Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) Suurimad omavalitsused Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 7 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr petakse ka
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Jaapan Koostaja: Marko Tõnisson Rühm: E-08B Pärnu 2009 Üldandmed Riik: Jaapan Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 600 000 inimest Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² Riigikeel: jaapani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Tôkyô Rahaühik: Jaapani jeen Geograafiline asend Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa.
madalam õhutemperatuur, mis omakorda tõstab päikesepaneelide efektiivsust. Kui nüüd võrrelda Eesti ja Saksamaa päikeseenergia tootlikkust, siis aasta lõikes on see üsna sarnane. Eesti eripäraks aga on see, et talvekuudel on siin päikeseenergiat võrreldes suvise ajaga ligi 8 korda vähem. Kui võrrelda numbreid, siis näiteks Saksamaal asukohaga Berliin on 1kW päiksepaneelide tootlikkus aastas 829 kWh ja Tallinnas on see 835 kWh. 8 Eestis on peamisteks päikeseelektrijaamade arengut pidurdavateks teguriteks elektrienergia madal ostuhind ja väga keerukas üldvõrguga liitumise protsess eraisikule kui väikesele tootjale. Soomes näiteks on võimalik lihtsustatud korras väikeste päikese- ja tuuleenergia süsteemide liitmine võrguinverteriga üldvõrku.
omaduste poolest (sügavus km-tes) : 0 - 40 Maakoor 10 - 400 Vahevöö ülaosa 400 - 650 Üleminekuvöö ehk siirdetuum 650 - 2700 Vahevöö ülaosa 2700 - 2890 D´´ kiht ( mõnikord lisatud vahevöö ülaosale ) 2890 - 5150 Välimine tuum 5150 - 6378 Sisemine tuum Suurem osa maa massist on koondunud vahevöösse, enamik ülejäänust tuuma. atmosfäär = 0. 0000051 ookeanid = 0. 0014 maakoor = 0. 026 vahevöö = 4. 043 välimine tuum = 1. 835 sisemine tuum = 0. 09675 [3] Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik ära tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi-ja tolmupilvega. Tolm selles pilves oli kleepjas ja hakkas lumehelvestena kokku jääma, sellised klombid kleepusid üksteise külge, moodustades kivimkehasid, mida võiks pidada planeedialgeteks. Nende läbimõõt on vaid mõni kilomeeter.
Riisipere, peatutes Keilas, Kulnas, Vasalemmas, Kibunas, Laitses, Jaanikal ja Riisipere raudteejaamas. 3. Esimese Eesti Vabariigi aegsed raudtee liinid 1918. aastal moodustati Eesti Vabariigi teedeministri käskkirjaga Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude baasil Iseseisev Eesti Vabariigi Raudtee. Selleks ajaks oli Eestis kokku 835 km raudteed, millest 648 km oli laiarööpmeline ja 187 km kitsarööpmeline. Vedureid oli Eestil 162, reisivaguneid 266 ja 2304 kaubaveovagunit. Pärast Esimest maailmasõda rajati Eestisse peamiselt kitserööpmelisi raudteesid. Esimese Eesti Vabariigi ajal loodi mitu uut rongiliini: Türi- Paide- Tamsalu liini hakati ehitama Esimese maailmasõja ajal kui sõjaväe raudteed. Avaliku liinina avati see 1918. Aastal. Liini pikkuseks oli 47 kilomeetrit.
puhul erinevate transpordiliikide kasutamisel lähtudes veose kaalust ja SDR väärtusest. Maanteeveo puhul kaubavedaja vastutuse ülempiir CMR-i järgi on 8,33 SDR-i veose iga brutokilogrammi kohta. Kui on tegemist kerge või kallihinnalise kaubaga, siis on mõte veetav kaup kindlustada. Peale selle peab vedaja kompenseerima veokulud, tollimaksu, käibemaksu ja muud kauba veoga seotud kulud. Meretranspordi puhul vastutus 2,5 SDR brutokilogrammi või 835 SDR kaubaühiku kohta, sõltuvalt sellest, milline summa on suurem. Õhutranspordi puhul on vedaja vastutus 17 SDR-i iga veose brutokilogrammi kohta. 55. Veose arvestusliku kaalu leidmine erinevate transpordiliikide kasutamisel. Autotransport : 1 CBM = 333 kg Õhutransport : 1 CBM = 167 kg Meretransport : 1 CBM = 1000 kg
09.2010 52 Tahvel 834 ,,Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund" kasutatuna koos märkidega 211 ,,Peatee", 221 ,,Anna teed" ja 222 ,,Peatu ja anna teed" näitab peatee suunda ristmikul. Tahvel 834 kasutatuna koos märkidega 186 ,,Muud ohud", 221 ,,Anna teed" ja 222 ,,Peatu ja anna teed" näitab sõidueesõigusega liiklemise suunda ristmikul. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 53 Tahvel 835 ,,Teeandmise koht jalgrattateel sõitjale" kasutatuna koos märkidega 221 ,,Anna teed" ja 222 ,,Peatu ja anna teed" näitab teeandmise kohta jalgrattateel ning jalgratta- ja jalgteel sõitjale. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 54 Tahvel 836 ,,Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel" kasutatuna koos märgiga 521 ,,Ühesuunaline tee" näitab, et ühesuunalisel teel
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
Puhja gümnaasium Elis Uiboupin 10r Jaapan Referaat Juhendaja: õpetaja Aili Tamm Puhja 2009 2 Sissejuhatus Autor valis oma referaadi teemaks Jaapan, kuna see tundus talle olevat kõige huvitavam riik. Jaapani esmakordne külastaja peab arvestama väikese kultuurisokiga, mis tõusva päikese maale astudes tabab. Elu on Jaapanis võrreldes sellega, millega me harjunud oleme, tunduvalt erinevam. Lisaks aasiapärasele kirevusele ja idamaisele olustikule liitub Jaapani elustiiliga ka ülimoodne lääne tehnikamaailm, mille eestvedajaks ongi tegelikult saanud juba Aasia riigid eesotsas Jaapaniga. Siit tulevad maailma vastupidavaimad autod, uusimad tehnikavidinad ja kasvõi inimese moodi robotid, mis võetakse kohalike perede poolt tõrkumata omaks ja pannakse koduseid töid tegema. Jaapan on maailma üks rikkamaid riike ja organiseerib oma asjad nii, et seal on üsna raske vaen...
AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Lisa 2. Raha ja pangakontod Raha ja pangakontod 31.12.2005 31.12.2004 Sularaha kassas 44 975 5 432 Arveldusarve Ühispangas 126 835 149 395 Kokku raha ja pangakontod 171 810 154 827 Lisa 3. Ostjate tasumata summad Ostjate tasumata summad 31.12.2005 31.12.2004 Ostjate tasumata summad 45 769 65 174 Ebatõenäoliselt laekuvad summad 0 0
w 384 160 432 112 0 w 432 112 480 112 0 w 1232 512 1232 368 0 w 1232 368 1344 368 0 w 1232 368 1232 176 0 w 1424 496 1424 368 0 w 1424 368 1376 368 0 w 1424 368 1424 176 0 154 192 368 256 368 0 2 0.0 I 256 368 272 368 0 0.5 154 272 416 336 416 0 2 0.0 154 352 464 416 464 0 2 0.0 I 416 464 432 464 0 0.5 154 432 512 496 512 0 2 0.0 I 496 512 512 512 0 0.5 w 272 368 336 368 0 150 592 400 688 400 0 4 5.0 w 336 368 464 368 0 w 960 208 1200 208 0 w 1200 208 1200 16 0 w 1200 16 1280 16 0 x 807 399 835 403 0 15 A=B w 192 384 160 384 0 w 192 352 144 352 0 w 144 336 144 352 0 w 144 352 144 384 0 w 160 384 160 256 0 w 160 384 160 416 0 w 272 400 112 400 0 w 272 432 128 432 0 w 112 400 112 448 0 w 112 400 112 320 0 w 128 480 128 432 0 w 128 432 128 224 0 I 336 416 352 416 0 0.5 w 352 416 368 416 0 w 368 416 368 384 0 w 368 384 464 384 0 w 464 368 592 368 0 w 464 384 592 384 0 w 352 448 80 448 0 w 80 512 80 448 0 w 80 448 80 304 0 w 352 480 96 480 0 w 96 544 96 480 0 w 96 480 96 192 0
seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on üks Gümnaasium (Puurmani Gümnasium), üks algkool (saduküla Lasteaed-Algkool) ja üks lasteaed (Puurmani lasteaed Siilipesa). Valla teritooriumil prügilat ei ole. Koostöös Põltsamaa ja Pajusi vallaga toimub jäätme käitlus. Demograafiline situatsioon Puurmani vallad on aastatega kahanevas seisus olnud. Puurmani vallas oli vallavalitsuse andmetel 01.01.2010 seisuga 1745 inimest, neist 835 meest ja 910 naist. Puurmani vallas elab 6 inimest km2 kohta. Puurmani valla soolis-vanuseline struktuur on suhteliselt ühtlane, ilmne naiste ülekaal tekib alles pensionieas. Maastik: Puurmani vald jääb kahe maastikulise regiooni Võrtsjärve nõo ja Kesk-Eesti tasandiku piiridesse. Puurmani valla piirkonnas on peamisteks maastikutüüpideks lainjad alluviaaltasandikud, abradeeritud moreentasandikud, jääpaisjärve tasandikud ja märgalad
Mustlased 204 958 Valgevenelased 521 443 Tadzikid 200 303 Kabardiiinid 516 826 Kalmõkid 183 372 Kumõkid 503 060 Lakid 178 630 Grusiinid 157 803 Juudid 156 801 Moldovlased 156 400 Korealased 153 156 Tabassaraanid 146 360 Tserkessid 124 835 Balkaarid 112 924 Türklased 105 058 Nogaid 103 660 Kirgiisid 103 422 Eestlasi elab Venemaal 17 875 inimest. Neist 7711 meest ja 10164 naist. 65% eestlastest elab linnas ja 35% maapiirkonnas. Erinevaid põlisrahvaid loendati üles Venemaal 47, mille alla kuulub 321 830 inimest. Inimeste arvult suuremaid, tuhande piiri ületavaid põlisrahvaid on kokku 9 (vt.Joonis ). Väikseima grupi moodustavad setod 123 inimesega.
2003 755 46,28 2004 787 40,95 2003 756 46,76 2004 797 36,62 2003 767 60,19 2004 801 50,00 2003 771 73,00 2004 802 56,00 2003 778 44,00 2004 805 56,00 2003 780 56,51 2004 808 54,37 2003 784 66,38 2004 816 53,00 2003 787 47,90 2004 820 57,62 2003 797 37,59 2004 823 65,32 2003 801 66,87 2004 828 53,33 2003 802 53,00 2004 829 19,25 2003 805 58,00 2004 835 53,00 2003 808 58,60 2004 839 47,38 2003 816 53,00 2004 840 41,77 2003 820 45,73 2004 843 61,55 2003 823 56,47 2004 844 61,86 2004 848 45,78 2004 849 57,78 2004 859 63,71 2004 860 55,39
ka pensioniealistele. Töövõimetuspensioni makstakse kuni pensionieani. Lapsed, kes enne said lapsinvaliidi pensioni, saavad nüüd puudega lapse toetust. Toitjakaotuspension -- toitjakaotuspensioni saab toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliige, sealhulgas alla 24-aastane õpilane või üliõpilane. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel või mitte. Keskmine toitjakaotuspension oli 2000. aastal 835 krooni kuus, 2002. aastal 1028 krooni. Statistiliselt on toitjakaotuspensionärina arvel isikud, kelle pereliikmed saavad toitjakaotuspensioni. Niisiis on pensioni saajate arv ja pensionäridena arvel olevate isikute arv erinev. Selliseid nüansse tuleb statistikat kasutades hoolega jälgida. Rahvapension -- pension, mis määratakse isikule, kellel ei ole õigust vanadus-, töövõimetus- või toitjakaotuspensionile nõutava pensionistaazi või
................................................................................Tööstuse areng 12......................................................................................... Transpordi iseloomustus 13...............................................................................................Turismi iseloomustus 14...................................................................................................Kasutatud materjal Riigi üldiseloomustus Üldandmed Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 066 000 inimest Pealinn: Tky Pealinna elanike arv: 8 550 000 inimest Keel: jaapani Rahaühik: jeen (JPY) Geograafiline asend Jaapan koosneb saarteketist, millest 4 suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh
818 Tellingud, lavad, tõstukid Tellingud koos montaazi ja 150 m2 0,2 1,33 2,6 589,5 8181 demontaaziga koos laenutusega 82 Ajutised tehnosüsteemid 823 Valgustus 8231 Ajutine valgustus 270 jm 0,1 1,3 351,0 83 Masinad ja seadmed 832 Mobiilkraana 8321 Autokraana 120 tund 89,48 10737,6 835 Betoonipumbad Segurauto (7m3) koos 61 kord 23,0 1403,0 betoonivalamisega ja 8351 auto pesuga 86 Energiakulu 861 Elektrikulu 8611 Ajutine elektrikulu objektil 9 kuu 1,0 16570,0 149130,0 862 Veekulu 8621 Ajutine vee kulu objektil 9 kuu 1,0 2662,0 23958,0 Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] 87 Veod 874 Jäätmekäitlus
Tallinna Prantsuse Lütseum Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik ...............................................................................................9-10 Linnastumine ...........................................................................................11 Energiamajandus ....................................................................................12-17 Põllumajandu...
toiduainetööstus (12,3%). Haritavat maad on 27,5%. Põllumajanduses on valdav piima-lihakarjakasvatus. Kasvatatakse nisu, otra, kaera, suhkrupeeti, kartulit, söödapeeti, köögi- ja puuvilja ning tubakat. Teeninduses annab rahandus 29%, veondus ja side 28% tulust. Olulised tööandjad on Brüsselis asuvad rahvusvahelised organisatsioonid. Belgia on Euroopas enim kontsentreeritud pangandusega riike, 5 suurimale pangale kuulub 835 krediidiasutuste koguvarast. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 8 Belgias on väga tihe raudteede- ja maanteedevõrk. Raudteid on kokku 3518 km, kattega maanteid umbes 117000 km. Siseveeteid on 1493 km. Jõgesid ühendavad rohked kanalid. Antwerpi sadam on veosekäibelt Euroopas teisel kohal. 2006. aastal käis sealt läbi 167,3 miljonit tonni. Riigis on 1485 km gaasi-, 158 km nafta- ja 535 km muid torujuhtmeid.
Ülenurme Gümnaasium Jaapani budism Referaat Koostaja: Gelvin Palk Klass: 11C Juhendaja: Pille Kuusik Ülenurme 2010 SISUKORD 1.1. ÕPETUSE PÕHIMÕISTED:.................................................................................................................................4 3.1. JAAPANI BUDISMI AJALOOLINE ÜLEVAADE...................................................................................10 3.2. BUDISM JAAPANI KODUS............................................................................................................................ 11 3.2.1. Teejoomise tähtsus.............................................................................................................................. 12 3.3. JAAPANI BUDISTLIKUD USUPÜHAD..................................................................
Üldandmed Saudi Araabia lipp Saudi Araabia vapp Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub kuumus kuni 50 kraadini. Sademeid ...
Maksimaalne lennukõrgus: 7620 m Fokker 70 Maht: 79 reisijat Pikkus: 30,91 m (101 jalga 5) Tiivaulatus: 28,08 m (92 jalga 2) Kõrgus: 8,51 m (27 jalga 11) Tiiva pindala: 93,5 m 2 (1006 ruutjalga) Tühimass: 22673 kg (£ 49.985) Max õhkutõusu massi: 36740 kg (£ 80.998), vabatahtlik stardimass on 38100 kg, 39915 kg ja 41.730 kg Jõuseadme: 2 × Rolls-Royce Tay Mk.620 turbofans, 61,6 kN (13800 lbf) tõukejõud Suurim kiirus: Mach 0,77 Kiirus: 835 km / h (519 mph; 451 kn) Kaugus: 2010 km (1249 mi; 1085 NMI) või 3410 km (1840 NMI) kõrge brutokaal versioon ekstra kütusepaake Kõrgus: 10,668 m (35,000 ft) Fokker 70 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase General Dynamic F-111 Meeskond. 2 (piloot ja relvasüsteemi operaator) Pikkus: 22,4 m Kõrgus: 5,2 m
823 Valgustus 8231 Ehituskrundi ajutine valgustamine 140 jm 0,1 1,3 1820 83 Masinad ja seadmed 69192 832 Mobiilkraanad 1440 h 59832 835 Betoonipump 720 h 1,0 13 9360 87 Veod 25320 871 Materjalide vedu 50 korda 120 6000 874 Jäätmekäitlus
Aasta Rahavoog Diskonteerimis- Rahavoogude Kumulatiivne (CF) tegur 15% puhul praegune rahavoog (tabel 2) nüüdisväärtus 1 487 0,8696 423,5 423,5 2 517 0,7561 390,9 814,4 3 590 0,6575 387,9 1202,3 4 861 0,5718 492,3 1694,6 5 835 0,4671 390,0 2084,6 = 2084,6 RAHAVOOGUDE ARUANDEST Nüüdispuhasväärtus NPV 5.a. 15% = 2084,6 2000 = 84,6 tuhat euri Omanike nõutav tulunorm on 15%, millele lisandub tulu 84,6 tuhat euri (NPV >0). Järelikult on projekti tasub investeerida. 21.2. Kasumiindeks: 2084,6 PI = = 1,04 PROJEKTI MAKSUMUS 2000
03.2014) 6. Energiatõhususe ja tehnoseadmete tunnikonspekt 2013 (22.03.2014) 7. AS Purmo koduleht [WWW] http://www.purmo.com/et/tooted/plaatradiaatorid/purmo- ventil-compact.htm#tehnilised-andmed (24.03.2014) 8. AS Cerbos koduleht [WWW] http://www.cerbos.ee/img/cms/katlad/Kostrzewa-boiler- pellets-fuzzy-logic-2.pdf (22.03.2014) 9. AS Ebtherm koduleht [WWW] http://www.ebtherm.ee/tooted/ventilatsioon/hcvhch (13.04.2014) 10. Eesti standardikeskus kooli õppematerjal EVS 835:2003 Kinnistu veevärgi projekteerimine (13.04.2014) 11. Eesti standardikeskus kooli õppematerjal EVS 846:2003 Kinnistu kanalisatsiooni projekteerimine (14.04.2014) 27 LISAD 1. IDA ICE simulatsiooni raport 2. Pelleti katla tootja andmed 3. Ventilatsiooni agregaadi tootjapoolsed andmed 28
21 11.3. Kasumiplaan Kasumiplaan 1.aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta 1. Müügitulu 1 183 000 3 832 500 5 475 000 6 022 500 2. Teenuse osutamise kulud: - kütus 189 600 569 400 759 200 835 120 - töötajate palgakulu (koos ettevõtte 432 000 1 566 000 2 106 000 2 400 000 maksukuluga) - liisingud 120 000 340 000 500 000 500 000 -taksode hoolduskulud (remont,kindlustus, 25 000 70 000 100 000 100 000 ülevaatused) 3. Turustuskulud: - reklaam 26 000 40 000 30 000 20 000
25.03.2009 kr kr kr 4 190 kr kr kr kr 9,3 mln 9 mln 04.06.- 3 205 5 070 4 360 6 595 13 135 24 415 10.06.2009 kr kr kr 3 530 kr kr kr kr 7,7 mln 9 mln 09.07.- 2 425 2 940 2 105 4 810 11 340 15.07.2009 kr kr kr 1 950 kr kr 6 835 kr kr 2,5 mln 9 mln 13.08.- 2 885 1 765 2 115 4 205 12 250 19.08.2009 kr kr kr 2 130 kr kr 7 035 kr kr 5,4 mln 9 mln 03.09.- 1 900 2 255 2 625 3 225 10 260 09.09.2009 kr kr kr 1 500 kr kr 5 435 kr kr 1 mln 9 mln
· 985 esimesed Islandilt lähtunud viikingite asundused Gröönimaal · 1000 Leif Eiriksson jõudis Põhja-Ameerika idarannikule · 1018-1035 Knut Suure riik (Taani, Norra, Inglismaa) · 12. Sajandi algul Rootsi ristiusustamine SVEA?? Viikingite retked- Jagunes idateeks ja lääneteeks Idatee- - Taanlaste, norralaste esivanemad - Inglismaa - Frangi riik (846. Aastal Pariisi vallutamine) Normandia hertsogkonna rajamine Läänetee- Viikingid Inglismaal- · 835 rüüsteretked kenti ümbruses · 871 Wessexi kuningas Alfred sõlmis viikingitega vaherahu- danegeld; Danelaw ala · Norra viikingite retked 10. sajandi lõpus, jätkusid taanalste retked · Knut Suur (1016-1035) Inglismaa, Taani, norra ja Rootsi kuningas - Pärast Knudi surma ühendus lagunes, Inglismaa troonile Edward Usutunnistaja - 1066 suri Edward Usutunnistaja, trooni haaras Harold Godswin - 1066 Nomandia Guillaume (William vallutaja) Hastingsi lahing
1961 pärast revolutsiooni Kuubal ta teatas, et sotsialism on üles ehitatud Nõukogude Liidus, et on alanud kapitalismikriisi kolmas üldetapp, et kommunism on jõudnud Ameerika lähedale Kuubale. Ta väitis, et nüüd algab sotsialism, kus kaovad igasugused erinevused inimeste elamistingimuste ja töö vahel, linnade ja maakohtade vahel. Hakatakse kolhoose rajama. Hrustsovi ajal hakkasid inimesed laagritest tagasi tulema. 94 000 oli umb Eestis represseerituid. 1954-1960 vabaneb umb 27 835 eestlast vangilaagritest. 1964 kõrvaldatakse Hrustsov võimult (poliitbüroo otsusega, kuna H ettearvamatus tüütas ära). H kirjutas ise avaldusele alla. 1964-1982. Leonid I. Breznev (stagnatsioon) 1965- valitsusjuhiks saab Kossõgin, kes üritab majandusreformi (üle minna turuhindadele, et turg reguleeriks tootmist). Reformi algus rahvale meeldis ning see saavutas edu ja rahva poolehoid Kossõginile suurenes. Breznevile see aga ei meeldinud ning majandus sumbus taas plaanimajandusse
(tapakaalus) Teravili 1940 655 1223 782 72 1945 370 695 393 30 1950 522 1140 508 54 1955 228 835 558 62 1960 301 1303 857 100 1965 591 1481 955 107 1970 595 1414 1025 136 1975 922 1216 1181 162 1980 952 1146 1170 196
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
2003 755 46,28 2004 787 40,95 2003 756 46,76 2004 797 36,62 2003 767 60,19 2004 801 50,00 2003 771 73,00 2004 802 56,00 2003 778 44,00 2004 805 56,00 2003 780 56,51 2004 808 54,37 2003 784 66,38 2004 816 53,00 2003 787 47,90 2004 820 57,62 2003 797 37,59 2004 823 65,32 2003 801 66,87 2004 828 53,33 2003 802 53,00 2004 829 19,25 2003 805 58,00 2004 835 53,00 2003 808 58,60 2004 839 47,38 2003 816 53,00 2004 840 41,77 2003 820 45,73 2004 843 61,55 2003 823 56,47 2004 844 61,86 2004 848 45,78 2004 849 57,78 2004 859 63,71 2004 860 55,39 1. Ül.9.1. (Points: 7) Kasutage eelmise ülesande faili hypoteesid.xls. Lahendada järgmised ülesanded: 1
0 0 0 586 1 096 2 687 611 53 669 8 448 116 207 10 071 0 16 415 3 120 166 883 0 213 286 14 940 27 531 74 017 19 875 9 000 0 14 746 652 3 835 9 979 4 408 6 876 0 8 762 262 1 419 2 458 435 6 694 318 9 704 1 392 1 438 10 136 1 301 5 570 0 9 165 762 0 1 882 697 149 188 0 213 656 14 377 28 392 101 813 36 891
1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse.
Arvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja arvu bi selle imaginaarosaks. KOMPLEKSARVUD Kui a = 0, siis on tegemist imaginaararvuga bi, kui b = 0, siis saame arvu a + 0·i, mis on reaalarv a. Kui a = b = 0, siis siis saame tulemuseks arvu 0. KOMPLEKSARVU MÕISTE. TEHTED KOMPLEKSARVUDEGA Kaks kompleksarvu on omavahel võrdsed parajasti siis, kui nende reaalosad ja 1. Kompleksarvu mõiste imaginaarosad on vastavalt võrdsed: ...
10 097 549 10 076 581 10 066 158 10 045 401 10 030 975 10 014 324 9 985 722 9 957 731 402 668 405 006 407 810 410 290 413 609 414 372 415 832 417 520 16 305 526 16 334 210 16 357 992 16 405 399 16 485 787 16 574 989 16 655 799 16 730 348 8 201 359 8 254 298 8 282 984 8 318 592 8 355 260 8 375 290 8 404 252 8 443 018 38 173 835 38 157 055 38 125 479 38 115 641 38 135 876 38 167 329 38 529 866 38 538 447 10 529 255 10 569 592 10 599 095 10 617 575 10 627 250 10 637 713 10 572 157 10 541 840 21 658 528 21 610 213 21 565 119 21 528 627 21 498 616 21 462 186 21 413 815 21 355 849 1 997 590 2 003 358 2 010 377 2 010 269 2 032 362 2 046 976 2 050 189 2 055 496 5 384 822 5 389 180 5 393 637 5 400 998 5 412 254 5 424 925 5 392 446 5 404 322
7 Lahti 98 413 134,95 730,1 8 Kuopio 90 726 1127,4 80 9 Jyväskylä 84 434 105,9 789 10 Pori 76 144 503,17 150,83 11 Lappeenranta 59 073 758 77,7 12 Joensuu 57 858 1173,4 49,1 13 Rovaniemi 57 835 7600,73 7,6 14 Vaasa 57 241 183 311,2 15 Kotka 54 838 272 204 (1) Energiavarud Maavarad Võrreldes Eestiga on Soome maavarade poolest väga rikas. Soomes kaevandatakse metallimaake, millest tehakse vaske, tsinki, niklit, kroomi jne. Avastatud on plaattina,
Kütus 1 958 2 101 Lähetuskulud 6 719 4 021 Koolituskulud 0 2 731 Tööjõukulud 99 777 72 338 16 Amortisatsioonikulu 1 025 451 6 Muud 9 008 9 835 Ostetud teenused 42 401 38 147 Kokku üldhalduskulud 166 426 133 603 Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2011 2010 Lisa nr Palgakulu 1 250 886 1 415 356 Sotsiaalmaksud 424 753 485 388 Kokku tööjõukulud 1 675 639 1 900 744 14,15
aug.13 886 80 806 15 222 sept.13 886 76 810 14 412 okt.13 886 72 814 13 597 nov.13 886 68 818 12 779 dets.13 886 64 823 11 957 jaan.14 886 60 827 11 130 veebr.14 886 56 831 10 299 märts.14 886 51 835 9 464 apr.14 886 47 839 8 625 mai.14 886 43 843 7 782 juuni.14 886 39 848 6 934 juuli.14 886 35 852 6 083 aug.14 886 30 856 5 227 sept.14 886 26 860 4 366 okt.14 886 22 865 3 502 nov.14 886 18 869 2 633
2010 0 864 055/864 055 + 349 619=0,74 29 Rahavood äritegevusest (%) võlgnevusest Rahavood äritegevusest x 100 AS STV AS Starman Kohustused 2009 44 835 x 100/24 792=180,84% 131 220 x 100/1 055 988=12,43% 2010 46 096 x 100/25 111=183,57% 134 496 x 100/1 005 161=13,38% Kohustuste ja omakapitali osatähtsus (%) Kohustused x 100 AS STV AS Starman Bilansimaht 2009 24 792 x 100/95 165=26,05% 1 055 988 x 100/1 385 920=76,19%
Antsla Gümnaasium 12.b klass JOSTEIN GAARDER Referaat Juhendaja: õpetaja Antsla 2009 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................5 Elulugu.................................................................................................................................................6 Looming...............................................................................................................................................7 Teosed..............................................................................................................................................7 "Sofie maailm" kokkuvõte...................................................................................................................8 ...
50) CpG island detected in region 829 to 1028 (Obs/Exp = 1.34 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 830 to 1029 (Obs/Exp = 1.33 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 831 to 1030 (Obs/Exp = 1.41 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 832 to 1031 (Obs/Exp = 1.41 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 833 to 1032 (Obs/Exp = 1.41 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 834 to 1033 (Obs/Exp = 1.41 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 835 to 1034 (Obs/Exp = 1.42 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 836 to 1035 (Obs/Exp = 1.39 and %GC = 55.00) CpG island detected in region 837 to 1036 (Obs/Exp = 1.41 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 838 to 1037 (Obs/Exp = 1.44 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 839 to 1038 (Obs/Exp = 1.44 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 840 to 1039 (Obs/Exp = 1.44 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 841 to 1040 (Obs/Exp = 1.44 and %GC = 54.00)
214205 VONK Võidejuust krevetiga 100 g 214200 VONK Võidejuust singiga 100 g Cavatappi 50 Farfalle 500 LIPS Gnocchi 500g Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 Kood Artikkel Plast Metall Klaas 70064766 AGATHA RUIZ LIP BALM 228 X 70064728 AGATHA RUIZ LIP BALM 835 X 70064735 AGATHA RUIZ LIP BALM 836 X 70064759 AGATHA RUIZ LIP BALM 839 X 70064742 AGATHA RUIZ LIP BALM 840 X 70064711 AGATHA RUIZ LIP BALM 841 X 51230357 ALOE VERA KIDS SUNSAFE SPF 25 X 70065947 A MQ MY QUEEN BODYLOTION X 70065930 A MQ MY QUEEN EDP X
3400 53921 230 99558 3190 99558 11422 99558 844 31068 2377 31068 3532 31068 1210 48604 3232 48604 4134 48604 835 34178 2856 34178 3492 34178 Aasta Maakond Sektor 2014 Harju maakonTeenused* 2014 Tallinn Teenused* 2014 Lääne maakonTeenused* 2014 Lääne-Viru m Teenused* 2014 Pärnu maakonTeenused*
JAAPAN Jaapan (jaapani keeles (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Riigihümn : Kimi ga yo Pealinn : Tky Pindala : 377 835 km2 Riigikeel(ed) : jaapani Rahvaarv : 127 066 000 (2008) Rahvastiku tihedus : 337 in/km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Keiser : Akihito (alates 07.01.1987) Peaminister : Yukio Hatoyama Iseseisvus : umbes 660 eKr SKT : 4366 miljardit USD
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, v...
184 487 Utar Ardy Tartu 03:10:21 M20 82 38 Vaaks Mikk Viljandi 03:00:02 M20 305 2640 Veelmaa Taavi Lääne-Viru 03:18:38 M20 787 2893 Võigas Raimond Pärnu 03:45:23 M20 85 49 Ööpik Esko Rapla 03:00:05 M20 1645 2285 Aadli Erkki Harju 04:28:35 M21 1443 2523 Aalik Marko Harju 04:17:22 M21 835 1207 Aamisepp Andres Harju 03:48:01 M21 1094 1157 Aarniste Marek Tallinn 04:01:03 M21 1705 1357 Aas Jaanek Harju 04:31:48 M21 1347 1392 Aasaru Juhan Tartu 04:12:12 M21 145 508 Aasla Meelis Tallinn 03:06:53 M21 1226 1988 Ahven Priit Valga 04:06:51 M21 1492 2750 Aiaots Sander Tallinn 04:19:59 M21 2178 2158 Aija Ingmar Tartu 05:11:15 M21
Cnut was the king of Denmark, Norway and England, all England in 1016, was set out to rule as a rightful king Acted ruthlessly to secure the trone: seversl elading English killed Issued laws, founded monasterys, was a strong, efficient king, after his death the empire fell apart Pointed several English as bishops in Denmark, divided kingdom into 4 earldoms, while abroad The vikings of Normandy 789 first ships to England Big raid in Kent 835. three decades of yearly attacks, arrival of a full-scaled army Reasons_ Growth of population in Vikings home landin many european countries from 850´s onwards In Ireland, ScotlandWales and Cornwall- mainly Norwegian, in English, Frankish lands- Danish 9th C invaded England, conquered all nothern, Feudalism, manor system Feudalism- social system of rights and dutie based on land tenure and personal relationship
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
