kuid imikusuremus on 1000 elava kohta siis jab elevate kirja suurem hulk. Imikusuremus on selle võrra väiksem kui elama jääb. 4.2 Keskmiselt lapsi naise kohta Keskmiselt: 1,77 last sündinud/ naise kohta. 4.3 Inimese keskmine eluiga Kokku: 73.18 aastat Mees: 71.37 aastat Naine: 75.18 aastat 4.4 Riigis esinevaid tõsiseid AIDSiga Täisealise valdav AIDSI protsent on 0.1% (2003) AIDS-iga elavad inimesed 840 000 (2003) AIDS-I surnud 44 000 5.Riigi Rahvastikupüramiid 2000. aastal on sündimus suur, suremus suur. 2020.aastal on sündimus võrreldes 2000.aastal suurenenud ja suremus vähenenud. Inimeseeluiga suurem, ja noori on palju. 6.Vanuseline jaotus. Sunnist 1.11 meest/ naist. 0-14- 1.13meest/naist 15-64- 1.06 meest/naist 65- jne- 0.91 meest/naist. Kokku: 1.06 meest/naist. Vanuselises jaotuses on näha numbreid, mis näitavad, et Hiinaga on tegu noorerahvastiku riigiga
Küsimused tunnitööks 9. klassidele. 1. Mis on arvuti tema töö põhimõte? Arvuti on üks põhilisemaid suhtlemis ja töö tegemis vahendeid . Arvuti salvestab ja edastab infot. 2. Räägitakse arvutite neljast põlvkonnast. Mille poolest eristuvad üksteisest arvutite neli põlvkonda? I põlvkond elektronlamp ja perfokaart , II põlvkond-transistor ja leiutati , kuidas arvuti suurust oluliselt vähendada (1947a) , III põlvkond-1958a loodi esimene mikrokiip mis pandi arvutitesse alates 1963.-st aastast , IV põlvkond- kogu arvutustöö tehakse ühel kiibil,1974a. loodi esimene personaalarvuti . Arvutid arenesid igas põlvkonnas aina rohkem . 3. Mis on arvutitarkvara? Too näiteid! Arvutitarkvara on arvuti aju ! Programmid ja andmefailid . 4. Mis on arvutiprogramm? Arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskluste kogum . 5. Mis on süsteemitarkvara? Too näiteid! . Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja ...
Lääne-Euroopa varakeskajal Frangi riik 5.-7. sajandil · Kuningas Chlodovech (481-511). Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. · 496.a võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. · Saali õigus- frankide õigussüsteemi kirjapanek. · Peale tema surma segadused, sõjad, ülikute võimu tugevnemine. · Majordoomused kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. · Langobradid germaani hõim, vallutas Itaalia 560. a. Lootus langes Rooma paavsti peale, hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala. · 7. saj.- frangi riiki valitsevad laisad kuningad. Karl Martell · Oli majordoomus. Valitses 714-741. · 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. · Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. · Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haame...
kaevanduste lähedal. Üleriigilised põlevkivikaevandused aastal 2002. Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides. Praegu olemasolevate paljandusmasinate park võimaldab tasuvalt põlevkivi kaevandada kuni 30 m sügavuselt. Allmaakaevandamine toimub põlevkivimaardla osas, mis asub Jõhvist lõuna pool ja kus kihindi lebamissügavus on 40-70 m piirides. Siin asuvad kaks praegust suuremat kaevandust Estonia ja Viru. Aastal 2001 toodeti 11 840 000 tonni põlevkivi ja 345 500 tonni põlevkiviõli. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi http://images.google.ee/images?gbv=2&hl=et&sa=1&q=P....(Lühendatud aadress) http://www.ep.ee/?id=1131 http://www.chem.ttu.ee/teenused/polevkivi_kaevandami...(Lühendatud aadress) http://www.shaleoil.ee/index.php?id=128&L=1 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel5....(Lühendatud aadress) http://polevkivi.blogspot.com/
MOSLEMIRIIGID.Kalifaadi maid ühendas araablaste võim ja islam. X saj lagunes kalifaat 5 iseseisvaks islamiriigiks:Hisp,Eg koos P-Aaf,Süüria,Iraak,Iraan. Võim läks riigis kaliifidelt sultanite ehk väepealikest valitsejate kätte. Iraani ja Kesk-Aasia valitsejad palkasid oma sõjateenistusse türklasi,kellede seas tõusis esile seldzuki hõim.Nad võtsid omaks islami usu ja tungisid XI saj Kesk-Aasiasse ja Iraani.Ka Iraak ja Süüria langesid seldzukkide võimu alla. Seldzuki sultanid valitsesid Iraanist Vahemereni ulatuvat hiigelriiki. 1071. vallutasid türklased Väike-Aasiaseldzukkide riigi tuumikala. Seldzukkide suurriigi lagunemisele järgnes pol killustatuse ja võõrvallutajate sissetungide periood. Algasid ristisõjad1099.vallutasid ristisõdijad Jeruusalemma. Islamiriikidele said ohtlikuks mongolid. XIII saj ühendas Tsingis- khaan mongolid; 1206. sai temast suurkhaan. Mongolite ratsaväe ratsanikud jagas ta tuhatkondadesse ja kümmetuhatkondadesse...
Manna 700 70 10 4 145 Sojajahu 450 45 7 2,3 170 Piimajahu 450 45 7 2 220 Täisterajahu 600 60 8 3 165 Sepikujahu 600 65 9 3 Kuklijahu 650 65 9 3 Odrakruubid 800 80 12 4 125 Odratangud 600 60 10 3,3 145 Tatratang 840 84 Kaeratang 400 40 Hirss 900 90 Läätsed 250 25 Nisukliid 150 15 3 1 665 Nisukliid peened 350 35 5 Nisukliid jämedad 200 20 3 Linnased 650 165 Maisitärklis 600 60 9 3 HELBED Kaerahelbed 350 35 5 285-330 Kookoshelbed 450 45 8 3 225
270 0,09 720 0,155 300 0,1 750 0,155 330 0,105 780 0,16 360 0,12 810 0,16 390 0,12 840 0,16 420 0,125 900 0,16 1.4. Kokkuvõte Katse tõestas, et tegemist on püsiva objektiga, kuna igaerineva kulu juures teatud ajavahemiku järel saavutas objekt tasakaalu. Staatilise karakteristiku määramisel on taskaalu nivoo seda kõrgemal, mida suurem on kulu. Dünaamilise karakteristiku määramisel nivoode
Pindala 786 000 km² Maailma saarte seas pindalalt: 2 Paapua Uus-Guinea Paapua Uus-Guinea on riik Austraalia ja Okeaania maailmajaos. Ta hõlmab Uus-Guinea saare idaosa ning hulga väiksemaid saari, millest suurimad on Uus-Britannia, Bougainville ja Uus-Iirimaa. Läänest piirneb ta Indoneesiaga, lõunas teisel pool Torrese väina on Austraalia. Riigihümn O arise all you sons of this land Pealinn Port Moresby Pindala 462 840 km² http://et.wikipedia.org/wiki/Paapua_Uus-Guinea Indoneesia Indoneesia Riigihümn Indonesia Riigihümn Indonesia Raya Raya Pealinn Jakarta Pealinn Jakarta Pindala 1 904 Pindala 569 569 1 904 [1] km2 [1] sh siseveekogud km2 93 000 [1] km² Riigikeel(ed) indoneesia Riigikeel(ed) indoneesia
Tallinna Muusikakeskkool 7.klass Viikingid Tallinn 2014 Kes olid viikingid Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad kes põlvnesid germaani hõimudest, nad olid pärit Taanist, Rootsist või Norrast.Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks).Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. Viikingid elasid rannikukülades. Sarnaselt oma esiisadega olid viikingid talupidajad, ja seda isegi need viikingid, kes röövretkedel käisid. Skandinaavia külmemates piirkondades sõltus nende elatis aga rohkem küttimisest, kalastusest ja vaalapüügist. Viikingitest kaupmehed elasid suurtes ko...
sepikujahu 600 60 9 3 kuklijahu 650 65 9 3 maisitärklis 600 60 9 3 odrakruubid 800 80 12 4 odratangud 600 60 10 3,3 tatratang 840 84 kaerakang 400 40 hirss 900 90 läätsed 250 25 nisukliid peened 350 35 5 nisukliid jämedad 200 20 3 linnased 650 65 9 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl=
raha: 923,50 € 025,00 € Palgafond 45010,00 46000,00 Rent 3600 3600 Tooraine 53000 65000 Kommunaalid 1300 1300 Kontorikulud 100 150 Transport 1300 1400 Kindlustus 840 840 Signalisatsioon 240 240 Nõud 100 120 Reklaam 400 500 Turunduskulud 1100 2400 Sidekulu 960 1000 Muud kulud 500 700 KULUD KOKKU 108450,00 123250,00 19 21
Viikingite kunst Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil. Viikingite ornamentikastiilide jagunemine ajas: Osberg/Broa (750 - 840 a) Kõige varajasem viikingite ornamentikastiil. Peamised leiukohad: kuninglik matmispaik Osbergis - laev ja palju puunikerdusi (vankritel, vooditel jne). Broa Gotlandil - mees, kellele oli hauda kaasa pandud hobusepäitsed ja veel 22 pronksist valatud eset. Motiivideks olid suurte kehadega loomataolised olendid. Kasutati tundmatuid olendeid, väikeste peadega, mida ümbritsesid väädid. Veel kasutati looma, kes haarab midagi. See motiiv märkis esimest viikingite kunstistiili algust.
on võimalik suunata tellima, ettevõte saab küsida kliendi kontaktandmeid ja palju muud, mis teiste meediakanalite puhul ei ole võimalik. Inimesed on reklaamide suhtes skeptilisemad ning tavapärased reklaamikanalid (paberväljaanded) ei tööta enam nii hästi.5 Külastajate arvu poolest on internetikeskkonnad nn vanast meediast juba mööda läinud. Nagu näiteks head ja efektiivset eesti otsingumootorit "Neti" külastab juba 2008 aasta seisuga nädalaselt ligi 840 tuhat inimest ja ajaviiteportaali Delfi.ee 4 http://www.epl.ee/artikkel/27483 5 http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3762/arv_kolumn_uus_376201 3 külastajate arv nädalas küündib ligi 527 tuhandele inimesel.6 Seega Eesti väikestele ja keskmistele ettevõttele annab koduleht ja läbimõeldud internetiturundus võimaluse konkureerida suurte tegijatega ning viia oma ettevõte
ilustused. põhimotiivid võeti loodusest, lähtepunktiks oli kõige sagedamini mõni loom, kuid tihtipeale muudeti see stiliseerimisel peaagu täiesti abstraktseks. alates 10.saj keskpaigast hakkasid regulaarselt mängu tulema ka taimed. inimeste kujutisi esineb suhteliselt harva. kunstiajaloolased eristavad viikingite kunsti arenguteel 6 etappi, mida tähistavad teatavad muudatused kaunistamisstiilis. kõige esimene ornamentikastiil oli Broa (750 - 840 a). Motiivideks olid suurte kehadega loomataolised olendid. Kasutati tundmatuid olendeid, väikeste peadega, mida ümbritsesid väädid. Veel kasutati "haarava metslooma" motiivi - see on keerulise kujuga, tihtipeale eseme päiseossa paigutatud loom, kelle käpad ümbritsevad teisi kujunduselemente. See motiiv märkis esimest viikingite kunstistiili algust. Matrejalidest kasutati puitu ja pronksi. Kaks järgmist etappi - Borre (830-970a) ja Jelling (880-1000a) - olid suurel määral ajaliselt
w 416 216 416 464 0 w 432 464 416 464 0 w 304 128 304 16 0 w 320 136 320 24 0 w 336 144 336 32 0 w 352 152 352 40 0 w 304 16 728 16 0 w 728 16 728 344 0 w 728 344 432 344 0 w 432 344 432 352 0 w 320 24 720 24 0 w 432 384 432 376 0 w 432 376 720 376 0 w 720 368 720 376 0 w 720 24 720 368 0 w 336 32 712 32 0 w 712 32 712 400 0 w 432 416 432 408 0 w 432 408 712 408 0 w 712 400 712 408 0 w 352 40 704 40 0 w 704 40 704 432 0 w 432 448 432 440 0 w 432 440 704 440 0 w 704 432 704 440 0 w 504 360 840 360 0 w 840 584 840 360 0 w 504 392 984 392 0 w 984 392 984 584 0 w 504 424 1136 424 0 w 1136 424 1136 584 0 w 504 456 1280 456 0 w 1280 456 1280 584 0 x 544 481 682 486 0 20 F3 = A NAND B
FRANGI RIIK (4.-8.saj): 1. Lääne-Rooma riigi langus ja Frangi riigi kujunemine: 4.saj lõpul panid Aasia stepialadelt Euroopasse tunginud hunnide hõimud aluse suurele rahvasterändele. Hunnide sõjaline üleolek sundis Rooma riigi piiride taga elavad germaanlased liikuma ja nad asusid tervete hõimude kaupa elama Lääne-Rooma riigi aladele. Germaanlased olid nominaalselt küll keisritega liitlassuhetes, ent tegutsesid neist sisuliselt sõltumatult. Lääne- Rooma keisrite kontroll riigi provintside üle kadus järk-järgult. 476.a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase keisri Romulus Augustuluse ning tunnustas Ida-Rooma (e Bütsantsi) keisrit ülemvalitsejana. Lääne-Rooma keisririigi langust loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. 5.saj lõpul tungisid seni Reini jõe alam- ja keskjooksul elanud frangid Merovechi sugukonda (Merovingide dünastia 5.-8.saj) kuuluva kuningas Chlodovechi (valit...
Valitsuse roll majanduses Kultuur Sissejuhatus Sõna kultuur võtsid esimesena kasutusele roomlased ning sellel ajal mõeldi selle all eelkõige maaharimist, mis on Ladina keeles Cultura Üsna raske on lugeda ette kõiki kultuuri tähenduse mõisteid, sest kultuur, kui mõiste on ise äärmiselt laia tähendusega. Näiteks kuuluvad kultuuri alla käitumiskultuur, tehnokultuur, subkultuur, rahvuskultuur, kunstikultuur jne. Kultuur ei ole jäikade piiridega vaid pidevalt muutuv. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus, mis iseloomustab teatud inimgruppi, rahvast, piirkonda või ajastut Iga inimese kultuur ja kultuuriline kuuluvus on ainulaadne. Tallinn on aastal 2011 Euroopa kultuuripealinn. See on Eesti ajaloo suurim kultuurisündmus. Kaunid kunstid Kaunid kunstid Kujutav kunst Kirjandus Teater Muusika Filmikunst Arhitektuur Riik ja kunst Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve ...
Varud 19 070 19 070 Käibevarad kokku 36 593 39 199 Pikaajalised finantsinvesteeringud 10 000 10 000 Kinnisvarainvesteeringud 88 500 90 000 Materiaalne põhivara 103 340 114 340 Immateriaalne põhivara 5 000 5 000 Põhivarad kokku 206 840 219 340 Aktiva kokku 243 433 258 539 Laenukohustused 2 600 2 300 Võlad ja ettemaksed 10 518 10 487 Lühiajalised kohustused kokku 13 118 12 787 Pikaajalised laenukohustused 14 050 14 350 Aktsiakapital 100 000 100 000
1. Triin Koitla . 9a klass 2. Mis on arvuti tema töö põhimõte? Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud programmidele . 3. Räägitakse arvutite neljast põlvkonnast. Mille poolest eristuvad üksteisest arvutite neli põlvkonda? Ehituse poolest. 1 lamparvutid; 2 transistorarvutid; 3 integraalarvutid (mikroskeemil komponente tuhandetes); 4 tsentraalsel mikroprotsessoril põhinevad (integral-)arvutid (kiipides kompnente miljonites) 4. Mis on arvutitarkvara? Too näiteid! Arvutiprogramm(ide kogum), mis arvutis töötab ja täidab mingit ülesanneti. Näiteks: Mängud, Paint , Word jne Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni. 5. Mis on arvutiprogramm? Arvutiprogramm (tavaliselt lihtsalt "programm") on arvutile arusaadav käskluste ...
TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi TERASE TERMOTÖÖTLEMINE Kodutöö nr. 4 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Tallinn 2020 Sisukord Ülesanne 1 ............................................................................................................................ 3 Ülesanne 2 ............................................................................................................................ 5 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 8 ...
saame kortermaja keskmiseks radoonitasemeks 44 Bq/m³. Siit edasi arvutame kogu Eesti elamufondi keskmineks radoonisisalduseks 60 Bq/m³.[ 6 ] Valdade keskmised tasemed on esitatud antud peatüki lõpus oleval kaardil. [ vt. Joonis 2 ] Nüüdseks on radooni leviku piiramist hakatud võtma suurema tõsidusega ja juba vundamendi ehituse käigus likvideeritakse radoonilevikuid soodustavaid piirkondi torustikke ja ventilatsioonidega. Vastavalt EVS 840:2003 "Sisekliima " peab hoonete elu-, puhke- ja tööruumides aastakeskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m³. [ 6 ] 11 Joonis 2 Valdade keskmised radooni tasemed 12 3.2 Radoon Eesti põhjavees Pinnavetes (jõgede, järvede, merevees) on radooni väga vähe- tavaliselt alla 2 Bq/l. Põhjavee radooni
ece_Z0213 GGTGGCGAAGGCGGCCCCCTGGACGAAGACTGACGCTCAGGTGCGAAAGCGTGGGGAGCA 780 sfl_SF4435 GGTGGCGAAGGCGTCCCCCTGGACGAAGACTGACGCTCAGGTGCGAAAGCGTGGGGAGCA 779 stm_STM0249 GGTGGCGAAGGCGGCCCCCTGGACAAAGACTGACGCTCAGGTGCGAAAGCGTGGGGAGCA 770 spt_SPA0256 GGTGGCGAAGGCGGCCCCCTGGACAAAGACTGACGCTCAGGTGCGAAAGCGTGGGGAGCA 779 ************* ********** *********************************** eco_b0201 AACAGGATTAGATACCCTGGTAGTCCACGCCGTAAACGATGTCGACTTGGAGGTTGTGCC 840 ece_Z0213 AACAGGATTAGATACCCTGGTAGTCCACGCCGTAAACGATGTCGACTTGGAGGTTGTGCC 840 sfl_SF4435 AACAGGATTAGATACCCTGGTAGTCCACGCCGTAAACGATGTCGACTTGGAGGTTGTGCC 839 stm_STM0249 AACAGGATTAGATACCCTGGTAGTCCACGCCGTAAACGATGTCTACTTGGAGGTTGTGCC 830 spt_SPA0256 AACAGGATTAGATACCCTGGTAGTCCACGCCGTAAACGATGTCTACTTGGAGGTTGTGCC 839 Kristina Raud YAGB-41
sõnade hulka selles oleks saadud kerge vaevaga suurendada 200 000-ni. Arvatakse, et seegi arv pole veel piiriks. NSV Liidu Teaduse Akadeemia keeleteaduse instituudi Leningradi osakonnas on kartoteek, kus on registreeritud umbes 500 000 vene kirjakeeles esinevat sõna, Ameeriklaste suurimas Websteri sõnaraamatus on näiteks üle 600 000 sõna. Soome kirjakeele sõnaraamatus ,,Nykysuomen sanakirja" on aga 201 000 sõna, kuid soome kirjakeele sõnavara kartoteegis leidub andmeid umbes 840 000 sõna kohta. 2009. aastal välja antud internetis kasutatav Eesti keele seletav sõnaraamat hõlmab endas 150 000 sõna, kuid mitmed sõnarühmad on sinna sisse võetud piirangutega. Sellest võib järeldada, et eesti kirjakeeles kasutusel olnud sõnade hulk ulatub samuti vähemalt 600-700 tuhandeni. Eesti keele sõnade koguarvu suurendab eriti liitsõnade rohkus. Peaaegu üks kolmandik ÕS-i sõnadest on liitsõnad. Suurem osa neist on kasutusele tulnud viimase saja aasta jooksul
antikehade tekke, energia genereerimise, glükogeeni lagundamisel, lihaste kontraktsiooni ja teiste bioprotsessidega. Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat on tuntud kui toidulisand E170, mida kasutatakse leibades, tortides, jäätistes, maiustustes, vitamiinides. Kaltsiumkarbonaat käitub keemilistes reaktsioonides sarnaselt teiste karbonaatidega: · kaltsiumkarbonaat reageerib tugevate hapetega. Vabaneb süsinikdioksiid. Keemia CaCO3 + 2 HCl CaCl2 + CO2+ H2O · üle 840 °C kuumutamisel vabaneb süsinikdioksiid. Moodustub kaltsiumoksiid, mis on tuntud kui kustutamata lubi. CaCO3 CaO + CO2 · Kaltsiumkarbonaat reageerib veega, mis on küllastunud süsinikdioksiidiga. Moodustub vees lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat. CaCO3 + CO2 + H2O Ca(HCO3)2 Kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2 on ka tuntud kui toidulisand E170, mida kasutatakse leibades, tortides, jäätistes, maiustustes, vitamiinides. Vee karedust põhjustavad peamiselt Ca2+ ja Mg2+ katioonid
Korrosioon Metallide korrosioon – loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. Korrosiooni liigid: • Keemiline korrosioon – toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on t0, seda kiiremini kulgeb. Keemiline korrosioon esineb siis kui metallid puutuvad otseselt kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. • Elektrokeemiline korrosioon – tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega). Vask ja allumiinium ei sobi kokku kui elekter neist läbi käib. Allumiinium läheb valgeks pulbriks. Elektrokeemiline korrosioon – redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleva elektrolüüdid. Kuidas korrosiooni vältida? • Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. • Metalsed katted on : Tsink, Kroom, Tina, vask • Mittemetalsed katted on ...
00 € 144,750.00 € Kasutada olev raha: 134,923.50 € 164,025.00 € Palgafond 45010.00 46000.00 Rent 3600 3600 Tooraine 53000 65000 Kommunaalid 1300 1300 Kontorikulud 100 150 Transport 1300 1400 Kindlustus 840 840 Signalisatsioon 240 240 Nõud 100 120 Reklaam 400 500 Turunduskulud 1100 2400 Sidekulu 960 1000 Muud kulud 500 700 KULUD KOKKU 108450.00 123250.00 LÕPPJÄÄK 19,275
Aastaks 2050 prognoositakse, et laste osa seal püramiidis aina väheneb ning vanemate inimeste oma aina suureneb. Ning selline asi annabki märku sellest, et Jaapani rahvastik on vähenev. Vaadates Jaapani animeeritud püramiidi jõuan samale järeldusele, et rahvastik on vananev ja noorte osatähtsus aina väheneb. 2011 aasta andmetega on Jaapani vanuseline jaotus selline: 0-14 aastased: 13,1% - 8 521 571 poissi ja 8 076 173 tüdrukut 15-65 aastased: 64% - 40 815 840 meest ja 40 128 235 naist 65aastased ja vanemad 22,9% - 12 275 829 meest ja 16 658 016 naist Ning nagu juba eespool öeldud on tegu vananeva rahvastikuga. 10. Jaapan on jõudnud oma arengult rahvastiku vananemise etappi. Kuna lapsi sünnib vähe ning vanemad inimesed elavad tänu soodsatele tingimustele aina kauem. Lisaks ka naiste tööalase ja ühiskondliku aktiivsuse tõus piirab laste arvu perekonnas ning siis ühiskond vananebki. 11
16. novembri 2015 (kell 17.32) seisuga oli Burundi arvestuslik rahvaarv 11 207 070, mehi oli 5 503 030 (49,1%) ja naisi 5 704 040 (50,9%). Rahvaarv on olnud: 1950: 2,5 miljonit 1975: 3,7 miljonit 2000: 6,5 miljonit 2005: 7,4 miljonit 2007: 8 390 505 (1.6.2007; arvestuslik rahvaarv mehi 49,6%, naisi 50,4%) Aasta Elanike arv Tõusu % 1960 2 786 740 N/A % 1961 2 840 375 1.92 % 1962 2 894 510 1.91 % 1963 2 950 903 1.95 % 1964 3 011 957 2.07 % 1965 3 079 034 2.23 % 1966 3 153 879 2.43 % 1967 3 235 125 2.58 % 1968 3 317 315 2.54 % 1969 3 392 949 2.28 % 1970 3 457 113 1.89 % 1971 3 507 593 1.46 %
Raul Naritsa "Õiguse entsüklopeedia" 6. peatüki 4. alapeatükist "Õigusriik" Lühikokkuvõte Peatükk algab Ludwig I Vaga (778-840) , kes oli Frangi kuningas ja Rooma keiser vestlusest oma ihuarstiga. Ludwig I Vaga kurtis oma ihuarstile sellest, kui raske ja väsitav on juhtida riiki. Selle peale vastas talle arst, et tema kuninga rollis ei teeks mitte midagi. See üllatas kuningat, kuid ihuarst lisas antud peatükis oluliseks osutunud lause. Ta lausus, et ta annak selle õiguse seadusele. NON REX EST LEX, SED LEX EST REX- mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. Õigusriigi idee on üpriski vana. Teoses on kirjeldatud , et õigusriigi lätete juures seisab õigusjumalanna. Tema ühes käes on õigusemõistmise kaalud ja teises mõõk ning side silmadel. Sellega on tahetud öelda , et jumalanna poolt kaitstav õiguskord on võrdselt ja kehtiv kõigi suhtes. Kõik on seaduse ees võrdsed. Riigivo...
V üldlaulupidu peeti Ressource'i aias, kus oli toimunud ka I üldlaulupidu. 1.6 Kuues üldlaulupidu VI üldlaulupidu toimus 8.–10. juunil 1896. aastal Tallinnas. Peo jaoks loa taotlemisel toodi põhjuseks Nikolai IIkroonimispäeva tähistamine. Nagu ka eelmisel peol, olid üldjuhtideks Karl August Hermann, Johannes Kappel, Konstantin Türnpu ja David Otto Wirkhaus. Peol osales 410 esinejate rühma 5681 tegelasega, sealhulgas 2960 segakoorilauljat, 1881 meeskoorilauljat ja 840 pillimängijat. Pidu toimus Risenkampfi platsil praeguse bussijaama lähedal, kuhu oli ehitatud ka kõlakoda 1.7 Seitsmes üldlaulupidu VII üldlaulupidu toimus 12.–14. juunil 1910. aastal Tallinnas, olles 1905. aasta sündmuste ja nende tagajärgedega seoses edasi lükkunud. Laulupeo korraldas Estonia Selts. Esimest korda olid peol lastekoorid, keda juhatas Mihkel Kippert. Sega- ja meeskoore juhatas Mihkel Lüdig ning puhkpilliorkestrite ees seisis seitsmendat ja viimast
929 151 750 867.5 0.93 152 755 872.5 0.93 153 760 877.5 0.931 154 765 882.5 0.931 155 770 887.5 0.931 156 775 892.5 0.931 157 780 897.5 0.931 158 785 902.5 0.931 159 790 907.5 0.932 160 795 912.5 0.932 161 800 917.5 0.932 162 805 922.5 0.933 163 810 927.5 0.933 164 815 932.5 0.934 165 820 937.5 0.934 166 825 942.5 0.934 167 830 947.5 0.934 168 835 952.5 0.934 169 840 957.5 0.934 170 845 962.5 0.934 171 850 967.5 0.934 172 855 972.5 0.935 173 860 977.5 0.935 174 865 982.5 0.936 175 870 987.5 0.936 176 875 992.5 0.936 177 880 997.5 0.936 178 885 1002.5 0.936 179 890 1007.5 0.936 180 895 1012.5 0.936 181 900 1017.5 0.936 182 905 1022.5 0.937 183 910 1027.5 0.937 184 915 1032.5 0.937 185 920 1037.5 0.938 186 925 1042.5 0.938
aastast, jõudis Euroopasse 192324 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Tantsupidu Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid oli 840. 1950. aastal korraldati järgmine pidu seekord Lauluväljakul. Teisel sõjajärgsel tantsupeol oli juba 1500 esinejat. Kõik järgnevad üldtantsupeod on korraldatud Kalevi keskstaadionil. 1955. aastal toimunud V üldtantsupeol ületas tantsijate hulk juba 3000 piiri ning kasvas järgnevate pidudega pidevalt. Aegade suurim üldtantsupidu (IX) toimus 1970. aastal. Sellel astus ette 10 000 esinejat. Oli välja kujunenud kõiki vanuseastmeid hõlmav rühmaliikide
Punktid 12/15 Hinne 83 maksimumist 100 Küsimus 1 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on metalli termotöötluse eesmärk? Vali üks või enam: a. Metalli kuumutamine üle faasi muutuse piiri ja jahutamine sobiva kiirusega b. Toote hinna tõstmine kasutades detaili valmistamisel lisaks termotöötlust c. Metalli kuumutamine ja jahutamine soovitud kiirusega d. Toote või materjali omaduste muutmine sobilikuks selle kasutuse kohaga Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on austenitiseerimise eesmärk? Vali üks või enam: a. Terase viimine 850 kraadini, et tagada kiirelt jahutamisel joonpaisumisest tekkivad sisepinged b. Eesmärk on tekitada austeniit, milles peab toimuma keemilise koostise ühtlustumine (süsinik ja karbiidides olnud elemendid) ning seejärel kiire jahutamine, et tekiks martensiit c. Kõrgel temp...
Alustatud laupäev, 15. märts 2014, 00:17 Olek Valmis Lõpetatud laupäev, 15. märts 2014, 00:19 Aega kulus 2 minutit 8 sekundit Punktid 15,0/15,0 Hinne 100,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on metalli termotöötluse eesmärk? Vali üks või enam: a. Metalli kuumutamine ja jahutamine soovitud kiirusega b. Metalli kuumutamine üle faasi muutuse piiri ja jahutamine sobiva kiirusega c. Toote või materjali omaduste muutmine sobilikuks selle kasutuse kohaga d. Toote hinna tõstmine kasutades detaili valmistamisel lisaks termotöötlust Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on austenitiseerimise eesmärk? Vali üks või enam: a. Terase viimine 850 kraadini, et tagada kiirelt jahutamisel joonpaisumise...
Temast suurema sügavusega on näiteks Saalomoni meri oma 9140 m sügavaima kohaga. Umbes sama sügavusega on Korallimeri (7661 m). Tabel 2. Maailma suurimate merede sügavus. NIMI KESKMINE SUURIM SÜGAVUS SÜGAVUS Kariibi meri 2400 m 7680 m Vahemeri 1485 m 5096 m Beringi meri 1400 m 5121 m Lõuna Hiina 1200 m 5015 m meri Ohoota meri 840 m 5210 m MEREVEE SOOLSUS Kariibi mere soolsus on 36 . Kariibi meri on natuke soolasem kui on maailmamere keskmine mereveesoolsus (35 ). Kuna ta erineb vaid 1% võrra merevee keskmisest soolsusest. Kariibi merre viivad oma vee väikesed jõed ning ükski neist ei mõjuta Kariibi mere vee soolsust tähtsal määral, ainult jõe suudme lähedal on vesi vähesel määral magedam. Merevee soolsust võib mõjutada aurumine. Kariibi mere asukoht
Kui pika tee peab jalgrattur läbima? 4. Kaks matkajat väljusid üheaegselt teineteisele vastu asulast A ja B ning kohtusid 3 tunni 20 minuti pärast. Kui palju aega kulus kummalgi matkajal asulate A ja B vahemaa läbimiseks, kui esimene neist jõudis asulasse B 5 tundi pärast seda, kui teine matkaja oli jõudnud asulasse A? 5. Rong pidi kindla ajavahemiku jooksul läbima 840 km. Poolel teel rong peatus pool tundi semafori juures. Selleks, et jõuda kohale õigeaegselt, tuli kiirust suurendada 2 km võrra tunnis. Kui kaua oli rong teel? 6. Kaks sportlast jooksevad üheaegselt teineteisele vastu, üks punktist A ja teine punktist B. Mõlemad jooksevad erinevate kuid konstantsete kiirustega. Nad kohtuvad 300 m kaugusel punktist A. Joostes oma suunas lõpuni, pöördusid nad kohe ümber ja jooksid tagasi ning kohtusid 400 m kaugusel punktist B
Taara käsitlustulud 294 2,11% 304 2,32% 0 0,00% Ekspeditsiooni tulud 958 6,88% 0 0,00% 0 0,00% Rentnikele osutatud muude 0 0,00% 829 6,32% 0 0,00% teenuste tulud Muud äritulud 1 554 11,16% 1 764 13,45% 389 92,62% Muud ärikulud 2 195 100,00% 840 100,00% 347 100,00% Kahjum põhivara müügist ja 158 7,20% 325 38,69% 28 8,07% likvideerimisest Põhivara allahindlus 293 13,35% 0 0,00% 0 0,00% Kahjum valuutakursi muutustest 49 2,23% 31 3,69% 17 4,90% Riigilõivud, trahvid, viivised 1 174 53,49% 35 4,17% 15 4,32%
laiendasid svea kuningad oma võimu kogu Rootsi üle ja valitsesid (alates 650) koos gotlandlastega Läänemere ruumi. Läänemeri oli 8. saj Rootsi sisemeri ning friisi kaubandusele suletud. Norra jagunes osastiskuningriikideks, aga seal leidus ka talupojavabariike. 790 a algasid viikingite rüüsteretked ja kallaletungid rannikualadele. Need rünnakud ajendasid Karl Suurt looma rannakaitset.. Tavaliselt toimusid viikingite kallaletung aasta algul, talveks pöörduti koju tagasi. Alates 840 hakkasid retki ette võtma aina suuremad armeed, mis ehitasid jõgede suudmetesse alalised laagrid kus hakati ka talvituma. Taanini viikingid (nn suur vägi) rüüstasid iga aasta frangi riigi jõgedeäärseid linnu Aastatel 844 - 862 võtsid nad ette röövretki Astouriasse, Portugali, Ba-Ipnddc, Provence'i ja Toskaanasse. Vaid Wessexi kuningas Alfred Suur suutis tänu oma laevastiku loomisele viikingitele vastupanu avaldada. Hilisemad vallutusretked (980-990) toimusid Taani
põhineva mastiksiga. Samuti tuleb käituda põrandaplaati läbivate kommunikatsioonidega. Joonis 1. Radooni imbumine ruumi põrandaplaadi vuukide kaudu 1.2 Eramu radoonitorustik kaitseb tõhusalt. Samas on rajatavas eramus radooni ohtu võimalik vähendada ennetavas korras. Selleks on mõistlik vundamendi rajamise käigus paigaldada radooni väljatuulutamis torustik. Tuginedes euronormile 2003 aastast, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2003 "Radooniohutu hoone projekteerimine", on Uponor välja töötanud kestva ja taskukohase kanalisüsteemi "Radon" eramu tarbeks. Kanalid ja ühendusosad on valmistatud polüeteenist (PE) ja polüpropeenist (PP), mis ei allu korrosioonile ja taluvad hästi hoone alusest pinnasest tingitud koormust. Toodet turustatakse paketina, milles on piisavalt komponente eramu radoonitorustiku rajamiseks. Paketiga kaasas on juhend torude paigaldamiseks. Joonis 2
Erandjuhtudel, näiteks enne korteri või maja ostmist, samuti radooni lekkekohtade otsimiseks on otstarbekas mõõta radoonisisaldust ka muul ajal ning lühema perioodi jooksul. Sellisel juhul tuleb arvestada, et aasta keskmine radoonisisaldus võib tegelikult olla kõrgem, seetõttu soovitav on kütteperioodil teha kordusmõõtmine. Mõõtmisseadmeid on mitmeid, alfatundlikest filmidest täisautomaatsete elektrooniliste detektoriteni. Kuigi Eesti Standardi EVS 840:2009 kohaselt ei tohi radoonisisaldus hoonete elu- töö- ja puhkeruumides ületada 200 Bq/m , on vanemates hoonetes radoonisisaldus tihti palju kordi kõrgem. [9] 3.3 Hoone ventilatsiooni tõhustamine Kiire ja tõhus vahend radoonisisalduse vähendamiseks hoones on hoone ventilatsiooni ehk õhuvahetuse tõhustamine. Lihtsaim ning kindlaim moodus selleks on akende ja uste avamine ning selliselt ruumide tuulutamine. Talvekuudel aga ei ole pidev tuulutamine mõeldav. Seega, kui
Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades. Paljud teadlased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud Lindisfarne'i kloostri rüüstamist 793. aastal. Viikingid käisid oma ohvreid tule ja mõõgaga rüüstamas. Viikingid rändasid ka rahumeelsetel eesmärkidel et kaubelda ja koloniseerida. Norra viikingid asustasid Orkney ja Shetlandi saared, Hebriidid ning Mani saare. Nende koduks said ka Põhja-Sotimaa ja Põhja- Iirimaa, Viikingite 840.-tel asutatud Dublin oli kuni 1171. aastani põhjamaalaste võimu all. Kui viikingid Islandile ja Gröönimaale jõudsid, leidsid nad asustamata maa, mis kohe elanikega täideti. Tänapäeva islandlased põlvnevad otseselt viikingitest, Gröönimaal aga surid norra kogukonnad siiani teadmata põhjustel paar sajandit hiljem välja. Viikingid ehitasid oma retkedeks kiireid ja kergesti manööverdatavaid laevu. Need vastupidavad mehed rändasid Ameerikasse ja tagasi mis annab tõestust
edasiantul. Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades. Paljud teadlased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud Lindisfarne'i kloostri rüüstamist 793. aastal. Viikingid käisid oma ohvreid tule ja mõõgaga rüüstamas. Viikingid rändasid ka rahumeelsetel eesmärkidel et kaubelda ja koloniseerida. Norra viikingid asustasid Orkney ja Shetlandi saared, Hebriidid ning Mani saare. Nende koduks said ka Põhja-Sotimaa ja Põhja-Iirimaa, Viikingite 840.-tel asutatud Dublin oli kuni 1171. aastani põhjamaalaste võimu all. 4 Kui viikingid Islandile ja Gröönimaale jõudsid, leidsid nad asustamata maa, mis kohe elanikega täideti. Tänapäeva islandlased põlvnevad otseselt viikingitest, Gröönimaal aga surid norra kogukonnad siiani teadmata põhjustel paar sajandit hiljem välja.
3. Brasiilia 34 860 3. Mehhiko 12 433 4. Mehhiko 20 500 4. Indoneesia 6 335 5. Argentina 19 500 Lõuna 5. 5 731 6. India 14 500 Aafrika 7. Prantsusmaa 13 226 6. Brasiilia 5 364 8. Indoneesia 12 014 7. India 4 014 8. Egiptus 3 840 Lõuna 9. 11 996 Aafrika 9. Tansaania 2 911 10. Itaalia 10 622 10. Kenya 2 900 11. Rumeenia 9 965 11. Etioopia 2 829 oder Hordeum
Frangi riik ja selle valitsejad Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai kuningaks 481. aastal, olles kõigest vaid 15-aastane. Tal oli vapra, kuid julma sõjapealiku kuulsus, Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal. Tema nime ladinakeelsest kujust Clovis tuleneb Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist. See oli frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles ja mis hakkas kehtima kõrvuti Rooma õigusega. Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused Chlodowechi surma järel ...
Puistlast · Puistlast ühetaoline last, mis koosneb väiksemaest osakestest ja tükkidest ning pole pakitud. 5 olulisema puistlasti mereveomahud 1970-2011, mln t 5 puistlasti Kokku % 9000 100,0 8000 90,0 80,0 7000 70,0 6000 60,0 5000 ...
(näiteks kelder), et radoon sinna kontsentreeruda ei saaks. · Hoida ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse. · Mitte suitsetada, sest nii saab vältida radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele. Uue hoone projekteerimisel infot, kuidas radooniohutut hoonet projekteerida, saab standardist EVS 840:2003 ,,Radooniohutu hoone projekteerimine" ning Kiirguskeskuse infomaterjalist ,,Radooniohutu elamu". Kiirituse mõju Inimesele Kiirguse põhjustatud tervisekahjustusi võib üldjoontes kindlaks määrata kiiritusdoosi abil. Mida rohkem kiiritust inimene saab, seda rohkem tekib ionisatsiooni tõttu rakukahjustusi. Kui rakukahjustused ei parane, siis rakk hävib. Selles pole iseenesest veel midagi ohtlikku, sest inimese organismis hävib vananemise ja väljapraakimise
hoida ega edasi toimetada alla 18-aastane isik. (6) Lubatud on vaid lakrimaatoritega või pipragaasiga gaasipihustid. (7) Gaasipihusti ja pneumorelva valmistamiseks ja ümbertegemiseks on nõutav luba. § 20. Tsiviilkäibes keelatud relvad ja laskemoon (1) Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad on: 1) tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju; 2) sileraudne püss, mille üldpikkus on alla 840 mm või raua pikkus on alla 450 mm; 3) tulirelv, mida saab liialt kokku "pakkida" 4) tulirelv, mis lahtivõetuna võimaldab lasu sooritamist; 5) automaattulirelv; 6) tulirelv, millel puudub valmistaja markeering; 7) väga tugeva jõuga relvad. (2) Tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on: 1) kasteet, kasteetnuga, torketääk, teraspiits 2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud
Ta on Eesti linnadest idapoolseim. 1345.a. sai Narva linnaõiguse Taani kuningalt Valdemar IV. Oma suurepärase geograafilise asukoha tõttu on Narva läbi aegade suutnud pakkuda tõsist kaubandus likku konkurentsi Tallinnale. Narva koosneb kolmest osast: Narva linn, Kudruküla ja Olgina. Linna piiridesse kuuluvad ka Kulgu, Siiversti ja Vepsküla ning suur osa Kõrgesoost. Narva pindala on 84,58 km² (8 458 h), Narva linna pindala on 78,40 km² (7 840 ha), Kudruküla linnaosa all on 5,60 km² (560 ha), Olgina osa all on 58,15 ha. Narvas on 123 tänavat, , nendest 23 on ümbernimetatud või on taastatud endine nimi. Narva Kudruküla linnaosas on 36 aiandit ja ligikaudu 120 tänavat. Narva piires on 15 aiandit, kus on 90 tänavat. Aiandusühistutes - "Olginski" ja "Berjozka" on ligikaudu 23 tänavat. Praegu on Narva linnas kinnitatud järgmised linnaosad: Siivertsi, Sutthoffi,
Rahvastik on koondunud idarannikul asuvasse pealinna Dublinisse (koos eeslinnadega elab seal 916 000 elanikku), Corki sadama piirkonda ja teistesse linnadesse. Peaaegu kõik iirlased on katoliiklased. Uskumus Iiri põhiseadus tagab kõigile kodanikele südametunnistuse- ja usuvabaduse. D ublin iiri B aile Á tha C liath inglise D ublin Dublin (iiri Baile Átha Cliath) on iirimaa pealinn, asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes. Linna asutasid 840. aastal viikingid Pindala: 117,8 km²Elanikke: 495 781 (2002; loendus), eeslinnadega 1,3 miljonit D ublinivapp Riigikeel(ed) Iiri keel (iiri gaeilge) on indoeuroopa keelkonna keldi keelte gaeldi rühma kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Iirimaal Emakeelena kõneleb seda hinnanguliselt 40 000 kuni 80 000 iirlast. Iiri keel on Iirimaa riigikeel ja esimene ametlik keel (teine on inglise keel) ning on Iirimaa koolides kohustuslik õppeaine. 1
39-st peokavas olnud teosest 11 olid eesti heliloojatelt. Kuues üldlaulupidu VI üldlaulupidu toimus 8.–10. juunil 1896. aastal Tallinnas. Peo jaoks loa taotlemisel toodi põhjuseks Nikolai II kroonimispäeva tähistamine. Nagu ka eelmisel peol, olid üldjuhtideks Karl August Hermann, Johannes Kappel, Konstantin Türnpu ja David Otto Wirkhaus. Peol osales 410 esinejate rühma 5681 tegelasega, sealhulgas 2960 segakoorilauljat, 1881 meeskoorilauljat ja 840 pillimängijat. Pidu toimus Risenkampfi platsil praeguse bussijaama lähedal, kuhu oli ehitatud ka kõlakoda. (http://et.wikipedia.org/wiki/VI_%C3%BCldlaulupidu ) Seitsmes üldlaulupidu VII üldlaulupidu toimus 12.–14. juunil 1910. aastal Tallinnas, olles 1905. aasta sündmuste ja nende tagajärgedega seoses edasi lükkunud. Laulupeo korraldas Estonia Selts. Esimest korda olid peol lastekoorid, keda juhatas Mihkel Kippert. Sega- ja meeskoore juhatas Mihkel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
