1. Rakuteooria olemus, loojad (nimeta 3) ja neist igaühe panus teooriasse. (тетр.) 2 Rakuteooria olemus ! Rakuteooria põhipostulaadid: (1) kõik elusorganismid koosnevad ühest või paljudest rakkudest (Schwann, Schleiden); (2) rakk on organismi vähim ehituslik, talitluslik ja organisatsiooniline üksus (Schwann, Schleiden); (3) kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest (Wirchow) Rakuteooria loojad Schwann: kõik loomsed koed on ehitatud rakkudest Schleiden: taimemorfoloog, kõik taimsed koed on rakkudest Virchow:* rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest (“omnis cellulae e cellulae) * muutused raku ehituses ja talitluses on aluseks organismi patoloogilistele protsessidele ! 2. Mida teate HIV-1 mutatsioonist CCR5-▵32? (тетр.) 5 ! Kemokiini retseptor CCR-5 on HIV-1 koretseptoriks sisenemisel makrofaagi (geen CCR5). CCR5 geeni 32. nukleotiidipaari deletsioon põhjustab lugemisraami nihke, muutub retseptorvalgu 185...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 11A Sigrid Sarapik Rootsi aeg ja Põhjasõda Essee 2014 Sisukord 00 Sissejuhatus 1. Rootsi aeg 2. Põhjasõda 2.1. PÕHJASÕJA ALGUS 2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA 2.3. EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL 2.4. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 2.5. PÕHJASÕJA LÕPP 03 Kokkuvõte 04 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kirjutan essee teemal ’’Rootsi aeg ja põhjasõda’’, need kaks on Eesti ajaloos ühed suurimad sündmused. Kirjutan lühidalt Rootsi ajast , algusest, põhiolemusest ja selle lõpust. Pikemalt ja põhjalikumalt aga kirjutan Põhjasõjast , mis on kõikidele eestlastele väga südamelähedane teema. Kirjutan nii Põhjasõja algusest, põhjustest kui ka kannatustest mida see eluperiood eestlastele kaasa tõi. Muidugi ka ei jäta mainimata eesti talurahva panustest Põhjasõjas. Mõningad tähelepanekud ka P...
4.4. Tarvikud (ühekordsed nõud, kmpl.) päev 6 30 180 Avamisürituse kulud kokku 1180 5. Üldkulud 5.1. Sidekulud (telefon) kuu 7 300 2100 5.2. Transport km 2000 4 8000 5.3. Paljunduskulud leht 100 1 100 Üldkulud kokku 10200 Kulud kokku 97 430 LRF 3 % 2923
Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme. Kalakasvatus on üks osa vesiviljelusest. 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala. 20 aastaga on kasvatavate organismide arv ja maht plahvatuslikult kasvanud. Kasvatatakse kümneid kalalikke, kesda varasemalt vaid püüti. Kõikvõimalikke vähilisi, limuseid jt veeorganisme. ~ 220 liiki veeloomi ja taimi. Karpkalakasvatuse traditsioon pärineb Kesk-Euroopast - Tsehhi, Saksa, Poola, Ungari aladelt. Olulist osa moodsa kalakasvatuse arengus on mänginud Taani, kus töötati välja forellikasvatuse tehnoloogia ja on palju tehtud angerjakasvatuse arendamiseks. Ameerika panus kalakasvatusse sai alguse vikerforel...
1227 a. toimus Linnuse maalinna all ränk lahing Mõõgavendade ordu ja kohalike elanike vahel, mis kestis 7 päeva ja mille tagajärjel allutati Eesti territoorium võõrvõimule järgnevateks pikkadeks sajanditeks. 1267.aastaks kerkis Muhusse Püha Katariina kirik, mis on üks vanemaid säilinud kivikirikuid Eesti aladel. See kaunite proportsioonidega ehitis on oivaline näide varagooti stiilist ning bütsantslikest seinamaalingutest. Muhu saare teke algas umbes 8000 aastat tagasi, mil saar aeglaselt merest kerkima asus. Kerkimisprotsess jätkub praegugi ning tõenäoliselt ka tulevikus. Esimesed inimesed asustasid saare ligikaudu 2500 a. eKr. Sajandite vältel on saar arenenud omas tempos, kus traditsioonid on hästi tuntud üle kogu Eesti ning kuulsad Muhu mustrid on kujunenud eesti rahvakunsti eredateks näideteks, samuti nagu tantsud ja laulud. Muhu inimestega vesteldes võib tajuda ajale vastu pidanud kogukonna uhkust oma saare ja selle vaimsuse üle.
Gustav II Adolfi käigud Eestis 1614. aasta juunis saabus Venemaale sõjaretkele minev kuningas Gustav II Adolf Narva, et selleks ettevalmistusi teha. Lisaks käis ta ka oma lapsepõlvelinnas Tallinnas, kus teda võttis vastu juubeldav rahvahulk. Kuningas osales ka linnakodaniku Fabian Wrangelli pulmades ning tantsis Suurgildi peosaalis, kuid tema tegelikuks eesmärgiks oli linnalt sõjakulude katteks raha saada, nimelt soovis Gustav II Adolf, et Tallinn kingiks talle 8000 taalrit. Linn polnud seda siiski nõus tegema ja vastuolud kuningaga jätkusid rahandusküsimustes ka edaspidi (1). 1622. aastal viibis Gustav II Adolf taas pikemat aega Eestimaal ning ta kohtus Narva linna esindajatega, kellelt nõudis raha sõja jätkamiseks Poolaga. Toona oli see Liivimaal jõudnud otsustavasse järku: 1621. aastal oli langenud rootslaste kätte Riia ning järgnevalt tegi kuningas ettevalmistusi Tartu vallutamiseks (2). 1626
VEEKOGUDE TAIMESTIKU KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on “suurtaimed”? ROHEVETIKTAIMED JA MÄNDVETIKTAIMED; PRUUNVETIKTAIMED, PUNAVETIKTAIMED; SAMMALTAIMED; SÕNAJALGTAIMED; KATTESEEMNETAIMED Mõõtmed varieeruvad mõnest millimeetrist kuni mitmete meetriteni. 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed. Ujulehtedega ja ujutaimed ning veesisesed taimed moodustavad tõeliste veetaimede - HÜDROFÜÜTIDE rühma. Veest välja jäädes hääbuvad või säilivad pinnases risoomidega vms. Amfiibsed taimed on need, keda ei saa kindlalt liigitada ühe rühma alla - võivad edukalt elada: vee all, ujulehtedega liigina, kaldataimena (hein-penikeel); ujulehtedega või kaldataimena (vesi- kirburohi); vee all või kaldataimena (väike konnarohi). Teatav amfiibsus on omane enamikule veetaimedele. Hüdrofü...
mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Fuji mägi (Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honshū ja Jaapani kõrgeim tipp.) Maavärinad Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kōbe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund
uss, tilk) 5) tähendus on kokkulepitud kass, krassi? 6) ühine paljudele inimestele sõnadest, kui keelemärkidest, saavad paljud inimesed ühte moodi aru Esmane tasand on ilmselge tekst, ei süvendu teksti tähendusse vaid võetakse asju otseselt. Teine tasand on sügavam tähendus, mis ei paista esialgu silma. Võrdlev-ajalooline meetod on meetod leidmaks keelte algkeele ja nendevahelise suguluse. Selle meetodiga saab ajas tagasi minna u 8000 aastat. Võrreldakse keelte kindlaid sõnu ja vaadatakse palju need häälikuliselt on ühist. Polügeneesi teooria keel tekkis erinevatel ajahetkedel ja üksteisest eraldi Monogeneesi teooria keele teke oli ainukordne sündmus, mis sai alguse Aafrikas. Areng erinevates kohtades Keelte liigitamise kaks moodust 1) sarnasuse järgi keeled, mis on kaua aega kontaktis muutuvad sarnaseks (rootsi ja eesti keel)
Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst Esiaeg neoliitiline revolutsioon - neoliitikumi algjärgus toimunud küttimise, kalastuse ja koriluse asendumine maaviljeluse ja koduloomapidamisega, muutis elatise hankimise tunduvalt kindlamaks ja kiirendas ühiskondlik-majanduslikku arengut. perioodid (idk kas seda läheb vaja) ❖ kiviaeg ➢ paleoliitikum (2 milj - 8000 a. eKr) ➢ mesoliitikum (7000 - 4000 a. eKr) ➢ noorem kiviaeg (6000 - 2000 a. eKr) ❖ pronksiaeg ❖ rauaaeg Algeline Arhitektuur e megaliitilised ehitised inimeste endi püstitatud algelised eluasemed pole säilinud ega omanud ka erilist kunstilist väärtust. eluasemeteks üheruumilised savist majad, linna kaitses kivimüür ★ mega lithos- suur kivi ★ menhir- pikk kivi ★ dolmen- kaks kivi ja nende peal kiviplaat
võis olla primitiivne kaitsemüür Kärgjas struktuur, puudus tänavate ja väljakute struktuur, käidavad katused, sissepääsud olidki valdavalt katuste kaudu, väikesed aknad Härjakultus- modelleeritud härjakolbad seintel Väiksed savifiguurid- savist, kivist, paksud naised( emajumalannade, preestrinnade kujud) fetiš- üleloomulikult kummardatav ese, millele omistatakse üleloomulik jõud Majades seinamaalid: tantsivad inimesed, jahtimine, loomad Jeeriko (Jericho)- Maailma vanim linn u. 8000 e.Kr Hakati kaevama 1920ndatel üle 10m kihte asub ka tänapäeval asustatud alal piibli linn jne. Kaitsemüürid- näitavad et tegemist oli sõjaka piirkonnaga Modelleeritud inimkolbad, portreelised näod, arvatavasti esivanemate kultusega seotud. Aitab surnutel teispoolsuses edasi elada.(esimesed portreeskulptuurid?) Matmisviis: surnutele pandi kaasa varemate surnute modelleeritud kolbad, eriti laste haudades Kellpeekrite kultuuri keraamika geomeetriline ornament.
KALADE PALJUNDAMINE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] LÕHILASTE PALJUNDAMINE Noorkalade tootmisega tegelevas kalakasvanduses peetakse suguküpseid kalu e kalade sugukarja. Vikerforellide optimaalne paljunemisiga on vanuses 4–6 aastat ja seepärast tuleb sugukalu tihti välja vahetada. Nende asendamiseks kasvatatavaid, veel mitte päriselt küpseid kalu nimetakse asenduskaladeks (vananenud kirjanduses ka remontkaladeks). SUGUKALAD Emaste forellide viljakust (Eestis on see tavaliselt 5000–8000 marjatera) teades saab arvutada, kui palju on vaja pidada emaskalu soovitud koguse noorkalade tootmiseks. Madala viljakuse tõttu on emase forelli järglaste arv väike ja seetõttu peab sugukari olema arvukas. Igal aastal peaks asenduskalade arvelt uuendama 25% sugukarjast. SUGUKALAD Emaste ja isaste arvuline suhe sugukarjas võiks olla 3 : 1. Isaseid läheb vaja vähem, sest ühe isase kala niisast piisab paljude emaskalade marja ...
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
Noole ekstreener Rein Sokk on samal aastal öelnud, et Nool on alles noor, ei oska veel kümnevõistleja moodi mõelda. Kui ta selle peaks ära õppima, teeb ta veel imet. 1991. aasta talvel vigastas Nool end treeningul ja võistlemine tuli unustada peaaegu poolteiseks aastaks. Enne kukkumist teivashüppes saavutas Nool NSV Liidu meistrivõistlustel seitsmevõistluses viienda koha. Aastad 1992, 1993: 1992.aastal õnnestub Noolel alistada 10-võistluses 8000 punkti piir ning see tagab pääsu Barcelona suveolümpiamängudele. Barcelona järel lõpeb Noole koostöö Sven Andresooga. Erki alustab eksirännakuid. Toetajate ja treenerita polnud tal kindlat sihti silme 7 ees. Tahe, seda oli ohtrasti, kuid kindla sissetulekuta jäi toitumine kesiseks. Noor treenitud organism vajab energia taastamiseks rohkesti valgu-ja vitamiinirikast toitu.
Näiteks soomlaste seisukohast on tulevased ideaalsed sisserändajad hetkel vanuses 15-24 aastat - neid on Eestis ühtekokku vaid umbes 200 000. Kõik ei soovi või ei või sugugi minna välismaale tööle, nagu selgub 2000. aastal Soome Ametiühingute Keskliidu läbiviidud uurimusest. Selle kohaselt pidas tööealisest elanikkonnast pikemaajalist Soomes tööl viibimist tõenäoliseks vaid ca 4%, mis kahesajast tuhandest kujutab endast vaid 8000 inimest. Hirm odava tööjõu ees Eesti noored ja pealekasvav sugupõlv ei suudaks kuidagi korvata Soomet lähiaastatel ähvardavat massilist tööjõupuudust. Tegelikult kardavad soomlased odavat tööjõudu. Seda, et hädasti vajamineva kvalifitseeritud, oskusliku tööjõu asemel hakkab riiki sisse voolama ilma erialaste oskusteta inimesi, kes on nõus näljapajuki eest mida tahes tegema. Sellega ahvatlevad nad kohalikke tööandjaid palkama neid palju kallimate soomlaste asemel,
LÄBIMÜÜK K LÄBIMÜÜK TV 60 45 35 15000.- KODUKINO 40 30 25 4000.- HIFI 30 20 15 4000.- MÄNGUKONSOOLI D 30 25 20 8000.- DVD/PS3 40 30 25 600.- TARVIKUD 300 70 55 100.- MONITORID 20 14 10 2500.- KÕLARID 26 18 12 2000.- MUUSIKA SÜST. 30 20 15 4000.-
Jaapani kultuur ja kunst Kristiina Veevo 25.05.2010 Käina Gümnaasium 2010 Jaapani kultuuri sissejuhatus Tänapäeva Jaapani kultuur on kasvanud kahelt juurelt. Üks neist - rahvuslik - ulatub tagasi Jomoni kultuuri perioodi (u. 8000 - 300 eKr). Seda iseloomustab originaalne (ja teadaolevalt maailma vanim) nöörkeraamika. Jaapani saartel ,,maailma kõige karvasema rahva" ainude esivanemad, kelle päritolu on tänini vaieldav. Jaapanis olid oma kodu loonud aga meritsi idast ja lõunast siia saabunud asukad jaapanlaste esivanemad. Nendega jõudis saartele teine kultuur, mille varaseim periood kannab Yayoi kultuuri nime (u. 300 eKr - 300 pKr).
Kuigi konsulaadi aktid ja korraldused vormistati esijalgu kolme mehe allkirjaga, kujunes tegelikuks riigijuhiks sõjajõude käsutav kindral Napoleon Bonaparte. 1799.aastal koostati ka uus põhiseadus, mis sai nimeks Code Napoleon ehk Napoleoni koodeks. 1802.aastal kuulutati kodanik Napoleon Bonaparte eluaegseks konsuliks. Enne seda viidi läbi rahvahääletus, mille käigus anti Napoleoni uue staatuse poolt üle 3,5 miljoni, vastu 8000 häält. Napoleon sai õiguse ka määrata endale järglane. Keisririik 1804.aastal avastati Pariisis järjekordne rojalistide vandenõu, mille sihiks oli Napoleon Bonaparte tapmine ja tõkete kõrvaldamine monarhia taastamise teelt. Vandenõu viitas vajadusele luua uuele korrale kindlam alus , mis ei oleks revolutsiooniline, kuid väldiks ka vana korra restauratsiooni. Selle peale korraldas Napoleon ,,igaksjuhuks" referendumi ehk rahvahääletuse.
6. Tõsta tainas küpsetuspaberiga kaetud 26 cm pikkusesse keeksivormi ja küpseta eelsoojendatud 180º praeahjus 55 minutit. 7. Kuumuta apelsinikeedis ja võõpa jahtunud koogile. 8. Kaunista apelsinikooreribadega. LILLKAPSAS AJALUGU Lillkapsas on suhteliselt uus köögivili. Enne 1700. aastat kasvatati väga vähe. Esimesed kasvatajad olid Vahemeremaadest. Kokku kasvatatakse 32000 ha lillkapsast, enamasti Euroopas ja Aasias. Indias kasvatatakse 8000 ha. Itaalias ja Prantsusmaal 7000 ha. KASUTAMINE Toiduks tarvitatakse lillkapsaõisikut,mis koosneb mahlakatest lühikestest,mitmekordselt harunenud õievartest koos vähearenenud õiepungadega.Lillkapsaõisik on suhteliselt kõrge toiteväärtusega. Supid, vormitoitud, salat. Puhasta lillkapsa õisikud lehtedest, lõika ära vars õisiku harunemiskoha lähedalt, pese ja pane 10-20 minutitks nõrka soola- või äädikalahusesse, et kõik röövikud ja putukad välja tõrjuda
1. Muistse vabadusvõitluse I periood (1208-1212) Eellugu - 12. Saj algas sakslaste tung itta 1143 loodi Lüübeki linn - Läänemerele saksa kaupmehed 1184 nende vahendusel ordu koorihärra Meinhard liivlaste juurde hakkas ristiusku levitama 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks (abiliseks munk Theoderich) - Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus - Mõned liivlased lasid end ristida sh Toreida vanem Kaupo (sakslaste abiline) - 1191 läkitati Theoderich Eestisse - pärast M surma piiskopiks Berthold liivlastega tülid, tagasi Saksamaale Sissetungi algus - B kogus ristisõdijate väe 1198 tagasi Liivimaale (ise langes I lahingus) - Uus piiskop Albert vallutussõja peamine organiseerija ja juht, kogus väe, rajas 1201 Riia linna vallutussõja peamine tugipunkt. Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale Maarjamaa - 1202 vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" elukutselised ...
Tallinna Kunstigümnaasium Londoni Olümpiamängud 2012 Referaat Koostas: Kristiina Tammik Juhendas: Tiiu Vändrik Tallinn 2012 SISUKORD Sissejuhatus : lehekülg Eestlased olümpial: lehekülg Londoni olümpiamängude statistika: lehekülg Natuke numbreid: lehekülg Kasutatud allikad: lehekülg SISSEJUHATUS Olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse Kaasaegsed rahvusvahelised olümpiamängud kujutavad endast olümpialiikumise kulminatsioonihetkeks olevat spordipidu, mis toimub iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse. Olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et nende kestus ...
Pilt 6 3.2 Kui palju kasvatatakse Kisutsi on kasvatatud mere keskkonnas enam kui 40 aastat, kuigi kogutoodang jäi alla 1000 tonni aastas ja selline seis kestis 1980-ni, kui Tsiilis võeti kasutusele puurikasvatus. Jaapani ja Tsiili toodang kasvas kiiresti kuni 1994, kui nende mõlema toodang kokku ulatus 57 300 tonnini (~ 98 protsenti kogu maailma toodangust). Järgmistel aastatel Jaapani toodang stabiliseerus 8000 13000 tonnini aastas, samas Tsiili toodang kasvas dramaatiliselt, ulatudes aastal 2001 peaaegu 137 000 tonnini. Kuigi Tsiili toodang on peale seda märkimisväärselt vähenenud, sest hakati kasvatama hoopis vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) ja Atlandi lõhet (Salmo salar) on ta jäänud endiselt peamiseks kisutsi kasvatajaks, ~ 89 % maailmatoodangust, mis 2004. aastal oli 101 000 tonni. Järgnevad Jaapan ja Kanada. Joonisel
omalaadse rekordi selles osas. Seal leitud 1m 2 suurusel maalapil kasvas 2000. aasta suvel 76 eri liiki rohttaimi. Põhja-Euroopas pole kuskil taolist ruutu vastu panna. Ajas tagasi rännates Inimasustus on Eestis ca 8000 - 7000 aastat vana. Esimesed inimesed seadsid end sisse meie jõgede, järvede ja merekaldail. Just sinna rajati esimesi lagendikke. Võib oletada
Viljandi Viljandi on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna keskus. Linn asub Lõuna- Eestis Sakala kõrgustikul Viljandi järve kaldal. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km ja Pärnusse 97 km. Elanikke on viljandis 19 515 (seisuga 31.01.2009). Viljandi on elanike arvult Eestis kuues linn. Selle pindala on 14,65 km². Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis ja kultuuriliselt rikkas keskkonnas. Viljandi linn on saanud alguse kalastajate ja küttide lõkkeasemetest. Viljandi kui asula elanikud muutusid paikseks arvatavasti eelmise aastatuhande lõpul. See oli aeg, k...
Rahvastik Maret Vihman. RAHVAARV *Eesti elanike arv ületas 1 milj. ................ aastal *Eesti elanike arv ületas 1,5 milj. ................. aastal *Eesti suurim elanike arv oli 1990.aastal – 1,572 miljonit. *praegu on elanike arv Toompuu, T., Taits,T. Eesti maakonnad ja linnad. Töövihik. 1997 järgi *Miks vähenes E.rahvastiku arv 17,sajandi lõpus, 18.saj.alguses? - - - *Miks vähenas E. rahvastiku arv ajavahemikus 1934- 1945? - ...
2008ndal aastal põhjustasid looduskatastroofid 240 500 surmajuhtumit ja põhjustasid rohkem kui 250 biljoni US$ eest kahju. Rohkem kui 90% inimestest hukkus katastroofiliste sündmuste tagajärjel troopilistel tsüklonitel (Myanmar ja Filipiinid) ja 7.9 palline magnituud, mis tabas Hiinat 2008nda aasta mais. (Stoffel jt 2010) Üheks suurimaks häiringuks võib pidada kuivades piirkondades tuld. Kanadas näiteks põleb igal aastal umbes 8000 tulekahjus keskmiselt 2,1 miljonit hektarit metsa, mille põhjustab 45% põlengutest äike. 8 Kokkuvõte Tulekahjud, tormid ja vulkaanipursked vormivad metsa struktuuri ja koosseisu nii puistu, maastiku, kui ka ökosüsteemi tasandil. Looduslikud häiringud on seega kõigis metsa ökosüsteemides võtmeprotsessiks. (Lindenmayer jt 2002) Kuna suktsessiooni tagajärjel tekivad uued ja paremad kooslused.
Jõgeva Ühisgümnaasium Keskaegse linna elu-olu Referaat Nimi: Klass: Juhendaja: 03.10.2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskaegse linna elu-olu", sest tahtsin saada rohkem teada keskaegsetest linnadest. Uurin kaubavahetusest keskajal, kuidas toimis käsitöö, kuidas tekkisid keskaegsed linnad ning elust keskaegses linnas. Tahan teada saada, milline nägi välja linnakodaniku kodu, kui palju erinesid keskaegsed linnad tänapäevastest linnadest ning miline oli keskaegse Eesti linna elu-olu. Linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid kadusid ka vanaaja linnad. Vaid Vahemere ääres jäid mitmed linnad püsima, kuid neid polnud võimalik võrrelda vanaaja suurte linnadega. Feodaalne killustatus ja vaid oma vajadusi rahuldav algeline tootmine ei soodustanud ka k...
MUINASEESTLASTE PÄRITOLU JA VANIMAD ELUPAIGAD 8000 e.Kr.--5500 e.Kr. Esimesed andmed inimeste elamise kohta Eestis pärinevad Pärnu jõe kaldalt Pulli asulakohast, mille vanuseks on hinnatud umbes 9000-8500 aastat e.Kr. Tegemist on keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi asulaga ning tollest ajast on Eestis teada veel mõned asulakohad. Näiteks Kunda Lammasmäe asulakoht, mis leiti 1886. aastal ning see andis nime kogu keskmise kiviaja kultuurile, mis oli levinud Läänemere ümbruses. Nagu pea kõik seni leitud mesoliitilised asulakohad, asus ka Kunda asulakoht siseveekogu ääres. Nimelt oli Lammasmägi sel ajal saar madalas järves. Radiosüsiniku dateeringute järgi elati Lammasmäe asulas 8700--4950 aastat e.Kr. Inimasustus oli sellel ajal Eestis väga hõre. Rahvaarvu on hinnatud umbes tuhandele inimesele. Need inimesed olid Kunda kultuuri kandjad ja elasid veekogude lähedal. Nende keelelist kuuluvust ei teata. Arvatakse, et nad tulid Eestisse kas Ke...
U 1832 1,894 I 6 1,91 1,92 V 1,92 1,92 A 3,70 20000 6,7 0,04 54,0 42,6 1,93 1,91 D 5 7 I 1,97 1,89 M 1,95 1,91 3,75 8000 70 0,45 21,3 47,3 M 2,01 1,88 8 U 2,14 2 2,13 2,01 4,30 7000 90 0,45 16,3 36,2 T 2,15 2 A 9 2,09 1,95 T 2,06 1,94 U 4,05 7000 90,5 0,45 17,3 38,4 2,07 1,95 D Graafik 1
Rakvere Reaalgümnaasium Karin Toom 10.M klass EESTI RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED Rakvere 2015 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS 2.AASTATEL 1900-1945 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED3 3.AASTATEL 1946-1990 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 4.AASTATEL 1991-2014 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED7 5.PROGNOOSIAV RAHVAARV AASTATEL 2015-202011 KASUTATUD ALLIKAD AASTATEL 1900 – 1945 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 1914. aastal toimus I maailmasõda kuhu mobiliseeriti ligi 100 000 eestlast, kellest 10 000 hukkus. 1917 aasta oktoobris toimus oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. 1918 aastal Eesti iseseisvus.(2,3) Nendel aastatel rahvaarv vähenes. Selle põhjuseks olid surmad, väljaränded ning vähene sündimus. Seda võib lugeda madala haridustaseme, suure töötuse ja majanduskriisi tagajärjeks. Ebastabiilne sõjajärgne elu ei soosi rahvaarvu tõusu. 1900. aastal oli rahvaarv ligikaud...
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: Vali üks: a. 4 b. 7 c. 6 d. 5 Tagasiside Õige vastus on: 5. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Elanikkonna käsutatavad tulud – see on: Vali üks: a. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud b. Teatud perioodil saadud (arvestetud) rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud nominaalsed rahalised tulud d. Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed e. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda Tagasiside Õige vastus on: Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Vahetusesisesed ajakaod moodustas...
INDOEUROOPA RAHVAD , INDIA JA H IINA Indoeuroopa rahvad Indoeurooplased asuvad maa-alal Indiast kuni Euroopani ning kõnelevad sugulaskeeli. Nende rändkarjakasvatajate algkodu oli Musta ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplaste liikumine: 1) u. 2000 eKr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemaid. 2) natukene hiljem jõudsid hetiidid Väike-Aasiasse 3) u. 1700 eKr. tungisid Iraani pärslased ja Indiasse aarjalased. 4) Kesk- ja Lääne-Euroopasse rändasid keldi, itali ja germaani rahvad. 5) 7. saj. liikusid Ida-Euroopasse slaavlased ja baltlased. Hetiidid Olid esimesed, kes jõudsid oma arengus tsivilisatsiooni tasemele (1700-1200 eKr.). Pealinn Hattusa asus praeguse Türgi aladel ning võitlusvõimeline kaarikuvägi tagas sõjalise üleoleku naabrite üle. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. Hetiidid olid tõenäoliselt esimesed, kes õppisi...
Juured: kinnitada puu maasse, hankida toitaineid ja viia need tüvesse, säilitada orgaaniliseid toitainied Tüvi: hoida üleval tervet puud (oksad/võra), transportida mahlu, säilitada toitaineid Võra lehed, okkad ja oksad. Rohelised okkad või lehed omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega lehtedele ja okastele kasvuruum. Tüve osad: korp, niin, kabium, maltspuit, lülipuit, aastarõngad, säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga. Pungast kasvab puu pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad. Kevadel puu kasvab, moodus...
Tartu Kivilinna Gümaasium Kuld Metallide kuningas Autor: Sander Kamenik Juhendaja: Helgi Muoni Tartu 2014 0 Sisukord Sissejuhatus Füüsilised omadused ja aatomi ehitus Füüsilised omadused Aatomi ehitus Leidumine looduses Isotoobid Keemilised omadused ja reaktsioonid Ühendeid ja nende kasutamine Füsioloogiline toime Huvitavaid fakte Mida andis mulle referaadi koostamine? Kasutatud materjal 1 Sissejuhatus Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber 79. Kuld asub IB rühmas Levimiselt looduses on kuld haruldane metall. Ometi on see kollane metall kõigile tuntud ja teatud. Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni. Alates ürgajast on ...
laevu ja inimesi. Kui palju täpselt sõltub sellest kui suurt ala arvestada ka mis ajahetkest õnnetusi lugeda. Arvamused müstilise piirkonna suuruse üle kõiguvad 500,000 ruutmiili ja 1.5 miljoni ruutmiili vahel. Mõnede hinnangul algas selle piirkonna müsteerium juba Kolumbuse ajal . Igal juhul hinnatakse, et viimase 500 aasta jooksul on selles piirkonnas juhtunud 200-1000 õnnetust . Howard Rosenberg'i väitel võttis USA Piirivalve 1973 . aastal vastu 8000 hädakõnet sellest piirkonnast ja vähemalt 20 lennukit ja 50 laeva hukkusid Bermuuda Kolmnurgas 20-ndal sajandil . Arvestades, kui piiratud on ajaloo jooksul olnud kommunikatsioon , võib teaduslikult teadmata kadunuks lugeda alles möödunud sajandi alguses radarite ja satelliittehnika abil jälgitud laevu ja lennukeid . Ka tänapäeval võivad laevad kaduda , aga väga harva jäljetult. Bermuuda Kolmnurga kontseptsioon ja nimetus võetigi
1 KT FÜSIOLOOGIA KORDAMINE: · Sisekeskkonna mõiste ja homöostaasia. Veri 6 8 % keha massist, 4-6 l. Lümf 2 l / 24 h. Koevedelik ca 11 l. Intratsellulaarne vedelikuruum pole kompaktne, vaid moodustub kõikides organism rakkudes olevate vedelikuruumide summana. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5, ca 11 l on intertitsiaalne e.koevedelik ja 1/5 ca 3 l vereplasma. · Organismi funktsioonide reguleerimine. · Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon, puhveromadused ja ülesanded. Veri on vedel sidekude. Veri on paljudest komponentidest koosnev vedelik. Vereplasma ca 55 % mahust vere vedel osa. Punalibled ca 45 % vererakud. Veri on oma komponentide ajutine kooseksisteerimise koht, kuid tema koostis on väga stabiilne, kõigub kindlates piirides. Hematokrit näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud, normaalselt on meestel 0,4-0,5 l ja 0,36 0,47 l naistel. Funktsioonid: transport; miljöö vere enda koostis ho...
Tallinna lauluväljakul laulu- ja tantsupeo ,,Maa ja ilm" avamine ja tantsupeo esimene etendus 1. juulil kell 19. Tantsupeo teine etendus 2. juulil kell 20. Peorongkäik 3. juulil kell 9 ning laulupidu 3. juulil kell 14. Tantsupeoetenedusi on sel korral kaks ning samuti saab publik tavapäraselt osa peaproovietendustest. Nagu senisele tantsuplatsile Kalevi staadionil, mahub ka laulukaare esisele kuni 8000 tantsijat. Publikul on võimalik valida, kas jälgida etenedust kõrgemalt laulukaare alusest nn meresektorist, tantsuplatsi veerelt, tantsijatele hästi lähedal asuvast nn orusektorist või Lasnamäe nõlvalt nn mäesektorist. Tantsupidu jutustab Märt Agu sõnul loo, mis võib olla nii tema lugu, ent võib ka olla meist igaühe lugu. See on lugu lapsest, kes kasvades igatseb kangesti ilma näha, kuid ilmas rännates avastab seal hoopis oma maa
tegeleb, kuid ei mõista, missugused erialateadmised ja oskused kirurgil peavad olema patsientide õigeks kohtlemiseks. Arusaamine raamatupidamisest ei tule lihtsalt. Otsusekindluse ja visa tööga on võimalik väga palju raamatupidamisest teada saada. Omandatud teadmised on väga väärtuslikud äritegevuse edukuse tagamisel. Raamatupidamise tekkimise täpset aega ei ole määratletud. Arvatakse, et Vana – Hiinas kujunes algeline arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Vana- Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsa või nööri abil - piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti
Inimesed, kes olid olid oma riiki ja rahvast paremas usus teeninud, muutusid ühtäkki selle riigi ja rahva vaenlaseks. Teod, mida tegid iseseisva riigi juhid riigi tugevdamiseks nimetati NSV Liidu ja revolutsioonilise liikumise vastu suunatud kuritegudeks. Sellele järgnes süüdistus osalemine ,,aktiivses võitluses revolutsiooniliikumise vastu kontrrevolutsioonilises valitsuses" . A-R. Tamm on väitnud oma raamatus, et: ,, Esimese Nõukogude okupatsooni kestel arreteeriti kokku umbes 8000 inimest, kellest vähemalt 1950 hukati Eestis. Vahistanute hulga kasvades suurenes piinamise tagajärjel surnute arv ,, . Tuli ka järgmine okupatsioon mis oli veelgi rohkemate ohvritega. Teise nõukogude okupatsiooni käigus saadeti erihinnangutel sunnitöö- ja vangilaagritesse aastatel 1944-1953 ligikaudu 25 000-30 000 inimest, kellest umbes 11 000 tagasi enam ei tulnud. Pärast sõda massiküüditamised jätkusid, 15. Augustil 1945 küüditati 407 inimest rahvuse alusel
Linnastumisega kaasnevad · probleemid: India endine pealinn ja praegu suuruselt kolmas linn Kolkata Kolkata (Calcutta) asubnäide Gangese ja Brahmaputra jõe deltas. · Linn rajati 19. sajandil briti vallutajate poolt India valitsemiseks. · Kunagisest väikesest asulast on nüüdseks kasvanud 15 mln elanikuga hiidlinn, mis järjest kiiremini kasvab kokku ümbritsevate väikelinnade ja küladega. · · Rahvastiku keskmine tihedus on juba üle 8000 elanikku km2. On piirkondi, kus elab ligi 30 tuhat elanikku km2 . http://lebbeuswoods.files.wordpress.com/2008/02/slumrecon Linnastumisega kaasnevad probleemid: Kolkata näide · Kolkata rahvaarv kasvab väga kiiresti, sest sündimus ületab mitmekordselt suremuse; ränne maalt linna on suur (loodetakse leida linnas tööd ja parandada elamistingimusi). · Maalt linna tulnud peredel ei ole raha, et ehitada või üürida endale eluaset
pogromm - rüüstamine, rüüsterünnak genotsiid - süstemaatiline ja tahtlik tegevus, millega soovitakse täielikult või osaliselt hävitada mingi etniline, rassiline või religioosne usk holodomor - näljahäda küüditamine - etniline puhastus Põhjused Etniline puhastus (üks genotsiidi vorme) "territooriumi puhastamine" Rahva hirmutamine Rass Usk Olulised inimestevastased kuriteod Srebrenica massimõrv - 1995.a. 8000 mehe ja poisi tapmine, 25 000 - 30 000 põgeniku seas korraldatud etniline puhastus Armeenlaste genotsiid - 1915-1917.a. hukkunute arv 0,6 kuni 1,5 miljonit Rwanda genotsiid - 1994.a. 800 000 hukkunut Ukraina näljahäda ehk holodomor - 1930. aastatel 3,9 miljonit hukkunut Natside holokaust - 1941-1944.a. levinuim hinnanguline arv 6 miljonit hukkunut Bangladeshi genotsiid 1971.a. 200 000 - 3 miljonit hukkunut
47 3.33 16000 1973 12200 4554 8.68 3.24 14000 1974 12277 4740 8.66 3.34 1975 12443 4845 8.71 3.39 12000 1976 12312 5204 8.55 3.61 10000 1977 12580 5657 8.67 3.90 1978 12492 5587 8.56 3.83 8000 1979 12784 5974 8.71 4.07 6000 1980 12964 6127 8.78 4.15 4000 1981 12825 6037 8.62 4.06 1982 12263 5902 8.18 3.94 2000 1983 12917 6315 8.56 4.19 0 1984 12530 6194 8.25 4.08
jääkreostuskollete kontroll ja uuringud) Fuusse ladestatakse 2001. a. seisuga nii Kohtla-Järvel kui ka Kiviõlis poolkoksi mägedele. Kohtla-Järvel on 2000. a. seisuga fuussijärvedesse ladestatud 220 000 t ja Kiviõlis 58 000 t fuusse. Kohtla-Järve kahe viimase järve, millest esimene on vana 7 tahke ja teine uuem vedel järv, pindalad on vastavalt 5000 m2 ja 8000 m2 ning paksused 20 m ja 10 m; viimase fuussijärve pindala Kiviõlis on 2500 m2 ja kihi paksus 4 m. Praegu Kohtla-Järve fuusse enam poolkoksimägedele ei viida, need põletatakse Kundas. Keskkonnaohtlikud ained fuussijärvedes on ühe- ja kahealuselised fenoolid, arseen, benseen, tolueen, jt. Fuusside ohtlikkus võib suureneda ka pärast ladestamist, kuna päikesekiirgus ja hapnik põhjustavad eri keemilisi reaktsioone (polümerisatsioon, asfalteerumine jne.).
lavamaal. Põhilised pinnavormid sel alal on moreen- ja sootasandikud. Looduskaitseala lõunapoolses äärealal asub Nohipalu mõhnastik, mille küngastest on ilmekamad Kamarusmägi ja Tuudipalu mäed. Mõhnade keskmiseks kõrguseks on 10 – 15 meetrit. 2. Peamised biotoobid Meenikunno looduskaitseala kolm põhilist biotoopi on raba, mets ja järv. Kõige suurem osa kaitsealast on raba, mille edelaosa tekkis enam kui 8000 aastat pärast jääega veekogu kinnikasvamisel. Ülejäänud raba areng on alanud Eestis suhteliselt harval moel – rabaturvas on hakanud ladestuma otse liivale. Sealne turbakihi paksus on kuni 6 meetrit. Meenikunno raba turbalasundid on veega küllastunud, liivad selle all ainult osaliselt ja raba nii-öelda „ripub“ kuival liivakihil ehk põhjavesi on sügaval ja raba alla jääb kuiv kiht. Umbes 1500 ha pindalaga mitmekesises rabamassiivis levib peamiselt puisraba, kuid esineb
Pangalaenu lepingutasu X 2000 Sobiva büroopinna 500 otsimine X Büroopinna rent X X X X X X X X X X X X 4000 Koolitused X 8000 Seadmete ost X 120 500 Teenuse alustamise kulud (stardirahad) kokku: 140 000 5. FINANTSPLANEERIMINE 5.1. I NVESTEERINGUTE MAKSUMUS Vajalikud investeeringud (aastate kaupa) 1 aasta 2 aasta 3 aasta 1. Põhivara 1.1. Seadmed 120 500 2. Käibevara 2.1
Põhiklasse on seitse ja neid tähistatakse suurte ladina tähtedega. Kuumematest tähtedest alustades on põhiklassid järgmised: · O -- ülikuumad (T > 30 000 K) tähed; spektrijooned väga nõrgad, iseloomulikud on ioniseeritud heeliumi (He+) jooned. · B -- Kuumad (T > 20 000 K) tähed; iseloomulikud on neutraalse heeliumi tugevad jooned. · A -- Vana klassifikatsiooni põhiklass, T = 10 000 K, tugevad vesiniku Balmeri seeria jooned. · F -- T = 8000 K, spektrisse ilmuvad ioniseeritud metallide (kaltsium, magneesium) jooned. · G -- T = 6000 K (Päikese temperatuur), spektrisse ilmuvad neutraalsete metallide jooned. Päike ongi G-klassi täht. · K -- T = 4000 K, ilmuvad esimesed molekulaarribad (titaanoksiid TiO). · M -- T = 3000 K ja vähem. Molekulaarribad domineerivad, pidev spekter on vaevu jälgitav. Iga põhiklass jaguneb kümneks alamklassiks, mida tähistavad araabia numbrid nullist üheksani
1970. aastate algul pärines umbes 20% kapitalimaade hõbedatoodangust hõbedamaakidest, kuid nende osatähtsus väheneb aastaaastalt. Ülejäänud 80%hõbedast saadakse plii, tsingi, vase, koobalti, nikli, kulla ja uraanimaakide töötlemise kõrvalsaadusena, kusjuures peamiseks on pliitsingimaagid, mis annavad umbes 50% hõbedatoodangust. Aastal 1975 oli kapitalistlike riikide hõbedavajadus üle 11 000 tonni, toodeti aga umbes 8000 t. Nõudmise ja pakkumise vahe kaeti sekundaarse hõbedaga, mis saadi müntide ümbersulatamisest ja riigivarudest. Lääne spekulantide kulla afäärid ja kullapalavik on üldtuntud. Ka hõbe on palju pahandusi teinud. Möödunud sajandil leiti ohtrasti ehedat hõbedat ja puhkes nn Nevada hõbedabuum. Avantüristid kasutasid olukorra kohe ära ja vedasid kaevandustesse, kus hõbedat oli vähe, ümbersulatatud hõbedatükke
Nykredit. Nykredit teeb strateegilist koostööd Jyske Bankiga. Kolmas suurem hüpoteekpank on BRF Kredit. [2] Taani kindlustusturg on väga mitmekesine ja tihedal konkurentsil põhinev. Taani Kindlustusettevõtete ja Pensionikassade Liidus oli 2007. aasta keskel registreeritud 92 liiget. Suurimateks kindlustusettevõteteks on Codan, Tryg Baltica ja Danica Pension. [2] 4.4 Kaubandus Taani jaekaubanduses tegutseb üle 31000 ettevõtte. Nendest umbes 8000 ettevõttel on aastakäive üle 5,2 miljoni EEK. Selvehallide turul on suurimateks kontsernideks Dansk Supermarked, mis opereerib jaekaubakette Bilka, Netto ja Føtex ning Coop Norden Danmark, mis opereerib jaekaubakette Fakta, Irma, Super Brugsen ja Kvickly. Kokku kontrollivad Dansk Supermarked ja Coop Norden Danmark üle 50% toidukaupade jaemüügi turust[2]. 4.5 Turism Taani turistid on enamasti inimesed Taani naabermaadest. Kõige rohkem külastavad Taanit
Sevillas 1999 aastal oli Erki Nool aga 14. kohal 7568 punktiga. Heino Lipp oli maailmarekordi omanik, kuid ta ei pääsenud maailma meistrivõistlustele ja olümpiamängudele poliitilistel põhjustel. Eelda-vasti oleks ta olnud 1952. aastal Helsingi olümpiamängudel olümpia-võitja. Hea olümpiavõistleja oli ka Valter Külvet. Tema tulemus oli ka ligi 8600 punkti. Ka tänapäeval on eesti koondises kümnevõistlejaid kes on 8000 punkti saavutamises üsna edukad. Nt Tiit Pahapill, Jüri Rahnu ja Andres Raja. Väga hea kümnevõistleja on Daliy Thompson,kangeim kõigist ning Jürgen Hingsen püstitas Thompsoniga võidu maailmarakordeid. Maailma parima tulemuse saavutas Roman Sebrle 2001. aastal. Punktide kokku arvestamiseks koostatakse tabel ja sinna mär-gitakse tulemus ja siis punktid ning siis liidetakse punktid kokku ja võrreldatakse teiste tulemustega, sedasi saadaksegi teada, kes on võitjaks.
leidub palju kuumaveeallikaid. Kõige ulatuslikum on 13000 ruutkilomeetri suurune Kanto tasandik Honshu saarel. 70% Jaapani territooriumist katavad metsad. Kuna tasaseid alasid on Jaapanis vähe, siis haritav ala hõlmab 15% kogupindalast. Jaapan asub Euraasia, Filipiini ja Põhja-Ameerika laamade kokkusaamiskohas. Seetõttu esineb seal tihti tugevaid maavärinaid, mis tekitavad tõenäoliselt ulatuslike purustusi. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kobe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. Jaapani on vulkaanirikas maa. Eriti palju vulkaane leidub Honshu saarel. Seal paiknevad sellised vulkaanid nagu Asama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
