g g g g ml JAHU JA TANGUTOOTED Nisujahu 600 60 10 3 165 Maisijahu 550 55 8 3 180 Odrajahu 550 55 8 3 180 Rukkijahu 550 55 8 3 180 Graahamjahu 600 60 8 3 165 Kartulijahu 800 80 15 5 125 Riisijahu 550 55 8 3 180 Manna 700 70 10 4 145 Sojajahu 450 45 7 2,3 170 Piimajahu 450 45 7 2 220 Täisterajahu 600 60 8 165 Sepikujahu 600 60 9 Kuklijahu 650 65 9
15 15. 16 16. 17 17. 18 18. 19 19. 20 20. 30 30. 40 40. 50_ 50. 60_ 60. 70_ 70. 80_ 80. 90 90. 100 100. 200 200. 300 300. 400 400. 500 500. 600 600. 700 700. 800 800. 900 900. 1000 1000. 1000000 1000000.
(põhiarvsõnad) 1 11 21 101 2 12 200 3 13 30 300 4 14 40 400 5 15 50 500 6 16 60 600 7 17 70 700 8 18 80 800 9 19 90 900 10 20 100 1000 , , 5-20, 30, 70, 100 (järgarvsõnad) 1. 11. ! 21. 101. 2. 12. 200. 3. 13. 30. 300. 4. 14. 40. 400. 5. 15. 50. 500. 6. 16. 60. 600. 7. 17. 70. 700. 8. 18. 80. 800. 9. 19
kompekteerija 10 300 raamatupidaja 12 740 müügijuht 13 500 tööline 10 500 koristaja 6 500 dispetser 9 600 tööline 7 600 tööline 8 700 autojuht 11 500 raamatupidaja 10 700 autojuht 13 700 sekretär 7 700 tööline 8 300 juhataja 25 400 raamatupidaja 11 600 treial 10 270 müügijuht 12 700 tööline 11 200 meister 13 780 lukksepp 8 600 sekretär 10 800 sekretär 8 600 tööline 9 600 lukksepp 12 700 sekretär 8 600 autojuht 10 900 tööline 7 700 juhataja 32 700 sekretär 9 800 juhataja 36 500 treial 11 500 tööline 8 500 sekretär 8 700 tööline 10 300 autojuht 9 700 tööline 7 500 raamatupidaja 12 700 treial 11 800 jurist 23 500 jurist 22 700 tööline 7 500
Luksemburgi seejuures oli neil lubatud iseseisvus ja poliitilised süsteemid säilitada. Ajaloost II · Teise Maailmasõja ajal ei suudetud samuti neutraliteeti säilitada sellepärast, et Luksemburg oli strateegiline punkt natsi Saksamaa plaanil Prantsusmaale tungimisel. · Luxemburg vabastati 1944a. On ÜRO (1946) ja NATO (1949) asutajaliige. Sõjavägi · Luksemburgl puudub merevägi, kuid seevastu on tal väike armee. · See koosneb umbes 800 inimesest. · Ka õhuväge on vähe. · Koos Belgiaga on neil ostetud üks sõjaväe transpordilennuk. Majandus · Luksemburgi majandus tugineb pangandusel, kindlustusvaldkonnal ja terasetööstusel. · Olulised on ka põllumajandus ja veinitootmine. · Luksemburgil ja Saksamaal on ühine Moseli jõe org, kus toodetavad valged veinid on hästi tuntud ja populaarsed. · Sarnaselt piirkonna teiste riikidega on Luksemburg tuntud ka õlletootjana.
21.01.2010 Väljas Arvi Abja mänd 2 342 22.01.2010 Kadak Priit Tali tamm 5 111 24.01.2010 Karu Salme Tali mänd 5 179 25.01.2010 Meigas Reijo Abja saar 3 92 26.01.2010 Kadak Priit Tali saar 1 203 28.01.2010 Karu Salme Tali lepp 2 283 30.01.2010 Karu Salme Tali kask 4 287 20100 4533460 hind maksumus 910 92820 800 63200 710 144130 1130 148030 620 32240 780 65520 800 18400 1240 50840 760 68400 830 258960 720 16560 1080 898560 1120 482720 800 672000 1010 122210 800 160800 850 290700 1050 116550 720 128880 910 83720 1010 205030 740 209420 710 203770 Koondid - kogus ja maksumus müüjate lõikes Müüja Kogus Maksumus kogus Kaasik Reijo 84 65520 >300
· Padrun: 5,56 x 45 · Kuuli algkiirus: 980 m/s · Tehniline laskekiirus: 650 lasku/min · Efektiivne laskekaugus: 500 m · Sihikuline laskekaugus: 500 m · Pikkus: 979 mm (lahtise kabaga) · Raua pikkus: 460 mm · Kaal: 3,9 kg (tühjalt) · Salve maht: 35 padrunit Kuulipilduja MG 3 · Kaliiber: 7,62 mm · Padrun: 7,62 x 51 · Kuuli algkiirus: 820 m/s · Tehniline laskekiirus: 1200 lasku/min · Efektiivne laskekaugus: 800 m · Sihikuline laskekaugus: 2200 m · Pikkus: 1225 mm · Raua pikkus: 565 mm · Kaal: 11,5 kg (tühjalt) · Lindikasti maht: 250 padrunit (50-neste lintidena) · Linditrummel: 50 padrunit lintiga Kuulipilduja 58 · Kaliiber: 7,62 mm · Padrun: 7,62 x 51 · Kuuli algkiirus: 830 m/s · Tehniline laskekiirus: 600- 850 lasku/min · Efektiivne laskekaugus: 600 m · Sihikuline laskekaugus: 1400 m · Pikkus: 1275 mm
1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml g 6-7 spl g g ml g JAHU JA TANGUTOOTED Nisujahu, tatrajahu 600 60 10 3 165 Maisijahu 550 55 8 3 180 Odrajahu 550 55 7 3 180 Rukkijahu 550 55 7 3 180 Grahamjahu 600 60 8 3 165 Kartulijahu 800 80 12 4 125 Riisijahu 550 55 8 3 180 Manna 700 70 10 4 145 Sojajahu 450 45 7 2,3 170 Piimajahu 450 45 7 2 220 Täisterajahu 600 60 8 3 165 Sepikujahu 600 65 9 3 Kuklijahu 650 65 9 3 Odrakruubid 800 80 12 4 125
Saksamaa Eesti Zimbabwe Afganistaan SKT elaniku kohta (USD) SKT elaniku 35500 21 400 200 800 kohta Rahvastiku Tööstuses 47500 Tööstuses 28% Tööstuses hõivatus 41% 15% põllumajandu Põllumajanduses 3,4% Põllumajandu ses 6% ses 70%
JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 70 10 4 sojajahu 450 45 7 2,3 piimajahu 450 45 7 2 täisterajahu 600 60 8 3
3. MATERJALI VAJADUSTE PLAAN Ühe toote valmistamiseks vajatakse 5kg materjali, mis maksab 50 senti/kg. I II III IV A I Toodang, tk 4 000 6 000 6 000 11 400 27 400 12 000 Mat.kulu kg/tk 5 5 5 5 5 5 Kokku mat.kulu, kg 20 000 30 000 30 000 57 000 137 000 60 000 Algjääk kg 2 800 6 400 7 200 4 160 2 800 2 800 Lõppjääk, kg 6 400 7 200 4 160 4 800 4 800 Kokku ostuvajadus, kg 31 600 64 800 68 960 42 240 207 600 Mat.maksumus, kr 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 Kokku mat.maksumus, kr 15 800 32 400 34 480 21 120 103 800 18 3.1.
Vastavalt eelmiste perioodide kogemustele on 4% tooteid olnud defektidega, keskmine remondikulu on 50 krooni toote kohta. Esimesel müügikuul, müüdi tooteid 320 000 krooni eest, 20 toodet olid defektiga ning need remonditi kuu jooksul. Tekkepõhine garantiieraldis kuu lõpul on 1000 krooni. Garantiieraldi s D K 1000 S0 = 0 1600 S1 leida Müügitulu 320 000 = 800 tk müüdi 800 * 0,04 = 32 tk on praak 32 * 50 kr = 1600 prognoositud summa 20 * 50 = 1000 reaalne summa T-13.7 Firma võttis 1. Septembril 200X üheaastase laenu 177 000 krooni, intressimäär on 12%. Majandusaasta lõpul 31. Detsembril 200X kajastatakse tekkepõhise intressina 7080 krooni. 31.12.200X D: Intressikulu 7080 K: Intressivõlg 7080 177 000 * 0,12 * 4/12 = 7080 krooni T-13.8 Kohustis tuleb 20X8.aastal kajastada järgmisel juhul: a) Firma valmistas ja müüs 20X8
Kaasnes veetaseme äkiline langus, Eesti ala vabamaks. Uut mereosa hakati kutsuma Joldia mereks. Enamik eurooplase räägivad indo-euroopa keeli 96%. Va Soome, Eesti, Türgi, Ungari, Belgia ehk soome-ugri, turgi, baski keeled) Ötzi – vasekiviaegne mees Alpidest. Kivikirstkalmed Jõelähtmel. Lohukivid – ehk väikese-lohulised kultusekivid Eesti rauaaeg Vanem rauaaeg 500 eKr – 450 pKr Eelrooma rauaaeg 500 eKr – 50 pKr Rooma rauaaeg 50 – 450 Keskmine rauaaeg 450 – 800 Rahvasterännuaeg 450 – 600 Eelviikingiaeg 600 – 800 Noorem rauaaeg 800 – 1050 Viikingiaeg 800 – 1050 Hilisrauaaeg 1050 – 1225 1. Muinaskultuuride allikad kinnismuistised (matusepaigad, elupaigaga seotud muist. (linn(us)), maj teg seot muist.) irdmuistised historiograafia uurimistöö metoodika 1) Välitööd: a) arheoloogiline luure – leire (muinasaegsete objektide otsimine ja fiks.) b) arheoloogilised kaevamised
Ülesanne 1 Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31.detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2. 75 000 eurot lühiajalise laenu kustutamiseks; 3. 175 000 eurot masinapargi täiendamiseks; 4. 80 000 eurot tootmisvarude suurendamiseks; 5
1200 1127 1069 1001 KESKMINE BRUTOPALK 1000 925 948 883 886 823 800 600 400 200 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 (Joonis1) Harjumaa brutopalkade muutus protsentides (ajavahemikus 2007-2016) 11% 6,5% 6,4% 6,8% Muutus protsentides
w 1112 848 1200 848 0 w 1112 912 1200 912 0 I 1152 872 1200 872 0 0.5 w 1112 872 1152 872 0 w 1112 912 1112 872 0 w 1040 912 1112 912 0 150 1352 808 1392 808 1 2 0 150 1352 840 1392 840 1 2 5 150 1352 872 1392 872 1 2 0 150 1352 904 1392 904 1 2 0 w 1352 912 1320 912 0 w 1320 912 1200 912 0 w 1320 912 1320 848 0 w 1320 848 1352 848 0 w 1352 864 1296 864 0 w 1352 816 1296 816 0 w 1296 816 1296 864 0 w 1296 864 1296 872 0 w 1296 872 1200 872 0 w 1352 832 1256 832 0 w 1352 800 1256 800 0 w 1256 832 1256 808 0 w 1256 808 1200 808 0 w 1256 800 1256 808 0 w 1352 896 1336 896 0 w 1352 880 1336 880 0 w 1336 880 1336 896 0 w 1336 896 1232 896 0 w 1232 896 1232 848 0 w 1232 848 1200 848 0 w 1504 872 1504 864 0 w 1392 840 1488 840 0 w 1488 840 1488 816 0 w 1392 808 1480 808 0 w 1480 808 1480 784 0 w 96 560 128 560 0 w 96 600 128 600 0 w 96 640 128 640 0 w 96 672 128 672 0 w 128 560 136 560 0 w 136 560 136 448 0 w 136 424 168 424 0 153 280 336 328 336 1 2 0
Tekstiülesanne Juku ja Tiina istusid Londonist lennuki peale, Tiina tund aega hiljem kui Juku. Juku lennuk suundus Berliini, Tiina lennuk aga Pariisi. Pariisi kaugus Londonist on ümardatult 340,5 km, Londoni kaugus Berliinist aga 930 km. Nurk Berliini ja Pariisi vahel Londoni suhtes on 81,42. Lennuki keskmine kiirus on 800 km/h. Kui palju hiljem jõudis Juku sihtkohta ja kui kaugel oli ta siis Tiinast? Andmed: =81,42 a=340,5 km b=930 km v=800 km/h Lahendus: Kui kaua sõitis Juku lennukis? Kui kaua sõitis Tiina lennukis? Mitu kilomeetrit on Berliini ja Pariisi vahel? Kui palju hiljem jõudis Juku sihtkohta? Vastus: Juku jõudis sihtkohta 2 min hiljem ja nendevaheline kaugus oli 941,5 km.
Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg paleoliitikum, keskmine ka mesoliitikum 9000-5000, noorem ka neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritol...
Ülesanne 1 Hüpoteek summas 1 000 000 / 1,3=769 000 (max laenu summa) Notaritasu 2/3 ehk 1 000 000 / 3 *2= 666 666(tabelist 1160*2+km)=2800 Riigilõiv 2/3 1 000 000st = 666 666 (tabelist 740) Kulu seoses hüpoteegi seadmisega 2800+740=3540.- Ülesanne 2 Laenu summa 5 000 000 -> * 1,3= 6 500 000(hüpoteegi saame nii palju) Nt 2/3 ehk 6 500 000 / 3 * 2=4 300 000 (tabelist 6710 *2 +km)=16 104 Rl 4 300 000->5080 Kulud: 5080+16 104=21 184 Ülesanne 3 Laenu on vaja juurde võtta 4 800 000 I hüpoteek (kohustused 100 000 ) HS 600 000 KN 50 000 % 20% Tühiruum =600 000- 100 000 =500 000 (võib juurde võtta ilma lisakuludeta) II hüpoteek(kohustused 1 400 000 ) HS 5 000 000 KN 1 000 000 % 20% Tühiruum=5 000 000 1 400 000=3 600 000 500 000 + 3 600 000=4 100 000(saab kohe kätte) Nii palju lenu on vaja: 4 800 000 4 100 000 =700 000 Kui suure hüpoteegi sean? 700 000 * 1,3=910 000 Nt 2/3 ehk 910 000 / 3 * 2=606 666 (tabelist 1085* 2 +km)=2604 Rl 606 666 ->696
b) Lääne-Rooma keiser, Odoaker, tüli, kõrvaldama, 476 odoaker kukutas viimase lääne-rooam keisri aastal 476. c) Frangi kuningriik, Gallia, roomlased, Chlodovech, Merovingide dünastia Chlodovechi juhtimisel loodi Frangi kuningriik Galliasse, mis peale Chlodovechi surma jagati 3 poja vahel, toimus võimuvõitlus, ja Merovingide dünastia lõppes. d) Rooma ristiust, paganad, frangid, 496 e) Karl Suur, karolingide renessanss, 800, keiser, langobardid, saksid 800 aastal karl Suure keisriks kroonimine, kultuuri elu elavnes, Karl suur vallutas langobardid ja paganlikud saksid. 2. Ida-Rooma keisririik (8 p.) a) Selgita, kuidas tagasid Ida-Rooma püsimajäämise Lääne-Roomaga võrreldes: · soodsamad geograafilised tingimused: Paiknemine tähtsate kaubandusteede ristumiskohas. Justinianuse vallutused, mis tagasid strateegiliselt tähtsad tugipunktid. · rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid:
Vana-Kreeka Vana-Kreeka ajalooperioodid Kreeta-Mükeene period (2000-1100 eKr) -> hävitavad sõjakad rändhõimud Tume ajajärk (1100-800 eKr) -> võetakse kasutusele raud, Kreeklaste väljaränne Arhailine period (800-500 eKr) Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Hellenismiperiood (338-30 eKr) ->Rooma vallutas Egiptuse, mis oli viimane hellenismlik riik Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeklased on indoeuroopa rahvad, kes rändasid Balkani poolsaarele (saartele alguses ei mindud) 2000 eKr jõudis Kreeka rahvas tsivilisatsiooni tasemele, eesotsas kuningas Minos (Minos oli Zeusi ja Egeuse poeg) Kultuuri iseloomustasid hiiglaslikud lossid Kultusloom-härg Kasutusel oli silpkiri, lineaarkiri A 1400 eKr oli Thera saarel tohutu vulkaanipurse kultuur hävis järgnes kreeklaste sissetung Kree...
Eesti esiaja kronoloogia põhidaatumid Kiviaeg jaotatakse kolmeks: 1. vanem kiviaeg paleoliitikum, seda eestis pole, sest meil oli jää-aeg. Võimalik, et enne meie viimast kõneaega on siin elu olnud. 2. keskmine kiviaeg mesoliitikum 9600-5000 eKr. Kunda kultuur jääb sinna perioodi. 3. noorem kiviaeg - neoliitikum on eestis täitsa olemas.. 5000-1800 eKr. Märksõnaks venekirveste kultuur jne.. Pronksiaeg. 1800-500 eKr. · Vanem pronksiaeg 1100-500 eKr · Noorem pronksiaeg künnipõllundus (künti härgadega), esimesed kividega ääristatud põllud. Eelrooma rauaaeg 500 eKr ja 50 pKr *Esimesed raudesemed. *Esimesed jäljed raua tootmisest Eestis. Rooma rauaaeg 50-450 pKr *Tarandkalmed tulid *Leitud on pronksehteid, vähe on leitud relvi. Keskmine rauaaeg 450-800 pKr *Luksuslikud importesemed *Hakati ehitama linnuseid. *Tekivad esimesed külad *Kahevälja süsteem (alepõllundu...
C-C 0,17 -0,01 0,180 17,2 0,200 12 Radiaalviskumise tolerantsid m tes: Nimimõõde Täpsusaste ja lubatud radiaalviskumine mm 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 3 5 8 1 20 30 50 50 120 200 300 500 800 2 >3 10 6 10 1 25 40 60 100 160 250 400 600 1000 6 >10 18 8 12 2 30 50 80 120 200 300 500 800 1200 0 >18 30 10 16 2 40 60 100 160 250 400 600 100 1600 5 0
eKr. kreeka lossid purustati, tsivilisatsiooni langus ( doorlased ) II. Tume ajajärk u. 1100-800 eKr. · Lossid tühjad, kiri ununes, vähenes elanike arv, rännati Egeuse läänerannikule · Relvad ja tööriistad rauast · Suhted naabritega nõrgad III. Arhailine periood u. 800-500 a. eKr. · Uus tõus 8. saj eKr. , suurenes elanike arv, kujunesid linnad ja ülemkiht · Tihedad sidemed Idamaadega · u. 800 a. eKr. võeti kasutusele kiri · 776. a. eKr. usu- ja spordipidustused e. olümpiamängud, hiljem ülekreekalised · 8. saj. sai alguse kolonisatsioon Vahe- ja Mustal merel, kujunesid ühtsed mõõdud · U 600. a. eKr. raha müntimine · Kujunesid linnriigid - Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa · Linnriikides pandi kirja seadused
Perioodid: Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg ja viikingiaeg Kiviaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ja noorem kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikumi (12000-9000 a. ekr.) ajal hakkasid vlja kujunema inimesed, lppes Phja-Euroopas viimase jajaga. Keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi (9000-5000 a. ekr.) ajal tekkis kunda kultuur. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (5000-1800 a. ekr.) ajal hakati surnuid asulatesse matma, tekkis religioon, tegeldi kttimise, koriluse ja kalapgiga ning savinude kasutuselevtt. Pronksiaeg jaguneb kaheks: vanem ning noorem pronksiaeg. Vanema pronksiajal (1800-1100 a. ekr.) tekkisid asulatbid: avaasulad ja kindlustatud asulad. Nooremal pronksiajal (1100-500 a. ekr.) muutusid matmiskombed, hakati tegema kivikirstkalmeid ja laevkalmeid. Rauaaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ning noorem rauaaeg. Vanem rauaaeg ehk eelroomaraua (500-50 a. ekr.) ajal hakati tegema rauast triistu. Roomarauaaja (50a. ekr. - 450a...
152 1072 664 1072 728 1 4 0.0 150 1024 600 1024 648 1 2 0.0 150 1056 600 1056 648 1 2 0.0 150 1088 600 1088 648 1 2 0.0 150 1120 600 1120 648 1 2 0.0 w 1024 648 1056 664 0 w 1056 648 1064 664 0 w 1088 648 1080 664 0 w 1120 648 1088 664 0 w 1264 648 1232 664 0 w 1232 648 1224 664 0 w 1200 648 1208 664 0 w 1168 648 1200 664 0 150 1264 600 1264 648 1 2 0.0 150 1232 600 1232 648 1 2 0.0 150 1200 600 1200 648 1 2 0.0 150 1168 600 1168 648 1 2 0.0 152 1216 664 1216 728 1 4 0.0 w 832 648 800 664 0 w 800 648 792 664 0 w 768 648 776 664 0 w 736 648 768 664 0 150 832 600 832 648 1 2 0.0 150 800 600 800 648 1 2 0.0 150 768 600 768 648 1 2 0.0 150 736 600 736 648 1 2 0.0 152 784 664 784 728 1 4 0.0 w 976 648 944 664 0 w 944 648 936 664 0 w 912 648 920 664 0 w 880 648 912 664 0 150 976 600 976 648 1 2 0.0 150 944 600 944 648 1 2 0.0 150 912 600 912 648 1 2 0.0 150 880 600 880 648 1 2 0.0 152 928 664 928 728 1 4 0.0 w 728 600 728 584 0 w 728 584 872 584 0 w 872 600 872 584 0 w 872 584 1016 584 0
w 136 472 136 504 0 w 152 512 136 512 0 w 136 512 136 504 0 w 160 512 160 480 0 w 160 480 168 480 0 w 168 480 168 472 0 w 168 512 168 496 0 w 168 496 208 496 0 w 208 496 208 488 0 154 160 600 208 600 1 3 0 w 64 256 72 608 0 w 160 608 72 608 0 w 80 264 80 600 0 w 80 600 160 600 0 w 160 592 160 552 0 w 64 192 64 40 0 w 80 200 80 32 0 w 136 184 136 32 0 w 152 192 152 40 0 w 248 184 248 32 0 w 352 184 352 32 0 w 64 32 408 32 0 w 408 32 736 32 0 w 136 40 728 40 0 w 736 32 784 32 0 I 800 80 800 96 0 0.5 I 768 80 768 96 0 0.5 w 728 40 752 40 0 I 736 80 736 96 0 0.5 I 704 80 704 96 0 0.5 w 800 56 800 32 0 w 800 32 784 32 0 w 768 56 768 40 0 w 768 40 752 40 0 150 400 144 400 168 1 2 5 150 440 144 440 168 1 2 5 150 488 144 488 168 1 2 5 150 528 144 528 168 1 2 5 w 80 64 384 64 0 w 384 64 392 64 0 w 392 64 392 144 0 w 408 144 408 32 0 w 448 144 448 40 0 w 496 144 496 48 0 w 536 144 536 56 0 w 152 72 432 72 0 w 432 72 432 144 0 w 480 80 480 144 0 w 352 88 520 88 0
Inflatsioonimäär (THI põhine) Riigid Eesti 5,6 3,6 1,4 3,0 4,1 4,4 6,7 Läti 2,5 2,0 2,9 6,2 6,9 6,6 10,1 Suurbritannia 1,2 1,3 1,4 1,3 2,1 2,3 2,3 Sisemajanduse koguprodukt turuhindades (nominaalne) Riigid Eesti 9200 10 200 11 300 12 400 13 800 15 400 17 100 Läti 7700 8400 9000 9900 10 900 12 200 13 900 Suurbritannia 23 700 24 700 25 200 26 800 27 400 28 400 29 100 Püsivhindades SKP kasvutempo (reaalne) Riigid Eesti 7,5 7,9 7,6 7,2 9,4 10,0 7,2 Läti 8,0 6,5 7,2 8,7 10,6 12,2 10,0
AUSTRAALIA 41 000 BRUNEI 51 600 EGIPTUS 6 200 HIINA 7 600 HISPAANIA 29 400 HOLLAND 40 300 IIRIMAA 37 300 ITAALIA 30 500 JAAPAN 34 000 KANADA 39 400 KREEKA 29 600 LÄTI 14 700 LEEDU 16 000 MALAISIA 14 700 MEHHIKO 13 900 NORRA 54 600 PRANTSUSMAA 33 100 POOLA 18 800 PORTUGAL 23 000 ROOTSI 39 100 SAKSAMAA 35 700 SERBIA 10 900 SOOME 35 400 SUURBRITANNIA 34 800 SVEITS 42 600 TAANI 36 600 TÜRGI 12 300 UUS-MEREMAA 27 700 VENEMAA 15 900 Riikide SKT elaniku kohta dlemiseks arvutatakse seda kohaliku valuuta ostujõu alusel USA dollarites. See tagab hindade ja kulutuste rahvusvahelise
Kreeta Mükeene- 2000-1100 eKr Tähtsad olid lossid, tuntum Knossos. Ühiskond oli rahumeelne. Usuti härjakultusesse. Kasutati Silp ja lineaarkirja. Ei osata prg lugeda. Tume ajajärk 1100-800 eKr Purustatud losse ei ehitatud enam ülesse, kiri unustati, rahvas kahanes. Kreeka langes tsivilisatsiooni eelsesse tasemele. Kreeklased rändasid Aasia läänerannikule. TA kaasnes rauaaeg. Kreeka oli vaene ja maajäetud. OS- Troojasõda. OK- võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus- 800-500 eKr Uuteks keskusteks said linnad. Tekkis aristokraatia. Hakkasid kujunema linnriigid, kus kirjutati seadusi ülesse. Välissidemed Idamaadega. Loodi Kreeka tähestik. Tähtsamad linnad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos. Rahakaubandus, Kolonisatsioon, Olümpiamängud. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr Ateena,Sparta õitseaeg. Sõjaväekohustus, ühiskond meestekeskne. Olid linnriigid. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Peloponnose sõjad. Teatri suur tähtsus, Olümpi...
= 6920,415 eurot Aasta lõpus: = 6978,367 eurot Vahe +57,95 eurot D: Välisvaluutakonto 57,95 K: Tulum valuutakursi muutusest 57,95 8. nädala praktikum ÜLESANNE 3 (36) Ostjate tasumata arved D K S0 60 000 2)2200 1) 210 000 3)185 000 S1 82 800 Väärtus- vähend D K S0 2600 2)2200 4)428 DK 2200 KK 428 S1 828 1% sellest
n 80 90 100 120 130 140 60 15 17 19 23 25 26 100 25 28 31 38 41 44 150 38 42 47 57 61 66 265 67 75 83 100 108 117 475 119 134 149 179 194 209 800 201 226 251 302 327 352 1180 297 334 371 445 482 519 2000 503 565 628 754 817 880 0,05 0,1 0,2 0,4 0,6 1 60 0,17 0,33 0,67 1,33 2,00 3,33 100 0,10 0,20 0,40 0,80 1,20 2,00 150 0,07 0,13 0,27 0,53 0,80 1,33 265 0,04 0,08 0,15 0,30 0,45 0,75 475 0,02 0,04 0,08 0,17 0,25 0,42
Põhivara kulum 18000 Kokku 132000 132000 1. Arvelduskontolt kantakse üle kogu tulumaksukohustus. 2. Ostetakse kaup ja võetakse varude koosseisus arvele. Ostuarvel: Kaup 15300.-, käibemaks 3060, kokku 3. Kogu ostetud kaup müüakse ostjale müügihinnas 18 800.-, käibemaks 3760, kokku 22560 . Arve on ostj 4. Kantakse kuludesse müüdud kauba soetusmaksumus. (tehingust 2 käibemaksuta) 5. Ostetakse kontoritool. Arvel: tool 285.-, käibemaks 57, kokku 342. Arve on tarnijale tasumata. 6. Arvelduskontolt tuuakse kassasse 2 000.- . 7. Ostetakse kontorilaud. Arvel: Kontorilaud 800.-, käibemaks 160. Kokku 960. Tasutakse kohe pangakaa 8. Osutatakse teenust, esitatakse ostjale arve summas 1 000
kr tasemele 40 t. kr. kuus. Milline on vöimalik uus kasumilävepunkt? (2 p) a) 80000 b) 100000 c) 66670 d) 87500 e) 58330 13. (2 p) Ettevõte valmistab toodete komplekti, millesse kuulub 3 toodet X ja 1 toode Y, müügihinnaga vastavalt 18 ja 24 kr, ning muutuvkulude suurusega 12 ja 14 kr. Püsikulud moodustavad 89600 kr. Kasumiläve punkt iga toote jaoks eraldi võetuna tooteühikutes on : a) 9600 X ja 3200 Y b) 2400 X ja 800 Y BEP = 89600/ ((18-12)*3+(24-14)) = 3200, c) 3200 X ja 9600 Y sellest X 2400 ja Y 800 d) 1867 X ja 622 Y e) ei ole antud andmetel arvutatav Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm2 Kontrolltöö 1.1 14. (2) Mis juhtuks kasumilävepunktiga kui samaaegselt vähendada toote müügihinda 30 ühiku võrra ja vähendada muutuvkulusid sama võrra? a) BEP suureneb b) BEP kahaneb
Tume ajajärk 1100-800 eKr Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanike arvukus vähenes ja Kreeka langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid see ei toonud esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat muutust. Arhailine periood 800-500 eKr Kreekas hakkas elanikkonna arvukus kasvama, kujunesid linnad ning rikas ja suursugust päritolu ülekiht. Tihenesid sidemed välismaailmaga. U 800 eKr võeti kasutusele kiri. 776 aastal eKr hakati korraldama usu- ja spordipidustusi ehk olümpiamänge. ( iga nelja aasta järel ). Kaubanduse areng tekitas vajaduse kindla väärtuse järele, hakati raha müntima. Kujunes linnriiklik korraldus. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadusi. Linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud. Klassikaline periood 500-338 eKr Hellenismi periood 338-30 eKr
Värvus helepruun, iseloolulikud jahumokad Väga tugev kehaehitus, hea udar Hea piima ja valgutoodang Soti mägiveis Sotimaalt Highlandi piirkonnast Vanim tõuraamatusse võetud tõug Väga vastupidavad ilmastikutingimustele Omapäraks pikk karvkate, mis ulatub silmadeni Värvuselt kuldne, pruun, pikkade arvedega Söögisuhtes vähenõudlik Liha on vähese rasva ja kolesteroolisisaldusega, sisaldab rohkesti valku, rauda Sünnimass 30 kg, täiskasvanud 550 kg 800 kg Hereford Sajanditevanune lihalehmatõug Inglismaalt Arvatakse, et hereford on põlvnenud suguluspaarituse teel kohalikust karjast valiku ja paaridevaliku teel Välimuselt väga massiivne, pea on lühike Eripäraks on jämedad, allapoole suunatud sarved Jalad madalad, turi tugev, Värvuselt on loomad punased, kuid pea, rind, rinnalott, kõht, turi ja jalgade allosa on valged. Herefordi tõugu veiste head omadused on : Hea viljakus Kerge poegimine
B-B 31,91 0,01 -0,3 0,29 30 7 C-C 16,95 0,17 0 0,17 20 7 Radiaalviskumise tolerantsid μm – tes: Nimimõõde Täpsusaste ja lubatud radiaalviskumine mm 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 ≤3 5 8 12 20 30 50 50 120 200 300 500 800 >3 ≤10 6 10 16 25 40 60 100 160 250 400 600 1000 >10 ≤18 8 12 20 30 50 80 120 200 300 500 800 1200 >18 ≤30 10 16 25 40 60 100 160 250 400 600 1000 1600 3 >30 ≤50 12 20 30 50 80 120 200 300 500 800 1200 2000 >50 ≤120 16 25 40 60 100 160 250 400 600 1000 1600 2500
Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-,
Tulumaksuvaba tulu arvestus a 2018. aastal: aastatuluga kuni 14 4 tulu 6 000 eurot aastas, aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 maksuvaba tulu vastavalt valemile 60 (tulu summa 14 400), aastatuluga ü maksuvaba tulu 0. estus alates 01.01.2018 uni 14 400 eurot on maksuvaba urolt 25 200 euroni väheneb emile 6000 6000 ÷ 10 800 × atuluga üle 25 200 euro on Tulumaksuvaba tulu arvestus ala Brutopalk kuus Brutopalk aastas 400 4800 500 6000 700 8400 1000 12000 1200 14400 1201 14412 1460 17520 1641 19692 2000 24000 2099 25188 2100 25200
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Metallide tehnoloogia, materjalid I Kodutöö nr: 4 Teema: Materjalide struktuur ja omadused. Metallide margivastavus. Variant: 4 Üliõpilane: Valery Fedorishchev Õppejõud: A. Lill Tallinn 2017 1. Materjalide struktuur ja omadused Рис.1 – изображена кристаллическая решетка и объемная модель натрия (Na) Атомная масса: 22,98976928(2) а. е. м. (г/моль) Радиус атома: 190 пм Структура решетки: кубическая объёмно-центрированная Параметры решетки: 4,2820 Å Рис.2 – изображена кристаллическая решетка и объемная модель свинца (Pb) Атомная масса: 207,2(1) а. е. м. (г/моль) Радиус атома: 175 пм Структура решетки: кубическая гранецентрированная Параметры решетки: 4,950 Å 2. Metallide margivastavus. Terased- margivastavus Margitähis EN ...
Kreeka ajaloo põhiperioodid Asend Vana kreeka e. hellas hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa ,Egeuse mere saared ning Väike-Aasia lääneranniku, samuti kreeklaste poolt asustatud alasid Vahemere basseinis (eelkõige Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias),Põhja-Aafrikas,Marmara ning Musta mere rannikul. Kreeta-mükeene periood · U 2000-1100 aastat eKr · Nim ka egueuse kultuuriks · U 2000 ekr alguse omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsiion, tähtsaim keskus KNOSSOS · U 1600 eKr arenes tsivilisatsioon Mandri-Kreeks, tähtsaim keskus Mükeene. Tume ajajärk · U 1100 -800 eKr · Nim ka rauaajaks ja MOMEOSE AJAJÄRGUKS · Tsivilisatsiooni langus :lossid hüljatud, kiri unustatud,elanike arvu langus · Osa kreeklasi rändas üle Euguse mere Väike-aasia läänerannikule Arhailine periood · U 800-500 aastat eKr · Suurenes elanike arv, kujunesid linnad · Ülemkihi tekkimine · Sidemete tihenemine...
Tulud Töötasu 500 Preemia 200 Elukaas- lase tööt. 800 Kokku: 1,500 Esiku remont Planeeritud eelarve Plaat 250 Värv 50 Tapeet 35 Pahtel 15 Kokku: 350 Remondi kulud 200 60 35 25 320 Köögi remont Planeeritud eelarve Värv 30 tapeet 70
Konstrueerida kulu- ja tulufunktsioonide graafikud. Leida, millises vahemikus tulud ületavad kulusid. Cf P 100,000 € 600 Kogus q Kulud C Tulud R 100 105,000 € 60,000 € 200 120,000 € 120,000 € 300 145,000 € 180,000 € 400 180,000 € 240,000 € 500 225,000 € 300,000 € 600 280,000 € 360,000 € 700 345,000 € 420,000 € 800 420,000 € 480,000 € 900 505,000 € 540,000 € 1000 600,000 € 600,000 € 1100 705,000 € 660,000 € 1200 820,000 € 720,000 € 1300 945,000 € 780,000 € 1400 1,080,000 € 840,000 € Page 5 800000 700000 600000 500000 400000 300000 200000 2; 120000 100000 0
Telefoni kulu Tooraine ja materjal Transpordi kulu Transpordivahendid Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Tulud toodangu müügist Töötuskindlustuskulu Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 17 784 6 000 27 960 850 6 000 50 150 100 1 000 80 2 500 1 000 1 500 500 2 000 3 000 500 5 906 2 000 200 500 30 000 25 000 2 000 27 000 50 000 90 000 700 25 000 960 500 13 400 24 000 1 000 800 29 700 1 000 300 4 000 4 000 150 000 49 000 100 000 1 260 15 000 8 000 Kasumiaruanne Müügitulu Tulud toodangu müügist Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Muud äritulud Kasum valuutakursi muutusest Kaubad, toore, materjal ja teenused Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Osutatud teenuste kulu Muud tegevuskulud Rendi kulu Elektrikulu Telefoni kulu Andmeside kulu Komandeeringu kulu
PERIOOD OSKUSED/TÖÖRIIS TEGEVUS/ELATUSA ASUSTUS MATMINE TAD LAD KESKIME KIVIAEG *kivi, luu, sarv, puu *kalastamine, jaht, *veekogude 9000-5000 eKr *tulekivi, kvarts loodusannid läheduses, paremad MESOLIITIKUM (kivikirves), luust liikumisvõimalused õngekonksud *Pulli küla, Kunda Lammasmägi NOOREM KIVIAEG *savinõud *loomakasvatus *veekogude ääres *asula 5000-1800 eKr *kamm- ja *maaviljelus *ühes kohas ei elatud territooriumile, NEOLIITIKUM nöörkeraamika (oder, nisu, kaer) kaua elamu põranda alla ...
soovituste rakendamist ? Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada vaid pärast ergonoomiliste soovituste rakendamist. 4. Kas isikukaitsevahendid on VIIMANE või ESIMENE abinõu ? Isikukaitsevahendid on viimane abinõu. 5. Millistes ühikutes mõõdetakse valgustatust ruumis ? Valgustatust ruumis mõõdetakse luksides (lx). 6. Milline on ideaalne valgustatuse tase tööruumis ? Ideaalne valgustatuse tase tööruumis on 500 800 lx. 7. Milline on orienteerumisvalgustuse tase, kus ei tohi enam lugeda ? Orienteerumisvalgustuse tase, kus ei tohi enam lugeda, on 10 200 lx. 8. Milline on valgustatuse tase väga täpse töö puhul ? Valgustatuse tase väga täpse töö puhul on 800 3000 lx. 9. Kas eelistada tuleb kunstlikku või päevavalgust ? Eelistada tuleb päevavalgust. 10. Kas valgustite ja akende hooldus (puhastamine) annab majandusliku efekti ?
0,8 02 0,2 0 033 0,033 700 660 40 0,943 0,8 0,2 0,057 800 740 60 0,925 0,8 0,2 0,075 a) arvutage ja täitke tabeli tühjad veerud; S = -C0 + (1-c)Qd -60 = -C0 + (1-c)*200 -60 = -(340 300c) + (1-c)200 C = C0 + cQd 340 = C0 + 300*c 100c = 80 c = 0,8 s = 1 c = 0,2 C0 = -S + (1-c)Qd = 60 + 0,2x200 = 100 APC = C / Qd = 260 /200 = 1,3 13 jne
w 128 400 272 400 0 L 128 48 32 48 0 0 false 5 0 w 128 48 176 48 0 w 176 48 176 320 0 w 176 320 272 320 0 w 176 320 176 368 0 w 176 368 272 368 0 152 432 304 544 304 0 3 5 5 w 176 48 400 48 0 w 400 64 400 48 0 w 384 304 432 304 0 w 384 224 384 288 0 w 384 288 432 288 0 w 384 384 384 320 0 w 384 320 432 320 0 w 384 752 432 752 0 w 384 816 384 752 0 w 384 720 432 720 0 w 384 656 384 720 0 w 384 736 432 736 0 w 400 496 400 480 0 w 176 480 400 480 0 152 432 736 544 736 0 3 5 5 w 176 800 272 800 0 w 176 752 176 800 0 w 176 752 272 752 0 w 176 480 176 752 0 w 128 480 176 480 0 w 128 832 272 832 0 w 128 672 128 832 0 w 128 672 272 672 0 w 128 544 128 672 0 w 64 720 272 720 0 w 64 640 272 640 0 I 64 592 64 640 0 0.5 5 w 64 512 128 512 0 150 272 816 384 816 0 2 5 5 150 272 736 384 736 0 2 5 5 150 272 656 384 656 0 2 5 5 154 400 512 544 512 0 2 0 5 w 128 544 272 544 0 w 128 512 272 512 0 154 272 528 400 528 0 2 5 5 w 64 512 64 592 0 w 64 640 64 720 0 w 544 304 544 432 0
Arutelu 1.2 Analüüsin järgmist väidet: „Ameerika Ühendriikide koguprodukt on täna ligikaudu 800 korda suurem kui see oli aastal 1900. Seega võib öelda, et Ameerika Ühendriikide elanikel on elu praegu 800 korda parem kui aastal 1900.“ Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP). Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. SKP suureneb, näiteks tänu tootmismahu suurenemisele – majanduslikule kasvule. SKP ei näita ühiskonna heaolu, kuigi iseloomustab riigi majanduslikku arengut
40000 1-30 päeva 1% 400 5000 31-60 päeva 10% 500 1000 61-180 päeva 30% 300 3000 üle 180 päeva 95% 2850 Kontol Ebatõenäoliselt laekuvad arved on algsaldo deebetis 100 eurot, perioodi jooksul kanti maha lootusetuid nõudeid summas 800 eurot. Arvuta nõuded ostjate vastu netosumma. D Ebatõenäoliselt laekuvad arved 800 D Ebatõenäoliste nõuete kulu 4950 K Nõuded ostjate vastu 800 K Ebatõenäoliselt laekuvad arved 4950 Ebatõenäoliselt laekuvad arved lõppsaldo D 100 + D 800 – K 4950 = K 4050 Nõuded ostjate vastu netosumma 49000 – 4050 = 44950 €
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
