"Pole olemas halba ilma, on vale riietus". Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 km/t 585 634 686 739 792 845 898 950 1003 1056 Kiirus 11 km/t 639 697 755 814 872 930 988 1046 1104 1162 Kiirus 12 km/t 762 792 858 924 990 1056 1122 1188 1254 1320 1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile 1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3
Tallinn Tallinn Tartu Tartu Narva jõgi 1999.jpg Narva 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7% 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80% 3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9% 4 Kohtla-Järve Ida-Virumaa 47 679 8 479 17,8% 5 Pärnu Pärnumaa 45 500 36 112 80% 6 Viljandi Viljandimaa 20 756 18 995 91,5% 7 Sillamäe Ida-Virumaa 17 199 719 4,2% 8 Rakvere Lääne-Virumaa 17 097 14 496 84,8% 9 Maardu Harjumaa 16 738 3 331 20% 10 Valga Valgamaa 14 323 8 970 62,6% 11 Kuressaare Saaremaa 14 925 14 548 97,5% 12 Võru Võrumaa 14 879 13 414 90% 13 Jõhvi Ida-Virumaa 12 112 4 022 33,2% 14 Haapsalu Läänemaa 12 054 9 587 80% 15 Paide Järvamaa 9 642 8 683 90%
(ESTL 2006/ amor.ee/ Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus, 2. peatükk, 6) 2.1. ABORTIDE KOGUARV Tabelist 1 on näha, et abortide üldarv on Eestis aasta-aastalt vähenenud. Kui aastal 1992 oli abortide arvuks 28 403, siis 2010-ndaks aastaks oli see 9114, mis tähendab, et abortide arv selle ajavahemikul on langenud 19 289 abordi võrra. Aasta Abortide koguarv Eestis 1992*** 28 403 1996 19 464 2006 11 647 2007 11 144 2008 10 719 2009 9720 2010 9114 *** Eesti Meditsiinistatistika Büroo andmed Võin tõdeda, et tendents abortide vähenemise suunas pärast Eesti taasiseseisvumist on olnud märgatav. Aastal 2007 tehtis Eestis 11 114 aborti. Seega praeguseks on abortide kiires vähenemine aeglustnud. Suurim areng oli aastatel 1992-1996, mis koguarv väheneb ligi 9000 abordi võrra. (Eesti Abordiregister 1992-2010) 2.1. ABORDI VÄHENEMISE MÕJUTEGURID
Segavilja pindala osakaal toodang kogu Toetused kasvupinna Segavilja kasvupinnast, Toetused kokku, kasvupinna Investeering kokku, kohta, kg/ha kasvupind, ha % kr kohta, kr/ha kr X5 X6 X7 X8 X9 X10 380,100615 21,60 12,073784 86 719 484,734489 720 439 405,091666 22,60 18,093027 51 711 413,986070 84 492 94,946809 21,00 5,585106 89 585 238,257979 102 000 51,245085 13,00 1,703801 341 721 447,865007 198 000 564,705882 12,50 24,509804 33 597 658,764706 135 000
Rahvajutt pajatab, et tammes elanud tulevaim, keda kutsuti Lauritsaks. Tamme ümbermõõt on 825 cm, kõrgus 16 m ja ligikaudne vanus üle 680 aasta. 2. Jakobi tamm kasvab Urvaste kihelkonnas Kuldre koolist lõuna pool Jakapi talu lähedal künkanõlval. Ümbermõõt on 775 cm, kõrgus 19 m ja vanus umbes 450 aastat. 3. Lõhtsu-Reinu ehk Mäe-Lehtsoo tamm kasvab Urvaste kirikust läänepool Lõhtsu talu varemete lähedal järsul künkanõlval. Jämedust on tal 719 cm, kõrgust 22 m ja rahva jutu järgi peaks puu olema ligi 300 aastane, kuid teadlaste arvates on ta vanem (umbes 400 aastane). 4. Kuku hiietamm on ümbruskonna kuulsaim ohvripuu. Ta kasvab Põlvamaal Karste mõisast kirdepool põllul. Ümbermõõt on 699 cm, kõrgus 13 m ja vanus umbes 600 aastat. Tamme tüvi on seest õõnes ja suur osa võrast on kuivanud. 5. Pühajärve sõjatamme juures olevat ülestõusnud talupojad Pühajärve sõja ajal vabastanud soldatite käest oma juhi J.Kõivu
Kokku müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 5 086 685 6 100 912 Lisa 15 Üldhalduskulud (eurodes) 2011 2010 Lisa nr Üür ja rent 5 538 3 979 8 Energia 1 958 2 101 Kütus 1 958 2 101 Lähetuskulud 6 719 4 021 Koolituskulud 0 2 731 Tööjõukulud 99 777 72 338 16 Amortisatsioonikulu 1 025 451 6 Muud 9 008 9 835 Ostetud teenused 42 401 38 147 Kokku üldhalduskulud 166 426 133 603 Lisa 16 Tööjõukulud
kooreürask, keda esineb eriti rohkelt põuastel aastatel või põlengutes ja tormis kahjustunud metsades. (Vikipeedia, 2014) Anzelika Künnap 2 HARILIK MÄND Joonis 2. Harilik mänd Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik (vt Joonis 2). Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus). Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks, Eesti metsamaa pindalast hõlmasid nad 2009. aastal 719 800 hektarit. 2.1 Leviala ja alamliigid Harilik mänd on levinud Euroopas ja Aasias Hispaaniast ja Sotimaa rannikult kuni Venemaa kaguosa, Ohhoota mereni (8° lp kuni 140° ip). Ta on mändidest kõige suurema levilaga: levila läänepiirist kuni idapiirini on umbes 14 000 km. Põhja-Ameerikas on männile lähedasim liik vaigumänd. Läbi aegade on kirjeldatud üle 140 männi alamliigi ja teisendi. Tänapäeval tunnistatakse neist üksnes kolme-nelja
1 715 2002 I l 3.2 11.2 100 2 034 400 4 432 850 II 7,0 9.4 168 100 1 059 100 4 892 970 III 6.7 9.1 -30 800 655 500 5 373 285 IV 5.9 11.3 759 400 1 051 200 6 304 888 2003 I 5,0 10.6 x 1 876 300 4 876 324 II 4,1 10.7 x 1 719 200 3 907 621 III 4,3 9,5 x 937 400 4 112 075 IV 4,7 10,2 x 1 248 000 3 674 231 2004 I 4,6 10,6 Allikas. Eesti Panga Bülletään, 2002, nr 2 ja 2003, nr.1; Eesti põhilised sotsiaal- ja majandusnäitajad, 2003, nr. 5; Majandusülevaade. Rahandusministeerium. http://www.fin.ee/ Ekspertide arvamuste selline muutumine on loogiline. Tänu kiirelt käima lükatud ja
osakaal, % 4 Kohtla-Järve Ida-Virumaa 47 679 8 479 17,8 5 Pärnu Pärnumaa 45 500 36 112 80 6 Viljandi Viljandimaa 20 756 18 995 91,5 7 Sillamäe Ida-Virumaa 17 199 719 4,2 8 Rakvere Lääne-Virumaa 17 097 14 496 84,8 9 Maardu Harjumaa 16 738 3 331 20 10 Valga Valgamaa 14 323 8 970 62,6 11 Kuressaare Saaremaa 14 925 14 548 97,5 12 Võru Võrumaa 14 879 13 414 90
2%-ni. Nafta töötlemisel läheb põhiline osa mineraalidest masuuti. Seepärast on mineraalsete osiste kontsentratsioon masuudis suhteliselt suurem kui toornaftas. Kuna ka põhiline osa väävliühenditest on koondunud rasketesse fraktsioonidesse, siis rikastub masuut nafta töötlemise protsessis oluliselt väävliga. Kütuse tuhasuse ja tuha omaduste määramine Tahkete fossiilsete kütuste (kivisöe, pruunsöe, põlevkivi, ligniitide jne) tuhasuse määramine toimub ISO 1171, DIN 51 719 alusel muhvelahjus, mis peab võimaldama ühtlase temperatuuriga piirkonna 815 ± 10 °C. Tahkete biokütuste tuhasust määratakse temperatuuril 550 ± 10 °C. Tahkete biokütuste tuhasust määratakse temperatuuril 550 ± 10 °C. Tuha sulamiskarakteristikute määramine toimub kõrgetemperatuurilises elektriahjus vastavate standardite (ISO 540, GOST 2057-82, ASTM D 1857) alusel. Tahkete biokütuste
00) CpG island detected in region 514 to 713 (Obs/Exp = 1.17 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 515 to 714 (Obs/Exp = 1.17 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 516 to 715 (Obs/Exp = 1.12 and %GC = 52.00) CpG island detected in region 517 to 716 (Obs/Exp = 1.14 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 518 to 717 (Obs/Exp = 1.16 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 519 to 718 (Obs/Exp = 1.16 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 520 to 719 (Obs/Exp = 1.16 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 521 to 720 (Obs/Exp = 1.16 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 522 to 721 (Obs/Exp = 1.14 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 523 to 722 (Obs/Exp = 1.13 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 524 to 723 (Obs/Exp = 1.19 and %GC = 52.00) CpG island detected in region 525 to 724 (Obs/Exp = 1.19 and %GC = 52.00) CpG island detected in region 526 to 725 (Obs/Exp = 1.19 and %GC = 52.00)
Lühiajalised kohustused kokku 122 551 132 250 9 699 7,33% PIKAAJALISED KOHUSTUSED Pikaajalised pangalaenud 22 871 17 890 - 4 981 -21,78% Liisinguvõlg pikaajaline 22 159 16 485 - 5 674 -25,61% Muud pikaajalised võlad 316 252 - 64 -92,03% Pikajalised kohustused kokku 45 346 34 627 - 10 719 -23,64% OMAKAPITAL Aktsiakapital 8 392 8 392 - 0% Kohustuslik reservkapital 839 839 - 0% Eelmiste per.kasum(- kahjum) 25 368 35 280 9 912 28,10% Jooksva aasta kasum(- kahjum) 12 916 12 746 - 170 -1,32% Omakapital kokku 47 515 57 257 9 742 17,01% Passiva kokku (tuh
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid. Hispaania juhtimise all on ka Vahemere rannikul asuvad linnad Ceuta ja Melilla ning nende juurde kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahv...
transfer coefficient is clear. With the constant agitation rate of 618 rpm but with the increase of the Reynolds number from 1993 to 3855, the overall heat transfer coefficient (U) increases from 477 W·m-2·K-1 to 603 W·m-2·K-1. With 980 rpm and with the change of Re from 1993 to 24 3855, the U changes from 528 W·m-2·K-1 to 719 W·m-2·K-1. With the constant agitation rate of 1342 rpm and the rise of Re from 1993 to 3855, the global heat transfer coefficient rises from 513 W·m-2·K-1 to 779 W·m-2·K-1. With the highest agitation rate of 1703 and with the change of Reynolds number from 1993 to 3855, the overall heat transfer coefficient changes from 628 W·m-2·K-1 to 839 W·m-2·K-1. The higher velocity of the liquid inside the coil results in higher Reynolds number
1537 1573 Klamp Tarmo RichardHarju 04:22:28 M21 830 1555 Klaos Hugo Lääne-Viru 03:47:38 M21 1723 2222 Klavins Arturs Läti 04:32:37 M21 2419 2703 Klemm Sten Harju 06:21:00 M21 1372 2779 Klippberg Kristo Tallinn 04:13:17 M21 540 89 Klukin Aleksandrs Läti 03:33:28 M21 1910 1556 Kobin Veiko Pärnu 04:46:30 M21 1355 1267 Koidu Valmar Tartu 04:12:37 M21 652 719 Koitla Erik Harju 03:38:12 M21 302 265 Kolk Hannes Harju 03:18:16 M21 386 478 Kollo Madis Harju 03:23:48 M21 2080 2262 Kollo Priit Tallinn 04:58:43 M21 27 52 Kondrotas Simas Leedu 02:50:29 M21 743 2743 Konga Andrus Harju 03:43:13 M21 Oksana Perova
ehituskonstruktsioonide kanalitesse või lihtsal torudesse. Arvestite ühendamisel võrguga jäetakse juhtmete vabad otsad pikkusega 250 mm. Vooluarvesti ees oleva kaitseaparaadi ja arvesti vahelised juhtmed peavad olema ilma ühenduskohtadeta. 4.6 EESTIS VALMISTATAVATE JUHTMETE JA KAABLITE KASUTUSALAD Tüüp Kasutusala Vaskjuhtmed PL Kohtkindlaks paigaldamiseks pinnapealsetes (EVS 719:1996) või süvistatud torudes, karbikutes vm. ja PK (EVS 718:1996 kinnistes paigaldustarindites. Kohtkindlaks paigaldamiseks välistoimete eest kaitstult valgustite sise- või välisjuhistikus ja elektri- seadmetes pingega 1000 V vahelduvvoolul või 750 V (maa suhtes) alalisvoolul. Juhtme isolatsiooni temperatuur ei tohi kestvalt olla 36
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
riikidega läheb siin hästi kiskjatel huntidel, ilvestel, saarmastel ja I 19 1299 97 45 3 1344 719 karudel. II 59 2237 76 703 24 2940 239 Eesti lindude nimestikku on 18
PETRA E Saaremaa hall Gen.eksp. tel.5044169 nr. 349 1982 hall Kalvar Ige UELN 24.01.2003 233002100369097 18.08.00 - 142-160-17,0 ARAMIS Peatõuraamat AROON 656E 719 E 12.10.2001 1983 hall RISTITEE TALU Käina vald sünd.09.05.98 REVALIA E Hiiumaa hall Gen.eksp. tel.5083642 nr. 307 1993 tumekõrb Koit Tikk
Vastajate arv % väga huvitatud 139 8,4 üsna huvitatud 606 36,5 vähe huvitatud 700 42,1 üldse ei tunne huvi 208 12,5 ei oska öelda 6 ,4 vastus puudub 2 ,1 KOKKU 1661 100,0 Tabel 2. Millise erakonna poolt Te 2007.a. toimunud Riigikogu valimistel hääletasite? Vastajate arv % Reformierakond 294 17,7 Keskerakond 237 14,3 Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 133 8,0 Sotsiaaldemokraatlik Erakond 81 4,9 Eestimaa Rohelised 69 4,2 Rahvaliit 46 2,8 Muu 12 ,8 Ei saanud vastata 719 43,4 Vastamata 70 4,2 KOKKU 1661 100,0 Tabel 3. Kuivõrd te usaldate poliitikuid Kas Teie osalesite viimastel valimistel? Frequency– vastajate arv Percent- % Valid percent– osakaal mittepuuduvatest väärtustest (protsent vastanutest) Cumulative Percent– kumulatiivne protsent: poliitikast väga huvitatuid on 8,4%; väga huvitatuid ja üsna huvitatuid on 45,1% (8,4+36,5) jne. Tabeli kujundamine Topeltklõps tabeli peal (aktiveerib muutmise režiimi) Veerud kitsamaks, laiemaks
Teise stsenaariumi korral, on superviisorite tunnitasu kõrgem. Sellisel juhul oleks perioodil 2015–2020 supervisiooni maksumuseks 1 200 612 eurot (vt tabel 9). Tabel 9. Supervisiooni süsteemi maksumus perioodil 2015 – 2020, maksimaalne hind 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Lastekaitsetöötajate supervisioon Grupi SV 75 719 54 434 83 856 90 221 92 657 95 159 Individuaalne SV 49 217 52 360 83 057 87 760 92 657 63 439 Meeskonna SV 5 889 3 629 5 590 5 741 6 739 7 690 Võrgustiku SV 16 826 10 368 15 973 16 404 16 847 19 224
kokkuleppe, ja seetõttu jätnud sisuliselt tähelepanuta hageja vastavasisulised väited ning neid kinnitavad asjaolud ja tõendid. Kolleegiumi arvates ei ole aga osavastutuse kokkulepe välistatud, mistõttu on hageja esitatu jäetud ekslikult hindamata. 3-2-1-119-16, p 22 uuem seisukoht AS X (hageja I) ja AS Y (hageja II) esitasid maakohtule hagi isiku X (kostja) vastu solidaarselt hagejate kasuks 719 006 euro 4 sendi väljamõistmiseks või alternatiivselt kummagi hageja kasuks 359 503 euro 2 sendi väljamõistmiseks, sest hagejad ja kostja olid sõlminud käenduslepingu, millega kostja käendas AS Z (pankrotis) (põhivõlgnik) kohustusi hagejate ees käenduse piirsummaga 719 006 eurot 5 senti. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes ka selle üle, kas hagejad ja kostja leppisid käenduslepingus kokku osavastutusega või solidaarvastutusega käenduses.
Nõude rahuldanud käendajale läheb võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu VÕS § 152 lg 1 esimese lause järgi rahuldatud ulatuses üle. Lisaks tekib nõude rahuldanud käendajal tema osa ületavas osas raha maksmise korral VÕS § 69 lg-te 5 ja 7 alusel tagasinõue kaaskäendajate vastu. RKRKo 3-2-1-119-16, p 22 VÕS § 150 – uuem seisukoht; käendaja vastutus Asjaolud: AS SEB Pank ja Aktsiaseltsi SEB Liising hagi Sven Margi vastu 719 006 euro 4 sendi väljamõistmiseks solidaarselt hagejate kasuks Õiguslik probleem: RK: „Õige oli, et VÕS § 150 järgi on kaaskäendajate vastutus solidaarne ka siis, kui nad ei andnud käendust ühiselt, kuid pooltel on vaatamata VÕS §-s 150 sätestatule võimalik kokku leppida, et käendajad on osavõlgnikud. Ainuüksi sellest, et käendusleping ei sisaldu ühes 50
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
56 58 0.57 % 2008 10.62 56 0.57 % 2009 10.68 54 0.56 % Linnad 55 Lissabon Lissabon on Portugali pealinn. Asub Atlandi ookeani rannikul, Tejo jõe suudmes. Ajalugu Antiikajal oli linna asukohas kreeklaste asundus. 205. eKr rajati sinna roomlaste linn Olisipo. 48. eKr sai Felicitas Julia (Julius Caesari järgi) nime all linnaõigused ja linnast sai Lusitaania provintsi keskus. 719. aastal vallutasid linna maurid. 1147. aastal vallutasid kristlased linna tagasi. 1256. aastal kolis kuningas Alfons III oma residentsi Coimbrast Lissaboni. 16. sajandi alguses oli Lissabon umbes 350 000 elanikuga maailma suurim linn. 1. novembril 1755 tabas linna tugev maavärin (hinnanguliselt 8,7-9,0 magnituudi), mis hävitas 2/3 linnast ja nõudis kuni 60 000 ohvrit. 1959. aastal avati linnas metroo. Pindala: 84,8 km² Elanikke: 517 802 (2005) Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn
25 p. ISBN: 9985594002 65. Skvarenina, T. L. (editor), The Power Electronics Handbook, Boca Raton, Fla.: CRC Press, 2002. p. 664 ISBN: 0849373360 66. Subrahmanyam, V., Power Electronics, New York: J. Wiley, 1997. 786 p. ISBN: 0470233419 67. Sum, K. K., Switch Mode Power Conversion, Basic Theory and Design, New York: M. Dekker, 1984. 324 p. ISBN: 0824772342 68. Tarter, R. E., Solid-State Power Conversion Handbook, NY: Wiley, 1993. 719 p. ISBN: 0471572438 69. Thollot, P. A. (editor), Power Electronics Technology and Applications, NY: Institute of Electrical and Electronics Engineers, 1992. 429 p. ISBN: 0780308808 70. Thorborg, K., Power Electronics, (English translation of Kraftelektronik), NY: Prentice Hall, 1988. 504 p. ISBN: 0136865933 0136865771 71. Tihanyi, L., Electromagnetic Compatibility in Power Electronics, NY: IEEE Press; Sarasota, Fla.: JK: Eckert; Oxford, U.K.: Butterworth Heinemann, 1995. 403 p
4 vahemaad kasvatama 7 u¨ ks neljast hiina keele toonist [四声] 卒 ¨ OKE LO ¨ 8 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 719 461 306 ✄ えり しぼつ ✂象形 ✁Kujutab kinni t˜ommatud kaelust 襟 ja surir¨uu¨ d. Suremisel 死没 t˜ommati kaelus tugevalt kinni, et surnu hing ei eksiks kehast eemale. M¨ark t¨ahendab seega しそつ surma 死卒. 音符 議類 ⇒猝 ⇒叢
05.84 38405143367 937 #N/A Taivo Siirak 13.02.65 36502136896 183 #N/A Leo Keerup 23.01.69 36901237214 901 #N/A Jana Lavrov 03.11.68 46811034393 911 642 Tarvo Vaarmann 27.02.77 37702279844 1 155 54 Andres Süld 05.04.53 35304051513 278 #N/A Priit Ratassepp 31.07.51 35107316156 686 #N/A Kairi Süld 18.05.55 45505182852 336 #N/A Aivar Svarts 13.01.68 36801134417 719 #N/A Marika Teeäär 16.12.72 47212162819 170 #N/A Signe Treier 11.10.63 46310117961 527 #N/A Erkki Tammik 26.06.66 36606261691 977 #N/A Aire Rammul 13.01.57 45701133560 #N/A #N/A Tiia Reinhold 17.10.80 48010177451 214 #N/A Rain Kodi 30.07.63 36307309479 294 64 Dmitri Teder 05.08.71 37108055770 687 #N/A Kristjan Järv 25.02.80 38002255519 #N/A #N/A Angelika Kukk 16.10
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
Keeruliste hingamisteede intubeerimiste korral kasutatakse juhtevarrast mitte üksi toru hoidmiseks, vaid ka juhtimiseks. Juhtevarras ulatab mõne sentimeetri (6–8) toruotsast kaugemale ning viiakse otse trahheasse, mis on juhtevarda jäikuse tõttu mõnevõrra lihtsam. Seejärel lükatakse intubatsioonitoru ettevaatlikult piki juhtetraati järele. Oluline on rõhutada, et sellist tehnikat tohib kasutada ainult spetsiaalselt intubeerimise jaoks valmistatud juhtetraatide korral. 719 Pilt 51.11. Intubatsioonitoru juhtevardaga (NB! juhtevarras on näitlikustamise eesmärgil sisestatud pikemalt kui tavapärasel intubeerimisel vaja) Magilli klemm Need klemmid on välja töötatud spetsiaalselt intubeerimise abistamiks, kuid neid kasutatakse ka võõrkehade eemaldamiseks. Magilli klemmid erinevad tavalistest (operatsiooni)klemmidest põhiliselt selle poolest, et nende kääriharud moodustavad oma käepidemete suhtes täisnurga.
38 12.28 4253.009 0.01 Regular Air 1115.69 155.99 123.85 0.09 Regular Air -71.44 7.98 2116.7 0.02 Regular Air 488.82 67.28 180.38 0.08 Regular Air -119.32 6.48 314.21 0 Regular Air 49.77 5.88 10.39 0.02 Regular Air -7.97 4.71 48.57 0.04 Regular Air 4.21 2.94 342.97 0.09 Regular Air -131.63 8.75 352.55 0.09 Regular Air 128.99 12.97 719.64 0.01 Regular Air -245.62 20.89 117.4 0.01 Regular Air 48.63 2.88 135.928 0.04 Delivery Truck -126.47 31.76 1560.617 0.04 Regular Air 214.29 65.99 6746.312 0.07 Delivery Truck -433.29 179.29 311.38 0.06 Regular Air 34.12 11.58 126.87 0.08 Regular Air -125.99 32.98 41.94 0.05 Regular Air -26.17 8.04 89.25 0.01 Regular Air 40.88 4.91 79.81 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
