kuumutada. · Alkaanid ei reageeri toatemperatuuril isegi konsentreeritud hapetega ja leelistega. a) Täielik põlemine ehk kiire oksüdatsioon CH4 + 2O2 CO2 + 2H20 b) Mittetäielik põlemine ehk aeglane oksüdatsioon C5H12 + 5O2 2CO2 + 6H2O + C (tahm) c) Oksüdeerumine alkoholis 2C2H6 + O2 2C2H5OH d) Pürolüüs (krakkimine) Aine lagundamine kõrge temperatuuri või katalüsaatorite toimel, mille käigus pikad alkaanide ahelad lagundatakse lühemateks. C8H18 temp./katal. C5H12 + C3H6 3.Alkaanide füüsikalised omadused.
-COOH 6. Mis on aldehüüdid? Aldehüüdid on orgaaniliised ühendid, mis sisaldavad CHO funktsionaalseid rühmi. Ühendid: Alkaan üksikside -AAN Alkeen kaksikside -EEN Alküün kolmikside -ÜÜN Alkohol OH -OOL Eeter R-O-R -EETER Hape -COOH- -HAPE Ketoonid -CO- -OON Aldehüüdid -CHO -AAL Lõpeta oksüdatsioonireaktsioone ja tasakaalustage. C2H5OH + O2 CO2 + H2O 2C2H5OH + 6O2 4CO2 + 6H2O C4H10 + O2 CO2 + H2O 2C4H10 + 13O2 8CO2 + 10H2O Naatriumoksiid reageerib väävelhappega Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O Kaaliumhüdroksiid regeerib soolhappega KOH + HCl KCl + H2O Mitme Protsendiline lahus saadakse , kui 750g vees lahustatakse 150g soola? Andmed Lahendus m(aine) = 150g P% = m(aine) / m(lahus) * 100% m(lahusti)=750g m(lahus) = m(aine) + m(lahusti)
moodustumisega, toimub hapniku pudumisel. Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? Organismides talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena- tärklise või glükogeeni kujul. FOTOSÜNTEES- taime rohelise osade rakkudes on rohelise värvusega aine- klorofüll, mis pakneb taimeraku kloroplastides. Klorofüll võimaldab valgus energiat kasutades sünteesida CO2-st ja veest orgaanisi ühendeid, nt glükoosi. 6CO2+12 H2O on C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosüntees sõltub: valguse tugevusest, süsihappegaasi konsentratsioonist õhus, taimede varustavusest vee ja mineraalainetega, taime füsioogilisest seisundist, temperatuurist, lehe vanusest, taimeliigist. Valgusstaadium- reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofüllide molekulid moodustavad koos teiste pigmentide fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostuvad vee fotooksüdatsiooni ja ATP sünteesil. 2H2O on 4H +4e +O2
Fotosüntees on looduses ainulaadne protsess, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. Need rakud on kui väiksed elusad vabrikud. Fotosüntees kujutab endast tervet rida keemilisi reaktsioone, mis muudavad anorgaanilise süsiniku ja vee orgaaniliseks aineks - süsivesikuteks. Kõigi nende reaktsioonide toimumiseks on vaja energiat. Fotosünteesis kasutatakse energiaallikana päikesevalgust. Ainult teatud ained suudavad siduda päikeseenergiat. Neid erilisi aineid nimetatakse fotosünteetilisteks pigmentideks ja klorofüll on nendest kõige sagedamini esinev ning kõige paremini tuntud. Just klorofüll annab taimedele rohelise värvuse. Fotosünteetilised pigmendid asuvad kloroplastiks kutsutavas erilises kapslis, mis on olemas ainult taimerakkudes. Peale orgaanilise aine t...
Seepärast võivad orgaanilised lahustid ja paber kokkupuutel fosfor(V)oksiidiga süttida. Fosfor(V)oksiid on happeline oksiid. Tema reageerimine veega kulgeb astmeliselt, vahesaadusena tekivad mitmesugused polüfosforhapped, millest osa on mürgised. Kui vett on piisavalt, tekib lõppsaadusena ortofosforhape H3PO4. (fosforhape) Kuuma veega reageerimisel tekib põhiliselt ortofosforhape(H3PO4, mis on tugev kristalne aine, lahustub hästi vees. keskmise tugevusega hape). P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 Fosfaadid Ortofosforhappe reageerimisel leelisega tekib saadusena kas divesinikfosfaat, vesinikfosfaat või fosfaat (olenevalt lisatud leelise hulgast). ainus, mis hästi vees lahustub on divesinikfosfaat. teised kaks on kas vähelahustuvad või praktiliselt lahustumatud. Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element. Põhiosa toodetavatest fosfaatidest leiab rakendust fosforväetistena. Fosfaadid on
Al2(SO4)3 roosa/punane värvusetu 4 jah NaCl kollane värvusetu 6 ei Na2CO3 kollane roosa 9 jah Na2SO3 kollane roosa 9 jah CH3COONH4 kollane värvusetu 6 jah Kirjutada nende soolade hüdrolüüsi võrrandid: 1. Al2(SO4)3 Al3+ H2O AlOH + H+ ; Al2(SO4)3 + 6H2O 2 Al(OH)3 + 3H2(SO4) 2. NaCl NaCl + H2O ei hüdrolüüsu 3. Na2CO3 CO32- + H2O HCO3- + OH- ; Na2CO3 +H2O NaHCO3+ NaOH 4. Na2SO3 SO32- + H2O HSO3- + OH- ; Na2SO3 +H2O NaHSO3+ NaOH 5. CH3COOHN4 NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ ; CH3COONH4 + H2O NH3H2O +CH3COOH Arvutada Na2CO3, Na2SO3 ja CH3COONH4 hüdrolüüsi määrad ja lahuse pH eeldades, et lahused on 0,1M ( K vt
happeliste oksiididega, tekib sool. MgO + CO2 = MgCO3 · Ainult tugevalt aluselised oksiidid reag. veega, tekib leelis (vees lahustuv alus) CaO + H2O = Ca(OH)2 Happeliste oksiidide keem. om.: · Kõik happel.oksiidid reag. alustega, tekivad sool ja vesi SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O · Kõik happel.oksiidid reag. aluseliste oksiididega, tekib sool SO3 + K2O = K2SO4 · Enamus happel.oksiide reag. veega, tekivad vastavad happed(o.-a. sama) P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 (fosfori o.-a. +V) Ränidioksiid SiO2 (liiv) ei reageeri veega. Amfoteersete oksiidide keem.om.: · reag. hapetega tekivad sool ja vesi Al2O3 + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2O · reag. leelise vesilahusega tekib kompleksühend Al2O3 + 2NaOH + 3H2O = 2Na[Al(OH)4] Neutraalsete oksiidide keem.om.: Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete,aluste ega veega. Muutuva o.-a.-ga metalli oksiidide jaotus keemil.om. järgi. Kui üks ja sama metall moodustab mitu
ANORGAANILISED AINED OKSIIDID - Ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Oksiide saadakse: Lihtainete vaheline reaktsioon 2Mg + O2 -> 2MgO CH4 + 2O2->CO2 + 2H2O Hüdroksiidide ja karbonaatide kuumutamisel MgCO3 --to> MgO + Co2 OKSIIDIDE LIIGITUS - Oksiide saab liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks ning neutraalseteks oksiidideks (happelisust, ega aluselisust üldse ei avaldu) ALUSELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib hapega NB! Kõik aluselised oksiidid on mittemolekulaarsed. Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad aktiivselt veega, nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri. HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid(nt SiO2 ja CrO3). Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O Happeline oksiid + ves...
Väärisgaasid Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Heelium 3 3. Neoon 4 4. Argoon 4 5. Krüptoon 5 6. Ksenoon 5 7. Radoon 6 8. Väärisgaaside üldiseloomustus 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse. Väärisgaasid on Heelium (He), Ne...
ribosoom; 11. plasmiidne DNA; 12.lipiiditilgad 2 Fotosünteesi üldreaktsioon Fotosüntees on kõige tähtsam biokeemilise aineringe lüli. Kõik ülejäänud organismid sõltuvad selle käigus toodetud orgaanilisest ainest. 6CO2 + 12H2O +footonid C6H12O6 + 6H2O + 6O2 I. Fotosünteesi valgus-staadium Reaktsioonid kulgevad kloroplastide tülakoidides valgusenergia mõjul. Toimub valgusenergia muutmine keemiliste sidemete energiaks. Valgus ergastab Chl molekuli. H2O lõhustub (fotolüüs), O2 eraldub gaasina, vesiniku aatomid seotakse tekkivate energiarohkete ainetega, NADP redutseerub NADPH-ks. Sellega kaasneb ATP teke, mis on vajalik fotosünteesi pimedus-staadiumi reaktsioonides 2H2O 4H+ +4e- + O2
Temperatuuri toimel eraldub pruunikas gaas NO2 ja lahus värvub Cu2+- ioonide tekke tõttu siniseks. PO43-- ioon: lisada AgNO3. tekib kollane sade Ag3PO4 CO32-- ioon: lisada HCl, eraldub mullikestena CO2. · NaCl - naatriumkloriid - keedusool. Elusolenditele vajalik elutegevuseks. Kasutatakse toiduainete säilitamisel, lumekoristuse hõlbustamiseks, oluliste ainete tootmiseks. · KCl - kaaliumkloriid. ??? · CaCl2 * 6H2O - kaltsiumkloriidheksahüdraat, kasutatakse gaaside kuivatamiseks. · BaCl2 - baariumkloriid - ??? · ZnCl2 - tsink(II)kloriid - ??? · AgCl - hõbe(I)kloriid - ??? · AlCl3 - alumiiniumkloriid - ??? · KClO3 - pertoleesool - ??? · Ca(OCl)2 * CaCl2 - kloorlubi - orgaanilises keemias reaktiiv, desinfitseerija, sõjatööstuses mürkide mürgituks muutmisel · Joodtinktuur - ??? · Sublimatsioon - aine vahetu üleminek tahkest gaasiliseks (vahepeal vedelaks muutumata)
Toitumissuhted ökosüsteemis Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine · Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: organismid e. biootiline osa eluta osa e. abiootilised osa · Ökosüsteemi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks: 1.muld 2.veereziim 3.mineraaltoitumise reziim 4. (meso)kliima Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid · autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed) e. produtsendid : taimed, kemobakterid · 6CO2+6H2O+2820kJ=C6H12O6+6O2 · heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad: Konsumendid e. tarbijad; redutsendid e. lagundajad. Konsumendid · Vastavalt toidu allikale: Esmased konsumendid, taimtoidulised e. fütofaagid e. herbivoorid organismid, kes toituvad ainult taimedest Teisesed konsumendid e lihasööjad kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: ...
Kloroplastide stroomas 38.Millised protsessid toimuvad pimedusstaadiumis? Glükoosi süntees ja vaheühendi NADP ja ADP taastamine, CO2 sidumine 39.Millised komponendid tulevad valgusstaadiumist? NADPH2, ATP 40.Mis on pimedusstaadiumi saadusteks? glükoos 41.Millistest ühenditest saadakse glükoosi molekuli koostiselemendid? Süsihappegaasist ja veest 42.Mis on fotosünteesi kõrvalsaadusteks? Hapnik, vesi, 43.Kirjuta fotosünteesi üldvõrrand. 6 CO2 + 12 H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 (nool üles) 44.Milline on fotosünteesi tähtsus (4)? Toiduks heterotroofidele, CO2 taaskasutamine, osoonikihi tekkimine, põlemine
8,2 . 3 Teise pessa lisatakse indikaator metüülpunase lahust (mp), mis muudab happelise lahuse, ph < 4,4, roosaks, ja lahuse, mille ph > 6,2, kollaseks. Tulemused kanda tabelisse. Arvutused: HCl -> H+ + Cl– HNO2 ↔ H+ + NO2 – H2SO4 → H+ + HSO4 – ↔ 2 H+ + SO4 2– H3PO4 ↔ H+ + H2PO4 – ↔ 2 H+ + HPO4 2– ↔ 3 H+ + PO4 3– NaOH → Na+ + OH– NH3·H2O↔ NH4 + + OH– NH4 + H2O = NH4Cl + H2O = NH4OH + HCl Al2(SO4)3 + 6H2O = 2Al(OH)3 + 3H2SO4 Nõrk Tugev Dissotseerub halvasti Dissotseerub hästi Järeldused: Hüdrolüüsi annavad soolad milles üks pool on hästi dissotseeruv ning teine pool on halvasti dissotseeruv. Nende pH sõltub neist moodustavatest alusest ja happest. Tugevad elektrolüüdid – lahustuvad hästi, dissotsieeruvad täielikult ioonideks Nõrgad elektrolüüdid – lahustuvad halvasti, dissotsieeruvad vaid osaliselt ioonideks
vesivannis kuni enam pruuni NO2 ei eraldunud ja lahjendasin 1,5 ml-ni. Kuna alglahuse värvus viitas nikliioonide olemasolule, otsustasin selle olemasolu esimesena kontrollida. Lisasin saadud 5 tilgale lahusele 6M NH3H2O lahust leelisese reaktsioonini ja 3 tilka dimetüülglüoksiimi lahust. Tekkis iseloomulik roosakaspunane sade, mis tõestas Ni2+ ioonide olemasolu lahuses. Toimunud reaktsioonid: Ni2+ + S2- NiS 3NiS + 2HNO3 + 6HCl 3NiCl2 + 2NO + 4H2O + 3S Ni2+ + 6NH3H2O [Ni(NH3)6]2+ + 6H2O Kuna oli teada, et katioonid peavad olema erinevatest rühmadest, sain kohe edasi minna IV ja V rühma katioonide tõestamiseni. IV ja V rühma katioonide tõestamine Sisalduda võisid Ba2+, Ca2+, Mg2+ ja NH4+. Kuna analüüsi käigus lisatakse ammooniumisoolasid, tuli NH4+ tõestada esimesena. Selleks lisasin ühele tilgale alglahusele 2 tilka Nessleri reaktiivi, moodustus iseloomulik punakaspruun sade, mis tõestas NH4+ ioonide olemasolu. NH4+ +2[HgI4]2- + 2OH- 5I- + 2H2O +
CaO- oksiid; SO3- vääveltrioksiid P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid H2SO3-väävlishape-hape; H3PO4-fosforhape CuSO4-vask(II)sulfaat- sool; BaCl2-baariumkloriid Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O Väävel-vääveldioksiid-väävlishape-naatriumsulfit S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2 Vask(II)hüdroksiid-vask(II)oksiid- vask(II)sulfaat-vask Cu(OH)2->CuO+H2O; CuO+H2SO4->CuSO4+H2O CuSO4+Zn->Cu+ZnSO4 Raud(III)hüdroksiid-raud(III)oksiid- raud(III)kloriid- raud(III)hüdroksiid: ...
2. Ettevalmistustööd analüüsi läbiviimiseks. a) a) Proovi pH 7,58, temperatuur 20,0C b) Lahjendusvee ettevalmistus Lahjendusproov valmistatakse 5 liitrisesse nõusse. Töös kasutatakse lahjenduste tegemiseks spetsiaalset toitesooli sisaldavat lahjenduslahust. Lahuse saamiseks lisatakse dest. veele : · 5ml fosfaatset puhverlahust · 5ml MgSO4 . 7H2O lahust · 5ml CaCl2 lahust · 5ml FeCl3 . 6H2O lahust c) Lahjendusvee ja analüüsitava proovi küllastamine õhuhapnikuga - Lahjendusvee ja proovivee temperatuur reguleeritakse 20C-ni ning küllastatakse hapnikuga. Õhurõhk 100,5Pa ning hapniku lahustuvus vees 9,01mg 1l vees. d) Lahjenduste jaoks vajalike proovikoguste arvutamine. 10x lahus 500ml 50ml analüüsitavat vett, 450ml lahjendusvett 25x lahus 500ml 20ml analüüsitavat vett, 480ml lahjendusvett
Tolerantsikõvera parameetrid on loendatud A-s. 8. Kas niširuumi dimensioonideks (telgedeks) on: A. isendid? B. populatsiooniparameetrid? C. demograafilised parameetrid? D. ökol. tingimused ja ressursid? E. liigid? F. kooslused? G. ökosüsteemid? Definitsiooni kohaselt on dimensioonideks niši puhul ökoloogilised faktorid e. tingimused ja ressursid. 9. Milline neist on fotosünteesi võrrand? A. C6H12O6 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O; B. 6CO2 + 6H2O → C6H12O6 + 6O2; C. CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O; D. CO2 + 2H2O → CH4 + 2O2. Fotosüntees on suhkrute süntees süsihappegaasist ja veest, B on õige. 10. Milline väide on õige? A. Ökoloogiline nišš on keskkonna omadus; B. Ökoloogiline nišš on liigi omadus; C. Ökoloogiline nišš on sugukonna omadus. Nišš on bioloogilise liigi kohastumuste kompleks, ehk siis liigi omadus, B on õige. 11. Milline järgnevatest lausetest on õige? A
ja edasi nitraatideks, seotud fotosünteesiga Denitrifitseerumine (denitrification) - vähenenud hapniku tingimustes mõned bakterite liigid kasutavad hingamiseks nitraate, vabaneb gaasiline lämmastik mis lahkub süsteemist N2 fikseerimine - gaasilise lämmastiku tõmbamine toiteahelasse (näiteks sinivetikate poolt) Glükoosi molekuli lagundamine · Kõige olulisem dissimilatsiooniprotsess (= lagundamine) C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP · Glükoosi lagundamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O · toimub ühtmoodi nii taime kui loomarakus Fotosüntees · Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (= süntees) · 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · toimub ainult rohelistes taimerakkudes · Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks · Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) fotoperiodism
26 Mg 11,17 25,9826 - 27 Mg 0 27 9,45 minutit 28 Mg 0 28 21,0 tundi Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained
Lõpp- produktid: CO2 ja NADH Mitu ATP-d moodustub tsitraaditsükli käigus? Kus rakus toimub?Toimub mitokondri sisemembraani harjakestel Mis on hingamisahela lähteained ja lõpp-produktid?Lähteained: Lõpp-produkt: Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas?36 Kus rakus toimub fotosüntees?Kloroplastis Mis on fotosünteesi lähteained ja lõpp-produktid; fotosünteesi summaarne võrrand? Lähteained: vesi, süsihappegaas. Lõpp-produktid: suhkur, hapnik. 6CO2 + 12H2O => C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Kirjelda fotosünteesi valgusstaadiumi (kus toimub, lähteained, lõpp-produktid). Toimub kloroplastide sisemuses paiknevates lamellimembraanides. Lähteaine: Kirjelda fotosünteesi pimedusstaadiumi ehk Calvini tsüklit (kus toimub, lähteained, lõpp-produktid). Toimub kloroplasti lammelidest väljaspool; membraanide vahelises alas ehk stroomas. Lähteained: Lõpp-produkt: glükoos Kuidas on omavahel seotud fotosünteesi?Pimedusstaadiumis kasutatakse ära valgusstaadiumis moodustunud ühendeid
Keemia · Väävel (S) Madal sulamistemperatuur Kergesti peenestatav Vees praktiliselt lahustumatu Lahustub hästi vähepolaarse ainetes orgaanilistes lahustes Üldjuhul S8 ja pulbrina Keemilised omadused: 1. Oksüdeerijana käitub väävel metallide ja endast vähemaktiivsete mittemettallide suhtes. 2. Saadus suldiif 3. Leelis + leelis muldmettallid reag. Toa temp. 4. Enamiku mettalidega reag. Alles kuumutamisel 5. Vesiniku juhtimine keemiseni kuumutamisel väävlisse tekib H2S 6. Redutseerijana käitub aktiivsemate mettalidegamoodustades tugeva ühendi. S+ H2 = H2S S+ Fe = FeS S+ HNO3(konts) = H2SO4 S+ O2 =SO2 · Sulfiidid Divesiniksülfiid (H2S) Väga mürgine, Õhust raskem gaas värvusetu H2S juhtimine vette moodustub nõrk hape H2S + (1 mol) NaOH =NaHS H2S + (2mol) NaOH= Na2S Hüdrolüüsil aluseline keskond Tugevad redutseerijad Põleb õhus sina...
Metallid praktikas 1. Füüsikalised omadused (5) Läige, elektri ja soojusjuhtivus (sest neil on poolvabad elektronid), plastilisus (kihid võivad üksteise suhtes nihkuda ilma kristallvõre lagunemata), ei lahustu vees ega org. lahuses. NB! pole alati kõrge sulamistemp (nt elavhõbe, frantsium, gallium) Füüsikalised omadused on tingitud aatomiehitusest: 1) Metallielementide raadius on suurem kui mittemetalliliste. 2) Viimasel kahel kihil paardumata (valentseid) elektrone vähe. Ei suuda moodustada kov. sidemeid, nende suurte aatomite kohta vähe sidemeid, ainult paar > tekitavad metallilise sideme. 3) Ioonide vahel liiguvad elektronid (elektrongaas). 2. Keemilised omadused (5) Metallideks nim. elemente, mis alati loovutavad elektrone reaktsioonide käigus. 1. reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga juba toatemperatuuril v nõrgal soojendamisel. ...
kontsentreeritud väävelhappes on happe anioonid tugevamad kui vesinikuioon. Seetõttu ei teki vesinikku. Reaktsiooni tulemuseks on tavaliselt sool + vesi + vastavalt väävli või lämmastiku madalama o-a'ga ühend või lihtaine, sest metalli loovutatud elektronid liidab endaga anioonis olev lämmastik või väävel ja seetõttu tema o-a kahaneb. Reaktsioonivõrrand vaja teha elektrobilansi meetodil. Nt: 1) 3Pb + 8HNO3 -> 2NO + 4H2O + 3Pb(NO3)2 2) 5Co + 12HNO3 -> N2 + 5Co(NO3)2 + 6H2O 0 2 3Pb 2 6e -> 3Pb *3 5Co0 2 10e -> 5Co2 *5 5 2 2N + 3 6e -> 2N *2 N5 + 10 e -> 2N0 1. Panna 3-ed vasakule ja paremale poole Pb ette 2. Panna 2 paremal oleva N ette 3. Lugeda paremal N kokku ja tasakaalustada N vasakul 4. Tasakaalustada H Metallide aktiivsuse võrdlus: Metallide aktiivsus kasvab rühmas ülevalt alla, sest aatomi raadius suureneb, elektronkihtide arv suureneb
Assimilatsioon: Kasutatakse. NÄITED Dissimilatsioon: seedimine, hingamine. Assimilatsioon: fotosünttes, valögusüntees, glükogeeni süntees. Fotosüntees toimub taimede kloroplastides Fotosüntees · Mõiste: fotosüntees on klorofülli sisaldavates organismides toimuv orgaaniliste ainete süntees, mille käigus kasutatakse valgusenergiat Lähteained: süsihappegaas ja vesi Saadused: glükoos ja hapnik Vajalikud tingimused: klorofüll ja valgus Summaarne võrrand:6CO2+ 6H2O C 6H12O6+ 6O2 Fotosünteesi 2 staadiumi Valgusstaadium. · Toimub ainult valgusenergia mõjul kloroplastide sisemembraanidel · Põhiprotsess on vee fotolüüs, mille käigus tekivad hapnik ja vesinik. · Vesinik seotakse NADPH2 -ks · Hapnik läheb rakust välja · Valgusenergia seotakse ATP-sse Pimedusstaadium · Toimub nii pimeduses kui valguse käes kloroplastide stroomas · Toimuvad paljud järjestikused reaktsioonid, mille käigus NADPH2 -st ja
2 Rakuhingamise summaarne võrrand: 3. Etapp: Hingamisahela reaktsioonid C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O + Hingamisahela reaktsioonides vabanevad H-ioonid NADH2-molekulidest. energia Eraldunud vesinik reageerib molekulaarse hapnikuga 38 ADP + 38P 38 ATP (O2) ja moodustub H2O. Kokku võib aeroobsetes tingimustes ühe
ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem CnH2n+2 Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida. Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu (IUPAC Ineternational Union of Pure and Applied Chemistry). Alkaani tunnusteks on järelliide aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne......
Inimese massist moodustab vesi u 60%. Lootel 97%, vastsündinul 75%. Päevane veevajadus 2,5L vett. Ilma veeta uudab inimene elada 5-7 päeva. H2O bilanss – organismi siseneva vee mass peab olema võrdne organismist väljuva vee massiga. Organismi normaalse elutegevuse puhul on veebilanss tasakaalus. ENDO – sisse tulev EKSO – välja minev Rakuhingamine dissimilatsiooniprotsesside kõige olulisem: C6H12O6 + 6O2 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP (glükogeen ja glükoosi molekulid = süsihappegaas + vesi + energia) Veesisalduse vähenemine organismis: 1,5-3% - janu 6-8% - kehatemperatuuri tõus, südamepekslemine, peapööritus ja –valu, hallutsinatsioonid 10% - pöördumatud muutused organismis 15-12% - surm (veri on niivõrd “paks”, et süda ei suuda tagada normaalset vereringet)
Ilma vesiniksidemete olemasoluta oleks vesi gaasilises olekus ja elu Maal võimatu. Kõikide biosüsteemide eksisteerimiseks on vaja vett. Klaster erineva arvuga vee molekulide kogum. Endo Sees. Ekso väljas. H O bilanss organismis - Organismi siseneva vee mass peab võrduma organismist -väljuva 2 vee massiga, normaalse elutegevuse puhul on veebilanss tasakaalus. H O BILANSS INIMORGANISMIS: 2 Kõige olulisem dissimilatsiooniprotsess on rakuhingamine: C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP. Varuained (glükogeen) glükoosi molekulid süsihappegaas ja vesi energia (ATP). Toimumiseks on vajalik hapniku olemasolu. TAGAJÄRG väheneb uriini kogus, mürgised ained ei eritu ja jäävad organismi ja võivad tekitada mürgistust. Tekib janu, kehatemp, tõus, sügamepekslemine, peapööritus ja valu, hallutsinatsioonid (6.8%). 10% pöördumatuid muutusi organismis. 15-12% surm veri niivõrd paks et süda ei suuda tagada normaalset vereringet. HO2
Nime lõpp on hüdroksiid. NaOH - naatriumhüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud. Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil. Mitte lahustuvad hüdr. indikaatori värvust ei muuda. Neutralisatsioonireaktsioon ... on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusena tekib sool ja vesi. NaOH + HCl = NaCl + H2O 2Al(OH)3 + 3H2SO4 = Al2 (SO4)3 + 6H2O Aluselised oksiidid ... nim. vastava metalli sama oksu. astmega oksiidi. Leelistel vastav oksiid reageerib veega andes hüdroksiidi. Li2O + H2O = 2LiOH CaO + H2O = Ca(OH)2 Lahustamatute hüdroksiididele vastavad oksiidid ei reageeri veega, aga lahustuvad hüdro. lagunevad kuumutamisel, andes vastava oksiidi ja vee. 2Al(OH)3 = (kuumutades) Al2O3 + 3H2O Aluste reageerimine happeliste oksiididega Tekib reaktsioonil sool ja vesi. Happelisele oksiidile vastava happe sool. SO2 - H2SO3 SO3 - H2SO4
2.Lipiidid (neutraalrasvad) 1g = 38,9 kJ (9 kcal) 3.Valgud (kaseiin) 1g = 17,6 kJ (4 kcal) ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkuda metabolismis. Kui molekuli koostisesse kuulub kaks fosfaatrühma, siis nimetatakse ühendit adeniinfosfaadiks (ADP), kolmanda fosfaatrühma liitmisel ADP molekuliga tekib ATP. Selle protsessiga salvestub ATP-sse ligikaudu 30kJ energiat ühe molekuli kohta. Glükoosi lagundamise üldvalem: C6H12O6 + 6O2 = 6CO2+ 6H2O + 38ATP GLÜKOOS ENERGIA Glükoosi algne lagundamine ehk glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Lähteaineks on C6H12O6. Glükolüüsil toimub glükoosi järkjärguline muutumine ensüümreaktsioonide käigus. Tekivad 2 püroviinamarihappe molekuli (2 PVA). H jääb üle (NADH2 ) Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses, lähteaineks on PVA, toimuvad tsüklilised ensüümreaktsioonid. Tekib CO2 ja NADH2.
HI, HNO3 HCN, H4SiO4 H2SO4...... H-COOH, ...... CH3COOH... Reag. Pingerida Leelised reageerivad amfoteersete metallidega (pingerida) 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu Metallidega 2 Al+ 3 H2 SO4 = Al2(SO4)3 + 3 H2 2Al + 6H2O + 2KOH = 2K[Al(OH)4] +3H2 Alustega NaOH + HCl = NaCl + H2O tekib sool ja vesi Leelised reageeriva amfoteersete Vaata alus +sool 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 tekib sool hüdroksiididega 2NaOH + Zn(OH)2 = Na2[Zn(OH)4] Aluseliste oksiididega CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O tekib sool ja vesi
● Plastilisus ● Ei lahustu Erinevad ● Kõvadus ● Sulamistemperatuur ● Tihedus ● Magnetilised omadused NB! Mida suurem on aatomiraadius, seda väiksem on sulamistemperatuur, sest seda nõrgem side aatomite vahel 2. Metallide keemilised omadused - lihtaine metalli reaktsioonid on redoksreaktsioonid 1) Reageerivad leelistega ● Reageerivad ZN ja Al Zn + KOH + 2H2O -> K [Zn(OH)3] + H2 2Al + 2KOH + 6H2O -> 2K[Al(OH)4 ] + H2 OH järgi tuleb ühe võrra suurem oa, sest k on ka Alumiiniumi puhul reageerib enne oksiid, siis vesinikku ei eraldu, muu on sama. Ja alles siis reageerib metall ise 2) Reageerivad soolalahusega a) Aktiivne metall + soola vesilahus 2K + CuSO4 + 2H2O -> K2SO4 + Cu(OH)2 + H2 1. 2K + H2O -> 2KOH + H2 kõigepealt reageerib veega 2. KOH + CuSO4 -> K2SO4 +Cu(OH)2 b) Ülejäänud metallid alates Mg
Al(OH)SO4 alumiiniumhüdroksiidsulfaat Soolade saamisviisid 1) hape + alus à sool + vesi vahetus neutralisatsioonireaktsioon H2SO4 + 2LiOH à Li2SO4 + H2O Nii leelised ja ka vees lahustumatud hüdroksiidid reageerivad hapetega: Cu(OH)2 + H2SO4 à CuSO4 + 2H2O 2Fe(OH)3 + 3H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6H2O 2) hape + aluseline oksiid à sool + vesi vahetus H2SO4 + CuO à CuSO4 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O Happed reageerivad aluseliste oksiididega sõltumata sellest, kas oksiid lahustub vees või mitte. 3) hape + sool à uus sool + uus hape vahetus Li2S + 2HCl à 2LiCl + H2S 2NaCl + H2SO4 à Na2SO4 + 2HCl
Võrumaa Kutsehariduskeskus MULLBETOON Õpilane: Reio Saarniit Juhendaja: Andrus Kapp KBp-12 Väimela 2012 Sisukord: Mullbetoon.................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Mullbetooni jagunevused,vahtbetoon,gaasbetoon..................5,6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud materjal.....................................................................8 Sissejuhatus Referaadi teemaks on mullbetoonid. Materjal on otsitud internetist. Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mullbetoon Mullbetoon on kerge või ülikerge beto...
ATP on nukleotiid, mis koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Fosfaatrühmade vahel on energiarikas side, kuhu kogu energia toidu lagundamisel koguneb. Kui see side lõhutakse, saame me energia kätte. Üks fosforhappe jääk vabaneb ja tekib ADP. 40% energiat talletub ATP-s ja 60% hajub soojusena. ATP salvestub mitokondrites. Fotosüntees Orgaaniliste ainete süntees, eelkõige glükoos. 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosünteesi kasutegur ja kiirus Fotosüntees toimub nähtava valguse sõltuvad: vahemikus 380-750 nm. Temperatuur algab umbes 0 Fotosünteesi tähtsus: kraadi juures, kõige 1. Sahhariidide moodustamine. intensiivsem on 20-30 kraadi 2. Lipiidide ja aminohapete vahel. süntees. Toitainete hulk 3
Valgusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks hädavajalik valguse olemasolu. Valgusstaadiumile järgneb pimedusstaadium. Selle reaktsioonid saavad toimuda ilma täiendava valgusenergiata nii pimedas kui valges. Pimedusstaadiumis kasutatakse ära valgusstaadiumis moodustunud ühendeid ning tulemusena saadakse fotosünteesi peamine lõpp-produkt – glükoos. Fotosünteesi iseloomustab summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O Fotosünteesi tähtsus: Fotosünteesi põhieesmärgiks on toota orgaanilist ainet (glükoosi). Hapnik on kõrvalprodukt. 1) Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosünteesita. 2) Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele. 3) Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides. 4) Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil.
(detergentide) ja fosfaatklaasi tootmiseks. P4O6 tetrafosforheksaoksiid ehk fosfor(III)oksiid. On ebameeldiva lõhnaga valge kristalne vahataoline mürgine aine, mis tekib fosfori põlemisel hapniku vaegusel. P4O6 oksüdeerub aeglaselt õhus, moodustades P4O10, kuumutamisel üle 200 °C laguneb punaseks fosforiks, P4O8 ja P4O10 seguks. Ta lahustub hästi benseenis, süsinikdisulfiidis ja teistes lahustes ning reageerimisel veega annab ta fosforishappe: P4O6 + 6H2O _ 4H3PO3 Kuuma veega reageerimisel tekib põhiliselt ortofosforhape ja fosfaan, kuigi võiv moodustuda vähesel määral ka fosforit: P4O6 + 6H2O _ 3H3PO4 + PH3 Lisaks reageerib P4O6 ka hapete, halogeenide ja väävliga. P4O6 molekuli struktuur. FOSFORI VESINIKUÜHENDID PH3 fosfaan Fosfaani molekul on trigonaalse püramiidi kujuline. Ta on ebapüsiv, värvusetu, roiskunud
Et nende mõju elusloodusele on kahjulik, on seda nähtust hakatud nimetama ka radioaktiivseks. Enamus nimetatud isotoopidest pärineb tuumatehnoloogia kasutamisest (tuumarelv, tuumaenergeetika ning nende jaoks vajalike materjalide tootmine), mistõttu probleem kuulub keskkonnakaitse valdkonda. Leidumine, omadused Süsinik elusa looduse peamine koostisosa, omastatakse taimede poolt fotosünteesiprotsessis 6CO2 + 6H2O ® C6H12O6 + 6O2 Leidub looduses nii ehedalt (grafiidina ja teemandina) kui ühenditena (CO2 õhus, karbonaadid): lubjakivi, marmor, kriit CaCO3 dolomiit CaCO3 ×MgCO3 sooda Na2CO3 Süsinikurikkad on orgaanilised kütused: looduslik gaas CH4 nafta alkaanide segu (C5....C70) biomass ® turvas ® pruunsüsi ® kivisüsi ® antratsiit 50% C 55% 65% 68-73% 79% C Süsiniku allotroopsed erimid on teemant, grafiit, amorfne süsinik, karbüün ja 80-date lõpus sünteesitud fullereenid.
Aine- ja energiavahetus 1. Autotroof- (isetoitujad) valmistavad ise orgaanilist ainet, kasutades selleks valgus- või keemiliste reaktsioonide energiat ja mineraalaineid. Nt taimed, vetikad, bakterid (tsiianobakterid, kemosünteesijad bakterid), sinivetikad. Heterotroof- (valmistoitujad) saavad ainet ja energiat toitu lagundades. Nt loomad, seened, bakterid, protistid, lihasööjad taimed (huulhein, võipätakas, vesihernes). Metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. (assimilatsioon ja dissimilatsioon). Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. (valgu süntees, sahhariidide süntees, fotosüntees). Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. (rakuhingamine, valgu lagundamine). 2. Organism saab energiat toitainetest. 3. Toitainete kasutamise järjekord: I Sahhariidid (gcl)- 1g 4kcal (17,6 kJ). Varu on taimedel tärklises (mugul, vars...
12.Klorofüllid ja karotenoidid. Kartenoidid- need on punased, kollased, oranzid; neeldavad lisavalgust; inimestele vajalikud A vitamiini saamiseks Klorofüll- tänu sellele näeb taimi rohelistena, ta peegeldab rohelise valguse tagasi, see sattub meie silma 13.Vetikate värvus. Mida sügavamale seda pruunikamaks v tumedamaks. Punavetikatel roosa -> mustjaspunane(max 200m) Testis(?) furtsellaaris(agarik) 14.FS olemus, käik.Võrrand, koht, faaside lühiiseloomustus. Võrrand: 6CO2 + 6H2O + päikesevalgus= C6H12O6 + 6O2 Toimub klorroplastides Valgus- ja pimedusstaadium O2 eraldub, vesinik usiduja NADPH viib H pimedusstaadiumi(kaasas lisa elektron) Pimedusstaadiumis ATP tekib selleks, et orgaanilist ainet ,,ehitada" , toodetakse glükoosi, tsükliline e. Calvini tsükkel(kasutatakse süsinikku) 15.FS tähtsus ( 5 põhjust, iseloomusta) 1) FS võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks 2) FS võimaldab toota süsinikdioksiidist suhkruid
tapmisks Fosforiühendid Kõige püsivama oksiidi moodustab fosfor O-A V . Fosfori põlemisel õhus tekib tihe valge fosfor(V)oksiidi suits , mis koosneb P4O10 molekulidest. Fosfor(V)oksiid on happeline oksiid. Tema reageerimine veega kulgeb astmeliselt,vahesaadusena tekivad mitmesugused polüfosforhapped,millsest osa on mürgised. Kui vett on piisavalt,tekib lõppsaadusena ortofosforhape H3PO4. Ortofosforhapet nimetatakse sageli ka lihtsalt fosforhappeks P4O10 + 6H2O -> 4H2PO4 Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt.
On eba m e e l diva lõhnag a valge kristalne vahataoline m ürgin e aine, mis tekib fosfori põle mi s el hapniku vae g u s e l. P4O6 oks üd e e r u b ae gla s e lt õhus, mo o d u sta d e s P4O1 0, kuumuta mi s el üle 200 °C lagun e b puna s e k s fosforiks, P4O8 ja P4O1 0 se g uk s . Ta lahustub hästi ben s e e n i s , süsinikdisulfiidis ja teiste s lahuste s ning reag e e ri mi s el ve e g a annab ta fosforish ap p e : P4O6 + 6H2O _ 4H3P O 3 Kuuma ve e g a reag e e ri mi s e l tekib p õhiliselt ortofosforhap e ja fosfaan, kuigi võiv mo o d u stud a väh e s e l määral ka fosforit: P4O6 + 6H2O _ 3H3P O 4 + PH3 Lisaks reag e e ri b P4O6 ka hap et e , halog e e ni d e ja väävliga. · Fosfaan (fosfiin) PH on värvus eta, küüslau gulõh n a g a väga mürgin e gaa s. P H jälge d e e sin e mi s e l PH s süttib viiman e õhus põle m a
Rakvere Reaalgümnaasium NIMI 9. klass MAGNEESIUM keemia referaat Juhendaja: Nimi Rakvere 2007 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. Avastamine ja nimetus.......................................................................................................4 2. Aatomi ehitus......................................................................................................................5 2.1 Asend perioodtabelis.........................................................................................................5 2.2 Aatomi ehitus ja Elektronskeem..............
3 Lämmastiku keemilised omadused Lämmastik on üks aine, millel on vägagi huvitavad omadused.Toatemperatuuril reageerib vaid mõne metalliga ( Li , U ). Kuumutamisel reageerib paljude metallidega, oksüdeerides neid nitriidideks : 6Li + N2 = 2Li3N ; 3Ca + N2 = Ca3 N2 Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Vesinikuga reageerides on lämmastik samuti oksüdeerija ; tekib ammoniaak: N2 + 3H2 = 2NH3 - terava lõhnaga, vees väga hästi lahustuv gaas. Hapnikuga reageerib kõrgel temperatuuril( äike,põlemine,)Esmase saadusena tekib lämmastikoksiid: N2 + O2 = 2NO,madalamal temperatuuril pole ta püsiv ja oksüdeerub edasi NO2 -eks. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas, mis kondenseerub temperatuuril 196° Celsiust värvituks vedelikuks.
youtube.com/watch?v=OYSD1jOD1dQ Koostas Kersti Veskimets Vaata kogu fotosünteesi FOTOSÜNTEES Valgus- energia hapnik Laulame 8 minutit valgusstaadiumis t Laulame 6 min p imedusstaadiumi st süsinikdioksiid vesi Laulame: http://www.youtube.com/watch?v=tSHmwIZ9FNw&feature=related Üldvõrrand: 6H2O + 6CO2 C6H12O6+ 6O2 Valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid ühinevad ning tekib orgaaniline aine – glükoos. Glükoosi molekulis talletub valguse energia. Eraldub ka hapnik. Head pildid ja tekst Fotosüsteemidest ja rootorist ATP rootori töö: http://www.youtube.com/watch?v=5sGqbnQoyrI&feature=related Lehtedes on kloroplastid Vaata kloroplastide liikumist rakus Lehtedes on kloroplastid
Biloloogia lk 86 1. Kust saavad organismid elutegevuseks vajalikku energia ? V: autotoofid saavad energiat päikese energiast ja väliskeskkonnast hetotroofid saavad energiat valmis orgaanilisest ainest. 2. Milliseid organisme nimetatakse autotroofideks? tooge näiteid ? V: on organismid, kes sünteesivad orgaanilisi aineid, kasutavad selleks päikese energiat ja väliskeskkonda. TAIMED 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine-ja energiavahetus ? 4. Mille poolest erinevad heteroroofid autotroofidest ? Tooge heterotroofide näiteid ? V: heteroofid tarbivad vamis orgaanilist ainet, aga autotroofid tekitavad ise orgaanilist ainet mida nad tarbivad 5. Missugused protsessid moodustavad organismi dissimilatsiooni ? tooge näiteid . V:Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid, N: seedimine, tärklise lagundamine glükoosi molekulideks. 6. Missugused prots...
· vee töötlemisel aluselise keskkonna neutraliseerimiseks liha töötlemisel, külmutamisel ja pakkimisel pakkegaasina · tulekustutussüsteemides, kuna CO2 ei põle, on raskem kui õhk, lämmatab tulekolde ja takistab õhu juurdepääsu · kasvuhoonegaasina kasvuhoonesse (tomatid, roosid,...) lastakse süsihappegaasi, selle tulemusel toimub fotosüntees kiiremini, saagikus kasvab 20% - 25%, isegi 40%; (fotosünteesi võrrand: 6CO2 + 6H2O C6H12O6+ 6O2) · torutöödel torustike külmutamisel, et takistada vee ringlemist torustiku selles osas, mida on vaja väljavahetada; selle tulemusel ei pea tervest torustikust vett välja laskma (sest see on tunduvalt kulukam) · kuivpesu tahke CO2 graanulitega (sarnane efekt on siis, kui vaip puhastamiseks lumme panna) · vana värvi eemaldamiseks pinnalt tahke CO2 graanulitega · organitranspordil, toiduainete ja analüüside säilitamiseks transportimisel kasutatakse tahke
sademe, mis NH3H2O lahuse lisamisel lahustus, moodustades lahustuva kompleksühendi diammiinhõbekloriidi. COO22- tõestamisel sadestus Ca2+-ioonidega valge kaltsiumoksalaat. Kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide (ka eelkatsete) võrrandid Eelkatsed: 2MnO4- + 10I- + 16H+ 2 Mn2+ + 5I2 + 8H2O 2MnO4- + 5(COO)22- + 16H+ 2Mn2+ + 10CO2 + 8H2O Rünma määramine: I- + Ag+ AgI Ag+ + Cl- AgCl (COO)22- + Ba2+ Ba(COO)2 I- tõestamine: 2I- + Cl2 I2 + 2Cl- I2 + 5Cl2 + 6H2O 2IO3- + 10Cl-+ 12 H+ Cl- tõestamine: Ag+ + Cl- AgCl AgCl + 2 NH3H2O [Ag(NH3)2]+ + Cl- + 2H2O (COO)22- tõestamine: Ca2+ + (COO)22- Ca(COO)2 Katse 2. Tilkreaktsioon SCN-- ja [Fe(CN)6]4---ioonide tõestamine nende koosesinemisel SCN- -ioone tõestatakse Fe3+ -ioonidega, kusjuures moodustub veripunane värvus (tuletage meelde Fe3+-ioonide tõestamist SCN--ioonidega). [Fe(CN)6]4--ioonidega aga annavad Fe3+-ioonid
Anorgaaniliste ainete klasside vahelised seosed Ülesanded (2018/2019 õa) 1. Kirjutage ja tasakaalustage reaktsioonide võrrandid (iga alapunkti kohta 4), mille tulemusena: a) tekib vesi (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); V: 2HCl+Mg(OH)2- MgCl2+2H2O MgO+2HCl- MgCl2+H2O Al(OH)3+3HNO3- Al(NO3)3+3H2O Cu(OH)2 (kuumutamisel)- CuO + H2O b) tekib SO2 (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Na2SO3+2HCl-2NaCl+H2SO3-2NaCl+H2O+SO2 S+O2-SO2 H2SO3(t)-H2O+SO2 Cu+2H2SO4-CuSO4+SO2+2H2O c) reageerib SO2 (ERINEVATE aineklasside esindajatega); SO2+CuO-CuSO3 SO2+Cu(OH)2-CuSO3+H20 SO2+H2O-H2SO3 2SO2+O2-2SO3 d) tekib CuO (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Cu+O2-CuO 2Cu2O+O2-4CuO Cu(OH)2(t)-CuO+H2O CuCO3(t)-CuO+CO2 e) reageerib CuO (ERINEVATE aineklasside esindajatega). CuO+H2SO4-H2O+CuSO4 CuO+SO3-CuSO4 CuO+Fe-Fe2O3+Cu CuO+MgSO3-MgO+CuSO3 2. Järgnevalt on toodud erinevate oksiidide loetelu: N2O, SiO2, MgO, SO3, FeO, CO, Na2O, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
