Mari Järvelaid „Alkohol ja selle mõju“ Akadeemia, 2011, köide 4, lk. 692 - 737 Artiklis tegeletakse alkoholi tarvitamise probleemiga, mis on saanud paljudele inimeste tervisele ja elukvaliteedile saatuslikuks. Autor Mari Järvelaid uurib antud artiklis, kuidas alkohol mõjutab inimesi, täpsemalt seda, millised tagajärjed võivad olla alkoholi tarbimisega. Lisaks on autor uurinud erinevate mõistete tähendusi ning ajaloolisi fakte alkoholi tarvitamise kohta. Eesti on alkoholitarbimise poolest kõrgel kohal, nimelt 2005. aasta WHO (Maailma
korraldamiseks ning läbiviimiseks ajal, mil Tartu Ülikool ise kinnistut ei kasuta. Ülikool on ajutisteks territooriumi kasutamiseks igati valmis eelnevalt kokku leppima ja kohaliku valla elu edendamiseks vastavad tingimused võimaldama. Lugupidamisega (allkiri) Alar Karis Rektor, professor ________________________________________________________________________________ University of Tartu tel +372 737 6110 www.ut.ee Ülikooli 18, 50090 Tartu faks +372 737 5440 reg.kood 74001073
KOHTUOTSUS 3-2-1-34-06 · Kohtuasja nr: 3-2-1-34-06 · Otsuse kuupäev: Tartu, 3.mai 2006. a · Kohtukoosseis: eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik · Kohtuasi: OÜ K hagi aktsiaseltsi T vastu 457665 kr saamiseks ja aktsiaseltsi T vastuhagi OÜ K vastu 213 737 krooni ja 92 sendi saamiseks · Vaidlustatud kohtulahend: Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 2-2- 171/2005 · Kaebuse esitaja ja kaebuse liik: aktsiaseltsi T kassatsioonikaebus · Osalised: kostja T esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel · Asja läbi vaatamise kuupäev: 17.aprill 2006.a, kirjalik menetlus · Resolutsioon: jätta ringkkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus muutmata ja
1996. aastal. 1995. aastal liisis Estonian Air kaks uut Boeing 737-500 lennukit, mis hakkasid asendama seniseid Nõukogude Liidu päritolu Tu-134 ja Jakovlev Jak-40 lennukeid. Uued Boeingud ehitati spetsiaalselt Estonian Airi tellimusel Boeingu tehases Seattle`is ning need alustasid lende juulis 1995 ja veebruaris 1996. 1996. aastal liisiti juurde kaks Fokker 50 lennukit, mis olid kasutuses kuni 2003. aastani. Hiljem osteti juurde veel 4 Boeing 737 seeriasse kuuluvat lennukit. 1996. aastal otsustas riik seni riigi omanduses oleva firma erastada, müües maha 66% Estonian Airi aktsiatest. Aktsiate omanikeks said 49 protsendiga Maersk Air ja 17 protsendiga Cresco investeerimispank. Eesti riigi osaluseks jäi vaid 34%. Aastal 2003 müüs Maersk Air endale kuulunud osaluse SAS Grupile. 5. novembril 2010 allkirjastati leping, mille kohaselt sai Eesti riik 90% osalusest ning 10% jäi SASile.
et tarbijad hakkavad neid hindu õiglaseks pidama ning tulemus ei vasta endiselt lootustele. Teine võimalus hinnasõjast edukalt väljuda on nii püsi-, kui muutuvkulude vähendamine ilma kvaliteedi languseta. Minu hind 1 200 1 150 1 100 1 050 1 000 950 Minu müügikogus 800 000 878 261 881 818 885 714 890 000 894 737 Minu kasum 60 000 000 70 869 650 29 090 800 -12 857 300 -55 000 000 -97 368 350 Minu tulu 960 000 000 1 010 000 150 969 999 800 929 999 700 890 000 000 850 000 150 Minu püsikulud 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 Minu muutuvkulud 500 500 500 500 500 500
. , 500 . , , , , . , . -- ( -- ). 30 -- 60 . (96 %) ( 4 %). . , , (0,02 % 0,1 %). . , , 93 , , , -- 737 . , , , . , . , . 14 . , , , -- . ( , ) -- 750 , (475 °C), . , -- 93 , () , , . . .
. , 500 . , , , , . , . -- ( -- ). 30 -- 60 . (96 %) ( 4 %). . , , (0,02 % 0,1 %). . , , 93 , , , -- 737 . , , , . , . , . 14 . , , , -- . ( , ) -- 750 , (475 °C), . , -- 93 , () , , . . .
Rahvaarvud maakondades Maakond Rahvaarv vahe Harju maakond 555 566 469 801 Hiiu maakond 8 394 -77 371 Ida-Viru maakond 146 283 60 518 Jõgeva maakond 30 671 -55 094 Järva maakond 29 940 -55 825 Lääne maakond 23 810 -61 955 Lääne-Viru maakond 58 806 -26 959 Põlva maakond 27 028 -58 737 Pärnu maakond 81 428 -4 337 miinimum Rapla maakond 34 442 -51 323 Saare maakond 30 966 -54 799 Tartu maakond 150 139 64 374 Valga maakond 29 498 -56 267 Viljandi maakond 46 702 -39 063 Võru maakond 32 806 -52 959 keskmine rahvaarv 85 765 Töölehel on tabel Eesti rahvaarvuga maakonniti. Leida köige väiksema vahe keskmise rahvaarvu kõikides
Sündimus Suremus Loomulik iive: 2.72% Eeldatav keskmine eluiga: Keskmine vanus: 18,6 aastat Laste arv naise kohta: 5,5 Haridustase: kirjaoskus kogurahvastikust: 65,3% Mehed: 82,1% Naised: 48,5% Kooli eluiga kokku: 9 aastat Mehed: 11 aastat Naised: 8 aastat Pilt riigi elanikest: Rahvastiku kaart Rahvaarv: 26,052,966 Asustustihedus: 44,7 in/km² Linnastumise tase 32.3% kogu elanikkonnast 3 suuremat linna: San`ā' 2 298 000 Aden 737 800 Ta`izz 591 600 Hõive majandussektorites Põllumajanduses: 7.7% Tööstuses: 30.9% Teeninduses: 61.4% Leiduvad maavarad: *nafta *soolakivid *marmor *süsi *kuld *plii *nikkel *vask Peamised tööstusharud: *põllumajandus *karjatamine *ehitus *tööstus ja teenindus, kaubandus Eksportkaubad: *toornafta *kohv *kuivatatud ja soolatud kala *maagaas Ekspordipartnerid: 1.Hiina 2.Tai 3.India Peamised importkaubad: *toit ja elusloomad *masinad ja seadmed *kemikaalid Impordipartnerid: 1.Šveits 2
c) Antud ettevõtte võlakordaja: 2 776 963 / 14 705 813 = 0,19 = 19% d) Omakapitali võlasiduvus: 2 776 963 / 11 928 850 = 0,23 = 23% e) Soliidsuskordaja: 11 928 850 / 14 705 813 = 0,81 = 81% 2011.a. a) Käibekapital: 11 965 144-5 953 730= 6 011 414 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 11 965 144 / 5 953 730 = 2,01 c) Antud ettevõtte võlakordaja: 5 953 730 / 18 691 032 = 0,32 = 32% d) Omakapitali võlasiduvus: 5 953 730 / 12 737 302 = 0,47 = 47% e) Soliidsuskordaja: 12 737 302 / 18 691 032 = 0,68 = 68% Analüüs: Käibekapital on ettevõtte otsene investeering käibevarasse, s.t. et ettevõttel on raha, mis muutub kättesaadavaks järgmise 12 kuu jooksul, rohkem, kui seda tuleb lähemal ajal välja maksta. Firma likviidsus on väga hea, ja 2010.aastal on see tõusnud 20% ning 2011.aastal omakorda 17%. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on kõikidel aastatel hea ehk ettevõte võime maksta lühiajalisi kohustusi õigeaegselt
1999 (1 452 th.t) 128,6 140,8 196,7 111,1 100,0 40,0 57,4 68,1 107,6 134,0 173,2 194,0 1 451,5 1,626179814 2000 (1 740 th.t) 198,2 300,3 155,4 127,7 102,4 98,6 182,2 169,9 106,4 52,7 98,1 147,8 1 739,7 2,0713916192 2001 (2 224 th.t) 220,4 181,3 208,4 191,8 145,2 122,9 201,8 108,8 209,7 124,8 189,5 319,4 2 224,0 1,723381295 2002 (2 737 th.t) 344,4 291,0 332,3 196,9 294,3 217,8 150,2 92,5 226,4 161,3 176,3 253,2 2 736,6 1,5101951326 2003 (2 210 th.t) 232,9 242,4 212,4 234,7 104,6 138,4 154,5 86,8 144,8 202,4 194,8 261,6 2 210,3 1,4202596933 2004 (2 592 th.t) 292,1 214,8 231,4 248,4 220,1 198,8 237,0 155,6 189,0 165,7 234,6 204,3 2 591,8 1,3524191681 2005 (2 675 th
Euroopasse. Kuid sellega ei kadunud moslemite sissetungi oht, sest näiteks 730. aastate teisel poolel rüüstasid araablased sageli tänapäevast Lõuna-Prantsusmaad. Seetõttu hakkas Karl Martell ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, et nad saaksid teenida raha ja varustada end ratsahobuste ning raskelt relvastatud ratsaväelase varustusega. Ratsavägi tugevnes ja muutus oma aja üheks võimsamaks. Viimasel ajal on tähelepanu juhitud sellele, et Karli 737. aastal saavutatud võit araablaste üle oli tunduvalt otsustavama tähtsusega kui Poitiers' oma, kuid see ei saanud niivõrd tuntuks. Tema viimased valitsusaastad olid samuti edukad: ta allutas enda otsese või kaudse ülemvõimu alla peaaegu kõik alad, millest koosnes hilisem Karl Suure impeerium, kui välja jätta Itaalia. 741. aastal Karl Martell suri ning maeti Pariisi Püha Denisi Basiilikasse. Karl Martell on ajalukku läinud väga tähtsa mehena
– Journal of Air Transportation, vol 12 issue 2, p 27-42. 7. Srinivasan, M., Best, W., Chandrasekaran, S. (2007). Warner Robins air logistics center streamlines aircraft repair and overhaul. – Interfaces, vol 37 issue 1, p 7-21. 8. Cook, A., Tanner, G., Anderson, S.. (2004). Evaluating the true cost to airlines of one minute of airborne or ground delay. University of Westminster, Transport Studies Group. London. (Final Report). 9. A brief decription of the 737 family of airplanes. The Boeing Company [WWW]. http://www.boeing.com/commercial/airports/acaps/737sec1.pdf. (22.11.2009). 10. Aircraft crewing – marginal delay costs. (2008). Eurocontrol [WWW]. http://www.eurocontrol.int/eec/gallery/content/public/documents/projects/CARE/CARE _INO_III/DCI_TDD5-0_Aircraft_crewing-marginal_delay_costs.pdf. (04.12.2009). 11. Aircraft operating costs. (2000). ICAO [WWW]. http://www.icao.int/icao/en/ro/allpirg/allpirg4/wp28app.pdf. (04.12.2009).
Jamaica vabariik Andre Sarapu & Rainer Kliimar APL10 Miks just Jamaica? Valisime Jamaica, tema omapärase asukoha, troopilise kliima ja imepärase looduse pärast. Ka seetõttu,et me mõlemad soovime seda kohta kunagi külastada, muidugi mitte lähitulevikus aga kunagi kindlasti. § Vaade rannale § Saare sisesed maanteed Ajalugu § Jamaica avastas 1494. aastal Christoph Kolumbus § Riigi nimetus pärineb aravakkidelt, kes asusid saarele elama umbes aastal 1000. Jamayca tähendas 'puu- ja veemaad` § Kolumbus kasutas saart oma perekonna eravaldusena § Aastal 1670 hõivasid saare inglased. Briti asumaaks oleku esimese 200 aasta järel sai Jamaicast maailma suurim suhkru eksportija. See sai võimalikuks tänu suure hulga orjatööjõu sissetoomisele Aafrikast § Aastal 1838 keelustati saarel ametlikult orjapidamine, s...
jätkata õpinguid doktorantuuris teadusliku kraadi saamiseks. Õppeteenustasu on 35 000 semestris. Sisseastumisel nõutakse järgmiseid riigieksameid: emakeele kirjand, võõrkeel (inglise, saksa, prantsuse, vene keel) ning sisseastuja valikul kaks eksamit nendest: bioloogia, füüsika, keemia, matemaatika. Kontakt: TÜ arstiteaduskond; Ravila 19 50411, Tartu Telefon: 737 5326 E-post: [email protected] www.med.ut.ee Milliseid eeldusi, andeid, iseloomuomadusi antud amet eeldab? Me kõik tahame, kui arsti juurde läheme, et arst oleks sõbralik, hooliv, naeratav. Ma arvan, et arstil peaks olema hea suhtlemisoskus ja hea kuulamisoskus. Ta peaks olema kannatlik ja rahulik, sest arst peab ju seletama inimestele keerukaid haigusi, mis inimest kimbutavad. Arstil peaksid olema tugevad närvid. Arstil peab olema tähelepanuvõime, kiirus, pedantsus
Darja Lavõgina 1. Sünniaeg (pp.kk.aaaa) 31.05.1986 Telefon 737 5250 Töökoht ja amet 01.07.2013 - ... Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Keemia Instituut, Bioorgaanilise keemia õppetool ; Vanemteadur (1.00) 01.10.2012 - 30.06.2013 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu
grupile isikutele lepinguvabadusest tuleneva õiguse kaaluda lepingulisse suhtesse astumist. 2009. aasta 1. juunist alates peatas riik tulenevalt majanduslikust olukorrast maailmas kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemise kuni 2010. aasta 31. detsembrini. Seega 1 Kogumispension [http://www.pensionikeskus.ee/?id=551] 2 Kogumispensionide seaduse eelnõu - 290 SE I, seletuskiri seaduse eelnõu juurde 3 Kogumispensionide seaduse eelnõu - 737 SE I, seletuskiri kui varasemalt oli riik deklareerinud, et kohustusliku kogumispensioniga liitumise näol on tegemist siduva lepinguga, mida hiljem ei ole võimalik ka tagasi võtta siis 2009. aastal loobus riik ühepoolselt nimetatud lepingut ja peatas sissemaksete tegemise. Riik on reklaaminud pensionisüsteemi II sammast kui vahendit, mille abil on läbi lihtsate vahendite võimalik tulevikus kindlustada Eesti rahva toimetulekut ning tagada rahvale elamisväärne vanaduspõlv
töömehest suurema võimsusega. Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. Võimsuse tähiseks valemites on N. Kui mingi kogus tööd A tegemiseks kulub ajavahemik t, saab võimsust arvutada valemist A N t Võimsuse mõõtühikuks on vatt (1 W). Inimese võimsus pikemalt kestval töötamisel on umbes 100 W, automootori võimsus 20 - 200 kW ning lennuki Boeing 737 mootorite võimsus koguni 35 MW. Energia Töö on protsess, mille käigus keha seisund ehk olek muutub. Samas on mõnes seisundis olev keha võimeline tööd tegema. Näiteks surub haamer tänu liikumisele naela puu sisse ning väänatud vedru lükkab ukse kinni. Kui keha on seisundis, mis annab talle võime tööd teha, siis öeldakse, et keha omab energiat. Energiaks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimet teha tööd.
729 27835 1842 8725 36248 46815 155200 75992 15520 906 636675 732207 134733 1751233 Kasumiaruanne Tuhandetes kroonides 2010 2009 ÄRITULUD Müügitulu 3058195 2534960 Muud äritulud 672 737 Kokku äritulud 3058867 2535697 ÄRIKULUD Lõpetamata toodangu jääkide muutus -2784 -1978 Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel -87265 -110553 Kaubad, toore, materjal ja teenused 2682699 2236405 Mitmesugused tegevuskulud 32161 49644 Tööjõu kulud
Transpordikulu kaupade ja materjalide 11 026 müügil Töötuskindlustuse kulu 2 883 Intressikulud 7 687 114 820 KASUM/KAHJUM 34 327 KÄIBEVARA 136 248 AKTIIVA PASSIVA Sularaha kassas 19 014 Ostjate laekumata arved 6 702 Isiku tulumaksu võlg 1 992 SEB Pank(arvelduskonto) 57 737 Kogumispensioni makse võlg 95 Ettemakstud rent 11 410 Sotsiaalmaksu võlg 6 258 Käibemaksu ettemaks 273 Tarnijatele tasumata arved 36 912 Tooraine ja materjal 10 280 Töötuskindlustusmakse võlg 796 Valmistoodang 30 832 Võlg töövõtjale 8 168 Masinad ja seadmed 152 670 Muu materiaalne põhivara 15 490 OMAKAPITAAL
ning hiljem kõike muud vajalikku. 2 2. Asend 2.1 2.2 Andamanid asuvad Euraasia mandril Lõuna- Aasias . Andamani saared on saarestik Bengali lahe ja Andamani mere vahel. 2.3 Andamani saared asuvad 95° ja 15° laiuskraadide vahel. 2.4 Andamanid asuvad kodukandist umbes 7840 km kaugusel. 3 3. Pinnamood. 3.1 Saare pinnamood on künklik suurim kõrgus on 737 meetrit. 3.2 Andamanid on ümbritsetud igast küljest veekoguga ja tänu sellele esineb ka maavärinaid, tsunaaminid ning ka vulkaanipurskeid ja nende mõju inimtegevusele on suur, kuna need katastroofid hävitavad inimeste kodusid ning paljud inimesed saavad surma. 4 4. Kliima 4.1 Piirkonna peamised kliimat mõjutav tegur on ookean ning selle soojad hoovused.
AEROFLOT Kristiina Kass RB13 Ajaligu 9. veebruar 1923- Nõukogude venema otsustas organiseerida tsiviillennandust. 17 märts 1923- asutati lunnundus ühing Dobroljot, mille eesmärgiks oli reisijate, posti ja muu kauba vedu sise- ja välisliinidel. 12 veebruar 1932- moodustati "Dobroljoti" põhjal Tsiviillennunduse Peavalitsus ja ühtlasi loodi riigi tsiviillennundusettevõttele ametlik lühinimi "Aeroflot". 1938 sai "Aeroflot" maailma suurimaks lennundusettevõtteks ja selleks jäi ta kuni NSV Liidu lagunemiseni. 1976 sai "Aeroflot" maailma esimeseks lenndusettevõtteks, mis vedas aasta jooksul üle 100 miljoni reisija. Põhiliselt jäid tema lennud NSV Liidu piiresse, aga siiski ulatus tema regulaarliinide võrk viiele kontinendile. 1992 korraldati "Aeroflot" tegevus ümber. Sellest eraldus üle 300 ettevõtte, millest mõned olid nii väikesed, et nende lennuparki kuulus kõigest mõni üksik lennuk. 1994 reor...
Lennundus Eestis 1905. aastal toimub esimene mootorlend inimkonna ajaloos. Eestlastes tekib tõsine huvi lennunduse vastu. 1910. aastal saavad Tartu üliõpilased loa korraldada õhusõidukursusi. 1912. aastal sooritab S. Utoskin Tartus Eesti esimese demonstratsioonlennu. 1918. aastal asutatakse Eesti õhujõud. 1921. aastal asutati Eesti õhusõidu aktsiaselts Aeronaut. Samal aastal alustati regulaarlendudega liinil Tallinn-Stockholm. 1923. aastal alustas Aeronaut 9. veebruaril talviseid postilende Soome. Kaks päeva hiljem, 11. veebruaril, alustas lennufirma Soome Aero OY lennuliiklust Tallina ja Helsingi vahel. 7.mail alustas Aeronaut igapäevaseid reise Tallinn-Riia-Köningsbergi liinil. 1932. aasta 2.juulil sooritasid kuus esimest Eesti eralendurit lennueksami Tallinna Õhuasjanduse Ühingu mootorlennu kursustel. Sama aasta 10.juulil avati Sakalamaa esimestel lennupäevadel Viljandi lennuväli. 1932. aastal avati ka u...
fjordi. Kõrgeim juga on kahest järjestikusest joast koosnev Mardalsfossen (705 m). 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Jostedalsbreen on Euroopa kõrgeim mandriliustik ja suurim liustik Norra põhiosas (487 km²). Liustikud moodustavad 1,0% pindalast (7000 km²). Sood ja märgalad moodustavad 5,8% pindalast. 5 Rahvastik Norra rahvaarv on 4 737 200 (2008). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Rahvastikutihedus on 12,3 in/km². Rahvastik ei ole koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud. Norralaste kõrval suurim põlisrahvas on saamid. Norras on märkimisväärsel hulgal immigrante, muuhulgas Pakistanist, Vietnamist ja Türgist. Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. 6
Mari Järvelaid ,,Alkohol ja selle mõju" Akadeemia, 2011, köide 4, lk. 692 - 737 Artiklis tegeletakse alkoholi tarvitamise probleemiga, mis on saanud paljudele inimeste tervisele ja elukvaliteedile saatuslikuks. Autor Mari Järvelaid uurib antud artiklis, kuidas alkohol mõjutab inimesi, täpsemalt seda, millised tagajärjed võivad olla alkoholi tarbimisega. Lisaks on autor uurinud erinevate mõistete tähendusi ning ajaloolisi fakte alkoholi tarvitamise kohta. Eesti on alkoholitarbimise poolest kõrgel kohal, nimelt 2005. aasta WHO (Maailma
temperatuure ilma deformeerumata. Titaanium sulam alumiiniumi, zirconiumi, vanaadiumi ja teiste elementidega leiab kasutust paljudes kriitilistes struktuuriosades, näiteks tulemüüris, telikutes, väljalaskesüsteemides ja hüdrosüsteemides. 2/3 kogu toodetud titaaniumist kasutatakse lennuki mootorites ja raamides. Näiteks kasutatakse Boeing 777 tootmisel 59tonni titaaniumi, Boeing 747 tootmisel 45 tonni, Boeing 737 tootmisel 18 tonni, Airbus A340 tootmisel 32 tonni, Airbus A330 tootmisel 18 tonni ja Airbus A320 tootmisel 12 tonni. Airbus A380 tootmisel kasutatakse 77 tonni titaaniumi, millest 11 tonni asub mootorites erinevate komponentide näol. Titanium 6AL-4V moodustab 50% kõigist sulamitest lennuki aplikatsioonides. Erandiks on USA sõjatehnika luurelennukid, millest ühe SR-71 "Blackbird" kere koosneb 85% titaaniumi sulamitest, eesmärgiga teha lennuk võimalikult kerge, kiire ja radarile nähtamatu
5. Muud äritulud 2 277 551 1 180 6. Muud ärikulud 888 2 098 2 008 ÄRIKASUM (-KAHJUM) 17 347 20 863 19 301 7. Finantstulud 259 1 147 98 8. Finantskulud 6 481 8 273 6 095 KASUM MAJANDUSTEGEVUSEST 11 125 13 737 13 304 KASUM ENNE MAKSUSTAMIST 11 125 13 737 13 304 Tulumaks 843 821 558 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 10 282 12 916 12 746 Rahavoogude aruanne 2009 2008 Ärikasum 19 900 615 20 863 326 Korrigeerimised:
Mis on IATA eesmärk? IATA eesmärk on parandada arusaamasid erinevate valdkondade arvamusliidrite seas lennunduse olulisusest ja tõsta teadmiste hulka kui palju tegelikkuses lennundus toob kaasa kasu nii riikidele endile kui ka kogu globaalsele majandusele Millised on IATA tähtsamad kaubasüsteemid kaubaveol? E-freight, CASS,Cargo2000 Mida kujutab endast e-freight? On süsteem, mille kasutusele võtt vähendaks paberi kasutamist lennutranspordi dokumentatsioonis viies see üle elektrooniliseks. Mida kujutab endast CASS? On süsteem, kus ekspedeerijad ja vedajate vaheline suhtlus käib läbi IATA, mis tagab arvete õigeaegkse laekumise ja vastastiku usalduse tänu sellele Mida kujutab endast Cargo 2000? On süsteem, mille käigus parandatakse lennutranspordi kvaliteeti ja on võimalus jälgida saadetisega seotud toiminguid ja neid korrigeerida. Mitu liigmesriiki on IATAL? 240 liiget Nimeta teisi lennundusega seotud organisatsioone? · ICAO ehk Interna...
kohal.Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km² või 385 230 km². Sellega on ta Euroopa riikide seas pindalalt 6. kohal. Rahvaarv Norra rahvaarv on 5 051 275 (seisuga 1.01.2013). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal (Türgit arvestamata). Rahvaarvu dünaamika: · 1801: 883 487 · 1900: 2 240 032 · 1940: 2 953 028 · 1960: 3 568 000 · 1990: 4 233 000 · 2000: 4 319 000 · 2008: 4 737 200 · 2009: 4 799 252 · 2010: 4 858 200 · 2011: 4 920 305 Asustus Rahvastikutihedus on 14,82 in/km².Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas (pealinnas Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam- vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud.Asulate all on 0,7% pindalast.Tähtsamad linnad on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim ja Stavanger. LOODUSVARAD Maavaradest leidub
578,5 48,74 2 373 235,2 563 58,04 12 349 288,7 418 51,60 1 881 299,5 648 54,00 24 123 358,4 948 105,33 8 195 249,3 332,1 50,32 2 124 388,4 435 48,33 1 955 294,8 701 58,42 11 881 362,2 760 69,09 15 079 376,5 565 56,50 12 428 451,6 582 58,20 1 457 266,3 574,27 44,17 8 535 438,0 458 38,17 2 645 1050,2 653 59,91 3 730 293,2 540 60,00 8 737 630,3 561 51,00 15 925 938,4 468 46,80 4 670 353,4 533 53,30 2 812 555,0 730 60,83 4 672 645,1 548 45,67 3 416 998,3 617 61,70 13 216 275,8 315 35,00 2 998 292,5 672,5 61,14 3 353 907,0 615 55,91 2 103 543,9 486,32 60,79 4 420 311,7 522,5 58,06 3 768 283,5 520 65,00 2 195 1238,3 412 34,33 9 871 569,7 518,42 43,20 1 959 1142,4
olemist seda, et saad kaela palju probleeme, defektid ilmnevad, seega on mõtekam jälgida kedagi teist vigu tegemas ja liikuda siis kiiresti järeltoote juurde. Nt. Apple, kes tuli turule pihuarvutiga, mille esines puudusi ja Palm Pilot nähes, et inimestel on huvi toote vastu arenda välja oma toote mis toimis. · Robustne lähtealuse kavand- pakkuda midagi, millest saab lähtuda, millele on võimalik üles ehitada teisi variatsioone ja generatsioone. Nt. Boeing 737 mis on loodud juba üle 30 aasta tagasi ehk disain ja materjalid olid paika pandud, kuid sama mudelit toodetakse tänaseni, on küll loodud juurde rohkem äriklass istmeid, suurem kaubaruum või väiksem jne, alus on jäänud samaks. · Reeglite ümber kirjutamine- pakkuda midagi, mis esindab täiesti uut toote või protsessikontsepstiooni- millegi tegemist teistmoodi ja mis muudab ülejäänud tarbetuks. Nt
9 011 392 9 047 752 9 113 257 9 182 927 9 256 347 9 340 682 9 415 570 9 482 855 60 038 695 60 409 918 60 781 346 61 191 951 61 595 091 62 026 962 62 515 392 63 256 141 293 577 299 891 307 672 315 459 319 368 317 630 318 452 319 575 34 600 34 905 35 168 35 356 35 589 35 894 36 149 36 475 4 606 363 4 640 219 4 681 134 4 737 171 4 799 252 4 858 199 4 920 305 4 985 870 7 415 102 7 459 128 7 508 739 7 593 494 7 701 856 7 785 806 7 870 134 7 954 662 622 978 623 576 624 896 627 508 630 142 616 411 619 872 621 240 2 035 196 2 038 514 2 041 941 2 045 177 2 048 619 2 052 722 2 057 284 2 059 794 Serbia 7 490 918 7 470 263 Turkey 69 770 026 70 692 009
1999 436 8,2 70 8,53658537 1999 705 1,5 30 20 1999 708 1,2 28 23,3333333 1999 711 7,5 75 10 1999 713 3,6 65 18,0555556 1999 715 10 150 15 1999 720 54,2 187 3,4501845 1999 721 6,5 66 10,1538462 1999 725 1,5 24 16 1999 729 6 138 23 1999 730 3,1 84 27,0967742 1999 731 16,1 307 19,068323 1999 735 16 400 25 1999 737 8 230 28,75 1999 739 24,6 369 15 1999 745 59 1062 18 1999 746 2,9 55 18,9655172 1999 747 1 12 12 1999 749 9,5 110 11,5789474 1999 752 1,1 17 15,4545455 1999 753 8,5 236 27,7647059 1999 755 2,9 70 24,137931 1999 756 35,3 424 12,0113314 1999 757 0,3 5 16,6666667 1999 759 53 925 17,4528302 1999 761 7,4 67 9,05405405
20-24 2 105 514 1 261 329 25-29 3 726 335 1 556 1 834 30-34 2 780 190 1 249 1 341 35-39 1 453 69 737 647 40 ja vanemad 286 8 136 142 Maa- Vanuserühmad 4 956 1 201 2339 1416 asulad kokku Alla 20 397 340 57 0
- lastimise kontroll– lasti ja tasakaalu lehe valmistamine ja toimetamine. Lisaks veel: - puhastusettevõtte – lennukisalongi puhastus; - kütusefirma – lennukikütuse tankimine ettenähtud ajal; - toitlustusfirma – uute galeeride pealelaadimine ja tühjade mahalaadimine; - lennujaam – trapiteenus, v.a juhul kui seda teenust pakub maapealse teeninduse firma. 7. Ühe perekonna lennukid: eelised ja nõrgad kohad (Boeing 737 näitel). MRO ja meeskonna jaoks ühtne tüübipädevus. Varuosade sobivus( elektroonika, mootor). Paindlikus lennuliinide opereerimisel. 8. Miks turpoproppellegiga lennukite optimaalseks lennukauguseks peetakse 600- 850 km? 20% suurema liikumapaneva efektiivsusega kui ntks Turbofan. Turboprop saavutab oma optimaalsuse 300 Kts kiiruse juures väikeste vahemaade puhul. 9. Seletage mõiste „road feeder“, miks see kasutakse. Õhusõiduki asemel võib kaup liikuda ka veoautoga (RFS)
Viies tase Boeing 717 Tüüp: Reisilennuk Tootjad: Boeing Reisijaid: 106 Pikkus: 37,8 m Tiivaulatus: 28,4 m Tippkiirus: Mach 0,77 Lennukaugus: 2645/3815 km Boeing 727 Tüüp: Reisilennuk Tootjad: Boeing Reisijaid: kuni 189 Pikkus: 46,7 m Tiivaulatus: 32,9 m Tippkiirus: 890965 km/h Lennulagi: 910012 200 m Lennukaugus: 27504020 km Boeing 737 Tiivaulatus: 28,3 m kuni 34,3 m (93,0 ft kuni 112,6 ft) (36 m pikem -700, -800, -900) Pikkus: 28,64 m (94,0 ft) (100) 30,53 m (100,2 ft) (200) 33,4 m (109,58 ft) (300) 36,45 m (119,58 ft) (400) 31,01 m (101,75 ft) (500) 31,2 m (102,5 ft) (600) 33,6 m (110,3 ft) (700, 700ER) 39,5 m (129,5 ft) (800) 42,1 m (138,2 ft) (900, 900ER) Saba kõrgus: 12,6 m (41,3 ft) (600) 12,5 m (41,2 ft) (700, 800, 900, 900ER) Salongi laius
Sinivaal Suurim loom maakeral Planktontoidulised vaalad on üldjuhul suured loomad. Igas keeles tähendab sõna ,,vaal" - suur. Suurte vaalade mõõtmed ülitavad ükskõik millise senieksisteerinud looma omad. Kunagise hiiglase dinosauruse kaal oli vähem kui veerand tänapäevase sinivaala omast. Suurim teadaolev sinivaal oli 33 m pikk, seega sama pikk kui tänapäeva reisilennuk Boeing 737. Kaal arvatakse sinivaala olevat 150-200 tonni, see on rohkem kui 30-nel aafrika elevandil, kes on suurim tänapäeva maismaaloom. Süda kaalub tal üle poole tonni, südame veresoonte läbimõõt on umbes 30cm, aordid on nagu vihmaveetorud. Kopsud mahutavad kuni 14 m3 õhku, see on väikese toa maht. Keele mass on 4 tonni, sellele mahub vabalt seisma elevant või sõiduauto. Sinivaala keha on sihvakas, pea madal ja lame, laia suuõõnega. Ninamikust poole kehapikkuseni on 55-68 nahakurdu
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE 2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised ja puudused Eelised kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid...
ETTEKANNE EESTI KINOD Läbi aegade on Eestis kokku olnud 41 kino. KINO AJALUGU: Peale esietendust 1896. aasta oktoobris saabusid igal aastal Eesti linnadesse vähemalt korra erinevad rändkinod. Enamasti oli tegemist Saksa või Austria ettevõtetega, kuid juba varakult korraldasid filmiseansse ka kohalikud eestlased. Tartus näidati esimest kinoetendust vaid mõned päevad pärast Tallinna ja Pärnusse jõudis kino esmakordselt 1898. aastal. Esimene kinoetendus Narvas toimus 1901, Rakveres 1903, Viljandis 1904, Kuressaares 1906. Aegamööda hakkavad filminäitajad sattuma ka maakohtadesse 1908. aastal näidatakse filme Kunda mõisas ja Kulbi talus Viljandimaal. Juba 19. saj. lõpust asusid ka mitmed seltsid oma ruumides korraldama filmiõhtu...
Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -348 127 1 519 638 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 97 863 117832 Muud korrigeerimised -5 510 Kokku korrigeerimised 97 863 112322 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 2 099 737 -2 355 107 Varude muutus 877 895 -1 187 253 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -272 653 -311 739 Makstud intressid -217 806 -236 885 Makstud ettevõtte tulumaks -66 457 -178 101 Kokku rahavood äritegevusest 2 170 452 -2 637 125 Rahavood investeerimistegevusest
Poitiers`, kui ka Tours`i lahinguks. Frangi väed võitsid araablasi ja hiljem nad enam nii kaugele ei tunginud Karli võitu on peetud maailmaajaloos otsustavat tähtsust omavaks, millega päästeti Euroopa kristlik tsivilisatsioon moslemite pealetungist. Kuid viimasel ajal on tähelepanu juhitud sellele, et Omajaadidel polnud sel hetkel konkreetseid vallutusplaane ja tegu oli pigem sügavale Frangi riiki ulatunud rüüsteretkega. Võimalik, et Karli 737. aastal saavutatud võit araablaste vastu oli tunduvalt otsutavama tähtsusega kui Poitiers´oam, kuid see ei saanud niivõrd tuntuks. Pippin Lühike Pippin Lühike oli Frangi riigi kuningas ning Karl Martelli poeg. Ta valitses Frangi riiki aastatel 741-768. Ta kuulutas end kuningaks aastal 751, kroonis end ise 752. aastal ning paavst kroonis ta 756. aastal. Ta oli Karolingide dünastia asutajaks. Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud kahe majordoomuse, Pippini ja ta venna
29Masinad ja seadmed 15 267 30Muu materiaalne põhivara 15 490 31Palgakulu 17 159 32Sularaha kassas 19 014 33Valmistoodang 30 832 34Tarnijatele tasumata arved 36 912 35Tulud kaupade müügist 39 824 36SEB Pank(arvelduskonto) 56 737 37Eelmiste perioodide jaotamata kasum 76 631 38Tulud teenuste müügist 84 466 39Aruandeaasta kasum ? 40Osakapital ? Osakapital : 76 190 . Aruandeperioodi kasum (-kahjum) : 41 654 . Bilansimaht : 166005 . Omakapital kokku : 35153 . Küsimus 20 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst
Lisa 3 Kasumiaruanne (kroonides) 2010 2009 2008 2007 Müügitulu 14 765 007 13 687 799 17 555 738 13 835 815 Muud äritulud 97 558 12 987 22 456 0 Kaubad, toore, materjal ja teenused -9 817 248 -9 682 363 -11 879 912 -8 221 549 Mitmesugused tegevuskulud -3 024 737 -3 316 646 -3 353 766 -3 305 812 Tööjõukulud -1 147 109 -1 222 805 -1 561 462 -1 062 744 Põhivara kulum ja väärtuse langus -113 904 -126 743 -149 318 -93 163 Muud ärikulud -104 355 -13 619 -698 -3 323 Ärikasum (-kahjum) 655 212 -661 390 633 038 1 149 224
Varud 171 208 197 186 Käibevara kokku 630 782 1 021 624 Põhivara Kinnisvarainvesteeringud 610 729 247 150 Materiaalne põhivara 700 376 483 758 Immateriaalne põhivara 7 000 7 000 Kokku põhivara 1 318 105 737 908 KOKKU VARAD 1 948 887 1 759 532 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 657 187 474 787 Kokku lühiajalised kohustused 657 187 474 787 Lisa 1 järg Pikaajalised kohustused Laenukohustused 125 000 125 000
8 10 Saepurubetoon 149,00 148,00 148,00 2 280,00 3 263,70 698,59 9 26 klaasvill 103,00 141,00 19,53 24,00 283,68 84,60 10 2 Samott-tellis 65,60 122,33 250,00 3 852,00 2 006,27 1 919,98 11 18 Kivivill 19,00 136,67 46,33 61,60 120,31 512,00 12 10 Saepurubetoon 145,00 148,00 144,00 2 278,00 3 090,24 737,16 13 4 betoon 135,00 135,00 133,67 2 442,00 2 436,08 1 002,43 14 19 Vahtpolüstüreen 148,00 147,00 49,57 1 079,00 1 078,37 1 000,58 15 20 Õõnes silikaattellis 246,00 118,00 87,00 3 612,20 2 525,44 1 430,33 16 männipuit 2,00 2,10 3,10 6,00 13,02 460 ,82 17 kipsplaat 20,10 1,20 30,00 534,00 720 737 ,8
Kuigi, vahel esineb ka ebaõnnestumisi. Kompressori tera ohjeldamine Kõige suurem tõenäosus ebaõnnestumiseks, on kompressori labade ebaõnnestumine, kaasaegsed reaktiivlennukid on disainitud struktuuriga mis suudab neid labasid kinni hoida. Reaktiivlennuki mootori disaini kontollimine hõlmab süsteemi testimist. Kokkupõrge linnuga See on üldine oht lennunduse turvalisusele ning on põhjustanud mitmeid surmaga lõppenud õnnetusi. Aastal 1988, Boeing 737 imes mõlemasse mootorisse tõusu ajal sisse tuvid, peale seda üritas tagasi pöörduda Bahir Dar lennujama, kuid ebaõnnestus; 104 inimest pardal, 35 said surma ja 21 vigastada. Teises intsitendis, aastal 1995. Hädamaandumist teinud Dassault Falcon 20 kukkus Pariisi lennujamal alla peale seda kui mootod kiivitajad sisse imes; kõik 10 inimest pardal said surma. Aastal 2009 imes US Airways'i lend 1549, Airbus A320 lennuk, igasse mootorisse ühe linnu
v y Joonis 8.16 · rihmaharude tõmbejõud summeeruvad võlli painutavateks koormusteks: vedava rihmaratta põikkoormus: FA = F1 + F2 = 1070 + 162 = 1232 N ; veetava rihmaratta põikkoormus: FB = F3 + F4 = 640 + 97 = 737 N ; · ümar-ristlõikel on lõpmatu arv kesk-peateljestikke mugav on kasutada yz- peateljestikku, mille y-telg ühtib koormuse FA sihiga; · koormus FB jaguneb siis FBy = FB sin = 737 sin 35o = 422.7 423N komponentideks: ; F
Antud töö raames oli mul hea võimalus saada Norra kohta rohkem teadmisi ning neid teadmisi kajastan ka antud töös. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Norra Kuningriik Norra lühend: NOR Joonis 1 Norra Kuningriigi lipp Joonis 2 Norra Kuningriigi Vapp Riigi 2- täheline kood: NO Norra pealinn: Oslo Norra pindala: 324 220 km² Norra riigikeeled: Norra ja Uusnorra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka saami keel) Rahvaarv: (1.1.2008 seisuga) 4 737 171, (1.01.2009 seisuga) 4 799 300 3 Janar Käos Norra Rahvastiku tihedus: 16 in/km²(01.01.2008 seisuga) Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V (ei oma poliitilist võimu) Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltberg Poliitiline süsteem: Formaalselt on Norra parlamentaarse demokraatliku
578,5 48,74 2 373 235,2 563 58,04 12 349 288,7 418 51,60 1 881 299,5 648 54,00 24 123 358,4 948 105,33 8 195 249,3 332,1 50,32 2 124 388,4 435 48,33 1 955 294,8 701 58,42 11 881 362,2 760 69,09 15 079 376,5 565 56,50 12 428 451,6 582 58,20 1 457 266,3 574,27 44,17 8 535 438,0 458 38,17 2 645 1050,2 653 59,91 3 730 293,2 540 60,00 8 737 630,3 561 51,00 15 925 938,4 468 46,80 4 670 353,4 533 53,30 2 812 555,0 730 60,83 4 672 645,1 548 45,67 3 416 998,3 617 61,70 13 216 275,8 315 35,00 2 998 292,5 672,5 61,14 3 353 907,0 615 55,91 2 103 543,9 486,32 60,79 4 420 311,7 522,5 58,06 3 768 283,5 520 65,00 2 195 1238,3 412 34,33 9 871 569,7 518,42 43,20 1 959 1142,4
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Referaat Light-tooted Koostanud: MT Juhendaja: KP Tartu 2008 2 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Toitumisalased eriviited märgistuses..........................................................................................4 Dieet- ehk eritoit.........................................................................................................................5 Fit-toidud.....................................................................................................................................5 ,,Light" väide ....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
