helistage vihjetelefoni numbril: 800 8080. Kas teadsite, et... piraattarkvara osakaal oli 2000.aastal Eestis 69%; tarkvaraturu käive Eestis 2000.aastal oli piraatluse tõttu 1,1 miljardi krooni võrra väiksem; riigil jäi tarkvarapiraatluse tõttu 2000.aastal maksude näol saamata 330 miljonit krooni; piraattarkvara osakaalu jäämisel samale tasemele (69%) jääb riigil 2004.aastal maksude näol saamata juba 736 miljonit krooni; tarkvara müügiga seotud töökoht loob juurde kolm lisatöökohta teistes valdkondades; 2000. aastal kaotas tarkvarapiraatluse tõttu maailmas töö 118 000 inimest ja palkades oli kahju 5,7 miljardit dollarit. Kui USA-s õnnestuks piraatlus kõrvaldada ja välismaal seda vähendada, siis toodaks tööstusharu 2005. aastaks hinnanguliselt 1 miljon lisatöökohta ja selle panus maksutulusse oleks 25 miljardit dollarit.
TÖÖ.VÕIMSUS.ENERGIA Töö - Töö A on võrdne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A = ( F s ) = F s cosα kui: cosα> 0 , siis töö on positiivne cos_< 0 , siis töö on negatiivne cos_= 0 , siis töö on null Töö ühikuks on dzaul ( J ). 1 J on töö,mida teeb jõud 1 N tee pikkusel 1m . Võimsus- nimetatakse suurust,mis näitab kui palju tööd tehti ajaühiku kestel. N = ∆A/∆t = F v Võimsuse ühikuks on vatt (W ). 1W = 1J/s ; 1hj = 736 W Energia - nimetatakse füüsikalist suurust , mis iseloomustab keha võimet tõõd teha. Energia ühikuks on dzaul (J ). Potensiaalne energia. Maapinnast kõrgusel h asuva keha , mille mass on m , potensiaalne energia Ep= mgh . Kineetiline energia ( Ek) võrdub tööga,mida tuleb teha,et panna keha massiga (m) liikuma kiirusega (v). A = ʃmvdv = mv2/2 = Ek JÕUD MEHAANIKAS Raskusjõud.Gravitatsiooniseadus: Raskusjõud-jõud (P=mg),millega kaks keha tõmbuvad teineteise poole,on
olnud loodest tulevate vallutajate sihtmärgiks. Sageli on need oma eelkäijate töö hävitanud, kuid sellegipoolest jääb Delhi India suurriikliku ajaloo põnevaks tunnusmärgiks. Hiljutised arheoloogilised leiud näitavad, et Yamuna-äärne paik võis olla ,,Mahabharata" kangelase Yudhishthira koduks juba aastal 1000 eKr. Keiser Asoka raidkiri tõendab, et Delhi oli oluliseks punktiks kaubateel loodepiiri ja Bengali vahel juba 3. sajandit eKr. Tomara radzad tegid sellest 736. aastal oma pealinna nimega Dhillika ning linnast sai klannisõdade tulipunkt kuni moslemite vallutuseni, mil Qutb-ud-din 1206. aastal sultaadi asutas. Delhi lammutati, et teha ruumi uutele mälestusmätkidele, mida seejärel laastas Lonkur Timuri sõjakäik 1393. aastal. Ta viis oma Samarkandi mosee ehitamiseks ära 90 elevandikoormat ehitusmaterjale ning tuhandeid vilunud Delhi kirviraidureid ja skulptoreid. Mongulite tuleku järel oli Delhi pealinnaks vaheldumisi Agraga ning iga järgnev
TALLINNA ÜLIKOOL JÕUSTAMINE Portfoolio KOOSTAS: LISETTE ELMIK TALLINN 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Termin „empowerment”..............................................................................................................4 Jõustamine sotsiaaltöö kontekstis...............................................................................................6 Artiklite ülevaade........................................................................................................................8 1. Artikkel ajakirjast Sotsiaaltöö (nr3, 2008)..........................................................................8 „Jõustamine”...
3.1.5.Töö.Vôimsus.Energia. Töö - Töö A on võrdne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A = ( F s ) = F s cosα kui: cosα> 0 , siis töö on positiivne cos_< 0 , siis töö on negatiivne cos_= 0 , siis töö on null Töö ühikuks on dzaul ( J ). 1 J on töö,mida teeb jõud 1 N tee pikkusel 1m . Võimsus- nimetatakse suurust,mis näitab kui palju tööd tehti ajaühiku kestel. N = ∆A/∆t = F v Võimsuse ühikuks on vatt (W ). 1W = 1J/s ; 1hj = 736 W Energia - nimetatakse füüsikalist suurust , mis iseloomustab keha võimet tõõd teha. Energia ühikuks on dzaul (J ). Potensiaalne energia. Maapinnast kõrgusel h asuva keha , mille mass on m , potensiaalne energia Ep= mgh . Kineetiline energia ( Ek) võrdub tööga,mida tuleb teha,et panna keha massiga (m) liikuma kiirusega (v). A = ʃmvdv = mv2/2 = Ek 3.2.Pöördliikumise dünaamika Jõu F momendiks antud punkti O suhtes nimetatakse vektorilist suurust M , mille määrab avaldis
Parlamendivalimised toimuvad iga viie aasta tagant ning valida võib iga ELi kodanik, kes on valimisõiguslikuna arvel.Nõnda väljendab parlament Euroopa Liidu 490 miljoni kodaniku demokraatlikku tahet ning esindab nende huve suhetes teiste ELi institutsioonidega. Ametisoleva parlamendi koosseisu kuulub 785 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist.Ligi kolmandik parlamendiliikmetest on naised.Alates järgmisest parlamendi ametiajast (20092014) ei ületa Euroopa Parlamendi liikmete arv 736.Kuna Bulgaaria ja Rumeenia ühinesid ELiga käesoleva parlamendi ametiajal (20042009), ületatakse ajutiselt senine liikmete arv 732. Euroopa Parlamendi liikmed ei moodusta rahvuslikke fraktsioone, vaid on istungjärkudel jaotatud seitsmesse üle- euroopalisse poliitilisse fraktsiooni. Parlamendiliikmete vaated Euroopa integratsiooni küsimuses on väga erinevad, föderalismi tulihingelistest pooldamisest avatud euroskeptitsismini. 2007
Kongo Demokraatlik Vabariik Kongo DV (edaspidi Kongo) on pindalalt teine riik Aafrikas ning selle pindala hõlmab 2 345 410 ruutkilomeetrit peamiselt vihmametsadega kaetud ala. Tänu looduslikele tingimustele on Kongo suhteliselt hõredalt asustatud – 34,83 inimest ruutkilomeetri kohta (maailma keskmine asustustihedus on 51in/km2 kohta), kuid olenemata sellest elab seal 78 736 153 (arvatavasti) inimest, mis teeb omakorda Kongost Aafrikas rahvaarvult neljanda riigi ning maailmas kuueteistkümnenda. Samuti on Kongo kõige suurem prantsusekeelne riik. Prantsuse keel on küll riigikeeleks, kuid tegelikkuses on selle kõrval esindatud veel 241 keelt, millest suurema kõnelejaskonnaga on kongo, lingala, suahiili ja luba keeled. Koos prantsuse keelega on koloniaalajastu jäägiks ka käibel olev rahaühik – frank. Hetkel on Kongo presidendiks Joseph
(kroonides) Aktsia-/ Jaotamata Ülekurss Omaaktsiad Reservkapital Kokku osakapital kasum Saldo 01.01.2004 400 000 0 0 40 000 736 970 1 176 970 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 0 0 40 196 40 196 Välja kuulutatud dividend -100 000 -100 000 Saldo 31.12.2004 400 000 0 0 40 000 677 166 1 117 166
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Lastekodu, Lapsendamine 2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond.........................................................................4 1.6 Toimetuleku mõiste...........................................................................
1932 19 742 16 641 3 101 1 294 4 395 rannikul vanausuliste aladele, 4,0 samuti mitmesse -701 linna (Tallinn, Narva, 1 035 0,9 Tartu, 1933 18 208 16 472 1 736 Petseri). 110 Rootslaste 1 562 olulisemateks 1,4 ela- 1934 17 305 15 853 1 452 mispiirkondadeks olid Noarootsi
d)kõige aeglasemat traavi nim sörkimiseks e) põllumajandushobuse parim liikumisviis on / galopp, traav / 11) a)Veojõud jaguneb: 1) tegelik 2) normaalne 3) maksimaalne b) veojõudu mõõdetakse .... Ühik kG c) absoluutne veojõud on suurem / kergematel, raskematel / hobustel d) normaalse veojõu (Wüsti valemi põhjal) järgi on kasulikumad / kergemad, raskemad / hobused e) võimsusühik (hp) = 75 kG m/s ehk 736 W 12) a) Kuidas võiks hobuseid jagada tüüpideks selles sõna lihtsamas mõttes 1) tõutüüp 2) tõusisene tüüp 3) liinitüüp 4) perekonnatüüp 5) kasvanduse tüüp b) hobuse tüpiseerimise 3 klassikalist printsiipi on: 1) zooloogiline printsiip 2) ökoloogiline printsiip 3) zootehniline printsiip 15) b) esimesed võimisvõistlused (hobuste veojõudlus) korraldati Eestis 1848. aastal Kuressaares. c) Pariisi rahvusvahelisel näitusel 1867a
1.Skalaarid ja vektorid - Suurused (ntx aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu 3.Ühtlaselt muutuv ringliikumine - Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (ntx jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted: a) vektori * skalaariga av-=av-- b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor. ...
2000 704 14 350 25 2000 705 7 140 20 2000 707 6,5 84 12,9230769 2000 708 1,2 45 37,5 2000 709 11,1 250 22,5225225 2000 710 62 930 15 2000 713 26,2 484 18,4732824 2000 714 5,5 180 32,7272727 2000 717 10 250 25 2000 720 33,5 600 17,9104478 2000 729 7,4 240 32,4324324 2000 731 6 220 36,6666667 2000 736 12 389 32,4166667 2000 737 14 550 39,2857143 2000 739 21 420 20 2000 745 50,5 1515 30 2000 747 2 48 24 2000 749 20,4 735 36,0294118 2000 750 3,1 48 15,483871 2000 753 11,3 320 28,3185841 2000 756 16 250 15,625 2000 761 5,5 102 18,5454545 2000 762 3 75 25 2000 763 44 1364 31
most popular sport in U.S. Other sports, including lacrosse, soccer, golf and tennis have significant followings. The U.S. is among the most influential countries in shaping three popular board-based sports: surfboarding, skateboarding and snowboarding. In medals won, the United States ranks third all-time in the Winter Games; 218 (78 gold, 81 silver and 59 bronze), and first in the Summer Games, with 2321 (943 gold, 736 silver and 642 bronze). 6. Sports in Canada A wide variety of sports are played in Canada. Its official national sports are ice hockey and lacrosse. Hockey is a national pastime, and is by far the most popular spectator sport in the country. It's also the most popular sport Canadians play, with 1.65 million active participants. After hockey, other popular spectator sports include Canadian football and curling. Golf,
liikmesriigist koosnev grupp on nõukogus (välja arvatud välisasjade nõukogu) ja selle töögruppides 18 kuu jooksul eesistujaks. Euroopa Liidu parlament Parlamendi plenaaristung toimub tavapäraselt Strasbourgis ning lisaistungid Brüsselis. Parlamendil on 20 komiteed, mis valmistavad ette plenaaristungeid, ning mitu fraktsiooni, mis kogunevad harilikult Brüsselis. Parlamendi peasekretariaat asub Luxembourgis ja Brüsselis. Euroopa Parlamendi liikmete arv on 736, lisaks Euroopa Parlamendi presidendi koht. Seejuures on määratud kindlaks nii ühest liikmesriigist valitud saadikute maksimumarv (96) kui ka miinimumarv (6). Parlament osaleb Euroopa Liidu seadusandlikus tegevuses mitmel tasandil: Koostöömenetlus võeti kasutusele ühtse Euroopa aktiga 1986. aastal. Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud direktiivide ja
(http://www.aktiva.ee/go?URL=http%3A%2F%2Fwww.vm.ee%2Fest %2Fkat_573%2F&Session=f2e6846f4b2f6b9119a971b0808a876e&Language=ET, 02.05.2010) Tööjõuturg Ungaris on võrdlemisi haritud tööjõud inseneerluse, farmaatsia, majanduse, matemaatika ja füüsika alal. Kaks kolmandikku tööjõust omab keskharidust. Tänavu I kvartaliks oli tööga hõivatute arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenenud 814 000 võrra. I kvartalis 2009 oli tööga hõivatud 3 736 000 inimest vanuses 15-64 aastat. Majanduskriis on kõige negatiivsemalt mõjutanud tööstuse, ehitustööstuse ja teeninduse sektorit. Seega on töö kaotanute hulgas domineerinud mehed, madala haridusega isikud ja noored. Meeste tööpuuduse määr on Ungaris kõrgem kui naistel. Registreeritud töötuse määr juunis 2009 oli 12,5% tööealisest elanikkonnast ehk 8,3% tööjõust. Ungari Tööturuameti andmetel oli meeste tööpuuduse määr 2009. aasta juunis 9,8% ning
Eesti poliitilist kultuuri iseloomustab: 1. materiaalsus (kõik taandub rahale), 2. maskuliinsus (rõhutatakse liiga palju edukust, võistlust ja materiaalseid väärtusi), 3. liiga palju edukultust ja ületrumpamist poliitikas, 4. rahvuslik maailmanägevus (meil on liiga tugev rahvuslik värving), 5. individualism ja ilmalikkus (igaüks rabagu enda eest ja koos tegutsemise tahe on vähenenud) 6. liiga paljud on poliitikast võõrandunud (vähenenud on ,,meie" tunne) 7. nõrk kodanikukultuur (vaatamata kõigele on eestlaste poliitiline aktiivsus tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära pane...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Finants.kohust. tasum. 2 000 2 000 10 SALDO 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -2 000 8 000 10 Raha algjääk 0 7 025 9 150 9 943 736 11 529 8 902 6 275 3 648 4 441 5 234 6 027 0 Raha sisse kokku 17 500 7 500 7 500 7 500 7 500 3 900 3 900 3 900 7 500 7 500 7 500 7 500 89 200 Raha välja kokku 10 475 5 375 6 707 6 707 6 707 6 527 6 527 6 527 6 707 6 707 6 707 8 707 84 380 10 11 Raha jääk per
Nõuded ostjate vastu 1 557 371 1 673 164 -115 793 244 356 252 953 -8 597 Käibevara kokku 4 639 674 3 774 138 865 536 343 531 439 272 -95 741 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 34 476 59 496 -25 020 - - - Materiaalne põhivara 736 131 749 050 -12 919 - - - Kokku põhivara 770 607 808 546 -37 939 - - - Kokku varad 5 410 281 4 582 684 827 597 343 531 439 272 -95 741 KOHUSTUSED Lühiajalised OMAKA PITALlaenukohustused 39 907 50 134 -10 227 - - -
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja...
ning (piiratud) õiguse kehtestada õigusakte. 8 Euroopa Parlament Parlamendi plenaaristung toimub tavapäraselt Strasbourgis ning lisaistungid Brüsselis. Parlamendil on 20 komiteed, mis valmistavad ette plenaaristungeid, ning mitu fraktsiooni, mis kogunevad harilikult Brüsselis. Parlamendi peasekretariaat asub Luxembourgis ja Brüsselis. Euroopa Parlamendi liikmete arv on 736, lisaks Euroopa Parlamendi presidendi koht. Seejuures on määratud kindlaks nii ühest liikmesriigist valitud saadikute maksimumarv (96) kui ka miinimumarv (6). Parlament osaleb Euroopa Liidu seadusandlikus tegevuses mitmel tasandil: · Koostöömenetlus võeti kasutusele ühtse Euroopa aktiga 1986. aastal. Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud
7. Töö. Võimsus. Energia Töö A on võrdne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A = ( F s ) = F s cos kui: cos> 0 , siis töö on positiivne cos< 0 , siis töö on negatiivne cos= 0 , siis töö on null Töö ühikuks on dzaul ( J ). 1 J on töö,mida teeb jõud 1 N tee pikkusel 1m . Võimsuseks nimetatakse suurust,mis näitab kui palju tööd tehti ajaühiku kestel. N = A/t = F v Võimsuse ühikuks on vatt ( W ). 1W = 1J/s ; 1hj = 736 W Energiaks nimetatakse füüsikalist suurust , mis iseloomustab keha võimet tööd teha. Energia ühikuks on dzaul ( J ). 8. Jõumoment Jõu F momendiks antud punkti O suhtes nimetatakse vektorilist suurust M , mille määrab avaldis M = r F , kus r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor. Punkt O , jõud F ja r on ühes tasapinnas. Vektor M on risti selle tasapinnaga. 9. Inertsmoment !Steineri lause! Inertsmoment ( I ) mingi suvaliselt valitud telje suhtes
Euroopa Ülemkogu saab Euroopa Liidu institutsiooni staatuse 2,5 aastaks valitava eesistuja ning (piiratud) õiguse kehtestada õigusakte. 4.3 Euroopa Parlament Parlamendi plenaaristung toimub tavapäraselt Strasbourgis ning lisaistungid Brüsselis. Parlamendil on 20 komiteed, mis valmistavad ette plenaaristungeid, ning mitu fraktsiooni, mis kogunevad harilikult Brüsselis. Parlamendi peasekretariaat asub Luxembourgis ja Brüsselis. Euroopa Parlamendi liikmete arv on 736, lisaks Euroopa Parlamendi presidendi koht. Seejuures on määratud kindlaks nii ühest liikmesriigist valitud saadikute maksimumarv (96) kui ka miinimumarv (6). Parlament osaleb Euroopa Liidu seadusandlikus tegevuses mitmel tasandil: Koostöömenetlus võeti kasutusele ühtse Euroopa aktiga 1986. aastal. Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud direktiivide ja määruste eelnõude kohta, misjärel võib
ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Parlament Euroopa Parlament Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Praegu (2010) on Euroopa Parlamendil 736 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luxembourg. Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997
..............20 Turism....................................................................................................................................... 20 Kasutatud allikad.......................................................................................................................21 2 Üldandmed Pindala: 2 780 400 km2 Maad: 2 736 690 km2 Vett: 43 710 km2 Rahvaarv: 40 913 584 (juuli 2010) Pealinn: Buenos Aires Keskmine eluiga: keskmine vanus: 30,3 aastat meestel: 29,2 aastat naistel: 31.3 aastat (2010) Iive: 1.053% (2010) Rahvastiku etniline koosseis: valged 97%, segaverelised jt rassid 3% Usundid: Roman katolikud 92%, protestandid 2%, juudid 2% ja muud usud 4% Keel: Hispaania keel pealmiselt Raha: Argentiina peeso
kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. 1.4. Rahvas Rootsi rahvaarv on pisut üle 9 miljonit inimese. Rahvastiku keskmine tihedus on 22 inimest ruutkilomeetri kohta. Umbes 85% elanikkonnast elab riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (771 000 elanikku, nn Suur-Stockholm 1,9 miljonit elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (485 000 elanikku) ning Malmösse (271 000 elanikku). 2006. aastal oli rahvastiku loomulik juurdekasv 14 736 inimest ning migratsioonil põhinev rahvaarvu juurdekasv ca 24 000 inimest. 2006. aasta lõpu seisuga elas Rootsis ligi 492 000 võõrriigi kodanikku. Välismaal sündinud elanikke oli registreeritud kokku 1,17 miljonit, kellest suurima osa moodustasid Soomest (180 000), Iraagist (82 800), eks-Jugoslaaviast (73 000), Iraanist (55 700), Bosnia ja Hertsegoviinast (55 500), Poolast (51 700), Norrast (44 700), Taanist (44 400), Saksamaalt (43 000) ja Türgist (37 000) saabunud sisserändajad
529898 elanikku, kellest 187433 on mehed, 231828 naised ja 110583 noored. Joonis 1. Rahva jagunemine. Spordiklubides on korvpalli harrastajaid kokku 3575 (0,67%), kellest 736 (21%) täiskasvanuid ja 2839 (79%) noori, mehi 2714 (76%) ning naisi 861 (24%). Spordikoolides on harrastajaid kokku 732 (0,14%), mehi 587 (80%) ning naisi 145 (20%), kellest täiskasvanuid on 18 (2%) ja noori 714 (98%). Hiiumaal elab 9984 elanikku, kellest 3695 on meest, 4246 on naised ja 2043 noored. Spordiklubides on harrastajaid kokku 140 (1,4%), kellest on 36 (26%) täiskasvanut ja 104 (74%) noort, 112 (80%) meest ja 28 (20%) naist. Spordikoolides korvpalli harrastajaid ei
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
2 136 756 5 482 101 173 6 466 1,18 908 2 662 11 376 1 600 15 896 637 775 40 761 2,56 7 229 19 705 30 585 430 32 900 1 540 449 98 453 2,99 5 453 43 003 0 80 7 265 3 500 224 0,03 5 454 7 606 1 636 0 3 856 75 601 4 832 1,25 6 340 3 185 4 840 0 7 943 141 804 9 063 1,14 4 199 7 138 1 344 0 4 264 74 097 4 736 1,11 2 005 5 521 0 2 048 5 148 168 255 10 753 2,09 6 823 1 765 4 715 0 7 635 165 045 10 548 1,38 5 341 7 771 0 980 3 180 46 189 2 952 0,93 2 302 2 685 0 80 4 095 3 200 205 0,05 3 108 1 713 1 100 0 3 300 25 590 1 635 0,50 4 275 4 527 2 190 785 5 895 108 714 6 948 1,18 1 719 2 823
); koostamise koht. Ainult majast väljaminevatel dokumentidel on kontaktandmed. Kontaktandmeteväli (on paberi all servas, joone all): · organisatsiooni aadress · e-posti aadress · telefoninumber · faksinumber- telefonisidel põhinev masin nagu koopiamasin · registrikood · veebiaadress · arvelduskonto number · käibemaksukohuslase number Näidis Kopli 1 tel 777 4444 Ak 1000123123568 50115 TARTU faks 736 4856 Swedbank rg- kood 1234567 e-post [email protected] käibemaksukohuslase nr koduleht www.pihlaka.ee Dokumendi veerised: Vasak äär- 3 cm Parem äär- 1,2 cm Ülevalt- 1 cm Alt- 1 cm Kirjapeaväli- 1,0 4,2 cm Kontaktandmete väli- teksti suurus 8-10, eraldatakse pidevjoonega, mis on 0,25- 0,35 cm. Minu ettevõte OÜ TikiDelfiin Tegevusala: isikupäraste loomakujuliste helkurite õmblemine tikkimismasina abil
Eraldised 1 831 0 Kokku lühiajalised kohustused 515 966 672 863 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 0 63 751 9 Kokku pikaajalised kohustused 0 63 751 Kokku kohustused 515 966 736 614 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 500 2 500 11 Kohustuslik reservkapital 77 174 77 174 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 1 260 027 2 066 497 Aruandeaasta kasum (kahjum) -379 183 -806 470 Kokku omakapital 960 518 1 339 701 Kokku kohustused ja omakapital 1 476 484 2 076 315
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
b. Ei algata seaduseelnõusid , kuid võtab neid vastu Väär c. Algatab seaduseelnõusid ja võtab vastu seadusi Väär Question 8 Mitu fraktsiooni on Euroopa Parlamendis? Vali üks vastus. a. 7 fraktsiooni Õige b. 25 fraktsiooni Väär c. 6 fraktsiooni Väär d. 27 fraktsiooni Väär Question 9 Mitu saadikut on Euroopa Parlamendis? Vali üks vastus. a. 750 Väär b. 570 Väär c. 736 Õige d. 785 Väär Question 10 Mitu saadikut on valitud Eestist Euroopa Parlamenti? Vali üks vastus. a. 4 saadikut Väär b. 5 saadikut Väär c. 6 saadikut Õige d. 7 saadikut Väär ----------------------------------------------------------------------- TEST 6: Euroopa Parlamendi töö korraldamine Question 1 Kellest koosneb Euroopa Parlamendi juhatus? Vali üks vastus. a. Presidendist ja asepresidentidest Väär b
mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Energia muundumist ühest energialiigist mingiks teiseks energialiigiks iseloomustab tehtav töö. Seadme töövõimet iseloomustavat suurust nimetatakse võimsuseks. Võimsuse tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). Praktikas kasutatakse enamasti suuremat ühikut: 3 1 kilovatt 1 kW = 1·10 W = 1000 W Praktikas kasutatakse mõnikord ja mõnel maal võimsuse ühikuks hobujõudu (hj, ka hp horse- power) 1 hj = 736 W = 0,736 kW 1 kW = 1,36 hj. Meelespidamise hõlbustamiseks on hea teada, et elekter on võimsam kui hobune: 1,36 hj = 1 kW. Seadme võimsus on seda suurem, mida tugevam vool teda läbib ja mida suurem on pinge tema klemmidel: P =U I , P võimsus vattides (W) U pinge voltides (V) I vool amprites (A) 1 vatt = 1 volt ·1 amper. Näide 12 V akuga töötav elektridrell võtab voolu 25 A. Kui suur on võimsus? P = U I = 12 ·25 = 300 W. See on mootori tarbitav võimsus
mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Energia muundumist ühest energialiigist mingiks teiseks energialiigiks iseloomustab tehtav töö. Seadme töövõimet iseloomustavat suurust nimetatakse võimsuseks. Võimsuse tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). Praktikas kasutatakse enamasti suuremat ühikut: 3 1 kilovatt 1 kW = 1·10 W = 1000 W Praktikas kasutatakse mõnikord ja mõnel maal võimsuse ühikuks hobujõudu (hj, ka hp horse- power) 1 hj = 736 W = 0,736 kW 1 kW = 1,36 hj. Meelespidamise hõlbustamiseks on hea teada, et elekter on võimsam kui hobune: 1,36 hj = 1 kW. Seadme võimsus on seda suurem, mida tugevam vool teda läbib ja mida suurem on pinge tema klemmidel: P =U I , P võimsus vattides (W) U pinge voltides (V) I vool amprites (A) 1 vatt = 1 volt ·1 amper. Näide 12 V akuga töötav elektridrell võtab voolu 25 A. Kui suur on võimsus? P = U I = 12 ·25 = 300 W. See on mootori tarbitav võimsus
183,94 120,00 210,00 330,00 32,95 902,46 902 245,91 280,00 1080,00 1360,00 44,05 3073,88 3074 216,60 80,00 240,00 320,00 38,80 946,54 947 245,91 140,00 270,00 410,00 44,05 1148,31 1148 217,16 40,00 180,00 220,00 38,90 721,63 722 182,83 120,00 300,00 420,00 32,75 1093,93 1094 121,42 80,00 210,00 290,00 21,75 735,95 736 182,83 100,00 180,00 280,00 32,75 813,93 814 152,96 80,00 360,00 440,00 27,40 1085,93 1086 183,94 120,00 420,00 540,00 32,95 1335,24 1335 153,24 40,00 180,00 220,00 27,45 633,47 633 2340,8 1280,0 4110,0 5390,0 419,3 13961,9 13962 Harjutus 17 Paljundamine Limiit/kuus September Oktoober November DetsemberJaanuar
mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Energia muundumist ühest energialiigist mingiks teiseks energialiigiks iseloomustab tehtav töö. Seadme töövõimet iseloomustavat suurust nimetatakse võimsuseks. Võimsuse tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). Praktikas kasutatakse enamasti suuremat ühikut: 3 1 kilovatt 1 kW = 1·10 W = 1000 W Praktikas kasutatakse mõnikord ja mõnel maal võimsuse ühikuks hobujõudu (hj, ka hp horse- power) 1 hj = 736 W = 0,736 kW 1 kW = 1,36 hj. Meelespidamise hõlbustamiseks on hea teada, et elekter on võimsam kui hobune: 1,36 hj = 1 kW. Seadme võimsus on seda suurem, mida tugevam vool teda läbib ja mida suurem on pinge tema klemmidel: P =U I , P võimsus vattides (W) U pinge voltides (V) I vool amprites (A) 1 vatt = 1 volt ·1 amper. Näide 12 V akuga töötav elektridrell võtab voolu 25 A. Kui suur on võimsus? P = U I = 12 ·25 = 300 W. See on mootori tarbitav võimsus
00) CpG island detected in region 526 to 725 (Obs/Exp = 1.19 and %GC = 52.00) CpG island detected in region 527 to 726 (Obs/Exp = 1.14 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 528 to 727 (Obs/Exp = 1.16 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 529 to 728 (Obs/Exp = 1.16 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 530 to 729 (Obs/Exp = 1.11 and %GC = 50.50) CpG island detected in region 536 to 735 (Obs/Exp = 1.19 and %GC = 50.50) CpG island detected in region 537 to 736 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 538 to 737 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 539 to 738 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 540 to 739 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 541 to 740 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 542 to 741 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 543 to 742 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 51.00)
-1 562 557 553 548 544 539 535 530 526 521 -0 611 605 601 596 591 586 581 576 571 567 0 611 615 619 624 629 633 638 642 647 652 1 656 661 666 671 676 680 685 690 695 700 2 705 710 715 721 726 731 736 741 747 752 3 757 763 768 774 779 785 790 796 801 807 4 813 819 824 830 836 842 848 854 860 866 5 872 878 884 890 897 903 909 915 922 928 6 935 941 948 954 961 967 974 981 988 994
Kuupäev Osamakse Intress Lepingutasu Käibemaks Kokku osamaksed 11.03.2007 847 457.63 84 745.76 0.00 8 474.58 152 542.37 245 762.71 15.04.2007 762 711.86 8 826.78 3 813.56 0.00 0.00 12 640.34 15.05.2007 753 885.09 8 870.91 3 769.43 0.00 0.00 12 640.34 15.06.2007 745 014.17 8 915.27 3 725.07 0.00 0.00 12 640.34 15.07.2007 736 098.91 8 959.84 3 680.49 0.00 0.00 12 640.34 15.08.2007 727 139.06 9 004.64 3 635.70 0.00 0.00 12 640.34 15.09.2007 718 134.42 9 049.67 3 590.67 0.00 0.00 12 640.34 15.10.2007 709 084.75 9 094.91 3 545.42 0.00 0.00 12 640.34 15.11.2007 699 989.84 9 140.39 3 499.95 0.00 0.00 12 640.34 15.12.2007 690 849.45 9 186.09 3 454.25 0
Tabel 1 Ohtlike jäätmete osakaal. Keskkonnainfo "Eesti jäätmekäitluse ülevaade 20082010" (Leevik jt 2012) 2006 2007 2008 2009 2010 20 012 21 236 19 345 15 627 19 500 Jäätmeteke 488 625 595 283 404 Sellest ohtlike 6 763 8 617 7 736 6 783 9 097 jäätmete teke 532 851 679 924 834 sh 6 635 8 404 7 490 6 607 8 883 põlevkivijäätmed 362 317 992 223 444 sh ohtlikud jäätmed ilma põlevkivijäätmetet a 128 170 213 534 245 687 176 701 214 391
liitlaskonna ümber tekitanud; tasakaalustavad üksteist. Enamus sõdadest on naabrite vahel, suur osa konflikte on tsivilisatsioonide sees. Majandus ● Miks mõned on rikkamad? ● Võrdlev lähenemine - Jared Diamond - E. L. Jones ● Süsteem - Liberalism - Natsionalism - Marksism Maailma jaotamine rikkuse järgi ● Andmed: - IMF; WB, CIA, Inimarengu indeks ● Maailmapank: - Kõrge sissetulek 12 736 USD - Ülem keskmine 4 126-12 735 USD - Alam keskmine 1 046-4 125 USD - Madal 1 045 või vähem USD Inimarengu indeks võtab arvesse kolme näitajat - tervis, haridus, sissetulek. V loeng - rahvusvahelised organisatsioonid Tekkimise tingimused - Inis Claude (Archer) ● riikide hulk ● poliitilised kontaktid ● ühiskondlik teadmine riikidevahelistest suhetest ● vajadus regulatsiooni järele
Euroopa kohus: Ainuõigus tõlgendada lepinguid ja seadusi. Peale oma riigi kohtute läbimist võib igaüks eurokohtu poole pöörduda. EL-i õigusaktid on ülimuslikud liikmesriikide üle (konflikti puhul muudetakse riigi seadust). Igast riigist saadetakse kuueks aastaks üks kohtunik, kes ei tohi oma riigi huve eriliselt esindada. Ei tegele kriminaalasjadega, pea kõik muu esindatud. Euroopa parlament on Euroopa Liidu esinduskogu. Sellel on 736 liiget. Omab seadusandlikku vetoõigust (kasutab seda ka). Võib avaldada komisjonile umbusaldust. Otsesed valimised toimuvad iga 5 aasta järel kõigis liikmesriikides. Mandaatide arv igast riigist sõltub rahvaarvust (väikeriikide kasuks on igale riigile kindlalt antud mingi arv kohti). Parlament kohtub Strassbourgis või Brüsselis. ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II7
497 657 344 11740 5061 3804 189 575 280 3310 2148 527 336 654 351 8534 3806 2219 226 691 363 7118 2456 2868 381 542 232 8851 4017 2602 304 457 185 6561 3575 1624 467 1055 591 10006 4587 3024 403 616 331 6488 4482 1929 564 960 527 13029 6774 3979 497 1068 556 10270 6156 2789 309 612 246 11284 4144 4700 140 638 342 3382 1641 988 496 736 407 11026 6080 2935 305 791 372 5727 2712 1317 283 523 240 7637 4540 1608 129 596 310 5264 1804 2186 324 784 362 7758 3073 2526 237 319 191 6030 3213 1317 309 700 310 7156 3013 1706 610 665 273 14776 6170 4107 423 525 197 11744 5159 3800 175 644 323 3310 2207 526 342 677 327 8531 3805 2219 219 697 354 7119 2475 2868 401 617 315 8851 4019 2602
Nõuded ja ettemaksed kokku 172 458 58 157 Lisa 4 Maksud Maksuliik 31.12.2008 31.12.2007 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks -79 068 0 58 157 0 Üksikisiku tulumaks 0 0 0 56 Sotsiaalmaks 0 1 736 0 6426 Töötuskindlustusmaks 0 8 0 175 Kokku -79 068 1 744 58 157 6 657 Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu võlg sisaldab töötajate detsembrikuu töötasudelt arvestatud makse summas 1 744 krooni, mille maksekohustus tekib 10.veebruaril 2009.a. 49 Lisa 5 Varud 31.12
1957 142 liikmesriikide parlamentide poolt delegeeritud saadikut 1973 Taani, Iirimaa ja Suurbritannia ühinemine: 198 saadikut Juuni 1979: parlament on otse valitav: 410 saadikut 1981 Kreeka ühinemine: 434 saadikut 1986 Hispaania ja Portugali ühinemine: 518 saadikut 1995 Austria, Soome ja Rootsi ühinemine: 626 saadikut 2004 "Idalaienemine", 10 uut liikmesriiki: 732 saadikut 2007 Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine: 785 saadikut 2009 Esimesed valimised EL-27: 736 saadikut 2014 Lissaboni lepingu kohaselt 750 + 1 (president) saadikut. · Igast liikmesriigist maksimaalselt 96 ja minimaalselt 6 saadikut. · Ametnikkond (peasekretariaat + fraktsioonid): ca 6500 teenistujat Euroopa Parlament- kohatde jaotus Euroopa Parlament fraktsioonid 30 · Kohtade jaotus erakondade vahel: (sügis 2004) kevad 2013 Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid) (EPP) (268) 270
2065 2216 Karp Kalev Lääne-Viru 04:57:41 M17 1557 1216 Kask Hans-Kristjan Tartu 04:23:29 M17 1780 2686 Kelder Oliver Võru 04:35:52 M17 574 2814 Kelk Kristjan Harju 03:34:29 M17 563 2469 Kiitam Ivar Tallinn 03:34:14 M17 576 736 Kivistik Kristjan Viljandi 03:34:37 M17 1338 2322 Koolmeister Jaan Hiiumaa 04:11:56 M17 2320 2633 Kruus Kristo Tartu 05:35:55 M17 364 2526 Kuusma Maikel Tartu 03:22:00 M17 1932 1837 Kürsa Karl Tartu 04:48:09 M17 430 2618 Laas Martin Tartu 03:27:14 M17
497 657 344 11740 5061 3804 189 575 280 3310 2148 527 336 654 351 8534 3806 2219 226 691 363 7118 2456 2868 381 542 232 8851 4017 2602 304 457 185 6561 3575 1624 467 1055 591 10006 4587 3024 403 616 331 6488 4482 1929 564 960 527 13029 6774 3979 497 1068 556 10270 6156 2789 309 612 246 11284 4144 4700 140 638 342 3382 1641 988 496 736 407 11026 6080 2935 305 791 372 5727 2712 1317 283 523 240 7637 4540 1608 129 596 310 5264 1804 2186 324 784 362 7758 3073 2526 237 319 191 6030 3213 1317 309 700 310 7156 3013 1706 610 665 273 14776 6170 4107 423 525 197 11744 5159 3800 175 644 323 3310 2207 526 342 677 327 8531 3805 2219 219 697 354 7119 2475 2868 401 617 315 8851 4019 2602
Kui te ei leia otsitavat tootjat pe- rekonnanime alt, vaadake ees- Olen püüdnud pakkuda leksikonis esindatud tootjate kohta põhilist in- nime järgi, sest mõni erand võib formatsiooni, millele lisandub 736 pudelipildi ja autori subjektiivse mait- siiski olla (näiteks Jean Léon – sekirjeldusega veini. Lisaks neile on artiklites infot ka tootja teiste veinide mis on pseudonüüm ja rohkem na- Väärt veinimeister Dom Pérignon. Tema kohta. Maitsekirjeldus on lihtne, kasutatud on vaid kõige üldisemaid veini- gu kaubamärk; Michel Torino on leiutatud viis mullid pudelisse vangista-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
