahvapilliorkestrid LK lastekoorid SK segakoorid MK meeskoorid SO sümfooniaorkestrid MudK mudilaskoorid SV sõjaveteranide koorid NK naiskoorid VA viiuliansamblid PK poistekoorid

Muusika → Muusika
25 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Maiad ja asteegid

Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. Kolumbuse-eelse Kesk-Ameerika kõige keerukama tsivilisatsiooni kujundasid maiad.

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Sirgete varraste stabiilsus

50 x 50 x 2 50 x 50 x 3 50 x 50 x 4 50 x 50 x 5 60 x 60 x 5 Varda pikkus vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B 1 2 3 4 5 ​ 650 mm L= L ​= 700 mm L ​= 750 mm L​= 800 mm L ​= 850 mm 6 7 8 9 0 ​ 900 mm L= L ​= 950 mm L ​= 1000 mm L ​= 1050 mm L ​= 1100 mm Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) Sisukord

Mehaanika → Tugevusõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Ameerika põliskultuurid

E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Helis Aasa 10.klass AMEERIKA PÕLISKULTUURID Referaat 2010. aasta Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................... 3 Ameerika põliskultuuride kronoloogiline ülevaade .........................................................................4 Mesoameerika:..............................................................................................................................4 Lõuna-Ameerika:..........................................................................................................................4 OLMEEGI KULTUUR.................................................................................................................... 5 Sapoteegi kultuur..................................

Ajalugu → Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Tulevikuteleskoobid ja adaptiivoptika

Kool Tulevikuteleskoobid ja adaptiivoptika Referaat Nimi Sisukord: Sisukord............................................................................................................... 2 Sissejuhatus........................................................................................................ . 3 Tulevikuteleskoopide ehitusest............................................................................ 4-5 Adaptiivoptika...................................................................................................... 6-7 Tulevikuteleskoobid............................................................................................. 8 TELESKOOBIPROJEKTID TULEVIKUS...........................

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Äriplaan OÜ VolleyS

Hind(€) 30 30 30 30 30 30 30 30 Kokku(€) 1050 930 900 900 870 990 930 870 Spordipüksid Müügikogus 30 25 19 24 24 34 31 25 Hind(€) 25 25 25 25 25 25 25 25 Kokku(€) 750 625 475 600 600 850 775 625 Spordijalanõud Müügikogus 22 11 9 9 15 20 8 8 Hind(€) 100 100 100 100 100 100 100 100 Kokku(€) 2200 1100 900 900 1500 2000 800 800 1 Spordisokid Müügikogus 30 20 25 20 20 40 35 30

Majandus → Äriplaan
135 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun