`33``- `9`` 00 00 24 64 24´ 200,400 + 86,5 + 180,727 + 86,590 + 180, -0,009 2 135049`46 135049`22`` 90 718 586,59 980, 2 ``-24 108 35`14 241,000 - 76,8 + 228,429 - 76,818 + 228, 718 -0,008 3 84010`51` 84010`27`` 18 421 509,772 120 3
( -- , ) -- , . . (). 1 805 , 507 . ². , , . , . ( ) , . ; : , . , . . ( 15 ) , 450--1200 ; . ( ). 73 718 , 94,5 % 10 . -- , , , , , ; -- , , . (, , , , ) (, , , ) -- , . , (, , , ). 3 : (996 ) ( ), -- ( ), -- ( ). , ; ( -- ) 62,6 % , -- 28,3 %, -- 9,1 %. 8 7 . 1630 ³/, 1750 ³/, 3500 ³/, 27 500 ³/. 10 20 . . 2 --3 10--15 . . (966 ) -- , -- 600 . . : , , , , , , , , , . , , . . , , , , , , , , , , , , , , ,
nende deklareerimise ja tasumise tähtajad) . Palgaleht nr.1 Jaanuar 2009 Maksudena tuleb tööandjal Maksu- ja Tolliametile deklareerida ja üle kanda: · Sotsiaalmaks 5412 kr. · Töötuskindlustusmakse 49,2 kr. · Kinnipeetus tulumaks 2478 kr. Ülesanne 2 Kohustuste maht bilansis on 1256.- kr. Milline vastus on õige? a) varad 718.- ja omakapital 538.- b) varad 684.- ja omakapital 1940.- c) omakapital 684.- ja varad 1940.- d) omakapital 718.- ja varad 538.- Vastus: C (varad=kohustused+omakapital => 1940=1256+684) 2 Ülesanne 3 Bilanss enne toimunud majandustehinguid AKTIVA PASSIVA
Andres Mustonen ja Hortus Musicus Andres Mustonen ● sündinud 1. septembril 1953 Tallinnas ● Tallinna Muusikakeskkool, 1972. a. ● Tallinna Riiklik Konservatoorium, 1977. a. ● Austria ja Holland ● Hortus Musicus, 1972. a. ● MustonenFest, 1989. a. Hortus Musicus ● ladina keeles “muusika-aed” ● vanamuusikaansambel ● Rahvusvaheline Tunnustused ● 1986 Eesti NSV teeneline kunstnik ● 1988 Eesti NSV muusika-aastapreemia ● 1995 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ● 1996 Eesti Raadio aasta muusik ● 1998 Valgetähe IV klassi teenetemärk ● 2000 Tallinna aukodanik (teenetemärk) ● 2003 Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Video, küsimused https://www.youtube.com/watch?v=3x97DZCj9 _Q 1. Mis aastal asutati Hortus Musicus? 2. Millise ürituse kunstiline juht on Mustonen? Kasutatud kirjandus ● Vaimult vaba Andres Mustonen, Postimees, 22. mai 2011 ● Andres Mustonen - surematult armastades..., Kroonika, 20. jaanuar 2012. ● Mustonen...
kõrgete külaliste vastuvõtmise korral; Urmas Paet (sündinud 20. aprill 1974 Tallinnas) on Eesti poliitik, Eesti Reformierakonna liige. Alates 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 oli ta välisminister Andrus Ansipi esimeses valitsuses. Urmas Paet on välisminister ka 5. aprillil 2007 ametisse astunud Andrus Ansipi teises valitsuses. Välisministeeriumi eelarve oli 2010.aasta riigieelarve seaduses algselt 718 200 000 krooni. Viimaste aastate suurimateks saavutusteks võib pidada Eesti ühinemist: Euroopa Liidu, NATO, Schengeni ruumiga. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti esimese Fotol vasakult paremale: Iisraeli saatkonna avamine Lähis-Idas väga oluline sisejulgeolekuminister Y itzhak samm Eesti välissuhtlusele ja kodanikele. Aharonovitch, Eesti välisminister
aastat tagasi nn Vana Daiseni. Vana Daiseni kaldeerasse hakkas 50 tuhat aastat tagasi teise pursete seeria tulemusel tekkima tänapäevane Uus Daisen. See protsess algas nii vägeva purskega, et sellest pärit vulkaanilist tuhka on leitud isegi Honsh põhjaosas olevast Tohoku prefektuurist, ja lõppes 10 tuhat aastat tagasi (hiljem pole Daisen pursanud). Tempel Mäe küljel umbes poolel mäe kõrgusest on budistlik tempel Daisen-ji, mille asutas Tendai sekt juba Heiani perioodil aastal 718. Tipud Mäel on kolm kõrgemat tippu. Kõige kõrgem on Kengamine (1729 m), teine on Misen (1709 m). Ronimine Ilma Daisen-ji templi munga juuresolekuta on mäe otsa ronida karmilt keelatud ja kuni Edo perioodini ei tohtinud lihtrahvas üldse mäe otsa ronida. Aastal 2000 toimus Tottoris maavärin, mille järel tunnistati mägi ebastabiilseks: mõned tema tipud on kokkuvarisemise äärel. Nii näiteks on mäe Kengamine tipule üldse keelatud ronida, minna tohib üksnes Miseni tipule
Käibevara 62 492 646 38 889 288 Põhivara 11 594 648 11 564 247 Varad kokku 74 087 294 50 453 535 Lühiajalised kohustused 14 361 317 11 463 640 Pikaajalised kohustused 467 831 718 876 Kohustused kokku 14 829 148 12 172 516 Omakapital 59 258 146 38 271 019 Kogukapital 74 087 294 50 443 535 Netokäive 208 084 713 147 758 428 Muutuv kulud 121 380 422 84 139 468
2003 597 200,0 2003 598 205,6 2003 602 200,0 2003 603 158,3 2003 608 64,0 2003 613 200,0 2003 630 215,0 2003 637 300,0 2003 641 200,0 2003 642 200,0 2003 644 240,0 2003 645 126,7 2003 646 150,0 2003 654 220,0 2003 655 210,0 2003 658 150,0 2003 661 154,8 2003 701 240,0 2003 702 366,7 2003 703 354,8 2003 704 244,4 2003 706 200,0 2003 707 133,3 2003 712 140,0 2003 714 333,3 2003 717 200,0 2003 718 155,0 2003 726 200,0 2003 728 300,0 2003 729 266,7 2003 731 110,0 2003 735 200,0 2003 736 200,0 2003 747 160,0 2003 748 300,0 2003 749 120,0 2003 751 120,0 2003 753 200,0 2003 754 200,0 2003 755 140,0 2003 757 150,0 2003 761 112,0 2003 767 168,0 2003 768 300,0 2003 769 250,0 2003 776 260,0 2003 777 216,7 2003 778 400,0 2003 780 280,0 2003 781 162,5 2003 787 200,0 2003 790 150,0
Tk,t=2*4120(1+0,258)/(1/0,713 + 0,713/1+2*0,258)=3,94*103 N*m 12.Valime uued libistuse väärtused tehistunnusjoonte lisapunktide jaoks:0,025; 0,15; 0,3; 0,5; 0,8; 0,9; 1,1; 1,3 ; 1,5 ja arvutame vastavad momendid ja nurkkiirused. Kanname tulemused tabelisse nr 3 Tabel nr 3 S 0 0,0250 0,0515 0,15 0,3 0,5 0,713 0,8 0,9 1 1,1 1,3 1,5 1,89 3,13 3,92 4,12 4,10 4,03 3,94 3,83 3,59 3,35 T 0 356 718 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 62,8 61,2 59,6 53,4 44,0 31,4 12,9 12,6 6,28 0 -6,28 -18,8 -31,4 13.Nüüd saame ehitada tunnusjooned graafikul.
5) Põhja-Prantsusmaa vallutas Lõuna-Prantsusmaa albilaste ristisõjaga (katarite vastu), mis lõppes ametlikult Pariisi rahulepinguga (1229) Ristisõjad türklaste vastu: 15. sajand kuni 17 sajand: sakslased ja ungarlased kaitsesid Balkanit türklaste eest. Ka enne Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 korraldati edutu ristisõda türklaste vastu. Reconquista (718-1492) 710. aastal vallutasid araablased Hispaania. 718. aastal loodi kristlik Astuuria kuningriik, kust hakatakse Hispaaniat tagasi vallutama. 1008-1082 oli Hispaania muhameedlaste vahel kodusõdade ajajärk. 1031 hakkas kristlaste poolt aktiivne islamiriikide allutamine. 1147 saab reconquista paavstilt ristisõja tunnustuse. 1154 Hispaania moslemite riigid liideti Almohaadide võimu alla. 1212 võit Navas de Tolosa lahingus saab Almohaadide võimule Hispaanias saatustikuks. 1236 kristlased vallutasid kõik moslemi riigid va. Granada. 1492
Günter Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" - kokkuvõte Akadeemia 1990 nr 4, lk 718 - 723 Nõukogude Liidu ebademokraatlikku struktuuri on püütud korrigeerida liidu algusaegadest peale. Töölised on tulutult nõudnud baasisotsialismi (ametiühingud jm), ehk siis tegelikult sotsiaaldemokraatiat. Need nõudmised on ketserlikuks kuulutatud Marxile viidates, aga tegelikult ei ole leninism marksismi edasiarendus. 1. Kes püüdleb demokraatliku sotsialismi poole, peab tehtud kogemuste põhjal eitama marksismi ja
Bellevue loss, mille laastas Suur Prantsuse revolutsioon, Elysée palee, Versailles. Madame kollektsioneeris ka kalliskivimeistrite töid. Markiisitar pärandas need surres kuningale ja nüüd kuuluvad need Prantsuse rahvusraamatukogule. Raamatukollektsionääre olevat juba siis kadedusest roheliseks teinud Pompadouri raamatukogu. Markiisi surma järel koostatud nimistus sisaldus 87 klassiku tõlget, 25 keeleõpikut ja sõnastikku, 844 prantslaste luulekogu, 718 romaani, 52 muinasjuttu, nende hulgas ka Perrault' kirjutatut, 215 filosoofiaraamatut ühtekokku 3525 köidet. Kõik raamatud olid köidetud pruuni, punase, sinise või kullaga kaunistatud nahka.
Ladu- Raudtee (merelt-maale)118 750 × 0,25 = 29 687 TEU QLv −Ld Laev-Ladu e = 118 750 × 0,9 = 106 875 TEU-op Ld− Lv Ladu -Laev Qe = 356 250 × 0,9 = 320 625 TEU-op QLd− Fi Ladu-Fiider e = 267 187 × 0,9 = 240 468 TEU-op QLd− Rdt Ladu-Raudtee e = 29 687 × 0,9 = 26 718 TEU-op Fi− Ld Fiider-Ladu Qe = 89 063 × 0,9 = 80 157 TEU-op QRdt −Ld Raudtee-Ladu e = 89 063 × 0,9= 80 157 TEU-op Erinevate laadimis-lossiimisprotsessi variantide töödemahu summeerimisel, saadakse antud terminali summaarne kaubatöötlemis maht TEU-operatsioonides ekspluatatsiooni perioodi jooksul. Arvutamiseks kasutatakse valemit: Qet op Qei
Alaealise mõjutusvahendite seadus Vastu võetud 28.01.1998, jõustunud 1.09.1998 Alaealine on antud seaduse tähenduses 718 aasta vanune isik. Nende mõjutamiseks on loetletud 8 vahendit, neile lisaks on praeguseks ajaks kehtivalt loetletud 2 koolikorralduslikku mõjutusvahendit. Alaealisi saab rakendada ka üldkasulikult tööle, suunata kooli kasvatuse eritingimusi vajavaid õpilasi. Seaduses on kindlaks määratud kasvatuse eritingimused kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis. Põhjalikult on kirjeldatud eraldusruumi kasutamist eelpool mainitud asutuses
IT ja sidekulud IT ja sidekulud 42 42 42 42 42 42 Personalikulu Brutopalk 0 1110 1110 1110 1110 1110 Finantseerimise tegevusest Pikaajalise laenu tagasimakse 0 0 0 0 0 0 Kasutamine koku 5 608 1 693 1 718 1 718 1 718 1 693 Raha jääk perioodi lõpus 4 342 4 599 4 831 5 063 5 295 5 552 11.5 Algbilanss Aktiva Passiva kassa laenud 5000 arveldusarve 3000 töötasud seadmed 2000 omakapital 3000 laovarud Kasum kahjum hoone 3000 Kokku: 8000 Kokku: 8000 12. Riskitegurite hindamine ja vaatlemine Piiratud ressursid.
2008 10699 0,962 0,263 -0,038 -0,040 absoluutne aheljuurde- absoluutne kasv alusjuurdekasv libisev keskmine eksponentsilumine 0,5 40663 1593 1593 41459,5 53 1646 41742,667 41884,3 -928 718 41982,000 41632,625 -1479 -761 41197,333 40767,313 -975 -1736 40070,000 39847,156 -586 -2322 39056,667 39094,078 -196 -2518 38471,000 38619,539 -1280 -3798 37783,667 37742,270 -736 -4534 37046,333 36935,635
2003 757 150,0 (NB! tegemist on samade ettevõtete andmetega erinevatel aasta 2003 790 150,0 2. Leht3 - kontrollida üldkogumite dispersioonide ja keskväärtuste 2003 792 150,0 3. Leht1 - leida kartuli saagikuse keskväärtuse 95% usalduspiirid 2003 823 150,0 Vastused vormistada tekstina lühidalt vastusekasti. 2003 661 154,8 4. Leht4 - leidke vastus esitatud küsimusele. Vastusekasti kirjuta 2003 718 155,0 küsimusele, hii-ruut-emp ja hii-ruut-teor. 2003 603 158,3 - leida kartuli saagikuse keskväärtuse 95% usalduspiirid. 2003 212 160,0 Vastused vormistada tekstina lühidalt vastusekasti. 2003 514 160,0 2003 596 160,0 Kartuli saagikus 2003 747 160,0 2003 781 162,5 Mean 197,7882629108 2003 560 165,0 Standard Error 4,9643877499
VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, ...
Varud 546 896 9 632 8 327 Kokku käibevara 791 019 Põhivara Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 83497 0 Materiaalne põhivara 169 389 200 815 Immateriaalne põhivara 40 269 31 718 Kokku põhivara 293 155 232 533 9 925 8 559 Kokku varad 946 552 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused 1 160 Laenukohustused 148 785 643 2 773 2 325
august 1960 4. Botswana 600 370 km² 1 573 267 (2003) Gaborone 30. september 1966 5. Burkina Faso 274 200 km² 13 228 460 (2003) Ouagadougou 5. august 1960 6. Burundi 27 830 km 6 054 714 (2003) Bujumbura 1. juuli 1962 km² 7. Djibouti 23 000 km² 460 700 (2000) Djibouti 27. juuni 1977 8. Egiptus 1 001 450 74 718 797 (2003) Kairo 28. veebruar 1922 km² 9. Ekvatoriaal-Guinea 28 051 km² 523 051 (2004) Malabo 12. oktoober 1968 10. Elevandiluurannik 322 460 km² 17 298 040 (2005) Yamoussoukro 7. august 1960 (Côte d'Ivoire) (Abidjan – tegelik) 11. Eritrea 121 320 km² 4 298 269 (2002) Asmara 24. mai 1993(4)
A. Miettinen, J. Teder (2006) - Ettevõtlus I, lk 169-170 10 (teadaolevat) Maailma vanimat pereettevõtet Ettevõtte nimi Asut. Riik Tegevusala/ aasta tooted 1. Kongo Gumi 578 Jaapan Ehitus 2. Nishiyama Onsen Keiunkan 705 Jaapan Majutus 3. Hoshi Ryokan 718 Jaapan Majutus 4. Chateau de Goulaine 1000 Prantsusmaa Veinimõis 5. Fonderia Pontificia Marinelli U 1000 Itaalia Valukoda 6. Barone Ricasoli 1141 Itaalia Vein ja oliiviõli 7. Barovier & Toso 1295 Itaalia Klaasi tootmine 8. Hotel Pilgrim Haus 1304 Saksamaa Majutus 9
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 604 857 Mäetööstus 898 1092 Töötlev tööstus 688 895 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga 1049 1276 varustamine Veevarustus, kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 718 926 Ehitus 748 901 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja 667 831 mootorrataste remont Veondus ja laevandus 677 910 Majutus ja toitlustus 453 617 Info ja side 1131 1507
vastupidavusele. Esimesed kolm kuud läbis ta 610, 609, 743km, sellest aeroobse töö osakaal oli 72- 78%. Aenroobse töö osakaal 12-22%. Jõusaal 5-6% treeningust, lisandudes väheke rütmi ja kiirustreeninguid. Teisel perioodil ehk kahe kuu jooksul 1972 läbis ta 834 ja 759 km, aeroobse töö protsent oli 70%, langes jõutreeningu osakaal 1-3%. Võistlusettevalmistus periood 1972.a. Oli kolme kuu jooksul 796, 718, 559 km. Sellel perioodil tõusis jõutreeningu osakaal 6-10%. Lisandusid intensiivsed kiirus ja rütmi trennid. Võistlusperioodil olid tulemused 509 ja 466 km. Suuremaid rõhku said rütmi ja kiirustreeningud ja vähenes jõusaaliosa. Pikamaajooksu üks tähtsamaid asju on hapnikutarbimisreziim. See märgib suurimat kiirust, mida jooksja sissehingatava hapniku abil säilitada suudab, lisamata seejuures piimhape hulka veres. Seda saab kahjuks treenida ainult pikemalt hapnikuvõlas treenides
2001 712 2 305 152,5 2000 712 3 420 140 2001 713 5,1 1000 196,0784 2002 713 7,4 1284 173,5135 1999 713 12 1890 157,5 2000 713 12 2057 171,4167 1999 714 0,3 50 166,6667 2000 714 0,3 70 233,3333 2002 714 0,3 100 333,3333 2001 717 0,15 30 200 2002 717 0,15 30 200 2000 717 0,5 100 200 1999 717 0,6 180 300 2000 718 2,5 240 96 2002 718 2 310 155 2001 718 2 330 165 1999 718 2 360 180 2001 719 0,3 60 200 1999 719 0,5 150 300 2000 719 0,8 150 187,5 1999 723 1,75 440 251,4286 2000 724 1 140 140 2002 724 1 160 160 2001 724 1 180 180 1999 724 1,5 234 156 2001 725 0,26 40 153,8462
Aasta Eestis deks alusindeks kasvutempo tempo kasv alusjuurdekasv 1970 40663 1971 42256 1,039 1,039 0,039 0,038 1593 1593 1972 42309 1,001 1,040 0,001 0,001 53 1646 1973 41381 0,978 1,018 -0,022 -0,022 -928 718 1974 39902 0,964 0,981 -0,036 -0,037 -1479 -761 1975 38927 0,976 0,957 -0,024 -0,025 -975 -1736 1976 38341 0,985 0,943 -0,015 -0,015 -586 -2322 1977 38145 0,995 0,938 -0,005 -0,005 -196 -2518
T-1 19,76 19,96 30,80 12,15 9,46 778 kesk kond 40,91 712,47 V-1 20,14 19,90 31,36 12,57 9,19 731 29,50 806,04 T-2 19,80 20,16 30,58 12,21 10,44 827 V-4 33,55 718 699,8 22,00 19,30 29,70 12,61 9,06 V-5 35,8 813 792,39 20,00 19,50 31,20 12,16 9,89 V-6 40,9 837 815,78 17,50 19,10 31,00 10,36 8,68 Keskmine 784 764,12
5 Tegevuskulud 5 124 400 5 124 400 0 0 0 0 5 124 400 70005654. Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk 17 823 718 14 693 873 1 000 000 2 129 845 0 0 17 823 718 4 Eraldised 5 900 010 5 900 010 0 0 0 0 5 900 010 450 Sihtotstarbelised eraldised 5 900 010 5 900 010 0 0 0 0 5 900 010
kokku Alla 20 854 712 142 0 20-24 3 325 903 1 952 469 Statistika kodutöö 25-29 5 193 560 2 212 2 420 30-34 3 850 358 1 718 1 774 35-39 2 100 135 1 100 865 40 ja vanemad 441 21 239 181 Linnalise Vanuserühmad 10 807 1 488 5 024 4 293 d asulad kokku
Ristisõjad Ristiusu kaitsmiseks ja paganate aladele levitamiseks ning kristlikku maailmakorda ohustavate hereetliste liikumiste vastu peetud sõjad. Enamasti nimetatakse ristisõdadeks Lääne-Euroopa feodaalide 1096-1270 Palestiinasse tehtud sõjakäike. Põhjendus ja võimalused ristisõjaks - Rooma paavstid tahtsid oma võimu all olevat ala suurendada idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg. Bütsantsi keisririigi olukord muutus välisvaenlaste tõttu üsna täbaraks: põhjast ründasid petseneegrid, läänest käisid rüüsteretkedel normannid, lõunast ähvardasid türklased-seldzukid. Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne-Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust. Loomulikult ihaldasid ka feodaalid Idamaade rikkusi, milliseid tõotas Püha sõda muhameedlasteg...
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -2 544 672 -785 753 36 964 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 544 672 -785 753 36 964 Author: 31.12.2010 Arvud aruandes klappisid, s.t. valemite summad olid samad, mis aruande kokkuvõtte read. 207 754 53 484 154 270 405 981 303 457 35 000 66 29 775 5 159 15 117 52 407 529 718 42 237 487 481 1 143 453 4 062 897 40 330 713 3 906 385 34 389 362 395 064 28 698 Author: 5 661 2007 ei ole liigitatud masinaid seadmeid eraldi 360 705 58 594 1 581 308 52 249 1 529 059 9 488 44 403 098 45 546 551 1 667 972 870 000 712 721 85 251 2 895 305 1 640 074 454 748 415 875 91 792 292 816 4 563 277 7 602 326 7 472 521 0 129 805 7 602 326 12 165 603 3 700 000 2 710 800 125 348 24 493 731 2 351 069 33 380 948 45 546 551
STOP VIVISECTION! STOP ANIMAL TESTING! Vivisektsioonid on loomakatsed, mille vastu võitlevad loomakaitsjad paljudes maailmariikides. Iga aasta teaduslaborites hukkuvad miljonid loomad karmide katsete tulemusel. Loomadel katsetatakse ravimeid, kosmeetikat, relvi. Oma julmuselt vivisektsioonid ei jää alla teistele loomade piinamise vormidele. Kasse, koeri, rotte, hiiri, hamstreid, ahve, küülikuid ja teisi loomi piinatakse kuni nad surevad. Elusloomadel lõigatakse nahk lahti, neid piinatakse elektriga, pannakse söövitavaid aineid silmadesse, kõrvetatakse keeva veega ja kui nad veel hingavad võetakse nahk maha, purustatakse pead, murtakse konte, - see pole veel täiuslik nimekiri meetmeid, mida vivisektorid kasutavad. Loomakaitsjatel on olemas video- ja fototõendid. Vivisektsioonidel on palju alternatiive. Rahvusvaheline organisatsioon ,,Tudengid humaanse hariduse eest" on välja andnud kataloogi, milles on 400 alternatiivi vivisektsioonidele...
Ireland 1 462 haridust rakendama hoopis parematele jahimaadele, kus neile on France 1 445 United Kingdom 1 301 ilmselt kas lubatud üüratut palka või nad lihtsalt loodavad seda. United States 920 Suuresti tuleb kasuks ka iseseisva elu kogemus ning keele Slovenia 789 Spain 753 praktiseerimine. Näiteks kui inimene on andekas, siis Eestis Malta 718 ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Viimastel aastatel on saanud trendiks võtta vabaks aasta või kaks ning minna Austraaliat avastama. Tavaliselt minnakse sinna Working holiday (loe: tööta ja puhka) viisaga. Pea aasta läbi ilus ilm, kauge ja eksootiline maa, palk ka lihtsal tööl selline, mis lubab hästi ära elada- just see
2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele. Elektritoodangust annavad: soojuselektrijaamad 66% hüdroelektrijaamad 25% tuumaelektrijaamad 9% Rohketest hüdroelektrijaamadest on suurimad: Duero lisajõel Tormesel asuv Villarino hüdroelektrijaam tootlikkusega 810 MW Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera hüdroelektrijaam tootlikkusega 718 MW Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga. Musta metallurgia piirkond asub põhjarannikul (Avilés, Gijón, Bilbao) ja suur kombinaat idarannikul Saguntos. Suurimad masinatööstuslinnad on: Madriid Barcelona Valladolid Zaragoza suuremad Hispaania põhjaranniku sadamalinnad Cádiz Valencia Masinatööstuse põhiharud on: autotööstus laevatööstus
75 € 2.00 € 3/18/2013 SuperMart Piim 996 1,070.23 € 1.20 € 4/27/2013 SuperMart Pasta 509 1,077.04 € 2.30 € 4/5/2013 SuperMart Pasta 512 1,083.39 € 2.30 € 4/21/2013 FoodMart Piim 992 1,113.55 € 1.20 € 3/27/2013 FoodMart Pasta 514 1,134.91 € 2.30 € 1/11/2013 MegaMart Pasta 570 1,232.34 € 2.30 € 2/3/2013 SuperMart Küpsised 718 1,273.44 € 2.00 € 4/19/2013 MegaMart Küpsised 704 1,276.77 € 2.00 € 3/28/2013 SuperMart Pasta 628 1,328.85 € 2.30 € 2/23/2013 MiniMart Küpsised 751 1,392.05 € 2.00 € 4/11/2013 MegaMart Küpsised 847 1,521.48 € 2.00 € 4/17/2013 SuperMart Küpsised 871 1,529.75 € 2.00 € 2/28/2013 MegaMart Küpsised 876 1,573.58 € 2.00 € 3/8/2013 MiniMart Pasta 714 1,576.51 € 2
2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele. Elektritoodangust annavad: soojuselektrijaamad 66% hüdroelektrijaamad 25% tuumaelektrijaamad 9% Rohketest hüdroelektrijaamadest on suurimad: Duero lisajõel Tormesel asuv Villarino hüdroelektrijaam tootlikkusega 810 MW Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera hüdroelektrijaam tootlikkusega 718 MW Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga. Musta metallurgia piirkond asub põhjarannikul (Avilés, Gijón, Bilbao) ja suur kombinaat idarannikul Saguntos. Suurimad masinatööstuslinnad on: Madriid Barcelona Valladolid Zaragoza suuremad Hispaania põhjaranniku sadamalinnad Cádiz Valencia Masinatööstuse põhiharud on: autotööstus laevatööstus tööpingitööstus
Koolinimi Geograafia. Hispaania. Sinu nimi -2001- Sisukord: 1 · Sissejuhatus lk 3 · Üldandmed lk 3 · Asend lk 4 · Loodus lk 4 · Jõed lk 5 · Taimestik lk 5 · Loomastik lk 5 · Rahvastik lk 6 · Majandus lk 6 · Tööstus lk 6 · Maavarad lk 7 · Energiamajandus lk 7 · Masinatööstus lk 8 · Põllumajandus lk 8 · Veondus lk 8 · Tervishoid lk 9 · Haridus lk 9 · Kasutatud materjal lk 11 2 < Hispaania lipp Hispaania kaart > Sissejuhatus. Hispaania on võrratu suurriik, mis 16-17 sajandil andis lõpuks järele Inglismaa merede nõuetele. Tema pärastpoolne läbikukkumine kaubanduslikus ja töö...
6 1998 2 255 1 833 2 462 1999 2 659 3 434 3 421 2000 3 505 3 791 4 226 2001 4 536 4 173 3 533 2002 4 223 3 910 4 025 2003 4 055 4 041 3 940 2004 4 100 4 178 4 047 2005 3 693 3 647 2 880 2006 3 130 2 360 1 645 2007 1 450 1 272 1 311 2008 1 385 1 718 2 854 2009 3 322 5 232 7 119 Eesti Töötukassa Elanike arve soo ja vanusrühmade järgi Rahvastiku sooline ja vanuseline koosseis 01.01.2 01.01.2 01.01.2010 008 009 Vanuse- Kokku Mehed Naised Kokku Mehed Naised Kokku Mehed Naised 8 grupp 04 2 937 1 513 1 424 3 018 1 560 1 458 3 088 1 596 1 492
10-14 23 611 21 801 16 864 16 434 15-19 29 184 25 897 15 504 16 336 20-24 32 090 27 311 13 269 16 218 25-29 32 751 27 172 12 466 16 695 30-34 27 748 26 052 17 261 18 287 35-39 24 804 24 328 25 893 22 580 40-44 24 304 24 656 31 239 24 159 45-49 24 375 24 579 31 718 23 818 50-54 22 602 22 606 25 745 22 537 55-59 15 882 18 129 22 162 21 077 60-64 10 170 13 705 20 830 21 507 65-69 12 361 16 708 18 961 20 610 70-74 10 886 13 926 14 624 17 092 75-79 8 934 11 593 7 913 11 733 80-84 4 799 7 372 3 586 7 115
Hispaania Referaat Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ajalugu.....................................................................................................................................3 3.Rahvastik..................................................................................................................................5 4.Kultuur.....................................................................................................................................6 5.Vaatamisväärsused...................................................................................................................7 6.Kasutatud kirjandus................................................................................................................10 1. Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee p...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Polümeermaterjalide instituut Suusad Referaat Koostaja: Juhendaja: Tiit Kaps Tallinn 2011Sisukord Sissejuhatus Suusatamise ajalugu ulatub ligi 4000 aasta tagusesse aega ning on kogu selle aja olnud põhjamaade kultuuriajaloos kesksel kohal. Esimene teadaolev ja vanim suusk on leiti 1924.aastal Rootsist Kalvträski külast ning see suusk on ajast 3200 eKr. Esialgu olid suusad vaid lihtsam liikumise viis talveperioodidel ning siis oli nende valmistamine võrreldes tänapäeva suuskadega palju lihtsam, need olid lihtsalt kaks puutükki. Tänapäeval on suuskade valmistamine ning nendele ka õige ja sobiva määrde valmistamine täielik teadus. Esmapilgul võib ju tunduda, et suuskade ostmine on lihtne protsess, et lähed poodi ja ostad, kuid tegelikult pole see üldse nii. Suuskade valimisel tuleb arvestada väga mitm...
5 88 51 54 94 41 66 565 266 3569 135 180 936 13 1050 676 64 2916 256 400 Üldkeskmine 64 729 144 1369 196 S2 0 718 829 635 18 686 S2 A 502 213 135 807 605 F f1 f2 Fkrit di+ di- di m nm pm
Egiptuse lipp Egiptuse vapp Riigihümn Bilady, Bilady, Bilady Pealinn Kairo Pindala 1 001 450 km² Riigikeel araabia keel Rahvaarv 74 718 800 (2003) 2 Rahvastiku tihedus 74,6 in/km² Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik nael (EGP) Ajavöönd maaīlmaaeg +2 Tippdomeen .eg ROK-i kood EGY Telefonikood 20 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Finantskulud -31 683 -46 506 14 823 -32% -8 -12 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 19 687 13 228 6 459 49% 5 3 Aruandeaasta puhas kasum 19 687 13 228 6 459 49% 5 3 Mittekontrollitava osaluse osa puhaskasumist 0 259 -259 -100% 0 0 Emaettevõtja aktsionäride osa puhaskasumist 19 687 12 969 6 718 52% 5 3 Aruandeaasta koondkasum 19 687 13 228 6 459 49% 5 3 Mittekontrollitava osaluse osa koondkasumist 0 259 -259 -100% 0 0 Emaettevõtja aktsionäride osa koondkasumist 19 687 12 969 6 718 52% 5 3 10 2.1 AS STV ja AS Starman kasumiaruanne
Autohooldus ja remondikulud 4 000 4 000 Sõidukite kindlustus 1200 1200 IT ja sidekulud 10 000 5 000 0 GSM Arvutustehnika ja tarkavaraga seotud kulu 10 000 5 000 Muud kulud 3 018 2 318 0 Kantseleitarbed 2 418 1 718 Pangakulu 600 600 Seadmete hooldus ja remont Palgakulu 92171 120666 0 Tööjõukulu 69146 90522 Sotsiaalmaks 23025 30 144 Amortisatsioon 0 22 500 0 Hoonete amort
1883 Karl Marx suikus oma tugitoolis viimsele unele Allikas: Autorite poolt koostatud referaadi sisu põhjal. 14 VIIDATUD ALLIKAD 1. Francis Wheen Karl Marx. London: Fourth Estate, 1999, 318 lk. 2. Fedossejev P. N., Bahh I. A., Golman L. I., Kolpinski N. J., Krõlov B. A., Kuzminov I. I., Malõs A. I., Mossolov V. g., Stepanova J. A. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 718 lk. 3. Lenin V. I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 36 4. Karl Marx. Vikipeedia [http://en.wikipedia.org/wiki/Karl_marx] 15
Haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusakti kehtetuks tunnistamine I Sissejuhatavad märkused Kehtetuks tunnistamine (kehtivuse lõppemise eeldusena HMS § 61 lg 2 alusel) haldusorgani poolt (HMS § 64) vaideorgani poolt (HMS § 85) kohtu poolt (HKMS) HMS § 64 jj kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt - haldusakti muutmise ja - haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Haldusorgan võib HMS § 64 jj alusel haldusakti muuta, peatada selle kehtivus ja tunnistada kehtetuks määramata aja jooksul. Sellele vaatamata peab ta arvestama õiguskindluse põhimõttega (HMS § 67). NB! ...
TTÜ Carl Siitsman HISPAANIA Referaat 2017 Suurimad linnad Sisukord L k 2 / 14 Suurimad linnad 1. AJALUGU 1) EELAJALUGU JA EEL-ROOMA RAHVAD PÜRENEE POOLSAAREL Tänapäeva inimese eellased, hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma Püreneedest umbes 35000 aastat tagasi. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said nendest keltibeerid. Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos. Umbes perioodil 500 eKr 300 eKr asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid Puunia sõdade käigus jõupositsiooni Vahemerel üle kartaagolased kuni roomlased nad purustasid ja positsiooni üle võtsid. 2) ROOMA IMPEERIUM Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere r...
Reguleeritud kord on TsMS kuuendas osas. -16- TSIVIILKOHTUMENETLUS VAHEKOHUS Tsiviilkohtumnetlus on ainus kohtumenetlus, kus menetlusseadustik sätestab kõrvalekaldumise riiklikust õigusemõistmise monopolist. Nimelt näeb TsMS § 717 ette, et pooled võivad sõlmida kokkuleppe lahendada nende vahel eksisteeriv või tekkida võiv vaidlus vahekohtus. TsMS § 718 kohaselt on vahekohtule võimalik allutada kõik varalised nõuded ning need mittevaralised nõuded, mille suhtes pooled võivad sõlmida kompromissi. VAHEOTSUS Kui hagimenetluses on nõutava rahasumma suuruse tõendamine kulukas, keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsus teha, võib kohus teha poole taotlusel vaheotsuse. Kohus võib teha vaheotsuse ka aegumise taotluse korral. OSAOTSUS TsMS § 450 käsitleb osaotsuse tegemise võimalust
Teadusartiklid 4 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 2 Sissejuhatus Viimase, 2008. aasta Punase Raamatu soontaimede osa koostamisel võeti aluseks Toomas Kuke koostatud Eesti soontaimede täielik nimestik (Kukk, 1999). Toomas Kuke andmetel leidub Eesti pärismaises flooras 1441 liiki soontaimi. Neile lisandub 97 alamliiki. Koos alamliikidega on taksonite arv 1538. Naturaliseerunud liike on teada 82, tulnuktaksoneid on kokku 718. 2008. aasta punases raamatus on analüüsitud 1928 taksonit, mis haarab kõik pärismaise floora liigid, naturaliseerunud liigid ja suure osa tulnuktaksoneid. Analüüsitud taksonite jaotust Punase Raamatu kategooriatesse kajastab alljärgnev tabel 1. Tabel 1. Soontaimede 1928 liigi ja/või alamliigi ohustatuse kategooria muutused võrreldes 1998. aasta Punase Raamatuga (samasse kategooriasse jäämine näidatud paksus kirjas).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
