Eestimaa mured ja rõõmud Mul tuleb pidevalt tunne, et tahaks kritiseerida kõike, mis seostub Eestiga. Raske on leida midagi positiivset seal, kus ma seda ei näe, samas tuleb tunda rõõmu sellest, mis mul juba olemas on, mitte otsida seda sealt, kus seda pole. Millised on siis minu mured ja rõõmud tänapäeva eestis? Sellel teemal saakski jääda lõputult arutlema, sest igal asjal on omad head ja halvad küljed. Palju pakub rõõmu see, et Eestis on olemas head võimalused korraliku hariduse saamiseks. Praeguseks ajaks on igal lõpetajal võimalus valida mitmesuguste erinevate koolide vahel, kus oma edasist haridusteed jätkata. Pideva konkurentsi tingimustes erinevate kõrg- ja kutsekoolide vahel on saavutatud see, et pakutav haridus on konkurentsivõimeline ka mujal maailmas, mitte anult Eestis. Samas on nendesse koolidesse sisse saamine omamoodi konkureerimine paremate võimaluste ja laiemate val...
Generaalstaadid: ülesanded, koosseis- muutuste ja maksude kinnitamine, tähtsate otsuste vastuvõtmine. 300 aadlikku, 300 vaimulikku ja 600 kolmanda seisuse esindajat. Karolingide renessanss- Rooma kultuuri taaselustamine, eesmärk saavutada Antiik- Rooma tase-teadmised ja oskused. Majandusliku tähtsusega, suur kloostrite tähtsus, hakati tootma kohalike münte, põllutööriistad. Absolutismi tunnused: riigivõim jagamatu, valitseja on võimu saanud jumalalt ja ei pea rahvale aru andma, pürgimine ühtsuse poole. Merkatelism- majanduspoliitika. Eesmärgiks suurendada rahvuslikust. Inimeste ja ja kodanike õiguste deklaratsioon. Rikkus tulenes väärismetallide rohkusest. Prantsuse revolutsioon 1789-1799 : Põhjused : valgustusideede levik, Ameerika iseseisvussõja mõju, kriis majanduses, poldud rahul riigi juhtimisega Tagajärg: monarhia kaotamine, feodaalkorra hävimine, vabariigi loomine, inimesed võrdsed seaduse ees, eraomandi puudumatus, rahvust...
Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised kohustused kokku 6 077 241 5 009 499 Pikaajalised kohustused Tulevaste perioodide tulud 12 2 116 985 2 185 688 Pikaajalised kohustused kokku 2 116 985 2 185 688 Kohustused kokku 8 194 226 7 195 187 Omakapital Aksiakapital Ülekurss nimiväärtuses
KUNSTIAJAKUGU 7.Merovingid, karolingid. 1.Merovingide kunst: · 5-7 saj feodalismi kujunemine · Idagoodid rajasid 5. Saj Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati nende kuningale Theoderichile mausoleum (10-kandiline põhiplaan, alumist korrust ümbritseb kaaristu, mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel) · Tegeleti käsitööga roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. · Kirikuesemed (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid , vaagnad). Neid valmistati väärismetallist, kasutati barbaritele tuntud tehnikaid (nt kärgsulatusega emaili) ja kaunistamisvõtteid (paelornamentika). · Käsikirjad (tähtsad neis leiduv kirjakunst ja illustratsioonid) usulise sisuga, neid kirjutati ja illumineeriti ,st kaunistati initsiaalide, ornamentide ja figuraalkompositsioonidega. Iirimaa:...
Austraalia ja Okeaania 1% Euroopa rahvaarvu kasv 1900-2013 Rahvaarv(m Muutumine Aasta ln) (Keskmiselt aastas, %) 1900 390 + 0,81 1950 549 1960 606 + 0,98 1970 657 + 0,83 1980 695 + 0,55 1990 723 + 0,41 2000 729 + 0,08 2010 740 + 0,15 2013 742 + 0,1 Rahvastiku osakaalu vähenemine o Sajand tagasi elas Euroopas 25% maailma rahvastikust. o Kuigi siinne rahvaarv pidevalt kasvas, ei jõudnud see ometi järele rahvastiku kasvule Aasias ja Aafrikas. o Arvatakse, et kui praegune rahvastiku vähenemine jätkub, langeb see näitaja 2050. aastaks 7% protsendini. Riigid • Euroopas on käesoleval ajal 50 iseseisvat ja tunnustatud riiki. • Sündimuse vähenemine, oodatava eluea
Sipelgas(Formicidae) Kadri Kuusk 8.a Sipelgas Sipelgas kuulub lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi, kiletiivaliste seltsi ja sipelglaste sugukonda. Nad on putukad, keda saab teistest eristada rindmikku ja tagakeha ühendava peenikese liigendi järgi. Tiivad on tavaliselt ainult noortel isas- ja emassipelgatel paaritumisajal (pulmalend). Sipelgatel on teravad lõuad ning suuremal osal pole astelt. Enesekaitseks pritsivad nad mürki. Neid on olemas rööv-, taim- ja segatoidulisi liike. Maailmas üle 20 000 liigi, Eestis 54 liiki. Eluiga lühike, pool kuni kaks aastat, olenevalt tööst. Eesti sipelgad Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased Väikesed mustad, pruunid võikollased murelased Punakad raudsikud Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Liigid Aedniksipelgad Rändsipelgad Vaaraosipelgad Ku...
Karl Suur Tere, minu nimi on Karl. Sündinud olen ma 742. aastal Aacheni lähedal Saksamaal. Olen Pippin Lühikese poeg. Samuti ka tema järgmine troonipärija. Hetkel suudan vaid unistada ajast, mil minust saab Frangi riigi kuningas. Mu mõttemaailm on avar ning olen valmis tegema kõik, et mu rahval oleks hea. Rajaksin koole, vallutaksin maid ning aitaks abivajajaid. Aastaid hiljem.. Mäletate aega, mil unistasin ma Frangi riigi kuningaks saamisest? Aastal 768 läks mu unistus täide- minust sai Frangi riigi kuningas
· Talvepalee · Leningradi loomaaed · Suveaed · Budistlik tempel · Suvorovi väljak · Narva värav · Tauria palee Rajoonid Nr.1 Rajoon Elanikke Elanikke Elanikke 1.jaanuar 2004 1.jaanuar 2004 1.jaanuar 2004 Admiraliteedi rajoon 1 184 400 181 704 178 742 Frunze rajoon 17 402 700 398 994 393 216 Kalinini rajoon 4 467 200 464 570 462 043 Keskrajoon 18 231 100 225 821 224 289 Kirovi rajoon 5 336 100 332 413 328 610 Kolpino rajoon 6 174 800 176 213 178 326 Krasnogvardeiski rajoon
Jupiter ja tema kaaslased Triinu Tellis Üldandmed Mass: umbes 1,9x10² kg, mis on Maast 150 korda raskem (Maa mass on 0,006×10² kg) Koostis: Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist (Gaasiline) Diameeter: 139 822 km (Maa diameeter on 12 742 km) Huvitavaid fakte Jupiteri kohta Heleduselt on Jupiter 4. taevakeha päikesesüsteemis Sai nime Rooma jumala järgi, kes oli taeva ja tormi jumal Jupiteril kestab üks päev vaid 10h Jupiteri aasta kestab 11.8 Maa aastat "Suur punane laik" on antitsükloni torm, mille kestuseks arvatakse 300 aastat "Suur punane laik" Suur torm kõrgrõhkkonnas, mis on kestnud viimased vähemale 300 aastat Asetseb 22° ekvaatorist lõuna pool Tormi diameeter on nii suur, et mahutab endasse kaks
Karl Suur ja tema roll kultuuris Karl Suur, kes elas aastatel 742 814, oli 751. aastal Frangi riigi kuningaks pühitsetud Pippin Lühikese poeg. Karl Suure järgi sai tolleaegne valitsetedünastia omale nimeks Karolingid. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast.
Füüsika/Loodusõpetus 1. Kui suur on Maa läbimõõt? Maa läbimõõt on 12 742 km 2. Milline on Maa keskmine temperatuur? Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal on 15° C 3. Millistest gaasidest koosneb Maad ümbritsev atmosfäär? Gaasidest millest Maa atmosfäär koosneb on Eksosfäär Termosfäär Mesosfäär Stratosfäär Troposfäär 4. Kuidas muutub õhu tihedus kõrguse kasvades? Õhu tihedus muutub hõredamaks kõrguse kasvades, Kui on kõrgrõhkkond siis on soe ilm ja kui on Madalrõhkkond siis on jahedam ilm ja pilvine 5
Poola Üldandmed Poola Vabariik on parlamentaarne vabariik (poola k. Rzeczpospolita Polska). Pindala 312 683 km². Pealinn Varssavi. Rahvaarv 38 501 000 (2011 a. seisuga). Rahaühik zlott (1 PLN = 0.24 ). Riigikeel poola keel. Asukoht Poola Vabariik on riik KeskEuroopas. Poola naabrid: läänes Saksamaa, lõunas Tsehhi ja Slovakkia, idas Ukraina ja Valgevene, põhjas Venemaa (Kalingrad). Poola asub ka Läänemere ääres. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Haldusjaotus ja suurimad asulad Poola territoorium on jaotatud 16ks maakonnaks. Suurim linn on pealinn Varssavi (1 716 855 in.) Teised suuremad linnad: Kraków (753 800); Lód (742 387); Wroclaw (632 200). Tähtis asula on ka Läänemere äärne sadamalinn Gdansk. Riigivalitsemine Demokraatlik parlamentaarne vabariik. Parlament on R...
KAROLINGIDE KUNST Ajalised piirid, ühiskondlik-poliitiline taust, juhtivad õpetused. 751 Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike 732 Poitiers' lahing, islami usu edasitung peatatakse Karl Martelli poolt 742-814 Karl Suur Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas. Ühiskond tundis juba varem aukartust Rooma impeeriumi pärandi tugeva riigivõimu, ristiusu ja ka rooma kunsti ees. Noor feodaalriik ei suutnud veel luua oma originaalset riigiaparaati, vaid püüdis Roomast eeskujusid leida. Seetõttu täheldatakse ka 8-9 saj kunstis antiiktraditsioonide elavnemist. Siiski oskas Karl kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikaegseid raamatuid jne. Arhitektuur(eeskujud, näited) Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida...
LÄÄNE-EUROOPA KUNST VARAJASEL KESKAJAL 4.-6. saj toimus Euroopas hõimude liikumine (Suur rahvaste rändamine). Kõige võimsam ja püsivam oli Frangi riik, mis kujunes 5.-6. saj. Ulatus Pürenee mägedest kuni Reini jõeni. Esimene dünastia Merovingide dünastia (481 -751) . Sel ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 7. saj kaotab sisetülide tõttu suure osa oma territooriumist. Küllalt kõrgel järjel oli metallitöötlemine (relvad, ehted, tarbeesemed). Neid kaunistati stiliseeritud ornamendiga, väga levinud olid loomamotiivid. Eriti kasutati paelornamenti. Kloostrites kirjutati ümber käsikirju ja säilitati neid (skriptoorium). Raamatutesse suhtuti suure lugupidamisega, neid kaunistati. Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti väga tugev ja vastupidav. Unustati ära kivist ehitamine. Järgnes Karolingide Dünastia, 8.-10.saj. (Karl Suur 742-814), see oli Frangi riigi hiilgeaeg. Riigi koosseisu kuulusid tänapäeva Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne-...
Esitlus tööpinkidest IMRE SAKS 8.B Höövelpink ehk rihthöövel Puidu hööveldamiseks mõeldud höövelpingis kasutatakse lõikeriistana pöörlevat silindrilist noavõlli, mille sisse on paigaldatud sirge lõikeservaga noad. Tooriku etteandeliikumine on sirgjooneline. Rihthööveldamisel toimub etteanne tavaliselt käsitsi. Kasutamisel tuleks kanda kindaid ja prille Pilt rihthöövlist Paksuspink Paksuspink on väga sarnane rihthöövlile. Erinevus on, et see töötab automaatselt ja lõikab ülalt, mitte alt. Tuleks kasutada erinevaid ohutusnõudeid. Paksuspingi lihtsustatud ehitus: Erinevad paksuspingid Ketassaepink Ketassaepink, formaatsaag ja käsiketassaag toimivad kõik ketta kujulise saega. Ketassaepink ja formaatsaag on paiksed töövahendid. Käsiketassaag on väiksem ja käes hoitav ning see on ebatäpsem. Formaatsael on juhtsiinid, mis aitavad lõigata 90° nurga all. Tuleks kasutada erinevaid ohutusnõud...
· masinate filtrid · muud mootorid · pesuharjad/veoalused · varuosad · veepumbad ISIKUKAITSEVAHENDID · kindad · respiraator · muud tooted TEENUS · muu teenus · remont · rent · trantsport KONTAKT · TALLINNA ESINDUS kadaka tee 3, 10621 TALLINN tel : +372 651 9080 E - post : [email protected] · tellimuse saatmine [email protected] · TARTU ESINDUS tähe131, 51013 TARTU tel : +372 742 0331 E - post : [email protected] · LÄTI ESINDUS ünijas iela 11a, LV 1039 Riga tel : +371 67 436 770 faks : + 371 67 436 777 E- post : [email protected] · LEEDU ESINDUS tel : +370 6577 7644 E- post : [email protected] ÄRIKJENDI TEENINDUSSAALID ON AVATUD : TALLINNAS E-R 08.00 - 18.00 L - 10.00 - 15.00 P - SULETUD TARTUS E-R 09.00- 17.00 L-P SULETUD TALLINNA ESINDUSE ASUKOHA KAART TARTU ESINDUSE ASUKOHA KAART ETTEVÕTTEST
Kreeka ja Rooma kõrgkultuuriga paralleelselt arenes põhja pool Rändrahvaste e. Nomaadide kultuur, kes elasid stepialal Hiinast Ungarini. Kõige levinum oli kunstkäsitöö, arhitektuur ja maalikunst rändava eluviisi tõttu puudub. Barbarid olid madalama kultuuriarenguga kui Kreeka ja Rooma. Sküüdid elasid 7. saj. e. Kr 3. saj. p. Kr Doni ja Doonau vahelisel alal, kõnelesid Iraani keeli, keskuseks Grimm. Kurgaan on Sküüdi valitseja hauaküngas ja nende kaudu saame kunstiteavet (pisikesed lihtsustatud loomafiguurid metallisulamist, relvad, ehted jne.). Stiili, kuidas need loomad välja nägid nimetatakse loomastiiliks ning see on iseloomulik ka teistele rändrahvastele. Tarbekunstis kasutati filigraantehnikat (väärismetallist traat on joodetud mingile alusele peeneks mustriks), emailimist (klaasitaoline värviline mass, millega kaunistati ehteid) ning kärgsulatust (traat joodetakse kontuuriks ja täidetakse emailiga). Keldid rääkisid indoeuroopa k...
Karl Suur Karl Suur (Karl I) oli alates 768. aastast Frangi riigi kuningas ja 800. aastast Rooma ja Frangi keiser. Karl Suur sündis aastal 742 ja suri 28. jaanuaril 814. aastal. Karl Suur elas 72- aastaseks. Ta valitses aastatel 768-814. Karl Suure isa oli Pippin Lühike ja Karl Suure poeg oli Ludwig Vaga. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile, mis olid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Karl Suur arvas, et ta on Rooma keisrite järeltulija ja seetõttu nimetas ta end Rooma keisriks. Karl I sõjaretked olid võidukad, ta alistas Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa ja madalmaad
Kaliiber 5,56 mm Padrun 5,56 x 45 mm Efektiivne laskekaugus 500 m Tehniline laskekiirus 650 l/min Kuuli algkiirus 980 m/s Mass koos salvega / hargiga 3,90 / 4,35 kg Laetud salve mass (35/50) 710/1000 g Relva üldpikkus 979 mm Pikkus kokkupandud kabaga 742 mm Vintraua pikkus 460 mm Vintide arv rauas 6/parempoolset Salve mahtuvus 35/50 padr. Padruni mass 11,7 g Kuuli mass 3,56 g Kirjutan ka relvast, millega tapeti Piusal talusse sissetunginud kaitsepolitsei ohvitser. Algselt kahtlustati, et tegu oli Kalasnikoviga (AK-47), kuid tegelikult oli tegu SKS'i kalasnikovi eelkäijaga
Kui olete need sammud ära teinud, peaks teil tulema alljärgnev tabel: Tests of Normality Kolmogorov-Smirnova Shapiro-Wilk Sugu Statistic df Sig. Statistic df Sig. ruumiline mees ,093 608 ,000 ,974 608 ,000 naine ,071 742 ,000 ,985 742 ,000 Sõnavara mees ,091 608 ,000 ,988 608 ,000 naine ,071 742 ,000 ,989 742 ,000 a. Lilliefors Significance Correction Selleks, et vastata küsimusele kas on tegemist normaaljaotusega või mitte peame esmalt välja nuputama, millist testi vaatame
EESTI MEREAKADEEMIA ******** KF-31 K A L A D E VA K T S I N E E R I M I N E Referaat Juhendaja: Priit Päkk Tallinn 2012 Sissejuhatus Kala immuunsüsteemi tugevdamise peamiseks vahendiks on vaktsineerimine. Eestis on seni vaktsineeritud vaid meresumpadesse viidavat kala vibrioosi ja furunkuloosi vastu. Haigustele vastupanuvõimet aitab tõsta ka immuno stimulantide lisamine sööda sisse samuti haiguskindlust püütakse suurendada ka tõuaretuse abil. Suuremas osas pidamistingimuste optimeerimine aitab ära hoida kalade stressi, ebakvaliteetne sööt, hapnikupuudus, liiga suur asustustihedus ja muud ebasoodsad olud suurendavad kala vastuvõtlikkust haigustele, ja neid tuleb vältida, et kalad püsiksid elujõus ning terved. Vaktsineerimi...
Kunstiajalugu Varakristlik kunst Alguses võeti Roomas kõik vallutatud alade usud üle. Nii oli ka kristlusega. Alguses seda akrsepteeriti , kuid see oli liiga radikaalne: sõnad ja teod, vagadus, kristuse kannatusrikas elu. esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid). Katakombides olid kujutatud kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. ...
Kuidas kujunes Karl Suure keisririik Pippini järel sai Frangi kuningaks tema poeg Karl, keda tuntakse Karl Suure nime all. Ta valitses aastail 768814, aga ta sündis 742.aastal. Lisaks isalt päritud Galliale allusid talle nüüd ka suur osa Itaaliast ja paljud germaanlaste alad tänapäeva Saksamaal. Karl veetis lõviosa oma pikast valitsusajast sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule. Juba valitsusaja algul tungis ta Itaaliasse, vallutas langobardide riigi ja sai nii ka Itaalia kuningaks. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Alles
Referaat Karl Suurest Karl Suur sündis 2. aprillil, kuid täpselt teadmata on tema sünniaasta. Selles arvatakse olevat kas 742, 747, 748. Karl Suur oli Pippin Lühikese ehk Karolingide dünastia rajaja vanim poeg. Ta on peamiselt ajalukku läinud 768. aastal Frangi riigi kuningaks kroonimisega. Kogu riigi valitsejaks aastal 771 ning kolmkümend aastat hiljem krooniti ta juba Frangi keisriks. Ta oli esimene tõeliselt edukas Lääne Euroopa imperaator pärast Lääne-Rooma keisririigi kokkuvarisemist. Karl Suur suri aastal 814. Karl Suur päris trooni koos oma vennaga, kuid vend suri kolme aasta pärast ning troon jäi
Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks. See kestis üle tuhande aasta. Varakeskaegne Euroopa Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Jätkus Lääne-Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalamal arengutasemel olevaid, peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks. Meie ajal tähendab sõna barbar üldse metsikut, kultuuritut inimest, ning just sellised olid Rooma aladele tunginud võõrad rahvad. Veelgi hullemat varianti tähistab sõna vandaal - barbarite hõimu nime järgi, kes aastal 410 Rooma linna vallutasid ja selle lihtsalt mõttetult maha lõhkusid. Andnud surmahoobi Lääne- Rooma riiklikule korraldusele, asusid nad röövima ja...
2010 (III) aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 11 874. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 16 068. (Ühikud kroonides) Võrreldes 2007 ja 2008 aastat, siis on olnud tõus keskmises brutopalga tõusus 1613 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta on suurenenud selles vahemikus 2211 krooni. Antud perioodi jääb majanduse üldine kasv, seetõttu on need arvud suurenenud. 2008 ja 2009 kolmanda kvartali võrdlusena tuleb välja, et brutopalk on langenud 742 krooni ja kuutööjõu kulu 847 krooni. Kuna maailma on tabanud majanduskriis, siis see on tuntav ka palkade muutumises. 2009 ja 2010 kolmanda kvartalit võrreldes on märgata tõusu palgas 104 krooni ja tõõjõu kulus 50 krooni. Majandus hakkab uuesti pead tõstma ning see peegeldub ka palkade ja tõõjõukulu kasvuna. Kuna 4 (oletatav/loodetav) majandustõus on alguses ja pole Eestisse veel täielikult jõudnud on kasv suhteliselt väike.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool tervisedenduse õppetool TE 1 DIABEET JA SELLEGA KAASNEVAD TÜSISTUSED Uurimistöö projekt teadustöö alustes Juhendaja: Tallinn 2016 1 SISUKORD 1Sisukord................................................................................................................................2 2Sissejuhatus. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS ................................................................................................................................................3 3UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA EESMÄRGIST TULENEVAD UURIMISÜLESANDED ................................................................................................................................................4 4Uurimistöö kesksed mõisted ja teoreetilised lähtekohad.........................
01.05.2012-31.05.2012 Sobiva personali leidmine 01.06.2012-30.06.2012 Avamine ,,E-Vabaaeg" keskus ning tutvustamine 01.07.2012-31.07.2012 Reklameerimine 01.08.2012-30.08.2012 IT lahendused teistele ettevõtjatele. Invisteeringute maksumus Vajalikud investeeringud (aastate kaupa) 2012 1. Põhivara 1.1. Maa 191 612 EUR (toetused) 1.2. Hooned ja rajatised 127 742 EUR (toetused) 1.3. Seadmed 4 343 EUR 2. Käibevara 2.1. Raha 9 070 EUR 2.2. Kommunaalkulud 31 935 EUR 4/7 Eesti Mereakadeemia Projektijuhtimise projekt 2.3. Hoolduskulud - Kokku investeeringud 364 702 EUR Projektieelarve
kuu algul kuu lõpul maks 1 Aprill 203 305 102 11,934 2,3868 14,3208 2 Mai 305 401 96 11,232 2,2464 13,4784 3 Juuni 401 539 138 16,146 3,2292 19,3752 4 Juuli 539 650 111 12,987 2,5974 15,5844 5 August 650 742 92 10,764 2,1528 12,9168 6 September 742 803 61 7,137 1,4274 8,5644 7 Oktoober 803 913 110 12,87 2,574 15,444 8 November 913 1056 143 16,731 3,3462 20,0772 9 Detsember 1056 1178 122 14,274 2,8548 17,1288 10 Jaanuar 1178 1245 67 7,839 1,5678 9,4068
Tulemus: Tests of Normality Kolmogorov-Smirnova Shapiro-Wilk Sugu Statistic df Sig. Statistic df Sig. ruumiline mees ,093 608 ,000 ,974 608 ,000 naine ,071 742 ,000 ,985 742 ,000 Sõnavara mees ,091 608 ,000 ,988 608 ,000 naine ,071 742 ,000 ,989 742 ,000 a. Lilliefors Significance Correction Selleks, et vastata küsimusele kas on tegemist normaaljaotusega või mitte peame esmalt välja nuputama, millist testi vaatame. Kolmogorov-Smirnov testi on
Järvamaa kutsehariduskeskus REFERAAT EESTI HOBUNE Elsa Tamm PH11 1 Järvamaa kutsehariduskeskus SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 EESTI HOBUSE AJALUGU......................................................................................... 4 EESTI HOBUSE OMADUSED..................................................................................... 5 EESTI HOBUSE KASUTUS........................................................................................ 6 EESTI HOBUSE LEVIK.............................................................................................. 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................
Kus elasid sküüdid? Sküüdid elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal. Mida hämmastavat on leitud sküütide haudadest? Kuidas neid nimetatakse? Sküütide haudadest on leitud palju kreeka käsitööliste toodangut. Siiski on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. loomastiili. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Mis vallandas Suure rahvasterändamise? Suure Rahvasterändamise vallandas nomaadide püüd leida paremaid karjamaid, mistõttu neil ei kujunenud enamasti välja püsivaid linlikke asulaid. Samuti võitlesid rändrahvad eluruumi pärast ning tugevamad hõimuliidud sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Sküüte hakkasid 2.saj eKr lääne poole suruma näiteks neile sugulaslikud sarmaani hõimud. Keldid (galaadid ja gallialased) tungisid suhtelise ülerahvastatuse ja linnakultuuride rikkuse tõttu 4.-3.saj eKr Väike-Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 2.saj pKr hakkasid par...
aprill 1961 46. Somaalia 637 657 km² 8 591 629 (2005) Muqdisho 1. juuli 1960 47. Sudaan 1 886 068 30 894 000 Hartum 1. jaanuar 1956 km² (vaidlustatud) 48. Svaasimaa 17 363 km² 1 173 900 (2001) Mbabane 6. september 1968 49. Zimbabwe 390 580² 12 576 742 (2003) Harare 18. aprill 1980(7) 50. Tansaania 945 090 km² 36 588,225 Dodoma 9. detsember 1961 51. Togo 56 785 km² 5 556 812 (2002) Lomé 27. aprill 1960 52. Tšaad 1 284 000 9 253 493 (2003) N'Djamena 11. august 1960 km² 53
Alternatiivsed energiaallikad hüdroenergia ja geotermiline energia. Ressursid. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (tuleb Kreeka keelsetest sõnadest geo, mis tähendab pinnast ja therme, mis tähendab soojust) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Seda energiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muudetakse seda elektrienergiaks. Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores, nii et aluspõhja temperatuur tõuseb maapõue sügavuse suunas, umbes 10-20 kraadi kilomeetri kohta. Euroopas on geotermilist energiat kasutatud alates 18. sajandist. Piisava kuumuse korral ( ca. 150C) on võimalik toota ka elektrit. Termaalvetest tuleneva soojuse saab muundada turbiine ja generaatoreid kasutades elektriks. Kõige suurem geo...
KULD (AU) Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide...
573 40,93 2 047 326,2 746 57,38 15 979 599,4 452 41,09 13 414 128,7 448 42,67 8 777 238,1 797 69,30 10 835 235,3 742 49,47 1 876 213,0 658 65,80 3 730 463,2 520 52,00 3 770 595,8 577 52,45 22 796 586,8 596 59,60 9 645 507,0 575 54,76 1 009 424,9
Kust saab abi? Esimesena võib alati pöörduda oma perearsti poole. Alkoholiprobleemide lahendamisele spetsialiseerunud asutused on toodud järgnevalt. Lisaks on alkoholisõltuvuse küsimusega kompetentsed tegelema kõik psühhiaatrid üle Eesti. Ahtme Haigla SA E.G.U. Erapraksis OÜ Lõuna-Eesti Haigla AS Ahtme mnt 95, Kohtla-Järve Kivi 25, Tartu psühhiaatrikliinik Tel 335 5916 Tel 742 0660 Meegomäe küla, Võru vald, Võrumaa Ahtme Haigla SA ambulatoorium Eraarstid Viik ja Murrik OÜ Tel 786 8569, 782 1522 (registratuur) Kooli 8a, Jõhvi e-registreerimine: Tuleviku 8, Rakvere Tel 339 6222 http://www.vh.ee/probleem/regist.php
vodkaturistidest; poolakatest maanteeröövlitest ja piraatkaupmeestest; jänkidest ülerasvunud tarbimistsempionidest või venelastest viinaninadest. Illustreerimaks seda väidet päevakohase argumentatsiooniga refereerin USA wwwhuumoriväljaande National Lampoon2 korraldatud küsitlust. Küsimus kõlas: "Miks on Teie arvates juudid disproportsionaalsest rohkem edukad võrreldes ülejäänud maailmaga?" ning vastused jagunesid 742 vastaja vahel alljärgnevalt: · Nad on Jumala äravalitud rahvas 9% · Kõik juhmid juudid on välja roogitud 17% · Kui kõikide tarbekaupade eest tuleb maksta ainult "kulud + 10%" siis kes ei oleks? 6% · 13aastaselt oled juba mees neil on 5aastane edumaa kõigi ülejäänute ees. 7% · The blood of little Christian boys can fetch a lot of money on the open market! 9% · Juudi lapsed on sunnitud kodus õppima, samas kui teised tegelevad mõttetute sportmängudega või
Paljud on leidnud tuge Anonüümsete Alkohoolikute liikumisest. Eestis on ka mõned spetsiaalselt sõltuvusprobleemidele keskendunud raviasutused (Wismari Haigla Tallinnas, A- Kliinik Tartus). Ei ole haruldane, et abi saamiseks pöördutakse mõnda teise linna. Näiteks kui soovitakse anonüümsust või kui kodukohas spetsialist puudub, saab abi eespool nimetatud raviasutustest. Tartu A-polikliinikusse saab registreeruda ja informatsiooni küsida telefonil 742 7888. 9 Kasutatud allikad: http://www.sakala.ajaleht.ee/160704/esileht/5011581_1.php http://www.nip.ee/page/137/16/111 10
Selle aasta lõpuks oli Eestis kolhooside üldarv tunduvalt vähenenud ja nende keskmine suurus tõusmnud 1,7 korda (tab. 1). Majandite liitmine jätkus pidevalt. See pidi neid majanduslikult tugevdama, kuid tegelikult hoopis nõrgendas: süvenesid raskused töö korraldamisel ja inimeste ükskõiksus. Tabel 1. Põllumajandusettevõtete arv ja suurus Arv (aasta lõpul) Keskmine üldpindala ha kolhoosid Sovhoosid kolhoosid Sovhoosid 1949 2898 115 576 742 1950 2213 127 961 891 1955 908 97 2873 1816 1960 648 154 2704 5358 1965 467 172 3510 5710 1970 292 187 4892 6305 1975 188 166 6736 7730 1980 143 158 8444 8298 1985 142 152 8482 8262 1989 192 126 7615 7833 1955. aasta teisel poolel hakati taotlema majanduslikult nõrkade kolhooside liitumist sovhoosidega. Sovhoosides oli kindel palk, maksti riiklikke pensione, oli mõningane riigipoolne toetus tootmisbaasi rajamiseks. 1956. aastal liideti 48 kolhoosi sovhoosidega, 1957
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi...
tk 128 13 1664 3.8 486.4 12.54 tk 24 13 312 3.8 91.2 12.54 tk 1 0 1 1 3.3 tk 3 0 1 3 3.3 tk 1 0 1 1 3.3 tk 8 0 1 8 3.3 m3 10.6 70 742 10 106 33 kg 1516.2 0 0 0 0 m3 9 70 630 10 90 33 kg 774.4 0 0 0 0 m3 22 70 1540 10 220 33 kg 2262.3 0 0 0 0 m3 1.8 70 126 15 27 49.5
573 40,93 2 047 326,2 746 57,38 15 979 599,4 452 41,09 13 414 128,7 448 42,67 8 777 238,1 797 69,30 10 835 235,3 742 49,47 1 876 213,0 658 65,80 3 730 463,2 520 52,00 3 770 595,8 577 52,45 22 796 586,8 596 59,60 9 645 507,0 575 54,76 1 009 424,9
..................................................................................20 10. PROJEKTI KOKKUVÕTE..............................................................................................................21 1. TABEL ETTEVÕTETE KONTAKTANDMETEGA FIRMA ASUKOHT TEL.NR. FAKS E-MAIL TEGEVUSALA Elekter Electrum AS Tallinn 630 0717 630 0707 [email protected] elektritööd Elektritsentrum AS Tartu 742 4444 742 4555 [email protected] elektritööd Elwo AS Tallinn 657 7730 657 7731 [email protected] elektritööd Welco Elekter OÜ üld 734 1071 734 1071 [email protected] elektritööd Elwo AS üld 443 4925 443 4926 [email protected] elektritööd Vesi Bullmann Balti OÜ üld 510 0834 [email protected] veevarustus, kanalisat.
w 944 296 944 176 0 w 944 176 992 176 0 w 952 304 952 184 0 w 952 184 1008 184 0 w 1008 184 1008 176 0 x 567 280 614 285 0 19 A < B x 491 178 538 183 0 19 A > B x 517 410 564 415 0 19 A = B w 544 232 552 232 0 153 552 240 576 240 1 2 0.0 w 544 248 552 248 0 x 1037 128 1049 131 0 12 y0 x 1035 251 1047 254 0 12 y1 x 1035 388 1047 391 0 12 y2 x 1035 498 1047 501 0 12 y3 x 1035 81 1063 84 0 12 A > B x 1038 201 1066 204 0 12 A < B x 638 182 826 187 0 19 A cmp B (võrdlustehe) x 680 271 742 276 0 19 A xor B x 644 215 816 220 0 19 shl A (nihe vasakule) x 608 244 847 249 0 19 inv B (inverteerida B väärtus)
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund ristiusk e kristlus. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik, siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel...
1930 19 471 -162 2 699 2,4 16 610 2 861 peamiselt Petserimaa idaossa, Narva- 462 1valdadesse 894 1,6 1931 19 509 18 077 1 432 tagustesse ja Peipsi 1932 19 742 16 641 3 101 1 294 4 395 rannikul vanausuliste aladele, 4,0 samuti mitmesse -701 linna (Tallinn, Narva, 1 035 0,9 Tartu, 1933 18 208 16 472 1 736
Pärast Rahvarinde edukat tegutsemist hakkas Loomeliitude Kultuurinõukogu tegevus hääbuma. Suur osa tähtsatest persoonidest liitus Rahvarindega. ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL Interliikumine, Interrinne) Organiseerusid 1988. aastal, asutati 19. juuli 1988. Interliikumise liidriks sai Jevgeni Kogan. 5. märtsil 1989 peeti Tallinnas Interliikumise I kongress. Kongressi 742 delegaadist oli eestlasi 11. Impeeriumimeelsed jõud, kes pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Nende jõudude status quo: kõik jäägu impeeriumis muutumatuks. Pooldasid liidulepingu sõlmist, mis tähendanuks Eestile konföderatiivset staatust, mis oleks andnud Eesti NSV-le senisest rohkem vabadusi, kuid Eesti pidi siiski jääma "vennaliku liiduvabariigi" osaks.
TARTU ÜLIKOOL Farmaatsia instituut PORGANGI JA MUSTIKA SILMANÄGEMIST PARANDAVAD OMADUSED Proviisoriõppe I kursuse üliõpilase referaat õppeaines Sissejuhatus erialasse ja farmaatsia ajalugu Juhendaja: TARTU 2015 Sisukord 2.SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 3.AEDPORGAND......................................................................................................... 3 3.1............................................................................................... Üldiseloomustus 3 3.2.................................Karotenoidid: alfa- ja beeta-karoteen, luteiin, zeksantiin 3 3.3...............................................
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
