Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 2. teema: puhta matemaatika võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 6-13 ja lk. 46-55) Probleemsituatsioon. Puhas matemaatika on üldise ja paratamatu kehtivusega teadmine, seetõttu peab ta eelduste kohaselt, millest Kant lähtub, olema aprioorne teadmine. Samas on Kanti veendunud, et matemaatika on mitte analüütiline ja diskurssiivne, s.t. mõistetest tulenev teadmine, vaid sünteetiline – kaemusele toetuv intuitiivne teadmine. Seletamist vajabki siin nüüd see, kuidas saab üks ja sama teadmine olla ühtaegu nii aprioorne kui ka kaemusele toetuv? Tundub enesestmõistetav, et need kaks iseloomustust välistavad teineteist. Lisaks vajab seletamist ka see, kuidas saab matemaatika kui aprioorne teadmine siiski leida loodus- teadustes edukat rakendamist empiiriliste loodusnähtuste kirjeldamiseks? Newtoni füüsika on reaalselt olemasolev, empiirilist rakendust omav teadus ja ühtlas...
888 kr 165 kr 53 kr 1 105 kr 462 kr 132 kr 30 kr 624 kr 832 kr 238 kr 53 kr 1 123 kr 509 kr 290 kr 40 kr 839 kr 333 kr 73 kr 20 kr 427 kr 277 kr 82 kr 18 kr 378 kr 740 kr 147 kr 44 kr 931 kr Kogu summa 9 739 kr Maksed tellijate lõikes Tellimuste arv valdade lõikes Sum of Maks_k Sum of Arv Tellija Total Asula Total AS Liiv 1766,8 Keila 8 AS Mikser 296,9 Narva 3 AS Velo 624,0 Pärnu 15 FIE Olav Väino 1263,0 Tallinn 32 OÜ Ain ja Pojad 1521,7 Viljandi 36 OÜ Figaro 1433,4 Grand Total 94 OÜ Kärumees 814,3 OÜ Sepad 2019,0 Grand Total 9739,1
2003. a toimunud muutused Ostud ja parendused perioodi jooksul 25 982 15 114 1 258 -5 498 -522 36 334 Müük ja mahakandmine - 100 - 206 0 0 0 -306 Arvestatud kulum - 9 759 -17 403 - 446 0 0 -27 608 Saldo seisuga 31.12.2003 432 Soetusmaksumus 247 739 175 519 7 158 992 785 193 Akumuleeritud kulum -43 458 -94 067 -4 986 0 0 -142 11 511 289 Jääkmaksumus 204 281 81 452 2 172 992 785 682 Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas
Memo: Üldine tasakaal 8 143 24 232 46 651 4 380 22 891 Jooksev konto (%) - -1,07 -1,54 - -2,39 FDI/GDP (%) - 1,76 1,65 - 1,32 Lühi ja pikaajaline amortisatsioon 1 819 17 117 30 121 2 184 20 874 Summa 1 818 17 070 30 020 2 183 20 739 Rafineeringud - - - - - Konversioon 0 46 101 0 135 Tabel 1. Brasiilia maksebilansi võrdlus 2 aasta vahel. (Allikas: http://www.bcb.gov.br/pec/Indeco/Ingl/indecoi.asp?idioma=I ). 21 KOKKUVÕTE Antud tööd läbi lugedes sai selgeks, mis on maksebilanss ning mis sinna alla kuuluvad ning
Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 km/t 585 634 686 739 792 845 898 950 1003 1056 Kiirus 11 km/t 639 697 755 814 872 930 988 1046 1104 1162 Kiirus 12 km/t 762 792 858 924 990 1056 1122 1188 1254 1320 Jooksmise positiivsed toimed organismile 1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3
Maris Kuurberg Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis Euroopa Inimõiguste Kohtus Eesti suhtes tehtud lahendid Käesolevas artiklis keskendutakse õiguskaitsevahenditele, mida tuleb riigisiseselt enne menetluse pikkuse peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumist kasutada.*1 Nimelt annavad EIK 4. jaanuaril 2012 tehtud kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamise otsused asjades Urmas Velleste vs. Eesti*2 ja Juri Andre- jev vs. Eesti*3 põhjust rõhutada, et menetluse pikkusega seotud kaebuste puhul on Eestis olemas tõhusad õiguskaitsevahendid, mis tuleb esmalt riigisiseselt ammendada. Üldjuhul peaks riigisiseste otsustega vastav menetlus ka lõppema. Vaid siis, kui riigisisene otsus ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni*4 (edaspidi konventsioon) ja seda tõlgendavas EIK praktikas väljak...
Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 km/t 585 634 686 739 792 845 898 950 1003 1056 Kiirus 11 km/t 639 697 755 814 872 930 988 1046 1104 1162 Kiirus 12 km/t 762 792 858 924 990 1056 1122 1188 1254 1320 1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile 1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3. Jooksmine on lihtne 4. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal 5
60 038 695 60 409 918 60 781 346 61 191 951 61 595 091 62 026 962 62 515 392 63 256 141 293 577 299 891 307 672 315 459 319 368 317 630 318 452 319 575 34 600 34 905 35 168 35 356 35 589 35 894 36 149 36 475 4 606 363 4 640 219 4 681 134 4 737 171 4 799 252 4 858 199 4 920 305 4 985 870 7 415 102 7 459 128 7 508 739 7 593 494 7 701 856 7 785 806 7 870 134 7 954 662 622 978 623 576 624 896 627 508 630 142 616 411 619 872 621 240 2 035 196 2 038 514 2 041 941 2 045 177 2 048 619 2 052 722 2 057 284 2 059 794 Serbia 7 490 918 7 470 263 Turkey 69 770 026 70 692 009 Albania 3 102 781 3 119 548 Andorra 67 159 72 320
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST15 KÕ2 Erika Koplimaa ANALÜÜS Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses Õppejõud: Kersti Suun-Deket, MA Mõdriku 2017 Sissejuhatus Sotsiaalteenuste korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. See tähendab, et sotsiaalteenuseid võib osutada ka mõni muu isik, asutus või struktuuriüksus kui valla- või linnavalitsus. Sageli sõlmitakse sellisel juhul sotsiaalteenuse osutamise kohta valla- või linnavalitsuse, sotsiaalteenuse osutaja ja kliendi vahel leping. Sotsiaalteenuseid võivad osutada mittetulundusühingud, sihtasutused, kirikud ja kogudused, samuti ka äriühingud, üksikisikust ettevõtjad jt. Kliendi huvide kaitse seisukohalt on ka oluline, et sotsiaalteenuseid osutataks nõ...
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
· araablastele · frankidele Vaatamisväärsused Barcelonas: · Sagrada Família kirik · Vanalinn Ciutat Vella · Barcelona okeaarium · Parc Güell · Palau Güell · Casa Batlló · La Pedrera · MACBA (kunstimuuseum) · Torre Agbar · Arc de Triomf Muid pilte Barcelonast: Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres, Turia (Guadalaviari) jõe suudmealal. Valencia linna elanike arv oli: · 650 000 elanikku 1971 aasta · 739 000 elanikku 2000 aastal Valencia asutasid roomlased 138 a. e.m.a. Sellel ajaloo perioodil oli Valencia roomlaste koloonia. 714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast seda sai Valencia vasallkuningriigi pealinnaks. Valencia provintsi majanduse põhiharud on: · puu- ja köögiviljakasvatus (ekspordiks) · riisikasvatus Kasvatatakse ka: · nisu · oliivipuid · viinamarjapõõsaid · mägedes peetakse lambaid ja kitsi
32 Kandvad- ja välisseinad 6 106 829,0 167 1511,12 17 269,26 33 Vahe- ja katuslaed 3 34 Trepielemendid 380 029,62 24 288,32 6 552,76 4 FASSAADIELEMENDID JA KATUSED 42 Aknad 739 248,92 47 246,62 10 939,80 43 Välisuksed ja väravad 86 112,00 5 503,56 6 968,00 47 Piirded ja käiguteed 210 265,54 13 438,42 7 311,58 48 Katusetarindid 411 212,58 26 281,27 10 613, 58 5 RUUMITARINDID JA PINNAKATTED 51 Vaheseinad 203 227,40 12 988,60 374,94 52 Siseuksed 497 452,80 31 793,03 6 072,00
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Marika Kallemaa JAHIMEESTE STAATUS ÜHISKONNAS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal Juhendaja dotsent Tiit Randveer Tartu 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töös kasutatud teiste autorite tööd ning andmeallikad on viidatud. Käesolevaga kinnitan, et annan lõputöö tulemuste suhtes oma intellektuaalomandi varalised õigused üle Eesti Maaülikoolile. 01.06.2009 / Marika Kallemaa ........................................... kuupäev /nimi / allkiri / Juhendaja 01.06.2009 / Tiit Randveer ............................................ 2 kuupäev /nimi / allkiri Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lü...
2026 15 0,209 5163 669 192 6025 2481 1014 2027 16 0,188 5318 682 194 6195 2556 1034 2028 17 0,170 5478 696 196 6370 2633 1055 2029 18 0,153 5642 710 198 6550 2712 1076 2030 19 0,138 5811 724 200 6736 2839 1118 2031 20 0,124 5986 739 202 6927 2924 1140 2032 21 0,112 6165 753 204 7123 3011 1163 2033 22 0,101 6350 769 206 7325 3102 1186 2034 23 0,091 6541 784 208 7533 3181 1192 2035 24 0,082 6737 800 210 7747 3276 1215 2036 25 0,074 6939 816 213 7967 3374 1240
2 200 0 7 400 36 600 2 339 0,32 0 2 045 0 1 100 4 500 29 000 1 853 0,41 0 596 59 400 6 000 67 600 2 282 605 145 885 2,16 30 038 30 959 1 000 0 3 200 12 358 790 0,25 1 214 379 44 200 3 200 49 600 1 740 046 111 209 2,24 35 009 32 096 0 1 600 4 100 40 000 2 556 0,62 0 7 965 2 086 0 6 675 42 854 2 739 0,41 28 1 984 50 248 3 100 55 548 3 532 944 225 796 4,06 21 394 39 962 730 0 2 930 39 388 2 517 0,86 0 6 700 2 200 0 4 400 48 916 3 126 0,71 0 1 352 55 300 3 800 61 300 4 081 045 260 826 4,25 20 481 42 172 3 300 0 9 900 101 022 6 456 0,65 0 4 099 56 000 2 900 61 100 5 029 836 321 465 5,26 15 513 55 125
Tallinna 21. Kool Tallinn 2010 Esimene raamat Sinuhe on Senmuti ja tema naise Kipa ''poeg'', kes sattus sinna perre pigitatud kõrkjalootsikuga allavoolu tulles. Nad olid vaesed, aga elasid ruumikamas ja avaramas majas kui teised. Senmut töötas vaestearstina ning tihti oli kõrvalt õppimas ka Sinuhe. Kipa jutustas Sinuhele muinasjutte ning ütles talle ka seda, et ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi - näiteks: ''Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.´´(lk 16) ja ''Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb ''kena poiss'' ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli.'' (lk 17). Sinuhe oli teistest erinev sellessuhtes, et ta nägu oli kitsam,...
543 3 70 2 1 4 1 561 544 3 66 2 2 1 1 440 545 3 58 2 5 1 3 440 546 3 67 2 2 4 1 480 547 3 64 2 4 1 4 509 548 3 47 2 1 1 2 1300 549 1 58 2 2 1 2 540 550 2 65 2 6 1 1 750 551 1 21 2 3 1 2 0 552 2 38 2 2 1 4 1500 553 2 34 2 5 1 4 1300 554 2 28 2 1 1 4 618 555 2 27 2 2 1 3 2200 556 2 60 2 4 1 3 739 557 1 24 2 2 1 4 385 558 1 43 2 2 1 4 1000 559 2 40 2 2 4 4 1490 560 2 34 2 2 1 4 1904 561 2 20 2 1 1 4 562 2 32 2 4 9 3 2520 563 2 31 2 2 4 4 1300 564 2 50 2 6 1 3 600 565 2 18 2 1 1 3 75 566 2 36 2 3 1 4 1316 567 2 45 2 2 1 4 500 568 2 25 2 6 1 4 795 569 2 22 2 5 4 2 180 570 3 46 2 2 1 4 1680
Free height on car deck platforms 2,40 m Bow gates and widths 4,9 x 5,0 m Stern gates and widths 4,9 x 8,4 m (2 pcs) 5 Total interior area 19 580 m² Pass. public area inside 7 120 m² Seats inside 0 Pass. open deck 1960 m² Shop area 805 m² Restaurant area 1350 m² Max number of passengers 2500 Passenger cabins 739 Outside cabins 305 Passenger lower berths 1228 Passenger total berths 2246 Crew cabins/berths 216 Max number of persons 2700 Lifeboats / capacity 6 pcs/150 persons Liferafts / capacity 26xVIKING 100DKS; 2xVIKING 50 DKS Rescue boats 1 RB+1 FRB Service speed 85% 22,0 kn ME fuel consumption 195 g/kWh (at 85%MCR, ISO) AE fuel consumption 192 g/kWh (at 100%MCR, ISO) Boiler fuel consumption Not specified
veelgi madalam. Seda juhul, kui nafta hind jääb praegusele tasemele. Kui majanduskasvu poolest oleme üks kehvemaid riike, siis üks näitaja on ometi ka positiivne. Analüütikud pakuvad, et Tallinna börsiindeks teeb aastaga 26protsendilise kasvu, jõudes 347 punktini. Samas viitab näiteks Talibori suhteliselt kõrge tase, et pankade vastastikune usaldusväärsus ei tõota aastaga väga palju paraneda. Elamenäeme, aasta tagasi oli börsiindeks 739 punkti. Igatahes ei pruugi börsiindeksi tõus olla utoopiline. See viitab tõigale, et analüütikud usuvad: 2010. aastal hakkab majandus taas kasvama. On loogiline, et börsiindeks teeb hüppe ülespoole juba mõni kuu varem. «Laenuraha kättesaadavus on Eesti majanduse jaoks peaaegu kõige olulisem tegur,» kommenteeris tarkinvestor.ee juht Kristjan Lepik. «Kuid arvame, et pangad ei hakka enne laenumahte oluliselt kasvatama, kui
Muud võlad 9 38 856 36 212 Kokku 102 426 86 968 Lühiajalised kohustused kokku 102 426 86 968 Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 7 637 250 297 700 Kohustused kokku 739 676 384 668 OMAKAPITAL Osakapital 42 000 42 000 Registreerimata osakapital 0 147 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum -148 862 -104 074 Aruandeaasta kasum -29 889 -44 789 Omakapital kokku -136 751 40 138
Põhivara kulum ja väärtuse langus 97 863 117832 Muud korrigeerimised -5 510 Kokku korrigeerimised 97 863 112322 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 2 099 737 -2 355 107 Varude muutus 877 895 -1 187 253 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -272 653 -311 739 Makstud intressid -217 806 -236 885 Makstud ettevõtte tulumaks -66 457 -178 101 Kokku rahavood äritegevusest 2 170 452 -2 637 125 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -619 802 -2 971 009 Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist 843 800 2 873 280
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 5 261 767 456 5 188 781 027 1 200 000 71 786 429 0 0 5 261 767 456 15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja 75 690 739 70 015 739 0 5 675 000 0 0 75 690 739 renoveerimine (ü) Sealhulgas toetuste kaasfinantseerimine 825 000 825 000 0 0 0 0 825 000 15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja 825 000 825 000 0 0 0 0 825 000
2092 1709 Maidla Meelis Põlva 04:59:54 M40 777 781 Malsroos Mait Tallinn 03:45:00 M40 176 121 Maluhins Igors Läti 03:08:44 M40 1456 936 Mantela Jari Soome 04:18:05 M40 2102 2041 Mardo Indrek Järvamaa 05:00:59 M40 645 2504 Martson Andres Pärnu 03:38:00 M40 1682 2142 Mauer Tiit Tartu 04:30:05 M40 739 1554 Meitus Raivo Jõgeva 03:42:53 M40 939 2490 Meldrajs Gundars Läti 03:53:08 M40 664 1212 Meltsa Aimar Tallinn 03:38:54 M40 1207 1071 Metsaots Jaanus Harju 04:05:28 M40 911 2850 Mikelsons Uldis Läti 03:51:34 M40 2386 1911 Must Elar Tartu 06:01:20 M40 159 215 Mõts Olavi Võru 03:07:28 M40
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev ...
Kalamaksaõli 908 0 100 0,94 570 0 0 0 30003 - - - 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 - 0 Majonees, R 80% 739 1,1 80 4,24 120 2 0 0 169 0,33 7,6 0,01 0,04 0,3 0,01 0,5 0 0 1,1 450 16 8 1 27 - 0,3 Majonees, R 40.5% 401 0,5 40,5 2,87 0 7,6 0 0 0 0 - - - - - - - 0 1,6 500 10 - - - - 0,3
Meeskonna SV 4 122 3 629 3 727 3 828 4 492 5 383 Võrgustiku SV 11 778 10 368 10 648 10 936 11 231 13 457 Lastekaitse valdkonna juhtide supervisioon Grupi SV 7 067 6 221 6 389 6 562 6 739 8 074 Individuaalne SV 3 029 4 666 4 792 4 921 5 054 3 460 Grupi SV (kovisiooni juhendajatele) 6 057 6 221 6 389 6 562 6 739 6 921 Kokku 115 345 137 900 143 220 151 462 157 797 143 026 Perioodi 2015–2020 supervisiooni maksumus 848 750
AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine ....................................................
oleks täpselt reguleeritud. 36 Tabel 2 Haigushüvitiste võrdlus (kroonides) Variant 1. Variant 2. Variant 3. Variant 4. 1 päeva hüvits 97 148 107 101 5 päeva hüvitis 486 739 533 506 töötuskindlustusmakse 7 10 7 7 Kulud hüvitise maksmisel 493 749 541 513 kokku Missugune oleks siis õige ja õiglane meetod keskmise tasu leidmiseks haigushüvitise arvutamisel? Kui vaadata olukorda läbi töötaja silmade, siis temale meelepäraseim oleks
EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonn...
06.2010 kollane 233401000743706 22.08.08 -144-174-19,0 TRUMP 737E TREVOR Peatõuraamat 12.05.1996 kollane 739 E 16.02.2004 LINDA LEEMETS Suure-Jaani vald sünd.05.04.00 ROSANNA Viljandimaa kollane Gen.eksp. 3655E tel.51988026 nr. 776 20.08
300×200×8 59,1 75,24 20 9389 626,0 757,1 11,17 5042 504,2 574,5 8,19 10627 300×200×10 72,7 92,57 25 11313 754,2 920,9 11,05 6058 605,8 698,1 8,09 12987 300×200×12,5 88,0 112,04 37,5 13179 878,6 1091 10,85 7060 706,0 827,9 7,94 15768 400×200×6 54,7 69,63 12 14789 739,5 906,0 14,57 5092 509,2 562,5 8,55 12069 400×200×8 71,6 91,24 20 18974 948,7 1173 14,42 6517 651,7 728,1 8,45 15820 400×200×10 88,4 112,6 25 23003 1150 1434 14,30 7864 786,4 888,1 8,36 19368 400×200×12,5 108 137,0 37,5 27101 1355 1714 14,06 9260 926,1 1062 8,22 23594
Vabariigi Valitsuse määrus 29. novembrist 1994.a. Nr. 442. - RT I 1994, 84, 1478. 81. Maapõueseadus. - RT I 1994, 86/87, 1488. 82. Turvalitsentside väljaandmise, nende kehtivuse peatamise ja tühistamise korra kinnitamine. Vabariigi Valitsuse määrus 17. jaanuarist 1995.a. Nr. 17. - RT I 1995, 11, 116. 116 83. Toiduseadus. - RT I 1995, 21, 324. 84. Riigilõivuseadus. - RT I 1995, 36, 465; 57, 981; 58, 1005; 61, 1028. 85. Pakendiseadus. - RT I 1995, 47, 739. 86. Parkimisseadus. - RT I 1995, 57, 980. 87. Hasartmänguseadus. - RT I 1995, 58, 1005. 88. Relvaseadus. - RT I 1995, 62, 1056. Kasutatud lühendid AS Eesti Vabariigi seadus "Eesti Vabariigi advokatuuri kohta" HKS halduskohtumenetluse seadustik KOKS kohaliku omavalitsuse korralduse seadus KS Kultuurkapitali seadus MVKS maakonna valitsemiskorralduse seadus NS notariaadiseadus PKGS põhikooli- ja gümnaasiumiseadus PS põhiseadus RS ringhäälinguseadus TS tsiviilseadustiku üldosa seadus
Vabariigi Valitsuse määrus 29. novembrist 1994.a. Nr. 442. - RT I 1994, 84, 1478. 81. Maapõueseadus. - RT I 1994, 86/87, 1488. 82. Turvalitsentside väljaandmise, nende kehtivuse peatamise ja tühistamise korra kinnitamine. Vabariigi Valitsuse määrus 17. jaanuarist 1995.a. Nr. 17. - RT I 1995, 11, 116. 116 83. Toiduseadus. - RT I 1995, 21, 324. 84. Riigilõivuseadus. - RT I 1995, 36, 465; 57, 981; 58, 1005; 61, 1028. 85. Pakendiseadus. - RT I 1995, 47, 739. 86. Parkimisseadus. - RT I 1995, 57, 980. 87. Hasartmänguseadus. - RT I 1995, 58, 1005. 88. Relvaseadus. - RT I 1995, 62, 1056. Kasutatud lühendid AS Eesti Vabariigi seadus "Eesti Vabariigi advokatuuri kohta" HKS halduskohtumenetluse seadustik KOKS kohaliku omavalitsuse korralduse seadus KS Kultuurkapitali seadus MVKS maakonna valitsemiskorralduse seadus NS notariaadiseadus PKGS põhikooli- ja gümnaasiumiseadus PS põhiseadus RS ringhäälinguseadus TS tsiviilseadustiku üldosa seadus
543 3 70 2 1 4 1 561 544 3 66 2 2 1 1 440 545 3 58 2 5 1 3 440 546 3 67 2 2 4 1 480 547 3 64 2 4 1 4 509 548 3 47 2 1 1 2 1300 549 1 58 2 2 1 2 540 550 2 65 2 6 1 1 750 551 1 21 2 3 1 2 0 552 2 38 2 2 1 4 1500 553 2 34 2 5 1 4 1300 554 2 28 2 1 1 4 618 555 2 27 2 2 1 3 2200 556 2 60 2 4 1 3 739 557 1 24 2 2 1 4 385 558 1 43 2 2 1 4 1000 559 2 40 2 2 4 4 1490 560 2 34 2 2 1 4 1904 561 2 20 2 1 1 4 562 2 32 2 4 9 3 2520 563 2 31 2 2 4 4 1300 564 2 50 2 6 1 3 600 565 2 18 2 1 1 3 75 566 2 36 2 3 1 4 1316 567 2 45 2 2 1 4 500 568 2 25 2 6 1 4 795 569 2 22 2 5 4 2 180 570 3 46 2 2 1 4 1680
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire üle...
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüüria...
määrata, rangelt väita ei saa, sest see võib märkida firma registreerimise, mitte päritolu maad. Samuti näitab kood tavaliselt viimast käitlejat, näiteks mitte kauba valmistajat, vaid tema pakkijat ja selle päritolu maad. Eespool toodud numberkood oli Tseiloni tee Dilmah pakendil, kuid number 931 kuulub Austraaliale. Näiteks meie lähinaabrite numbrid on: Saksamaa 400 440, Venemaa 460 469, Rootsi 730 739, Läti 475, Leedu 476, Suurbritannia 500 509, Taani 570 579, Poola 590, Soome 640 649, Norra 700 709, Ukraina 482, Holland 870 879, Tsehhi 859. Kõikide riikide numbrite kohta on koostatud vastav loetelu. 1.5.Toidukaupade liigitamine ja sortiment Olenevalt päritolust ja keemilisest koostisest võib toidukaupu liigitada järgmiselt. 1. Liha ja lihatooted. 2. Kalad ja veeselgrootud ning tooted neist. 3. Piimatooted, linnumunad ja munatooted. 4
Vastus: Rahvaarvu muutumist kirjeldab funktsioon y (t) ' 10 000 e 0,048 t . Aastal 1995 t = 10 ja elanike arv y ' 10 000 e 0,048 @ 10 . 16 160 . ÜLESANDED 7.34 Maakera rahvastikuarv oli 1984.a. ligikaudu 4,77 miljardit ja 1986.a. 4,94 miljardit. Leida rahvaarvu sõltuvus ajast t (võtta 1984.a. t = 0) . Ennustada rahvaarvu suurust aastal 2050. Millal jõuab rahvaarv 100 miljardini? 7.35 Firma läbimüük oli 1985.a 100 000 kr ja 1990.a. 739 000 kr. Eeldades, et läbimüük kasvab pidevalt, leida funktsioon, mis kirjeldab firma aastase läbimüügi kasvu. Milline oli läbimüük aastal 1987? Millal kasvab läbimüük 15 miljoni kroonini aastas? 7.36 Inflatsiooni tõttu langeb dollari ostujõud 10% aastas. Leida funktsioon, mis kirjeldab dollari ostujõu muutumist võrreldes praeguse dollariga. Leida, mitu protsenti on dollar oma ostujõust kaotanud 10 aasta pärast? 7.37 Õpilaste grupile õpetatakse arvuti kasutamist
00) CpG island detected in region 529 to 728 (Obs/Exp = 1.16 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 530 to 729 (Obs/Exp = 1.11 and %GC = 50.50) CpG island detected in region 536 to 735 (Obs/Exp = 1.19 and %GC = 50.50) CpG island detected in region 537 to 736 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 538 to 737 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 539 to 738 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 540 to 739 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 541 to 740 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 542 to 741 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 543 to 742 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 544 to 743 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 545 to 744 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 546 to 745 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50)
6030 11 15 1200 632 6031 22 33 1463 808 6032 15 21 1059 559 Keskmine 15 22 1367 739 Baasväärtus 18 26 1633 901 * Ei ole elamuna käigus (muuseumihoone) ja seetõttu ei osale edasises analüüsis. 76 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Tuginedes Joonis 7
945 704 28,261 788 5,095,476 265,648 315 6 60 3 ### 111,163 60,603 2,376 2,456 694 6,082,745 119,041 17 680 8 1,652 1,011 17 49,318 227 25,876 321 37,572 73,489 19,275 235 25,809 341 683,104 166,811 83,296 839 46,341 687 2,930,015 273,401 391 696 12 1,042,459 92,059 739 7 10,787 18 18,744 114,042 6,848 15 7,389 36 582,782 481,299 14,833 41 12,353 136 6,894,484 1,188,635 40 4 38 5,704 61 906 91,177 14 1,069 5,655 7,848 23,636 173 12,747 212 685,707 62,961 563 135 4 871 365 10,477 745 622,833 35,092 484 46 11 64 1,000,000 97
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
147. Vabariigi Valitsuse seadus. RT I 1995, 94, 1628 148. Vabariigi Presidendi valimise seadus. RT I 1996, 30, 595 149. Riigikontrolli seadus. RT I 1995, 11, 115 150. Eesti Panga seadus. RT I 1993, 28, 498 151. Riigieelarve seadus. RT I 1993, 42, 614 152. Kohtute seadus. RT I 1991, 38, 472 153. Kohtuniku staatuse seadus. RT I 1991, 38, 473 154. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. RT I 1993, 37, 558 155. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. RT I 1996, 37, 739 156. Avaliku teenistuse seadus. RT I 1995, 16, 228 157. Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. RT I 1995, 29, 356 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 158. Vallaseadus. RT 1937, 32, 310 159. Linnaseadus. RT 1938, 43, 404 160. Maakonnaseadus. RT 1938, 43, 405 161. Riigikogu kodukord.Põhiseadus.Põhiseaduse maksmapaneku seadus.Riigikogu väljaanne, Tallinn,1924
06.85 38506066761 919 #N/A Siina Meister 12.09.61 46109123579 #N/A #N/A Urmas Niitsoo 08.12.76 37612084259 #N/A #N/A Ivan Aidarov 02.07.86 38607027992 224 #N/A Lembit Vassiljeva 21.08.86 38608218032 652 #N/A Angelika Ratassepp 25.08.82 48208252365 661 #N/A Merle Treumann 18.02.87 48702184236 #N/A #N/A Oliver Liisma 06.10.54 35410061469 233 #N/A Veiko Tammik 25.03.84 38403251300 739 #N/A Maret Lohk 17.10.63 46310179048 #N/A #N/A Ahti Sillmann 10.10.74 37410107305 #N/A 203 Kaarel Reinhold 13.06.69 36906138869 553 #N/A Ivar Palu 28.08.54 35408281654 791 21 Madis Saarniit 05.01.61 36101053704 622 #N/A Ivan Sonk 07.06.58 35806074985 1 110 #N/A Kaimo Karu 10.02.74 37402106450 300 #N/A Uljana Süld 12.07.60 46007129815 629 #N/A
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME ...
emulsion. Journal of Food Science 48:1–5. Ruiz-Carrascal, J., and J. Regenstein. 2002. Emulsion Wilson, N. R. 1981. Sausages and other comminuted stability and water uptake ability of chicken breast meat products. In Meat and Meat Products, Factors muscle proteins as affected by microbial transgluta- Affecting Quality Control. London: Applied Science minase. Journal of Food Science 67(2):734– Publishers. 739. Whiting, R. C. 1987. Influence of various salts and water Ruusunen, M. H., and E. J. Puolanne. 2005. Reducing soluble compounds on the water and fat exudation and sodium intake from meat products. Meat Science gel strength of meat batters. Journal of Food Science 70(3):531–541. 52:1130–113. Sarıçoban, C., B. Özalp, M. T. Yılmaz, G. Özen, M. Whiting, R. C
More praise for Influence: Science and Practice! "We've known for years that people buy based on emotions and justify their buying decision based on logic. Dr. Cialdini was able, in a lucid and cogent manner, to tell us why this happens." --MARK BLACKBURN, Sr. Vice President, Director of Insurance Operations, State Auto Insurance Companies "Dr. Cialdini's ability to relate his material directly to the specifics of what we do with our customers and how we do it, enabled us to make significant changes. His work has enabled us to gain significant competitive differentiation and advantage" -LAURENCE HOF, Vice President, Relationship Consulting, Advanta Corporation "This will help executives make better decisions and use their influence wisely ... Robert Cialdini has had a greater impact on my thinking on this topic than any other scientist." -CHARLES T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
