Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kg taimi ning joovad korraga ära 136 l vett. MEEMÄGER Click icon to add picture Click icon to add 1) SUURUS Kõrgus: Ligikaudu 30 cm. picture Pikkus: 6070 cm. Saba pikkus: 2030 cm. Kaal: 816 kg, isased on emastest raskemad. PALJUNEMINE Suguküpsus: Umbes 18. elukuul. Innaaeg: Teadmata. Tiinuse kestus: 67 kuud. Poegade arv: 13. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Ööloom. Erak. Häälitsused: Pobisemine, niutsumine ja vingumine.
1484375 -379 1.0731292517 0.02642276 5.0095238095 0.177614 0.0731292517 78 1.0459587956 0.12262873 5.2857142857 0.093729 0.0459587956 362 1.1545454545 0.03218157 6.2571428571 -0.080567 0.1545454545 95 1.311023622 0.35230352 8.5142857143 0.310141 0.311023622 1040 1.0730730731 0.27642276 9.2095238095 -0.056112 0.0730730731 816 1.1567164179 0.48611111 10.80952381 0.164278 0.1567164179 1435 1.0516129032 0.45020325 11.419047619 -0.024162 0.0516129032 1329 1.263803681 0.64193767 14.695238095 0.132212 0.263803681 1895 1.1383495146 0.69342818 16.866666667 0.03136 0.1383495146 2047 0.8331556503 0.40582656 13.885714286 -0.169834 -0.1668443497 1198 1.0838131798 0
Rahvastik Maret Vihman. RAHVAARV *Eesti elanike arv ületas 1 milj. ................ aastal *Eesti elanike arv ületas 1,5 milj. ................. aastal *Eesti suurim elanike arv oli 1990.aastal – 1,572 miljonit. *praegu on elanike arv Toompuu, T., Taits,T. Eesti maakonnad ja linnad. Töövihik. 1997 järgi *Miks vähenes E.rahvastiku arv 17,sajandi lõpus, 18.saj.alguses? - - - *Miks vähenas E. rahvastiku arv ajavahemikus 1934- 1945? - ...
KINNITAN: OHUTUSJUHEND ETTEKANDJALE - BAARMENILE Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; - töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; - kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse; - tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; - kui s...
E U0 U1 Piirkond: 723,3 0,89 1,134 300 0,6 1,4 P6 644 666 722 723 Punkte: 663 690 755 751 12 694 736 816 820 Piirkond: 470 492 538 578 513,8 0,87 1,125 300 0,6 1,4 P5 Punkte: 449 481 532 570 8 6 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus KÜSIMUSED
2000 792 10 300 30 2000 794 10 250 25 2000 796 17 468 27,5294118 2000 799 18 470 26,1111111 2000 800 1,3 30 23,0769231 2000 801 1 15 15 2000 804 89,5 1790 20 2000 809 14,5 348 24 2000 811 41,2 1300 31,5533981 2000 812 25 763 30,52 2000 813 10,54 253 24,0037951 2000 815 23 460 20 2000 816 4,8 150 31,25 2000 819 6,5 228 35,0769231 2000 821 20 360 18 2000 823 26 630 24,2307692 2000 824 4,7 80 17,0212766 2001 102 57 1710 30 2001 107 37 114,8 3,1027027 2001 108 72 1650 22,9166667 2001 110 11,3 226 20 2001 116 262 5424 20,7022901 2001 118 7 126 18 2001 128 122 2040 16,7213115
a linnavolikogu otsuse kohaselt olid lasteaiad ühised kasvatusasutused poeg- ja tütarlastele. Vastu võeti 3-7 aastaseid lapsi. Eesõigus oli vaestel lastel ja neil, kelle vanemad töötasid. Eestikeelsetest lasteaedadest olid tasulised Linda Kiruski ja Kristliku Noorte Naisühingu lasteaed. Töö lasteaedades tugines peamiselt Fröbeli meetodile Tallinna Linnavalitsusele alluvate lasteasutuste arv jäi püsima järgmise kümnendi lõpuni. 1938/ 1939 tegutses 6 lastepäevakodu, kus oli kokku 816 last. Lasteaedades oli suur mure suur laste arv rühmades, mis mõjus negatiivselt kasvatustööle. Lasteaedadel oli oma kodukord ja tunnikava. Puudus ühtne õppekava. Lasteaedade tegevust ei reguleerinud ükski seadus, mis arenenud Euroopa riikides oli ammu kehtestatud. 1919-1940a. tegutses Tallinnas 33 eralasteaeda. Tuntumaiks kujunes Linda Kiruski lasteaed. Tallinna vanimad tegutsevad lasteaiad on Tallinna 1. Lasteaed Koplis ning Tallinna 5. Lasteaed Pärna tänaval.
2000 811 3,5 700 200 2001 812 1 210 210 2002 812 1 240 240 1999 813 1 200 200 2000 813 1,5 315 210 2001 813 3 453 151 1999 814 7,5 900 120 2002 814 10 1500 150 2001 814 10 1501 150,1 2002 815 0,3 60 200 1999 815 0,5 80 160 2000 815 0,5 80 160 2001 815 0,5 150 300 2001 816 0,2 24 120 1999 816 1,5 180 120 2000 816 1,5 226 150,6667 2000 819 0,7 140 200 1999 819 0,7 200 285,7143 2001 819 0,8 200 250 2002 819 0,9 240 266,6667 2002 820 1,5 130 86,66667 2001 820 1,5 350 233,3333 2000 820 2 400 200 1999 820 2,2 445 202,2727 2000 823 1 300 300 2002 823 2 300 150 1999 823 1 314 314
Töökeskkonna riskianalüüs Kristo Juurmets, Hans Ermast ja Tanel Narvik TPT SA-14 12.12.2015 1.Tööandja on kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades temaealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse paragrahvidest nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. 2.Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Töökoht peab olema tehniliselt heas seiskorras ja korrapäraselt hooldatud. Kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad märg...
Dauner-Lieb, T. Heidel, G. Ring). BGB. Band 1. Allgemeiner Teil. EGBGB, 2. Auflage, Baden-Baden 2012, Anhang zu Art. 12 EGBGB, äären 155; J. Hoffmann. Die stille Bestattung der Sitztheorie durch den Gesetzgeber. – Zeitschrift für Wirtschaftsrecht (ZIP) 2007, 1581 (1586); M. Lehmann. Fällt die Sitztheorie jetzt auch international? Zur Vereinbarkeit der kollisionsrechtlichen Anknüpfung an den Gesellschaftssitz mit dem GATS. – Recht der Internationalen Wirtschaft (RIW) 2004, 816 (816 jj). 73 Vt selle kohta lähemalt WTO kodulehelt. 74 Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seadus, RT II, 24.11.2010, 2; vt Eesti OECD liikmeks astumise protsessi ja põhjuste kohta lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt. 75 Vt lähemalt Rahandusministeeriumi kodulehelt. 76 Vt Moneyval’i ja FATF-i kohta lähemalt Rahandusministeeriumi kodulehelt. 77 Ülevaadet vt Justiitsministeeriumi kodulehelt.
2003 736 53,25 2004 771 80,78 2003 743 86,18 2004 776 51,13 2003 748 45,73 2004 778 48,17 2003 750 36,03 2004 780 57,71 2003 754 46,14 2004 784 76,40 2003 755 46,28 2004 787 40,95 2003 756 46,76 2004 797 36,62 2003 767 60,19 2004 801 50,00 2003 771 73,00 2004 802 56,00 2003 778 44,00 2004 805 56,00 2003 780 56,51 2004 808 54,37 2003 784 66,38 2004 816 53,00 2003 787 47,90 2004 820 57,62 2003 797 37,59 2004 823 65,32 2003 801 66,87 2004 828 53,33 2003 802 53,00 2004 829 19,25 2003 805 58,00 2004 835 53,00 2003 808 58,60 2004 839 47,38 2003 816 53,00 2004 840 41,77 2003 820 45,73 2004 843 61,55 2003 823 56,47 2004 844 61,86 2004 848 45,78 2004 849 57,78 2004 859 63,71
12016299631367.doc 7/8 © H. Eljas Tavaelemendid Mõõdud (mm) U (V) IEC JIS ANSI Duracell Panasonic Vana Hellesens Ucar Berec Philips Ray-0-Vac 10x44 1,5 R03 UM-4 AAA -- R03R -- -- -- -- -- -- 14x50 1,5 R6 UM-3 AA -- R6R 3006 816 1215 -- R6S -- 25x49 1,5 R14 UM-2 C -- R14R 3014 826 1235 -- R14S -- 33x60 1,5 R20 UM-1 D -- R20R 3020 836 1250 -- R20S -- 62x21x65 4,5 3R12 -- -- -- -- 2012 722 1703 -- 3R12E --
Muu tulu 38,8 1,12 71,0 1,34 Mitterahaline sissetulek 115,8 3,33 154,7 2,93 ÜHE LIIKMEGA LEIBKONNA ARVESTUSLIK ELATUSMIINIMUM JA 30 PÄEVA MINIMAALSE TOIDUKORVI MAKSUMUS --- Aasta ning Näitaja Arvestuslik ..minimaalse elatusmiinimum toidukorvi maksumus 2005 1938 816 2007 2341 1031 Tabel 10. Leibkonnaliikmete kulutused kuus valitud kuludeetsiilides 2005 ja 2007 (krooni) I kuludetsiil V kuludetsiil VI kuludetsiil X kuludetsiil Kulugrupp 2005 2007 2005 2007 2005 2007 2005 2007 Kulutused kokku 900,7 1253,6 2461,1 3288,9 2811,8 3849,4 9287,5 12832,7
riikide majanduskoostöö ühendus. Kreeka liitus Euroopa Ühendusega (praegune Euroopa Liit) kümnenda riigina 1981. aastal, NATO-ga liituti 1952. aastal. Kreeka võttis 1. jaanuarist 2002. a. kasutusele euro. Maavaradest leidub Kreekas magneesiumi, asbesti, niklit ja boksiidi. Tuntuim kaevandatav maavara on marmor, mida ka eksporditakse. Riik: Kreeka Vabariik Pindala: 131 940 km² (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri) Rahvaarv: 10 722 816 (2008) Rahvastiku tihedus: 81 inimest/ km² Riigikeel: kreeka keel Religioon: Kreeka õigeusk Riigikord: parlamentaarne vabariik Riigipea: president Karolos Papoulias Valitsusjuht: peaminister Costas Karamanlis Pealinn: Ateena Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK 4 Rahvastik Kreekas elab 10,7 miljonit inimest. Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 81 aastat. Kreeka Vabariigi põhirahvastiku moodustavad kreeklased (95,5 %). Suurimad
Järelküsitlemiseks võeti juhuslik valim loendusjaoskondadest . Küsitlus korraldati 2000. aasta 14.19. aprillil 50 loendusjaoskonnas . Põhiloenduse ja järelloenduse andmete võrdlemisel saadud tulemuse järgi jäi 2000. aasta loendusel loendamata vähemalt 1,2% elanikkonnast. 2011.aasta rahva ja eluuumide loendus Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel loendati 1 294 236 püsivalt Eestis elavat inimest . 2000.aasta seisuga võrreldes oli Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5% võrra . 31. detsembrist 31. märtsini toimunud rahvaloendusel loendati 1 294 236 inimest - naisi oli 693 884 ja mehi 600 352 . Eestlasena määratles end 68,7%, venelasena 24,8% ja muu rahvusena 4,9% loendatud püsielanikest. 1,5% jättis oma rahvuse määratlemata. Püsielanikuks loetakse vastavalt rahvusvahelisele definitsioonile inimest , kes on enne loendusmomenti (31.12.2011) elanud riigis vähemalt aasta või kavatseb seda teha. Kui 2000
Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk on varjutaluv puu ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub välja teisi puuliike nagu mändi, kaske ja teisi puid. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk vägagi külmakindel. Paljunemine Harilik kuusk tolmleb mais. Isaskäbid on 12,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 816 cm pikad ja läbimõõdus 34 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. Kasutamine Eestlased on alati raiunud väga palju kuuske, sest see on üsna hea ehitusmaterjal. Ehitusmaterjalina on tal võrreldes männipuiduga nii puuduseid kui ka eeliseid. Kuusepuidus on rohkesti oksakohti, samuti lõheneb ja kõmmeldub kergemini kui männipuit. Samas pole ta nii vaigune ja ei lase vett läbi, mistõttu oksavabast
Kasutus Jämepead on kasutatud taimevohamise takistamiseks aga ka toiduks. Kala liha on valge ja tugev. USA's on tänu seostamisega karpkalaga toiduks kasutamine väike. Kuigi jämepeal on palju vähem fileesiseseid roodusid kui karpkalal. Enamasti on sööjateks erinevad etnilised grupid, eriti hiinlased. Hiinas kasutatakse jämepead laialdaselt toiduks. Aastane töönduslik väljapüük 1000- 2000 tonni ringis (peamiseks püüdjaks Iraan). Kalakasvatuste aastane toodang 2012. a 2 898 816 tonni (peamiseks tootjaks Hiina). Toodangu kogukaalult 7-ndal kohal maailmas. Jämepead kasvatatakse ka Eestis Härjanurme kalatalus vähesel määral kaubakalaks ning noorkala müügiks. Pakslaup (Hypophthalmichthys molitrix) Pakslaup või ka hõbekarp on karpkalalaste sugukonda kuuluv kala. Keha on külgedelt kokku pigistatud ja lai. Pea soomusteta ja madalal asetsevate silmadega. Joonis 3. Pakslaup. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b1/Hypophthalmichthys_molitrix_adult
w 944 176 992 176 0 w 952 304 952 184 0 w 952 184 1008 184 0 w 1008 184 1008 176 0 x 567 280 614 285 0 19 A < B x 491 178 538 183 0 19 A > B x 517 410 564 415 0 19 A = B w 544 232 552 232 0 153 552 240 576 240 1 2 0.0 w 544 248 552 248 0 x 1037 128 1049 131 0 12 y0 x 1035 251 1047 254 0 12 y1 x 1035 388 1047 391 0 12 y2 x 1035 498 1047 501 0 12 y3 x 1035 81 1063 84 0 12 A > B x 1038 201 1066 204 0 12 A < B x 638 182 826 187 0 19 A cmp B (võrdlustehe) x 680 271 742 276 0 19 A xor B x 644 215 816 220 0 19 shl A (nihe vasakule) x 608 244 847 249 0 19 inv B (inverteerida B väärtus)
Kui 0,99 Stabiilsuskontroll: 6.1.3 Leiame raami maksimaalse horisontaalsiirde KK3 (0.2 Tuulekoormus) HE320A sobib kasutuseks postina! 28 7 SURVEJÕU JA PAINDEMOMENDIGA KOORMATUD POSTIJALG 7.1 Posti jala alusplaadi arvutus Konstrueerida ja arvutada posti HE 320A jala alusplaat ja ankrupoldid! Ankrupoldid M36 (Ø30 mm, As = 816 mm2- keermestatud osa pindala) Ankrupoldi tugevusklass 8.8 (tõmbetugevus fub = 800 N/mm2). Vundamendi betooni C30/37 (arvutuslik survetugevus on fcd = 20 N/mm2). Alusplaadi terase tugevusklass on S235, mille normatiivne voolavuspiir on 355 N/mm2. Betooni seisukohalt on kõige ohtlikum koormuskombinatsioon, mis tekitab alusplaadi alla võimalikult suurema survejõu. (max Ned+min Med). Ankrupoltide seisukohalt on kõige ohtlikum koormuskombinatsioon, mis tekitab ankrupoltides
1 2 10 10 Belgium 34 999 37 014 3.8 5 11 11 USA 30 368 29 067 3.3 4 12 12 Italy 26 448 27 944 2.9 5 13 13 Poland 26 121 26 904 2.8 3 14 15 Ireland 14 408 16 252 1.6 11 15 14 Estonia 12 698 17 816 1.4 29 16 16 Spain 11 738 12 467 1.3 6 17 18 Czech Republic 11 307 11 858 1.2 5 18 17 Japan 11 121 11 921 1.2 7 19 19 Austria 9 844 10 960 1.1 10 20 21 South Korea 8 023 7 346 0.9 9 21 20 Switzerland 7 557 7 637 0.8 1
Selleks kirjutame iga kaheksandnumbri asemele talle vastava kahendarvu kõrvalolevast tabelist. 15768 = (00)11011111102 9 Teisendamine kahendsüsteemist kuueteistkümnendsüsteemi ja vastupidi toimub analoogselt eespool kirjeldatule. Ainus erinevus on see, et kahendarvud võetakse nelikutena. Näiteks: 516 = 01012, 816 = 10002 ja F16 = 11112. Siis 110101011110002 = 357816 ja a16 a2 a16 a2 0 0000 8 1000 43A8D16 = (0)10000111010100011012. 1 0001 9 1001 2 0010 A 1010 Ülesanded 3 0011 B 1011
Varsinais-Suomi 2,349 739 1,610 Satakunta 259 96 163 Kanta-Häme 120 24 96 Pirkanmaa 2,352 1,002 1,350 Päijät-Häme 11 3 8 Kymenlaakso 39 10 29 South Karelia 539 335 204 Etelä-Savo 297 60 237 Pohjois-Savo 816 242 574 North Karelia 978 329 649 Central Finland 1,931 599 1,332 Ostrobothnia 729 229 500 North Ostrobothnia 1,555 675 880 Kainuu 133 17 116 Lapland 527 129 398 Total 19,410 7,447 11,963 Allikas : Education Statistics. Statistics Finland
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSENERGEETIKA INSTITUUT Matti Liiske SISEKLIIMA Tartu 2002 Liiske, M. Sisekliima. Trt.: EPMÜ, 2002. 188 lk. Käesolevas väljaandes käsitletakse elamute, äriruumide ja loomapidamishoonete sisekliima küsimusi. On antud ülevaade sisekliimanäitajatest ja sellega seotud hubasusest. Esitatakse operatiivtemperatuuri toime inimesele ja loomale. On toodud Rahvusvahelise Põllumajandusinseneride Komisjoni (CIGR) poolt soovitatud koduloomade ja -lindude soojus-, niiskus- ning gaasieritusnormid valemite kujul. Käsitletakse hoonete piirete soojuskadu ja soojuslevi piiretes. Tutvustatakse looma- pidamishoone kütte, õhuvahetuse ning soojus- ja niiskusolukorra analüüsi arvutiprogrammi. Vaadeldakse loomapidamishoonete staatilist ja dünaamilist soojus- ning niiskusbilanssi. On toodud õhustustorustike arvutus. Antakse ülevaade kütte- ja õhuvahetusseadmetest, soojussõlm...
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOJUHILE Nr. ______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korra...
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND ARVUTIGA TÖÖTAJALE Nr. _____ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldataks...
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOREMONDILUKKSEPALE Nr.______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse...
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOMEHAANIKULE Nr. ______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korrald...
“Your Fitness” Business Plan Prepared May 2012 Contact Information name email phone Your Fitness Business Plan Executive Summary “Your Fitness” it is envisaged, will be the third extension of “The Muscle Shop” company’s development strategy. Extensive research over the last two years has gleaned information to suggest this project would be successful project. The new gym will create a personalized environment for both females and males, for all fitness levels, to pursue their sporting, competition and personal fitness goals. A special focus will be paid by creating heavy weight lifting capabilities and equipment for professional body builders. This new gym facility will serve people in Dublin ……. area which include …………., …………… and …………... The area has a some sports and fitness clubs, however ,”Your Fitness” has the unique ability to cater to all the fitness level form, amateur to professional body bu...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
betoonisegus: 1 K= 1 TK + OpK K = 1172 kg Ts K V L = 1 - + + L Ts K V =623 kg 1.5.6. Proovisegu koostised betoonisegu valmistamisel Tabel 1. Proovisegu koostised Komponen Kogus t 3 1 m kohta 8 l kohta Tsement 352 kg 2 816 g Killustik 1172 kg 9376 g Liiv 623 kg 4984 g Vesi 200 l 1,6 l Katseplaan 1.5.7. Katseliselt saadud koonuse vajumid Tabel 2. Töödeldavus sõltuvalt tsemendi liigist Katse nr. Tsemendi mark betoonis Koonuse vajum, mm 4 1 CEM I 42,5 N 50 2 CEM II/B-M (T-L) 42,5 R 135
FIRMA OÜ TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Objekt: FIRMA OÜ Aruande maht: 19 lk Koostas: RISKIHINDAJA TAK Välja antud: 12.03.2012 SISUKORD . SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2. TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS. ..............................................................................................................................................6 2.1. Ettevõtte üldine iseloomustus...................................................................................6 2.2. Töökeskkonna iseloomustus.....................................................................................6 3. töökeskkonNas esinevate RISKIDE HINDAMINE (assistent).......................................8 Töökoht........................................................................................
KINNITAN: ___________________________ (kuupäev) ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND KOKALE Nr.002 1. ÜLDNÕU...
5 740 0 9 260 39 815 2 545 0,27 1 306 4 850 540 0 2 740 5 970 382 0,14 1 600 1 525 34 195 0 36 051 861 186 55 040 1,53 39 749 15 671 139 479 0 141 535 3 647 919 233 145 1,65 6 843 84 632 2 200 0 4 800 10 640 680 0,14 1 510 3 333 1 500 0 4 000 49 452 3 161 0,79 1 007 0 2 200 0 4 700 12 772 816 0,17 533 3 687 127 692 0 129 748 4 112 974 262 867 2,03 3 559 80 631 2 500 300 8 000 59 314 3 791 0,47 0 2 461 62 700 0 65 400 940 721 60 123 0,92 0 2 940 2 500 600 5 800 32 879 2 101 0,36 271 8 886 123 446 0 125 470 4 206 328 268 833 2,14 0 0 3 200 0 5 900 110 053 7 034 1,19 6 545 4 387
11. klass JAAPANI KUNST Referaat Juhendaja 2008 Sissejuhatus Vana-Jaapani kultuuri on läbi sajandite mõjutanud kõige enam hiina kultuur, millest on üle võetud nii religioon (budism), moraalinormid (konfutsianism) kui ka kiri. Siiski on jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning selle mõjul tekkinud uus kvaliteet. Suuremat osa kui Hiinas etendab siin dekoratiivne element, ühtlasi valitseb jaapani kunstiteostes juba ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Vanimad kunstimälestised, ilustustega savinõud ja kultuslikud inimkujud dogu´d, kuuluvad viiendal aastatuhandel e.m.a alanud neoliitilisse Jomoni kultuuri. Esimese aastatuhande teisel poolel e.m.a alanud Yayoi kultuurist on säilinud pronkspe...
CFM International CFM56-7 (600, 700, 800, 900, 900ER) Täismass: 62,820 kg (138,500 lb) (400) 65,090 kg (143,500 lb) (600) 79,010 kg (174,200 lb) (700, 800, 900) Mahutavus: 85 kuni 215 reisijat Hind: USD $47 miljonit kuni $80,5 miljonit 2006 aasta hinna järgi. Boeing 747 Tüüp: Reisilennuk Tootjad: Boeing Reisijaid: 500 ± 100 Pikkus: 70,7 m (56,3 m) Tiivaulatus: 59,6 - 64,4 m Tippkiirus: 939 - 967 km/h Lennukaugus: 9040 / 14 200 / 14 816 km Boeing 757 Tiibade pikkus: 757-200 38,05 m (124 ft 10 in) 757-200F 38,05 m (124 ft 10 in) 757-300 38,05 m (124 ft 10 in) Pikkus: 757-200 47,32 m (155 ft 3 in) 757-200F 47,32 m (155 ft 3 in) 757-300 54,47 m (178 ft 7 in) Saba kõrgus: 757-200 13,56 m (44 ft 6 in) 757-200F 13,56 m (44 ft 6 in) 757-300 13,56 m (44 ft 6 in) Sisekabiini laius 3,54 m (11 ft 7 in) kõik mudelid
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE (KROHVIJA- PLAATIJA-MAALER) Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbivii...
- sihtasutused (SA-d)- on eraõiguslikud juriidilised isikud, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. - seltsingud- mitteformaalsed ühendused, mida ei registreerita; isikuteühendus, mis on asutatud lepingulise ühinemise teel mingi ühise eesmärgi saavutamiseks. · 2009.aasta 1.aprilli seisuga tegutses Eestis kokku 28 532 kodanikuühendust: 816 sihtasutust ning 27 716 mittetulundusühingut. Seltsingute arv pole nende mitteregistreerimise tõttu teada. 5.2. Kodanikuorganisatsioonide tegevus ja ülesanded: · Kodanikuorganisatsioonid ja ühendused mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökohti. · Kodanikuorganisatsioonidega liitutakse vabatahtlikult, soovist ütelda ennast
Jaan Tamm 3883 178,48 3883 178,48 kustukumm 544 23 544 23 pliiats 1168 64,55 1168 64,55 sulepea 796 39,29 796 39,29 tindipliiats 559 18,18 559 18,18 viltpliiats 816 33,46 816 33,46 Katrin Haab 1961 193,7 1961 193,7 kustukumm 98 6,17 98 6,17 pliiats 691 88,8 691 88,8 sulepea 554 48,18 554 48,18 tindipliiats 339 30,75 339 30,75 viltpliiats 279 19,8 279 19,8
JUUDID Eiki Berg, Anna Verschik Juudid (heebrea jehudi, jidisi jidn) on rühm vanaheebrea rahvast lähtunud ja antropoloogiliselt tugevasti segunenud rahvaid, kes elavad hajusalt paljudes maades. sh Eestis. Juutide kauged esivanemad pärinevad küll Palestiinast (tänapäeva Iisrael), kuid viimased kaks ja pool tuhat aastat, alates Paabeli vangipõlvest (586 eKr) kuni tänapäevani, on selle rahva enamik olnud sunnitud elama võõrsil. Eestis elavad juudid kuuluvad askenazim-rühma (vrd heebrea Askenaz 'Saksamaa'). See nimetus tähistas algul Reinimaa ja Põhja- Prantsusmaa ning alates 14. sajandist kogu-Põhja- , Lääne- ja Ida- Euroopa juute. Askenazi kultuur hakkas kujunema varakeskaegsel Saksamaal ja selle põhiline kandja oli jidis - keskülemsaksa murrete alusel arenenud ning heebrea, romaani ja slaavi keelte komponentidega põimunud keel. Pärast Jeruusalemma Teise Templi hävimist 70. aastal kaotasid juudid oma riigi ja sestpeale on nad otsinud v...
juba 75 aastani. Eestis kasvab riigi vanadussõltuvusmäär aastaks 2025 36%-ni ning aastaks 2040 47%-ni, mis tähendab üht pensioniealist kahe tööealise kohta. Rahvaarv rahvuse järgi, 1. jaanuar, aasta 10. juuni 2014 2012 2013 2014 Rahvused kokku 1 325 217 1 320 174 1 315 819 Eestlased 917 075 913 262 909 307 Venelased 335 268 333 929 332 816 Muud rahvused 66 732 66 076 65 556 ..ukrainlased 23 285 23 113 22 994 ..valgevenelased 12 956 12 763 12 575 ..soomlased 8 069 7 838 7 634 ..tatarlased 2 051 2 036 2 024 ..lätlased 1 904 1 892 1 884 ..poolakad 1 738 1 719 1 696 ..juudid 2 109 2 099 2 074 ..leedulased 1 813 1 787 1 767 ..sakslased 1 612 1 600 1 600 Rahvus teadmata 6 142 6 907 8 140
kontekstis jätaks parema meelega need kaks mõistet täiesti eraldi. Heaks või väga heaks peab oma arvuti kasutamise oskust pool (48%) kõigist arvutikasutajatest. Arvuti kursustel on käinud pooled (49%) arvutikasutajatest ning nende hinnangud oma arvutialastele teadmistele on ka mõnevõrra paremad. Interneti kasutatavus tänapäeval Maailmas elab 30. Juuni 2010 aasta andmetel 6 845 609 000inimest. Internetti kasutavad neist 28,7% ehk 1 966 514 816 inimest. Kõige suurem on internetikasutajate arv rahvastikust praeguses seisuga Põhja-Ameerikas. Seal kasutab ülemaailmset arvutivõrku 77,4% rahvastikust. Temale järgneb 61,3 protsendiga Austraalia. Tabeli lõppu jääb aga Aasia 21,5 protsendiga. (vt. tabel 1) Tabel 1. Interneti kasutatavust ülemaailmselt Internetikasutajai Kasutajate kasv Regioonid Rahvaarv Protsentides
o Milline on Eesti rahvastiku vanuseline koosseis (kui palju on alaealisi, tööealisi ja pensioniealisi protsentides). Millist tendentsi selline jaotus iseloomustab? •Elanikke - 1 315 819 inimest (Statistikaamet 2014) •Vanuseline koosseis (Rahvaloendus 2011) –Alaealised (kuni 14 aastased) – 14% –Tööealised - 68% –Pensioniealised (65+) – 18% VANANEV ÜHISKOND •Rahvuseline koosseis (Rahvaloendus 2011) –Eestlased – 909 307 –Venelased – 332 816 –Muu – 65 556 •15-65 eluaastat (aga reaalsus?) –Aktiivsed – tööturul aktiivselt tegutsevad isikud •Hõivatud •Töötud (otsivad aktiivselt tööd) –Mitteaktiivsed – ei saa või ei soovi tööl käija (tudengid, puudega inimesed, kodus olevad vanemad) –Viimases kvartalis oli töötuse määr 6,9% o Mille poolest erinevad tavaline tööpuudus ja struktuurne tööpuudus? •Tööpuudus – tööealisele elanikkonnale ei jagu tööd, olgugi et soov töötada oleks
KINNITATUD SÜG Sihtasutuse juhatuse esimehe „ 17.“ märts 2010 käskkirjaga nr 1-3/15 p.1.5 OHUTUSJUHEND TOITLUSTUSJUHILE, KOKALE, KÖÖGITÖÖLISELE, SÖÖKLA MÜÜJALE 1 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; - töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; - kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võin...
Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusab...
0 Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale 0 0 0 0 0 0 0 0 0 56 745 37 245 36 805 35 845 476 945 521 747 816 442 1 385 725 0 Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale 200 200 200 200 2 400 2 400 3 000 3 000 0 500 500 500 500 6 000 0 9 000 11 000 13 000
IRR 9.70% ,,<10% PI= 9947.408 /-10000 -0.994741 <1 tagasi lükata Projekt I Projekt II Projekt III Rahavoog Nüüdisväärtus Rahavoog Nüüdisväärtus RahavoogNüüdisväärtus -1888 -1888 -1464 -1464 -3156 -3156 500 443 600 545 900 857 600 470 500 413 900 816 700 485 400 300 900 778 800 490 300 205 900 706 13% 10% 5% VALIME eelisaktsia kapital lihtaktsiakapital ülekurss( aazio) tk 6000 2000 nimiväärtus 10 10 eelis 40 emiteer.h. 50 20 liht 10
(Dunn 2010: 122) Nimelt pidi vande andmisega munk loovutama kõik, mis tal oli, kloostrile. Nüüdsest polnud ta isegi mitte enam oma keha omanik. (Lawrence 2001: 26) Benedictuse reegel levis aeglaselt. Peale Benedictuse surma ja Monte Cassino hävitamist see peaaegu ununes. Taas ilmus see esimest korda välja Lõuna-Prantsusmaal 620. aasta paiku. Esialgu kasutati seda paralleelselt teiste reeglitega, domineerima hakkas see alles 8.-9. sajandil. 23. augustil 816. aastal kuulutas Benedictus II, et nüüdsest on Benedictuse reegel Prantsusmaal riiklik ja kõikidele kloostritele kohustuslik seadus. Alles sellest ajast alates saab rääkida sõna otseses mõttes benediktlaste kloostrist. (Dinzelbacher & Hogg 2004: 66-67) Kes iganes oli selle kloostrireegli tegelik autor ning kelle iganes pealt Benedictus seda ei kopeerinud, "Benedictuse reeglist sai kristliku ideaali, pühaduse ja vaimuliku kultuuri kindel vundament", mis levis Euroopas kiiresti 7.-8
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
3855 the U changes from 687 W·m-2·K-1 to 787 W·m-2·K-1. For an agitation rate of 1342 rpm 16 and for Re being in the range of 1993 to 3855, the overall heat transfer coefficient is in the range of 618 W·m-2·K-1 and 775 W·m-2·K-1. For an agitation rate of 1703 rpm and with the Reynolds number increasing from 1993 to 3855, the global heat transfer coefficient changes from 666 W·m-2·K-1 to 816 W·m-2·K-1. The higher Reynolds number results in higher overall heat transfer coefficient. This is expected because of the velocity of the water inside the coil increases, the convective heat transfer resistance decreases, the internal heat transfer coefficient rises, and consequently so does the overall heat transfer coefficient. The effect of the agitation rate is not as clear. For a Reynolds number of 1993 and with the
1194 neist surid nälga ja kurnatusse ning ainult 539 meest tuli hiljem invaliididena Eestisse tagasi. Küüditatute hulgast lasti maha ka 12 naist. 1941. a. maakondadest ja linnadest küüditatud Harju maakond ja linnad 2593 Harju maakond ja linnad 2593 Järva maakond ja linnad 365 Lääne maakond ja linnad 573 Petseri maakond ja linnad 475 Pärnu maakond ja linnad 816 Saare maakond ja linnad 985 Tartu maakond ja linnad 1070 Valga maakond ja linnad 363 Viljandi maakond ja linnad 745 Viru maakond ja linnad 1303 Võru maakond ja linnad 440 · Kokku 9728 1941. aasta juuniküüditamine pani aluse metsavendlusele ning järgnevatele Suvesõja sündmustele, mis lõppkokkuvõttes viis hiljem hauda ja Venemaa vangilaagritesse veel tuhandeid eesti mehi ja naisi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
