Maa põhjaosas elab rohkesti kurde, kes moodustavad peaaegu kogu ülejäänud elanikkonna. 95% iraaklastest tunnistab usku, enamik on siiidid; ülejäänud on kristlased; on ka väike juudiusuliste kogukond. 70% rahvastikust on koondunud linnadesse, millest suurim on pealinn Bagdad, kus koos eeslinnadega elab 5 500 000 inimest. Tuhandeaastane kultuur Tigrise ja eufrati jõe vahelist maa-ala tuntakse Mesopotaamiana. See nimi tähendab kreeka keeles ,,kahe jõe vahel". Just selles paigas arenes 7000 aastat tagasi maailma vanimaid tsivilisatsioone- sumeri kultuur. Selle keskus oli Uri linn. Sumerid lõid maailma vanima teada oleva kirja (kiilkirja), pannes sellega aluse dokumenteeritud ajaloole. Sumerid on leiutanud ka ratta. Hiljem arenesid Mesopotaamias babüloonia ja niineve kultuur. Mida Iraak toodab? Naftat Maagaasi Datleid Tekstiili Kasutatud kirjandus
Labor 1 - ül 2 Leida regressioonimudel Y = a0 + a1 X, kui perede arv on X ja autode arv Y. Regressioonikordajate (parameetri hinnangute) ja usalduspiiride leidmiseks kasutada vahendit Andmed - Data Analysis - Regression. Alevik Perede arv (X) A 7000 B 7500 C 8000 D 6000 E 9000 Hinnata regressioonimudeli a) kirjeldatuse taset; b) statistilist olulisust;
Linnade õiguslik korraldus:Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said Riia linnaõiguse, Vana-Pärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus|Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid(Tallinnas 4)| sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne|Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut|Kaubandus: Suurgild jõukamate kaupmeeste ühendus|Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste organisatsioon|Hansa Liitu ( Põhja- ja Läänemere äärsete kaubalinnade liit) kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu|Läbi Eesti viidi Venemaale soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metallitooteid, luksusesemeid|Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas j...
Eesti keele KT vastused 1. Maailmas on umbes 6000-7000 keelt. 2. Keelte arvu ei saa täpselt öelda, sest Maailmas on murrad ja murrakud, mida nimetatakse vahel ka keelteks. Maailmas on olemas avastamata keeli. Keeled hääbuvad pidevalt ning ei suudeta kindlaks teha millal ja kui palju. 3. Keele ülesanded: Infovahetus Suhtekorraldus Identiteediväljendus Mainekujundus Maailmatunnetus 4. Keele jätkusuutlikust mõjutavad: Põlvkondlik ülekanne Kõnelejate arv Staatus (nt. riigikeel) Geograafiline asend 5. Lingua franca- suur ja pestiizikas keel, mille taga on kultuuriline/poliitiline võim. 6. 1525.aastal ilmus esimene eesti keelne raamat (katekismus), mis ei ole säilinud. 1535.aastal ilmus esimene säilinud eesti keelne raamat (katekismus). 1739.aastal ilmus esimene eesti keelne piibel, mis pani aluse ee...
krooni jäi seekord järele? 3. (4p) Ema lubas, et uuel aastal saab poeg Jaan iga kuu 3. (4p) Raigo ja Rainer käisid ühel päeval kalal. taskurahaks 4% ema palgast. Raigo püüdis 60% selle päeva kogusaagist. Mitu krooni saab Jaan iga kuu taskuraha, Mitu kala püüdis kumbki poiss, kui ema kuupalk on 7000 krooni. kui nad kahekesi kokku püüdsid 30 kala? 4. (8p) Arvuta 4. (8p) Arvuta: 1) 10% 360 st 1) 1% 400 -st 9) 50% 80 st 2) 15% 60 -st 10) 60 % 20 st 3) 25% 80 -st
tonni keskmine kulu on RÜ 5) 9 .tonni maasikate tootmise piirkulu on RÜ 6) Kahaneva piirtootlikkuse seadus hakkab kehtima alates .tonnist Ülesanne 4.20 Talunik kasvatab maasikaid. Tabelis on toodud tootmiskogused kolme tootmisteguri erinevate kombinatsioonide korral. Tööjõu hin 50 kr tund L, tundi Maa, ha väetis, k TP,kg 100 1 50 4000 100 1 100 5000 100 2 50 7000 200 1 50 6000 Kui suured on maa ja väetise ühikuhinnad, kui madalaimate kuludega tootmistegurite kombinatsioon on toodud tabeli esimeses reas? PL= 50kr/h PMAA= ? kr/ha kr/ha PVÄETIS= ? kr/kg kr/kg Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Ülesanne 4.21 Täitke ülesanded alljärgneva tabeli ja joonise põhjal: Tabel
Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes asusid elama lagedale maastikule ning hakkasid kõndi-ma kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes sellisest olendist australopiteekus ehk lõunaahvlane (5-2 mln aastat tagasi), kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja ahvinimeste vahel. Australopiteekus on seega esimene hominiid (inimlane). Australopiteekuste luid on leitud vaidAafrikast. Nad olid alla 1,5 m pi-kad, nende aju oli ahvide omast veidi rohkem arenenud. Australopiteekused sõid taimetoidu kõrval ka liha (olid arvatavasti raipesööjad). Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas ühest australopiteekuste liigist Homo habilis ehkosavinimene, kes oskas valmistada lihtsaid kivist tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalseid umbes rusika-suurusi kive). Osavinimese saabumisega algas eelajalooline aeg (muinasaeg/ürgaeg). Inimese kujunemisliin jätkus Homo erectuste ehk sirginimes...
Mikroökonoomika Toomas Naadel TI-11 Kontrolltöö 1.1 Kokku on võimalik saada 62 punkti Ülesanne 1 6 punkti Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 7000 € Selleks müüb ta 120 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200
Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse pisiveekogudesse (älvestesse ja laugastesse), mis koos mätaste ja rabapeenardega moodustavad rabale iseloomuliku maastiku. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Rabataimede juured ei ulatu enam viljakasse mulda. Rabataimed saavad toitaineid sademetest. Taimed Tupp-villpea Vaevakask Jõhvikas Linnud Rüüt Mudatilder Sookiur Sood Eestis Meie vanemad sood on umbes 7000 - 8000-aastased. Eesti rabades (soo arengu viimane staadium) on turba paksus enamasti 5 - 7 m. Eesti territooriumist on koguni 1/5 kaetud soodega. Soid moodustava turba ladestumine on aga väga aeglane -- näiteks kõrgsoos ehk rabas pakseneb turbakiht 1 - 1,5 mm aastas
eõppe ülesanne (arvusüsteemid) 1. Kirjuta arv 342 VanaEgiptuse arvusüsteemi abil. 2. Kirjuta arv 2011 VanaEgiptuse arvusüsteemi abil. 3. Kirjuta arv 271 VanaKreeka arvusüsteemi abil. 4. Kirjuta arv 36 VanaKreeka arvusüsteemi abil. 5. Kirjuta arv 589 Rooma arvusüsteemi abil. DLXXXIX 6. Kirjuta arv 1913 Rooma arvusüsteemi abil. MCMXIII 7. Kirjuta araabia numbritega XID, DCCXVI ja DMIX 489, 716, 509 8. Kirjuta arv 7053 järkarvude summana ja järguühikute kordsete summana. 7053= 7000+50+3 7053= 7x1000+5x10+3x1 9. Kirjuta sõnadega arvud 1101, 213 000, 1 104 025, 230 400 ja 14 533 087. 1101 üks tuhat ükssada üks 213 000 kakssada kolmteist tuhat 1 104 025 üks miljon ükssada neli tuhat kakskümmend viis 230 400 kakssada kolmkümmend tuhat nelisada 14 533 087 neliteist miljonit viissada kolmkümmend kolm tuhat kaheksakümmend seitse ...
Ma arvan , et meie elu maailmas on raske ja halb. Inimesed unustasid mida tähendavad sõnad armastus, headus, tõde jms. Iiga päev maailmas sureb umbes 100 inimest , aga me lihtsalt istume ja kuulame uudiseid. Näiteks sõda Ukrainas, kus langes UMBES 7000 süütu INIMEST, ja 17 tuhat on vigastatud. Me ei saa aidata neile, kuid teised lihtsalt ei taha. See on õiglusetu Paljud inimesed ei saa töötada, sest ei ole töökoha, või nende tervis on halb. Kuidas nad võivad endale süüa ostma? Ja selle pärast nad peavad otsida sööki prügikastides ja kerjama (). Praegu eestis ei tööta umbes 30% ( 250 tuhat) inimest, Venemaal 3,7 miljoni, Aga terves maailmas rohkem kui 7 miljonit inimest. Nooremad ei tegele spordiga, nad istuvad kodus,
songaisid (6%) ning tuareege ja maure (10%) ja muid rahvaid (50%) MAJANDUS · Mali on üks vaesemaid riike · Peamisteks majandusharudeks on : põllumajandus karjakasvatus kalandus · Mali piirkonna moodustab kõrb 65% · Puuvilla ja kariloomade järel ekspordib Mali kõige enam kulda RIIGIKAITSE · Mali relvajõud koosnevad maaväest, õhuväest, sandarmeeriast, rahvuskaardist ja politseist · Neis teenib 7000 meest · Maavägi koosneb neljast motoriseeritud jalaväe pataljonist ja ühest tankipataljonist · Õhuväepataljon koosneb kahest kompaniist, kuhu kuulub 16 lahingulennukit ja 400 meest · Mali väikesesse mereväkke kuulub 50 meest ja 3 patrullpaati LOODUS · Riigi põhjaosa hõlmab sahara kõrb · Nigeri jõgi on pealmine elatusallikas, pakkudes: kala joogivett · Kõige külmem kuu on jaanuar (16 ° C kuni 33 ° C)
Lääne poole jääb Aadria meri ja edela Joonia meri. poole Joonia meri. Rannajoone pikkus on 362 km. Territoriaalmere laius on 12 meremiili. Pinnamood Umbes kaks kolmandikku Albaaniast on mägine. Keskmine kõrgus merepinnast on 700 m. Kõrgeim mägi on Korab 2764 m; Kesk Albaanias. Albaania mägede võrdlus Mount Everestiga 10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Maavarad Albaania on maavarade poolest rikas. KROMIIT Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 erinevat maavara. Peamiseks magmalise tekkega maavaraks on kromiit, millest saadakse kroomi. Maavarad Maakidest on olulised veel vase ja rauasulfiidid. Settelistest maavaradest on olulised fosforiit ja süsivesinikud. lubjakivid ja liivakivid sisaldavad ka naftat ja maagaasi. Kliima Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks
The area of Estonia is 45 227 sq km it's bigger than Denmark, Switzerland and Holland. Population an estimated 1 364 100 people and 30 people per sq km. Capital of Estonia is Tallinn. Population in Tallinn is about 397 150 people over a third of the nation. The biggest cities are Tartu, Narva and Pärnu. 70% of Estonians live in towns. All of the towns are old. · Estonia has 7000 rivers and streams. · Forests comprise slightly under half on Estonia's territory. · Scots pine, spruce, birch, aspen and alder are the most popular in the forest. · There are also a lot of animals: elks, roe deers, boars, brown bears, wolves etc. · About 10% of Estonia is a nature reserve. Estonians speak Estonian. It is used as a mother tongue by just under 1.1 million people.
Maailma keeled Maailmas on kõiki keeli kokku 6000-7000. Neid räägib üle 7 miljardi inimese, kes elavad 189 erinevas riigis. Keeled on omavahel suguluses nagu perekonnaliikmed. Suurem osa Euroopa keeltest kuulub suurde indoeuroopa keelkonda, mis jaguneb veel edasi germaani, romaani ja slaavi rühmadeks ning need omakorda alarühmadeks. Lingvistide hinnanguil on praegu maailma keelest ligi pooled hääbumas ja osa neid juba tänaseks päevaks surnud. Nende hulgas ka minu poolt uuritav Liivi keel. Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub vanimate läänemeresoome keelte lõunarühma. See on arvatud samasse rühma põhja- ja lõunaeesti murretega ning soome keele läänemurretega, millest teadlased on järeldanud, et liivi rahvas oli esimesi läänemeresoome rahvaid Läänemere ääres. Keelepuu rekonstruktsioonis võiks...
1. Mille poolest erinevad polümeerisatsiooni (PM) ja polükondensatsiooni (PK) protsessid? Student Response Feedback A. erinevad temperatuurid B. erinev seadmistik C. erinev surve D. PM-kasvab makromolekul, PK- kasvab makromolekul ja eralduvad gaasid Score: 10/10 2. Millest koosnevad orgaanilised polümeerid? Student Response Feedback A. karbiididest B. süsivesinikest C. süsinikust D. hapnikust Score: 10/10 3. Milline on enamiku plastide tihedus? Student Response Feedback A. 8000-9000 kg/m3 B. 1000-1500 kg/m3 C. 500-1000 kg/m3 D. 6000-7000 kg/m3 Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus? Student Response Feedback A. makromolekuli keemilisest koostisest B. väävli sisaldusest makromolekulis C. aatoms...
laiuvad pool-ja mägikõrbed, mäginiite kasutatakse orgudes on kultuurmaistu. suvekarjamaadena. Keskmine kõrgus 6000 4000 2500 2000 (m) Pikkus (km) 2400 7000 1200 1700 Kõrgeim tipp Mount Everest Aconcagua Mont Blanc Galdhøpiggen (nimi) Kõrgeim tipp (m) 8848 6962 4810 2469
kloaak, kuhu avanevad vesikopsud ja cuviere elundid . TOITUMINE · Suu ümber asub neil 1030 sissetõmmatavat kombitsat, mille abil nad toitu korjavad . · Meripurade toiduks on tavaliselt teiste organismide jäänused, mis on langenud merepõhja, ja plankton. PALJUNEMINE · Lahksoolised. · Lõimetishoole. PILDID KOKKUVÕTE · Merelise eluviisiga loomade hõimkond. · Okasnahkseid on leitud kõikidelt ookeanisügavustelt. · Umbes 7000 liiki. · Esimesed okasnahksed on teada juba kambriumist. · Okasnahksete pikkus on mõni mm kuni 5 meetrit (väljasurnuil 10 m). · Pärast looma surma laguneb lubitoes kergesti üksikosadeks
EESTI MUINASAJAL Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11000 aastat vanad pärit keskmisest kiviajast ja avastatud Sindi lähedal. Nad elatasid jahist ja kalapüügist, koduloomadest tundsid koera, elasid püstkodades. Neid kutsuti Kunda rahvaks, sest enne Sindist leitiasulakoht Kunda lähedal põhjarannikul. Umbes 7000 aasta eest algas noorem kiviaeg mil hakati kasutama keraamikat, ehitama maju ja külvama kaera, hiljem kangast kuduma. 500 aastat e. Kr algas rauaaeg. Rauda sulatati soomaagist. Enne seda valitsenud pronksiaja tooteid saadi vahetuskaubana, kuna pronksi metalle Eestis ei leidu. Sel ajal kujunes välja eesti rahvas ühise keele, usu ja kometega, mida esmakordselt mainis rooma ajaloolane Taeitus 98. aastal. Arenes karjakasvatus. Põllul kasvatati kaera, otra, nisu ja rukist.
Aasia ja Austraalia: Traditsiooniline hiina flööt ehk shakuhachi Traditsioonilisi hiina flööte valmistatakse põhiliselt bambusest, ajaloost on aga säilinud ka päris hulk luust valmistatud flööte. Vanimate hiina flöödi leidude hulgas on näiteks: - kaks bambusflööti (lühike ja pikk, aastast 168 eKr), mis on leitud ühest hauast; - Zhejiang'i provintsist Hemudu'st leitud mitu 7000 aasta vanust väikest luuflööti; - Jiahu külast (Kollase jõe keskjooksul asuvast orust) rohkem kui kolmkümmend 9000 aasta vanust viie- kuni seitsmeaugulist flööti, millest vähemalt üks on ka ideaalses mängukorras! Hiina bambusest ristflööt dizi on kahtelmata üks tuntuimaid hiina puhkpille. Tavaliselt kuue sõrmeavaga flöödile annab talle ainuomase isikupära sõrmeavade ning puhumisava vahel paiknev auk, mida katab bambuse või roo sisemisest kilest valmistatud imeõhuke membraan
"Loomise sambad" Kotka udukogu. 7000 ly Udukogud ja tähtede teke Mis on udukogu? Algselt kasutati udukogu üldnimetusena kõigi ulatuslike astronoomiliste objektide puhul Varem peeti galaktikaid ka udukogudeks (nt Andromeeda udukogu) Edwin Hubble leidis, et osad udukogud ei paikne Linnutee galaktikas ja avastas, et osad udukogud, mis on väga kaugel, on hoopis uued galaktikad Udukogud moodustavad piirkondi, milles sünnivad uued tähed Taust: Andromeeda galaktika (M31) Udukogu koostis Vesinik Heelium Tolm (räni, metallid, jt heeliumist raskemad elemendid) Teised ioniseeritud gaasid Taust: Orioni udukogu Orioni udukogu Tähtede teke udukogus Udukogu aladel tõmbuvad gaas, tolm ja muud · ained kokku, moodustades suure massiga kehi, mis omakorda veelgi ainet ligi tõmbavad Piisava massi koondumisel tekib uus täht Tähe tekkest ülejäänu...
Suur Sumatra Andamani maavärin Toomas Le 209 Mis asi on Suur Sumatra Andamani maavärin ? Suur SumatraAndamani maavärin on viimase aja suurim ja laastavaim looduskatastroof mis tõi endaga kaasa hiigel tsunami Andmed India ookeani maavärin ehk suur Sumatra Andamani maavärin leidis aset 26 detsember 2004 kell 00:58:53 maailmaaja järgi (7.58 kohaliku aja järgi) Maavärin tekitaski tsunami mida nimetatakse aasia tsunamiks. Tsunami laastas Indoneesia, Sri lanka, India, Tai ja teiste maade randu. Lained jõudsid ka Aafrica idaarannikule 4500 km kaugusele epitsentrist. Maavärina võimsus oli 9,0 magnituudi kanamori skaala järgi. See oli võimsaim maavärin. Randu üleujutavate lainete kõrgus oli kuni 30 meetrit. Tsunami tagajärjel hukkus üle 225 000 inimese. Maavärina epitsenter ning selle liikumine India ...
5) Tähtajalised hoiused 8000 6)) Aktsiad 3000 Arvuta: a) Rahaagregaat M1 M1= 100000 +4000 = 104000 b) Rahaagregaat M2 M2 = M1 + 8000 = 114000 c) 10 Varade väärtus, mida ei arvestata kui rahaagregaate 3000 +5000 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 25. Riigi ainukese (monopoolse) kommertspanga bilansinäitajad on järgmised (tuhandetes kroonides) nõudehoiused DD 10000, väljaantud laenud 7000, sularaha reserv kassas 5000 ja omakapital p 2000. a) Koostage selle panga bilanss ehk näidake aktiva ja passiva poolte kirjed. Aktiva Passiva Kassareserv 5000 Nõudehoiused 10000 j Väljaantud laenud 7000 p Omakapital 2000
Mitu liitrit kallimat ja mitu liitrit odavamat bensiini oli ta kuu aja jooksul ostnud? Olgu linnast ostetud bensiini hulk x liitrit ning maalt ostetud bensiini hulk y liitrit. Siis kokku on ostetud x +y =100 liitrit ja kokku on kulutatud 1,43x + 1,33y = 140 . Lahendame võrrandisüsteemi. Saame, et x=70 ning y=30. Kontroll: 70*1,43+30*1,33=140. Vastus: Kuu aja jooksul osteti kallimat bensiini 70 liitrit ja odavamat 30 liitrit. Ülesanne 2 Hinnaga 7000 eurot müüdi toodet 40 tk, hinnaga 5700 eurot müüdi 65 tk. Kulud olid vastavate tootmismahtude juures 22 000 eurot ja 33 000 eurot. Eeldades, et nii kulufunktsioon kui nõudlusfunktsioon on lineaarsed, leida a) kulufunktsioon; b) nõudlusfunktsioon; c) kasumifunktsioon; d) optimaalne tootmismaht ja vastav kasum. Olgu meil esimese tootmismaht x1 = 40 ning toomiskulud y1 = 22 000. Teine tootmismaht x2 = 65 ning toomiskulu y2 = 33 000.
2000 2000,096 0,010 0,199 0,00011 3000 3000,154 0,015 0,167 0,00084 4000 4000,202 0,020 0,143 0,00072 5000 5000,262 0,025 0,124 0,00062 6000 6000,308 0,030 0,110 0,00055 7000 7000,367 0,035 0,100 0,00050 8000 8000,415 0,040 0,093 0,00047 9000 9000,474 0,045 0,084 0,00042 Tabelist võime teha järeldust, et erinevus generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu vahel ületab sagedusmõõturi mõõtemääramatust. 2. Impulsside parameetrite mõõtmine Muutsime signaaligeneraatori väljundsignaali kuju nelinurkseks impulssiks amplituudiga 2
stat.ee/energeetika (26.11.2012) "Eesti energeetika 1991-2000", Majandusministeerium 2001 http:// www.mkm.ee/public/E_Energeetika_1991-2000.pdf (26.11.2012)0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehekülg -> Ettevõtjale -> Energeetika http://www.mkm.ee/326240/ (26.11.2012) Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni statistika http ://www.tuuleenergia.ee/about/statistika/ (26.11.2012) Tänan tähelepanu eest! Küsige julgelt küsimusi 8000 7000 6000 5000 Tarbimine 4000 Eksport 3000 Import 2000 1000 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Joonis x: Elektrienergia bilanss, aasta. Allikas Statistikaameti kodulehekülg
10000 9672.6 9182.7 9000 8870.3 SKT elaniku kohta 8465.3 8074.5 8000 7819.1 7472.8 7119.9 7000 6000 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Joonis1. Indoneesia SKT elaniku kohta aastatel 2006-2015 (Trading) Indoneesia SKT ühe elaniku kohta oli 2015.aastal 11 100 USA dollarit. Tööstussektor moodustab Indoneesia sisemajanduse kogutoodangust koguni 46,4%. Kõige olulisemad tööstussektoris on nafta-, maagaasi- ja kaevandustööstus, tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus. 2009
MAARAHVAS XIV-XVI SAJANDIL Eesti haldusjaotus 14. sajandil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik · 14.sajandi keskpaigas elas Eestis ainult 100 000 inimest. · Peale eestlaste elas Eestis veel sakslasi ja rannarootslasi ning venelasi. · Suuremad linnad olid Tallinn (7000-8000) ja Tartu (5000-6000) Rannarootsi elamu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Talurahva koosseis Üksjalad- pidid mõisa hea...
Kõrgus Kõrgeim tipp Aconcagua – 6959 m. Igilume olemasolu Ekvaatoril algab 4500 m. kõrguselt, troopilises vöötmes 6 km. kõrguselt. Andides on kõrgusvööndilisus. Seal on palju aktiivseid vulkaane ja tihti esineb maavärinaid. Andid on rikkad maavarade poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tina, hõbedat, kulda, plii- ja tsingimaaki jm maavarasid. Andid on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt . Andid on maailma pikim mäestik. Andide mitmed tipud on rohkem kui 6000 m kõrgused (näiteks Ojos del Salado, Illampu, Jerupaja, Aconcagua), kõrgeim neist on Aconcagua (6959 m). Andid on noor alpikurrutusse kuuluv mäestik, kus on palju tegevvulkaane ja maavärinaid. Mäestik koosneb mitmest põhja- lõunasuunalisest mäeahelikust, mille järgi jagatakse Andid Põhja-, Kesk-, Lõuna- ja Patagoonia Andideks. Kesk- Andid
jooksevhindade tõus. Vaateldavate aastate keskpaigas võeti Eestis kasutlusele ka euro. Euro saabudes tõusid ka hinnad Eesti majanduses. Nii samuti on saanud tõsta antud teenuste ja kaupade hindu. Selle aja jooksul on ka tõusnud Eesti keskmine palk, millega kaasnes inimeste võimalus tarbida rohkem antud kaupu ja teenuseid. Tööstustoodangu jooksevhindade jagunemine 2009-2013 10000 9000 8000 7000 6000 5000 Elektrienergia-, auru- ja kuumaveevarustus Mäetööstus Töötlev tööstus Mln 4000 3000 2000 1000 0 2009 2010 2011 2012 2013
Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn levinud peamiselt laialdaselt Euraasias. Kesk- ja Lääne-Euroopas tegu väga tavalise loomaga. Idapoole liikused muutub levik lünklikumaks, kuid levinud kuni Jaapanini. Euroopas puudub mõnedel Vahemere saartel, Iirimaal, Põhja-Soomes, Rootsi ja Norra mägisel alal.Kokku teada asustus 41 riigis.Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, keda leidub igal pool Eestis.Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Täiskasvanud kärnkonn on väga krobelise nahaga loom. Tavaliselt on harilikud kärnkonnad pruunikad, kuid on ka liivatooni, halle või punakaid isendeid. Kõhupool hallikas, enamasti mustriline. Silmad oranzikas kuldsed horisontaalse pupilliga. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Kärnkonnad koevad aprilli lõpus või mai esimesel poo...
KEEMILISED ELEMENDID ELEMENT TÄHIS RÜHM PERIOO LADINA AJALUGU D KEELNE NIMETUS Vesinik H IA 1. Hydrogenum Avastajaks loetakse inglast Henry Cavendishi. Raud Fe VIIIB 4. Ferrum Avastaja puudub, tunti juba iidsetel aegadel. Alumiinium Al IIIA 3. Aluminium Avastati 1827.aastal Friedrich Wöhleri poolt Magneesium Mg IIA 3. Magnesium Esimesena uuris magneesiumi sotlane Joseph Black 1755.aastal Kuld Au IB 6. Aurum Avastaja puudub, Vana-Egiptus Hõbe Ag IB 5. Argentum Avastaja puudub, üks esimesi kasutatud metalle. Elavhõbe ...
koosluste säilimine heas seisundis. Jälgimaks metsakasutuse mahu püsimist optimaalsetes piirides nii puuliikide, metsatüüpide, omanike kui raieliikide viisi, kindlustatakse riigi tasandil säästvat metsade majandamist kajastav seire ning tagatakse saadud andmete pidev aktualiseerimine ning analüütiline kasutamine. 2002. aastal tehti riigimetsas lageraiet 7900 ha ja muudes metsades kokku 16 000 ha. Samal ajal uuendati metsa riigimetsas 7000 ha, kuid muudes metsades ainult 3000 ha. Eesti territooriumi metsasus oli 19. saj. teisel poolel 25, 1940. a 31, 1965. a 36 ja käesoleval ajal erinevatel andmetel 47 - 52%. Oletatakse, et metsasus suureneb aastaks 2030 58%-le. Probleemid: . rangelt kaitstavate metsade osakaal ei ole piisav kindlustamaks kõikide Eesti looduslike metsaliikide säilimist; . raied on koondunud okasmetsadesse, samas jääb lehtpuitu kasutamata ja tekib üha juurde lehtpuuvõsa;
Harilik kärnkonn Bufo bufo L. Madli Keerman 8c Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, kes on levinud Loode-Aafrikas, Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, ka Koreas, Jaapanis ja Hiinas. Levila põhjapiir ulatub 66. (Soomes 68.) laiuskraadini. Eestis on levinud üle kogu vabariigi. Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Saaremaal elutsevad kärnkonnad on oma mandril elavatest liigikaaslastest tublisti kogukamad, sealt on leitud isegi kuni 17 cm pikkuseid emasloomi. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Võrreldes teiste kärnkonnadega asustab metsasemaid alasid, on maismaali...
Maksetega lahtritele kehtestage raha formaat. Elektritariifid päev öö 0,11 0,07 Elektri tarbimise näidud ja maksed näidud Kuupäev päev öö tarbimine kokku keskmine tarbimine maksta kokku 12.09.2011 19824 6552 päevi päev öö 1 päev 1 öö päev öö kokku 6.10.2011 20098 6651 24 274 99 11,417 4,125 30,14 6,93 37,07 10.10.2011 20300 7000 4 202 349 50,500 87,250 22,22 24,43 46,65 7.12.2011 21025 7642 58 725 642 12,500 11,069 79,75 44,94 124,69 23.01.2012 22153 8870 47 1128 1228 24,000 26,128 124,08 85,96 210,04 4.02.2012 22679 9309 12 526 439 43,833 36,583 57,86 30,73 88,59 10.03.2012 23515 10324 35 836 1015 23,886 29,000 91,96 71,05 163,01 Variant 1 Lisage valemid
Tariifidega ja maksetega lahtritele kehtestage raha formaat . Elektritariifid päev öö 0,11 0,07 Elektri tarbimise näidud ja tasud näidud maksta kokku Kuupäev päev öö päev öö kokku 12.09.2011 19824 6552 6.10.2011 20098 6651 30,14 6,93 37,07 10.11.2011 20300 7000 22,22 24,43 46,65 7.12.2011 21025 7642 79,75 44,94 124,69 23.01.2012 22153 8870 124,08 85,96 210,04 4.02.2012 22679 9309 57,86 30,73 88,59 6.03.2012 23515 10324 91,96 71,05 163,01 Variant 2 Lisage valemid Valemid sisestage sinistesse lahtritesse, teistesse kopeerige. Valemid peavad toimima suvaliste kollaste lahtrite väärtustega.
Second level Third level Asukoht Fourth level Fifth level · Kaug-Idas · Korea poolsaare lõunaosas · Kõige lähimad riigid on Põhja-Korea, Jaapan ning Taiwan · Pealinn on Soul · Tallinnast enam kui 7000 km kaugusel Riigi juhtimine Click to edit Master text styles · Praegune president Second level on Park Geun-Hye Third level Fourth level · Parlamendis on 300 Fifth level liiget · President nimetab ametisse ministrid · Lipu põhimõte on
ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmeel. 2)meeleavaldused ja rahvakogunemised keelustati. 3)eraisikul kästi loovutada relvad. 21 juunil toimus revolutsioon Tallinnas Uus valitsuse juht Johanes Vares Eestlased võõrriikide sõjaväes NSVL Punaarmee Saksa sõjavägi Soome sõjavägi mobilisatsioon vabatahtlikud vabatahtlikud 22.territoriaalne Org. Omakaitse, 44000 JR 200 soomepoisid laskurkorpus, 7000 meest eestlast Idapataljon ja politseipataljon 10000 vabatahtlikku Eesti SS-leegion 1942.a 1944 mobilisatsioon. Kõik mehed kutsuti sõjaväkke 1944. aasta Jaanuar- Punaarmee üldpealetung põhjalõigus 30.jan- üldmobilisatsiooni välja kuulutamine Veebruar- Punaarmee pealetung Narva all 6
10 000 12 000 eestlast. Eesti leegion: 1942 Vabatahtlike värbamine RelvaSSi raames Ähvardas läbi kukkuda. 1943 allüksus pataljon Narva. Soomepoisid 200 eesti põgenikust jalaväerügement 1944. Osales kaitselahingutes Karjalas. Soomes. Ehituspataljonid: Vangilaagrid, kus ülirasketesee tingimustesse asetatud inimesi sunniti tööle peamiselt tehaste ehitustel ja metsa varumisel. Suri 1/3 mobiliseeritut, talvel, üle kurnatusse. 22. territoriaalne laskurkorpus 1941 a suvel 7000 eestlast Sõidisid:D 8. Eesti laskurkorpus: 1941 Loomine päästis paljude ehituspataljonidesse saabunud meeste elud. 27 000 inimest 8590% eestlased SÕJATEGEVUS EESTIS 1944. Jaanuaris algas Punaarmee üldpealetung. Mille tulemusel sakslased taganesid. Veebruaris algasid pikad lahingud Narva pärast ( 7 kuud). Sakslaste üldmobilisatsiooni toetasid ka Eesti Rahvuslikud ringkonnad. 40 000 meest nägid toimuvas II vabadussõda ja läksid võitlusse sakslaste poolel. Vene
HIV-levik Eestis Seminaritöö Maailmas on HIV infektsiooni epideemia endiselt tõsiseks mureks kõikidele riikidele. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO World Health Organization) hinnangul elab maailmas kuni 36 miljonit HIV positiivset/AIDSi haiget. Iga aasta röövib see infektsioon endiselt mitme miljoni inimese elu ja iga päev toob juurde umbes 7000 uut nakkusjuhtu. 1987.aastast on HIV infektsiooni diagnoositud Eestis ja tänaseni on nakkus diagnoositud ligi 7000 juhul. Tõsine epideemia puhkes meil 2000.aastal süstivate narkomaanide seas ja tänaseks on see haaranud kogu Põhja-Eesti. Muret tekitab see, et seksuaalsel teel toimunud nakatumiste arv on kasvutendentsiga. Eesti alustas HIV ja AIDSi vastast võitlust 1990. aastate alguses. Praegu toimub võitlus HIV/AIDSi epideemiaga neljanda riikliku programmi alusel.
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA0040 Lahutusmeetodid keemias Laboratoorne töö: Eri sorti kanepitaimede leotiste uurimine EEM/KE-LED Õpperühm: YASM11 Teostaja: Ilona Juhanson Õppejõud: Piret Teostati: 16.10.15 Saar-Reismaa 1 Fluorestsentsi teooria Luminestsentsi alla kuulub igasugune valguskiirguse vorm peale kuuma keha kiirgumise. Luminestsentsi korral kaotab süsteem energiat ning kestva kiirgumise korral tuleb energiat väljaspoolt juurde anda. Juhul kui väliseks energiaks on infrapuna, ultravioletne või nähtav valgus, on tegu fotoluminestsentsiga, nagu ka fluorimeetrilises analüüsis. Fosforestsents on fotoluminestsentsi liik, mis erineb fluosestsentsist seeläbi, et fosforestsentne materjal ei kiirga koheselt välja energiat, mis neeldunud on ning kiirgumine võib toimuda pikema aja vältel, ka...
nr 187 vastu võetud 11.05.2004 "Raha ja väärtpaberite veo kord"), mis reguleerib raha ja väärtpaberite veo korda. Vastavalt määruse §2-le kohaldatakse raha ja väärtpaberite veol turvatöötajate arvu ning neile ettenähtud tehnikavahendite ja sõiduki suhtes järgmisi nõudeid: 1) kuni 4000 eurot on lubatud vedada ühe turvatöötajaga. Veoks võib kasutada mis tahes sõidukit; 2) üle 4000 kuni 7000 euro veoks peab olema auto ja vähemalt üks tulirelvaga (edaspidi relvastatud) turvatöötaja; 3) üle 7000 kuni 200000 euro veoks peab olema auto ja vähemalt kaks relvastatud turvatöötajat. Veo puhul spetsiaalselt selleks toodetud turvakohvritega võib olla üks relvastatud turvatöötaja; 4) üle 200 000 kuni 2000000 euro veoks peab olema soomusauto ja vähemalt kolm relvastatud turvatöötajat. Veo puhul spetsiaalselt selleks toodetud turvakohvritega võib
Skandinaavlased keeleteadlaste ja arheoloogia andmetel Essee Esimest korda olevat Skandinaavia nime ehk Scatinaviat maininud Plinius Vanem ,,Naturalis historias" (1. sajand p.Kr), milles ta kirjutas Jüütimaal ehk tänapäeva Taanis asuvatest saartest, mille suurimat saart nimetas Scatinaviaks. Selle all võis ta pidada silmas Skånet Skandinaavia poolsaare lõunaosas, kuid kindlat tõestust sellele ei ole leitud. Samuti kirjutas Jüütimaa saartest 2. sajandil elanud geograaf Ptolemaios oma teoses ,,Geographia" kolmest väikesest saarest nimega Fyn, Lolland ja Sjælland ning suuremast saarest nimega (Skandia). Tacitus kirjutas ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" goodidest, kes pärinesid Rootsi lõunaosas ja Gotlandilt ning mainis ka svealasi 1 ehk svioone (suiones), kes pärinevad Rootsist Uppsala ümbrusest. Tegemist on ka svealaste esmaminimsega lisaks Pliniuse ,,Lood...
aasta 2.aasta 3.aasta 2,014 2,015 2,016 Masinad ja seadmed 0 20000 27000 Väetise külvik 10000 Prits 10000 Kombain 20000 Töö auto 7000 Bürootehnika 0 0 0 Ostetavad immateriaalsed põhivarad (soetusmaksumuses) Kasulik eluiga, aastat Amortisatsioonikulu aastas (krooni) 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2,014 2,015 2,016 30 133 133 133 1 0 0 0 10 2550 2550 2550
Essee Keskaegne linn õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid Peale maa vallutamist hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad.Linnadeks kujunesid kaubateedel asuvad keskused. Kutsuti kohale vajalikud kaupmehed ja käsitöölised. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli linnaõigus. Eesti linnad said linnaõiguse Saksa linnadelt. Linnakogukonna kodanikuks võis saada igaüks, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linna võimuorganiks oli raad, selle liikme seisus oli eluaegne. Rae ülesanneteks oli näiteks heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. Linnad olid tavaliselt ümbritsetud müüriga või valliga. Rikkamaid linnu ümbritses kivist müür, aga vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. Kuna kõik inimesed ei mahtunud linna ära, siis elas vaesem elanikkond eeslinnades. Linnaelu keskuseks oli ...
Puisniit Puisniit · Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale. Puisniidud Eestis · Tänapäeval on alles ligikaudu 500 ha liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammi-puisniite Eesti muudes osades. Enamikus on need väikesed, kuni 5 ha suurused ühe-talu heinamaad. Aastail 1995-97 niideti neist mitte enam kui 200 ha, kusjuures Saaremaal kuni 30 ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda. Puisniidud Eestis · Eesti esinduslikumad puisniidud on: · Nedrema puisni...
Hiinas skulptuuri ei peetud tõeliseks kunstiks, sest sellega kaasnes füüsiline töö, mis polnud kohane ühele korralikule aadlikule, seetõttu peeti skulptuuri käsitööliste pärusmaaks ja skulptuure tehti puhtalt religioossetel põhjustel, mitte kunsti pärast. Kõige vanemad Hiina skulptuurid on tehtud kivist, põhiliselt marmorist. Varasemad näited pärinevad siis Shang-Yini kultuurist, mis ongi marmorist looma ja inimkujukesed. Shang'i dünastia ajal (1750-1040 e.Kr) võib skulptuurist rääkida üksnes pronksanumate näitel, mis olid kaunistatud reljeefsete mustritega, loomapeadega. Suuremõõtmelisi skulptuure hakati tegema alles Han'i dünastia aegsel perioodil ja hiljem, seega suurem osa skulptuure pärinebki alles hilisematest perioodidest. Suurepärane Hiina skulptuuri leid pärineb Qin'i dünastia ajast (221-206 e.Kr) esimese Hiina keisri Qin Shi Huangdi hauast Shaanxi provintsist, kust 1974 a. leiti suur hulk elusuuruses terrakota sõduri-, hobusef...
Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 (1995).Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste). Marsi kuud Phobos (kreeka keeles, "hirm") ja Deimos (kreeka keeles, "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud
Island Island · Suuruselt teine Euroopa saar Atlandi ookeani põhjaosas · Pindala 103 000 ruutkilomeetrit · Saareriik Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel · Riigile kuuluvad ka lähedal asuvad väikesaared · Pealinnaks Reykjavík Geoloogiline ehitus · Ookeani kohale kerkisid laava- ja tuhamassid ja tekitasid saare · Saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost · Platoo on täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks · Leidub ka kihtvulkaane Kliima · Kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, Põhja- Atlandi hoovus ja Ida-Grööni hoovus, samuti absoluutsed kõrgused saarel · Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel · Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul suhteliselt pehme · Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid Meri ja siseveed · Meri Islandi ümber ei j...
Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi puudub. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt- laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
