EVA = NOPAT Kapitali maksumus -27,7 mln 0,70 mln 51 Näitajad 2001 2000 Aktsia turuhind 23 26 Aktsiate arv 50 mln 50 mln Omakapitali turuväärtus 1 150 mln 1 300 mln Omakapitali raamatupidamisväärtus 896 mln 840 mln MVA = turuväärtusraamatupidamisväärtus 254 mln 460 mln 52 Ettevõtte kohta on teada järgmised andmed (tuh EEK): (1) kasumiaruandest: müük 550; omakulu 275; müügi ja üldkulud 75; maksud 70; (2) bilansist: puhaskäibekapital (käibevara miinus lühiajalised kohustused) 80; hooned ja seadmed 1 170; kulum 360 ning muud varad 110. Ettevõtte kapitali hind
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
2003 767 60,19 2004 801 50,00 2003 771 73,00 2004 802 56,00 2003 778 44,00 2004 805 56,00 2003 780 56,51 2004 808 54,37 2003 784 66,38 2004 816 53,00 2003 787 47,90 2004 820 57,62 2003 797 37,59 2004 823 65,32 2003 801 66,87 2004 828 53,33 2003 802 53,00 2004 829 19,25 2003 805 58,00 2004 835 53,00 2003 808 58,60 2004 839 47,38 2003 816 53,00 2004 840 41,77 2003 820 45,73 2004 843 61,55 2003 823 56,47 2004 844 61,86 2004 848 45,78 2004 849 57,78 2004 859 63,71 2004 860 55,39
Koormusgraafikult nähtub, et tegemist on suunamuutliku talitlusega S7. M, M1 M3 M1 N·m 20 t1 t2 t3 t2 t1 t, s 10 M2 M2 Joonis 6.12. Tõstevintsi koormusgraafik: M1 = 840 Nm, M2= 876 Nm, M3 = 870 Nm, t1 = 16,1 s, t2 = 5,4 s, t3 = 4,1 s. Koormust võime vaadelda muutliku kestevtalitlusena S1 ja rakendame vastavat arvutusmetoodikat. Arvutame töömasina ekvivalentse momendi ristkülikukujuliste lõikude jaoks M 12 t1 + 2 M 22 t 2 + M 32 t 3 M ekv = , t1 + 2t 2 + t 3
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
7 Muusikakeskus Sony 1 2295 2295 10,00% 229,5 8 Subwoofer VIDO 2 1190 2380 10,00% 238 9 Teler Sharp 1 7490 7490 10,00% 749 10 Mikrolaineahi Daewoo 1 849 849 10,00% 84,9 11 Külmik Atlant 1 3995 3995 10,00% 399,5 12 Madrats 80x200 9 840 7560 10,00% 756 13 1-inimese voodi 9 1215 10935 10,00% 1093,5 80x200 14 24-osaline söögiriistade 7 639 4473 5,00% 223,65 komplekt, Anno 15 4-osaline joogiklaaside 9 169 1521 5,00% 76,05 komplekt 16 12-osaline 5 819 4095 5,00% 204,75 praetaldrikute komplekt
sepikujahu 600 60 9 3 kuklijahu 650 65 9 3 maisitärklis 600 60 9 3 odrakruubid 800 80 12 4 odratangud 600 60 10 3,3 tatratang 840 84 kaerakang 400 40 hirss 900 90 läätsed 250 25 nisukliid peened 350 35 5 nisukliid jämedad 200 20 3 linnased 650 65 9 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl=
Parimateks foolhappe allikateks on rohelised taimeosad, kaunviljad, läätsed, herned ja oad, siseelundid, neerud ja maks. 300 µg foolhapet (meeste päevane soovitus) sisaldub umbes: 25 g pärmis või hautatud maksas; 60 g nisuidudes; 75 g kuivatatud ubades; 150 g nisukliides; 265 g kuumtöötlemata või 330 g keedetud spargelkapsas; 350 g kuumtöötlemata või 500 g keedetud lillkapsas; 840 g maasikates. 18 ( http://www.toitumine.ee/folaadid-foolhape-2/ ) 2.8 Vitamiin B12 B12-vitamiin on unikaalne, sest see on ainus vitamiin, mis sisaldab mineraalainet, seal hulgas koobaltit. B12-vitamiini (kobalamiinid) on vaja: närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks; aneemia ennetamiseks; valkude sünteesimiseks ja rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks;
23.11.2010 Raja Tiina Tali vaher 1 28 14.03.2011 Rebane Rein Tali mänd 3 24 5.10.2011 Siil Aigi Tali kask 4 27 Vald Liik Kabli Tamm Hind Maksumus Kuupäev Müüja Vald Liik Sort 112 1568 31.12.2010 Mäger Tiina Kabli tamm 4 105 840 17.01.2011 Noormets Jaan Kabli tamm 5 124 1364 105 2835 Hind Maksumus 112 3808 91 2730 124 3472 97 2425 75 1575 78 2574 80 1680 86 2322 105 3675 113 3164 80 1920 71 1917 Kogus Hind Maksumus 16 112 1792 34 105 3570 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2
Seega ei ole radoon väliselt ohtlik. Samas satub radoon koos tütarisotoopidega organismi sissehingamise teel ning suurendab kopsuvähki haigestumise riski. Ruumidesse satub radoon hoone alusest pinnasest, ehitusmaterjalidest, dussi- ja kraaniveest ning tehnoloogilistest avadest. Hoones on sageli ventilatsiooniga ja küttekollete kasutamisega tekitatud vähene alarõhk, mis soodustab radooni imbumist ümbristevast pinnasest läbi vundamendi ruumidesse. Eesti Standardi EVS 840:2003 "Radooniohutu hoone projekteerimine" kohaselt peab projekteeritavate hoonete elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 Bq/m³ (bekerelli kuupmeetris õhus). Kiirguskeskuse soovituste kohaselt tasuks radooni vähendamise meetodeid kasutada kui elamutes ületab radooni kontsentratsioon 600 Bq/m³. Radooniohtu on võimalik vältida erinevate meetoditega. Eelkõige aga tuleks
000 000 000 200 000 000 23 881 23 234 22 427 21 984 20 449 19 144 3. Hongkong 000 000 000 000 000 000 21 099 18 468 16 197 13 655 10 649 7 613 4. Shenzhen 000 900 173 484 900 754 13 270 12 030 11 840 11 491 10 407 9 453 5. Pusan 000 000 445 968 809 356 10 790 9 690 9 286 8 280 6 506 6. Rotterdam 7 143 920 604 052 757 787 311 10 653 8 923 7 619 6 428 4 194 7
Siiski ei saa alkoholisõltuvuse või kuritarvitamise hindamisel lähtuda joodava alkoholi kogusest või joomise sagedusest, sest inimestel ei teki alkoholi-sõltuvus ühtemoodi. Igapäevase määratlemise lihtsustamiseks on kasutusel alkoholi liigtarvitaja mõiste. Alkoholi liigtarvitaja on: tööealine mees, kes joob · nädalas üle 24 dringi (625 g viina, 6,7 l õlut või 2,9 l veini) · korraga üle 7 dringi (1,9 l õlut, 140 ml viina, 840 ml veini) tööealine naine, kes joob · nädalas üle 16 dringi (475 g viina, 4,5 l õlut, 1,9 l veini) · korraga üle 5 dringi (1,4 l õlut, 100 ml viina või 600 ml veini) (Alkohol minu kehas, 22.12.2010) 3.2 Võõrutusnähud e pohmelus 8 Alkoholi võõrutusnähud, rahvapäraselt "pohmelus" või "kassiahastus" on pärast joomist ilmnevad halb enesetunne, nõrkus, väsimus, peavalu, suu kuivus, higistamine, oksendamine,
Bruto palk kokku 52,632 Kogukulu tööandjale 70,526 Bruto palk käibest % 40 Rent 12000 Küte 2400 Elekter 4200 Vesi 4800 Prügi 240 Kindlustus 1200 Turvafirma 960 Juhtimisega seotud kulud 1200 Kantseleikulud 1800 Sidekulud 840 Reklaam 2550 Muud kulud 720 Pangalaen ja intressid 5472 Kulud kokku 108908 Tulud kokku 132347 Kokku 23439 2015 Veebruar Palgad (NETO) 2440 Sotsiaalmaks 1059 Kogumispension 64 Tulumaks 642 Töötuskindlustusmaks (tööandja) 32
OÜ Nanny24 Müügikoguste prognoos Kogus Kogus Kogus Kogus Kogus Kogus Kogus Teenuse (h) (h) (h) (h) (h) (h) (h) nimetus Hind (1h) 1. kuu 2. kuu 3. kuu 4. kuu 5. kuu 6. kuu 7. kuu Püsilapsehoid 3,50 168 336 504 672 840 1008 1108 Lapsehoid 06:18:00 4,50 96 104 112 120 128 136 136 Lapsehoid 18:00-00:00 5,00 30 60 90 120 150 180 188 Lapsehoid 00:00-06:00 8,50 6 12 12 12 12 12 12 Koduabiline 8,00 36 60 72 84 84 84 84
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND VEROONIKA MÄTLIK KNT-3 TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT JUHENDAJA: ENDA PÄRISMA TALLINN 2011 SISUKORD 1.TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia......................................................................................................................... 7 1.4.Geotermiline energia.......................................................................................................10 KOKKUVÕTE..............
likud probleemid, näiteks purjusolekust tingi- tööealine mees, kes joob tud arest nädalas üle 24 dringi (625 g viina, 6,7 l õlut 4. alkoholi tarvitamise jätkamine, vaatamata kor- või 2,9 l veini) duvatele ja püsivatele häiretele sotsiaalsetes korraga üle 7 dringi (1,9 l õlut, 140 ml viina, suhetes (nt alkoholi tarvitamisest tekkinud 840 ml veini) ebakõlad abikaasaga või olmerüselused ja tööealine naine, kes joob kaklused) nädalas üle 16 dringi (475 g viina, 4,5 l õlut, 1,9 l veini) Alkoholisõltuvus korraga üle 5 dringi (1,4 l õlut, 100 ml viina Kui inimesed räägivad omavahel kellestki kui või 600 ml veini)
süsivesikute ainevahetuseks, g keedetud spargelkapsas, ·närvisüsteemi normaalseks * 350 g kuumtöötlemata või 500 funktsioneerimiseks, g keedetud lillkapsas, * 840 g maasikates. ·DNA ning RNA sünteesiks, mis on oluline kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks, ·punaste ja valgete vereliblede moodustamiseks, ·aju õigeks funktsioneerimiseks, mis on tähtis nii vaimse kui ka emotsionaalse tervise jaoks, ·vere kolesteroolisisalduse
POSTOPERATIIVNE VALURAVI Dr. Boris Gabovits ITK VALUTEENISTUS ANESTESIOLOOGIA JA INTENSIIVRAVI OSAKOND 2011 a. C.E.E.A. kursus nr. 5. Tartu Margo McCaffery, 1968 a. VALU - SEE ON SUBJEKTIIVNE KOGEMUS, MIDA OMAB AINULT SEE, KES VALU KANNATAB EUROOPA KOGEMUS 2005 AASTAL Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level UURINGU EESMÄRK Ülevaade postoperatiivsest valuravist kirurgilistes osakondades Leida nn. parendamist/ parandamist vajavad kitsaskohad postoperatiivses valuravis KOKKUVÕTE PATHOS on esimesena teinud nii ulatusliku kokkuvõtte POP valuravist Euroopas Aren...
MITMESUGUSED MUUD KULUD 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 3 600 2 460 2 460 KOKKU 13 Tabel 8. järg PERSONALIKULU Brutopalk 4 320 4 320 4 320 4 320 4 320 4 320 4 320 4 320 4 320 4 320 4 320 4 320 51 840 103 680 103 680 Sotsiaalmaks 1 443 1 443 1 443 1 443 1 443 1 443 1 443 1 443 1 443 1 443 1 443 1 443 17 315 34 629 34 629 PERSONALIKULU KOKKU 5 763 5 763 5 763 5 763 5 763 5 763 5 763 5 763 5 763 5 763 5 763 5 763 69 155 138 309 138 309 AMORTISATSIOON
Eve Kask 4730 262,08 4730 262,08 kustukumm 657 47,67 657 47,67 pliiats 1492 89,23 1492 89,23 sulepea 838 38,07 838 38,07 tindipliiats 903 38,43 903 38,43 viltpliiats 840 48,68 840 48,68 Jaan Tamm 3883 178,48 3883 178,48 kustukumm 544 23 544 23 pliiats 1168 64,55 1168 64,55 sulepea 796 39,29 796 39,29 tindipliiats 559 18,18 559 18,18 viltpliiats 816 33,46 816 33,46
Hiiumaa Ametikool Väikeettvõtlus Käesolev töö on koostatud Siret Tara poolt Radisson Blu Hotell Tallinna kohta Suuremõisa 2012 SISUKORD: 1.ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST................................................................................................3 1.1Ettevõtte nimetus, asukoht ning põhitegevusala................................................................3 1.2Ettevõtte ärinimi, omandivorm, ettevõtte majandamise mudel.........................................3 1.3Ettevõtte kinnisvara haldusstruktuur, haldajate ja haldamise iseloomustus......................3 1.4Ettevõtte äriidee, visioon, missioon...................................................................................4 1.5Ettevõtte juhtimisstruktuur.......................................................................................
OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS Riskianalüüsi valmimisel osalesid: Riskianalüüsi teostaja Remo Jõeorg. Koostamise aeg ja koht: Tallinn 2014 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................................... 3 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS....................................................................................................................................... 4 METOODIKA......................................................................
Põhivara kokku 600 600 554 400 508 200 462 000 415 800 369 600 323 400 277 200 231 000 Aktiva kokku 979 600 792 442 409 970 28 849 -355 923 -739 344 -1 121 415 -1 502 137 -1 840 333 Maksmata arved 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Laenu lühiajaline jääk 10 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000
50) CpG island detected in region 834 to 1033 (Obs/Exp = 1.41 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 835 to 1034 (Obs/Exp = 1.42 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 836 to 1035 (Obs/Exp = 1.39 and %GC = 55.00) CpG island detected in region 837 to 1036 (Obs/Exp = 1.41 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 838 to 1037 (Obs/Exp = 1.44 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 839 to 1038 (Obs/Exp = 1.44 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 840 to 1039 (Obs/Exp = 1.44 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 841 to 1040 (Obs/Exp = 1.44 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 842 to 1041 (Obs/Exp = 1.44 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 843 to 1042 (Obs/Exp = 1.44 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 844 to 1043 (Obs/Exp = 1.43 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 845 to 1044 (Obs/Exp = 1.45 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 846 to 1045 (Obs/Exp = 1.48 and %GC = 53.00)
Keemiatööstuse saab jagada kolme allharusse: · keemiatoodete · kummi- ja plastikaattoodete · asfaltbetooni tootmiseks Keemiatööstuse osakaal vabariigi tööstuses oli 1997. aastal 8,8%. Samal aastal erastati keemiatööstuse viimased kaks suurettevõtet: · AS Ephag erastas 65 % AS-i Silmet aktsiatest · AS Eriõli omandas 100 % AS-i Kiviter aktsiatest. Metalli- ja masinaehitustööstuse osakaal vabariigi tööstuses oli 1997. aastal 9,5 % ning selles harus tegutses 840 ettevõtet. Jätkuvalt on arenenud auto turvavööde ja autotarvikute valmistamine autotööstusele. Tähelepanu väärivaks on AS Norma koostöö laienemine General Motorsi kontserni kuuluva SAAB.i tehasega. 1998. aastal alustati turvavööde tootmist Poolasse rajatava OPEL Astra tehase tarbeks. Kiirelt on arenenud seina- ja katusekatte profiilide tootmine ja eksport. Teiste transpordivahendite allharu ettevõtted on laevaremondi kõrval arendanud raudteeveeremi remonti, masinaehitust.
Rõuged olid kahanemas, kuid pärast vaktsiini leiutamist hakkas rõugetesse suremine taas kasvama. Suurbritannias seati kohustuslik rõugetevastane vaktsineerimine sisse 1853.aastal. Enne seda oli rõugete SUURIM surmajuhtumite arv 2 aasta jooksul olnud 2000. Pärast vaktsineerimist: 18571859a 14 244 surmajuhtumit 18631865a 20 059 surmajuhtumit Siis võttis Parlament 1867a vastu rangema vaktsineerimisseaduse ja 97% elanikkonnast sai selle tulemusena süstitud. Tulemus: 18701872 a 44 840 surmajuhtumit! Lastehalvatusvaktsiin tuli turule 1955ndatel aastatel. 19231953 aga oli lastehalvatus juba iseenesest kahanenud USAs 47% ja Suurbritannias 55%. Statistika näitab hoopis lastehalvatuse kasvamist pärast vaktsineerimise algust. Leetrite surmajuhtumid olid kahanenud 95% enne kui võeti kasutusele vaktsiin. Kaasajal on 5898% leetritesse nakatunud inimestest täielikult vaktsineeritud. Läkaköhasse suremus oli kahanenud 75% enne vaktsiini.
1 KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeska 5.- Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi eg 10.saj hääbumine (476 a). Barbaririikide kujunemine Euroopas. Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). ...
Kordamisküsimused ,,Puiduteaduse" eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? Eesti metsamaa kogupindala aastal 2010 oli 2 miljonit hektarit: 45% sellest eramets, 40% riigimets, määratlemata mets 15%. Puiduliigiti on metsamaa tagavara järgnev: mänd 30,3%, kuusk 23,4%, kask 22,9%, haab 7,4%, hall lepp 7,1%, sanglepp 4.9% ja teised liigid 4,0%. 2010 oli Eesti sisemaine tarbimine madal, küll aga kasvas nõudlus toorme järele. Raiete maht kasvas 40 % võrreldes 2009. aastaga. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3. Riigimetsa raiemaht kogu mahust oli 11%, erametsa maht 64% ja muudel aladel 25% 2010. aastal hakkas Eesti puidutööstus madalseisust taastuma. Puidutööstuse suurenenud nõudlus toorme järele ...
KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeskae 5.-10.saj · Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 g a). · Barbaririikide kujunemine Euroopas. · Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). · Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. · Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. · Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. · Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). · Ri...
sh ekspordiks kroonides 0 0 0 0 0 0 0 0 ühikuid (tundi, tk) 1 800 1 755 1 770 1 780 1 805 1 840 1 980 2 140 ühe ühiku keskmine müügihind 57 55 56 56 57 59 65 66 Raha sissetulek
89% 92% 82% Column D 61% 27.10.2006 2.11.2006 7.11.2006 Harjutus 11 Loo korrutustabel Korrutustabel 10 12 14 16 18 20 22 24 26 65 650 780 910 1040 1170 1300 1430 1560 1690 70 700 840 980 1120 1260 1400 1540 1680 1820 75 750 900 1050 1200 1350 1500 1650 1800 1950 80 800 960 1120 1280 1440 1600 1760 1920 2080 85 850 1020 1190 1360 1530 1700 1870 2040 2210 90 900 1080 1260 1440 1620 1800 1980 2160 2340 95 950 1140 1330 1520 1710 1900 2090 2280 2470
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
2003 767 60,19 2004 801 50,00 2003 771 73,00 2004 802 56,00 2003 778 44,00 2004 805 56,00 2003 780 56,51 2004 808 54,37 2003 784 66,38 2004 816 53,00 2003 787 47,90 2004 820 57,62 2003 797 37,59 2004 823 65,32 2003 801 66,87 2004 828 53,33 2003 802 53,00 2004 829 19,25 2003 805 58,00 2004 835 53,00 2003 808 58,60 2004 839 47,38 2003 816 53,00 2004 840 41,77 2003 820 45,73 2004 843 61,55 2003 823 56,47 2004 844 61,86 2004 848 45,78 2004 849 57,78 2004 859 63,71 2004 860 55,39 1. Ül.9.1. (Points: 7) Kasutage eelmise ülesande faili hypoteesid.xls. Lahendada järgmised ülesanded: 1. Leht2 - kontrollida t-testiga, kas üldkogumite keskväärtused on erinevad. (NB
Sadamate tasud 60000 Kaudsed kulud 50000 Kulud kokku Kulu 217PIONEER DELTA 119 Tabel 5. Laeva Delta Laevapere ülalpidamine Pioneer kulud 1 reisiga (töötasu,meeskonna vahetus, 1 629 840 toitlustamine) Laev Delta Pioneer teeb aastas 24 reisi Kütus 371 017,584 Agenteerimine 240 000 Surveieri tasud 240 000 Sadamate tasud 1 440 000
195 1 195 2 2 2 0 3 1189.2 2 2 2 0 6 398 1 398 1 3 1 1 107 1 107 1 3 1 1 195 1 195 1 3 1 1 85.80 1 85.8 1 3 1 1 4 840 1 3 1 1 6 85.80 1 85.8 0 1 0 0 107 1 107 0 1 0 0 2 231.36 0 1 0 0 1 140 1 140 0 0 0 2 195 2 390 0 0 0 4
vett. Kui palju aega kulub basseini täitmiseks? Vastus: 2 ,5 h ( 25 x 10 x 1,5 = 375 m3 : 2,5 = 150 minutit : 60 = 2,5 h) 164. Sassil oli hoiukarbis 80 krooni, Jussil 124 krooni. Sass pani hoiukarpi iga päev 4 krooni juurde, Juss kulutas aga 7 krooni ära. Mitme päeva pärast oli neil raha ühepalju? Vastus: 4 päeva (124 80 = 44 krooni vahe; 4 + 7 = 11; 44 : 11 = 4) 165. Kahe arvu summa on 2346 ja samade arvude vahe 840. Leia need arvud. Vastus: 753 ja 1593 ( 2356 840 = 1506 : 2 = 753 üks arv; 2436 753 = 1593 teine arv) K: 573 + 1593 = 2346 ja 1593 753 = 840 166. Milline number tuleb kirjutada arvus 555* tärnikese asemele, et saadud arv jaguks 6-ga? Vastus: 0 (null) ( arv peab jaguma nii 2- ga kui ka 3- ga) 167. Õppetöö koolis algab kell 8. 15 ja õpilane peab kohal olema 15 minutit enne tundide algust
Välismaa 664 6 039 10 084 2474 -5 577 Omakapital -464 -1 891 -4 545 -1030 -15 612 Sissetulnud laenud 1 128 7 930 14 629 3504 10 034 Aruandeperioodi riik 1 903 15 856 25 949 2428 17 130 Omakapital 1 398 10 840 19 906 2 056 16 906 Rahvusvahelised laenud 505 5 015 6 042 373 223 Porfoolio investeeringud 5 751 15 066 50 283 6 021 34 916 Aktiva -328 -792 4 125 390 321 Omandiväärtpaberid 25 -417 2 582 492 1710
Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhte...
Maksumus - - - - - - 1120 1000 600 400 320 400 3840 61 KÄMPING Kogus - - - - - - 24 20 13 5 - - 62 Hind - - - - - - 35 35 35 35 - - 35 Maksumus - - - - - - 840 700 455 175 - - 2170 34 TELK Kogus - - - - - - 23 15 9 - - - 47 Hind - - - - - - 7 7 7 - - - 7 Maksumus - - - - - - 161 105 63 - - - 329 5
alkoholi tarvitamisest tekkinud ebakõlad abikaasaga või olmerüselused ja kaklused) 5. võrreldes alkoholisõltuvusega ei esine kuritarvitamise korral alkoholitaluvuse muutusi, võõrutus- sündroomi ega ka tungi tarvitada alkoholi. ALKOHOOLIK ON tööealine mees, kes joob · nädalas üle 24 dringi (625 g viina, 6,7 l õlut või 2,9 l veini) · korraga üle 7 dringi (1,9 l õlut, 140 ml viina, 840 ml veini) tööealine naine, kes joob · nädalas üle 16 dringi (475 g viina, 4,5 l õlut, 1,9 l veini) · korraga üle 5 dringi (1,4 l õlut, 100 ml viina või 600 ml veini) IGAPÄEVANE ALKOHOLITARBIMINE Igapäevane alkoholijoomine on harjumus, mis võib, aga ei pruugi kujuneda alkoholi kuritarvitamiseks või sõltuvuseks. Elundite kahjustus tekib aga sellegipoolest. Lahjade alkohoolsete jookide sage tarvitamine kahjustab eeskätt seedeelundkonda ja tekitab maksatsirroosi ohu.
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 2. LABORATOORSED TÖÖD..........................................................................4 2. 1. DISTRIBUTION STATION............................................................................................. 4 2.1.1. Eesmärk....................................................................................................... 4 2.1.2. ESKIIS................................................................................................................. 4 2.1.3. Seadme töökirjeldus......................................................................................4 2.1.4. Funktsionaal plokkskeem...............................................................................5 2.1.5. Tegevuskava.................................................................................................. 6 ...
iseloomulikud o Ka raske neuroloogilise haiguse nähtudeks Psühhiaatrilised sümptomid võivad olla ravitava haiguse tunnuseks Uued antikoagulandid ja trombolüüs Atrial fibrillation (FA või AF) – Kodade virvendus Probleemi olulisus: FA 1-2% elanikkonnast Eestis elas 1 311 800 inimest (1.01.2016) 26 000 inimest FA-ga Ravi foonil tekivad insuldid 1,11%-3,24% Eeldusel, et 100% saavad ravi Ravi foonil 289 – 840 insulti aastas o ~30% trombolüüsime o 100-280 insulti Eestis Eeldusel, et 33% saab ravi 30% trombolüüsime 30-93 insulti Eestis aastas Antikoagulant – Ravimid mis takistavad vere hüübimist ja seeläbi trombide teket. Kui antikoagulante kasutada, siis ei tohiks tekkida trombe. Kui antikoagulandid ei ole piisavalt efektiivsed ning ei toimi piisavalt hästi, siis esineb ikkagi trombi tekkimise oht ja vajalik on trombolüüs.
Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on ...
Arvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja arvu bi selle imaginaarosaks. KOMPLEKSARVUD Kui a = 0, siis on tegemist imaginaararvuga bi, kui b = 0, siis saame arvu a + 0·i, mis on reaalarv a. Kui a = b = 0, siis siis saame tulemuseks arvu 0. KOMPLEKSARVU MÕISTE. TEHTED KOMPLEKSARVUDEGA Kaks kompleksarvu on omavahel võrdsed parajasti siis, kui nende reaalosad ja 1. Kompleksarvu mõiste imaginaarosad on vastavalt võrdsed: ...
- 10. Pärlselja Noortelaager 4/4 4 / 5 760.- 11. Vaibla Noortelaager 8/7 7/ 10 080.- 12. Pariisi Noortelaager 2/2 2 / 2 304.- 13. Taevaskoja Noortelaager 25 / 25 25 / 33 840.- 14. Veski Noortelaager 146 / 146 146 / 189 216.- 15. Pärnu SS Kalev 200 / 200 200 / 244 800.- KOKKU: 3168 / 4 063 512.- 8 Finantsaruanne
Summaarsed kulud: püsikulud 420 000 420 000 420 000 muutuvkulud 250 000 (=500*500) 300 000 350 000 (=500*700) kogukulud 670 000 720 000 770 000 Ühe summuti vahetamise kulud: püsikulud ühiku kohta 840 (=420000/500) 700 (=420000/600) 600 (=420000/700) muutuvkulud ühiku kohta 500 500 (=300000/600) 500 ühe summuti vahetamise kulud kokku 1340 (=840+500) 1200 (=720000/600) 1100 (=600+500) Kommentaarid: summaarsena jäävad püsikulud samaks, küll aga muutub püsikulu ühiku kohta (väheneb suurema
12). Tabel 12. Plaaniline kasumiaruanne Äritulud 2004 2005 2007 Realiseerimise netokäive 775 000 2 870 000 Äritulud kokku 775 000 2 870 000 Ärikulud Tooraine, abimaterjal 154 240 462 600 Mitmesugused 233 840 793 680 tegevuskulud Tööjõu kulud 299 440 999 000 Ärikulud kokku 687 520 2 255 280 Ärikasum (-kahjum) 87 480 614 720 Finantskulud Intressikulud 18 000 36 000 Finantskulud kokku 18 000 36 000 Aruandeaasta(te) 69 480 578 720 puhaskasum (-kahjum)
570 2. Vaibad 5 429 2 145 20 429 3. Peegel 1 260 260 10 26 4. Lauatelefon 1 199 199 13 26 5. Arvuti 1 9 999 9 999 13 1 300 6. Massaailaud 1 9 200 9 200 20 1 840 7. Pesumasin-kuivati 1 7 495 7 495 20 1 499 8. Diivan 1 9 970 9 970 13 1 296 9. Plasmateler 1 9 999 9 999 13 1 300 10. Kohvimasin 1 13 690 13 690 13 1 780 11. Elektrikamin 1 9 429 9 429 13 1 226 12
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond ............ ......... (rühm) (registri nr) Ott Merila PRAKTIKAARUANNE Juhendaja(d) ............................... Esitamine TPT-sse ............ 2013 Hinne ................. Kuupäev ............. Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2012 SISUKORD KOKKUVÕTE ..................................................................................................................16 LISAD Fotod iseseisvast tööst............................................................................................17 Lisa 1. PRAKTIKAPÄEVIK ..........................
Pesumasina kasutamine (üks pesu) 90 100 120 54 67 40 50 Tabel 6. Müügikäibe prognoos esimeseks aastaks Toote nimetus Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Ühe inimese koht kahe-,kolme- või neljakohalises toas üheks ööks 1 667 1 633 1 700 1 267 1 300 1 583 2 167 Grupi soodustus inimese kohta alates 10 inimesest 450 705 675 270 210 270 840 Lisatasu eest söögitellimisel lisanduv kohaletoimetamise tasu 48 56 83 108 113 125 250 Kahekohaline tuba 348 475 285 285 222 317 507 Kolmetoaline tuba 380 760 333 238 285 523 1 093 Neljatoaline tuba 380 253 380 443 507 507 253
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
