PERIOOD OSKUSED/TÖÖRIIS TEGEVUS/ELATUSA ASUSTUS MATMINE TAD LAD KESKIME KIVIAEG *kivi, luu, sarv, puu *kalastamine, jaht, *veekogude 9000-5000 eKr *tulekivi, kvarts loodusannid läheduses, paremad MESOLIITIKUM (kivikirves), luust liikumisvõimalused õngekonksud *Pulli küla, Kunda Lammasmägi NOOREM KIVIAEG *savinõud *loomakasvatus *veekogude ääres *asula 5000-1800 eKr *kamm- ja *maaviljelus *ühes kohas ei elatud territooriumile, NEOLIITIKUM nöörkeraamika (oder, nisu, kaer) kaua elamu põranda alla ...
krooni kuus KOKKU · Muutuvad palgakulud Töö/ töötajad Palk tunnis/kuus, Töömahukus, Palgakulud kokku, krooni tunde/kuus krooni KOKKU · Muutuvkulud kokku Kululiik Summa kroonides (aastate kaupa) 1. Tooraine 2. Palgakulud 9 600 9 800 10 800 Sotsiaal-, ja töötuskindlustus 3 302 3 371 3 715 3. KOKKU 15 000 13 171 14 515 5.3.2. Püsivkulud · Püsivad palgakulud (koos sotsiaalkindlustusega) Töötajad Projekteeritud palk kuus, eurot 2 treenerit 400 KOKKU 400 · Püsivkulud kokku, krooni
EURO') Nõutav tulumäär on kõiki projekti puhul 10% Millist projekti eelistada ja miks? AASTA /PROEKT I II III 0 -2,000 -2,000 -2,000 1 400 1,000 1,200 2 600 -200 1,000 3 800 1,400 1,200 4 1,000 1,800 800 5 1,200 1,000 600 IRR 23% 34% 44% NPV 807.89 1,496.35 1,579.91 PI 1.40 1.75 1.79
w 920 504 904 504 0 w 904 504 904 488 0 w 904 488 840 488 0 152 1024 304 1096 304 1 2 5 5 w 808 216 1016 216 0 w 1016 216 1016 296 0 w 1016 296 1024 296 0 w 1024 312 1016 312 0 w 1016 312 1016 512 0 w 1016 512 992 512 0 w 1016 216 1104 216 0 w 1016 512 1088 512 0 L 1568 928 1568 1000 0 0 false 5 0 L 1736 928 1736 1000 0 1 false 5 0 I 1504 880 1504 816 0 0.5 5 I 1632 872 1632 808 0 0.5 5 150 1632 744 1632 680 1 2 0 5 150 1744 744 1744 680 1 2 5 5 150 1856 744 1856 680 1 2 0 5 w 1504 800 1504 744 0 w 1632 808 1632 776 0 w 1632 776 1520 776 0 w 1520 776 1520 744 0 w 1504 800 1752 800 0 w 1624 760 1568 760 0 w 1568 760 1568 928 0 w 1568 928 1504 928 0 w 1696 928 1568 928 0 w 1632 872 1632 904 0 w 1632 904 1736 904 0 w 1864 744 1864 928 0 w 1736 744 1736 776 0 w 1736 776 1848 776 0 w 1848 776 1848 744 0 w 1736 776 1736 904 0 w 1632 776 1640 776 0 w 1640 776 1640 744 0 150 1512 744 1512 680 1 2 0 5 w 1504 880 1504 928 0 w 1504 800 1504 816 0 w 1624 744 1624 760 0
w 984 384 984 288 0 w 960 312 976 312 0 w 976 312 976 264 0 w 976 264 984 264 0 w 960 72 984 72 0 w 984 72 984 208 0 w 960 192 976 192 0 w 976 192 976 232 0 w 976 232 984 232 0 L 656 488 656 520 0 1 false 5.0 0.0 w 656 464 656 488 0 L 640 488 640 520 0 0 false 5.0 0.0 w 640 416 640 432 0 w 640 432 640 456 0 w 640 456 640 488 0 w 640 416 656 416 0 w 656 464 664 464 0 w 664 464 664 488 0 w 664 488 720 488 0 w 656 416 664 416 0 w 664 416 664 440 0 w 664 440 720 440 0 150 776 400 800 400 1 2 0.0 150 776 440 800 440 1 2 0.0 150 776 480 800 480 1 2 0.0 w 704 416 720 416 0 w 720 416 720 392 0 w 720 392 776 392 0 w 720 416 760 416 0 w 760 416 760 432 0 w 760 432 776 432 0 w 720 440 744 440 0 w 744 440 744 472 0 w 744 472 776 472 0 w 720 488 720 520 0 150 776 512 800 512 1 2 0.0 w 720 520 776 520 0 w 744 472 744 504 0 w 744 504 776 504 0 w 720 488 720 448 0 w 720 448 776 448 0 w 704 464 768 464 0 w 768 464 768 408 0 w 768 408 776 408 0 w 768 464 768 488 0
§18 lg 1’1 füüsiline isik dividendid TuMS § 45 krediidi võimalus teist liiki tulude puhul §50 lg 1’ vabastusmeetod – majanduslik topeltmaksustamist, juriidiline isik Kaasus. Kreega äriühing, teenib kasumit Kreeka tegevustelt 1000 EUR, tulumaksumäär 30%, TM 300 Kinnisvara Türgis, mille pealt teenib äriühing lisaks brutotulu 2 200 EUr. Kinnisvara on finantseeritud pangalaenuga. Laenukulu maha arvata, intressikulu 200.- aastas Netotulu 2000, maksustatud 40 % Türgis TM 800.- VABASTU Täielik Tavaline Mahaarvam Ei ole S krediit – krediit ine meetodi väliriigis (enamma (Kulusse) t rohkem ks. Ei maks. kompens., Kompen lub. maha s. arvata ALLIKARIIK
x 12 -5 25 -2 0 10 A2 x 49 -5 62 -2 0 10 A0 x 71 -5 84 -2 0 10 B3 x 88 -5 101 -2 0 10 B2 x 104 -5 117 -2 0 10 B1 x 31 -5 44 -2 0 10 A1 x 120 -5 133 -2 0 10 B0 L 128 32 128 8 0 0 false 5.0 0.0 x -6 -5 7 -2 0 10 A3 x 12 -5 25 -2 0 10 A2 x 49 -5 62 -2 0 10 A0 x 71 -5 84 -2 0 10 B3 x 88 -5 101 -2 0 10 B2 x 104 -5 117 -2 0 10 B1 x 31 -5 44 -2 0 10 A1 x 120 -5 133 -2 0 10 B0 w 8 40 8 32 0 w 128 312 128 56 0 I 760 592 760 576 0 0.5 I 824 592 824 576 0 0.5 L 744 608 744 632 0 0 false 5.0 0.0 L 800 608 800 632 0 0 false 5.0 0.0 w 824 608 800 608 0 w 824 608 824 592 0 w 760 608 744 608 0 w 760 608 760 592 0 150 728 520 728 512 1 2 0.0 150 760 520 760 512 1 2 0.0 150 792 520 792 512 1 2 0.0 150 824 520 824 512 1 2 0.0 w 760 576 760 560 0 w 760 560 720 560 0 w 720 560 720 520 0 w 760 560 800 560 0 w 800 560 800 520 0 w 744 608 744 552 0 w 744 552 752 552 0 w 752 552 752 520 0 w 752 552 816 552 0 w 816 552 816 520 0 w 824 576 824 544 0 w 768 544 736 544 0 w 736 544 736 520 0 w 768 544 824 544 0
(transport, lektoritasud, loometegevuse 14 265 15 55 650 ENTK vahendid jms) Sümboolika (T-särk, sokid) 265 70 18 550 MTÜ , Tartu linna ja valla kultuurkapital 3. Kokkutulek 84 595 Laagriplatsirent 3 265 15 11 925 ENTK, MTÜ Toitustlus 265 120 31 800 ENTK , Tartu Maakonna OVL ohutusmäng 15 000 Tartu Maavalitsus spordiprogramm 2000 Alaealiste komisjon laagrivalve 3000 Alaealiste komisjon helitehnika rent 6000 SA Kultuur
w -160 576 -160 624 0 w -160 624 -16 624 0 153 224 560 320 560 0 2 0 5 w 224 496 224 544 0 w 224 576 224 624 0 w 224 496 336 496 0 w 224 624 304 624 0 w 320 80 416 80 0 w 416 80 416 272 0 w 416 272 240 272 0 w 320 144 368 144 0 w 368 144 368 256 0 w 368 256 208 256 0 w 208 256 208 320 0 w 288 208 288 224 0 w 288 224 192 224 0 w 192 224 192 368 0 w 80 368 192 368 0 w -160 576 -608 576 0 w -608 -176 -608 576 0 w -368 -176 -368 544 0 w -368 544 -160 544 0 w 256 928 336 928 0 w 256 800 368 800 0 w 256 880 256 928 0 w 256 800 256 848 0 153 256 864 352 864 0 2 0 5 w -128 928 16 928 0 w -128 880 -128 928 0 w -128 800 -128 848 0 w 16 800 -128 800 0 w 16 864 16 896 0 150 16 912 96 912 0 3 0 5 w 16 832 16 864 0 150 16 816 96 816 0 3 0 5 154 -128 864 16 864 0 2 0 5 w 240 720 0 720 0 w 0 720 0 816 0 w 0 816 16 816 0 w 0 816 0 912 0 w 0 912 16 912 0 152 160 800 256 800 0 2 5 5 w 96 816 160 816 0 152 160 928 256 928 0 2 0 5 w 96 912 160 912 0 w 112 672 112 944 0 w 112 944 160 944 0
Kreeka taimestikku iseloomustades tuleb arvestada, et taimestik on kõrgusvöönditi erinev, sest soojas Vahemere-äärses piirkonnas ja jahedama keskkonnaga kõrgemates piirkondades on erinev ilmastik. Need vööndid ei ole selgepiirilised ja taimestik varieerub pigem mosaiigilaadselt. Kreeka taimestikku on püütud iseloomustada peamiste kõrgusvööndite järgi: - termo-vahemereline (kuni umbes 400 m) - meso-vahemereline (ligikaudu 400-700 m) - supra-vahemereline (ligikaudu 700-1 800 m) - montaanne vahemereline (ligikaudu 1 800-2 200 m) - supra-metsavöönd (ligikaudu 2 200-2 917 m) Vahemereline igihaljas mets. Madalamatel kõrgustel on valdavad igihaljaste laialehiste puude liigid, nagu jaanileivapuu Ceratonia siliqua, mastiksipistaatsia Pistacia lentiscus, euroopa õlipuu Olea 1 europaea, maasikapuu Arbutus sp
420 0,6 0,025 18 20 450 0,7 0,029167 21 480 0,8 0,033333 24 510 1 0,041667 30 10 7,61 540 1,2 0,05 36 7,6 570 1,5 0,0625 45 600 1,7 0,070833 51 0 630 2,5 0,104167 75 0 100 200 300 400 500 600 700 800 660 5 0,208333 150 690 13,3 0,554167 399 720 40 1,666667 1200 keskmine 7,616667 5484 /720=7,616667 Pöördemoment [ °] M i [Nm] 0 0 0,00 30 555 23,14 60 348 14,48 90 366 15,24 120 294 12,27 Pöördemomendi graafik [Nm] 150 138 5,77 180 0 0,00 600
b) APC kasutatava tulu tasemel 100 c) Säästujoone tõus – Ülesanne 2.2.3 Punkte 8 Alljärgnevas tabelis on toodud andmed tarbiimisfunktsiooni kohta: Käsutatav tulu Y 900 1000 1100 Tarbimiskulutused C 750 800 850 Oletame, et plaanitud investeerimiskulutused on 400 kulutused on 200 ning kogutulu võrdub kasutatava tuluga a) joonista graafikule kogukulutustejoon ja 45-kraadi joon b) arvuta tasakaalutulu – Oletame, et täishõive taseme SKP on 1500
FIDŽI PÕLLUMAJANDUSE ÜLEVAADE Riik Fidži Eesti Riigi pindala 18 274 km² 45 339 km² Rahvaarv 915 303 1 317 800 Põllumajanduslik maa 23.3% 22.2% kokku Põllumaa 9% 14.9% Püsikultuuride all 4.7% 0.1% Heina- ja karjamaa 9.6% 7.2% Niisutatav maa 40km² 40k m² Fidži 1.) 118 274 km²x23.3%/100%=4257,8km²(põllumajandusliku maa kokku) 2.) 4 257,8 km²/915 303=0.005 km²=0.5 ha Eesti 1.) 45 339 km²x22
See on väga mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk (u 2000-1100 eKr) 2000 eKr algas Minoiline kultuur Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Arhailine ajajärk (u 800-500 eKr) u 800 eKr võeti kasutusele tähestik ja 776 eKr hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid, seega umbes sellel ajal algasid olümpiamängud. Klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr) V saj. I pool eKr oli Pindarose ja Aischylose loomeperiood ning V saj. II pool eKr oli Sophoklese loomeperiood. Hellenismiperiood (338-30 eKr) 336-323 eKr oli Makedoonia kuninga Aleksander Suure valitsuseaeg. 146 eKr alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Kreeka kolonisatsioon hõlmas Vahemerd ja Musta merd
Aacheni lossikabel 795- 805 a. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Karolingide basiilika http://static1.album.ee/files/792/65/orig_19816383_Ibmk.jpg Aacheni lossikabeli interjöör (792 805) http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf SaintRiquier´ klooster Prantsusmaal Ehitatud u. 800. a. Hävinud http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Lorschi kloostri väravaehitis Saksamaal Valmis 8. sajandi lõpul. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Raamatukunst Vasakul Books of Kell´s Jeesus, paremal Krutsifiks, raamatukaane kaunistus, mõlemad u. 800. a. http://web.zone
Jooksualad 100 m jooks - 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Starditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200 m jooks - 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. Praeguse meeste maailmarekordi omanik on Usain Bolt ajaga 19,19 ning naiste maailmarekordi omanik Florence Griffith-Joyner ajaga 21,34. Eesti rekordid kuuluvad Marek Niidule, aeg 20,43 j...
Punane sviit 1300-1500 kr öö Roheline sviit 1300-1500 kr öö Kahekohalised toad on rõõmsad rohelistes ja kollastes toonides kujundatud valgusküllased toad. 780-1100 kr öö Hotellis on tuba liikumispuuetega inimestele, toad mittesuitsetajatele ja allergikutele. Lisavoodi 280-350 kr Beebivoodi 100 kr Hotellis on suurepärased võimalused konverentside ja seminaride korraldamiseks. Teie käsutuses on kaks tänapäevaselt sisustatud konverentsisaali: Punane - max 45 kohta 150.-/tund 800.-/päev Roheline - max 30 kohta 100.-/tund 500.-/päev Pakume konverentside ajal täisteenindust: kohvipausid, lõuna- ja õhtusöögid Ruumi rendi hinnas sisaldub: Pabertahvel ja pliiatsid, grafoprojektor, TV, video Lisatasu eest konverentsi pidamiseks: Dataprojektor 150.-/tund 800.-/päev Sülearvuti (ettetellimisel) 100.-/tund 500.-/päev Paljundamine ja printimine 1.-/leht Lisaks pakume hotellis veel: juuksur, maniküür, massöör, solaarium Restoran
599997,864 Summa: 0 0 -599997,8649 9 Vastus: Maatüki pindala on 30,00 hektarit. Ülesanne 2. Pindala määramine graafiliselt. 1. h1 = 9,6 cm = 480 m a1= 7,75 cm = 375 m P1=90 000 m2 2. h2= 9,2 cm = 460 m a2 = 7,2 cm = 360 m P2= 82 800 m² 3. h3 = 8,8 cm = 440 m a3 = 11,3 cm = 565 m P3= 124 300m² P = P1 + P2 + P3 P = 90 000 + 82 800 + 124 300 = 297100 m2 ~ 30 ha Ülesanne 3. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus, b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Ruhnu saare mõõtmine polaarplanimeetriga U1=4459 U2=4923 U3=5371 U1,2=464 U3,2=448 U = 456
VANA-KREEKA I OSA Õpik Inimene, ühiskond, kultuur I osa Vanaaeg I Geograafilised olud Maastik mägine valitses poliitiline killustatus (polnud ühtset riiki). Ühendust peeti mere kaudu. Kliima soe põlluharimine, karjakasvatus. NB! Kreeka tähtsus: Vana-Kreekast sai alguse Euroopa kultuur! I Ajaloo põhietapid 1) Kreeta-Mükeene ajajärk II a tuh eKr * Kreeta ajajärk e minoiline kultuur: olid lossid (Knossos), oli oma kiri, mida lugeda ei osata * Mükeene ajajärk (Kreeka mandril): keskus Mükeene, sõjakas kultuur Kreeta-Mükeene kultuur hävis madalama kultuuritasemega rahvaste sissetungi tagajärjel. 2) Tume ajajärk 1100-800 eKr * kolonisatsioon Väike-Aasia poolsaarele * raua kasutuselevõtt 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr * kujunesid linnriigid e polised * tähestik * eeposed * nn suur kolonisatsioon * olümpiamängud 776 eKr 4) Klassikaline ajajär...
1100 1000 550 1475 800 1355 1950 150 150 2
Ökonomeetria-BA. Harjutusülesande koos lahendustega Koostanud: Tiiu Paas Ülesanne 1. Analüüsime regressioonimudelit Yi 800 0.93 X i 50 Di 0.01Di X i uˆ i , i 1,2,..,100 , (t ) (22.54) (2.34) (0.56) R 2 0.82, F 15.342 ( p 0.001) kus Y – küsitletu tarbimine eurodes, X – küsitletu sissetulek eurodesning D – küsitletu sugu (D = 1, kui mees ning D = 0, kui naine); t – statistiku kriitiliseks väärtuseks on t 0.025,96 1.99 . Vastake järgmistele küsimustele ning põhjendage vastuseid
METALLIAEG EESTIS PRONKSIAEG EELROOMA ROOMA RAUAAEG KESKMINE VIIKINGIAEG RAUAAEG RAUAAEG AEG 1800 e.Kr 500e.Kr- 50e.Kr 50- 450 450 800 800 1050 500e.Kr ASUSTUS/ Asvas, Saaremal, Üksiktaluline Põhja eesti ja ühtlasi Kerkisid linnused Sama mis rauaajal ASULAD Ridala, Kaali, Põha- asustus ka eesti külade Eesti lähedal(mägi ja
Eesti Nais-Sprinterid Eestis on ainult 3 nais-sprinterit. Nad on: Ksenija Balta Maris Mägi Egle Uljas Ksenija Balta Ksenija Balta ( sündinud 1. novembril 1986 Minskis) on Eesti kergejõustiklane. Tunnustused: 2006. astal saavutas ta Eesti aasta naissportlase valimisel Kristina Smiguni ja Irina Embrichi järel kolmanda koha, 2009. aastal aga esimese koha. Välisrekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 100 m jooks 11.47 8. august 2006 Göteborg Eesti rekord 200 m jooks 23.05 1. juuli 2006 Arles Eesti rekord Siserekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 50 m jooks 6.35 28. veebruar 2008 Kuressaare Eesti rekord 60m jooks 7.34 10. veebruar 2010 Tallinn Isiklik rekord 60 m tõk...
Käibemaksumäär: Käibemaksu standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra. Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. NT: 1) Kui inimene saab 1200 eurot kuus palka (bruto - ilma makse maha arvestamata), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum (400) ja maksu makstakse 800 euro pealt 20% (800×0.2) ehk 200 eurot ja inimesele, siis inimene saab kätte 400 + 600 = 1000 eurot (neto - palk, millest on maks maha arvestatud). Sellele inimesele jääb siis kätte 400 + (800 - 200) = 1000 eurot(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks siis (1200 - 1000) : 1200 × 100 = 16.67% 2) Kui inimene saab 5000 eurot kuus palka (bruto), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum 400 ja saadakse 4600. Teine aste on kuni 4000 eurot, 4000 eurolt võetav maksuprotsent on 20. 4000 × 0
Marju Kodi 03.10.75 47510033438 Aire Kivima 23.09.80 48009238714 Jaagup Sillmann 12.07.78 37807122322 Nimi Isikukood Kuu Palk Natalja Niitsoo 46706257905 Juuni 16 900 Hannes Ratassepp 36103067928 Mai 20 700 Kairi Svarts 48210063825 Juuli 15 400 Toomas Kivima 36907204776 Juuli 11 100 Jaanika Luhakooder 47711229647 Aprill 11 300 Kaie Vaask 47501101788 Märts 29 800 Pirjo Kuhi 46303304443 Juuni 24 600 Marek Tammik 38911226764 Jaanuar 24 800 Natalja Ots 48001217413 Oktoober 9 700 Kaarel Öpik 35112174520 Jaanuar 3 300 Uljana Keerup 48503119367 Mai 27 600 Innar Veskus 35101146706 Veebruar 14 800 Veiko Järv 38209304862 Aprill 10 500 Siina Keerup 48304234375 Veebruar 3 300 Egert Übi 37604237574 Oktoober 14 100
VARAD KOKKU 46 712 919 45 182 892 43 207 198 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused kokku Laenukohustused 1 028 879 3 017 072 1 083 872 Lühiajaline laen 0 1 422 000 370 000 Pikaajalise lenu lühiajaline osa 869 481 1 450 327 625 072 Kapitalirendi kohustus 159 398 144 745 88 800 Võlad ja ettemaksed kokku 3 295 826 4 380 998 3 310 850 Võlad tarnijatele 809 582 2 491 886 2 141 270 Võlad töövõtjatele 578 912 918 705 419 176 Maksuvõlad 438 806 639 914 352 485 Muud võlad 966 686 46 348 90 522 Saadud ettemaksed 501 840 284 145 307 397 Lühiaj
Materiaalne põhivara 7 14 135 160 13 854 000 Põhivara kokku 18 409 768 18 148 473 AKTIVA KOKKU 30 135 546 27 057 923 PASSIVA Laenukohustused 8 1 123 615 1 258 719 Võlad tarnijatele 3 241 554 2 895 447 Võlad töövõtjatele 10 370 000 260 000 Maksuvõlad 11 160 800 148 500 Muud võlad 167 542 189 775 Garantiieraldis 345 000 326 000 Lühiajalised kohustused kokku 5 408 511 5 078 441 Pikaajalised laenukohustused 8 5 112 600 3 856 000 Muud pikaajalised võlad 8 601 051 546 410 Pikaajalised kohustused kokku 5 713 651 4 402 410 Kohustused kokku 11 122 162 9 480 851
1 1 1 1 1 2710,93778 4 1 4 16 2407,53778 7 1 7 49 2122,13778 11 1 11 121 1769,60444 13 1 13 169 1605,33778 20 2 40 800 2186,80889 22 2 44 968 1930,27556 29 1 29 841 579,204444 30 2 60 1800 1064,14222 31 2 62 1922 973,875556 32 3 96 3072 1331,41333 40 2 80 3200 341,47555 6
d) Bilanss, kasumiaruanne, tegevjuhtkonna deklaratsioon, kasumi jaotamise ettepanek. 10. Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendi kohaselt võib kauba-, toorme- ja materjalivarusid bilansis hinnata: a) LIFO meetodil; b) FIFO meetodil; c) HIFO meetodil; d) LOFO meetodil. 11. Firmal on vara 2 500 000.- ja omakapitali 700 000.-. Juhul kui vara väheneks 50 000.- ja omakapital jääks samaks, siis kohustised oleksid: a) 700 000.-; b) 550 000.-; c) 1 800 000.-; d) 1 750 000.- 12. Tekkepõhises arvestuses kajastatakse majandustehingud siis, kui: a) Need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud; b) Raha on tegelikult laekunud või välja makstud, c) Vara, kohustused ja majandustehingud on väljendatud ainult rahas; d) Need on kirjendatud analüütilistele kontodele koguseliselt. 13. Amortisatsiooni kajastamiseks tehakse järgmine raamatupidamiskanne: a) D Amortisatsioonikulu
1. kontrolltöö 5. variant I osa- valikvastused 1. Nõudluse kasv toob kaasa a) pakkumise kasvu b) pakkumise vähenemise c) pakutava koguse kasvu d) pakutava koguse vähenemise 2. Täielikult konkureeriva firma toodang on 800 ühikut. Toote turuhind on 4 eurot. Piirkulu on sel tootmistasemel 4 eurot ja keskmine muutuvkulu on 7 eurot. Firma peaks: a) vähendama toodangut 750 ühikuni b) jätkama 800 ühiku tootmist c) tootma null ühikut d) suurendama toodangut, et kasumit maksimeerida 3. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud. Kui a) ei toimu enam uute firmada juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist b) kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit
Karl Suur Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ning Frangi riigi kuningas alates 768 aastast ja Rooma ehk Frangi riigi keiser alates 800 aastast. Ta pani aluse kolmele suurriigile, milleks olid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.Karl Suur oli ka sõjaliselt väga tugev, liidendades Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa kui ka Madalmaad. Peale valusat lüüasaamist 778.aastal Zaragoza all, tegi Karl Suur vajalikud järeldused ja aastal 801 vallutati araablaste käest Barcelona. Sinna rajati Hispaania mark, mida valitses kuninga ametnik markkrahv.
Tabel 3 Variant Tüüpdetail Nõutud omadused 2 Re, N/mm Rm, N/mm2 KU, J HRC 1 350 - - 40-45 2 450 700 27(+20ºC) - 3 Võll 550 800 27(+20ºC) - 4 700 1000 27(+20ºC) - 5 - 700 - 55-60 (võllikaelad) 6 - 700 - 62(pind) 7 550 800 30 50
jõuab, KUID ei taha kangekaelselt kunagi selleks saada... Arvutus võttis mul aega a la 2 min.. Sain ka meelerahu, et suure tõenäosusega on vastus õige... UURI: Kui x = 8, siis ( x x2 + 4 - x = 8 ) ( ) 82 + 4 - 8 = 1, 96969001 Nüüd suurendan järsult.. oletame, et x= 80, saame : 80 ( ) 802 + 4 - 80 = 1, 99969 Nüüd võtame näiteks et x= 800 : 800 ( ) 8002 + 4 - 800 = 1, 9999998 SIIN EI PEA MÕNED ARVITID VASTU JA ANNAVADKI ÜMARDADES LIGIKAUDSEKS VASTUSEKS ,,2" ja kui võtta suuruseks 80000, annab ta ikkagi vastuseks ,,2", KAHEST suuremaks ei lähe...kuidagi, kui Igal juhul on näha, kuidas x-i suurenedes vägisi kipub vastus lähenema kahele: 1, 96969001 1, 99969 1, 9999998 (osad arvutid juba ütlevadki ,,2") SEEGA SEE ON ÜKS NIPP, KUIDAS HINGERAHU SAADA SELLISTE ÜLESANNETE PUHUL..
Kogu tõde Ümera lahingu kohta Tänaseks on möödunud Ümera lahingust tervelt 800 aastat. Tegemist oli ühega vähestest eestlastele võidukatest suurematest lahingutest muistse vabadusvõitluse ajal. Ümera lahing peeti maha 1210. aastal praeguse Läti territooriumil Koiva lisajõe Jumara (tol ajal Ümera jõesuudmel, millest tulenebki ka lahingu nimetus) suudme lähedal, praegusest Valmiera linnast lõunas. Üheks ainukeseks ajalooallaikaks on ,,Henriku Liivimaa kroonika" ning kuuldavasti on ka see väga napisõnaline
Töötajate palgad 20693 20693 20693 20693 20693 20693 20693 20693 20693 20693 20693 20693 Reklaamikulud 200 400 Toitlustus 10000 9000 9000 8000 8000 8000 9000 9000 9000 10000 10000 10000 Kommunaalteenused 1600 1500 1500 1400 800 800 800 800 1200 1400 1500 1600 Kulutused kokku 46498 45398 45398 44498 43698 43698 44698 44698 45498 46298 46398 46498 18473 Raha lõppjääk 54126 77728 102330 119832 139134 160436 8 206040 220542 230244 241846 260348
TRA 600 550 480 450 400 300 qB 100 150 225 325 500 1100 TRB 600 750 900 975 1000 1100 ÜLESANDEID 1. Täida tabel: Kauba hind () 1.00 0.90 0.80 0.70 0.60 0.50 0.40 Pakutav kogus (tk) 800 700 600 500 400 300 200 Elastsuskoefitsient Elastsuse liik Lahendus: Kauba hind () 1.00 0.90 0.80 0.70 0.60 0.50 0.40 Pakutav kogus (tk) 800 700 600 500 400 300 200 Elastsuskoefitsient - 1,27 1,31 1,36 1,44 1,57 1,8 Elastsuse liik - elastne elastne elastne elastne elastne elastne
(pidev) Müügitulu 67 700 67 700 67 700 Müüdud kaupade 26 900 27 500 27 177,73 kulu (omamaksumus) Brutokasum 67 700 26 900 = 40 67 700 27 500 = 40 67 700 27 177,73 = 800 200 40 522,27 Müügitulu leidmine: Siin on müügitehingud nüüd_ Kogus Müügihind Müügitulud 13.jaanuar 70 200 14 000 24.jaanuar 210 220 46 200 30.jaanuar 30 250 7 500 Leian müüdud kaupade kulu (omamaksumus)_ I LIFO (pidev) Siin müün siis maha selle, mis viimasena tuli. 13
ostuhind ning muud kulud, mis on vajalikud vara viimiseks tööseisukorda. Põhivara soetusmaksumust võivad suurendada – laiendamise, juurdeehituse täiendavate seadmete monteerimise jne. kulud. Näide: Maa, maarajatise ja hoone maksumuse eraldamine. Kinnisvara(maa, hoone)800 000.-maamaksumus 80%kinnisvara hinnast notaritasu 4000.- sissesõidutee ehitamine 30 000.-(ei lähe soetusm. Alla) 800 000+4000=804 000.- maa maksumus 80% 643 200.- hoone 20%160 800.- Materiaalne põhivara jääkmaksumuse leidmiseks lahutatakse soetusmaksumusest akumuleeritud kulum. Bilansis näidatakse materiaalse põhivara jääkmaksumuses st. soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlus st. korrigeeritud soetusmaksumuses.
idaosas, Musta mere läänerannikul Naabriteks on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa Liidu liige Üldine info Pealinn Sofia Pindala 111 003 km2 Riigikeel bulgaaria Riigikord parlamentaarne demokraatia Rahvaarv 7 576 800 (2010) Rahvastiku tihedus 68,3 in/km2 President Georgi Prvanov Rahaühik leev (BGL) Ajavöönd IdaEuroopa aeg Religioon kristlik (esineb ka islami ja rooma katoliku usku) Suurlinnad Sofia, Plovdiv, Varna, Burgas Sümboolika Bulgaaria lipp Bulgaaria vapp Rahvaarv ja selle muutus
Island Islandi saar on suuruselt teine Euroopa saar Atlandi ookeani põhjaosas, kus paikneb peaaegu kogu Islandi Vabariigi territoorium. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Islandi naaberriigid on Norra, Sotimaa, Gröönimaa. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Kaugus Eesti ja Islandi vahel on umbes 2000 km. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Island on ebakorrapärase kujuga saar, pisut ümara siluetiga. Ida- ja põhja osas on sopiline fjordrannik, lõunarannik on vähe liigestatud. Islandi pindala on 103 000 km², seega on Island rohkem kui kaks korda suurem kui Eesti
2. Maailmameistrivõistlused 3. Euroopa meistrivõistlused Veel peetakse järgmisi võistlusi: 1. IAAF-i maailma karikavõistlused 2. Euroopa karikavõistlused 3. Sisemaailmameistrivõistlused 4. Euroopa sisemeistrivõistlused 5. IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused 5 3.Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises.(2) Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe,
154 808 72 872 72 1 2 5.0 150 808 112 872 112 1 2 0.0 w 872 288 840 288 0 w 872 264 872 288 0 w 872 256 840 256 0 w 872 224 840 224 0 w 872 248 872 224 0 152 872 256 920 256 1 3 0.0 150 792 288 840 288 1 2 0.0 150 792 256 840 256 1 2 0.0 150 792 224 840 224 1 2 0.0 w 808 80 664 80 0 w 664 88 664 104 0 w 680 64 648 64 0 w 680 64 808 64 0 w 664 104 664 120 0 w 664 120 664 296 0 w 664 296 648 296 0 w 664 120 808 120 0 154 760 160 824 160 1 2 5.0 154 824 168 888 168 1 2 5.0 w 680 72 680 96 0 w 800 96 800 104 0 w 800 104 808 104 0 w 696 104 648 104 0 w 696 104 696 152 0 w 696 152 760 152 0 w 760 168 672 168 0 w 672 328 648 328 0 M 872 72 968 72 0 2.5 w 872 112 872 136 0 w 872 136 752 136 0 w 752 136 752 184 0 w 824 184 824 176 0 M 888 168 968 168 0 2.5 w 696 152 696 208 0 w 792 216 760 216 0 w 760 216 760 248 0 w 760 248 792 248 0 I 720 216 760 216 0 0.5 w 720 216 696 216 0 w 696 216 696 208 0 w 672 240 672 232 0 w 672 232 792 232 0 w 672 168 672 232 0 w 792 280 672 280 0
Kreeta- Mükeene kultuur (ühiskonna korraldus, usk, kultuur, teadus, filosoofia) 2200-200 eKr – kreeklaste esivanemad indoeurooplased Balkani p-s 1) 200-1100 eKr – Kreeta-Mükeene ehk Egeuse ajajärk 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel 1600-1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega 2) 1100-800 eKr- Tume ajajärk 3) 300-500 eKr – Arhailine ajajärk 4) 500-338 eKr – klassikaline ajajärk 5) 338-30 eKr - Hellenismi periood Antiikajal Hellas – tänapäeva Kreeka, Hellen – kreeklane Barbar – sõjamaalane 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel. Iseloomulikud tunnused: Kuulsam kuningas Minos Kasutasid vaske Kaubavahetus egiptlaste, foiniiklaste, babüloonlastega Savitahvel, silpkirjas lineaarkiri A, mida ei osata tänapäeval dešifreerida. Naiste ühiskondlik positsioon kõrge Knossos on Kreeta tähtsaim loss. Losside eripära: Sõjaliselt kindlustamat...
a - laienemistegur; D - valtside läbimõõt, m; f - hõõrdetegur valtside ja tooriku vahel. 1 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Protsessi skeem koos tähistega (H1, H2, B1, B2, F, D, ): Lahendus: Maksimaalne absoluutne õhenemine hmax: 1 1 = 1 - = 800 1 - = 23,89 1 + 1 + 0,25 Maksimaalne haardenurk max: = tan = tan 0,25 = 0,245 = 14,04° Materjali laius peale stantsimist B2: - = = 0,25 - = 0,25 = 1,25 = 375 Valtsimiseks vajalik võimsus P: = kus M valtsi moment, Nm; valtsi nurkkiirus, rad/s.
impordi saldo. (ingl. GNP) SKT elaniku kohta · SKT elaniku kohta ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on mingi piirkonna (tavaliselt riigi) majandusliku arengutaseme näitaja. · SKT elaniku kohta arvestamiseks jagatakse sisemajanduse kogutoodang elanike arvuga. SKT võrdlus elaniku kohta (2009) Riik SKT ühe elaniku kohta Eesti 18 800 $ Läti 14 500 $ Leedu 15 000 $ Venemaa 15 200 $ Soome 34 900 $ Rootsi 36 800 $ Saksamaa 34 200 $ Katar 121 400 $
8. Järeldus Antud killustiku muljumiskindluseks saadi 13,2%. Mida suurem on muljumiskindlus, seda tugevam on betoon. Antud katsetulemuse põhjal ei ole võimalik hinnata antud killustiku kasutamist betoonis, kuna mõned näitajad on määramata. Arvutatud muljumiskindluse näitaja järgi leitakse killustiku märk LISA tabelist 1, mille järgi tuli antud katse killustiku tugevusmärgiks 800. LISA Tabel 1 Killustiku märk Muljumiskindlus, Dp, [%] Sette- ja moondekivimis 1200 Kuni 11 1000 Üle 11-13 800 Üle 13-15 600 Üle 15-19
25 400 2513.274 22.5 8.04 2.69 500 3141.593 37 10.52 5.5 600 3769.911 84.8 15.22 11.53 I/sqrt2 60.81118 650 4084.07 85.8 17.61 15.82 680 4272.566 86 17.75 17.35 700 4398.23 85.7 17.21 17.77 720 4523.893 82.9 16.19 17.69 750 4712.389 75.5 14.17 16.8 800 5026.548 61.8 10.88 14.72 900 5654.867 43.2 6.79 11.58 1000 6283.185 32.6 4.63 9.76 1100 6911.504 26.4 3.42 8.7 1200 7539.822 22.2 2.66 8.02 1300 8168.141 19.2 2.13 7.54 1500 9424.778 15.2 1.47 6.94 γ ω Ie Uc UL Rs 10 62.83185 0
Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud, ka varem igapäevatoiduks Rahvuspargid Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 7315 km2. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas. Suurimad on Abisko, Ängsö ja Björnlandet. Rahvus pargid moodustavad 1,6% Rootsi kogupindalast. Lisa Suuremad linnad: Stockholm (894 200 inimest), Malmö (280 400 inimest), Göteborg (549 800 inimest). Kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsit ja Taanit ühendab sild. Rootsi kogupindala on 450 295 km2. Rootsis elab kokku ~9 694 000 inimest. Küsimused Mis mäestik on Rootsi lääneosas? Mis on see eksootiline taim, mis kasvab Rootsis? Nimeta üks suurimatest Rootsi linnadest. Nimeta üks enimlevinud loomaliik. Kui palju inimesi Rootsis elab? *Mitu rahvusparki on Rootsis ja millal
Sardiinia maakond (Sardegna) Sitsiilia maakond (Sicilia) Toscana maakond Trentino-Alto Adige maakond Umbria maakond Valle d'Aosta maakond Veneto maakond 2. Geograafiline asend Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Ta asub 39°-43°pl ja 10°-19°ip. Asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliast põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole jääb Sloveenia. Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel.
4.09.2014 Maksu- ja Tolliameti koduleht www.emta.ee Maksu- ja Tolliameti infotelefonid ja e-posti aadressid NB! maksuküsimusteks Üldinfo = Võlainfo 1811 mitte kasutada Eraklientide ja FIE-de maksunõustamine 8 800 811 [email protected] Äriklientide maksunõustamine 8 800 812 [email protected] Käibemaksuinfo 8 800 813 [email protected] Tolliinfo, e-toll 8 800 814 [email protected] E-maksuamet 8 800 815 [email protected] Maamaksuinfo 8 800 816 [email protected] Raskeveokimaksuinfo 8 800 816 [email protected] Võlainfo = Üldinfo 1811 [email protected]
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
