SOJA Soja kasutati juba 7000 aastat tagasi toiduna ja ravimite koosseisus – seda esialgu peamiselt ainult Hiinas, kust pärineb ka sojaoa metsik eellane. 15. sajandiks oli sojauba levinud ka mujale Aasiasse ning alles 18. sajandil hakati seda kasutama Euroopa ning Ameerika aladel. Tänapäeval leidub poeletil kõiksugu erinevaid soja-tooteid – alustades sojapiimaga ning lõpetades sojast valmistatud vegan vorstidega. Kuna veganlus viimastel aastatel moodi on
Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega „Sõida tasa üle silla”. Maailmas on 6000 kuni 7000 keelt. Neid räägib ligi 7 miljardit inimest, kes elavad 189 iseseisvas riigis. Suuremat osa maailma keeltest kõneldakse Aasias ja Aafrikas. Euroopas kõneldakse ligi 225 põliskeelt - see on ligikaudu 3% kõikidest maailma keeltest. Mandariini hiina keelt räägitakse maailmas enim, seejärel inglise, hindi ja hispaania keelt.Maailma kõige räägitumat keelt kõneleb ligi 1,5 miljardit inimest. Paljudes keeltes on 50 000 või enam sõna, kuid üksikkõnelejad teavad ja kasutavad
0CAgQ_AUoAQ&biw=1422&bih=776&dpr=0.9#imgdii=_&imgrc=7qX2Fg019Fvg3M%253A %3BklGWitSDpCt1cM%3Bhttp%253A%252F%252Ff.pmo.ee%252Ff %252F2011%252F09%252F04%252F734864t81he3d0.jpg%3Bhttp%253A%252F %252Fkultuur.postimees.ee%252F553398%252Fpiltuudis-kabala-raudteejaamas-lavastati- kuuditamist%3B648%3B298 Eesti algusajad Eesti alade asustamine algas umbes 11 000 aastat tagasi. Arvatakse, et 1 aastatuhande keskpaigas ekr elas Eesti aladel ub 7000 inimest. 17 sajandil vähenes rahvaarv palju tänu sõdadele, näljale ja katkule. Eriti rängalt mõjus põhjasõda aastal (1700-1721)(2/3 rahvastikust hukkus) 500a.ekr 7000 500 23 000 13 saj algus 150 000- 280 000 16 saj keskpaik 250 000- 300 000 17 saj lõpp 350 000- 400 000 1712 150 000- 170 000 Rahvaloendused Esimene rahvaloendus leidis Eestis aset
Tutvustab selle füüsikalised ja keemilised omadused ning kasutamise valdkondadega. Annab ülevaade tootmise printsiibist ja levikust, biotoimest ja kahjulikkust mõjust keskkonnale. Töös räägitakse natukene ajaloo huvitavast faktidest. 2 1. ÜLDINE KIRJELDUS Kuld on arvatavalt teine inimese poolt kasutusele võetud metall. Kulda tuntakse umbes 7000 aastat. Keemiliste elementide levimuselt on Au 72. kohal. Kulda on maakoores (0.0011 ppm) umbes 100 korda rohkem kui merevees (0.00001 ppm). Kuld on haruldane metall, kuid levimise tõttu ehemetallina pälvis ta oma värvi ja läikega meie eellaste tähelepanu.Tuntakse umbes 20 loodusliku kullaühendit, millest kolm on kullasulamid Au-Ag, Au-Pd ja Au-Bi. [1] Keemiliselt on kuld väheaktiivne metall, mis asub metallide pingerea lõpus. [2] Joonis 1
art al Müügi käive 15 000 20000 40000 195000 285000 555 000 kr kr Muutuvkulu 2000 3000kr 6000 kr 40 000 85 000 136 000 kr kr kr Tööjõukulu 9000 9000 kr 9000 kr 9000 kr 9000 kr 108 000 kr kr Rent 7000 7000 kr 7000 kr 7000 kr 7000 kr 84 000 kr kr Tulud-Kulud :227 000 krooni kasumit Rahavoo plaan Periood 1 kuu 2 kuu 3 kuu 2 kvartal 2 aasta pool kokku aast a
0,715 0,825 12 0,941 1,076 10 1,255 1,444 8 1,685 1,953 6 2,305 4 2,673 3,12 2 3,538 3,846 0 3,975 4000 4500 5000 5500 6000 6500 7000 3,918 3,758 3,483 3,212 Ir 2,982 12,31 2,773 2,582 U4,5 U=f() 2,43 4 2,295 2,171 3,5 2,069 3 1,975 2,5 1,896
vanemate kolleegidega. Töötava elanikkonna noorem põlvkond on sõlminud rohkem ajutisi töölepinguid, nagu tähtajalised lepingud ja töövahendusfirma ajutised lepingud. Enamik ELi liikmesriikidest registreeris ajutiste töötajate arvu suurenemise vanuserühmas 1524 eluaastat. (Euroopa Elu-ja Töötingimuste Parandamise Fond) Noorte (15-24) tööpuudus 2010 aastal on võrreldes teise kvartaliga vähenenud 22,2%-ni (II kvartalis 23,6%). Samal ajal on ligi 7000 noore võrra suurenenud nii tööjõu pakkumine kui hõivatute arv. Sellest võib järeldada, et enamus peale kooli lõpetamist tööturule sisenenud noortest on leidnud töökoha. Samavõrra on vähenenud ka õpingute tõttu mitteaktiivsete noorte hulk. (Vabariigi valistsus) Enamik 1524-aastastest on 2011 aastal majanduslikult mitteaktiivsed (valdavalt õpingute tõttu), on töötus noorte hulgas alati olnud suuremaks probleemiks kui vanemate inimeste hulgas. Tänavu III
35 30 25 20 Axis Title Rs=100 15 Linear (Rs=100) 10 5 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 10000 Axis Title 90 80 70 60 50 Axis Title Rs=0 40 Rs=100 30 20 10 0
Eelarvestatud -2380 480 1800 kasum/kahjum Kasumiaruanded Õmblemine Muutuvad kulud Kogukulud (000) Turuhind (000) (000) Tulud (200 000x75) 15000 15000 15000 Kulud (200 000x1,1) 11 eur 2420 24 eur 5280 30 eur 6600 Muud kulud 7000 7000 7000 Eelarvestatud 5580 2720 1400 kasum/kahjum
Palk ja maks eesti 14800 14800 14800 14800 14800 14800 14800 välisveo kindlustus 9000 11900 14875 17850 20825 23800 26775 eesti kindlustus 600 600 600 600 600 600 600 juhtide mob tel 2500 3000 3500 4000 4500 5000 5500 jooksev remont sõidul 5250 7000 8750 10500 12250 14000 15750 üldremont 6000 7000 8000 9000 10000 11000 12000 Tootmiskulud kokku 175683 216666,3 257724,7 298783 339841,3 380899,7 421958 Juhtimiskulud: juhtimispalgad ja maksud 41000 41000 41000 41000 41000 82000 82000 mobiilid 6000 6000 6000 6000 6000 8000 8000
Reklaamtegevusele eraldatakse raha sõltuvalt klientide rohkusest ning potensiaalsete klientide huvitatusest. Töötajate palgad vaadatakse juhatuse poolt igal aastal uuesti üle ning tehakse antud hetke majanduslikku seisu arvesse võttes vastav otsus, kas palkade suurust langetada, samaks jätta või tõsta. Tegevuskulud 2 kuud Kuluartikkel Aprill Mai Äripinna rent 7000 7000 Kommunaalmaksed 1500 1500 Raamatupidamisteenus 0 0 Koristusteenus 0 0 Töötajate palgad 25327 25327 Ettenägematud kulud 200 100
• b) London • c) Hatihabu • d) Kiiev 1. Õige vastus c) Hatihabu 2. Millal hakkas rahvastik hoogsalt kasvama? • a) 10. sajandi lõpus • b) 11. sajandil • c) 11. sajandi lõpus 2. Õige vastus • b) 11. sajandil 3. Igal linnal oli oma... • a) isand • b) mõni teine valitseja ( krahv, kuningas, piiskop) 3. Õige vastus • a) isand • b) mõni teine valitseja ( krahv, kuningas, piiskop) 4. Kui palju elanikke elas Tallinnas keskajal? • a) 10000 - 11000 • b) 7000 - 8000 • c) 5500 - 7000 4. Õige vastus • b) 7000 – 8000 elanikku 5. Kõik linnaelanikud moodustasid ühtse... • a) konna • b) perekonna • c) linnakogukonna 5. Õige vastus • c) linnakogukonna 6. Keskaja linna tähtsaim hoone oli... • a) kirik • b) raekoda • c) maaisanda linnus • d) elumaja 6. Õige vastus • b) raekoda 7. Trieri pitsat on üks varasemaid linnapitsateid... • a) Liivimaal • b) Põhja – Euroopas • c) Euroopas 7. Õige vastus
Hinnaga 7000 € müüdi toodet 40 tk, hinnaga 5700 € müüdi 65 tk. Kulud olid vastavate tootmismahtude Eeldades, et nii kulufunktsioon kui nõudlusfunktsioon on lineaarsed, leida a) kulufunktsioon; p1= 7000 b) nõudlusfunktsioon; g1= 40 c) kasumifunktsioon; c1= 22000 d) kogus, mille korral kulud on 44000 €. 33000-22000 11000 a= 65-40 = 25 = 440 b-y-ax = 22000-440*40= 4400 a) kulufunktsioon; C(q)=440q+4400
+ + 1 2 kus 1 soojusülekandetegur kondenseeruvalt aurult radiaatori sisepinnale W/ (m2 · K); radiaatori seina paksus mm; radiaatori seina materjali soojusjuhtivustegur W/(m · K); 2 soojusülekandetegur radiaatori välispinnalt õhule W/(m2 · K). Radiaatoris aur kondenseerub ja vabanev soojus (aurustumissoojus r) kandub intensiivselt (1 7000 W/(m2 · K)) üle seina sisepinnale. Läbi radiaatori seina kandub soojus seinamaterjali soojusjuhtivuse teel ( =5 mm; =60 W/(m · K)). Radiaatori välispinnalt kandub soojus ümbritsevasse keskkonda konvektiivselt ja kiirguse teel ning soojusülelandetegur 2 (10 12 W/(m2 · K)) arvestab neid koos. Konvektiivne soojuslevi radiaatori pinnalt õhule on olemuselt vaba(termogravitatsiooniline)konvektsioon. Käesoleval juhul on konvektiivse ning kiirgusliku soojusülekande osa ligikaudu võrdne
Valge soe kasvukoht. Paljundatakse seemnete või istikutega. Kasutamine Tekstiilitööstus: denim,fliis... Kalapüügi võrgud Kohvi filtrid, telgid, paber Tuletõrje voolikud Toiduõli Loomasööt Rahvameditsiin Vatt Negatiivsed küljed Vajab kasvuks palju vett. Kasutatakse rohkelt pestitsiide. Ajalooline aspekt afroameeriklaste orjastamine. Huvitavat Igal seemnel võib olla kuni 7000 kiudu. Esimene Hiina paber oli valmistatud puuvillast, nagu ka USD rahatähed tänapäeval. Vanimad tõendid puuvilla kasutusest pärinevad 7000 aasata tagusest ajast. Kuigi väljendit "Egiptuse puuvill" kasutatakse eseme kõrge kvaliteedi väljendamiseks, siis ehtne Egiptuse puuvill on äärmiselt madala kvaliteediga. Puuvillakiud on suurim teadaolev taimerakk. USA ja Euroopa vaheline puuvillakaubanduse katkemine kodusõja ajal põhjustas Euroopas suure kriisi.
Kaltsium Üldomadused Halli värvusega leelismuldmetall Järjekorranumber 20 Tüüpiline oksüdatsiooniaste 2+ Üks pehmemaid metalle IIA rühma element Tihedus 1550 kg/m³ Sulamistemp 842 °C, keemistemp 1484 °C Keemiliselt aktiivne Looduses vabal kujul ei esine Avastamine Berzelius ja Pontin 1808. aastal Humphry Davy Elektrolüüsi teel Humphry Davy Ajalugu Lupja kasutati ehitusmatrjalina (7000 14000 aastat eKr) Lubjakrohvist säilinud kujud (7000 aastat eKr) Esimene lubjapõletusahi on leitud Khafajah mesopotaamiast (2500 aastat eKr) Ain Ghazal Ühendid Kaltsiumkarbonaat (CaCo3)- tsement, mört, hambapasta, paberitööstus, lubjakivi Kaltsiumfosfaat (Ca3(PO4)2)- loomasööt, väetisena, pärmitaigna toodetes ja klaasitootmises Kaltsiumsulfaat (CaSO4·2H2O) ehk kips, kriit, lahas, seinade ning lagede ...
6280 4,758079E-007 0,0609459 128089,37 I=f() Column G 14,35 10,14698231 r 00 6000 6500 7000 7500 8000 8500 Ir/ruut2 muutom 10,14698 1480 U=f() Column H Column I 00 6000 6500 7000 7500 8000 8500
Ülesanne 1 Linnas on bensiiniliitri hind 16.00 kr, maal on aga bensiin odavam, 15.50 kr liiter. Kuu aja jooksul oli autojuht ostnud 180 liitrit bensiini ja kokku kulutanud selle peale 2830 kr. Mitu liitrit kallimat ja mitu liitrit odavamat bensiini oli ta kuu aja jooksul ostnud? 16x+15,50*(180-x)=2830 16x+2790-15,50x=2830 16x-15,50x=2830-2790 0,5x=40 x=80 liitri linnas x+y=180, 80+y=180 y=180-80 y=100 liitri maal Vastus: x=80 liitri, y=100 liitri Ülesanne 2 Hinnaga 7000 eurot müüdi toodet 40 tk, hinnaga 5700 eurot müüdi 65 tk. Kulud olid vastavate tootmismahtude juures 22 000 eurot ja 33 000 eurot. Eeldades, et nii kulufunktsioon kui nõudlusfunktsioon on lineaarsed, leida a)kulufunktsioon; C(q)=440q+4400 b) nõudlusfunktsioon; p(q) = -52q+9080 c) kasumifunktsioon; P(q) = -52q2+8640q-4400 d) kogus, mille korral kulud on 44 000 eurot; q=90 Hind/euro Kogus/tk Kulud/euro
Kogu 104 000 150 000 - 100 000 investeering Tulude, kulude prognoos Periood 1 kuu 2 kuu 3 kuu 2 kv. 2 poola. kokku Müük 120 140 160 550 1800 (kordades) 2770 Müügihind 50 50 50 50 50 50 (keskmine) Müügi käive 6000 7000 8000 27 500 90 000 138 500 Realiseerimise 6000 7000 8000 27 500 90 000 138 500 kasum Püsivad kulud Palgakulu 4500 4500 4500 13 500 27 000 54 000 Põhivara - - - - - - kulu Rent 5000 5000 5000 15 000 30 000 60 000
perfomance'eid. Teda peetakse 20. sajandi 2. poole üheks mõjukamaks kunstnikuks Euroopas (Wikipedia, Land art). Maastikukunstiga seob teda ilmselt see, et ta oli aktiivne keskkonnakaitsja, mis avaldus ka tema töödes. Üheks ehedamaks näiteks on sellest 1982. aastal algatatud projekt "7000 tamme" ("7000 Eichen"), mis oli võimalik tänu Saksamaal Kasselis toimuvale ülemaailmsele kunstinäitusele. Projektis oli ette nähtud, et üle kogu suure linna istutatakse 7000 puud, kus igaühe kõrval seisab umbes meetrikõrgune basaldist sammas. Beuys lootis, et projektist saab esimene etapp tervet maailma haaravast puudeistutuslainest, mille eesmärk oli positiivses suunas mõjutada elukeskkonna kvalitatiivset ja sotsiaalset muutust. (Dia Art Foundation, Joseph Beuys 7000 Oaks). Alternatiivsed seisukohad Levinud on eelarvamus, et maastikukunsti teosed loodi suures osas selleks, et lõhkuda sidemed kunstimaailma mõningase kommertslusega
3.millise laenutagatise pank ettevõttelt saab. Kui ettevõtte laenu ei maksa on pangal õigus tagatis maha müüa või laenu käendanud isikult raha sisse nõuda toetud mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist pakutakse väike- ja keskmistele ettevõtetele Kui ettevõte hakkab tööle ettevõtte esimese kuu väljaminekud Ruumide ja seadmete rent 2000 Materjali ost 7000 Töötajate palgakulu 4000 Müügimehe palgakulu 1500 Raamatupidaja palgakulu 1500 Muud kulud 1000 KOKKU 17000 1.nädal 2.nädal 3.nädal 4.nädal 5.nädal Rent 2000 2000
((pax*fare)/ASK)*100 CASK Cost per available seat kilometer; CASK = ((cost*block time)/ASK)*100 OPM Operational Margin; OPM = (RASK-CASK)/RASK Belf Break even load factor; Belf = CASK/Yield NB! Ancilliaries! Näide 1: A 70-seat aircraft flies 100 km (TLL-HEL), with 49passengers, average fare 50 : RPK = 49 passengers *100 km = 4900 ASK = 70 seats *100 km = 7000 LF = RPK/ASK=4900/7000 = 0,7 (*100% =70%) Y = 50 * 49/4900 = 0,5 (* 100=50 cents) Näide 2: ATR 70-seat aircraft flies 100 km (TLL-HEL), block time 0,5h, with 49 passengers, cost per FH 2800 , average fare 50 : RASK = (49 pax * 50 )/7000 = 0,35 (* 100 = 35 cents) CASK = ((2800*0,5)/7000)*100 = 20 cents OPM = (35-20)/35 = 0,43 (43%) Belf = 20/50 = 0,4 (40 %) 6. Lendude planeerimine: tulusaim aeg. Miks?
Lihula Gümnaasium Majandusarvestuse ajalugu Referaat Koostaja: Merili Männilaan 10.klass Juhendaja: Liina Vaimla Lihula 2014 Esialgsed kindlad andmed raamatupidamisest pärinevad 7000 aasta tagusest Mesopotaamiast. Veel on leitud märke Sumerist, Assüüriast ja Paabelist, mis ulatuvad veel kaugemale, kui 7000 aastat. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge. 6.sajandil e.Kr. võtsid kreeklased üldkasutusele rahamündid, mis võimaldas majandusarvestuse viia täiesti uuele tasemele. Lõpuks oli võimalik kirja panna kogu omand ja kõik tehingud mitte enam kui nii palju põlde ja nii palju orje või nii mitu vaati veini nii mitme untsi hõbeda vastu, vaid kui nii mitu teatud süsteemi rahaühikut.
2,30 Ule, V U/V 1,80 1,30 0,80 5500 6500 10000 10500 6000 7000 7500 8000 8500 9000 9500 /s- Uc=f(x),Ul=f(x), R= 50 2,60 2,40 2,20 2,00
Modereeris ja aruande kirjutas Evelin Ilves. Vastajad: I grupp Õlletarbimissagedus: Õlletarbimissagedus: Õllemargi Vastaja Vanus Tegevusala Sissetulek kuni 2 x näd. üle2 x näd. eelistus 3001 - Marge 26 Toimetaja 5000 X Guiness Kertu 23 Pangatöötaja üle 7000 X A Le Coq Peeter 25 Ekspedeerija üle 7000 X Saku Rein 35 IT-spetsialist üle 7000 X Saku Mare 35 Arst üle 7000 X A Le Coq
9,500 meremiili Majutus 60 (45 meeskond, 15 uuringute personal) Peamine käivitus süsteem Diisel mootorid: 2,206kW × 2 Peamine käivitus meetod Vint sõukruvi × 2 9 7. Süvamere uurimislaev KAIREI Süvamere uurimislaev KAIREI viib läbi merepõhja uuringuid kaevikute piirkonnas ning on tugilaevaks KAIKO 7000-le, mis on suuteline läbi viima uuringuid maksimaalselt 7000 m sügavusel. See sõiduk viib läbi ka süvamerepõhja struktuuri uuringuid keeruliste geograafiliste vormidega subduktsiooni piirkonnas, kasutades selleks pardal mitme kanalist peegeluuringu süsteemi. Varustatud laialdaste funktsioonidega, et õppida pinnakihi topograafiat, kihtide topograafiat ja merepõhja geoloogilist struktuuri. Sõiduk on võimeline läbi viima keerukaid uuringuid ja vaatlusi süvameres ja kaevikute piirkonnas. Missioon
eurot. Firma müüb telereid hinnaga 1400 eurot tükk. a) Mitu eurot kulub 10 teleri valmistamiseks? b) Arvutada kasum, mille firma saab 10 teleri valmistamisest. c) Mitu telerit peab firma valmistama ja müüma, et saadud kasum oleks maksimaalne? d) Valmistada kasumit kirjeldava funktsiooni graafik. e) Mis juhtub kasumiga pärast maksimumi saavutamist ja kuidas see kajastub graafikul? Lahendus. a) 10 teleri valmistamiseks kulub f (10) 10 3 200 10 4000 7000 eurot b) 10 telerit müüakse hinnaga 10 1400 14000 eurot, kulutati 7000 eurot, seega kasum on 14000 7000 7000 eurot c) Koostame kasumifunktsiooni: y 1400 x x 3 200 x 4000 ehk y x 3 1200 x 4000 Kasum maksimaalne, kui y' = 0, meil y ' 3 x 2 1200 . Seega vaja lahendada võrrand 3 x 2 1200 0 . 3 x 2 1200 0 3 x 2 1200 x 2 400 Siit x 20 , millest sobib positiivne lahend x = 20.
- . - . B , . 90 . . , . - . o , . - , 10 000 . . , . . . -. . . , , , 70 . , , , , , . . ,, ". . . · 1200 , 7000 · - - · - · , , , · · · · · · · · - 50 · - 2400 · · - 318 · · - 110 · - 16 · , , · , , ,
«, ». , , , , , , , , , . 1473 20 . · 1480 · 1482 · , , . · · « » , « » · , · - , , · , . · . · , , : · · · · · · · · · · . · . · · · : · , . · , · 7000 · O -- · -- . · - · · . · I 2 1519 · · , . · . · . · , !
lähtmeandmetega: Pkett=1,8kW; nkett=31,7p/min; nkt=22p/min; z1=21; z2=30; i= z2/z1=30/211,44. Kasutan rullpuksketti (OCT 10947-64). Arvutus tulemused kannan tabelise: Arvutustulemuse Arvutatav suurus d vastavalt keti Märkused sammule t mm. 31,75 38,1 Keti iseloomustus: Q kgf 7000 10000 q kg/m 3,73 5,50 d mm 9,55 11,12 B mm 27,46 35,46 F=Bd mm² 262,2 394,3 Telgede vahe A=40t mm 1270 1524 Suhe A/t=At 40 40 Keti lülide arv Lt Lt=2At+z1+z2 +[(z2-z1)/2] ² 106 106 Ümardatud lähima 2 At täisarvuni Arvutuslik pöörlemissagedus
25 Kivivill 186.5 186 132 192.3 185.5 312 102.5 141.5 26 Klaasvill 101.5 101.7 140.5 141 101 141 27 0 28 0 8000 7000 6000 5000 4000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 d[mm] Mass[g] Maht [cm³]Tihedus [kg/m³] Prk nr h h_kesk m V ρ 1 40 2 40 40 145.4 292 497.9 3 40 4
), bensiin, manuaal, 5-kohaline, luukpära, kliimaautomaatik, püsikiiruse hoidja Ööpäev 30 Opel Astra (1998a.), 5-kohaline universaal, AC, haakekonks Ööpäev 25 Tagatisraha 65 Lisad GPS-seade 6 ööpäev Auto toimetamine kliendini (linna piires) 10 ametlikul tööajal 25 väljaspool tööaega Auto järeltankimine peale tagastamist 10 + tegelik kulu Puksiir- ja veoteenus Siller Auto OÜ pakub puksiir- ja veoteenust! Vaata hinnakirja Kontakt telefon 5330 7000 Veoauto Mercedes Benz 814 kandejõud 3085kg max 2 autot veokast 5000 x 2070mm kraana tõstejõud 3400kg veoraam (prillid) 3500kg hüdrovints 5000kg Telefon 5330 7000 või tööajal 444 8860 Kontaktinfo Siller Auto OÜ Suur-Kaare 69 Viljandi 71015 Lahtiolekuajad: Automüük E-R 8.00-18.00 ja L 9.00-15.00 Tehnoülevaatus E-R 8.00-18.00 ja L 9.00- 15.00 Varuosad ja hooldus E-R 8.00-17.00 ja L 9.00-14.00 Keretööd ja värvipood E-R 8.00-17.00 telefonid
Fourth level Fifth level , . 1 340 194 69% 25% 45 226 ² : · · · · . . . . ( ) ( ) - ( ) - ( ) - ( ) ( , ). ( , ). ( , , ). ( . ). ( , , ). : 1150 . - 7000 . - 1520 . - - - - - - - - - - : , : PÖFF : - : Tooc, . - . . , , , . . , . !!!
STOP VIVISECTION! STOP ANIMAL TESTING! Vivisektsioonid on loomakatsed, mille vastu võitlevad loomakaitsjad paljudes maailmariikides. Iga aasta teaduslaborites hukkuvad miljonid loomad karmide katsete tulemusel. Loomadel katsetatakse ravimeid, kosmeetikat, relvi. Oma julmuselt vivisektsioonid ei jää alla teistele loomade piinamise vormidele. Kasse, koeri, rotte, hiiri, hamstreid, ahve, küülikuid ja teisi loomi piinatakse kuni nad surevad. Elusloomadel lõigatakse nahk lahti, neid piinatakse elektriga, pannakse söövitavaid aineid silmadesse, kõrvetatakse keeva veega ja kui nad veel hingavad võetakse nahk maha, purustatakse pead, murtakse konte, - see pole veel täiuslik nimekiri meetmeid, mida vivisektorid kasutavad. Loomakaitsjatel on olemas video- ja fototõendid. Vivisektsioonidel on palju alternatiive. Rahvusvaheline organisatsioon ,,Tudengid humaanse hariduse eest" on välja andnud kataloogi, milles on 400 alternatiivi vivisektsioonidele...
Järvamaa 2800 Virumaa 7400 Läänemaa 4800 Saaremaa 3000 Pärnumaa 5500 Viljandimaa 4100 Tartumaa 7000 Võrumaa 4000 Valgamaa 1500 Petserimaa 1900 Maakonna keskmine suurus 4336,36 Koosta alljärgnevate andmetega diagramm Maakonndade pindala
Muinasaeg 1. Kuidas jaotatakse ajalugu? • Vanaaeg – 3000eKr-5 saj pKr (476, Lääne-Rooma langus) • Keskaeg – 5-16/17 saj (1453/1492/1517) Pütsantsi langus, Ameerika reformatsioon Saksamaal • Uusaeg 16-20 saj algus I MS 1914-1918, poliitilise korralduse uuesti ülesehitamine 1901 – viktoriaanliku ajastu lõpp 1871 – Saksamaa keisririik • Uusim aeg/lähiajalugu – 20 saj…… 2. Kuidas jaguneb muinasaeg? • Kiviaeg ü Vanem kiviaeg e paleoliitikum Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni ü Keskmine kiviaeg e mesoliitikum - U 9000 - u 5000 aastat eKr ü Noorem kiviaeg e neoliitikum - U 5000 – u 1800 aastat eKr • Pronksiaeg 1800 eKr-500eKr • Rauaaeg 500eKr- 13 saj. 3. Kiviaja kultuurid. • Kunda kultuur – levis 11000-7000 a eKr ,Euroopa lõunaalad, asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapü...
Statistika on teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. 1 Üldkogum on objektide hulk, mille kohta soovime teha põhjendatud järeldusi. Uurimise võimalused: a) uuritakse kõiki elemente b) uuritakse mingit osahulka - valim 2 Tunnused jagunevad: arvtunnused (kvantitatiivsed tunnused) pidevad tunnused diskreetsed tunnused mittearvulised tunnused (kvalitatiivsed ) nominaalsed tunnused järjestustunnused binaarsed tunnused 3 Andmete töötlemine Vigaseid väärtusi ei tohi asendada õige väärtusega Andmeid võib kodeerida 4 Ühe klassi õpilaste pikkused (cm). 161, 173, 168, 159, 166, 64, 171, 170, 167, 177, 163, 159, 162, 172, 169, 170, 165, 16, 174, 162, 166. 5 Hinnang ...
30 5 6 2800 0 5 0 0 0 1 0 0 0 1 2 31 5 8 3000 1 6 1 0 0 0 1 0 0 0 2 32 6 1 7000 1 33 6 2 5800 0 Mitu firma teenindab 1 1 1 1 1 1 1 1 8 34 6 3 7500 0 35 6 4 4500 0 36 6 5 5600 1
Tabel 5 Tegevuskulud 1. kuu Tegevuskulud 2. kuu Kuluartikkel Maksumus Kuluartikkel Maksumus Ruumide rent 3000 Ruumide rent 3000 Laen 9205 Laen 9205 Töötajate palgad 20693 Töötajate palgad 20693 Reklaamikulud 2000 Reklaamikulud 1000 Toitlustus 5000 Toitlustus 7000 Kommunaalteenused 500 Kommunaalteenused 500 Kokku 40398 Kokku 41398 10. Laenumaksugraafikud Ettevõttel on vajalik normaalseks eksisteerimiseks ja klientidele meeldiva teenuse pakkumiseks soetada juurde käibevara. Omafintseeringust ei piisa ja tuleb kasutada pangateenust laenutaotlemise näol. Kuna ettevõte tegutseb FIE-na, siis tuleb laenu taotlemisel kanda omavastutust ja tagatiseks on omaniku korter
Välja 9,1. sümbol kolmnurk 11,6 – 9,1 = 2,5 t C ha-1 a-1. Ökosüsteem on salvestaja (sisse läks rohkem kui välja). 5. Süsihappegaasi, metaani ja dilämmastikoksiidi emissioonid mullast olid 7 tonni, -25 kg ja 0 kg hektari kohta aastas. Kui suur on globaalse soojenemise potentsiaal GWP (global warming potential) CO2 ühikutes. Metaani GWP on 25 CO2 ühikut ja naerugaasil 300. Vastus: Süsihappegaas = 7000kg ha-1 a-1 Metaan = -25 kg ha-1 a-1 Dilämmastikoksiid = 0 kg ha-1 a-1 GWP= 7000 -25*25= 7000-625= 6375 Ei kasutanud naerugaasi, sest dilämmastikoksiidi voog oli 0. 6. Makroelementide N ja P Ingestadi massisuhe (nt kg/kg) on optimaalsetes tingimustes kasvava arukase jaoks N:P 100: 13 Kui lehe N% on 3,10%, kui suur on P optimaalse N:P korral? 0,13 Kui N%= 2,06 ja P%=0,20, kas N:P on optimaalne? Ei ole, sest 0,097 on väiksem kui 0,13 Vastus: N% = 3,10 N=100 P%= ? 0,13*3,1= 0,403 P= 13/100 = 0,13 P optimaalne=0,20/2,06=0,097 7
Ajaloo kt muinasaeg 1) Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg -puuduvad kirjalikud allikad, umb 8,5 a.tuh ekr – 13 saj Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) Pronksiaeg (Eesti mitte väga oluline, sest Eestis polnud tina ega vaske) Rauaaeg (vanim rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorim rauaaeg) Vanaaeg Umbes 3000ekr- 5 saj. 476 Lääne Rooma langus Keskaeg Umbes 5saj (476) 1453 konstantinoopol vallutati. 1492- Ameerika avastamine 1512- reformatsioon Saksamaal, piibel peab olema emakeeles+jumala teenistus Patukirju hakati kirjutama ja abielluda võis. Uusaeg 1 MA (1914-1918)poliitiline korraldus lakkas olemast 1961 Kuninganna Viktoria 1 sureb, lõppeb viktorialik ajastu 1871 Saksa- Keisri riigi sünd Lähiajalugu Kestab veel 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur (11000-7000 a tuh tagasi) Sai oma nime Lammasmäe asukoha järgi, elamust...
NUMBRID 0 70 19. 1 80 20. 2 90 21. 3 100 22. 4 101 5 200 6 300 7 400 8 1000 9 1001 10 1400 11 7000 12 10 000 13 100 000 14 1 000 000 15 1 000 000 000 16 1. 17 2. 18 3. e 19 4. 20 5. 21 6. e 22 7. 23 8. 24 9. 25 10. 26 11. 27 12. 28 13. 29 14. 30 15
Alternatiivenergia Aap Merisalu, Kevin Ree, Martin Rander, Otto Terask Mis see on? Tuuleenergia Päikeseenergia Hüdroenergia Jt. Tuuleenergia 11. oktoobril 2001. a. Virtsu tuulepark. 1,8 MWh ja planeeritud energiatoodang aastas 4,8 GWh. Probleemid Müra tekitamine Lindude lennu segamine Maastikupildi rikkumine Hüdroenergia Neli üle 100 kW hüdroelektrijaama 7000 jõge 400 jõge on pikemad kui 10 km Eesti jõed väikesed Päikeseenergia Eluiga 25 aastat Toodab 1kW kuni 10kW Eelised Päikeseelektri süsteem töötab hääletult. Päiksepaneelil pole kuluvaid osi. Päiksepaneelid on hooldusvabad. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik
Puisniit Parandas:Saiaspetspets Originaal:hypermegasupernerdy1 23 Sisukord Teke ja kadumine Taimestik Loomastik Kaitse Eesti puisniidud Teke ja kadumine Puisniidud tekkisid umbes 7000 aastat tagasi kui inimesed hakkasid põldu harima ja karja kasvatama. Taimestik Kaasajal pakuvad puisniidud erilist huvi seoses nende rohustu kõrge liigirikkusega. Loomastik Puisniitudel elutsevad enamuses väiksemad loomad. Kaitse Puisniitude kaitse on tähtis, sest ilma selleta kaob üks Eesti omanäolisemai d loodusmaastikk e. Eesti puisniidud Tänapäeval on alles ligi 500 hektarit liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning
Kiviaja kultuurid: Kiviajal olid peamiseks neli kultuuri, mis olid kunda kultuur, narva kultuur, kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuur. · Kunda kultuur- u 7000 eKr, elatusaladeks olid peamiselt küttimine, kalastus ja korilus. Kultuuri eripäraks oli tulekivi kasutuselevõtt. · Narva kultuur- u 5300- 4200 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Eripäraks oli keraamika kasutuselevõtt. · Kammkeraamika kultuur- u 4000- 3300 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Kammkeraamika kultuuri eripäraks olid matmiskombed,
Rahasumma tulevikuv liitintressina. Fn=P*(1+i)n (Tabel 1). 1)1500kr hoiustatake 3a i-m 6%.Kui palju saadakse hoiustamistähtajal intressi? F=1500*(1+0,06) 3=1500*1,1910=1786,5. 2)Investeeriti 30000kr 2a liiti-m 13%a.Leia rahasumma tulevikuv. F=30000*(1+0,13)2=30000*1,2769=38307. 3)H.Kurvits sai 22 ja kingiks 50 000,kulutab siis kui on 30.Panebraha 8a hoiusesse,mis teenib 7%a. Kui palju raha on 30 sp? F=50000*(1+0,07)8=50000*1,71819=85909,31. F=P(1+i/m)m*n. 1)Ettevõtja hoiustab 2a 34600kr a i-m 4%.Kui suur summa saadakse 2a pärast kui arv 2x aastas. F=34600*(1+0,04/2)2*2=34600*1,0824=37452,15. 2)Pank maksab pangakontole i 4% a. Intress kantakse üle korra kuus.Leia 2a jooksul teenitud i-summa, kui algul oli 7000kr. F=7000*(1+0,04/12)2*12=7000*1,0831=7582,00. F=p*ei*n e=2,71828. 1)Kui palju raha on 10a pärast,kui 1000kr pannakse hoiarvele, i-m 10% pideva juurdekasvuga. F=1000*2,71828 0,10*10=2718,28. Raha nüüdisväärtus. P=F*(1/(1+i)n)) (Ta...
Nisu levik Nisu levik Nisu levik ja kasvatuspiirkonnad · Eelkõige parasvöötmes, kuid ka teistes kliimavöötmetes, näteks mussoonkliimaga piirkondades taliviljana · Peamised eksportijad: USA, Argentiina, Austraalia, Kanada, EL Nisu kasutamine · Nisust tehakse jahu ja jahust saia ning makaronitooteid · Nisujahu kasutatakse paljudes küpsetistes ja muudes toitudes Ajalugu · Nisu on umbes 9000 aastat vana · Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba · Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi Genoom · Teadlased on avastanud 2010-ndal aastal äärmiselt keerulise genoomi · See võib päästa maailma näljahädast · Hakatakse uusi sorte välja aretama Aitäh kuulamast!
Nisu (Triticum) Taksonoomia • Hõimkond: õistaimed • Klass: üheidulehelised • Sugukond: kõrrelised Tutvustus • Pärineb Ees-Aasiast 7000-6000 eKr • Eestis on kasvatatud ligikaudu 4000 aastat • Enim kasvatatavam taim maailmas • Jaguneb paljas- ja sõkalteraliseks nisuks • Enamasti kasvatatakse pehmet nisu • Isetolmleja • Talinisu, suvinisu Saagikus • Kasvatatakse intensiiv- ja mahepõllumajanduslikult • Intensiivkasvatus annab rohkem saaki • Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t Saagikus 3020kg/ha 2750kg/ha Kvaliteet • Proteiini sisaldus • Kleepvalgu sisaldus Saadused • Toit- leib sai, kondiitritooted, pasta, manna, jahu, klii, kuskus • Jook- viin, õlle • Söödavili • Õlest saab paberit, punut...
Kreeka-Pärsia sõjad Vastamisel kasuta interneti abi ● Mis aastal toimus Maratoni lahing? Vastus: 490 aastat eKr ● Kus lahing toimus? Vastus: Kreekas, Ateena lähedal (Atikas), Maratoni tasandikul ● Osapooled? Vastus: Ateenlased ja pärslased ● Kreeklaste väejuht ja pärslaste kuningas? Vastus: Ateena väejuhi Miltiades ● Sõjameeste arv mõlemas sõjaväes? Vastus:Kümme tuhat ateenlast ja tuhat Plataia linna jalaväelast. 25 000 sõjaväelast ja 1000 ratsaväelast Pärsial. ● Lahingu tulemus? Vastus: Ateenlased võitsid pärslasi ● Mis aastal toimus Termopüülide lahing? Vastus: 480 eKr ● Kus lahing toimus (leia koht ka all olevalt kaardilt)? Vastus: Termopüülid, Kreeka ● Osapooled? Vastus: Vana-Kreeka linnriigid ● Kreeklaste väejuht ja pärslaste kuningas? Vastus: Kreeklaste väejuht Leonidas ja Pärsia kuningas Xerxes ● Sõjameeste arv mõlemas sõjaväes? Vastus: 7000-meheline kreeklaste vägi, 120 000 – 300 000 meest pärsla...
8527 8126 8023 8123 7889 79 8408 8013 7400 7741 8271 7882 7200 2015 8649 8242 8617 8212 7000 2012 8523 8122 8405 8010 2016 8643 8236 8642 8236 Rahvaarv 2 8613 8209 8520 8119 20000 15000 LAST-UPDATED SOURCE: Andmed 10000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
