· Kaitsepühak on Püha Jüri. Inglismaa on ühtlasi ka suurim riik ühendkuningriigis. Sest ta moodustab 2/3 Suurbritannia pindalast. Sotimaa Sotimaa on Suurbritannia ajalooline omavalitsuslik osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel. Sotimaa maapiiri pikkus Inglismaaga on 96 km ja piir kulgeb mööda Tweedi jõge. Peamised saarerühmad on Shetlandi saared, Orkney saared ja Hebriidid. Sotimaa pindalaks on 78 772 km² ning elanike arv on 5 194 000. Suurimad linnad on Glasgow, Edinburgh, Aberdeen, Dundee, Inverness ja Stirling. Millest Edinburgh on Sotimaa pealinn. Sotimaa on jaotatud 32 omavalitsuseks Sotimaalt väljas elab rohkem inimesi kui neid elab hetkese seisuga Sotimaal Sotimaa Sümbolid on · Rahvuslill karuohakas. · Kaitsepühak on apostel Andreas. · Lipuks on Andrease rist. Wales Wales on ajaloolisgeograafiline piirkond Suurbritannias. Wales asub
vähemaks ajaks vangi. 1935 a. 7. detsembri õhtul kogunes mässumeesete juhtkond Kadaka teel asuvasse majja viimasele nõupidamisel. Kui sinna ei saabunud ootatud vabadussõdalaste suurkuju - A. Sirk, kes oli aastaid tagasi Eestist Soome põgenenud sellega seoses otsustati väljaastumine ära jätta. Järsku saabusid suured politseijõud ning kõik koosolijad vangistati. Mässuplaani ilmsikstulek paiskas vabadussõdalaste liikumise põrmu. Kokku arreteeris politsei 772 inimest. Propagandatalituse organiseeriminisel täideti kõik ajalehed vandenõudlasi hukkamõistvate artiklite ning valitsust tänavate, õnnitlevate ja tunnustavate tervituste ja telegrammidega. Valitsuse autoriteet tõusis järsult. Rahvuslikud propagandakampaaniad Vabadussõdalased olid erakordselt silma paistnud oma rahvusliku meelsuse ja isamaa- armastuse allakriipsutamisega. Kõik pidi olema rahvuslik ja isamaaline: majandus, poliitika,
Kogu rahvuspargi ala on väga madal. Kõrgemad on vaid paekivist kõvikud ( Lisa 4 pilt 8), Kirbla mägi ja Salevere Salumägi. Matsalu laht ja sellesse suubuv hargnev Kasari jõgi 8 moodustavad Eestis ainulaadse lehtersuudme. Rahvuspargi kõige silmatorkavamad elupaigad on aga delta lääneosas ja Matsalu lahe idaosas kujunenud Eesti suurim roostik. Metsades kasvavad peamiselt lehtpuud. Matsalu märgala on taimestikuliselt väga rikas, teada on 772 liiki soontaimi. Eriti palju taimi leidub niitudel, näiteks Allika puisniidul ühel ruutmeetril on loendatud 62 taimeliiki. Rahvuspargi olulisemaks loodusväärtuseks on linnustik. Kokku on registreeritud 275 linnuliiki, pidevaid pesitsejaid on nende hulgas 162. Kevadel lendab üle delta ja lahe tohutute veeväljade enam kui 2 miljonit vee- ja rannikulindu, kes peatuvad seal mõningaks ajaks. Linnurikkad on ka Väinamere väikesaared, kus elavad kormoran,
tarbijaid, selleks, et alati oleks koht, kuhu toodangu realiseerida. 14 OÜ Mustvee Kurk 15 Lisa 1. Rahavoogude aruanne 1. aasta Tabel 8. Rahavoogude aruanne 1. aasta Nimetus 1.kuu 2.kuu 3.kuu 4.kuu 5.kuu 6.kuu Raha agjääk 178 795 131 460 772 875 942 290 863 705 845 120 Müügitulud 31 250 720 000 248 000 - 60 000 30 000 Kasutada olev 210 045 851 460 1020875 942 290 923 705 875 120 raha Ruumide rent ja 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 muud kulud Laen ja intress 14 000 14 000 14 000 14 000 14 000 14 000
TKK, TT ja TO- konspekt ÜLDINE TULEOHUTUSJUHEND (töötajate sissejuhatavaks tuleohutusalaseks juhendamiseks) 1. ÜLDOSA Käesolevad tuleohutusnõuded on kohustuslikud täitmiseks kõigile ettevõtte töötajatele. 2. TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE 2.1. Sissejuhatav ja esmane tuleohutusalane juhendamine Sissejuhatava ja esmase tuleohutusalase juhendamise teenistus- või töökohal (edaspidi töökoht) peavad läbi tegema kõik töötajad. Sissejuhatava tuleohutusalase juhendamise ja esmase tuleohutusalase juhendamise töökohal objekti tuleohtlikkusest, tuleohutusreziimi nõuetest, olemasolevatest tuletõrje- ja päästevahenditest jms viib läbi ettevõtte- või struktuuriüksuse juht või tema määratud ametiisik. 2.2. Sissekanne tuleohutusalase juhendamise kohta Tuleohutusalase juhendamise korral tehakse iga isiku kohta töökaitsealase koolituse päevikusse sissekanne. 2.3. Tuleohutusalase juhendamise perioodilisus Tuleohutusalase juhendamise perioodilisuse määra...
Karl tegi hoolikalt plaani Langobardide vastu ja oligi Desideriuse saatus otsustatud. Ta kaotas nagu saksidki.. Saja aasta jooksul, alates Karl Martelli võimuletulekust kuni Karl Suure surmani oli frankidel uurimuste kohaselt vaid seitse sõjavaba aastat. Sõda oli reegel, rahu erand. Langobardias oli Hadrianus saanud paavstiks kuningas Desideriuse tahte vastaselt. Paavst otsis frankidelt abi ja see appihüüd jõudis Karlini. Karl pakkus kuningale 14 000 kuldsoldot. Juba 772.aastal olid Langobardia ülikud pöördunud Karli poole, et see tungiks Langobardiasse ja kukutaks nende abiga Desideriuse. Kui Desiderius läbirääkimised tagasi lükkas, siis kuulutas Karl välja mobilisatsiooni. Karl ründas Itaaliat kahest küljest. Desiderius kõige oma väega oli kurus kaitseks, nägi kõikvõimas Jumal ta kurja plaani ja saatis sel ööl nende peale hirmu ja kartuse, nii et need jooksu pistsid. Seda nähes frangid ajasid neid taga ja tapsid paljud. 774
Hungary 10 142 362 10 116 742 Malta 397 296 399 867 Netherlands 16 192 572 16 258 032 Austria 8 100 273 8 142 573 Poland 38 218 531 38 190 608 Portugal 10 407 465 10 474 685 Romania 21 772 774 21 711 252 Slovenia 1 995 033 1 996 433 Slovakia 5 379 161 5 380 053 Finland 5 206 295 5 219 732 Sweden 8 940 788 8 975 670 United Kingdom 59 435 480 59 697 037 Iceland 288 471 290 570 Liechtenstein 33 863 34 294
Sissejuhatus Referaadi eesmärk on avada jäätmete mõistet. Tuua välja, millised on erinevad jäätmete liigid ning põhilised jäätmekäitlustoimingud. Anda ülevaade Eestis jäätmetega seonduvad õiguslikest alusetest. Tänapäevast maailma on raske ettekujutada ilma prügita. See on vältimatu osa meie keskkonnast, kus me elame. Kõik meid ümbritsevad asjad muutuvad ühel hetkel kasutuks ja neist saavad jäätmed. Esmapilgul me võibolla ei mõtlegi kuivõrd oleme ümbritsetud jäätmetest. Jäätmeid tekib kõigis eluvaldkondades. Neid tekitavad üksikisikud oma elutegevuse käigus - igasuguse tarbimise käigus tekib mingi hulk jäätmed. Tööstuses tekivad jäätmed tootmisprotsesside kõrvalsaadustena. Puhta ja elamisväärse elukeskkonna nimel on tarvis jäätmeid käidelda. See tähendab jäätmed koguda, võimalusel ümber töödelda ja ladestada. Jäätmeid on väga erinevaid, mis tõttu on nad jaotatud liigiti erinevatesse kategooriatesse. Niisamuti tuleb erine...
Karjalased Referaat Tallinn, 2011 Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalased Elukoht Enesenimetus Märkused Päriskarjalase 19.20. sajandil d ehk hakkasid seda nimetust vienakarjalase kasutama ka teised Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala ...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Vägivallapoliitika eesmärk oli allutada ühiskond täielikult oma kontrolli alla. Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja otseseks täideviijaks julgeolekuorganid Represseeritud inimeste arv aastatel oli 1944-1954 ligukaudu 30 000. Arreteeriti ja saadeti vangi sunnitöölaagrisse neid, keda peeti nõukogude võimule ebalojaalseteks. Vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aasral toimunud massiküüditamisega: ööl vastu 26. märtsi deporteeriti Eestist Siberisse 20 772 inimest. Suurem osa küüditatutest olid naised ja lpsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse. Nõukogude võimu suhtus enamus eestlasi pikka aega eitavalt nii passiivselt kui aktiivselt - metsavendlus. Otsene relvavõitlus aastatel 1944-1953 metsavendade poolt. Need olid inimesed, kes Punaarmee mobilasitsioonist kõrvale hoidsid ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed (kokku kuni 30 000 inimest). Metsavendade salgad tegutsesid
lühiajaline Pikajalised laenude 12 432 11 623 17 647 tagasimaksed Lühiajaline laen 15 000 17 952 17 978 Muud lühiajalised 12 439 6 575 10 695 võlad Ostjate ettemaksud 3 574 686 401 Võlad hankijatele 48 628 61 849 60 582 Lühiajalised võlad 101 864 110 116 119 772 kokku Maksuvõlad kokku 6 604 5 515 6 886 Viitvõlad sh.võlg töötajatele 5 503 5 427 4 787 intressivõlad 238 216 13 muud viitvõlad 2 030 1 277 792 Viitvõlad kokku 7 771 6 920 5 592 Lühiajalised 116 239 122 551 132 250 kohustused kokku PIKAAJALISED KOHUSTUSED
kohustusliku kogumispensioni makse määr on 2% väljamaksete summalt, mis on tehtud kohustatud isikule, kes on teinud avalduse maksete jätkamise kohta alates 01.01.2010. VANEMAHÜVITIS . vanemahüvitise miinimum suurus 2010. aastal on 4350 kr vanemahüvitise maksimum suurus 2010. aastal on 3 x 11 772 = 35 316 kr Eesti keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav ühe kalendrikuu tulu 2010. aastal on 11 772 kr MAAMAKS . Maamaksu tasumise tähtajad (Maamaksuseadus § 7) asendatakse senise kolme tähtaja asemel kahe tähtajaga: · esimene tähtaeg 31.03.2010; · teine tähtaeg 01.10.2010.
Müügiprognoos tabel 1 Hind, Eur Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 72 72 72 72 72 Pearoad 105 105 105 105 105 Dessert 16 16 16 16 16 Kogused Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 205,63 411,27 1 028,17 1 096,58 1 850,70 Pearoad 318,17 636,34 1 590,86 1 696,71 2 863,55 Dessert 1 650,31 3 300,61 8 251,53 8 800,56 14 852,75 Müügitulu, Eur Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 14 806 29 611 74 028 78 954 133 250 Pearoad 33 313 66 625 166 563 177 646 ...
2000 768 4 800 200 2001 768 4 1000 250 2002 768 4 1200 300 2002 769 0,2 50 250 2000 769 0,3 75 250 2001 769 0,3 75 250 1999 769 0,5 150 300 2000 770 0,1 17 170 1999 770 0,3 100 333,3333 2001 771 0,2 25 125 2002 771 0,2 35 175 1999 771 0,2 40 200 2000 771 0,2 40 200 2000 772 0,5 100 200 1999 774 1,2 150 125 2000 774 1,5 250 166,6667 1999 775 1 200 200 2000 775 1 300 300 1999 776 0,5 80 160 2000 776 0,5 100 200 2001 776 0,5 100 200 2002 776 0,5 130 260 2002 777 0,6 130 216,6667 1999 777 1,7 200 117,6471 2001 777 1 205 205 2000 777 1,4 280 200 2000 778 0,5 120 240
9. Hamburg 6 137 926 792 804 545 479 999 9 462 7 702 6 307 5 139 3 410 10. Qingdao 4 238 000 000 000 000 700 000 9 349 7 068 5 208 4 005 1 860 11. Ningbo 2 772 200 000 000 000 500 000 9 200 6 600 4 683 3 308 2 180 12. Guangzhou 2 761 000 000 000 000 200 000 8 355 8 469 7 484 7 321 6 105 13. Los Angeles 7 178 940
meresaart (neist suurimad on Tauksi, Liia, Sõmeri, Kumari ja Papilaid). Teised tuntumad laiud on Sipelgarahu ja Tondirahu. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastast kannab nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealasid ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealasid. Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi keskus asub Penijõel, 3 km Lihulast. Et linnustikku kaitsta tuleb teada selle paiknemist eelkõige pesitsusajal, aga ka rändeperioodidel. Matsalu rahvusvaheline tähtsus johtub põhiliselt siinse madalaveelise lahe, roostiku, üleujutatava luha, rannaniitude ja madala saarterikka mere olulisusest mitmesuguste vee- ja rannikulindude rändepeatuspaigana
Allan Kokkota Eesti Roheline Liikumine Ökomärgistus Eestis Alljärgnevas saab teada ökomärkide taustast, toon välja Eesti ja enamlevinud ökomärgid. Lisan näiteid kõikvõimalikest ökomärkidest, natuke statistikat inimeste tarbimisharjumuste seotuses keskkonnasõbralikkusega ja annan seletused eri märkide tähenduse kohta. Töö lõpus on mõned näited ohumärgistest ja kastutatud allikate loetulu. Ökomärkide taustast ja leidumisest. Ökomärgised võeti kasutusele, et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju. Ei saa ju otsustada selle järgi, kui tootjad reklaamivad oma tooteid näiteks nii: "Meie pesupulber ei sisalda kloori ega optilisi kirgastajaid", "Meie patareides on toksiliste ainete sisaldus minima...
Esimest korda kirjeldas 1971 a. (1, 2) 1991 a. PCA postoperatiivse anlgeesia "kuldne standard" (3) Patsient iseseisvalt manustab endale valuvaigist, kasutades selleks programmeeritud pumpa (tavaliselt - automaatsüstalt) 1.Sechzer PH. Studies in pain with the analgesic-demand system. Anesth Analg 1971;50:1-10. Loeser, John David; Bonica, John J.; Butler, Stephen H.; 2.Chapman, C. Richard (2001), Bonica's Management of Pain (3 ed.), Philadelphia, PA: Lippincott Williams & Wilkins, p. 772. 3. De Kock M., Scholtes J.L. // Acta Anaesthesiol. Belg. - 1991. -Vol.142, N2. - P. 85-91. BALANSSEERITUD (MULTIMODAALNE) VALURAVI ESRA and Pain Therapy (2005) European Society of Regional Anaesthesia and Pain Therapy vähemalt 2 erineva toimemehhanismiga analgeetikumi (epiduraalselt opioid + lokaalanesteetik; i/v opioid + NSAID või/ja Paracetamol) ASA (2004)American Society of Anesthesiologists
Linköping-Motala ümbrus.Götlandi rannikul on põhiliselt toiduaine- ja masinatööstus, Smalandil mööbli- ja klaasitööstus, Botina lahe sadamalinnades (Luleas, Gävles) puidu- ja tselluloositööstus ning Sundsvallis värviline metallurgia, Norrlandi sesemaal mäetööstus (rauamaak) ja hüdroenergeetika. Suurimad masinatööstuse firmat on Atlas Copco ( käive on 5252 mln eurot ja töötajaid on 26 772 inimest.) ja Sandvik ( käive on 4939 mln eurot ja töötajaid on 33 870). KERGETÖÖSTUS. Hennes & Mauritz (H&M) in Rootsi riitefirma. Nende rõivad on moekad ja taskukohase hinnaga. Firma on asustatud Västerås, Rootsis aastal 1947 Erling Pressoni poolt. Algul müüs ta ainult naiste riideid ja oli nimega Hennes, mis on rootsi keeles hers (eesti keeles tähendab see naisele). Nüüd, hakkas jahipood tootama meeste riideid ja Persson laiendas ka oma äri meesteriietele
a. ja 2002.a. bilanssi, siis on näha, et käibevara osas on tekkinud suurenemine 4 498 824 krooni võrra võrreldes 2001.aastaga. 2002.aastal on juurde tulnud SAPARDi taotluse raha 625 119 krooni. Põhivara on 2002.aastal samuti suurenenud 3 515 773 krooni võrra (tabel 8). Talu kohustuste osas on tekkinud 2002.aastal samuti muudatused. 2001.aasta lühiajaline pangalaen on 2002 aastal umber vormistatud pikaajaliseks pangalaenuks. Pikaajaliste kohustuste summa on suurenenud 2002. aastal 4 772 875 krooni võrra, see on tingitud uute investeeringute tegemisest ja loomakasvatushoonete rekonstrueerimisest. 3.1 Kasumiaruanne Talu kasumiaruandest on näha, et 2001. aastal oli puhaskasum suurem kui 2002 aastal, kuigi realiseerimise netokäive 2002. aastal oli 678 315 krooni võrra suurem võrreldes 2001. aastaga. Puhaskasumi vähenemine 2002. aastal on tingitud kõikide kulude suurenemisest (tabel 9). 3.2 Rahavoogude aruanne
Järgnevate aastate jooksul koristati sealt ligi 1217 tonni raua- ja terasemurdu, 4485 ruutmeetri suuruselt alalt õlilaike, 1225 m suurusel maa-alal 151 tonni kütteõli ja mahutisetteid. Raadi lennuväljal 750 hektarisel maa-alal olid suurimateks saastekolleteks kütusehoidlad ja raketikütuse (samiini ja melanzi) mahutid ning suured kogused jääsulatusvahendeid, mis asusid veekogude läheduses. Paralepa lennuväli (nimetusena on kasutatud ka Haapsalu või Ungru) asub Läänemaal 772 ha maa-ala peal. Suuremaid avariisid Paralepas ei juhtnunud, kuid lekkeid ja mahutitest väljavoolamisi esines igapäevaselt. Sageli lekkis ka ladudevaheline kütusetrass. Keskmiseks kütusereostuseks päevaks hinnatakse 200...400 liitrit. Uurimise käigus jäädvustati 425 reostusobjekti, mahajäetud tahkete jäätmete koguraskuseks hinnatakse 2300 t. Ulatuslikum reostus esines: - kütuselao ümbruses ligi 4 ha suurusel maa-alal
5 Tegevuskulud (ü) 450 000 450 000 0 0 0 0 450 000 Jagu 2. HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 1 856 901 158 13 164 772 195 000 000 1 573 736 386 45 000 000 30 000 000 1 811 901 158 32 Kaupade ja teenuste müük 203 999 772 8 999 772 195 000 000 0 0 0 203 999 772
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
5 740 0 9 260 39 815 2 545 0,27 1 306 4 850 540 0 2 740 5 970 382 0,14 1 600 1 525 34 195 0 36 051 861 186 55 040 1,53 39 749 15 671 139 479 0 141 535 3 647 919 233 145 1,65 6 843 84 632 2 200 0 4 800 10 640 680 0,14 1 510 3 333 1 500 0 4 000 49 452 3 161 0,79 1 007 0 2 200 0 4 700 12 772 816 0,17 533 3 687 127 692 0 129 748 4 112 974 262 867 2,03 3 559 80 631 2 500 300 8 000 59 314 3 791 0,47 0 2 461 62 700 0 65 400 940 721 60 123 0,92 0 2 940 2 500 600 5 800 32 879 2 101 0,36 271 8 886 123 446 0 125 470 4 206 328 268 833 2,14 0 0 3 200 0 5 900 110 053 7 034 1,19 6 545 4 387
Kuigi Jaapanis on väga palju väikesi loomaliike ja putukaid, on seal vähe suuri imetajaid. Praegu on mägedes elav karu Jaapani suurim loom, kuigi kunagi elasid seal ka elevandid. Leidub ka rebaseid ja kährikkoeri, kes hulguvad talude ümbruses ja kes on tegelasteks jaapani muinasjuttudes. 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine Jaapan on kõrgeelutasemega heaolu riik 2.1 Arengutaseme iseloomustamine 2.1.1 Elanikearv Jaapanis elab 126 772 000 inimest. Jaapan on rahvaarvu suuruse poolset üheksas riik Temast suuremad on näiteks Hiina (1251,2 mln), USA (273,1 mln.) ja Venemaa (146,4,mln). Jaapanist väiksemaid riike on väga palju. 2.1.2. Rahvaarvu kasv Jaapani rahvaarvu kasv on 0,17%. See tähendab, et Jaapani rahvastik eriti ei kasva. Aga iive on ikka positiivne. Kui rahvaarvu kasvu võrrelda teiste arenenud riikidega, siis see on sarnane nendega. Vähestel riikidel on rahvaarvu kasv üle üha või rohkema
kes ohverdati, seoti rannale posti külge tõusu ootama. See juhtus Friisia kuningas Radbodi juureolekul (Halbertsma, 1982 lk 26). Uputamise läbi tapmine on elajalik komme, kuid samas illustreerib see hästi sidet friislaste ja mere vahel. Teadlased ei mõista kuidas sai selline paganlik reegel sattuda kristlikusse seadusesse, eriti Charlemagne valitsemise ajal, kes väidetavalt julgustas paganlikke pühamuid lõhkuma ning olevat ka ise seda teinud (arvatakse, et 772 lõhkus Charlemagne isiklikult Westphalias asuva jumal Irmini kuju Schuyf, 1995, lk 37). Siems (1980, lk 348) arvab, et templirüvetajate artikkel ei olnud päris seaduslik reegel, see küll väidab kuidas inimesed käitusid, kuid ei olnud range käsk. Lisaks on arvatud, et see säte on seadusesse sisse jäänud selleks, et kristlikel kirikutel oleks kaitse paganlike templite eest. Kui frangi võimud oleks kunagi teinud Friisi Seadusekogumikust ametliku versiooni,
3 AS-i Tamsalu Kalor põhiliseks rahastamisallikaks on ettevõtte omad vahendid ja Euroopa Liidu struktuurifondid.4 Põhikapitaliks on ligikaudu 248 000 eurot.5 1 Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus. (1991). Riigi Teataja 1991. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/1032866 (12.12.2013) 2 Äriseadustik. (1995). Riigi Teataja I osa. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/76293 (12.12.2013) 3 Tamsalu valla arengukava aastateks 2005-2013 kinnitamine. (2006). KO 2006, 63, 772. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/1003509 (12.12.2013) 4 Tamsalu linna arengukava aastateks 1998-2010 täiendamine ja muutmine. (2003). KO 2003, 129, 2117. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/624253 (12.12.2013) 5 Äriregister. (2011). Ettevõtja: Tamsalu Kalor AS. [www] https://ariregister.rik.ee/lihtparing.py/menetlusteave (12.12.2013) 5
Koht Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km²) Rahvastiku tihedus (in/km²) 1 Helsingi 562 570 184,47 3049,6 2 Espoo 231 704 312 745 3 Tampere 204 337 523,4 391 4 Vantaa 187 281 240,84 772 5 Turu 174 868 243,4 716 6 Oulu 128 962 369,43 337,5 7 Lahti 98 413 134,95 730,1 8 Kuopio 90 726 1127,4 80 9 Jyväskylä 84 434 105,9 789 10 Pori 76 144 503,17 150,83 11 Lappeenranta 59 073 758 77,7
OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2011 31.12.2010 Lisa nr Võlad tarnijatele 235 087 353 772 Võlad töövõtjatele 121 063 120 009 Maksuvõlad 93 284 107 917 3 Saadud ettemaksed 950 0 Kokku võlad ja ettemaksed 450 384 581 698 Võlad tarnijatele sisaldavad kohustusi seotud osapooltele summas 209 848 euro (31.12
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
apr.14 608 66 542 12 646 mai.14 608 63 545 12 101 juuni.14 608 61 548 11 553 juuli.14 608 58 551 11 002 aug.14 608 55 553 10 449 sept.14 608 52 556 9 892 okt.14 608 49 559 9 333 nov.14 608 47 562 8 772 dets.14 608 44 565 8 207 jaan.15 608 41 567 7 640 veebr.15 608 38 570 7 069 märts.15 608 35 573 6 496 apr.15 608 32 576 5 920 mai.15 608 30 579 5 342 juuni.15 608 27 582 4 760 juuli.15 608 24 585 4 175 aug
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07...
Kaljo Ellik 3 0 2 0 0 5 Eldur Parder 0 2 1 1 1 5 Uno Anton 0 0 1 2 2 5 Lehte Sööt (Hainsalu) 0 0 2 1 1 4 Juhan Telgmaa 1 0 1 0 1 3 Tõnis Mets 0 0 1 0 0 1 Ants Järvesaar 0 0 1 0 0 1 Jaan Lippmaa 0 0 0 0 0 0 Kokku 135 335 772 567 613 2422 Istungeid kvartalis 16 21 36 36 36 145 "Rahva Hääl", 25. oktoober 1991. Kuidas Uno Anton tähtsate seaduseelnõude poolt hääletas, seda saate vaadata minu poolt koostatud ja äsja internetis avaldatud digiraamatust "Vundamendi taastamine iseseisvale riigile". Seda raamatut saate lugeda tasuta aadressil http://www.digiraamat
Tervisekäitumine, 2 Tervisekasvatus noorsootöös PSP6034.LT Kevadsemester 2017 Sirje Vaask, MPH, PhD Loodus- ja terviseteaduste instituut Õppeaine hindamine 1) Kursus lõpeb arvestusega – vajalikul tasemel läbitud test (valikvastustega). Viimase seminari eelnevalt - arvestus Moodles 9 mai õhtul kell 19- 20 2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus 3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus ...
Göteborg(laevad, autod, kullalaagrid, naftasaadused) ja Norrköpingi-Linköping- Motala ümbrus.Götlandi rannikul on põhiliselt toiduaine- ja masinatööstus, Smalandil mööbli- ja klaasitööstus, Botina lahe sadamalinnades (Luleas, Gävles) puidu- ja tselluloositööstus ning Sundsvallis värviline metallurgia, Norrlandi sesemaal mäetööstus (rauamaak) ja hüdroenergeetika. Suurimad masinatööstuse firmat on Atlas Copco ( käive on 5252 mln eurot ja töötajaid on 26 772 inimest.) ja Sandvik ( käive on 4939 mln eurot ja töötajaid on 33 870). KERGETÖÖSTUS. Hennes & Mauritz (H&M) in Rootsi riitefirma. Nende rõivad on moekad ja taskukohase hinnaga. Firma on asustatud Västerås, Rootsis aastal 1947 Erling Pressoni poolt. Algul müüs ta ainult naiste riideid ja oli nimega Hennes, mis on rootsi keeles hers (eesti keeles tähendab see naisele). Nüüd, hakkas jahipood tootama meeste riideid ja Persson laiendas ka oma äri meesteriietele
pakkumuses alltöövõtjana hankelepingu täitmisel (RHS § 38 lg 1 p 5). 6. Käesolevaga kinnitame, et mõistame, et valeandmete esitamisel (sh enda kvalifikatsiooni kohta) on hankijal kohustus meid hankemenetlusest kõrvaldada (RHS § 38 lg 1 p 6). Pakkuja seadusjärgse esindaja või volitatud esindaja (volikiri esindusõiguse kohta) nimi: ametinimetus: allkiri: kuupäev: [6] 4. KOKKUVÕTE EELARVE TULEMUSTE KOHTA Eelarve maksumuseks sain kokku 957 453,60 (ilma KM-ta ja kasumita 772 140,00) . Ma arvan, et see on arvestades projekti täpsust suhteliselt õiglane hinnang maksumusele. Tegemist on 1km lõiguga, millel on väga suur täitetööde maht, mille puhul tuleb pinnas juurde tuua. Pinnasetööd juba kujutavad kogu projekti reaalsest netomaksumsusest ligemale 1/3 ehk 250 000 euri. Teise kolmandiku moodustavad ehitatavad konstruktsioonid ehk liivalus, killustikalus ning tsementstabiliseerimine. Asfaldi paigalduse maksumus on peaaegu 200 000 euri
2015 Saare maakond Põllumajandus, metsamajand 2015 Tartu maakond Põllumajandus, metsamajand 2015 Tartu linn Põllumajandus, metsamajand 2015 Valga maakond Põllumajandus, metsamajand 2015 Viljandi maakond Põllumajandus, metsamajand 2015 Võru maakond Põllumajandus, metsamajand Majandusnäitajad ühe elaniku kohta SUBTOTAL 2013 772 2014 788 2015 744 Väärtus MajandusnäitaRahvaarv 55.376 340 162879 18.2007 45 403862 9.4015 1091 8620 14.2438 93 153716 45.1126 1411 31967 36.4239 1167 31204 15.0297 608 24734 57.1468 934 61154 21.8059 778 28026 57
tootekataloogide ülevaatamine 100 100 Tööjõu kulu klienditoe kontrollimine 100 100 Tööjõu kulu e-poe üldine kontrollimine 100 100 Tööjõu kulu Projektijuhtimine 1 000 1 336 1 336 2 772 6 444 Projektijuhi töötasu 1 000 1 000 1 000 1 000 4 000 Tööjõu kulu Tööjõumaksud 336 336 672 1 344 Üldkulu puhver aeg 1 000 1 000 Oluline planeerimisel
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS ...
944 964 Baltaisbrencis Janis Läti 03:53:36 M21 2206 2377 Batarags Uldis Läti 05:14:45 M21 Oksana Perova 13.11.2009 2166 2700 Belov Andero Tartu 05:09:29 M21 1206 1868 Bendaravicius TomasLeedu 04:05:23 M21 237 175 Bergvald Gunnar Harju 03:12:51 M21 395 772 Berzins Dzintars Läti 03:23:58 M21 1140 1221 Biezais Rinalds Läti 04:03:10 M21 504 2714 Binkis Vytautas Leedu 03:31:06 M21 469 421 Birnbaum Erki Pärnu 03:28:56 M21 1295 2589 Blasen Tarmo Harju 04:10:10 M21 1532 2517 Brazovskis Kaspars Läti 04:22:12 M21 312 520 Brundza Rimantas Leedu 03:19:34 M21 2123 1967 Burm Toomas Tartu 05:03:12 M21
394 647 349 8954 3979 2573 342 422 208 6556 3608 1641 453 1008 638 10013 4591 2867 421 646 330 8591 4492 1900 637 923 560 13032 6714 3916 530 1113 670 10271 6001 2796 375 565 271 11284 4006 4842 138 692 449 3381 1633 968 498 579 326 11037 6063 2879 296 832 448 5729 2664 1273 356 502 259 7638 4601 1514 176 520 258 5765 1793 2215 385 772 386 7763 3080 2150 256 460 274 6023 3240 1097 384 790 438 7177 3020 1781 570 693 374 14787 6096 4629 503 674 363 11739 5025 3746 188 609 333 3317 2153 537 339 672 373 8531 3770 2419 236 731 425 7118 2443 2783 395 651 337 8852 3953 2452 299 522 265 6556 3586 1573 454 1034 637 10006 4562 3033 398 656 337 8561 4484 1937 630 1028 646 13023 6751 3979
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
USUS. 01.069 Kristluse ajalugu Kolm vaheeksamit ja igal neist kümmekond teemat, eksamil lähevad vastamisele igast teemablokist kaks küsimust. I 1. Kristlik algkogudus. Esimesed kogudused ja keskused. Juudikristlus. Paganakristlus. Traditsioon algkristluses. Vagaduselu. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist umbkaudu aastal 30 pKr hakkasid tekkima ja arenema kristlikud kogudused. Esimesed kogudused moodustati Juudamaal ja Galileas, algkristluse perioodi lõpuks (Bar Kohba ülestõus 135. aastal) olid kogudused levinud eelkõige Rooma riigi idaosas ja Partia impeeriumi lääneosa suuremates linnades. Varakult hakkasid üksteisele vastanduma erinevad algkristlikud harud, eristatakse juudikristlasi ja paganakristlasi (kreeklasi ja hellenistlikke juute). Esimene haru oli rangem, peeti kinni vanadest juudi söögieeskirjadest ja puhtusnõuetest. Hellenistid olid vabameelsemad ja sallivamad. Aastal 66-73 pKr surub Rooma võim maha juutid...
30 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 766 to 965 (Obs/Exp = 1.26 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 767 to 966 (Obs/Exp = 1.28 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 768 to 967 (Obs/Exp = 1.26 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 769 to 968 (Obs/Exp = 1.18 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 770 to 969 (Obs/Exp = 1.26 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 771 to 970 (Obs/Exp = 1.26 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 772 to 971 (Obs/Exp = 1.26 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 773 to 972 (Obs/Exp = 1.18 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 774 to 973 (Obs/Exp = 1.20 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 775 to 974 (Obs/Exp = 1.20 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 776 to 975 (Obs/Exp = 1.20 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 777 to 976 (Obs/Exp = 1.20 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 778 to 977 (Obs/Exp = 1.20 and %GC = 52.50)
394 647 349 8954 3979 2573 342 422 208 6556 3608 1641 453 1008 638 10013 4591 2867 421 646 330 8591 4492 1900 637 923 560 13032 6714 3916 530 1113 670 10271 6001 2796 375 565 271 11284 4006 4842 138 692 449 3381 1633 968 498 579 326 11037 6063 2879 296 832 448 5729 2664 1273 356 502 259 7638 4601 1514 176 520 258 5765 1793 2215 385 772 386 7763 3080 2150 256 460 274 6023 3240 1097 384 790 438 7177 3020 1781 570 693 374 14787 6096 4629 503 674 363 11739 5025 3746 188 609 333 3317 2153 537 339 672 373 8531 3770 2419 236 731 425 7118 2443 2783 395 651 337 8852 3953 2452 299 522 265 6556 3586 1573 454 1034 637 10006 4562 3033 398 656 337 8561 4484 1937 630 1028 646 13023 6751 3979
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
