Võlakirjad müüdi 2001 aastal reaalväärtuses preemiaga. Kirjed Hinnaerinevus 2001 2002-2010 2011-2020 Varud 50 000 50 000 Seadmed (10a) 60 000 6 000 6 000 0 Maa 100 000 Võlakirja võlg 55 556 55 556 Goodwill (20a) 155 555 7 778 7 778 7 778 Kokku 421 111 119 334 13 778 7 778 KANDED omandamisaastal 31.12.2001 E-firma raamatupidamiskanded T-firma 90% osaluse oamandamisel 01.01.2001 D Investeering T-firmasse 1 000 000 K Pangakonto 1 000 000 1) Investeeringu elimineerimine: D Aktsiakapital (T-firma) 500 000 D Jaotamata kasum (T-firma) 190 000
T3. 2. Skitseerida sulami jahtumiskõver ja vastavatel temperatuuridel esinev mikrostruktuur. 3. Temperatuuril T3 arvutada sulami teoreetiline tihedus. NB. Lahenduses tuua välja kõik kasutatud valemid, arvutused ja lahenduskäigud. Andmed: Var Joonis C0 T1 T2 T3 ρCu ρAg 12 1 10 1200 1000 778 8,69 g/cm3 10,49 g/cm3 1 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Lahendus: 1. Leian sulami faasid, faaside osakaalu ja koostise temperatuuridel T1, T2 ja T3. a) T1=1200°C, C0=10% Faasid: L Koostis: 10% Osakaal: 1.0 b) T2=1000°C, C0=10% Faasid: α L Koostis: 21% 6,5% Osakaal: 0,24 0,76
Ariadne Arhailine e kolonisatsiooni · Sparta · Esimsed · Philippos II 800-500 eKr · Balkani · Argolis olümpiamängu poolsaar · Epirus d 778 eKr · Poliste tekkimine · Kreeka tähestik Klassikaline 500 336 eKr · Sparta · Kreeka-Pärsia · Sophokles
2Pealkiri: Maa võrdlus planeediga JUPITER PLANEET MAA SINU VALITUD PLANEET NIME PÄRITOLU Kreeka mütoloogiast Germaani, vana inglise keelest MITMES PÄIKESEST 5 3 KAUGUS kilomeetrites 778 miljonit km 150 miljonit km SUURUS (pindala või raadius) 510 065 284, 702 ruutkilomeetrit MASS kilogrammides Maa massist 318 korda raskem 5,9736*10 astmes 24 TIHEDUS (keskmine) 1,34 vee tihedust 5,5 g/ kuupsentimeetris KOOSTIS Heelium, süsinik Ränist, magneesiumist, rauast,
Meie firma edaspidi vajalikku elektroonikat oma kontorisse sellest kauplusest enam kindlasti ei osta ega soovita seda ka teistel teha. Seoses ülaltooduga palume teie abi eestikeelse kasutusjuhendi kättesaamiseks kauplusest ,,Elektron". Leiame, et selle kaupluse töötajate eesti keele tase ei vasta Keeleinspektsiooni poolt kehtestatud nõuetele. Palume ka seda kohapeal kontrollida. Meeldivat koostööd soovides Karmen Kukk Juhiabi Riisiku 14 tel (33) 56 778 Arveldusarve 200151680804 12434 Tallinn faks (33) 55 050 Swedbank Reg.kood 80079205 E-post [email protected] kood 244
Karl Suur Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ning Frangi riigi kuningas alates 768 aastast ja Rooma ehk Frangi riigi keiser alates 800 aastast. Ta pani aluse kolmele suurriigile, milleks olid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.Karl Suur oli ka sõjaliselt väga tugev, liidendades Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa kui ka Madalmaad. Peale valusat lüüasaamist 778.aastal Zaragoza all, tegi Karl Suur vajalikud järeldused ja aastal 801 vallutati araablaste käest Barcelona. Sinna rajati Hispaania mark, mida valitses kuninga ametnik markkrahv. Kirdesuunal ühitas Karl Suur frankide vallutuse ristiusu levitamisega. Weseri lahing, mis toimus 772-804, lõppes Saksimaa vallutamisega ning see jagati krahvkondadeks. 788.aastal liidendas Karl Suur Baieri hertsogkonna ning 796 laiendas ta Frangi riigi valdusi Balkanile. Frangi riik hakkas
i v = 0,25 0,50 väliskihtide osakaal ( antud juhul 0,35 % ) i s = 0,50 0,75 sisekihi osakaal ( antud juhul 0,65 % ) - v iv 659 - 595 x 0,35 Seega s = = 0,65 = 777,85 kg/m 3 693 kg/m3 is - s is 659 - 595 x 0,65 v = = = 778 kg/m 3 iv 0,35 Saades väliskihtide tiheduseks v = 778 kg/m 3 , leiame väliskihtide absoluutselt kuiva materjali koguse 22,95 x 10 x 778 Gv = 1,08 x 28 = 5904 kg/h 5 Võttes sisekihi tiheduseks s = 693 kg/m 3 , leiame absoluutselt kuiva materjali koguse sisekihis
155 000 krooni), 2584 krooni inimese kohta, kui kõik kohad välja müüa. 90% täituvuse puhul 2870. 2. Lennujaamamaksud ja muud lisakulud kokku 550 krooni. 3. Hotellilepingu järgi kahese toa hind 140 eurot. (üks inimene 70 eurot) x 7 = 490 eurot e. 7668.5 krooni. 4. Transfeerikulud 525 eurot. (90% täituvuse puhul/54 reisijat 152 krooni in. kohta) 5. 2 reisisaatjat (3000 krooni x 7 x 2 = 42 000, ühe in. kohta 778 krooni. Buss 500 Eurot Reisisaatja-giid 100 eurot Grupis 30 reisijat. Arvututa müügihind Tegevuskulude kate 5% (igapäevatöö, turundus, kataloog, broneerimissüsteemid, tagatisrahad, valuutakursikõikumised, hindade kallinemised, kompensatsioon reisijatele jne.) Reisibüroode vahendustasud 10% Kasum 10% See tuleb otsestele kuludele lisada 25% Arvestuskäik 2780 + 550 + 7668.5 + 152 + = 12 018.5 x 1.25 = 15 023 ümmardades 15 025 krooni Kas keegi ostaks
· Tekkis võimalus luua Paavstiriik, hõlmas Kesk-Itaaliat Võitlused saksidega · 772. Aastal esimest korda sakside alal · Kristlik missiooni põhjendus, ristiusk · Saksid ei alistunud kergelt- omad tõekspidamised · Pidi keskenduma ka oma riigi valitsemise üle · Sõda Saksamaal kestis 33 aastat · Saksi alad liideti lõplikult Frangi impeeriumiga · Saksi sõdade kuulsaim sündmus oli Verdeni kaelakohus 782 · Massiline küüditamine Sõjad moslemite ja avaaridega · 778.aastal läks esimesele sõjaretkele mauride vastu · Pidi taanduma · Osad tema vägedest sattusid baskide rünnaku alla · Hiljem üritas moslemitelt tagasi võita Püreneed · Pidi leppima Barcelona krahvkonna vallutamisega Pärand · Surres oli Karl Suur umbes 65-72 aastat vana · Teotahe ning edukas riigijuhtimisvõime säilis lõpuni · Tema isiksuses olid ühinenud germaani vägev sõjapealik, osav diplomaat, suur sisereformide
Vallutati Konstantinoopol.Konstantinoopol langes türklaste kätte 29.mail 1453.Bütsantsi kultuur- Katsetatti ristiusu kirikud ühendada.Levis kirjaoskus.Rooma õiguse edasiarendamine.Populaarsed olid pühakute elulood.Oldi üpris head geograafias.Tuntuim geograaf oli Kosmas Indiassesõitja.Võeti vastu üigeusk.Kryllos ja Mythodios koostasid slaavi tähestiku. Karl Suur- raudse rusikaga valitseja, geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja, rahvaste hävitaja, kirjaoskamatu. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark. Weseri lahing lõppes saksi vangide hukkamisega. 796 vallutas avaaride keskse kindluse Ringi ja laiendas frankide valdused Balkanile.Paavst Leo III abistamise eest krooniti 800. a-l keisriks. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsants rahulepingu.Karolingide impeerium. Tekkis Karl Suure vallutuste tulemusel.Impeerium tugeva keskvõimu, hästi toimiva seadusandluse, raharingluse, riiki tugevdava maksusüsteemini ei jõudnud
HOLLAND Koostaja Tallinn 2014 Valdkonnad · Sündimuse suurendamine · Vanurite elukvaliteedi tõstmine · Laste suremuse vähendamine · Noorte haridustaseme tõstmine · Meestele ja naistele võrdsete võimaluste loomine · Keskmise eluea tõstmine · Immigrantide integreerimine ühiskonda Holland · Nimi: Holland ehk Madalmaad · Valitsemisvorm: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Amsterdam · Pindala: 42 508 km2 · Rahvaarv (2013): 16 778 806 · Keskmine eluiga: 79,4 aastat · Viimastel aastakümnetel on Hollandi rahvaarv suurenenud iga kümne aastaga peaaegu miljoni elaniku võrra. Suur rolli mängib selles sisserändajad. · Enne 2004. aastat oli Hollandi sisserännupiirangud leebemad aga pärast 2004. aastal Hollandi filmirezissööri tapmist islami immigrandi poolt tehti sisserännupiirangud karmistanud ja kehtestanud sisserändajatele kohanemiseksamid. Sündimuse suurendamine
11/25/2016 655 2/10/2010 1825 12/10/2015 304 1/28/2011 1473 9/25/2009 1963 5/16/2016 462 8/20/2016 558 9/15/2013 512 8/19/2009 2000 2/24/2018 1111 10/26/2011 1202 6/23/2016 500 3/28/2017 778 5/13/2013 637 1/10/2010 1856 F1 Argumendi algväärtus F4 Samm -30 2.462887 -0.5647661301 2 -28 0.329885 1.2605616563 -26 -2.14217 0.2664482532 -24 -2.649722 -0.1857125588 -22 2.296663 1.4828036906 -20 1.578444 -0.1510636062 -18 1.068267 0.426362602
20-24 3325 2425 783 105 9 3 0 0 0 0 0 25-29 5193 2666 1999 404 81 34 6 2 1 0 0 30-34 3850 989 1806 775 177 56 22 9 7 5 4 35-39 2100 309 778 661 228 70 25 14 6 4 5 40 ja vanemad 441 54 107 140 76 33 14 5 5 4 3 Linnalised Vanuserühmad 10807 5068 3924 1338 325 91 30 15 9 5 2 asulad kokku Alla 20 457 426 28 3 0 0 0 0 0 0 0
2003 706 200,0 2003 707 133,3 2003 712 140,0 2003 714 333,3 2003 717 200,0 2003 718 155,0 2003 726 200,0 2003 728 300,0 2003 729 266,7 2003 731 110,0 2003 735 200,0 2003 736 200,0 2003 747 160,0 2003 748 300,0 2003 749 120,0 2003 751 120,0 2003 753 200,0 2003 754 200,0 2003 755 140,0 2003 757 150,0 2003 761 112,0 2003 767 168,0 2003 768 300,0 2003 769 250,0 2003 776 260,0 2003 777 216,7 2003 778 400,0 2003 780 280,0 2003 781 162,5 2003 787 200,0 2003 790 150,0 2003 791 200,0 2003 792 150,0 2003 795 120,0 2003 800 200,0 2003 801 250,0 2003 802 200,0 2003 803 207,0 2003 805 200,0 2003 807 333,3 2003 809 225,0 2003 812 240,0 2003 815 200,0 2003 819 266,7
................................................................8 Sissejuhatus Päikesesüsteemis on 9 planeeti. Millised planeedid on hiidplaneedid? Kuid kui kaugel nad asuvad? Kui suur on nende läbimõõt? Kui pikk on nende ööpäev ja aasta? Millest nad koosnevad? Mitu kuud neil on? Ja kui suur on nende keskmine pinnatemperatuur? Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet. Ta tiirleb Päikesest 778 miljoni kilomeeteri kaugusel. Jupiter on nii suur, et temasse mahuks enam kui tuhat Maa suurust planeeti. Jupiter on üks neljast planeedist, mis koosneb peaaegu tervenisti gaasist. Tema gravitatsioonijõud tõmbab enda poole kõik, mis tema lähedusse satub. /1, lk 28/ Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni, tema aasta pikkuseks on umbes 11,9 Maa aastat ehk 10 000 Jupiteri ööpäeva. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km.
2) Central park is an urban park in the central part of the borough of Manhattan, New York City. It was initially opened in 1857, on 778 acres of cityowned land, later expanding to its current size of 843 acres. Central park is one of the most famous sightseeing spots in New York. 3) Central park which has been a National Historical Landmark since 1962, was designed by landscape architect Frederic Law Olmsted and the English architect Calvert Vaux in1858. It is bordered on the north by Central Park North, on the south by Central Park South, on the west by Central Park West and on the east by Fifth Avenue. The park contains several naturallooking lakes and ponds which have been created artificially, extensive walking tracks, bridle paths, two iceskating rinks, the Central Park Zoo, the Central Park Conservatory Garden, a wildlife sanctuary, a 106 acre billiongallon reservoir and an outdoor amphitheater. Indoor attract...
31.12.2010 VARAD KÄIBEVARARAD Raha ja pangakontod 88 754 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 590 358 Ebatõenäoliselt laekuvad arved(miinus) -16 572 Kokku nõuded ostjate vastu 573 786 Mitmesugused nõuded 264 Ettemaksed 807 Varud Müügiks ostetud kaubad 20 941 Lõpetamata objekti müüdiks 5 102 Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 965 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072 Muu materiaalne põhivara (soetu...
umbes 250 000 Madeira saared (Portugal) 797 km² Funchal (1991) Mayotte (Prantsusmaa) 373 km² 193 800 (2004) Mamoudzou Melilla (Hispaania) 20 km² 69 184 (2003) Melilla Réunion (Prantsusmaa) 2547 km² 778 400 (2004) Saint-Denis Saint Helena (Srb.) 410 km² 7367 (2003) Jamestown Lääne-Sahara (Maroko) 252 120 km² 267 405 El Aaiún ~ 300 000 Puntland ~ 2,5 mln Garoowe km² Somaalimaa 137 600 km² 3 – 3,5 mln Hargeysa
15 174.15 162 327.6 163.8 195 € 10,125.00 € 5,610.00 5212.5 € 4,753.13 € 2,630.41 € 2,711.60 € 2. kvartal 3. kvartal 4. kvartal 1148 755 1208 1068 366 1190 778 303 778 702 351 915 1190 519 1251 1050 350 1225 494 190 798 896 208 960 1159 214 1068
Raul Naritsa "Õiguse entsüklopeedia" 6. peatüki 4. alapeatükist "Õigusriik" Lühikokkuvõte Peatükk algab Ludwig I Vaga (778-840) , kes oli Frangi kuningas ja Rooma keiser vestlusest oma ihuarstiga. Ludwig I Vaga kurtis oma ihuarstile sellest, kui raske ja väsitav on juhtida riiki. Selle peale vastas talle arst, et tema kuninga rollis ei teeks mitte midagi. See üllatas kuningat, kuid ihuarst lisas antud peatükis oluliseks osutunud lause. Ta lausus, et ta annak selle õiguse seadusele. NON REX EST LEX, SED LEX EST REX- mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. Õigusriigi idee on üpriski vana. Teoses on kirjeldatud , et õigusriigi lätete juures seisab õigusjumalanna. Tema ühes käes on õigusemõistmise kaalud ja teises mõõk ning side silmadel. Sellega on tahetud öelda , et jumalanna poolt kaitstav õiguskord on võrdselt ja kehtiv kõigi suhtes. Kõik on seaduse ees võrdsed. Riigivo...
Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu mis uuri taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajumise ehitust, liikumist ning arengut Astronoomiat saab liigendada meetodi järgi: astromeetria asukoha määramine, taevamehaanika - liikumine ja astrofüüsika ehitus ja arenemine Objekti järgi jahumemine planetoloogia , tähtede füüsika, kosmoloogia Geotsentriline maailmasüsteem kõik liigub ümber maa Mikolaj Kopernik 16. Saj lõpuk hakkas haktlema geitsentrilises maailmasüsteemis Galileo tõestas, et kõik ei liigu ümber maa 1609/1610 leiutas tänapäevase teleskoobi ja vaatas jupiteri ja avastas selle ümber tiirlevad kaaslased. (jupiteri kaaslased) Heliotsentrline e päikesekeskne kõik liigub ümber päikese 1812 avati tartu tähetorn Wilhelm Struve poolt maailma suurim teleskoop MAA Maa kera kujulisust saab tõestada: laeva ilmumine silmapiiri tagant või laeva kadumine silmapiiri taha Py...
2003 246 270,0 2003 258 280,0 2003 780 280,0 2003 499 290,0 2003 144 300,0 2003 277 300,0 2003 298 300,0 2003 319 300,0 2003 399 300,0 2003 637 300,0 2003 728 300,0 2003 748 300,0 2003 768 300,0 2003 393 318,2 2003 447 320,0 2003 417 333,3 2003 714 333,3 2003 807 333,3 2003 264 350,0 2003 507 350,0 2003 703 354,8 2003 536 357,1 2003 702 366,7 2003 356 375,0 2003 508 375,0 2003 379 400,0 2003 778 400,0 2042.- 1. Ül.8.1 (Points: 3) Kopeerida fail hypoteesid.xls. Hoidke fail alles! Lahendada järgmine ülesanne: 1. Leht1-l rühmitada andmed. Kasutades hii-ruut testi kontrollida andmete jaotuvust normaaljaotuse järgi. Vastusekasti kirjutage rühmad, nende sagedused, hii-ruut-emp, hii-ruut-teor ja järeldus.
2000 771 0,2 40 200 2000 772 0,5 100 200 1999 774 1,2 150 125 2000 774 1,5 250 166,6667 1999 775 1 200 200 2000 775 1 300 300 1999 776 0,5 80 160 2000 776 0,5 100 200 2001 776 0,5 100 200 2002 776 0,5 130 260 2002 777 0,6 130 216,6667 1999 777 1,7 200 117,6471 2001 777 1 205 205 2000 777 1,4 280 200 2000 778 0,5 120 240 1999 778 0,5 140 280 2001 778 0,8 140 175 2002 778 0,5 200 400 1999 780 0,5 120 240 2002 780 0,5 140 280 2000 780 0,5 150 300 2001 780 1 180 180 2002 781 0,4 65 162,5 1999 781 0,5 70 140 2001 781 0,5 130 260 2000 781 0,4 150 375 2001 783 0,5 70 140 1999 783 0,7 75 107,1429
Õitsenguaeg keiser Justinianus I ajal: *sõjavägi 3 osa : paiksed piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse *armee tuumikuks olid talupojad, kes said teenistuse eest pärandatava maatüki* Justinianus surus julmalt maha 532 a Nika ülestõusu *tema välispoliitika (purustas vandaalide riigi Põhja-Aafrikas, vallitas itaalia idagootide käest tagasi *liitis bütsantsiga aafrika põhjaranniku, hispaania lõunaosa, vahemere saari. Karl Suur: 774 valitseja raudkroon. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark - kindlustatud ääremaa, mida valitses markkrahv. Ühitas vallutuse ristiusu levitamisega. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsantsi basileus Michael I rahulepingu. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsantsi basileus Michael I rahulepingu seda hoidsid koos relvad. Karl Suure õukond oli kogu aeg teel. Impeerium tugeva keskvõimu, hästi toimiva seadusandluse, raharingluse, riiki tugevdava maksusüsteemini ei jõudnud
Käibevara Raha 8 698 21 082 -12 384 -59% 1 2 Nõuded 22 152 24 067 -1 915 -8% 2 2 Ettemaksud 1 607 2 019 -412 -20% 0 0 Varud 38 778 31 519 7 259 23% 3 2 Käibevara kokku 71 235 78 687 -7 452 -9% 5 6 VARAD Põhivara Pikaajalised nõuded 1 020 220 800 364% 0 0
ARUANDEAASTA KASUM 16 675 102 515 Eesti kroonides 01.01.-31.12.06 Lisa TULUD Müügitulu 331 391 898 20 Põhivara sihtfinantseerimine 9 079 152 20 Tegevuskulude sihtfinantseerimine 10 000 000 20 Muud äritulud 1 440 707 20 TULUD kokku 351 911 758 KULUD Kaubad, materjal ja teenused 81 098 778 21 Mitmesugused tegevuskulud 11 065 918 21 Tööjõu kulud 84 723 822 21 Põhivara kulum 77 101 026 21 Muud ärikulud 672 168 21 KULUD kokku 254 661 712 ÄRIKASUM 97 250 046 Finantstulud ja kulud kokku -2 150 298 22 ARUANDEAASTA KASUM 95 099 748 Konsolideeritud rahavoogude aruanne
maailma asjades. Suurbritannia on konstitutsiooniline monarhia, mis tähendab, et kuningas või kuninganna on riigipea, kuid poliitiline võim on parlamendi käes. Mani saarel ka Kanalisaartel on laialdane autonoomia, aga osa nende seadustest võetakse vastu parlamendi poolt. 1997. aastal anti mõningane seadusandlik võim regionaalsele parlamendile Sotimaal ja assambleele Walesis. TÄHTSAMAD FAKTID Pindala: 244 820 km² Rahvaarv: 59 778 002 Pealinn: London Keeled: inglise ja kõmri Rahaühik: naelsterling 3 3. Elizabeth II Tema Majesteet kuninganna Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 21. aprillil 1926) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Barbadose, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja
Kesk-Eesti peamised marjavarud on seotud seal asuvate suurte soomassiivide ja neid ümbritsevate metsadega. Aastaid oli Eestis tähtsaimaks kokkuostetavaks metsamarjaks jõhvikas, kasvukohtade pindalaks hinnati 1966.-1971. a. 22 705 ha. Mustikametsad moodustavad kogu riigimetsa maast umbes 1.9% ja pohlametsad 1.1%. 1984.-1986. a. tehtud uurimuste kohaselt oli Eestis väga hea saagikusega pohlametsi 222 ha. Väga häid mustikametsi on 778 ha. Sõltuvalt metsade mitmekülgse majandamise edukusest, võib metsa kõrvalkasutusest saadud tulu kogu metsamajanduse kogutulust moodustada küllaltki kaaluka osa. 3. Marjavarude uurimise metoodikad ja ettevalmistus uurimistööks. Põhjusi miks siiani puuduvad enamus maades usaldatavad andmed taimsete varude kohta on mitmeid. Üheks põhjuseks on see, et uurimine on väga töömahukas ning taimekooslused on ka pidevas muutumises
keha nr. olek mõõtmed [mm] [cm3] [g] sisaldus [%] a b h antud niiskusel niiskusel 12% Vee 33,93 758,28 T-1 19,76 19,96 30,80 12,15 9,46 778 kesk kond 40,91 712,47 V-1 20,14 19,90 31,36 12,57 9,19 731 29,50 806,04 T-2 19,80 20,16 30,58 12,21 10,44 827 V-4 33,55 718 699,8 22,00 19,30 29,70 12,61 9,06
oktoober 30. september. Tabel 5. Finantsnäitajad. Olulised finantsnäitajad PC () BO () 2016 2015 Muutus 2016 2015 Muutus Valem A B C= A- B A B C = A- B Müügitulu 7 336 668 6 558 153 778 515 1 880 700 1 611 102 269 598 Ärikasum 1 240 276 1 123 566 1 116 710 24 579 99 771 -75 192 Puhaskasum /(- - - - 693 75 304 -74 611 kahjum) Varad 5 410 281 4 582 684 827 597 352 128 430 675 -78 547
1999 753 8,5 236 27,7647059 1999 755 2,9 70 24,137931 1999 756 35,3 424 12,0113314 1999 757 0,3 5 16,6666667 1999 759 53 925 17,4528302 1999 761 7,4 67 9,05405405 1999 762 3 27 9 1999 763 20 390 19,5 1999 764 19,2 246 12,8125 1999 766 1 13 13 1999 768 19 475 25 1999 770 12 121 10,0833333 1999 771 3,2 70 21,875 1999 778 23,4 263 11,2393162 1999 780 10 150 15 1999 781 0,5 4 8 1999 782 4 124 31 1999 783 9 180 20 1999 784 5,4 80 14,8148148 1999 790 24 600 25 1999 791 18 379 21,0555556 1999 792 7,5 263 35,0666667 1999 794 19 380 20 1999 796 12,6 365 28,968254 1999 799 8 220 27,5
Marsil möllavad tugevad tormid, mis võivad kesta nädalaid. Kosmosesondid on Marsilt leidnud pikki ja sügavaid kuivanud jõesänge. Tõenäoliselt on seal kunagi olnud vett ja ookeanid. Taimede ja loomade eluks on vesi hädavajalik, seega võib oletada, et seal võis kunagi olla elu. Tänu kosmosesondi Vikingile on maale jõudnud üksikasjalikud fotod. Elujälgi Marsilt leitud pole ja igatahes praegu sela elu pole. 2.5 Jupiter On Päikesesüsteemi suurim planeet ja kaugus Päikeses on 778 miljonit km. Ta on üks neljast gaasilistest hiidudest, kuna koosneb peaaegu tervenisti gaasist. Ülejäänud gaasi hiidud on: Saturn. Uraan, Neptuun. Jupiteril on hiiglaslik gravitatsiooni jõud, mis tõmbab enda poole kõik, mis tema lähedusse satub. Jupiteril temperatuur on -125 kraadist kuni 17 kraadini. Jupiter on 1400 korda suurema ruumalaga kui Maa, aga on ainult 318 korda raskem.Jupiteri keskmine tihedus on umbes neljandik Maa omast, mis näitab,et Jupiter koosneb gaasidest,
Ametlikult valitsevad veel Merovingid, kuid 751. aastal laseb ta end valida frankide kuningaks. Ta pühitsetakse ametisse ja alates sellest ajast valitsesid ametlikult Karolingid. 756 võitis ta langobarde ja andis osa nende maid paavstile. Nii sai alguse Kirikuriik paavsti poolt valitsetav maaala. Karl Suur, võimsaim valitseja 768814. Suur sõdija ja vallutaja. 774 tehti lõpp langobardide kuningriigile. 778 saadi Hispaanias Zaragoza all valus õppetund. See viga parandati 801, kui vallutati Barcelona ja loodi Hispaania mark. Tungides kirdesse, ühitas Karl Suur vallutuse ristiusu levitamisega. Põhiliseks vastaseks sellel suunal olid saksid, kellega sõditi 772804 ning lõpuks nad ka alistati. 788 liideti riigiga Baierimaa. 796 tungis ta Balkanile ja purustas avaaride keskse kindluse Ringi. 795
....................................................................................................lk 9 Turism.............................................................................................................................lk 9 Kaart...............................................................................................................................lk 10 2 ÜLDANDMED Pindala: 244 820 km² Rahvaarv: 59 778 002 Pealinn: London Keeled: inglise ja kõmri Rahaühik: naelsterling LOODUSOLUD Suurbritannia asub Lääne-Euroopas. Teda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast Põhjameri ja lõunarannikul eraldab seda Prantsusmaast Inglise kanal La Manche, mille alt kulgeb tunnel. Mägiseid alasid on Põhja-Sotis , Wales'is ja Põhja-Inglismaal. Enamik reljeefist moodustavadki konarlike külgedega madalad mäed. Kõrgeim mägi on Ben Nevis (1343 meetrit)
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Südamehaigustega toimetulek Kodutöö I osa Põgus ülevaade südame füsioloogiast ja anatoomiast (See osa põhineb loenguslaididel ja ainekursuse kirjandusel. Samuti olen kasutanud natuke interneti abi.) Süda on 300-350 grammin elund, mis tagab vere pideva ringluse kehas. Süda saab jaotada kaheks pooleks, mõlemad koosnevad ühest kojast ja ühest vatsakesest. Suurtest veenidest saabub veri kodadesse. Vatsakesed annavad südamepoolse panuse vere liikumisele organismis. Südameseinad ja nende patoloogiad Südamepaun ehk pericardium koosneb kahest lestmest, ümbritseb südant. Vähendab südame välispinna hõõrdumist. Südame väliskesta põletikku ehk perikardiiti iseloomustavad valud rindkeres ja hingamisraskused. Tekkepõhjusi on palju: bakterid, viirused, teised haigused. Südamelihas ehk myocardium südame lihaskest, mis moodustab suurema osa südame seinast. Südamelihase töötab ,...
Toode 3 156.00 31.20 37.44 224.64 78 Toode 4 254.00 50.80 60.96 365.76 88 Toode 5 2.00 0.40 0.48 2.88 7,778 Toode 6 76.00 15.20 18.24 109.44 1 Toode 7 230.00 46.00 55.20 331.20 8 Toode 8 123.00 24.60 29.52 177.12 778 Kokku 855.00 171.00 205.20 1,231.20 8,780 a sisaldab kõikki juurdehindluseid ja käibemaksu. Käive Kasum 388.80 54.00 46.08 6.40 17,521.92 2,433.60 32,186.88 4,470.40 22,400.64 3,111.20 109.44 15.20 2,649.60 368.00 137,799.36 19,138.80
754 31068 2106 31068 3117 31068 1149 48604 2727 48604 3794 48604 600 34178 2368 34178 3475 34178 340 162879 4179 162879 6101 162879 45 403862 4174 403862 17062 403862 1091 8620 2468 8620 3843 8620 93 153716 5116 153716 3331 153716 1411 31967 1954 31967 2920 31967 1167 31204 2967 31204 3836 31204 608 24734 2391 24734 4494 24734 934 61154 3299 61154 3745 61154 778 28026 1664 28026 3046 28026 676 84388 2853 84388 4410 84388 700 35503 2000 35503 3573 35503 555 31835 3124 31835 4318 31835 898 53921 2766 53921 2853 53921 209 99558 2825 99558 9934 99558 880 31068 2230 31068 3034 31068 1280 48604 2736 48604 4028 48604 1020 34178 2562 34178 3487 34178 366 162879 2014 4474 162879 6105 162879 36 403862 4446 403862 17941 403862
KMH ja KSH · Direktiiv 85/337/EMÜ - teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 97/11/EÜ (millega muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) · Direktiiv 2003/35/EÜ (millega muuhulgas muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega KMH ja KSH · DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 2003/35/EÜ · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) IPPC IPPC eesmärgid: · kaitsta keskkonda kui tervikut; · võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika; · vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise; · tõsta käitaja va...
Samuti tõi ta põhjenduseks selle, et saksid olid paganad, mistõttu lisandus sõjakäigule veel kristliku missiooni põhjendus. Saksid ei alistunud kergelt ning sõda venis pikale, sest peale sõdade oli vaja korda hoida ka teistes oma valdustes. Sõda Saksimaal lõppes alles 805. aastal, kui sakside alad lõplikult Frangi riigiga liideti. Sõja pöördepunktiks oli aga massilise küüditamise kasutamine, mis pani sakside vastupanule punkti. 778. aastal läks Karl esimesele sõjaretkele ka mauride vastu, kuid pidi leppima lõppkokkuvõttes ainult Barcelona krahvkonna vallutamisega. 790. aastatel purustas ta ka Pannoonias asunud avaarid. Peaaegu terve oma elu jooksul oli Karl Suur sõjaretkedel ning kaitses oma riigipiire. Kokku korrladas ta umbes 50 sõjakäiku. 772. aastal läks Karl Suur oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa
o päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks. Ettevõtte talitlustsükkel=varude käibevälde+debitoorse võlgnevuse käibevälde Arvutus: 2009.a. a) Varade käibekordaja: 8 163 999 / 12 692 595 = 0,64 b) Koguvarade käibevälde: 365 / 0,64 = 570 c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus: 8 163 999 / 3 550 969 = 2,30 d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde: 365 / 2,30 = 159 e) Varude käibekordaja: 7 778 470 / 1 207 531 = 6,44 f) Varude käibevälde: 365 / 6,44 = 57 g) Ettevõtte talitlustsükkel: 57 + 159 = 216 2010.a. a) Varade käibekordaja: 13 349 549 / 14 705 813 = 0,91 b) Koguvarade käibevälde: 365 / 0,91 = 401 c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus: 13 349 549 / 5 824 530 = 2,29 d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde: 365 / 2,29 = 159 e) Varude käibekordaja: 11 060 226 / 1 551 421 = 7,13 f) Varude käibevälde: 365 / 7,13 = 51 g) Ettevõtte talitlustsükkel: 51 + 159 = 210 2011.a
vastavalt 32,0%, 58,3% ja 9,7%. Laste osakaal 17821858: 29%o, langedes 1820. aastate 10%o aastail 1820-21. Liivimaa kubermangus oli seega 19. sajandil tunduvalt langenud (ja keskel küll juba 20%ole. Aastail 185155 oli oli abiellumuskordaja 1873-82: 7,4%o. langes jätkuvalt), vanurite osakaal siiski veel suremus veel 29,8%o, 186670 (näljaaastad Pikema aja (1801-1923) kohta on olemas suhteliselt madal ja rahvastiku vanuseline andmed Viljandimaa kohta: sajandi kesk 186869) koguni 32%o. Selge langus algas nii koostis Eesti taaste kui seisukohalt Liivimaal 1870.80. üsna soodne. ...
*Rebaseromaan(Allegoorlised loomad tegelasteks) *fablioo(satiiriline jutt) *Keskaja lõpul tekkis rändüliõpilasi, kes kirjutasid laule armastusest, veinist, elu nautimisest. Vahel olid nende laulud riivatud, irvitati rüütliluule ilustsemise üle ja mõnikord loodi nn lollilaule(erootiliselt labaseid)- üks tuntumaid autoreid oli Francois Villon. *"Rolandi laul" Rolandi laul on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide järelväge. *"Laul minu Cidist" Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 1043-1099) ehk Cidi elust, tema väljasaatmisest kuningas Alfonso poolt, tema võitlustest mauridega, Valencia vallutamisest, kuningaga leppimisest, tütarde abielust Cidile vastumeelsete Carrióni infantidega, tütarde häbistamisest viimaste poolt, infantide
754 ja 756 korraldas kaks sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna -Paavstiriik e Kirikuriik - tasuks seadustas paavst Pippini õiguslikus mõttes kahtlase trooninõudluse, dünastiate vahetuse, kroonis Pippini ametlikult.Frangis tulid võimule Karolingid. Karl Suur- Pippin Lühikese järeltulija - raudse rusikaga valitseja, geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja, edendaja, rahvaste hävitaja, kirjaoskamatu. 774 valitseja raudkroon. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark - kindlustatud ääremaa, mida valitses markkrahv. Ühitas vallutuse ristiusu levitamisega - saksid. Weseri lahing lõppes saksi vangide hukkamisega, üks verisemaid kampaania lahinguid. 788 liigendas Baieri hertsogkonna, mille valitseja Tassilo pühitseti vaimulikuks, suleti kloostrisse. 796 vallutas avaaride keskse kindluse Ringi ja laiendas frankide valdused Balkanile. paavst Leo III abistamise eest krooniti 800
lõunapoolusega. Ei ole ühist seisukohta selle suhtes, miks umbes 500 mlj aasta järel Maa magnetiline põhja,- ja lõunapoolus omavahel kohad vahetavad. MARSS. 2 kaaslast e kuud- Phobos-hirm ja Deimos-õudus. Kaugus Päikesest 228 mlj km. Keskmine temp. -50C. Tihedus 3,9 g/cm3. Läbimõõt 6787 km. Magnetväli puudub. Massi iseloomustab polaarmütsikesed, mille mõõtkem aasta jooksul muutuvad, sest Marsil esinevad aastaajad, samas puudub Marsil magnetväli. JUPITER. Kaugus Päikesest 778 mlj km. Läbimõõt 142 800 km. Tihedus 1,3 g/cm3. Keskmine temp. -130C. Kaaslasi 20, neist kõige omapärasem on Jo (seal on vulkaaniline tegevus). Väga tugev magnetväli. SATURN. Kaugust Päikesest 1427 mlj km. Diameeter 120 600 km. Tihedus 0,7 g/cm3. Kesk. temp. -185C. 18 kaaslast, võib tulla ka juurde. Tugev magnetväli, rõngaste olemasolu. Suurim kaaslane- Titaan. Saturn on viimane planeet, mida näeb palja silmaga. URAAN. Kaugus Päikesest 2870 mlj km. Läbimõõt 51300 km
pressima. Vesinik muutub sulametalli sarnaseks, umbes nagu maine elavhõbe. Saturni ehitus on Jupiteri omaga üsna sarnane. Mõlemaid nimetatakse gaashiiuks. Samasugused on ka kaks järgmist kaugplaneeti Uraan ja Neptuun, nende koostis on mõnevõrra erinev. Kõigil neljal planeedil on keskel ka väike kivine tuum. PÕHILISED ANDMED Läbimõõt ekvaatori kohalt 143 000 km Keskmine kaugus Päikesest 778 miljonit km Pöörlemisperiood 9 h 55 min Ümber Päikese tiirlemise aeg 11,9 a Kaaslasi 16+ ATMOSFÄÄR Omavabhel põimuvate värviliste pilvevöötidega ja kõikvõimalike teiste pööriseliste, sulgjate ning ovaalsete detailidega atmosfäär teeb Jupiteri kõigist planeetidest põnevaimaks. Astronoomid nimetavad tumedaid vööte vöönditeks ja heledaid tsoonideks.
10/17/2009 31 13 594.80 6 5 8/29/2007 25 22 3,249.50 3 6 1/17/2003 6 30 2,982.00 4 5 4/12/2010 104 11 1,190.30 5 6 4/12/2010 1142 9 282.90 3 5 1/1/2010 14 10 20.80 7 7 5/1/2003 934 43 8,943.90 2 2 10/17/2009 778 5 29.10 6 4 6/7/2006 969 55 214.70 7 3 6/5/2009 682 3 944.60 5 5 10/17/2009 660 9 884.40 2 7 6/5/2009 435 71 965.40 6 6 1/1/2010 35 15 304.10 4 5 5/4/2011 11 9 92.70 6 6 9/9/2008 34 3 510.80 5 5
17.10.2011 14 2 69,90 4 12.04.2010 866 2 643,50 1 12.02.2009 2 11 1 199,50 5 1.06.2003 1191 110 4 291,40 5 12.04.2010 671 1 598,20 6 12.04.2010 1095 12 867,10 5 1.04.2006 40 53 319,40 5 1.07.1998 38 15 8 778,40 2 20.11.2001 35 111 2 969,90 5 1.01.2010 35 14 462,50 3 12.02.2011 1 1 35,80 3 2.05.2000 607 75 4 873,10 5 20.11.2001 295 115 9 249,60 4 2.05.2000 656 4 11 272,70 3 18.01.1999 31 113 12 585,90 2 1.12
müügihinna vahena. NÄIDE! Keskpank algatab väärtpaberi ostu 5 000 000 krooni ulatuses. Tehingu kestvus 1 päev Tehingu intressimääraks 20% aastas Keskpank ostab 5 000 000 krooni eest pangalt väärtpabereid ja annab selle eest vastu raha. Järgmisel päeval peab pank keskpangalt väärtpaberid tagasi ostma, kuid nüüd juba kallimalt ehk: 5 000 000*20% 5 000 000 + = 5 002 778 360 Kusjuures 2 778 krooni on makstav intressi summa. Rahapoliitika vormid: 1) LEEBE suurendab raha pakkumise kasvu, 2) KARM piirab raha pakkumise kasvu. ÜLESANDED! 1. Hoiustati 450 mln, keskpanga kohustusliku reservi määr 13% Varad Kohustused Raha 450,00 Hoius 450,00 Kokku 450,00 Kokku 450,00 Varad Kohustused
hiidplaneetide ajaloole, ehitusele , kaaslastele ja atmosfäärile, samuti päikesesüsteemi väikekehadele asteroididele, meteooridele ja komeetidele. 3 2. Hiidplaneedid. 2.1. Jupiter. Jupiteri peetakse meie süsteemis Päikese järel mõjususelt järgmiseks taevakehaks. Nime on ta saanud vanade roomlaste peajumalalt. Ta on Päikesesüsteemi suurim planeet, ületades Maa läbimõõdu üksteist korda ja tiirleb Päikesest 778 miljoni kilomeetri kaugusel. Jupiter on nn gaashiid (koosneb peaaegu tervenisti gaasist). Sarnaselt teiste hiidplaneetidega ei ole sellel planeedil näha tahket pinda, nagu siseplaneetide puhul, vaid pigem pilvekihi tippe. Pole küll veel tõestatud, aga kahtlustatakse, et planeedi keskel asub kivine südamik, mille temperatuur hinnanguliselt võib olla 35 000 kraadi. Jupiter pöörleb Päikesesüsteemi planeetidest kõige kiiremini, üheks täispöördeks kulub 9 tundi ja 55 minutit
Alles aprillis linnaseadusega. 15-st tolleks ajaks maaelanikud 1937 andis riigivanem omakogurahvas- veel 72% dekreediga säilinud alevist 14 (Antsla, Elva, Jõgeva, tikust, 1940. aastaks langes vallaseaduse, mis aga nendejättis Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Arvuliselt % Arvuliselt % 1922 778 967 72,1 301 585 27,9 1934 764 409 68,6 349 834 31,4 1940 750 225 66,8 372 125 33,2 Rahvaarvu kasv aastail 1920-38 Aasta 1920 1922 1928 1934 1938 Elanikke 1 060 000 1 107 059 1 116 553 1 126 413 1 133 940 Sündimus, suremus, loomulik iive, rändesaldo ja koguiive aastail 1920-40
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
