Milline naine on kangelane? Tõusen hommikul ning panen televiisori tööle,esimene asi,mis mulle sealt vastu vaatab on reklaam.Reklaam uuest filmist,mis peagi kinodes jooksma hakkab,- see on ,,Ämblikmees 3".Kohe meenub mulle aeg,mil olin alles 5-6 aastane ja uskusin tõesti superkangelastesse,tohututeks iidoliteks olid:ämblikmees,batman,mootorrattur hiired ning ninja kilpkonnad.Kuid kuhu jäävad naiskangelased? Kas tõesti peab suurte tegude tegemiseks olema meessoost?Ainus naissoost kangelane,kes hetkel meelde tuleb on pr.Imeline.Kas alati peab olema kangelane see,kes suudab mõne ,,kurja tegelase" plaanid nurjata või järjekordselt maailma päästa? Mina nimetaksin kangelasteks kõiki naisi,kes suudavad oma lapsed tublideks ja töökateks üles kasvatada,nende kõrval veel maja korras hoida ning ehk ka loomade eest hoolitseda.Iive tõstmine on heategu,lapsest tööka ja aktiivse inimese kasvatamine,aga kange...
,,Lugu Igori sõjaretkest" Üldine taustainfo Vana-Vene kirjanduse geniaalne teos on loodud juba rohkem kui kaheksa sajandit tagasi 1185. ja 1187. aasta vahel tundmatu autori poolt. Eesti keelde tõlgitud aastal 1965. Teos on 97-leheküljeline. ,,Lugu Igori sõjaretkest" pole eepos, tööd peetakse oma sünniajas pigem zanriväliseks teoseks. Kuna sel ajal valitses Venemaal kaks zanrisüsteemi, kirjanduslik (kuhu kuulusid religioolise suundumusega tööd) ja folkloorne. "Lugu Igori sõjaretkest" aga oma ajaloolise ja patriootilise enesetunnetusega ei sobinud kummassegi. Kõigepealt oli teos kirjutatud vanavene keeles ja seda hakkas tõlkima krahv Aleksei Mussin-Puskin. 1800 ilmus esimene ümberpanek ja sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. 1812. aastal sõda Napoleoniga ei põlenud üksnes Moskva linn, vaid ka krahv Mussin-Puskini üliväärtuslikud vanavene käsikirjad. "Lugu Igori sõjaretkest" meenutab paljusid sama ajastu Lääne-Euroopa eeposi. Si...
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr 7: veebiallikate kirjeldamine Ülesandeks on koostada 8 veebiallika kirjeldused, igaühe kohta kaks kirjeldust: 1. Iga etteantud veebiallika kohta tuleb koostada nõuetele vastav allikakirje (abiks õppematerjal). 2. Iga etteantud veebiallika kohta tuleb koostada dublin core kirje (abiks õppematerjal). Standardis olevast 15 elemendist tuleks kindlasti kasutada järgmisi: Title, Creator, Subject, Description, Publisher, Contributor, Date, Format, Identifier, Language, Rights. Ehk eesti keeles: Pealkiri, Autor, Teema ja märksõnad, Kirjeldus, Väljaandja, Kaasautor, Daatum, Vorming, Inforessursi identifikaator, Keel, Õigused Kirjeldused tuleb koostada järgmiste veebiallikate kohta: 1. http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-mind/ Allikakirje: Vaarik, D. (2011). Turg sundis mind! Kasutatud 05.11.2015 http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-...
Muud lühiajalised nõuded 3 410 342 200 189 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 11 925 000 845 000 Ettemaksed teenuste eest 39 221 40 469 Varud 4 4 759 703 4 226 511 Käibevara kokku 11 725 778 8 909 450 Sidusettevõtete aktsiad või osad 5 956 882 862 747 Kinnisvarainvesteeringud 6 3 317 726 3 431 726 Materiaalne põhivara 7 14 135 160 13 854 000 Põhivara kokku 18 409 768 18 148 473 AKTIVA KOKKU 30 135 546 27 057 923 PASSIVA Laenukohustused 8 1 123 615 1 258 719 Võlad tarnijatele 3 241 554 2 895 447 Võlad töövõtjatele 10 370 000 260 000 Maksuvõlad 11 160 800 148 500
Metskits Raplamaa 1369 Metssiga Raplamaa 1161 Metssiga Läänemaa 1133 Metskits Harjumaa 1079 Metskits Läänemaa 1039 Metssiga Harjumaa 1018 Metskits Järvamaa 941 Rebane Saaremaa 867 Metskits Saaremaa 726 Põder Harjumaa 720 Põder Läänemaa 526 Rebane Harjumaa 503 Kobras Harjumaa 474 Kobras Järvamaa 406 Põder Raplamaa 399 Metssiga Hiiumaa 386 Põder Saaremaa 353 Metskits Hiiumaa 373
kindl. - kogumispens. - tulumaks 6672,6 15679,5576 6732 15814,932 6949,8 16311,3048 7128 16717,428 8827,5 20590,64 2395,8 5932,6008 3168 7692,468 3187,8 7737,5928 3187,8 7737,5928 3207,6 7782,7176 3227,4 7827,8424 3227,4 7827,8424 726 2094,4 825 2352,7 2250 2,80% 2% 21% 33% x y z a b 35° 55° 1 2,5 -1,5 Suurus Exceli valem Valem K L M
Palmer Copany kasutab oma arvestuses soetusmaksumuse meetodit, kuna bilansis on kajastatud investeering Stevens Company-sse soetusmaksumuses ($ 1 000 000). B. 31.12. 2001 kanded konsolideeritud aruannete töötabelis. Raamatup.väärt Reaalväärt Hinnaerine us us vus Raha 90 726 90 726 Nõuded ostjate vastu 200 000 200 000 Varud 160 000 210 000 50 000 Seadmed 300 000 390 000 Akumuleeritud kulum (seadmed) -100 000 -130 000 Seadmete neto väärtus 200 000 260 000 60 000
EESTI MEREAKADEEMIA ******** KF-31 K A L A D E VA K T S I N E E R I M I N E Referaat Juhendaja: Priit Päkk Tallinn 2012 Sissejuhatus Kala immuunsüsteemi tugevdamise peamiseks vahendiks on vaktsineerimine. Eestis on seni vaktsineeritud vaid meresumpadesse viidavat kala vibrioosi ja furunkuloosi vastu. Haigustele vastupanuvõimet aitab tõsta ka immuno stimulantide lisamine sööda sisse samuti haiguskindlust püütakse suurendada ka tõuaretuse abil. Suuremas osas pidamistingimuste optimeerimine aitab ära hoida kalade stressi, ebakvaliteetne sööt, hapnikupuudus, liiga suur asustustihedus ja muud ebasoodsad olud suurendavad kala vastuvõtlikkust haigustele, ja neid tuleb vältida, et kalad püsiksid elujõus ning terved. Vaktsineerimi...
TAIME JA LOOMARAKKUDE EHITUS JA TALITLUS Koostas Leelo Lusik Are PK 2014 Iga organism koosneb rakkudest Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakud on nähtavad mikroskoobiga Loomarakk ja taimerakk Mis on taime- ja loomarakkudel ühist? Ümbritseb ja kaitseb rakke RAKUMEMBRAAN Laseb valikuliselt aineid raku sisse ja rakust välja Mis on taime- ja loomarakkudel ühist? RAKUPLASMA Seob raku ühtseks tervikuks ja tagab selle osade koostöö Organellides toimuvad mitmesugused ainevahetusreaktsioonid: süntees ja lõhustamine Rakuplasmasse kogunevad mitmesugused raku elutegevusel ...
2003 598 205,6 2003 602 200,0 2003 603 158,3 2003 608 64,0 2003 613 200,0 2003 630 215,0 2003 637 300,0 2003 641 200,0 2003 642 200,0 2003 644 240,0 2003 645 126,7 2003 646 150,0 2003 654 220,0 2003 655 210,0 2003 658 150,0 2003 661 154,8 2003 701 240,0 2003 702 366,7 2003 703 354,8 2003 704 244,4 2003 706 200,0 2003 707 133,3 2003 712 140,0 2003 714 333,3 2003 717 200,0 2003 718 155,0 2003 726 200,0 2003 728 300,0 2003 729 266,7 2003 731 110,0 2003 735 200,0 2003 736 200,0 2003 747 160,0 2003 748 300,0 2003 749 120,0 2003 751 120,0 2003 753 200,0 2003 754 200,0 2003 755 140,0 2003 757 150,0 2003 761 112,0 2003 767 168,0 2003 768 300,0 2003 769 250,0 2003 776 260,0 2003 777 216,7 2003 778 400,0 2003 780 280,0 2003 781 162,5 2003 787 200,0 2003 790 150,0
Gooti stiil · See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. · Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. · arhitektuur oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. · võteti kasutusele teravkaar, mis avaldas seintele ümarkaarest väiksemat külgsurvet. · Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali k...
1094 Confidence Level(95,0%) 81,59782 609 alumine usalduspiir 760,8215 354 ülemine usalduspiir 924,0172 824 1273 n= 62 829 klasside arv= 7,874008 9 854 haare= 1532 1388 klassisamm= 194,5642 200 1074 549 1049 1178 1159 456 461 525 544 895 726 summa: 1010 622 842 Tunnuse kirjeldus: 797 Tegemist on diskreetse tunnusega, mille väärtused kuuluvad vahemikku 400-2000. 914 Keskväärtus on 842,42. 1009 Andmete mediaan on 832,5. 744 Mediaani ja keskväärtust võib lugeda ligilähedaselt võrdseteks. 617 Tegemist ei ole normaaljaotusega. 754 570 1353 908 733 417 847 454 495 660 531
Krediidi 1375 1375 1375 1375 1375 1375 tagasimakse Elektri kulu 100 100 100 100 100 100 Vee kulu 76 76 76 76 76 76 Kulud kokku 2375 2375 2375 2375 2375 2375 Rahavoogude prognoos ( 2011 aasta 2-4 kvartal; 2012) Nimetus 2 kvartal 3 kvartal 4 kvartal 1 kvartal 2 kvartal 3 kvartal Algjääk 28 011 35 916 43 821 51 726 59 631 67 536 Tulud teenuselt 5010 5010 5010 5010 5010 5010 Tulud kokku 5010 5010 5010 5010 5010 5010 Kasutada olev raha 35 916 43 821 51 726 59 631 67 536 75 441 Liisingumakse 824 824 824 824 824 824 Krediidi tagasimakse 1375 1375 1375 1375 1375 1375
Interneti kasutatavus Eesti elanike hulgas (seisuga kevad 2008) Eesti elanikest vanuses 15-74 aastat on * internetikasutajaid 66% (on kasutanud Internetti viimase 6 kuu jooksul) * Interneti paljukasutajaid 52% (st on kasutanud Internetti uuringule eelneval nädalal vähemalt viiel päeval) Koduarvuti ja internetiühenduse omamine Eesti leibkondades * 52% peredest omab koduarvutis internetiühendust Eestis on 15-74-aastaseid arvutikasutajaid 69%1 ehk ca 726 000 ja internetikasutajaid 66%2 ehk ligikaudu 689 000 inimest. Viimase aastaga on lisandunud selles vanuserühmas ca 20 000 arvutikasutajat ja ligikaudu 28 000 internetikasutajat. Enamik arvuti- ja internetikasutajatest kasutab neid regulaarselt 91% arvutikasutajatest kasutab arvutit ja 90% internetikasutajatest kasutab internetti vähemalt kord nädalas. Kuna uuringu sihtrühm on aastaga kahanenud, siis protsentuaalselt väga suuri muutusi toimunud pole
(Püha Tarkuse katedraali) ehitamine. Pärast seda, kui moslemid 1453. aastal linna vallutasid, muudeti see moseeks. Riigi teine keskus tekkis Põhja-Itaalias Ravennas, kuhu rajati San Vitale katedraal. Teaduse vallas oleks suurimaks saavutuseks 4-osaline õigusdokument CORPUS IUS CIVILIS. See sisaldas Rooma õigust ja Justinianuse enda valitsemise ajal välja antud õigusakte. Kodusõda Bütsantsis Bütsantsi ajaloo üheks tähtsamaks sündmuseks on aastatel 726 843 toimunud kodusõda (ka pildisõda). Tüli puhkes ikoonide ehk pühapiltide pärast. Ikoonide (kreeka k eikon pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt
(Püha Tarkuse katedraali) ehitamine. Pärast seda, kui moslemid 1453. aastal linna vallutasid, muudeti see moseeks. Riigi teine keskus tekkis Põhja-Itaalias Ravennas, kuhu rajati San Vitale katedraal. Teaduse vallas oleks suurimaks saavutuseks 4-osaline õigusdokument CORPUS IUS CIVILIS. See sisaldas Rooma õigust ja Justinianuse enda valitsemise ajal välja antud õigusakte. Kodusõda Bütsantsis Bütsantsi ajaloo üheks tähtsamaks sündmuseks on aastatel 726 843 toimunud kodusõda (ka pildisõda). Tüli puhkes ikoonide ehk pühapiltide pärast. Ikoonide (kreeka k eikon pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt
PRAKTILISED TOIMINGUD VÕLGADE SISSENÕUDMISEL JA VIIVISTE ARVESTAMISEL Lektor vandeadvokaat Annika Vait Tänane esineja Annika Vait on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis. Ta on läbinud õigusalase praktika mainekas Londoni advokaadibüroos Pinset & Masons. Hetkel töötab ta advokaadibüroos Glikman & Partnerid vandeadvokaadina ning tehingute valdkonna juhina. Moderaator Brit Peterson, koolitusfirma Addenda OÜ turundusjuht Veebiseminari kodukord Et näha slaide suuremalt, vajuta aknal suurendamise nupule ning näed ettekannet kogu ekraani ulatuses Paremaks kuulamiseks kasuta kõrvaklappe Heli valjemaks ja vaiksemaks saad muuta oma arvutist või kõrvaklappide juhtme küljes olevast konsoolist. Küsimuste esitamine PRAKTILISED TOIMINGUD VÕLGADE SISSENÕUDMISEL JA VIIVISTE ARVESTAMISEL Lektor vandeadvokaat Annika Vait Mill...
2003 373 200,0 Vastused vormistada tekstina lühidalt vastusekasti. 2003 382 200,0 2003 387 200,0 2003 412 200,0 2003 426 200,0 2003 473 200,0 2003 513 200,0 2003 518 200,0 2003 524 200,0 2003 539 200,0 2003 541 200,0 2003 543 200,0 2003 579 200,0 2003 597 200,0 2003 602 200,0 2003 613 200,0 2003 641 200,0 2003 642 200,0 2003 706 200,0 2003 717 200,0 2003 726 200,0 2003 735 200,0 2003 736 200,0 2003 753 200,0 2003 754 200,0 2003 787 200,0 2003 791 200,0 2003 800 200,0 2003 802 200,0 2003 805 200,0 2003 815 200,0 2003 598 205,6 2003 173 205,7 2003 803 207,0 2003 332 210,0 2003 655 210,0 2003 354 214,3 2003 630 215,0 2003 557 216,0 2003 777 216,7 2003 270 220,0 2003 306 220,0 2003 529 220,0 2003 654 220,0 2003 432 224,0 2003 505 224,0
1999 718 2 360 180 2001 719 0,3 60 200 1999 719 0,5 150 300 2000 719 0,8 150 187,5 1999 723 1,75 440 251,4286 2000 724 1 140 140 2002 724 1 160 160 2001 724 1 180 180 1999 724 1,5 234 156 2001 725 0,26 40 153,8462 1999 725 0,5 40 80 2000 725 0,5 50 100 2002 725 0,3 54 180 2002 726 0,5 100 200 2001 726 0,5 140 280 2000 726 0,8 144 180 1999 726 1,6 340 212,5 1999 727 0,5 120 240 1999 728 3 380 126,6667 2000 728 2,5 390 156 2001 728 2,5 400 160 2002 728 2,5 750 300 2002 729 0,3 80 266,6667 1999 729 0,4 80 200 2001 729 0,3 84 280 2000 729 0,3 90 300 2002 730 0,3 30 100
VARAKESKAEG. EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE. Kontrolltöö nr 1. Mis on keskaeg. (Sissejuhatus lk 71-73; Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond. Lk 80-83, Peatükk 11). Suur rahvasterändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsimajäämine. Hunnid. (Konspekt). 15 ja 16. Ida-Rooma riik ehk Bütsants 395-1453. 10 ja 12. Frangi riigi kujunemine. Frangi riik karolingide ajal.. (Lk 74-79 ja 90-91) 1) Missuguseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja milliseid sündmusi peetakse keskaja lõpuks? Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist, Marcus Aureliuse surma või aastat, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,või Ida- Rooma riigi teket. Keskaja lõpuks peetakse Bütsantsi vallutamist või Kolumbose ameerikasse jõudmist. 2) Täida tabel. Lisa sündmus. Keskaja algus Keskaja lõpp 313. a. 1453. a. ...
Linnalise Vanuserühmad 10 807 1 488 5 024 4 293 d asulad kokku Alla 20 457 372 85 0 20-24 2 105 514 1 261 329 25-29 3 726 335 1 556 1 834 30-34 2 780 190 1 249 1 341 35-39 1 453 69 737 647 40 ja vanemad 286 8 136 142 Maa- Vanuserühmad
suurte sisserändajate põlvkondade jõudmist oma eluea lõppu. Joondiagramm 2. Ida-Virumaa surmade arvud eri stsenaariumites. Optimistlik stsenaarium Pessimistlik stsenaarium Baasstsenaarium Tõenäoline stsenaarium Rahvaarv 2017a. 142958 142958 142958 142 958 2040a. 93336 75436 84612 82 598 Sünnid 2017a. 1450 726 1184 2040a. 724 313 570 Surmad 2017a. 1957 1950 1953 2040a. 2055 2159 2179 Tabel 1. Rahvaarv Ida-Virumaal 2017-2040. TFR (total fertility OEI (life Rändesaldo rate) expectancy)
Tabel 2. Peamiste põllumajandussaaduste tootmine Eestis (tuh. t) Teravili Kartul Piim Realiseeritud loomi (tapakaalus) 1940 655 1223 782 72 1945 370 695 393 30 1950 522 1140 508 54 1955 228 835 558 62 1960 301 1303 857 100 1965 591 1481 955 107 1970 595 1414 1025 136 1975 922 1216 1181 162 1980 952 1146 1170 196 1985 726 833 1260 217 1989 967 864 1276 229 Põllumajanduse tootmistaseme kõikumisi erinevatel perioodidel iseloomustavad peamiste saaduste koguste muutused (tab. 2). Rasketel perioodidel püsis enam-vähem põhiliste toiduainete, kartuli ja piima tootmise maht, eeskätt elanike majapidamiste toel. Hiljem kartulikasvatus vähenes kõrge tööjõunõudluse ja vähese mehhaniseerituse tõttu. Taimekasvatuses asuti 1970
Maailmamere keskmine sügavus on 3711m, keskmine soolsus 25 promilli, keskmine temperatuur pinnakihis 17,5 kraadi (27-29kraadi ekvaatori piirkonas, kuni 1,9 kraadi polaaraladel, 2-4kraadi süvavees). Maailmamere väiksemad osad on: mered, lahed ja väinad Meri suhteliselt ruur maailmamare osa, mis lõikub maismaasse või mida avaookeanis eraldavad saared. Vahemeri jaotub ise mitmeks mereks. Pindalalt võivad mered olla väga erineva suurusega Filipiini meri 5 726 000 km2, Valgemeri 90 000km2. 1 Merede veereziim erineb ookeani vee omast maisamaa läheduse ja ookeanist eraldatuse tõttu. Maismaa mõju avaldub jõgede ja kliima kaudu. Eraldatus takistab veevahetust. Merede kliima on ookeaniga võrreldes mandrilisem. Veetemperatuuri kõikumised on suuremad kui ookeanis. Merede soolsus sõltub mageda vee bilasist: + positiivne jõed, sademed, jääsulamine
VAESUS Sotsialoogia iseseisev töö Tartu 2009 ,,Vaesus ja selle mõõtmine. Vaesuse suundumused Eestis" Vaesus on oluline sotsiaalne probleem kogu maailmas, sealhulgas ka arenenud riikides. Käesoleva ülevaatega tutvustame suhtelise vaesuse, absoluutse vaesuse ja elatusmiinimumi mõisteid ning näidatame, kuidas tarbimiskaalude valik mõjutab erinevate leibkonnatüüpide vaesuse näitajaid. Vaesuse määratlused ja mõõtmisviisid: Vaesust võib määratleda nii inimeste, leibkondade kui ka riikide tasemel. Maailmas on nii rikkaid kuid vaeseid riike, kusjuures Euroopa riigid on enamasti jõukad ja seal on suurema osa inimeste elujärg heal tasemel. Siiski pole vaesus Euroopaski tundmatu. Vaesus on mitme mõõtmeline mõiste, kusjuures vaesuse erinevad komponendid on omavahel seotud majanduslikult vaene isik on sageli halvem tervisega, s.t. on ka tervise poolest vaene, rahalises kitsikuses pere lapsed jäävad tihti ilma hea hariduseta, m...
7. Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) 7 5 SUURIMAD OMAVALITSUSED Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 6 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed
Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni) Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni) Oulu lään (Oulun lääni) Lapimaa lään (Lapin lääni) Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) Suurimad omavalitsused Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 7 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300
MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal arkosoolium - haud katakombi seinas kaarekujulise orvaga selle kohal, sageli kaunistatud figuraalsete ja ornamentaalsete motiividega orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga, adorant grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessanssis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, risrimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol - hinerahu hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal ...
TURISMI PLANEERIMINE Seiklusturism ja sellega seotud riskid Pärnu 2003 Koostas: Pärnu Kolledzi 3. kursuse üliõpilane Kristiina Viilik [email protected] Allikad: Karin Weber, Outdoor adventure tourism, Annals of Tourism Research, vol. 28, No. 2, pp. 360-377, 2001; Tim A. Bentley, Stephen J. Page, Scoping the extent of adventure tourism accidents, Annals of Tourism Research, Vol. 28, No. 3, pp. 705-726, 2001; Simon Robinson, Jeff Chu, The going gets tougher, Time Atlentic, 10/30/2000, Vol. 156, Issue 18. Pidevalt rõhutatakse sihtkoha arendamisel tähelepanelikult kliente (potentsiaalseid ja juba olemasolevaid) jälgima n...
scale method of measuring intelligence. J. Applied Psychology, 1,111-122. Army Testing Project 1. Test peab olema grupitest. 2. Mõõtma võimekust, mis sõltuks võimalikult vähe haridusest. 3. Test peab olema kasvava raskusega: lihtne madala võimekusega, raske kõrge võimekusega inimestele. 4. Testimise aeg peab olema kuni 1 tund. Army Alpha Test:8 alltesti (verbaalsed ülesanded) Army Beta Test:7 alltesti (m.verbaalsed ülesanded) 1919 aasta alguseks oli testitud 1 726 966 meest. M.A.=13.08 a.; 47.3 % on vaimselt alaarenenud C. David Wechsler (1896-1981) 1932-1967 New York Bellevue Psychiatric Clinic 1939. Wechsler, D. The Measurement of Adult Intelligence. Baltimore: Williams & Wilkins 1933. Wechsler-Bellevue Intelligence Test. 1949. Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC). 1966. Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence (WPPSI). hälbiv IQ = saadud punktisumma / grupi keskmise punktisummaga D
Inglismaa Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a p...
scale method of measuring intelligence. J. Applied Psychology, 1,111-122. Army Testing Project 1. Test peab olema grupitest. 2. Mõõtma võimekust, mis sõltuks võimalikult vähe haridusest. 3. Test peab olema kasvava raskusega: lihtne madala võimekusega, raske kõrge võimekusega inimestele. 4. Testimise aeg peab olema kuni 1 tund. Army Alpha Test:8 alltesti (verbaalsed ülesanded) Army Beta Test:7 alltesti (m.verbaalsed ülesanded) 1919 aasta alguseks oli testitud 1 726 966 meest. M.A.=13.08 a.; 47.3 % on vaimselt alaarenenud C. David Wechsler (1896-1981) 1932-1967 New York Bellevue Psychiatric Clinic 1939. Wechsler, D. The Measurement of Adult Intelligence. Baltimore: Williams & Wilkins 1933. Wechsler-Bellevue Intelligence Test. 1949. Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC). 1966. Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence (WPPSI). hälbiv IQ = saadud punktisumma / grupi keskmise punktisummaga D
Inglismaa Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a p...
Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17. märts 1861 Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg
14 http://www41.statcan.gc.ca/2008/4006/grafx/htm/ceb4006_000_map1-eng.htm 2007. aastal oli Kanadas 72212 km raudteid, sh. 31 km elektriraudteed. Raudtee teenuse kogutulu oli 2006. aastal 10,4 miljardit dollarit, kuid ainult 2,8% sellest moodustas reisijateveo tulu. Reisijatevedu raudteel moodustab ainult 0,2% reisijateveost maanteedel. Kanadas on 26 riikliku lennujaamade süsteemi (National Airports System) kuuluvat lennujaama, 726 sertifitseeritud lennuvälja ning 1700 väiksemat maandumise- õhkutõusmise kohta. Eestist Kanadasse on võimalik reisida ainult kas lennukiga või laevaga. Lend Tallinnast Torontosse kestab koos ümberistumistega Helsingis ja Londonis kokku 16,5 tundi ning kokku on see teekond ca 7600 km 15 NAS lennujaamad http://www.tc.gc.ca/eng/programs/airports-mapcaa-64.htm
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
esialgu piirialad, hiljem ka teisi piirkondi sõdurtalupoegadega (stratiootidega), kes olid kohustatud põlvest - põlve armees teenima. Reformi eesmärgiks oli tagada: 1. stabiilne talupoegadest armee 2. stabiilne maaharimine 3. stabiilne maksude laekumine Reformide käigus taasühendati tsiviil- ja sõjaväeline haldus, riik jaotati teemideks (teem - armeekorpus), mida juhtis strateeg. 3. Ikonoklasm - 726 843 Perioodi iseloomustas ikonoklasm (pilditüli) ikonoklastide (pildirüüstajad) ja ikonoduulide (pildikummardajad, pildiorjad)vahel. Esimesed eitasid pühapiltide liigset austamist, olid vastu kiriku suurele maaomandile, teised pooldasid senise traditsiooni jätkamist. Ühtlasi oli tegemist poliitilise võitlusega, kus ikonoklastid tuginesid provintsiaadlikele, ikonoduulid aga aga suurlinnade elanikele. Isauruste dünastia valitsejad keelasid Moosese pildikeelule toetades
Kulutused seadmete jooksvale remondile Jooksvale remondile kulub keskmiselt 4...5% seadmete maksumusest. Valin 4%. Ehk 87600x0,04 = 3504 € Kulud seadmete amortisatsioonile Seadmete amortisatsioonile arvestatakse hinnanguliselt 8...12% aastas, valin 10% aastas. Ehk 87600x0,1 = 8760 € Kulutused instrumentidele Kulutused instrumentidele on toodut tabelis 9, kokku läheb aastaprogrammi täitmiseks 726 €. Kulutused väheväärtuslikule ja kiiresti riknevale inventarile Kiirestikuluva ja väheväärtusliku inventari kuludeks arvestataks aastas 65 € ühe põhitöölise kohta. 3x 65 = 195 € 67 Kulutused abimaterjalidele Abimaterjalide maksumuseks arvestatakse 52 € ühe pingi kohta.Kokku on kuus pinki.
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekand...
Ventspils 200 000 5225 1044 Kaliningr 151 047 112 528 72 489 44 687 27 871 ad Riia 130 715 168 978 150 000 132 074 127 459 Tallinn 127 459 127 585 113 081 99 629 87 912 Gdansk 77 473 70 014 43 739 22 537 20 136 Turu 21 000 18 312 20 962 30 062 24 643 Stockhol 38 000 33 726 34 244 36 289 m 8 Konteinerveod maismaal Konteinerveod Eesti raudteel Seoses konteinervedude kasvuga Eesti sadamates on kasvanud ka veomahud raudteel. Esmakordselt vedas Eesti Raudtee üle tuhande konteinerühiku 2006. aasta märtsis[1], kuid 2010. aastaks loodab raudtee-ettevõte konteinervedude mahtu 150 000 TEU-ni kasvatada[2]. Eesti Raudtee statistika järgi vedas ettevõte 2006
Euroopa kujunemine keskajal 1. Keskaja mõiste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNN...
Kunstiajalugu 1. Hanukka Rõõmupüha. 2. saj. e.Kr oli Jeruusalemm hellenistliku Süüria kuninga Antiochos IV ülemavõimu all. Puhkes Juudas Makabeuse juhitud ülestõus ning 165. aastal e.Kr Jeruusalemm vabastati. Tempel, mida vahepeal olid rüvetanud paganlikud kujud, tuli puhastada ja uuesti pühitseda. Puhastamise ajal olevat Makabeuse sõjamehed leidnud üheainsa tillukese pühitsetud õli kannu. Sellest õlist oleks piisanud ainult üheks päevaks, et säilitada tuluke Seaduselaeka ees. Juhtus aga ime, ning seda õli jätkus tervelt kaheksaks päevaks, kuni leiti täiendav kogus. Siis kuulutas Makabeus välja kaheksapäevased pühad hanukka (pühitsemine). Selle ajal süüdatakse juudi kodudes igal õhtul üks täinedav küünal, nii et viimasel päeval siravad üheksaharulisel küünlajalal kõik üheksa leeki (üheksas küünal põleb algusest saati, sellega süüdatakse ülejäänud küünlad teenerküünal). Liikuv püha, muidu k...
1960 301 1303 857 100 1965 591 1481 955 107 1970 595 1414 1025 136 1975 922 1216 1181 162 1980 952 1146 1170 196 1985 726 833 1260 217 1989 967 864 1276 229 1. Põllumajandus: Eesti oli kuni 1930-ndate aastateni agraarmaa (e. valdavalt põllumajanduslik maa). Ligikaudu 2/3 elanikkonnast elas maal ja oli seotud põllumajandusega: - Põhiliseks turule tootjaks olid mõisad- suurmajandid, kellele kuulus ligikaudu pool põllumaast ning kes kasutasid palgalist tööjõudu.
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
WWW: Rudolf Linnaste Maailmas on keskmiselt vaja inimese kohta 2,18 tinglikku pinnaühikut, et olla ökoloogiliselt tasakaalus. Eesti pindalast 4 522 726 ha on moodustavad metsaga kaetud ja põllumajandusmaad kokku 81,3%, mis teeb süsinikku siduvaks pinnaks 3 676 976 ha, jagades selle rahvaarvuga 1 370 500 (Eesti inimarengu aruanne 2000), saame inimese kohta 2,68 ha produktiivset maad. Meil on looduslike tingimuste poolest eeldus olla ka ökoloogiliselt tasakaalus. Kuid millest tuleb siis maailma keskmise säästva taseme 2,18 tingliku pinnaühiku ületamine enam kui 3 korda (eestlase jalajälg on 7,12 tinglikku pinnaühikut)?
10 229 583 20 602 1 323 951 4 858 0 13 988 0 28 832 2 976 3 822 22 675 28 778 4 044 479 10 088 1 805 372 260 0 5 787 229 11 516 1 309 0 4 196 6 5 668 179 15 573 894 2 057 5 535 2 062 8 796 793 14 984 1 987 1 582 1 319 578 38 181 505 65 072 7 240 1 776 13 813 3 024 55 648 0 83 800 4 856 3 296 20 527 678 4 423 726 11 818 0 0 1 026 0 29 115 2 269 58 123 4 209 5 405 14 329 1 202 10 797 540 20 816 5 203 0 6 720 660 10 833 629 23 769 0 1 598 7 030 0 20 055 0 36 491 7 844 2 559 37 084 13 068 5 641 494 12 967 1 764 667 785 147 7 820 0 17 946 1 264 3 187 18 108 2 628 8 736 1 564 15 885 1 294 732 991 206
2 Espoo 231 704 312 745 3 Tampere 204 337 523,4 391 4 Vantaa 187 281 240,84 772 5 Turu 174 868 243,4 716 6 Oulu 128 962 369,43 337,5 7 Lahti 98 413 134,95 730,1 8 Kuopio 90 726 1127,4 80 9 Jyväskylä 84 434 105,9 789 10 Pori 76 144 503,17 150,83 11 Lappeenranta 59 073 758 77,7 12 Joensuu 57 858 1173,4 49,1 13 Rovaniemi 57 835 7600,73 7,6 14 Vaasa 57 241 183 311,2
Dublin ……….. area has a several schools and other educational authorities which will make the “Your Fitness” plan a special offers and discounts to attract students. Table: Market Analysis Potential Customers Year 1 Year 2 Year 3 Year 4 Year 5 Growth 1.Young urban professionals 600 660 726 798 877 10% 2.Bodybuilders 300 330 363 399 439 10% 3. Students 200 220 244 268 294 10% 4. Others 100 110 121 133 146 10%
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
