Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"840" - 257 õppematerjali

thumbnail
3
txt

Arvutid I, labor 2, 4bit lahutaja

$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 648 64 552 64 0 1 false 5.0 0.0 L 648 104 552 104 0 1 false 5.0 0.0 L 648 136 552 136 0 1 false 5.0 0.0 L 648 168 552 168 0 0 false 5.0 0.0 L 648 296 536 296 0 0 false 5.0 0.0 L 648 328 536 328 0 0 false 5.0 0.0 L 648 360 536 360 0 0 false 5.0 0.0 L 648 392 536 392 0 0 false 5.0 0.0 x 505 76 531 82 0 24 a0 x 497 304 524 310 0 24 b0 154 808 72 872 72 1 2 5.0 150 808 112 872 112 1 2 0.0 w 872 288 840 288 0 w 872 264 872 288 0 w 872 256 840 256 0 w 872 224 840 224 0 w 872 248 872 224 0 152 872 256 920 256 1 3 0.0 150 792 288 840 288 1 2 0.0 150 792 256 840 256 1 2 0.0 150 792 224 840 224 1 2 0.0 w 808 80 664 80 0 w 664 88 664 104 0 w 680 64 648 64 0 w 680 64 808 64 0 w 664 104 664 120 0 w 664 120 664 296 0 w 664 296 648 296 0 w 664 120 808 120 0 154 760 160 824 160 1 2 5.0 154 824 168 888 168 1 2 5.0 w 680 72 680 96 0 w 800 96 800 104 0 w 800 104 808 104 0 w 696 104 648 104 0 w 696 104 696 152 0 w 696 152 760 152 0 w 760 168 672 168 0

Informaatika → Arvutid i
34 allalaadimist
thumbnail
10
txt

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU

w 1480 152 1480 296 0 w 1536 296 1480 296 0 w 1480 296 1480 448 0 w 1536 448 1480 448 0 w 1480 448 1480 608 0 w 1536 608 1480 608 0 w 1520 672 1520 904 0 w 1504 704 1504 864 0 w 1488 640 1488 816 0 w 1480 608 1480 784 0 w 1040 848 1112 848 0 w 1112 848 1112 808 0 w 1112 808 1152 808 0 I 1152 808 1200 808 0 0.5 w 1112 848 1200 848 0 w 1112 912 1200 912 0 I 1152 872 1200 872 0 0.5 w 1112 872 1152 872 0 w 1112 912 1112 872 0 w 1040 912 1112 912 0 150 1352 808 1392 808 1 2 0 150 1352 840 1392 840 1 2 5 150 1352 872 1392 872 1 2 0 150 1352 904 1392 904 1 2 0 w 1352 912 1320 912 0 w 1320 912 1200 912 0 w 1320 912 1320 848 0 w 1320 848 1352 848 0 w 1352 864 1296 864 0 w 1352 816 1296 816 0 w 1296 816 1296 864 0 w 1296 864 1296 872 0 w 1296 872 1200 872 0 w 1352 832 1256 832 0 w 1352 800 1256 800 0 w 1256 832 1256 808 0 w 1256 808 1200 808 0 w 1256 800 1256 808 0 w 1352 896 1336 896 0 w 1352 880 1336 880 0 w 1336 880 1336 896 0 w 1336 896 1232 896 0

Informaatika → Sissejuhatus...
59 allalaadimist
thumbnail
5
txt

Arvutid 1 paralleelülekandega mod 14,-1

0 152 784 408 784 456 1 2 5.0 w 776 336 552 336 0 w 552 336 552 408 0 w 776 336 944 336 0 w 944 336 992 336 0 w 992 336 1040 336 0 w 1040 336 1040 408 0 w 992 408 992 336 0 w 944 408 944 336 0 w 800 272 824 272 0 w 824 272 824 344 0 w 624 408 624 344 0 w 560 408 560 344 0 w 560 344 624 344 0 w 624 344 824 344 0 w 824 344 888 344 0 w 888 344 888 408 0 w 888 344 1032 344 0 w 1032 344 1032 408 0 w 848 272 872 272 0 w 872 272 872 352 0 w 872 352 984 352 0 w 984 352 984 408 0 w 872 352 840 352 0 w 840 408 840 352 0 w 840 352 688 352 0 w 688 352 688 408 0 w 688 352 568 352 0 w 568 352 568 408 0 w 704 320 704 360 0 w 704 360 680 360 0 w 680 360 680 408 0 w 680 360 488 360 0 w 488 360 488 408 0 w 704 360 792 360 0 w 792 360 792 408 0 w 752 320 752 368 0 w 744 408 744 368 0 w 744 368 752 368 0 w 664 408 664 368 0 w 744 368 664 368 0 w 664 368 608 368 0 w 608 368 608 408 0 w 608 368 496 368 0 w 496 368 496 408 0 w 752 368 824 368 0 w 824 368 824 408 0 w 824 368 896 368 0 w 896 368 896 408 0

Informaatika → Arvutid i
103 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Erisoojuse Praktikum

Kõige lähem metall, millest see keha võis olla on raud, mille erisoojus on 460 J/(kg*C) . Lisaülesanne Kui suur soojushulk on vajalik temperatuuriga -18 C ja massiga 2kg jäätüki aurustamiseks? m = 2kg t1 = -18 C t2= 0 C t3 = 100 C 330 kJ / kg C = 4200 J/(kg*C) L = 2300 kJ / kg Q1 = m * c * (t1-t2) = 2 * 4200 * 18 = 151 200 J = 151 kJ Q2 = m *2 * 330 000 = 660 000 J = 660 kJ Q3 = m * c * (t1-t2) = 2 * 4200 * 100 = 840 000 J = 840 kJ Q4 = m * L = 2 * 2 300 000 = 4 600 000 = 4 600 kJ Q = 151 + 660 + 840 + 4600 = 6251 kJ Vastus. 6251 kJ on vajalik jäätüki aurustamiseks.

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
7
txt

Arvutid I Labor 2

I 1056 848 1096 848 0 0.5 I 1056 912 1104 912 0 0.5 w 1096 848 1112 848 0 w 1112 848 1112 784 0 w 1112 784 1248 784 0 w 1112 848 1112 864 0 w 1112 864 1144 864 0 w 1144 864 1144 824 0 w 1144 824 1248 824 0 w 1104 912 1176 912 0 w 1248 880 1176 880 0 w 1176 912 1176 880 0 w 1024 816 1128 816 0 w 1128 816 1128 880 0 w 1128 880 1160 880 0 w 1160 880 1160 864 0 w 1248 864 1160 864 0 w 1024 880 1112 880 0 w 1112 880 1112 920 0 w 1128 880 1128 904 0 w 1248 904 1128 904 0 w 1208 840 1208 920 0 w 1112 920 1208 920 0 w 1248 920 1208 920 0 w 1208 840 1248 840 0 w 1176 880 1176 800 0 w 1248 800 1176 800 0 150 1896 584 1944 584 1 2 5 150 1896 680 1944 680 1 2 0 150 1896 840 1944 840 1 2 0 150 1896 616 1944 616 1 2 0 150 1896 648 1944 648 1 2 0 150 1896 808 1944 808 1 2 0 150 1896 776 1944 776 1 2 0 153 944 616 1016 616 1 2 0 w 928 592 928 608 0 w 944 608 928 608 0 x 24 139 35 142 0 20 8 x 24 195 35 198 0 20 4 x 19 257 30 260 0 20 2 x 28 332 39 335 0 20 0

Informaatika → Arvutid i
48 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

ALU A - B, shr A, set A, B, A xor B

0 w 664 416 680 416 0 w 680 416 680 408 0 w 680 408 688 408 0 w 680 416 680 424 0 w 680 424 688 424 0 w 664 464 680 464 0 w 680 464 680 456 0 w 680 456 688 456 0 w 680 464 680 472 0 w 680 472 688 472 0 w 832 512 848 512 0 w 848 512 912 512 0 w 912 512 912 472 0 w 848 512 848 360 0 w 848 360 912 360 0 w 912 360 912 344 0 w 848 360 848 256 0 w 848 256 912 256 0 w 912 256 912 224 0 w 848 256 848 136 0 w 848 136 912 136 0 w 912 136 912 104 0 w 880 480 880 464 0 w 824 480 832 480 0 w 832 480 840 480 0 w 840 480 880 480 0 w 840 480 840 352 0 w 840 352 880 352 0 w 880 352 880 336 0 w 840 352 840 248 0 w 840 248 880 248 0 w 880 248 880 216 0 w 840 248 840 128 0 w 840 128 880 128 0 w 880 128 880 96 0 w 816 440 832 440 0 w 832 440 832 408 0 w 832 408 880 408 0 w 880 408 880 416 0 w 832 408 832 280 0 w 832 280 880 280 0 w 880 280 880 288 0 w 832 280 832 160 0 w 832 160 880 160 0 w 880 160 880 168 0 w 832 160 832 40 0 w 832 40 880 40 0 w 880 40 880 48 0 w 824 400 912 400 0 w 912 400 912 408 0

Informaatika → Algoritmid ja andmestruktuurid
254 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Erinevad vaalutid

Erinevad vaalutid Tauri Luigand PM ­ 15 ESIVAALUTI SAMASZ TWIST 600 · Eelised: · Puhas töö · Hea vaade tööpinnale · Miinused · Väike töökiirus · Iga traktor ei sobi selle tööriista jaoks https://www.youtube.com/watch?v=8LISQFPD2iU Näitajad: · Töö laius 6,0 m Vaalu laius 1,3 m Transpordi laius 2,35 m Jõu tarve alates 80 hj Efektiivsus ~6,0 ha/h Mass 770 kg VAALUTI SAMASZ 1 ROOTORIGA · Eelised · Saab väiksemates kohtades paremini töö ära teha · Ei vaja jõulist traktorit · Miinused · Väike töömaht Video Z-410-st https://www.youtube.com/watch?v=N1imqhxGgkc Erinevate Samasz vaalutite näitajad: SaMASZ Z-300 Z-350 Z-410 Z-440 Z-470 UNO 410 UNO 470 Töö laius 3,0 3,5 4,1 4,4 4,7 4,1 4,7 m Vaalu laius 0,8-1,5 0,8...

Põllumajandus → Agraarpoliitika
2 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Äriplaan OÜ VolleyS

Kokku(€) 500 375 400 400 375 750 650 400 50 (Võrk)pall Müügikogus 10 11 6 7 6 13 12 12 1 Hind(€) 70 70 70 70 70 70 70 70 7 Kokku(€) 700 770 420 490 420 910 840 840 70 7 Tabel 5. 1.aasta müügiprognoos Jaanua Septem Teenused r Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August r Spordisärk Müügikogus 35 31 30 30 29 33 31 29

Majandus → Äriplaan
135 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

IP-multimeedia edastus

Suurima eraldusvõimega video: 604 661 760 bit/s Suurima edastuskiirusega võrgu kiirus: 74 857 142,8 bit/s 604 661 760 bit/s / 74 857 142,8 bit/s = 23.3 korda Kui palju tuleks kokku pakkida punktis 1 arvutatud väikseima eraldusvõimega pakkimata videot kõige väiksema edastuskiirusega võrgus, et sidekanal ei mõjutaks edastuse kvaliteeti? Väikseima eraldusvõimega video: 9 123 840 kb/s Väikseima edastuskiirusega võrgu kiirus: 97 325,4 bitti/s 9 123 840 bit/s / 391 044.7 bitti/s = 93,75 korda 6. Katsed audiokõnega ja videokõnega. 1) Grandstream on ühendatud kommutaatori porti tähistusega 2 (200 kbit/s). Kõne X-lite ja Grandstream vahel, audio, video. Kõne kvaliteedi subjektiivne hinnang, kui Grandstream on ühendatud XLite's oli heli normaalne, aga ip telefonis oli heli suure viivitusega, video kvaliteet oli

Informaatika → Side
14 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Töökeskkonna mikrokliima tingimuste uurimine

1) kerge füüsiline töö hõlmab tegevusliike, mille puhul energiakulu moodustab kuni 500 kJ/h (kategooria Ia tööd, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust) ning 500 kuni 600 kJ/h (kategooria Ib kuuluvad tööd, mida tehakse istudes või seistes ehk mis on seotud käimisega ning millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus); 2) keskmise raskusega füüsiline töö hõlmab tegevusliike, mille puhul energiakulu moodustab 630 kuni 840 kJ/h (kategooria IIa) ja 840 kuni 1050 kJ/h (kategooria IIb). Kategooriasse IIa kuuluvad tööd, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 1 kg) toodete või esemete teisaldamisega seistes või istudes ja mis nõuavad teatud füüsilist pingutust jaategooriasse IIb kuuluvad tööd, mida tehakse seistes, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 10 kg) raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus. 3) raske füüsiline töö hõlmab tegevusliike, mille puhul energiakulu ületab 1050 kJ/h

Muu → Riski- ja ohutusõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti tantsupeod

aastal ja X üldlaulupeo "Jaaniõhtu" lavastuses 1933. aastal tegid kaasa rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel. Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid oli 840. 1950. aastal korraldati järgmine pidu ­ seekord Lauluväljakul. Teisel sõjajärgsel tantsupeol oli juba 1500 esinejat. Kõik järgnevad üldtantsupeod on korraldatud Kalevi keskstaadionil. 1955. aastal toimunud V üldtantsupeol ületas tantsijate hulk juba 3000 piiri ning kasvas järgnevate pidudega pidevalt. Aegade suurim üldtantsupidu (IX) toimus 1970. aastal. Sellel astus ette 10 000 esinejat. Oli

Sport → Kehaline kasvatus
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tantsupidu

aastal ja X üldlaulupeo “Jaaniõhtu” lavastuses 1933. aastal tegid kaasa rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel. Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid oli 840. 1950. aastal korraldati järgmine pidu – seekord Lauluväljakul. Teisel sõjajärgsel tantsupeol oli juba 1500 esinejat. Kõik järgnevad üldtantsupeod on korraldatud Kalevi keskstaadionil. 1955. aastal toimunud V üldtantsupeol ületas tantsijate hulk juba 3000 piiri ning kasvas järgnevate pidudega pidevalt. Aegade suurim üldtantsupidu (IX) toimus 1970. aastal. Sellel astus ette 10 000 esinejat. Oli välja kujunenud kõiki vanuseastmeid hõlmav rühmaliikide struktuur –

Muusika → Muusika
3 allalaadimist
thumbnail
18
xlsx

Kodune ülesanne majandusaastast. 2015

S₀ 170,000 S₀ 34,600 S₀ 48,000 S₀ 140,000 7) 840 1) 48,000 12a) 7,000 2) 2,600 3) 220,000 4) 60,000 12b) 28,000 15) 2,600 15) 220,000

Majandus → Finantsarvestus
41 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Arvutid labor nr 2 aritmeetika-loogikaseade

w 992 208 992 232 0 w 960 208 960 240 0 w 928 208 928 248 0 w 992 232 1552 232 0 w 1552 232 1552 360 0 w 1552 360 1360 360 0 w 1360 360 1360 504 0 w 960 240 1544 240 0 w 1544 240 1544 352 0 w 1544 352 1224 352 0 w 1224 352 1224 504 0 w 928 248 1536 248 0 w 1536 248 1536 344 0 w 1536 344 1088 344 0 w 1088 344 1088 504 0 w 968 184 968 144 0 I 824 184 824 216 0 0.5 I 888 184 888 216 0 0.5 w 824 184 824 176 0 w 888 184 888 168 0 w 336 168 336 144 0 w 824 176 800 176 0 150 808 256 808 280 1 2 0 150 840 256 840 280 1 2 0 150 904 256 904 280 1 2 5 150 872 256 872 280 1 2 0 w 800 256 800 248 0 w 832 256 832 248 0 w 824 216 824 248 0 w 824 248 832 248 0 w 824 248 800 248 0 w 896 256 896 248 0 w 848 168 888 168 0 w 848 168 336 168 0 w 848 256 848 248 0 w 848 248 848 168 0 w 848 248 896 248 0 w 800 176 800 224 0 w 800 224 864 224 0 w 864 224 864 256 0 w 864 224 912 224 0 w 912 224 912 256 0 w 880 256 880 240 0 w 816 256 816 240 0 w 816 240 880 240 0 w 880 240 888 240 0 w 888 240 888 216 0

Informaatika → Arvutid
50 allalaadimist
thumbnail
16
txt

Arvutid II labor

w 1128 128 1040 128 0 w 1040 128 1040 176 0 w 1040 176 1032 176 0 w 1032 184 1040 184 0 w 1040 184 1040 264 0 w 1040 264 1128 264 0 w 1024 192 1032 192 0 w 1032 192 1032 392 0 w 1128 400 1032 400 0 w 400 168 400 192 0 w 400 192 1024 200 0 w 1024 200 1024 408 0 w 1024 408 1040 408 0 w 1040 408 1080 408 0 w 344 264 832 264 0 w 832 264 832 16 0 w 832 16 1056 16 0 w 1056 16 1056 24 0 w 1128 32 1056 32 0 w 1056 32 1056 24 0 w 272 288 352 288 0 w 352 288 352 272 0 w 352 272 832 272 0 w 832 272 840 272 0 w 1128 168 840 168 0 w 840 272 840 168 0 w 272 392 360 392 0 w 1080 304 360 304 0 w 360 392 360 304 0 w 1120 440 312 432 0 w 312 432 312 480 0 w 208 600 304 600 0 w 312 480 312 600 0 w 312 600 304 600 0 w 1032 392 1032 400 0 w 1128 336 856 336 0 w 800 32 840 32 0 w 840 32 848 32 0 w 848 32 848 336 0 w 856 336 848 336 0 w 1128 200 1104 200 0 w 1104 200 1104 56 0 w 1104 56 904 56 0 w 904 56 904 40 0 w 1128 64 736 64 0 w 1080 408 1080 536 0

Informaatika → Arvutid
27 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Füüsikalise keemia praktikumi nr K13 protokoll

3 60 60 22 4 80 63,5 25,5 5 100 67 29 6 120 71 33 7 180 79 41 8 240 87 49 9 420 99 61 10 540 105 67 11 660 108,5 70,5 12 840 113 75 13 1200 119 81 14 1620 123 85 15 1800 124 86 16 2100 126 88 17 2400 128 90 18 3000 131 93 19 3600 133 95 20 4200 135 97 Tabel 2. Konstandid ja Tabel 3

Keemia → Füüsikaline keemia
66 allalaadimist
thumbnail
8
xlsx

Logistika

282 263.444 233.029 697.5 641.7 683.55 697.5 613.8 725.4 655.65 997.452 928.102 977.824 997.474 837.082 988.844 888.679 56.03 4.557 3.109 -5.719 -37.276 -63.174 -83.186 989 1102 1116 1181 840 928 849 18316.28 18776.3168 20254.9536 21872.12 13689.984 17874.0224 14780.0712 Mai 07 Juuni 07 Juuli 07 Aug. 07 Sept. 07 Okt. 07 Nov. 07 740 781 745 903 519 556 560

Logistika → Baaslogistika
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Geomeetilise jada harjutused

4. Geomeetrilise jada esimese ja neljanda liikme summa on 28 ning esimese ja neljanda liikme vahe -36. Leia jada kümne liikme summa. 5. Geomeetrilise jada 1. ja 3. liikme summa on 52. 2-se ja 4-nda liikme summa 260. Leia selle jada kümne liikme summa. 6. Leia jada 1;2;4... kaheteistkümne liikme summa. 7. Geomeetrilise jada 1., 2. ja 3. liikme summa on 168. 4-nda,5-nda ja 6-nda liikme summa aga 21. Leia selle jada 6 liiget. 8. Geomeetrilise jada esimese kolme liikme summa on 840 ning kolme järgneva liikme summa 105. Leia jada kuus esimest liiget. 9. Geomeetrilises jadas vaadatakse kuut liiget. Nende summa ilma esimese liikmeta on 387,5 ning ilma viimase liikmeta 775. Leia jada kuus liiget.

Matemaatika → Matemaatika
157 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Napoleon

Napoleoni elulugu Napoleon sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino pojana 15.augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. 1786 lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785.aastal surnud ning pere elas vaesuses. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naases ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga, Korsika rahvuslaste liidriga. 1793 kutsuti ta piirama Touloni, kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta vallutas selle edukalt, tõmm...

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Arvutid I LAB2

154 408 320 488 320 1 2 0 5 I 488 128 560 128 0 0.5 5 I 488 192 560 192 0 0.5 5 I 488 256 560 256 0 0.5 5 I 488 320 560 320 0 0.5 5 150 720 216 808 216 1 4 5 5 w 560 320 712 320 0 w 712 320 720 320 0 w 720 320 720 232 0 w 560 256 608 256 0 w 608 256 704 256 0 w 704 256 704 224 0 w 704 224 720 224 0 w 560 192 640 192 0 w 640 192 688 192 0 w 688 192 688 200 0 w 688 200 688 208 0 w 688 208 720 208 0 w 560 128 672 128 0 w 672 128 720 128 0 w 720 128 720 200 0 150 760 416 848 416 1 2 0 5 150 760 488 840 488 1 3 0 5 150 752 560 848 560 1 4 0 5 150 752 640 840 640 1 5 0 5 I 712 408 760 408 0 0.5 5 I 704 488 760 488 0 0.5 5 I 696 568 752 568 0 0.5 5 I 656 648 712 648 0 0.5 5 w 240 312 240 680 0 w 240 680 624 680 0 w 272 248 272 568 0 w 288 264 288 560 0 w 272 568 272 576 0 w 272 576 616 576 0 w 616 576 624 576 0 w 288 560 288 568 0 w 288 568 568 568 0 w 312 184 312 496 0 w 632 496 312 496 0

Informaatika → Informaatika
5 allalaadimist
thumbnail
33
pdf

Käibemaksuseaduse muudatused

09.2014 Näide 2 ­ müügiarve kajastamine erinevatel maksustamisperioodidel Tehingu andmed: INF-i A-osal kajastamine: » Arve väljastatud » november 2014 29.11.2014 Veerg 6 1000 Kaup (20%) 1000 Veerg 9 700 (840:1,2) Käibemaks 200 Arve summa 1200 » detsember 2014 » 30.11.2014 laekub 840 Ei kajastata (käivet ei teki) » 02.01.2015 laekub 360 » Kaup lähetatakse » jaanuar 2015 03.01.2015 Veerg 6 1000 » NB! Raha laekumisel tuleb Veerg 9 300 (360:1,2) arve esitada 7 p jooksul (§ 37 lg 2) 14 4.09.2014 15 4.09.2014 16 4.09.2014 17 4.09.2014 18

Majandus → Maksundus
17 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Elektrimaterjalid Labor nr 4: Magnetmaterjalid

Dünaamilise hüstereesisilmuse pindala on võrdeline hüstereesi- ja pöörisvoolukadudega. 4. Mõõtetulemused Sagedus : 85 Hz Tabel . Mõõtetulemused Katsek Katsek eha nr. eha nr. 1 2 Katsekeha nr. 3 U1, mV U2, V U1, mV U2, V U1, mV U2, V 940 3,52 1V 0,860 1000 1,88 900 3,36 900 0,760 960 1,8 840 3,28 840 0,680 920 1,72 820 3,2 800 0,640 880 1,68 780 3,12 740 0,540 820 1,56 740 3,04 700 0,500 780 1,48 700 2,96 648 0,464 660 1.24 680 2,88 608 0,400 600 1,16 660 2,88 568 0,336 560 0,960 640 2,88 536 0,274 448 0,900

Energeetika → Elektrimaterjald
31 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Biojäätmete käitlemine eestis

Kooli nimi Sinu nimi Biojäätmete käitlemine Eestis Referaat Linn 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Biojäätmed.................................................................................................................................. 3 Biojäätmete eraldamine...............................................................................................................3 Biojäätmete konteinerid ja pakendid...........................................................................................4 Biojäätmete konteinerite kasutamine...................................................................................... 5 Konteinerite arv ja suurus, tühjendamise sagedus.................................................................. 5 100% biolagunev kile...

Loodus → Keskkonnaõpetus
53 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Frangi riik Karolingide ajal

Frangi riik Karolingide ajal. Kerly Saarkoppel 10 A Pärast Karl Martelli surma päris võimu tema poeg Pippin Lühike (741-768), kes võitis vaimulike poolehoiu, tunnistades laialijagatud maavaldusi kiriku omandina. Rooma paavsti ähvardasid langobardid ja linnas sees rahulolematu rahvas. 754-756 a. korraldas Pippin Itaalia-sõjakäigu, mille tulemusel loovutasid langobardid Rooma lähipiirkonna, millest tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik. Paavst kroonis Pippini ja sellega tulid võimule Karolingid. Karl Suur (768-814), oli kuulsaim Karolingide soost valitseja, geniaalne väejuht, raudse rusikaga, kuid ka kirjaoskamatu. 774a. tegid frangi väed lõpu lagobardide kuningriigile, ning Karl võis pähe panna Itaalia krooni. 778a. saadi lüüa araablastelt Hispaanias ...

Ajalugu → Ajalugu
143 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Mauna Loa vulkaan

KUS ASUB MAUNA LOA LAAMADE SEISUKOHALT? Mauna Loa vulkaan asub Vaikse ookeani laama keskosas. Vaikse ookeani laama liigub vastu Põhja Ameerika laamale aga Kookose, Nazca ja Antartika laamast lahku. Kuna vulkaan ei asu laamade piirialal, siis on arvatavasti vulkaan asunud kuuma täpi piirkonnas, mille tulemusena on antud vulkaan tekkinud. KAS MAUNA LOA ON OHTLIK? Hawaii osariigi (=saare) pindala on üle 28 tuhande km2. 2004 aasta seisuga elas sealses osa riigis 1 262 840 inimest. Kuna inimeste arv saarel on üpris suur,ning antud vulkaani lähedal asuvad mitmed jõed, kuhu ini mesed võivad olla elama asunud, on vulkaan kindlasti inimestele väga ohtlik. Samas kuulub vulkaan kustunud vulkaanide nimistusse ja seega ei peaks ta inimestele erilist ohtu kujundama. MAUNA LOA OBSERVATOORIUM Mauna Loa tipus asub kuulus Mauna Kea Observatoorium, mis on maailma suurim vaatluspunkt optilise, infrapuna ja sub millimeteri astronoomias.

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Põlevkivi

Tapa maardla põlevkivi suhteliselt paksud kihid on halva kvaliteediga ja lasuvad sügaval. Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides. Praegu olemasolevate paljandusmasinate park võimaldab tasuvalt põlevkivi kaevandada kuni 30 m sügavuselt. Allmaakaevandamine toimub põlevkivimaardla osas, mis asub Jõhvist lõuna pool ja kus kihindi lebamissügavus on 40-70 m piirides. Siin asuvad kaks praegust suuremat kaevandust Estonia ja Viru. Aastal 2001 toodeti 11 840 000 tonni põlevkivi ja 345 500 tonni põlevkiviõli. Suuremateks tarbijateks on soojuselektrijaamad, kus kasutatakse 80-82% kaevandatavast põlevkivist, keemiatööstus (15-17%) ja tsemenditööstus (2-3%). Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest. Mineraalaine suure sisalduse tõttu pole põlevkivi transport kaevandamiskohast kaugele õigustatud. Seepärast asuvadki kõik tarbijad kaevanduste lähedal.

Geograafia → Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
18
xls

Finantsarvestuse kodutööd EBS

31.12.2004 240 000 0,4 x 240 000 = 96000 96000 144 000 31.12.2005 240 000 0,4 x 144 000 = 57600 153600 86 400 31.12.2006 240 000 0,4 x 86 400 = 34560 188160 51 840 P10-4A 31.12.2007 240 000 0,4 x 51 840 = 20736 208896 31 104 31.12.2008 240 000 0,2 x 31 104 = 6220,8 215116,8 24 883

Majandus → Finantsarvestus
122 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaja konspekt

1. Keskaeg - Üldajalooline osa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Tunnused: 1)Feodalism 2)Katoliiklus 3)Seisuslik kord. Keskaja algust tähistavad sündmused: 395a Rooma impeeriumi jagunemine kaheks osaks. 476 L-R laguneb. Lõppu: 1492 - Kolumbus avastas Ameerika 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus 15.saj.lõpp / 16.saj.algus 2. Germaani ja Slaavi rahvaste ümberpaiknemine. Ajendiks rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroopasse Tagajärjed: 1) Lääne-rooma keisririigi häving 2) Germaanlaste kuningriikide teke endise L-R riigi aladele 3) Anglite ja sakside sissetung Britanniasse: Anglo-Saksi kuningriikide teke 4) Uute keelte kujunemine: Romaani keeled. 3. Frangi riik 5.-7. sajandil Majordoomused –kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. Karolingide renessanss – Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. ...

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Töö pealkiri: Konduktomeetriline tiitrimine

Lisatud mõõtelahuse ml arv takistus R, L=1/R 0 5340 0,000187 0,5 3950 0,000253 1 2900 0,000345 1,5 2200 0,000455 2 1750 0,000571 2,5 1450 0,00069 3 1220 0,00082 3,5 1040 0,000962 4 940 0,001064 4,5 840 0,00119 5 740 0,001351 5,5 580 0,001724 6 490 0,002041 6,5 420 0,002381 7 370 0,002703 7,5 330 0,00303 8 295 0,00339 8,5 275 0,003636 9 255 0,003922 9,5 235 0,004255

Keemia → Füüsikaline keemia ii
20 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade)

w 344 168 504 168 0 w 320 96 368 96 0 w 504 168 504 248 0 w 504 248 616 248 0 w 320 96 320 160 0 w 320 160 536 160 0 w 536 160 536 200 0 w 536 200 616 200 0 w 712 192 712 104 0 w 712 104 1040 104 0 w 712 240 1040 240 0 w 712 280 872 280 0 w 872 280 872 384 0 w 1040 384 872 384 0 w 720 320 856 320 0 w 856 320 856 520 0 w 856 520 1040 520 0 w 360 128 392 128 0 w 344 112 376 112 0 w 1024 632 1024 288 0 w 1024 288 1040 288 0 w 512 456 920 456 0 w 920 456 920 424 0 w 920 424 1040 424 0 w 512 408 840 408 0 w 840 408 840 144 0 w 840 144 1040 144 0 M 1232 472 1256 472 0 2.5 M 1232 336 1256 336 0 2.5 M 1224 192 1248 192 0 2.5 M 1208 56 1232 56 0 2.5 g 1040 8 984 8 0

Informaatika → Arvutid
59 allalaadimist
thumbnail
65
xls

Tabelid A.lohk

25.11.2008 Salu Argo Abja haab 1 26.11.2008 Muld Reijo Abja kask 3 27.11.2008 Mäesalu Valve Laiksaare kuusk 4 28.11.2008 Mäesalu Valve Laiksaare lepp 2 Kogus kokku Kogus Hind Maksumus 28 1000 28 000 kr 46 1260 57 960 kr 44 1360 59 840 kr 8 1240 9 920 kr 35 1200 42 000 kr 7 1530 10 710 kr 7 2200 15 400 kr 33 1620 53 460 kr 21 1000 21 000 kr 47 1260 59 220 kr 40 1360 54 400 kr 2 1240 2 480 kr 19 1200 22 800 kr 42 1530 64 260 kr 5 2200 11 000 kr 19 1620 30 780 kr 22 900 19 800 kr

Informaatika → Informaatika 2
195 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Karl Suur

Karl Suur Karl Suur (Karl I) oli alates 768. aastast Frangi riigi kuningas ja 800. aastast Rooma ja Frangi keiser. Karl Suur sündis aastal 742 ja suri 28. jaanuaril 814. aastal. Karl Suur elas 72- aastaseks. Ta valitses aastatel 768-814. Karl Suure isa oli Pippin Lühike ja Karl Suure poeg oli Ludwig Vaga. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile, mis olid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Karl Suur arvas, et ta on Rooma keisrite järeltulija ja seetõttu nimetas ta end Rooma keisriks. Karl I sõjaretked olid võidukad, ta alistas Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa ja madalmaad. Ainsana jäid alistamata tänase Prantsusmaa alad bretoonide maad (Bretagne) ja Itaalia lõunaosa. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Sakslased olid tol ajal veel paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käi...

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
38
ppt

Andorra

Umbes Andorra keskpaigas ühinevad Valira del Nord ja Valira d'Orient Valira jõest, mis voolab edasi Hispaaniasse. Tähtsamate jõgede seas on veel Arinsal ja Riu Madríu. Andorra paikneb ühes Püreneede kõrgorus. Org on tekkinud jääajal, mil liustikud laiendasid algselt kitsaid orge ning tekitasid kaasaviidud rusumaterjalist moreene. Andorra on väga mägine. Üle 2000 m kõrgusi mäetippe on 65. Kõrgeim mägi on Coma Pedrosa (2946 m). Madalaim koht on 840 kõrgusel Sant Julià de Lòria lähedal Hispaania piiri ääres. 36% on andorralased, 58,5% hispaanlased, 22,5% portugallased ja 10,1% prantslased (1. jaanuar 2006). Seisuga 31.12.2007 oli elanikkonna seas Andorra kodanikke 30 441 (36,6%), Hispaania kodanikke 27 476 (33,0%), Portugali kodanikke 13 519 (16,3%) ja Prantsusmaa kodanikke 5200 (6,3%). 36% on andorralased, 58,5% hispaanlased, 22,5% portugallased ja 10,1% prantslased (1. jaanuar 2006). Seisuga Rahvaarvu kasv on 0,274%

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
46
pptx

Jäälõhkujad

· Omab ka ainukesi aatomijäämurdjaid, mida on toodetud 9 tükki Aatomijäämurdja Lenin · Esimene aatomijäämurdja Lenin valmis 1959. aastal Venemaal · Pikkus: 134 m · Vee väljasurvemaht: 16 000 tonni · 3 tuumareaktorit, hiljem 2 · Kiirus: 33 km/h · Meeskond: 243 · Lõpetas tegevuse 1989. aastal · Praegu kasutatakse muuseumina Aatomijäämurdja 50 Let Pobedy · Projekt alustati 1989. aastal, valmis sai 2007 · Pikkus: 160 m · Vee väljasurve maht: 25 840 tonni · 2 tuumareaktorit · Kiirus: 40 km/h · Suudab lõhkuda kuni 2.8 m paksust jääd · Meeskond: 140 · Laevas on bassein, treeningsaalid, restoraan ja raamatukogu VIDEO Eesti jäälõhkujad · Tallinna sadama esimene jäämurdja oli Stadt Reval · Jäämurdja ehitati Tallinna Börsikommitee tellimusel 1895. aastal Stettinis · 1915. aastal mobiliseeriti Stadt Reval sõjalaevastikku · Jäämurdja osales 1941. aasta augustis Balti laevastiku evakueerimisel Tallinnast

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Lineaarsete võrratuste süsteemid

27 x - 71 < 0 27 x < 71 x< =2 27 27 Näide 1 (4) Teise võrratuse lahendame analoogselt esimesega: 2 x + 7 3x - 5 10 - 3 x < +8+ 3 7 5 35(2 x + 7) - 15(3x - 5) - 8 105 - 21(10 - 3 x) <0 105 70 x + 245 - 45 x + 75 - 840 - 210 + 63 x <0 105 88 x - 730 730 13 <0 88 x - 730 < 0 x< =8 105 88 44 Näide 1 (5) Esimese võrratuse lahendite hulk: A = x : x < 2 17 27

Matemaatika → Matemaatika
24 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Prantsusmaa valitsejad

Merovingian Dynasty Merovech 447-58 Childeric I 458-82 Clovis I 482-511 Childebert I 511-58 Clothaire I 558-62 Charibert 562-66 Sigebert I 562-75 Chilperic I 566-84 Clothaire II 584-628 Dagobert I 628-37 Clovis II 637-55 Clothaire III 655-68 Childeric II 668-74 (St) Dagobert II 674-78 Theuderic III 674-91 Clovis III 691-95 Childebert II 695-711 Dagobert III 711-16 Chilperic II 716-21 Theuderic IV 721-37 Childeric III 743-51 Carolingian Dynasty Pepi...

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sooline palgalõhe

väiksed Poolas ja Rumeenias, kuid Tsehhi ja Slovakkia on ses suhtes Eestiga sarnased. Üldiselt on Euroopa riikide arengud soolise ebavõrdsuse vähendamises olnud erisuunalised, mistõttu on üldist trendi raske välja tuua. Väikseim on palgalõhe muusika- , teatri- ja kunstierialade puhul, kuid sealgi teenivad mehed pisut rohkem. Arhitektuuri ja ehituse vallas rakendusliku kõrghariduse omandanute seas teenivad mehed brutopalka umbes 1200 eurot kuus ja naised 840 eurot kuus. Üsna suur on lõhe ka sotsiaal- ja käitumisteaduste ning tervishoiu puhul. Näiteks tervishoiu vallas rakendusliku kõrghariduse saanud mees teenib umbes 1250 eurot kuus, samal ajal kui naine teenib samas vallas sama haridusega vaid veidi üle 900 euro kuus. (Delfi: Sooline palgalõhe Eestis on masendav: 2013) Suurem osa meeste ja naiste vahelise palgalõhe põhjustest on teadmata, uuringu järgi võib see tuleneda isikuomadustest, diskrimineerimisest, aga ka liialt

Ühiskond → Ühiskond
24 allalaadimist
thumbnail
34
xls

2009 Riigi eelarve seadus

­ Sihtasutus Eesti Draamateater 39 173 940 39 173 940 0 0 0 0 39 173 940 ­ Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 3 840 031 3 840 031 0 0 0 0 3 840 031 ­ Sihtasutus Vene Teater 20 864 339 20 864 339 0 0 0 0 20 864 339 ­ Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 19 745 112 19 745 112 0 0 0 0 19 745 112

Majandus → Majandus
38 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajalugu, keskaeg

1.Euroopa poliitilise kaardi kujunemine vana-aja lõpul ja vara keskajal, teada olulisi ajaloosündmusi (aeg) mõju poliitilisele kaardile. Theodosiuse testament 395.a Ühtne Rooma keisririigi jagunemine Lääne-ja Ida-Roomaks. Viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476.a Lääne-Rooma keisririigi lagunemine. Frangid vallutavad Gallia 486.a Frangi keisririigi sünd. Karl Martelli Poiteirs´ lahingus lüüa saamine 732.a Frangi riik suudeti siiski päästa. Kirikuiriigi teke 756.a Pippin andis paavstile Itaalia valitseda, millest said paavstid aluse panna otsese võimu Karl Suure sõjakäigud 774.a Riik saavutas oma suurima ulatuse + langbardide kuningriigi vallutamine. all seisvale kirikuriigile. Verduni kokkulepe 843.a Frangi riigi jagamine kolmeks sõltuvatuks riigiks. 2. Keskaja mõiste, ajalised piirid, tunnusjooned. · Keskaeg on üldajaloo osa, mis järgneb v...

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kodutoo nr.1,2

termotöötlusest lähtudes)? Milline on antud terase tüüpiline termotöötlus? Tegemist on lähtudes kasutusalast konstruktsiooniterasega ja termotöötlusest lähtudes parendatava terasega. Antud terase tüüpiline termotöötlus on: täiskarastamine ja kõrgnoolutamine. 2. Milline on antud terase optimaalne karastustemperatuur ja millised on terase struktuuriosad peale karastamist? Antud terase optimaalne karastustemperatuur on 840 - 880oC. Peale karastamist on ainult martensiit. 3. Milline on antud terasest detaili kasutusotstarbest tulenev optimaalne noolutustemperatuur? Kuidas nimetatakse sellist noolutust? Millised on noolutatud terase struktuuriosad? Optimaalne noolutustemperatuur on 450 - 650 oC(õpik lk. 165), jahutus õhus. Sellist noolutust nimetatakse kõrgnoolutuseks. Noolutatud terase struktuuriosad on Ferriit + Tsementiit. 4

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
388 allalaadimist
thumbnail
34
ppt

Varakeskaegne kunst Euroopas

html Viikingite kunst Viikingite kunstis on tuntuimad: Ruunikivid Püstpalkkirikud Laevaninadesse ehitatud lohepead Viikingite laevad http://staap02.files.wordpress.com/2009/01/viking31.jpg Viikingite laeva ehitus Viikingite laevadel olid raa purjed ja laeva ninale oli ehitatud lohepea www.kids.ee/est/index.php?productID=884 Varakeskaegsed Viikingite ornamentikastiilid Osberg/Broa (750 840 a) Borre (830 970 a) Jelling (880 1000 a) Mammen (950 1060 a) Ringerike (980 1050 a) Ornamentikastiilid Borre Jelling Mammen Ringerike Viikingite kunst Viikingite Osebergi laevahauast leitud vanker ning tema puitnikerdusega kaunistused (800 875 a.). http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Ruunikivi Ruunikivi Rootsis

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
7
xlsx

Bilanss

Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 965 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072 Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) 2 292 Põhivara akumuleeritud kulum(miinus) -778 173 Lõpetamata ehitised 8 840 eTTEMAKSED MATERIAALSE PÕHIVARA EEST 0 Kokkumateriaalne põhivara 1 836 996 IT süsteemid 5445 PÕHIVARA KOKKU 1 843 341 VARAD KOKKU 2 533 327 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Laenukohustused Lühiajalised pangalaenud 54763 Lühiajalised kapitaliremondikohustused 673

Informaatika → Arvutiõpetus
94 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kaltsiumiühendid

kvaliteet suureneb. Lisaks kasutatakse kaltsiumkarbonaati ka värvides, plastikus, kummides, keraamikas, klaasis, paberis, õli rafineerimisel, raua maagi ning vee puhastamisel. Kasutatakse toidu lisaainena. Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat on tuntud kui toidulisand E170, mida kasutatakse leibades, tortides, jäätistes, maiustustes, vitamiinides. kaltsiumkarbonaat reageerib tugevate hapetega. Vabaneb süsinikdioksiid. CaCO3 + 2 HCl CaCl2 + CO2+ H2O üle 840 °C kuumutamisel vabaneb süsinikdioksiid. Moodustub kaltsiumoksiid, mis on tuntud kui kustutamata lubi. CaCO3 CaO + CO2 Kaltsiumkarbonaat reageerib veega, mis on küllastunud süsinikdioksiidiga. Moodustub vees lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat. CaCO3 + CO2 + H2O Ca(HCO3)2 d) Ca(HCO3)2

Keemia → Anorgaaniline keemia ii
6 allalaadimist
thumbnail
6
docx

KUIDAS SÄÄSTA VETT?

- Ühesüsteemne wc-pott võib korraga väljastada 9-12 liitrit vett. Kahesüsteemse poti loputamisvee kogused on eri firmade wc-pottidel erinevad, kõikudes 2-6 liitrini. Kui arvestada, et neljaliikmelise pere iga liige kasutab wc-d kuus korda päevas, vajutades ühe korra rohke (4 l) ja viis korda vähese loputuse (2,4 l) nuppu, siis kulub perel päevas 64 liitrit ja aastas 23 360 liitrit vett. Üheksaliitrise loputusega kulub samal perel päevas 216 liitrit ja aastas 78 840 liitrit vett. - Eelista vanniskäigule dušši. Pestes vannis kulutud ligi 3 korda rohkem vett. - Lühendades dušši all käimist ühe või kahe minuti võrra võid säästa vett kuni 12 liitrit päevas! - Hambaid või pead pestes, end raseerides või käsi seebitades keera vesi kinni. Sellega võid säästa ligi 40 liitrit vett päevas. Nõudepesumasinad veesäästlikumad kui käsitsi pesemine. Alustage pesemist alles siis, kui on

Loodus → Keskkonna ökonoomika
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

TOIDUAINETE MASSIMÕÕTUDE JA MAHUMÕÕTUDE VAHEKORD

Sojajahu 450 45 7 2,3 170 Piimajahu 450 45 7 2 220 Täisterajahu 600 60 8 165 Sepikujahu 600 60 9 Kuklijahu 650 65 9 Odrakruubid 800 80 12 4 125 Odratangud 600 60 10 3,3 145 Tatratang 840 84 Kaeratang 400 40 Hirss 900 90 Läätsed 250 25 Nisukliid peened 350 35 5 Nisukliid jämedad 200 20 3 Linnased 650 65 9 165 HELBED Kaerahelbed 350 35 5 Maisihelbed 150 15 3 1 665 Odrahelbed 310 30 5 2 250 Kartulihelbed 620 60

Toit → toiduainete sensoorse...
9 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga

Tallinna Tehnikaülikool 2018 Mehaanika ja tööstustehnika instituut Praktikumi nr. 5 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Kasutatud töövahendid: Kõvadus mõõtmis vahendid, kaks ahju, katsekehad Töökäik: Karastamise tähtsus: Terase tugevuse ja kõvaduse või kõvaduse ja kulumiskindluse tõstmine. Katastamise käigus saadakse ebastabiilne struktuur. Karastamise lõpptulemuseks soovitakse saada martensiitstruktuuri. Noolutamise tähtsus: Kuumutamisel suureneb aatomite liikuvus ja toimuvad difusiooniprotsessid ­ seda intensiivsemalt, mida kõrgem on tempe...

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
20
txt

Arvutid I - Labor nr. 2

w 392 200 328 200 0 w 384 192 328 192 0 w 336 160 336 168 0 w 336 176 336 264 0 w 344 184 344 256 0 w 328 200 328 304 0 w 312 304 328 304 0 w 320 232 320 272 0 w 312 272 320 272 0 w 360 288 360 240 0 w 360 240 312 240 0 w 352 208 352 280 0 w 312 208 352 208 0 w 328 192 328 160 0 w 696 152 712 152 0 w 1040 8 712 8 0 w 1040 136 712 136 0 w 1040 296 744 296 0 w 232 336 736 336 0 w 1040 104 824 104 0 w 1040 72 776 72 0 w 1040 232 832 232 0 w 1040 200 784 200 0 w 1040 168 736 168 0 w 1040 360 840 360 0 w 1040 424 856 424 0 w 1040 328 792 328 0 w 1040 264 712 264 0 w 712 104 712 8 0 w 712 152 712 136 0 w 712 264 712 200 0 w 736 168 736 336 0 w 744 344 744 296 0 w 752 416 752 352 0 w 776 72 776 376 0 w 784 384 784 200 0 w 792 328 792 392 0 w 800 424 800 400 0 w 664 440 824 440 0 w 824 104 824 440 0 w 664 440 664 424 0 w 752 416 856 416 0 w 856 424 856 416 0 w 848 424 800 424 0 w 832 232 832 448 0 w 840 456 840 360 0 w 848 424 848 456 0 w 848 456 1040 456 0 w 1040 488 920 488 0

Informaatika → Informaatika
29 allalaadimist
thumbnail
20
txt

Informaatika II praktikum

w 392 200 328 200 0 w 384 192 328 192 0 w 336 160 336 168 0 w 336 176 336 264 0 w 344 184 344 256 0 w 328 200 328 304 0 w 312 304 328 304 0 w 320 232 320 272 0 w 312 272 320 272 0 w 360 288 360 240 0 w 360 240 312 240 0 w 352 208 352 280 0 w 312 208 352 208 0 w 328 192 328 160 0 w 696 152 712 152 0 w 1040 8 712 8 0 w 1040 136 712 136 0 w 1040 296 744 296 0 w 232 336 736 336 0 w 1040 104 824 104 0 w 1040 72 776 72 0 w 1040 232 832 232 0 w 1040 200 784 200 0 w 1040 168 736 168 0 w 1040 360 840 360 0 w 1040 424 856 424 0 w 1040 328 792 328 0 w 1040 264 712 264 0 w 712 104 712 8 0 w 712 152 712 136 0 w 712 264 712 200 0 w 736 168 736 336 0 w 744 344 744 296 0 w 752 416 752 352 0 w 776 72 776 376 0 w 784 384 784 200 0 w 792 328 792 392 0 w 800 424 800 400 0 w 664 440 824 440 0 w 824 104 824 440 0 w 664 440 664 424 0 w 752 416 856 416 0 w 856 424 856 416 0 w 848 424 800 424 0 w 832 232 832 448 0 w 840 456 840 360 0 w 848 424 848 456 0 w 848 456 1040 456 0 w 1040 488 920 488 0

Informaatika → Arvutid
8 allalaadimist
thumbnail
7
txt

Paralleelülekandega loendur mooduliga 10, -1

w 16 272 32 272 0 w 32 272 32 288 0 w 32 272 64 272 0 w 64 272 64 288 0 w 32 192 8 192 0 w 8 192 8 344 0 w 8 344 16 344 0 w 16 344 16 368 0 w 72 328 72 368 0 w 40 328 40 344 0 w 40 344 56 344 0 w 56 344 56 368 0 w 40 344 32 344 0 w 32 344 32 368 0 150 672 608 672 648 1 2 0.0 w 824 560 680 560 0 w 680 560 680 608 0 M 784 728 784 776 0 2.5 M 928 728 928 776 0 2.5 M 1072 728 1072 776 0 2.5 M 1216 728 1216 776 0 2.5 M 672 648 672 776 0 2.5 w 24 408 24 528 0 w 24 528 664 528 0 w 664 528 664 608 0 w 840 600 840 504 0 w 840 504 64 504 0 w 64 504 64 408 0 w 984 504 984 488 0 w 984 488 160 488 0 w 160 488 160 408 0 w 1128 472 280 472 0 w 280 472 280 408 0 w 1272 440 424 440 0 w 424 440 416 440 0 w 416 440 416 248 0 152 464 312 464 384 1 2 0.0 152 536 312 536 384 1 2 0.0 152 584 312 584 384 1 2 0.0 152 632 312 632 384 1 2 0.0 w 680 256 680 288 0

Informaatika → Informaatika
149 allalaadimist
thumbnail
39
xls

Informaatika I Tabelid

07.01.2010 Meigas Reijo Abja mänd 3 23 08.01.2010 Kesa Katy Tali tamm 2 41 12.01.2010 Siil Aigi Tali mänd 4 90 12.01.2010 Kuusk Maria Tori kask 1 312 13.01.2010 Sarapik Evi Tori mänd 5 23 14.01.2010 Pajusaar Hanno Tali vaher 2 832 18.01.2010 Tubin Ahti Tali tamm 4 431 18.01.2010 Tubin Ahti Tali mänd 3 840 19.01.2010 Salu Argo Abja saar 1 121 21.01.2010 Naaber Paul Abja mänd 3 201 21.01.2010 Väljas Arvi Abja mänd 2 342 22.01.2010 Kadak Priit Tali tamm 5 111 24.01.2010 Karu Salme Tali mänd 5 179 25.01.2010 Meigas Reijo Abja saar 3 92 26.01.2010 Kadak Priit Tali saar 1 203 28.01.2010 Karu Salme Tali lepp 2 283 30.01

Informaatika → Informaatika
235 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun