Prantsusmaa vägi oli ülekaalukam, kuid sellegipoolest kaotas lahingus Prantsusmaa, sest Inglismaa vägi purustas Prantsusmaa rüütli- ja jalaväe hiigelsuurte terasvibudega enne kui viimased lähivõitlusesse jõudsid. Viimane prantsuse vägi oli kaotamas lähivõitluse ning alustas põgenemist, mille käigus vangistati prantsuse kuningas. 4. Karl Suur - mis alad vallutas, millal elas, millal krooniti keisriks. Mis sai Karl Suure riigist peale tema surma? Elas 742, 743, 747 või 748 28. jaanuar 814. Keisriks kuulutas ta ennast aastal 800. Ta vallutas Põhja- Itaalia, Hispaania põhjaosa, suured alad Saksamaal. Kohe pärast Karl Suure surma see jagati tema poegade vahel kolmeks. Tekkinud riikidest said alguse tulevased Euroopa suurriigid: Lääneosast sai alguse Prantsusmaa, idaosast Saksamaa. Keskmine riik aga lagunes küllaltki peatselt. 5. Keskaegne ühiskond - linnade allakäik, naturaalmajandus. Kirjelda linnade allakäiku keskajal.
4,67 4,70 0,53 5 Te07 PV16 3600 154 0,3 3,95 3,43 0,17 4 Te04 PV13 2500 125,6 0,21 4,01 4,19 0,22 3 Te15 PV08 3000 133 0,3 4,37 4,59 0,49 4 Te04 PV08 2500 133 0,3 3,79 3,20 0,13 1 Te08 PV16 2700 154 0,3 M_kogus V_kogus V_maks M_maks Muud kulud Kogumaks 0,87 2,45 325 kr 2 602 kr 1 464 kr 4 391 kr 0,70 2,88 362 kr 1 742 kr 1 052 kr 3 156 kr 0,35 2,29 327 kr 1 381 kr 854 kr 2 562 kr 0,86 4,47 607 kr 2 578 kr 1 592 kr 4 777 kr 0,56 3,74 537 kr 1 403 kr 970 kr 2 909 kr 1,01 3,49 586 kr 2 522 kr 1 554 kr 4 662 kr 0,65 3,77 502 kr 1 951 kr 1 226 kr 3 679 kr 1,97 5,51 732 kr 4 913 kr 2 823 kr 8 468 kr 0,13 0,96 148 kr 359 kr 254 kr 761 kr M_kogus V_kogus V_maks M_maks Muud kulud Kogumaks 2,63 7,05 1 086 kr 9 466 kr 5 276 kr 15 828 kr
81 824a. 22015 161 a. 85 027 -82 866 Müügitulu 7 336 668 6 558 153 1 880 700 1 611 102 Omakapital kokku 3 133 142 2 633 585 499 557 92 742 263 115 -170 373 Müüdud teenuste kulud -3 894 978 -3 368 503 1 424 921 1 110 346 Müüdud teenuste kulu osakaal müügitulust 53 % 51 % 76 % 69 % (%) KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 5 410 281 4 582 684 827 597 354 289 528 902 -174 613 KOKKU
6 Muud kulud 55 300 55 300 0 0 0 0 55 300 Sealhulgas toetuste kaasfinantseerimine 8 742 376 8 742 376 0 0 0 0 8 742 376 5 Tegevuskulud (ü) 3 686 306 3 686 306 0 0 0 0 3 686 306 4 Eraldised (ü) 5 056 070 5 056 070 0 0 0 0 5 056 070
VIRTSU 3.200 9103740 1995 3,990 m3 or 14 Isle of FINBEST 266 TEU sõlme Man KURKSE 3.200 9103790 1997 3,990 m3 or 14 Eesti FINBEST 266 TEU sõlme Terminalid mida külastavad T & E ESCO Container Lines laevad ANTWERPEN DP World 742 BREMERHAVEN Eurogate, NTB FELIXSTOWE Trinity HAMBURG Eurokai, Burchardkai, UCT, CTT, CTA HELSINKI West Harbour MUUGA Muuga Container Terminal, kai 13 või 16 ROTTERDAM RST North Beatrixhaven, ECT Delta (kaubapraamiga) AARHUS Cargo Service 16 17 Uus konteinerterminal
Omakapital 10000 0 0 0 0 0 Pikaajaline laen 19173 0 0 0 0 0 Sissetulekud kokku 39420 46044 51990 58685 64689 70693 Väljaminekud: Turustuskulud 260 245 237 280 265 240 Ruumide majandamiskulud 734 635 795 691 742 757 Transpordikulud 979 979 979 979 979 979 IT- ja sidekulud 54 54 54 54 54 54 Palgakulud 2833 2833 2833 2833 2833 2833 Üldhalduskulud 50 50 50 65 65 50 Väljaminekud kokku 4910 4796 4948 4830 4938 4913
Kui pooled ja vahekohtunik(ud) nõustuvad, võivad kohtumenetluses esitatavad tõendid olla võõrkeelsed, kui vahekohtunik(ud) tõendil kasutatud keelt piisavalt valdavad. Teatud asjades võib menetluse pooltele atraktiivseks muuta see, et poolte selgel taotlusel võib vahe- kohus lahendada vaidluse õigluse põhimõttel (nt naabrite piiritüli või abikaasade varalise vaidluse). Eesti õiguse kohustuslikest sätetest siin siiski kõrvale kalduda ei saa (TsMS § 742 lg 3). Vaidluse vahekohtu lahendada andmise eelduseks on, et vaidluse pooled on sellises vaidluse lahenda- mise korras sõnaselgelt kokku leppinud. Sellise kokkuleppe võib sõlmida juba algselt mingi lepingu sõl- mimisel (laenulepingus, pandilepingus, müügilepingus, töövõtulepingus jne) või alles vaidluse tekkimisel 11 Arvutivõrgus: http://notar.ee/20333. 456 JURIDICA VI/2011
773 601 566 838 666 76 -336 584 914 723 594 895 572 510 535 238 682 678 397 587 78 653 950 851 860 74 742 40 Harjutus 18.1 Joonista joondiagramm, mis näitab rahvaarvu, eestlaste ja muude rahvuste muutumist aastate jooksul. Kujunda diagramm võimalikult loetavaks.. Eestlaste Rahvaarv Eestis Eestlased Muud rahvused osatähtsus %
Vesi 32 35 37 Telefon, andmeside 100 100 115 Ruumide rendi maksed 400 400 400 Põhivara kulum 25 25 25 Muud kulud 96 97 80 KOKKU 741 742 767 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 5.4.1 TOOTE, TEENUSE OMAHIND ÜHELE TOOTE; TEENUSE ÜHIKULE Tooteühiku omahinna kalkulatsiooni koostamise aluseks: 1. keskmine külastajate arv tunnis 2. keskmine päevade arv kuus 3. keskmine toote netohind ( turul pakutav hind, või soovitav hind, eelarveline hind 4. kasumi protsent (hinna lisa) [netorealisatsioon aastas = netohind x kogus e. külastajate arv päevas x aasta keskmine
Lähte Ühisgümnaasium Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates Uurimistöö Koostaja: Vaiko Vaher 11H Juhendaja: Viivi Rohtla LÄHTE 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Kaitseliidu ajalugu.................................................................................................................4 1.1. Kaitseliidu loomine ja tegevus Vabadussõjas.................................................................4 1.2. Kaitseliit Eesti Vabariigis 1920-1940.............................................................................5 1.3. Kaitseliidu rahuaegne tegevus 1920-194...
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda. "Rõõmutse, noormees, oma noorusest, sest vanadusel on tuhka kurgus ja balsameeritud keha ei naera oma haua pimeduses."...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
2 3 lef f,2 = 1, 80 - 0, 20 = 1, 60m (2) 1.4 Plaadi sissejo ~ud Avade erinevus piki- ja p~ oiksuunas (6, 2m ja 5, 4m) on v¨ahem kui 20%. Leian paindemomendid: esimeses avas: 2 pd · lef f,2 21, 7 · 1, 742 MSd,1 = = = 5, 97kN m (3) 11 11 esimesel vahetoel: 2 pd · lef f,2 21, 7 · 1, 742 MSd,B = - =- = -4, 69kN m (4) 14 14 u ¨lej¨a¨anud avades ja vahetugedel:
Alati enne sõda proovis ta läbirääkimisi pidada, aga kui see ei õnnestunud siis oli põhjust sõda alustada. Enamjaolt ta võitis. Karli ema tahtis, et ta poeg abielluks Langobardide kuninga Desideriuse tütre Desiderataga. Frangi kuningatest olid seega saanud Langobardi väimehed. Pärast Karli venna surma sai Karl ainuvalitsejaks. Ainult Karli sünnikoht ja sünniaasta on teadmata. Palju ajalookirjutajaid arvavad, et on sünniaastaks 742, aga kui Karl suri 70- aastaselt siis lihtne arvutus näitab, et Karl sündis aastal 3 747. Milleks aga selline kära Karli sünniaasta ümber?? Nimelt võib just sünnidaatumis peituda Karli ja ta venna Karlmanni vahelise tüli põhjus. Aeg-ajalt peetakse isegi võimalikuks kahe kuningapoja sõja puhkemist. Vaadelgem lähedalt ühte saladust.. 768.aasta 9.oktoobril pühitsetakse Karl ja Karlmann kuningateks
See teeks selle ruuni Friggi jaoks pühaks, saades jumalate emafiguuriks ja kindla seose meesviljakust esindava ruun Inguzega. Perthole omistatakse ka Maa sümboolsed jõud tänu oletatavale ladina päritolule petra- kivi. Teiste tähenduste kerge ülevaatamine võib asjasse mõningast selgust tuua. Tants oli üks varasemaid kummardamise vorme, võimalik, et võime tõttu seksuaalset erutust tekitada. Kristlaste poolt mahavaikutud nähtavasti Bonifaciuse nõudmisel 742 pKr ja anglosaksi sõna lac tähendab religioosset ühendatud mittepatust tseremooniat ja tantsu. Lac on teine silp anglosaksi sõnas "abielu" ja seda kasutatakse tänapäevalgi. Võimalik kanditaat viljapuule võib olla leedripuu. "Kuradipuu" on leedri rahvapärane nimetus, mis käibib ka edasi, seda halva põlemise tõttu. Leedrit seostatakse nõidusega, tema nimi pärinevat slaavi hohlist- tühjus- on ise sünonüüm naise susuelunditele. Leedripuu õite ja marjade
ÜLIKOOL TEADUSKONNA NIMI ÕPPETOOL Töö koostaja nimi Kursuse number LEX FRISIONUM Allika analüüs Juhendaja: (nimi) Koht, aasta Sisukord 1. Lex Frisionumi ajalugu 1.1. Autorid 1.2. Nummerdamine 2. Lex Frisionumi sisu 2.1 Trahvid ja wergeld 2.1.1 Mõrv 2.1.2. Haavad 2.1.3. Vargus 2.2. Ordaalid 2.3. Duellid 2.4. Mehed ja naised 2.4.1. Abieluasjad 2.4.2 Hoorus ja abielurikkumine 2.5. Rahasüsteem 2.6. Orjad 2.7. Ihunuhtlus 2.8. Vande andmine 3. Lex Frisionum ja kristlus 3.1. Vastsündinud laste tapmine 3.2. Templi rüvetamine 4. Kokkuvõte 2 5. Kasutatud kirjandus 3 ...
Croatia 4 442 744 4 441 733 Italy 57 321 070 57 888 245 Cyprus 715 137 730 367 Latvia 2 331 480 2 319 203 Lithuania 3 462 553 3 445 857 Luxembourg 448 300 454 960 Hungary 10 142 362 10 116 742 Malta 397 296 399 867 Netherlands 16 192 572 16 258 032 Austria 8 100 273 8 142 573 Poland 38 218 531 38 190 608 Portugal 10 407 465 10 474 685 Romania 21 772 774 21 711 252 Slovenia 1 995 033 1 996 433
Kokku korrigeerimised 3 854 2 675 1 720 1 544 Äritegevusega seotud nõuete ja -12 775 -3 248 1 243 -2 179 ettemaksete muutus Varude muutus 749 1 478 -1 046 769 Äritegevusega seotud kohustuste ja 14 813 -3 100 -5 319 6 015 ettemaksete muutus Kokku rahavood äritegevusest 43 555 4 579 10 028 16 742 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse -20 584 0 -5 294 -917 põhivara soetamisel Laekunud materiaalse ja 825 0 0 0 immateriaalse põhivara müügist Antud laenud -600 0 0 0 Antud laenude tagasimaksed 600 0 0 0 Laekunud intressid 29 11 0 174
Läänemaa Lihula 84 23 174 217 1334 4031 1940 Läänemaa Linnamäe 84 22 195 194 634 3760 2157 Läänemaa Martna 84 22 140 166 840 3720 1291 Läänemaa Ridala 84 25 163 178 636 3201 1098 Läänemaa Sprus 84 30 231 216 1106 4095 2442 Läänemaa Tuudi 84 24 180 152 1139 3284 1626 Läänemaa V.I.Lenini 84 23 178 228 742 3324 1132 Läänemaa Karuse 85 18 171 210 1037 3430 3429 Läänemaa Kasari 85 17 148 164 788 3722 666 Läänemaa Kullamaa 85 17 119 198 1018 3799 2246 Läänemaa Lihula 85 16 83 245 1378 4093 1623 Läänemaa Linnamäe 85 19 138 172 628 3869 2316 Läänemaa Martna 85 18 118 216 812 3975 1131
matemaatik Student 9.253 1348.000 <.001 0.506 a Welch 9.110 1198.429 <.001 0.502 Mann- 287893.50 <.001 0.276 Whitney 0 Group Descriptives Group N Mean SD SE matemaatika Mees 608 9.461 4.516 0.183 Naine 742 7.352 3.856 0.142 Paired-Samples T-Test Ei ole vaja uurida valimite hajuvuse sarnasust (Levene’i test), kuna valim on sama. Normaaljaotuslikkuse uurimiseks on hea Shapiro-Wilki test, kuna on vaja esimesest mõõtmisest lahutada teise mõõtmise tulemused ning alles siis nende normaaljaotuslikkust hinnata, Shapiro-Wilkiga on see juba enne tehtud. Kui S-W ei kinnita normaaljaotuslikkust, saab seda kontrollida ka vastata uue tulba
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
Tartu Keskkonnahariduse Keskus loterii kasumi vahenditest, Global Fund for Nature Saksa fond 5000xZukunft ja Keskkonnainvesteeringute Keskus Trükitud FSC sertifikaadiga paberile looduslike õlide ja vaikude baasil valmistatud värvidega ©Triip Väljaandja: Eestimaa Looduse Fond (ELF) Tel. 742 8442, faks 742 8166 Pk. 245 E-post: [email protected] 50002 Tartu www.elfond.ee Elektrooniliselt on õppematerjal kättesaadav Eestimaa Looduse Fondi kodulehel www.elfond.ee Õppematerjali võib paljundada sihipäraseks kasutamiseks. © Eestimaa Looduse Fond, 2006 ISBN-13: 978-9949-13-918-7 ISBN-10: 9949-13-918-X Sisukord Eessõna 4 Kes on linnud? 5
931 178 548 869 -529 716 23 631 747 -4468 350 476 746 413 2062 408 483 33 659 2319 900 236 966 77 1861 566 838 666 76 3020 723 594 895 572 -4586 682 678 397 587 -703 851 860 74 742 -357 -1382 Harjutus 18.1 Joonista joondiagramm, mis näitab rahvaarvu, eestlaste ja muude rahvuste muutumist aastate jooksul. Kujunda diagramm võimalikult loetavaks.. Rahvaarv Eestis Eestlased Muud rahvused Eestlaste osatähtsus % 1989 1565662 963281 602381 61,5%
Veebruar Märts Aprill Mai Kokkuvõte 931 178 548 869 716 23 631 747 350 476 746 413 408 483 33 659 900 236 966 77 566 838 666 76 723 594 895 572 682 678 397 587 851 860 74 742 Ülesanne 3 Arvutada Summa1, Summa 2 ja Summa 3 ning koostada tulpdiagramm ja joondiagramm, mis näitaks summade muutu Aasta Hind 1 Kogus Summa 1 Hind 2 Kogus Summa 2 Hind 3 Kogus 1990 32.00 9.00 63.00 5.00 12.00 2.00 2000 26.00 5.00 59.00 4.00 28.00 5.00 2002 59.00 8.00 80.00 6.00 48.00 8.00
0 2 092 3 919 1 238 0 0 560 15 480 57 600 0 13 046 637 147 0 42 250 117 210 0 38 158 1 399 3 200 2 432 0 3 775 747 242 0 0 0 1 361 14 645 0 2 112 0 0 393 7 694 21 245 0 1 550 0 0 0 21 460 105 464 0 33 895 496 3 014 3 383 544 10 362 0 2 102 0 0 284 0 34 742 10 865 10 609 0 0 0 23 607 39 677 0 1 950 0 0 1 324 24 464 116 203 0 28 949 881 2 987 4 172 2 463 13 674 322 2 632 51 0 165 6 423 67 482 1 834 3 332 0 0 1 874 0 49 268 11 504 10 865 0 0 0 1 421 66 093 249 17 288 0 107 572 0 18 486 0 2 182 0 0 1 287
147 5 56 1 2 4 2 1216 148 2 30 1 6 6 3 850 149 5 22 1 1 1 4 1330 150 5 56 1 1 4 2 1145 151 5 55 1 2 4 3 590 152 5 53 1 1 4 2 360 153 5 41 1 2 4 2 1500 154 5 25 1 2 4 4 1100 155 5 20 1 1 1 2 1877 156 5 66 1 4 5 2 450 157 5 55 1 2 4 2 900 158 5 36 1 2 8 3 570 159 5 67 1 2 1 3 760 160 5 53 1 2 1 1 742 161 5 61 1 2 4 4 607 162 5 59 1 2 4 3 520 163 5 58 1 2 4 2 800 164 5 52 1 3 6 2 500 165 5 41 1 2 8 2 1500 166 5 39 1 2 9 3 0 167 5 36 1 2 4 4 180 168 5 54 1 2 4 5 1500 169 5 62 1 2 4 1 1150 170 5 55 1 1 1 1 300 171 5 40 1 2 8 3 1500 172 5 61 1 4 4 1 480 173 5 42 1 2 9 4 600
Läänemaa Lihula 84 23 174 217 1334 4031 1940 Läänemaa Linnamäe 84 22 195 194 634 3760 2157 Läänemaa Martna 84 22 140 166 840 3720 1291 Läänemaa Ridala 84 25 163 178 636 3201 1098 Läänemaa Sōprus 84 30 231 216 1106 4095 2442 Läänemaa Tuudi 84 24 180 152 1139 3284 1626 Läänemaa V.I.Lenini 84 23 178 228 742 3324 1132 Läänemaa Karuse 85 18 171 210 1037 3430 3429 Läänemaa Kasari 85 17 148 164 788 3722 666 Läänemaa Kullamaa 85 17 119 198 1018 3799 2246 Läänemaa Lihula 85 16 83 245 1378 4093 1623 Läänemaa Linnamäe 85 19 138 172 628 3869 2316 Läänemaa Martna 85 18 118 216 812 3975 1131 Läänemaa Ridala 85 10 67 187 633 3085 857
Käibevara kokku 135 118 943 83 011 318 52 107 625 62,8% Põhivara Materiaalne põhivara - ehitised 947 702 6 209 544 - 5 261 842 -84,7% - masinad ja seadmed 34 370 338 38 418 963 - 4 048 625 10,5% - muu materiaalne põhivara 401 647 1 310 136 - 908 489 -69,3% - lõpetamata ehitus 4 277 417 534 939 3 742 478 699,6% Kokku põhivara 39 997 104 46 473 582 - 6 476 478 -13,9% AKTIVA KOKKU 175 116 047 129 484 900 45 631 147 35,2% PASSIVA Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Võlakohustused - kapitalirendi kohustused 773 282 2 375 032 - 1 601 750 -67,4% - lühiajalised laenud 24 383 715 51 385 615 - 27 001 900 -52,5%
74 Tugevvoolupaigaldis 848 900,00 kr 741 Elektri peajaotussüsteemid 1 kmpl 90000,00 90 000,00 kr 180000,0 742 Kaabliteed, kaabeldus 1 kmpl 180 000,00 kr 0 310000,0
KOLGA KESKKOOL 10. klass Mattias Varul KES AVASTAS AMEERIKA? Uurimistöö Juhendaja: õp. Sulev Valdmaa Kolga 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Marika Kallemaa JAHIMEESTE STAATUS ÜHISKONNAS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal Juhendaja dotsent Tiit Randveer Tartu 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töös kasutatud teiste autorite tööd ning andmeallikad on viidatud. Käesolevaga kinnitan, et annan lõputöö tulemuste suhtes oma intellektuaalomandi varalised õigused üle Eesti Maaülikoolile. 01.06.2009 / Marika Kallemaa ........................................... kuupäev /nimi / allkiri / Juhendaja 01.06.2009 / Tiit Randveer ............................................ 2 kuupäev /nimi / allkiri Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lü...
BRITISH NATIONAL SYMBOLS Research work CONTENTS CONTENTS.....................................................................................................................................2 INTRODUCTION............................................................................................................................3 1. BRITISH NATIONAL SYMBOLS..............................................................................................5 1.1 Great Britain and British story................................................................................................5 1.2 National Symbols and Nation Building..................................................................................5 1.3 The Use of Flags throughout History.....................................................................................6 1.4 The Early Modern Flags. United Kindom: Union Jack.........................................
OMAKAPITAL Aktsiakapital 8 392 8 392 - 0% Kohustuslik reservkapital 839 839 - 0% Eelmiste per.kasum(- kahjum) 25 368 35 280 9 912 28,10% Jooksva aasta kasum(- kahjum) 12 916 12 746 - 170 -1,32% Omakapital kokku 47 515 57 257 9 742 17,01% Passiva kokku (tuh kr) 215 412 224 134 8 722 3,89% Omakapitali adekvaatsus % 22,1% 25,5% 53 Lisa 3. Bilansi vertikaalanalüüs Varadest kokku % AKTIVA 31,12,2008 31,12,2009 2008 2009
163 169 Subi Rivo Viljandi 03:07:37 M21 2324 1626 Suisalu Alvar Harju 05:36:05 M21 79 316 Suppi Ahti Tallinn 02:59:42 M21 295 359 Suppi Timo Harju 03:17:56 M21 298 282 Suurmägi Marko Viljandi 03:18:01 M21 187 199 Suvi Kristjan Tallinn 03:10:23 M21 2370 2824 Sõrmus Joel Harju 05:52:53 M21 2229 2432 Süsmalainen Kert Harju 05:18:01 M21 742 831 Süvari Alo Tallinn 03:43:13 M21 128 297 Syrjälä Jussi Soome 03:05:27 M21 1019 2364 Zagis Ilmars Läti 03:56:37 M21 1925 1701 Zahharov Andre Tallinn 04:47:43 M21 1352 2362 Zandovskis Dzintars Läti 04:12:29 M21 892 820 Zarins Kristaps Läti 03:50:54 M21 1888 1919 Zarins Martins Läti 04:44:06 M21 595 992 Zemitis Uvis Läti 03:35:23 M21
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta. Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajal...
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise ...
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
50) CpG island detected in region 537 to 736 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 538 to 737 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 539 to 738 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 540 to 739 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 541 to 740 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 542 to 741 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 543 to 742 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 544 to 743 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 545 to 744 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 546 to 745 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 547 to 746 (Obs/Exp = 1.19 and %GC = 52.00) CpG island detected in region 548 to 747 (Obs/Exp = 1.19 and %GC = 52.00) CpG island detected in region 549 to 748 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50)
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
kaitse murdmiseks otsustati teha dessant kaitseliini taha. 11. oktoobril 1944 maabusid Punaarmee üksused amfiibautodel ja maabumispraamidel Kaugatoma randa. Saksa üksusi ei õnnestunud üllatada: 67. grenaderirügemendi II pataljon ja 23. jalaväediviisi tagavarapataljon surusid dessantüksused tagasi merre. Samal päeval üritas Punaarmee veel teist dessanti Vintri rannas. Dessandi pidid tegema 300. eesti laskurpolgu kaks pataljoni, kokku 742 meest. Dessanti juhtis polguülem alampolkovnik Ilmar Paul ja tema asetäitja poliitalal major Peeter Volt. Mehed saadeti dessantalustelt vette 400 m kaugusel rannast. Sakslased olid dessandi vastuvõtmiseks valmis ja vette aetud mehed sattusid tule alla. Üle meeste peade tulistasid vastastikku Balti laevastiku laevade suurtükid ning teisel poolt õhutõrjekahurite grupp ,,Fröhlich" ja 239. mereväe õhutõrjekahurite divisjon. Rannikul olid kaitsel 218. jalaväediviisi 386
muutused võrreldes eelneva aastaga AKTIVA kroonides % kroonides % Käibevara Raha ja pangakontod -1 825 542 -98,96% 589 597 3080,12% Ostjatelt laekumata arved 3 024 079 79,36% 1 450 866 21,23% Ebatõenäoliselt laekuvad arved -149 742 81,75% 0 0,00% Nõuded ostjate vastu kokku 2 874 337 79,24% 1 450 866 22,32% Muud lühiajalised nõuded 302 562 147,58% 91 750 18,08% Viitlaekumised (intressid) 2 915 8,02% 19 829 50,50% Maksude ettemaksed 402 837 3250,52% -266 340 -64,14% Ettemakstud tulevaste perioodide kulud -14 343 -40,87% 143 971 693,84%
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
147 5 56 1 2 4 2 1216 148 2 30 1 6 6 3 850 149 5 22 1 1 1 4 1330 150 5 56 1 1 4 2 1145 151 5 55 1 2 4 3 590 152 5 53 1 1 4 2 360 153 5 41 1 2 4 2 1500 154 5 25 1 2 4 4 1100 155 5 20 1 1 1 2 1877 156 5 66 1 4 5 2 450 157 5 55 1 2 4 2 900 158 5 36 1 2 8 3 570 159 5 67 1 2 1 3 760 160 5 53 1 2 1 1 742 161 5 61 1 2 4 4 607 162 5 59 1 2 4 3 520 163 5 58 1 2 4 2 800 164 5 52 1 3 6 2 500 165 5 41 1 2 8 2 1500 166 5 39 1 2 9 3 0 167 5 36 1 2 4 4 180 168 5 54 1 2 4 5 1500 169 5 62 1 2 4 1 1150 170 5 55 1 1 1 1 300 171 5 40 1 2 8 3 1500 172 5 61 1 4 4 1 480 173 5 42 1 2 9 4 600
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire üle...
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel. Enamasti on väinadel ka strateegiline tähtsus, kuna need on kitsad ja neid saab hõlpsasti kontrolli alla võtta. ((Foto: Valge Nina (Blanc Nez) neem ja rand Calais' väinas Põhja-Prantsusmaal.)) Euroopa võrreldes maakera teiste piirkondadega Maailmajagu: Euroopa Pindala (mln km2): 10 Rahvaarv (mln in): 742 Rahvastiku tihedus (in/km2): 75 Maailmajagu: Põhja-Ameerika Pindala (mln km2): 25 Rahvaarv (mln in): 529 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Lõuna-Ameerika Pindala (mln km2): 18 Rahvaarv (mln in): 386 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Aafrika Pindala (mln km2): 30 Rahvaarv (mln in): 1000 Rahvastiku tihedus (in/km2): 30 Maailmajagu: Austraalia ja Okeaania Pindala (mln km2): 9 Rahvaarv (mln in): 38 Rahvastiku tihedus (in/km2): 4 Maailmajagu: Aasia Pindala (mln km2): 44
1,067 1,067 1,432 1,432 1,221 1,221 1,438 1,438 601 601 1,937 1,937 1,706 1,706 41,517 34,160 742 4,071 5,483 9,128 14,456 109,941 Juuli Juuli Result Juuni 1000 .. 1500 1500 .. 2000 200 .. 400 2000 .. 400 .. 600 600 .. 800 800 .. 1000 1000 .. 1500 1,144 709 709
518 6 5,431 57 148,562 58,055 18,884 7,576 46 1,670,456 56,929 N/A 555 28,561 522 3,893,908 22,705 0 112 17,179 59,944 52 406 5 1,234,175 246,731 1,341 860 24 145 9 56 3 43,488 1,772 303 10 319 6 743,298 3,571 20,687 138 26,461 742 313,519 150,489 11,916 36 6,102 57 2,164,720 398,067 7,393 122 23,725 269 571,472 110,809 38,348 1,677 1,693 35 5,216,955 23,439 13,013 14,219 125 632,089 122,789 15,681 146 35,853 685 838,981 193,246 17 68 1 30,027 3,331 20,361 124 10,753 232 425,902 59,424 34,271 989 28,672 1,075 4,945,165 149,161
Tallinna Muusikakool Narva mnt. 28 10152 Tallinn Estonia Phone: +372 648 5819 Fax: +372 631 2048 E-mail: [email protected] Home page: http://muusikakool.haridus.ee (no English version) Georg Ots Tallinn Music School Vabaduse väljak 4 10146 Tallinn Estonia Phone: +372 644 3626 Fax: +372 644 6450 E-mail: [email protected] Home page: www.otsakool.edu.ee (no English version) Heino Eller Tartu Music School (formerly Tartu Higher Music School) Lossi 15 51003 Tartu Estonia Phone: +372 742 3705 Fax: +372 742 3611 E-mail: [email protected] Home page: www.tmk.ee (no English version) Libraries National Library of Estonia Tõnismägi 2 15189 Tallinn Estonia Phone: +372 630 7611 Fax: +372 631 1410 E-mail: [email protected] Home page: www.nlib.ee Tartu University Library W.Struve 1 Tartu 50091 Estonia Phone: +372 737 5702 Fax: +372 737 5701 E-mail: [email protected] Home page: www.utlib.ee Tartu Public Library Kompanii 3/5 51004 Tartu Estonia
lahingupadruniga tulistada püssgranaate. Sarnase ehitusega teised relvad on Galil ARM, millel on tugijalad, ning Galil SARi lühendatud rauaga mudel (üldpikkus 851 mm, kokkupandud kabaga 614 mm). kaliiber 5,56 mm padrun 5,56 x 45 mm, salves 35 või 50 padrunit sihikuline laskekaugus 500 m tehniline laskekiirus 650 lasku minutis relva kaal koos laetud salvega 4,6 kg relva pikkus 979 mm relva pikkus kokkupandud kabaga 742 mm kuuli algkiirus 915 m/s 99 Relvaõpe Kuulipilduja MG 3 MG 3 jätkab Teise maailmasõja aegsete Saksa kuulipildujate häid traditsioo- ne ja on kuulipilduja MG 42 edasiarendus. Laskmise ajal on relv stabiilne ja täpne ning lihtne käsitseda. kaliiber 7,62 mm relva kaal 11,5 kg relva pikkus 1225 mm sihikuline laskekaugus 1200 m efektiivne laskekaugus harkjalalt 600 m, kolmjalalt 800 m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
