Arvutame vee auru ruumala normaaltingimustel: Kus P0=760mmHg, V0=?, T0=273K. P1=760mmHg, V1=20,8L/1m3, T1=(20+273)=293K V0=(760mmHg*20,8L/1m3*273K)/(760mmHg*293K) = 19,38L/1m3 n(vee aur) = V/Vm = 19,38L/22,4L/mol = 0,865mol/1m3 m(vee aur) = n*M = 0,865mol*18g/mol = 15,6g/1m3 (20 oC juures) P vee aur 5oC juures= 6,54mmHg Püld = 760mmHg 1 Vveeaur 5oC juures = (PH2O*100)/Püld = (6,54mmHg*100)/760mmHg = 0,86% Teiste sõnadega 20 oC juures, 100L õhus on 0,86L veeauru või 8,6L veeauru 1m3 (1000L) õhu kohta. Arvutame vee auru ruumala normaaltingimustel: Kus P0=760mmHg, V0=?, T0=273K. P1=760mmHg, V1=8,6L/1m3, T1=(5+273)=278K V0=(760mmHg*8,6L/1m3*273K)/(760mmHg*278K) = 8,45L/1m3...
Atmosfäär õhk Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt lämmastikust(78%), hapnikust(20,9%), argoonist(0,93%) ja süsihappegaasist(0,0375%). ~1000km laiune vöö. Füüsikalised omadused: Toa temperatuuril gaasilises olekus Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit Normaalne õhurõhk 760mmHg Atmosfääri kihid: Eksofäär Termosfäär-100km kõrgusel virmalised Mesosfäär-õhk on hõre, temperatuur langeb Stratosfäär-temperatuur tõuseb,(gaaside kiht, osoonikiht, mis takistab Päikese kiirguse eest) Troposfäär(6-20km)-vahetult vastu maapinda.Elame igapäevasel, saame mõõta temperatuuri.( 6kraadi muutub kilomeetri kohta, rõhk muutub 100mmHG kilomeetri kohta) Erinevad temperatuurid ja koostised :...
temperatuur t° = 294,15 K p H 2O = veeauru osarõhk temperatuuril t° 18,7 mmHg Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan vesiniku mahu normaaltingimustel ( Püld - pH 2O ) V T 0 (753, 06mmHg - 18, 7 mmHg ) 6, 65ml 273,15K V =0 0 = = P T 760mmHg 294,15K 734,36mmHg 6, 65ml 273,15K = = 5,9669ml = 0, 00597dm3 760 mmHg 294,15 K Leian magneesiumi moolide arvu seosest V0 0, 00597dm3 nH 2 = nMg = = = 0, 000267mol 22, 4mol / dm3 22, 4mol / dm3 Arvutan magneesiumi massi. Mg +2 HCl MgCl2 +H 2 mMg...
Tähis: p Valem: rõhk = jõud : pindala p=F:S Ühik: 1 Pa (paskal) 1 Pa = 1 N : 1 m2 Mõõdetakse manomeetriga. Vedelik- ehk U-torumanomeeter, metallmanomeeter ja aneroidbaromeeter (õhurõhk). Pascali seadus: vedelikus ja gaasis levib rõhk igas suunas. Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega. Rõhk vedelikus on võrdne vedeliku tihedusega. p = gh Normaalõhurõhk on 760mmHg , mõõdetakse elavhõbebaromeetriga. Üleslükkejõud jõud, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha üles. ARCHIMEDESE SEADUS: Vedelikku sukeldatud kehale mõju üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Keha upub, kui üleslükkejõud on raskusjõust väiksem. Keha ujub, kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga. Ujumisel on osa kehast vedelikust väljas....
Leida 500 ml gaasi maht normaaltingimustel, kui gaasi koguti vee kohale temperatuuril 25 kraadi ja rõhul 1,25 atm. Veeauru osarõhk sellel temperatuuril on 23,8 mmHg. ( püld - p H O ) V T 0 V = 0 2 P0 T V0 = [ (1,25atm 101325Pa ÷ 1atm ) - ( 23,8mmHg 101325Pa ÷ 760mmHg ) ] 500ml 273K = 558ml 101325 Pa 298 K Lahused 23. Kuidas saab eraldada tahket lahustuvat ainet segust mittelahustuva ainega? Selleks tuleb lisada segule destilleeritud vett ning segada. Selleks, et lahustuv aine segust kätte saada tuleb lahus lasta läbi filterpaberi, mis peab segus oleva mittelahustuvaaine osakesid kinni. Ning sedasi ongi võimalik segust eraldada mittelahustuvaid kaastisosi. 24...
Nivoo järgi saan teada eraldunud vesiniku. Leian metalli massi. 4. Katse tulemused Vee nivoo büretil enne reaktsiooni Vee nivoo büretil pärast reaktsiooni Eraldunud vesiniku maht Temperatuur t= Rõhk 5. Katseandmete töötlus ja analüüs Leian eraldunud gaasi mahu Leian vesiniku osarõhu 101 325Pa 760mmHg xPa 18,7mmHg Leian eraldunud vesiniku mahu Leian magneesiumi massi reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Mg aatommass 24,3g/mol H aatommass 22,4g/mol Arvutan suhtelise vea Õige tulemus 7,5mg 6. Järeldus Katse tulemusena tekkis veaprotsent 13,3%. See tulenes baromeetri ja termomeetri täpsusest ning ka sellest, kui hästi oli minul võimalik büretti jälgida....
2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine...
Valguse peegeldumine on Kui valguskiir läheb tihedamast Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonnast hõredamasse ja mille korral algab täielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus. pöördub sealt tagasi esimesse suureneb ka murdumisnurk ja mingil α˳(vesi) = 49° keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna...
Benseeni aurustumissoojus −Δ H aur kJ B= =¿ Δ H aur =−B× R=−(−2220,29 ) × 8,314=18459,49 J =18,46 R kg∗mol 4. Benseeni keemistemperatuur T0 normaalrõhul p0= 760mmHg ln 760−13,67 =315,53 K ¿ 1 B −2220,29 = 42,38 °C ln p= A+ B × =¿T = = T ln p−A ¿ 5. Troutoni konstant Δ H aur 18459,49 J Δ S= 0 = =91,96 ≈ 7,04 R T 315,53 K∗mol Järeldused Antud töös määrati benseeni küllastatud aururõhku dünaamilisel meetodil....
1) üksikute impulsside suurusest 2) põrgete arvust ühes ajaühikus vastu anuma seina Põrgete arv ajaühikus sõltub: 1) Kontsentratsioonist (n) 2) Kiirusest (v) 2 Gaasi molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand: p n Ek 3 Normaalrõhk: p 760mmHg 101325 Pa Temperatuur – iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojushulga juurdeandmine mingile kehale tähendab selle keha molekulide kineetilise energia suurendamist. Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. (Tähis Q, ühik J). Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt. Võime temperatuuri mõõta energia ühikutes. Temperatuur on nii mikro – kui ka makroparameeter....
Ülesanne 3 Protsess ideaalgaasi seguga Puidu põlemisel tekkinud suitsugaas väljub katlamaja korstnast temperatuuril t sg . Suitsugaasi käsitleda koosnevana neljast ideaalsest komponendist: veeaur, süsihappegaas, lämmastik ja hapnik, millest kolme osamaht protsentides on antud lähteandmete tabelis. Põlemisel tekkiva suitsugaasi kogus kuupmeetrites sekundi kohta V sg 0 on esitatud normaaltingimustel ( B0 =760 mmHg ja t0 =0 °C). Isobaarse protsessi moolerisoojus kaheaatomilisele gaasile on 29,31 kJ/(kmol·K) ja kolmeaatomilisele gaasile 37,68 kJ/(kmol·K). Aine aatommassi määramisel...
Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. CO2 gaasi tekitamiseks (vesiniku) paigutatakse tahke aine (tsink) reaktori ülemisse ossa, hape (lahjendatud HCl) valatakse lehtrisse, kust ta valgub reaktori alumisse ossa. Pärast viimase täitumist satub hape tahke ainega kokkupuutesse. Keemilise reaktsiooni tulemusena tekkinud gaas väljub reaktorist kraani kaudu. 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? Kippi aparaadi abil on võimalik saada gaase, mida võib saada tahkete ainete reageerimisel happega. Näiteks süsinikdioksiidi kaltsiumkarbonaadist soolhappe toimel. 3. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)? Kaalun kolvi, seejärel kolvi CO2-ga, seejärel täidan kolvi veega (vett 250 ml nagu gaasigi). Arvutan CO2 ja õhu mahu kolvis normaaltingimustel. Selleks vaatan ruumi temperatuuri ja rõhu...
08321∙1012 km3 mass: 5,97219∙1024 kg tihedus: 5,515 g/cm3, raskuskiirendus (raskusjõud) planeedi pinnal: 9,798 m/s2 = 1g, paokiirus : 11,186 km/s, temperatuur pinnal: * minimaalne: −89.2°C, * keskmine: +15°C, * maksimaalne: +56.7°C atmosfäärirõhk planeedi (mere) pinnal: 1 atm = 760mmHg ≈ 101,3kPa. atmosfääri koostises on: * 78,08% lämmastikku (N2) * 20,95% hapnikku (O2) * 0,930% argooni (Ar) * 0,039% süsihappegaasi (CO2) * ~ 1% veeauru (H2O, sõltub ilmaoludest) Olgu Maa kohta rõhutatud veel, et Maal on keskmise tugevusega (magnetinduktsiooniga) magnetväli 25 … 65 μT (mikroteslat), mille poolused asuvad planeedi geograafiliste pooluste läheduses. Geograafilise põhjapooluse kaugus (polaarkoordinaadid 90,0°N;...
Üleantav impulss sõltub: 1) üksikute impulsside suurusest 2) põrgete arvust ühes ajaühikus vastu anuma seina Põrgete arv ajaühikus sõltub: 1) Kontsentratsioonist (n) 2) Kiirusest (v) 2 Gaasi molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand: p n Ek 3 Normaalrõhk: p 760mmHg 101325 Pa Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojushulga juurdeandmine mingile kehale tähendab selle keha molekulide kineetilise energia suurendamist. Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. (Tähis Q, ühik J). Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt. Võime temperatuuri mõõta energia ühikutes. Temperatuur on nii mikro kui ka makroparameeter....
juures jääb süda seisma (tavaliselt)) On teada ka madalamal temperatuuril ellujäämise juhtumeid-Anna Bagenholm (80min jää all; keha temp 13,7) KOHANEMINE KÕRGMÄESTIKUGA Kõrgmäestik Rõhu langus (Merepinnal 760mmHg , 2m kõrgusel 600mmHg) Langeb O2 osarõhk - Langeb gaasivahetuse efektiivsus: õhust verre, verest lihastesse -> langeb töövõime Suureneb kopsude ventilatsioon (tööd tehes ja puhkeolukorras) kompenseerimaks O2 omastamist Eemaldatakse rohkem CO2 (pH nihe aluseliseks, karbonaatide kontsentratsiooni püütakse neerude kaudu langetada, väheneb puhversüsteemi mahtuvus) Temperatuuri ja niiskuse langus (vee kaotuse suurenemine)...
08321·1012 km3 mass: 5,97219·1024 kg tihedus: 5,515 g/cm3, raskuskiirendus (raskusjõud) planeedi pinnal: 9,798 m/s2 = 1g, paokiirus: 11,186 km/s, temperatuur pinnal: minimaalne: −89.2°C, keskmine: +15°C, maksimaalne: +56.7°C atmosfäärirõhk planeedi (mere) pinnal: 1 atm = 760mmHg ≈ 101,3kPa. atmosfääri koostises on: 21 78,08% lämmastikku (N2) 20,95% hapnikku (O2) 0,930% argooni (Ar) 0,039% süsihappegaasi (CO2) ~ 1% veeauru (H2O, sõltub ilmaoludest) Olgu Maa kohta rõhutatud veel, et Maal on keskmise tugevusega (magnetinduktsiooniga)...