Ettevalmistus kontrolltööks ainevahetusest 1.Oska seletada neid mõisteid: auto/heterotroof, metabolism, assimilatsioon/dissimilatsioon, makroergiline ühend, kemosüntees, käärimine, ensüüm. Too näiteid. o Autotroof- organismid, kes toodab orgaanilised ühendid anorgaanilistest ainetest (nt: võilill) o Heterotroof- organismid, kes valmistab orgaanilist ainet toidust, toidust saadakse ka energia (nt: inimesed, vihmauss) o Metabolism- ehk ainevahetus, jaguneb assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks, sünteesi- ja lagundamisprotsessid tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga o Assimilatsioon- organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jt. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat. (nt: fotosüntees, valgusüntees) o Dissimilatsioon- organismi kõik lagundamisp...
Füüsikalised omadused: · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C · Keemistemperatuur: 1090 °C · Tihedus: 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on väga kerge metall. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena
Toimub nähtava valguse olemasolul. Kõik fotosünteesi reaktsioonid toimuvad ergastunud klorofülli energia arvelt. Eristatakse kahte etappi: · Valgusstaadium valguse olemasolu on hädavajalik · Pimedussaadium- järgneb valgusstaadiumile ja pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad nii pimedas kui valges. Kasutatakse ära valgusstaadiumis moodustunud ühendid, tulemuseks saadakse peamine lõppprodukt e glükoos. 6CO2 + 12H2O* => C6H12O6 + 6O2* + 6H2O Tärnike näitab, et eralduv hapnik pärineb veemolekulidest. Fotosüsteem toimub valgusstaadiumis. Hapnik tekib valgusstaadiumis ja on valgusstaadiumi lõppprodukt. ATP ja NADPH2 on ka lõppproduktid. Calvini tsükkel on seotud pimedusstaadiumiga. Glükoos on fotosünteesi põhieesmärk. FOTOSÜNTEESI TÄHTSUS: · Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav ilma fotosünteesina · Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste
2. Happeliste oksiidide ja vee reaktsioonil tekivad happed. Näiteks vääveldioksiidi ja vee reaktsioonil tekib väävlishape: SO2 + H2O →H2SO3 Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid: a) süsinikdioksiid + vesi → süsihape b) vääveltrioksiid + vesi → väävelhape c) dilämmastikpentaoksiid + vesi → lämmastikhape d) tetrafosfordekaoksiid + vesi → fosforhape CO2 + H2O → H2CO3 SO3 + H2O → H2SO4 N2O5 + H2O → 2HNO3 P4O10 + 6H2O → 4H3PO4 3. Vali loetelust kaks õiget. süsihape (kergesti lagunev), ränihape (geeljas aine), keedusool, väävlishape, lämmastikhape. Happevihmade põhjustajaks võivad olla vihmavees lahustunud väävlishape ja lämmastikhape 4. Moodusta õiged paarid: H2S, SiO2, SO2, H2SO4, HCl, CO2. Hape, mis saadakse gaasilise vesinikkloriidi lahustamisel vees. HCl Oksiid, mis on üks peamisi happevihmade põhjustajaid. H2SO4 Oksiid, mida kasutatakse karastusjookide valmistamisel
15. Rakuhingamine Glükoosi lõplikku lagundamist, mille tulemusel vabaneb energia ja eraldub süsinik di oksiid ning vesi. 16. Rakuhingamise 3 etappi: *Glükoos toimub päristuumse raku tsütoplasma võrgustikul. *Tsitraatsükkel toimub mitokondri sisemuses. *Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. 17. Rakuhingamise summaarne võrrand C6H12O6 + 6O26CO2 + 6H2O 20. Käärimist kasutatakse: Veinide ja õllede valmistamisel, taina kergitamiseks kasutatakse etanoolkäärimist, mida teevad pärmseened. Jogurti valmistamisel kasutatakse baktereid, mis teostavad piimhappekäärimist, ka hapukurkide ja hapukapsa valmistamisel
26) Milliste polüsahhariididena talletatakse erinevates organismides glükoosivarusid? Taimedes tärklisena ja loomorganismides esineb polüsahhariidi glükogeenina. 27) Kuidas saadakse polüsahhariididest energiat? Polüsahhariidid lagundatakse monosahhariidideks. 28) Kui palju energiat on võimalik saada 1 glükoosimolekuli täielikul lagundamisel? 1 glükoosimolekuli täielikul lagundamisel on organism võimeline sünteesima kuni 38 ATP molekuli. C 6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O (eraldub energia) 38 ADP + Pi kuni 38 ATP. 29) Kus rakus toimub glükolüüs? Glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. 30) Nimeta etapid, mis on eristatavad glükoosi lagundamisel? Glükoosi lagundamise etapid: 1. Glükolüüs - toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid - toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel.
Pimedusstaadiumi lõpptulemus – kolmesüsinikulised suhkru molekulid -> ühinevad omavahel, tekib glükoos. 6CO2 + 12 NADPH2 -> C6H12O6 + 6 H2O + 12 NADP (18 ATP -> 18 ADP + 18 Pi) Calvini tsükli käigus tekkinud NADP ja ADP on uuesti kasutatavad valgusstaadiumi reaktsioonides, glükoosi molekulid väljuvad kloroplastidest või moodustavad esmase säilitustärklise. 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Fotosüntees toimumise koht: kloroplastis. Fotosünteesi roll looduses: on biokeemilise aineringe üks tähtsaim lüli. Fotosünteesi intensiivsust mõjutavad keskkonnategurid: Nendeks on CO2 ja H2O kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur. Kui näiteks muld on kuiv ja taim ei saa piisavalt vett, siis fotosüntees seiskub. Mida tugevam valgus, seda kiirem fotosüntees. Kõige sobivam temperatuur on 20°-35°C. Kui temperatuur on üle 35° või alla 0° kraadi, siis
http://www.helpfulhealthtips.com/Images/A/Amoeba.jpg http://images.google.ee/imgres?imgurl 2. Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3. Aine- ja energiavahetus I Autotroofid organismid, kes toodavad ise orgaanilist ainet anorgaanilisest ainest. Valgusenergia abil teevad seda TAIMED. See protsess on fotosüntees: VALGUS 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 Laulame fotosünteesist! Mõned bakterid on ka autotroofid. FOTOSÜNTEES Valgus energia hapnik süsinikdioksiid vesi II Heterotroofid organismid, kes peavad saama orgaanilist ainet, et varustada ennast energia ja keha ülesehitamiseks vajalike molekulidega. Need on LOOMAD, SEENED, enamus BAKTERITEST. Loomad, seened saavad energiat ainult rakuhingamisest:
http://www.helpfulhealthtips.com/Images/A/Amoeba.jpg http://images.google.ee/imgres?imgurl 2. Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3. Aine- ja energiavahetus I Autotroofid – organismid, kes toodavad ise orgaanilist ainet anorgaanilisest ainest. Valgusenergia abil teevad seda TAIMED. See protsess on fotosüntees: VALGUS 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 Laulame fotosünteesist! Mõned bakterid on ka autotroofid. FOTOSÜNTEES Valgus- energia hapnik süsinikdioksiid vesi II Heterotroofid – organismid, kes peavad saama orgaanilist ainet, et varustada ennast energia ja keha ülesehitamiseks vajalike molekulidega. Need on LOOMAD, SEENED, enamus BAKTERITEST. Loomad, seened saavad energiat ainult rakuhingamisest:
* Fotosünteesi võrrand: 6CO2+12H2O -> C6H12O6+6O2+6H2O. * Fotosünteesi tähtsus: 1)Vee fotooksüdatsiooni käigus eralduv hapnik on vajalik kõigi organismide hingamiseks.2)Fotos. Tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe.3)Fotos. Käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks.4)Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest saab taimerakkudes alguse ka mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. * Fotosünteesi valgusstaadium - 1)fotofüüsikalised reakts.- valgus en. muundumine keemiliseks energiaks, valguse energia abil ergastuvad klorofülli pigmendi molekulid ja sealt saadav energaia kasutatakse ära kõigis teistes keemilistes reakts. 2)vee lagundamine- tekivad hapniku molekulid 3) ATP ja NADPH2 süntees * Fotosünt pimedustaadium - 1) calvini tsükkel- pannakse kokku glükoosi molekul läbi erinevate keemiliste reaktsiionide. * Hingamise(H) ja fotosünteesi(F) võrdlus.- sarnasused; + H2O; +ATP;+ energia muundum...
· Toatemperatuuril reageerib vaid mõne metalliga ( Li , U ). Kuumutamisel reageerib paljude metallidega, oksüdeerides neid nitriidideks 6Li + N2 = 2Li3N ; 3Ca + N2 = Ca3 N2 Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Lämmastiku reageerimine erinevate ainetega Vesinikuga reageerides on lämmastik samuti oksüdeerija ; tekib ammoniaak N2 + 3H2 = 2NH3 Terava lõhnaga, vees väga hästi lahustuv gaas Hapnikuga reageerib kõrgel temperatuuril ( äike, põlemine, ...) Esmase saadusena tekib lämmastik(II)oksii N2 + O2 = 2NO , madalamal temperatuuril pole ta püsiv ja oksüdeerub edasi NO2 -eks. Keskkonnakeemikud ei vaevu neid seetõttu eristama
Vääveldioksiid SO2 H2SO3 väävlishape Vääveltrioksiid SO3 H2CO4 väävelhape Tetrafosforfekaoksiid P4O10 H3PO4 fosforhape Dilämmastikpentaoksiid N2O5 HNO3 lämmastikhape *veega ei reageeri SiO2(liiv), sest ta on erand nt: P4O10 + 6H2O 4H3PO4 HAPETE REAGEERIMINE METALLIDEGA ! Reaktsioon toimub vaid juhul kui metall paikneb metallideaktiivsuse read vesinikust vasakul Mg + 2H|Cl MgCl2 + H2 2 Al + 3H2|SO4 Al2(SO4)3 + 3H2 Ei toimu: Ag + HN2 (kriips peale) metall paikneb metallide aktiivsuse reas vesinikust paremal. SiO2 + H2O (kriips peal) tegemist on erandiga.
f) Saamine Metallide reageerimine hapnikuga 2Ca + O2 = 2CaO Soolade kuumutamisel CaCO3 CaO + CO2 Aluste kuumutamisel Cu(OH)2 CuO + H2O g) Kasutamine CaO – Kustutamata lubi ehitusel Fe2O3 – Kasutatakse värvipigmendina (Pruun põrandavärv) 2. Happelised oksiidid – mittemetalloksiidid a) Reageerivad veega moodustades happe (Happeline oksiid + vesi = hape) CO2 + H2O = H2CO3 (Süsihape) SO2 + H2O = H2SO3 (Väävlihape) N2O5 + H2O = 2HNO3 (Lämmastikhape) P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 (Fosforhape) Erand: CO2, NO b) Reageerivad alusteliste oksiididega, tekib sool (Happeline oksiid + alus = sool) (H2SO3) + 2- SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O c) Saamine Metallide reageerimine hapnikuga S + O2 = SO2 4P + 5O2 = 2P2O5 Soolade kuumutamisel CaCO3 Ca + CO2 d) Kasutamine CO2 – karastusjookides, säilitatakse toiduaineid SO2 – hävitatakse kahjurputukaid SiO2 – klaasi tootmine
Keemia 1. Prootonite, neutronite, elektronide, elektronkihtide arv. C, Ar, Ca, Br Prootonid Neutronid Elektronid Elektronkihid C 6 6 6 2 Ar 18 22 18 3 Ca 20 20 20 4 Br 35 45 35 4 2. Koosta elektronskeem. N, Mg, K N:+7|2)5) Mg:+12|2)8)2) K:+19|2)8)8)1) 3. Aatomnumber, aatommass, perioodi nr, A-rühma nr-> seos aatomi ehitusega Aatomnumber prootonid/elektronid aatommass prootonid+neutronid perioodi nr elektronkihid A-rühma nr viimase kihi elektronid 4. Keemiline element, aatom, molekul...
Levinumad ühendid Kaaliumil on väga suur reageerimis võime: ta oksüdeerub õhus kiiresti kaaliumhüperoksiidiks KO2 (seetõttu säilitatakse teda petrooleumis, mineraalõlis või inertse gaasiga täidetud klaasampullis), reageerib energiliselt vee (tekib kaalium-hüdrooksiid KOH ja vesinik) ning hapetega. Flooris kaalium süttib ja vedelas broomis plahvatab. Kaalium kuulub ka mõndadesse kaskiksooladesse nt: AlK(SO4)2*12H2O Põhilised mineraalid on KCl, KCl* MgCl2* 6H2O Kaaliumi ühend sülviin. Elemendi kasutusalad ja toime inimkehas Elemendi ühendite kasutusalad: väetised, klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad, kaaliumpermanganaat. Kaalium on vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi, vedeliku tasakaalu organismis ning kaitseb kõrge vererõhu eest. Kaaliumi puudus tingib väsimust,
Reaktsioonivõrrandi koostamine Kui ainete valemeid võib võrrelda keele sõnadega, siis keemilise reaktsiooni võrrandeid võib võrrelda lausetega. Lähteainete valemid kirjutatakse vasakule poole ja saaduste valemid paremale poole võrdusmärki. (Võrdusmärgi asemel võib kasutada ka noolt). Võrrand tuleb tasakaalustada. See tähendab seda, et mingi elemendi aatomeid peab mõlemal pool võrdusmärki olema ühepalju, sest ühegi elemendi aatomid keemilise reaktsiooni käigus ei teki ega kao, samuti ei muutu nad mõne teise elemendi aatomiteks. Tasakaalustamiseks kasutatakse koefitsente, need on arvud, mis kirjutatakse ainete valemite ette. Võrrand näitab, millised olid lähteained ja millised on saadused, kuid ta ei vasta küsimusele, kuidas lähteained saadusteks muutuvad Indeksid näitavad molekuli koostist (kirjutatakse sümboli järele ja alla). Koefitsendid näitavad molekulide arvu kirjutatakse sümboli ette). Tasakaalustamiseks ...
3,4 miljardit aastat tagasi. Kloroplastid tekkisid ENDOSÜMBIOOSI TEOORIAL. Toimub nähtava valguse käes (kus on kõige intensiivsem) sinine, punane ala. Taimed on rohelised, sest neist peegeldub roheline valgus tagasi. Klorofüll asub rakumembraanis. Tülakoidid väikesed membraaniga ümbritsetud kambrikesed. Graanid kogumikud, mis on moodustunud üksteisega kohakuti paigutunud tülakoididest. Strooma kloroplasti sisemus. Fotosünteesi võrrand: CO2 + 6H2O + Päikesevalgus = 6 C6H12O6 + 6O2 FOTOSÜSTEEM II Toimuvad kloroplasti membraanis. Valgus ergastab pigmentide molekule, FS reaktsioonid toimuvad ergastunud elektronide energia arvel. Chl molekulid võtavad kaotatud elektoni tagasi vee molekulist. Vee molekul laguneb nüüd H+-ioonideks ja O2-ks. Hapnik eraldub õhulõhede kaudu. Energia mis salvestub ATP näol. ATPH -> NADPH-ga.
koordinatsiooniarvudega raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit. [Fe(SCN)] tekkega. Reaktsiooni kasutatakse nii SCN kui ka Fe3+ 2+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes. 7.6 PO43. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada 2 3 mL 1M HNO3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada. PO43- + 3NH4+ + 12MoO42- + 24H+ (NH4)3[P(Mo3O10)4]6H2O + 6H2O Tekkiv kompleksühend on kollase värvusega. Kui PO4 3- on lahuses suhteliselt vähe, värvub lahus kollaseks, kui suhteliselt palju, moodustub kompleksühendi sade. Kui kollast värvust ei teki, võib põhjus olla selles, et lahus pole piisavalt happeline. Sel juhul tuleks lisada lahusele tilkhaaval konts. HNO3 lahust. Kirjutada vastavate anioonide tõestusreaktsioonide võrrandid ning fikseerida tekkivate ühendite värvused. Komplekside püsivus 8
Nime lõpp on hüdroksiid. NaOH - naatriumhüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud. Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil. Mitte lahustuvad hüdr. indikaatori värvust ei muuda. Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusena tekib sool ja vesi. NaOH + HCl = NaCl + H2O 2Al(OH)3 + 3H2SO4 = Al2 (SO4)3 + 6H2O Aluselised oksiidid nim. vastava metalli sama oksu. astmega oksiidi. Leelistel vastav oksiid reageerib veega andes hüdroksiidi. Li2O + H2O = 2LiOH CaO + H2O = Ca(OH)2 Lahustamatute hüdroksiididele vastavad oksiidid ei reageeri veega, aga lahustuvad hüdro. lagunevad kuumutamisel, andes vastava oksiidi ja vee. 2Al(OH)3 = (kuumutades) Al2O3 + 3H2O Alus + hape = sool + vesi (Neutralisatsioonireaktsioon toimub alati) *3HCl + Cr(OH) (3) = CrCl(3) +3H(2)O *2HNO(3)+Mg(OH)(2)=Mg[NO(3)](2) +2H(2)O
energia salvestamise võimalust. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Mida rohkem vesiniksidemeid on ühendis, seda enam energiat vabaneb tema oksüdeerimisel. 40% energiast salvestatakse adenosiintrifosfaati (ATP), 60% hajub soojusena. Näiteks: glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli C6H12O6 + 6O2 + 38ADP + 38Pi = 6CO2 + 6H2O + 38ATP Orgaaniliste ainete dissimilatsioon Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on sahhariidid. 1 g sahhariidide oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat Järgnevalt kasutab organism rasvu. 1 g lipiidide oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energiat Viimasena valke, kuna valkudel on väga palju teisi tähtsaid ülesandeid organismis. 1g valkude oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat Ainevahetuse regulatsioon
Füüsikalised omadused:alkaanid on mittepolaarsed ühendid,ei lahustu vees.C 1-C4on toatemp gaasiline C5-C10 on toatemp vedelikud ...on toatemp tahked e. parafiinid.Vedelad alkaanid on head lahustid rasvadele,nad on lõhnatud,värvitud.Gaasilised alkaanid on narkootilised ained. Keemilised omadused:CH4+2O2--CO2+2H2O ; C5H12+8O2--5CO2+6H2O ; C4H10+6,5O2-- 4CO2+5H2O pikema ahelaga alkaane saab lõhkuda väiksemaks kasutades katalüsaatori ja temp toimel. Seda nim krakkimiseks.kasutatakse naftast suurema hulga bensiini saamiseks. CH3-CH2--CH2-CH2-CH3--- ; reageerimine halogeenidega.asendusreaktsioon CH 4+Cl2-- CH3Cl+HCl ; ta onradikaalne ahelreaktsioon(radikal:üksiku vab elektroniga aktiivne osa) TAHKE KÜTUS: looduslik-kivisüsi,põlevkivi jm. tehis-turbabrikett,koks.VEDELKÜTUS :looduslik-nafta tehis-bensiin,kütteõli.GAASKÜTUS:looduslik-maagaas tehis- ...
· Hapnikuga reageerimisel (süsi 300-500 C, grafiit 600-700C) tekivad CO ja CO · Vesinikuga (grafiit 1200C) moodustavad süsivesinikud metaan CH ja etüün CH. · Halogeeniga reageerimisel (grafiit) tekivad sageli kiilühendid. · Süsi reageerib vaid fluoriga. · Grafiit reageerib vaid klooriga, broomiga ja fluoriga. Leidumine, omadused · Elusa looduse peamine koostisosa, omastatakse taimede poolt fotosünteesiprotsessis. 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 · Looduses leidu ehedalt (gafiit, teemant) kui ka ühenditena (CO , karbonaadid) · Lubjakivi, marmorm, kriit CaCO · Dolomiit CaCO × MgCO · Sooda NaCO · Süsinikurikkad on ka orgaanilised kütused · Looduslik gaas CH · Nafta alkaanide segu (C ... C) · Biomassturvaspruunsüsikivisüsiantratsiit 50%C 55%C 65%C 68-73%C 79%C Süsiniku allotroobid · Süsiniku allotroopsed erimid on teemant, gradiit, amorfne
Maa süsteemide vahelised seosed. 1. Iseloomusta biogeokeemilist aineringet? Ehk ainete ringkäik looduses on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise. Aineringe on Maa sfääride ja nende osade üks iseloomulikumaid omadusi. Põhiliseks energiaallkikas on päikesekiirgus. 2. Iseloomusta geoloogilist aineringet? Geoloogiline aineringe viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema. 3. Iseloomusta bioloogilist aineringet? Bioloogilises aineringes sünteesivad rohelised taimed orgaanilist ainet, mida teised organismid kasutavad oma orgaanilise aine ülesehitamiseks. Bioloogilise aineringe sulgeb orgaanilise aine lagunemine mineraalaineiks, süsihappegaasiks ja veeks. Selline aineringe toimub veekogudes, mullas ja ökosüsteemides. 4. Mida iseloomustab ...
12.Võrdle aeroobset ja anaeroobset glükolüüsi. ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS - ehk käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Aeroobne glükolüüs glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. 13.Nimeta glükoosi lagundamise põhivõrrand ja ained seal võrrandis. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2+ 6H2O. Glükoosi lagundamisel eristatakse kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. (vesinik, süsinik, vesi) 14.Võrdle hingamist ja fotosünteesi. Hingamine · Lähteained: glükoos ja hapnik (orgaanilise aine lagunemine) · Saadused: süsihappegaas ja vesi · Toimumiskoht: mitokonder · Toimumisaeg: pidev Fotosüntees · Lähteained: süsihappegaas ja vesi orgaanilise aine tekkimine) · Saadused: glükoos ja hapnik
· kui omavahel sulamitena · üldiselt kasut PM seal, · kus asendamine teiste metallidega pole võimalik · (siiski umbes 50% Pt kogutoodangust · ehted, luksusesemed) · · Kõige laiemalt kasutatakse Pt ja Pd · üldse kõige ulatuslikum ja olulisem kasutusala · - katalüsaatorid : · Pt + Rh - katalüsaatorvõrgud · NH3 katalüütiliseks oksüd-ks : kõige · 4NH3 + 5O2 4NO + 6H2O laialdasemalt · (NO HNO3) levinud · Pt + Rh + Pd - kärgkatalüsaatorid kasutusalad · sisepõlemismootorite · heitgaaside (CO ja CxHy · komp-de) kahjustustamiseks · · Pt ja PM kasutatakse veel väga paljude keemil reaktsioonide · katalüüsimiseks : · - Hüdrogeenimine, dehüdrogeenimine, oksüdeerimine - org. keemias · - 2SO2 + O2 2SO3 - anorg
Kõdunemine jaguneb mädanemiseks (toimub õhuhapniku juuresolekul) ja roiskumiseks (toimub ilma õhuhapniku juuresolekuta). Kõdunemine on eksotermiline, s.o energia eraldumisega kulgev protsess. Kõdunemisel tekib kõdu. Käärimine ilma õhu juurdepääsuta toimuv protsess, mis toimub bakterite või pärmseenekeste osavõtul (lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest ja teistest ühendidtest mikroorganismide toimel). Fotosüntees kogu elu alus. Toimub taimedes. (6CO2 + 6H2O > C6H12O6 + 6O2) Etanoolkäärimine C6H12O6 > 2CH3CH2OH + 2CO2 Piimhappekäärimine Äädikhappekäärimine CH3CH2OH + O2 > CH3COOH + H2O
Lõpetage reaktsiooniõrrandid, mis toimuvad: 1) Raud(III)hüdroksiid+süsihape 2) Vääveldioksiid+kaltsiumhüdroksiid 3) Magneesiumhüdroksiid 4) Fosforhape+naatriumhüdroksiid 5) Liitiumoksiid+vesi 6) Süsinikdioksiid+raud(II)hudroksiid 7) Kaaliumoksiid+baariumhüdroksiid 8) Vask(II)hüdroksiid+soolhape 9) baariumhüdroksiid+naatriumsulfaat 10)Kaalium + vesi Kontrolli võrrandid: 1) Raud(III)hüdroksiid+süsihape 2Fe(OH)3 +3H2CO3 = Fe2 (CO3)3 + 6H2O 2) Vääveldioksiid+kaltsiumhüdroksiid SO2 + Ca(OH)2 = CaSO3 + H2O 3) Magneesiumhüdroksiid Mg(OH)2 = MgO + H2O 4) Fosforhape+naatriumhüdroksiid H3PO4 + 3NaOH = Na3PO4 + 3H2O 5) Liitiumoksiid+vesi Li2O + H2O = 2 LiOH 6) Süsinikdioksiid+raud(II)hudroksiid CO2 + Fe(OH)2 = FeCO3 +H2O 7) Kaaliumoksiid+baariumhüdroksiid (Aluseline oksiid ei reageeri alusega) 8) Vask(II)hüdroksiid+soolhape Cu(OH)2 +2HCl = CuCl2 + H2O 9) Baariumhüdroksiid+naatriumsulfaat Ba(OH)2 +Na2SO4 = BaSO4 + 2NaOH
Kaltsiumi looduslikud ühendid CaCO3 kaltsiumkarbonaat Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Lubjakivi on olnud läbi aegade tähtsaks ehitusmaterjaliks. Saaremaal leiduvat lubjakivi nimetatakse dolomiidiks ja selle põhikoostisaineks on kaltsiumi ja magneesiumi segumineraal CaCO3*MgCO3. Lubjakivi ja marmori puuduseks on nende reageerimine hapetega. Seepärast võivad pidevad happevihmad lubjakivist ja marmorist ehitusmaterjalidele ja objektidele tõsist kahju tekitada. Kaltsiidi läbipaistvaks esinemiskujuks on islandi pagu, mida iseloomustab kaksikmurdumune. Läbi islandi pao vaadates näeme kõiki kujutisi kahekordselt. Kaltsiumkarbonaadi haruldasemaks kristallkujuks on aragoniit. Viimane on kaltsiidist suurema kõvaduse, tiheduse ja murdumisnäitajaga. Aragoniit esineb näiteks pärlikarpide pärlmutterkihis ja pärl...
Hapnik O2 Koostajad: Maret Muusikus Kristiina Kahr Kadri Kalvik Mona Sikkar Hapniku avastamine Hapniku avastas esimesena Rootsi apteeker Carl Wilhelm Scheele 1770. aastatel Briti vaimulik Joseph Priestley avaldas avastuse enne Scheele't ning talle antakse tavaliselt eelisõigus Hapniku saamine Saadakse õhust ja mitmesuguste hapnikurikaste ühendite kuumutamisel (2KMnO4=K2MnO4+MnO2+O2) Vesinik peroksiidi lagunemisel katalüsaatori juuresolekul (H2O2=2H2O+O2) Vee elektrolüüsil (2H2O= 2H2+O2) (Joonis) Fotosünteesil (6CO2 + 12H2O + footonid = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O) Hapniku keemilised omadused Soodustab ja võimaldab paljude ainete põlemist (C+O2=CO2; S+O2=SO2) Tugev oksüdeerija Metallide oksüdeerumine 4Al + 3O2 = 2Al2O3 Mittemetallide oksüdeerumine...
Lämmastik ja tema ühendid Lämmastik Ladina keeles nitrogenium Tähis N Keemiline element järjenumbriga 7 Kaks stabiilset isotoopi Lämmastik on mittemetall Moodustab püsivaid kaheaatomilisi lihtaine molekule Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 kuni +5 On õhu peamine koostisosa 78% Omadused Tavatingimustes on värvitu ja lõhnatu gaas kondenseerub temperatuuril 196° C värvituks vedelikuks moodustab 78 protsenti Maa atmosfäärist aeroobsed organismid ei saa lämmastikku hingamiseks kasutada suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega Kõrgema rõhu all mõjub narkootiliselt Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik : hapnikuga: N2 + O2 => 2NO vesinikuga: N2 + 3H2 => 2NH3 metallidega: N2 + 3Ca => Ca3N2 Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. Kasutamine: Kasutatakse ammoniaagi tootmiseks Inertse keskkonna loomiseks Ammoniaak on lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke ja värvainete tootmise lähteai...
Vesinikuga reageerib lämmastik samuti ainult kõrgtemperatuuril ja rõhul katalüsaatorite manulusel: // N2 + 3H2 2NH3 Kõrgemal temperatuuril reageerivad lämmastikuga ja moodustavad nitriide juba paljud metallid ja ka mõned mittemetallid. Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Kasutusalad Põhiline osa lämmastikku läheb ammoniaagi tootmiseks. Lihtainena kasutatakse lämmastikku elektrilampides inertse keskkonna loomiseks (vältimaks hõõgniidi kiiret läbipõlemist), põlevvedelike pumpamisel, säilitus- ja pakkegaasina juurviljahoidlates, toiduainepakendites jm. Vedelat lämmastikku kasutatakse erinevate materjalide sügavjahutamiseks, säilitamiseks ja jahvatamiseks Tuntumad ühendid
Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. Paljudes organismides talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena tärklise või glükogeeni kujul. Taime- ja loomarakkudes kujuneb glükoosi lagundamine ühtemoodi, mistõttu seda dissimilatsiooniprotsessi võib pidada universaalseks. Ühe glükoosimolekuli täielikul lagundamisel on organism võimeline sünteesima kuni 38 ATP molekuli. Glükoosi lagundamise summaarne võrrand on C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O (38ADP + 38Pi 38ATP). 60% vabanevast energiast hajub soojusena, organismi ülekuumenemist aitab vältida higistamine. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist (toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Aeroobsel glükolüüsil (küllaldase hapniku olemasolul) saadakse kaks püroviinamarihappe molekuli ja eraldub neli vesiniku aatomit. Eraldub kaks ATP molekuli. Vesiniku aatomid seostuvad NADiga, mis võimaldab neid järgnevalt kasutada hingamisahela reaktsioonides
GLÜKOOSI KOHTA TEKIB KOKKU 12 NADH2 MOLEKULI NADH2 MOLEKULID VABANEVAD H AATOMITEST ERALDUNUD VESINIK SEOTAKSE HAPNIKUGA JA MOODUSTUB VESI). NB! ASSIMILATSIOONIPROTSESSIDE PÕHIEESMÄRGIKS ON ATP KASUTAMINE, DISSIMILATSIOONIPROTSESSIDE PÕHIEESMÄRGIKS ON ATP MOODUSTAMINE. | GLÜKOLÜÜS TOIMUB TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIKUS, TSITRAADITSÜKKEL TOIMUB MITOKONDRIS, HINGAMISAHEL TOIMUB MITOKONDRITE SISEMEMBRAANIDE HARJAKESTES. | GLÜKOOSI REAKTSIOONIVÕRRAND: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O (38 ATP) | GLÜKOLÜÜSI REAKTSIOONIVÕRRAND: C6H12O6 2CH3COCOOH + 4H (2 ATP) | ANAEROOBSE GLÜKOLÜÜSI E. KÄÄRIMISE REAKTSIOONIVÕRRAND: C6H12O6 2C2H4OHCOOH (2 ATP) | ETANOOLKÄÄRIMISE REAKTSIOONIVÕRRAND: C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 (2 ATP) | HINGAMISAHELA REAKTSIOONIVÕRRAND: 12NADH2 + 6O2 12NAD + 12H2O (36 ATP) NB! ORGANISMID JAOTATAKSE KAHTE RÜHMA: AUTOTROOFID (VÕIVAD OLLA NII FOTOSÜNTEESIVAD KUI KEMOSÜNTEESIVAD) JA HETEROTROOFID.
Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; Vee tähtsus rakus: On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Kasutatud materjal: · http://www.ninegemstones.com/body_elements.htm · http://www.grynefee.ee/tooted.php · http://www.hkpe.net/hkpe/human_body/chemical_level.htm · http://www.healthilife.ee/raamat/elemendid.html · http://www.drhermann.at/aufklaerung/struma1.htm · http://www.grabovrat
*Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks? - Vastavalt toitumistüübile ja energiasaamis viisile *Kust saavad autotroofid energiat? - Põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. *Kust saavad autotroofid orgaanilisi aineid? - Nad saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. *Nimeta autotroofe - Taimed, kemosünteesijad, vetikad *Kust saavad heterotroofid energiat? - Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil *Kust saavad heterotroofid orgaanilisi aineid? - Väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest *Nimeta heterotroofe - Inimene, loomad, seened, enamus bakterid *Kuidas on omavahel seotud autotroofsete ja heterotroofsete organismide elutegevus? - Heterotroofid toituvad autotroofidest *Milli...
Vesiniku eraldumine toimub mullikestena. Kui antud lahuses naatrium põlema panna, kasutades selleks tuletikke, sulab naatrium pallikeseks ning hakkab tänu oma kergele massile ning vesiniku eraldumise vooludele vee peal ringi liikuma. Kui vette peale naatriumi ja vee lisada vaid paber, süttib naatrium ja vesinik ise. Tegemist on eksotermilise reaktsiooniga, mida võib öelda lahuse temperatuuri tõusu ning pritsmete lendumise järgi. Katse 5: kompleksühendi saamine 2Al + 2NaOH + 6H2O 2Na[Al(OH)4 ] + 3H2 Lisades alumiiniumile naatriumhüdroksiidi (tugev alus) ning vett, on saadusteks kompleksühend naatriumtetrahüdroksüaluminaat ning vesinik, mille sattumisel õhku tekib paukgaas, mis on H 2 ning O2 segu, suhtudes vastavalt 2:1 ehk kaks osa vesinikku ning üks osa hapnikku. Katse 6: lämmastikhappe reageerimine metalliga Katse 6.1.: lahjendatud lämmastikhappe reageerimine metalliga 3Cu + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O
eraldub süsihappegaas moodustub 2 ATP'd vein ja õlu 2. ETAPP - TSITRAADITSÜKKEL (mitokondri sisemus/maatriks) püroviinamarihappe edasine lagundamine, palju reaktsioone eraldub CO2 ja H ioonid tekib 10 NADH2 3. ETAPP - HINGAMISAHELAREAKTSIOONID (sisemine membraan) vabanevad NADH2 mol H aatomitest eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub vesi sünteesitakse 36 ATP molekuli RAKUHINGAMISE SUMMAARNE VÕRRAND: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O Kokku võib tekkida glükoosi molekuli lagundamisel 38 ATP'd 2 anaeroobne + 36 aeroobne FOTOSÜNTEES Valguse energia muudetakse keemiliseks energiaks Assimilatsiooni protsess (sünteesiprotsess) 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Liigid: Pruunvetikas, rohevetikas, kollane võsaülane, harilik kuusk jne LÄHTEAINED: SAADUSED: süsihappegaas glükoos vesi hapnik
2.2 Anorgaanilised ained VESI -suurepärane lahusti Hüdrofiilsed ained- lahustuvad vees Hüdrofoobsed- ei lahustu vees(rasvad ja õlid) Vee ülesanded: · On suure soojusmahtuvusega( hoiab püsivat temperatuuri) · Hoiab ära ülekuumenemise · Kindustab organismide ringeelundkondade töö · Kaitsefunktsioon. Nt pisarad, liigesed, sülg jne. · Tagab raku siserõhu ehk turgori Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H12O6 + 6H2O + 6O2 (fotosüntees) Positiivselt laetud ioonides ehk katioonidest on organismides olulisel kohal H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+ ja Fe3+. Kaltsionsoolad annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aaromeid eriti rohkesti luukoe koostises. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus on nendes madal. Inimese vananedes kaltisonsoolade kontsentratsioon tõuseb. Koos sellega omandavad luud suurema tugevuse, aga ka hapruse.
elemendid). Edaspidi kokkuvõetult leelismetallid. · Leelismetall + vesi leelis + H2 (leelismetallid IA ja IIA v.a. Mg ja Be) · Leelismetall + hape(lahus) sool + H2 (võib plahvatada) · Siirdemetall (p-metall) + vesi aktiivselt ei reageeri. Osa (Fe, Al, Zn) reageerib kõrgemal temperatuuril. Tekib oksiid ja H2. · Metall + leelis uus hüdroksiid + H2 (enamik metalle ei reageeri) või kompleksühend. N: 2Al + 2NaOH + 6H2O 2Na[Al(OH)4] + 3H2 3. Metallide aktiivsuse rida. · Metallide pingerida (aktiivsuse rida) metallide (ka vesiniku) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi. · Kõige aktiivsemad metallid (K, Na, Ca, Ba, Li, Mg), keskmise aktiivsusega metallid (Al, Mn, Zn, Cr, Fe), väheaktiivsed metallid (Ni, Sn, Pb, H2, Cu, Hg, Ag, Pt, Au). · Metalli asukoht pingereas iseloomustab ka metalli võimet tõrjuda teisi metalle
Elu omadused Elu on mateeria osa , mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. · Valgud töötavad selle nimel · Valkude töös seisneb elu · Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. 1)Rakk- väikseim üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid(kingloom, amööb, pärmseen, silmviburlane) Hulkraksed-loomad(koer,kass jne.) 2)Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganisimid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3)Aine-ja energiavahetus Autostroofid-organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2 Heterotroofid-organismid , kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaaanilisest ainest rakuhingamise käigus C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia, ...
Happed. Iseloomulik on: hapu maitse, söövitav toime. Näiteks: sidrunhape,õunhape,äädikhape,oblikhape,piimhape. Indikaator - aine, millega määratakse, mis ainega on tegu (lakmus - muutub happest punaseks ). Happeid: HCl - vesinikkloriidhaoe ehk soolhape ( maohape) H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3 Ohutusnõuded: · Veega nahalt maha pesta · Raputada peale söögisoodat ( NaOH ) · NB! Hapet alati enne vette valada. Hapete reageerimine metallidega: metall ...
elemendid). Edaspidi kokkuvõetult leelismetallid. · Leelismetall + vesi leelis + H2 (leelismetallid IA ja IIA v.a. Mg ja Be) · Leelismetall + hape(lahus) sool + H2 (võib plahvatada) · Siirdemetall (p-metall) + vesi aktiivselt ei reageeri. Osa (Fe, Al, Zn) reageerib kõrgemal temperatuuril. Tekib oksiid ja H2. · Metall + leelis uus hüdroksiid + H2 (enamik metalle ei reageeri) või kompleksühend. N: 2Al + 2NaOH + 6H2O 2Na[Al(OH)4] + 3H2 3. Metallide aktiivsuse rida. · Metallide pingerida (aktiivsuse rida) metallide (ka vesiniku) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi. · Kõige aktiivsemad metallid (K, Na, Ca, Ba, Li, Mg), keskmise aktiivsusega metallid (Al, Mn, Zn, Cr, Fe), väheaktiivsed metallid (Ni, Sn, Pb, H2, Cu, Hg, Ag, Pt, Au). · Metalli asukoht pingereas iseloomustab ka metalli võimet tõrjuda teisi metalle
4. NaBr- ioonvõre S8- molekulvõre O2- molekulvõre Fe- metallivõre SO2- molekulvõre 5. temperatuuri alandada- aeglustab; rõhku tõsta- kiirendab; lähteainete kontsentratsiooni tõsta- kiirendab (saaduse kontsentratsiooni vähendada) 6. vt töövihikust või õpikust 7. fosfor- tetrafosfordekaoksiid- naatriumfosfaat- kaltsiumfosfaat- fosforhape 4P + 5O2 = P4O10 P4O10 + 6Na2O = 4Na3PO4 või P4O10 + 12NaOH = 4Na3PO4 + 6H2O 2Na3PO4 + 3CaCl2 = 6NaCl + Ca3(PO4)2 (sade) Ca3(PO4)2 + 3H2SO4 = 3CaSO4 (sade) + 2H3PO4 vask- vask(II)kloriid- tsinkkloriid- tsinkhüdroksiid- tsinkoksiid Cu + Cl2 = CuCl2 CuCl2 + ZnS = ZnCl2 + CuS (sade) [liida soola, kus anioon on nõrgem Cl- -st ja annaks vasega sademe] ZnCl2 + NaOH = NaCl + Zn(OH)2 (sade) [liida leelist] Zn(OH)2 = ZnO + H2O [kuumutamine] 8
Kui glükoosi tsüklilises vormis on esimese süsiniku aatomi juures olev H-rühm üleval pool tsükli tasapinda, on ta α-glükoos, kui all, siis β-glükoos. 2. α-glükoosil tekivad jääkidest tärklised, β-glükoosil tselluloos. 6) Mille alusel jaotatakse monosahhariidid D – ja L- vormiks? Sõltuvalt vesiniku ja hüdroksüülrühma asukohast 5 C aatomi juures. OH paremal- D; OH vasakul- L 7) Kirjuta fotosünteesi iseloomustav reaktsioonivõrrand. 6CO2 + 6H2O ==== 6O2 + C6H12O6 == tärklis/tselluloos + H2O 8) Mis on glükogeen? Toidust saadav loomne tärklis. 9) Iseloomusta glükoosi keemilisi omadusi (2) sarnanevad aldehüüdidega ja annavad hõbepeeglireaktsiooni, käärivad. 10) Kuidas saadakse sorbitool? Sorbitool tekib, kui glükoosi aldehüüdrühm oksüdeerudes annab glükoonhappe v redutseerub. 11) Kus igapäevaelus kasutatakse piimhappekäärimist? Piiima, kurkide, kapsa hapendamisel; silo valmistamisel.
4) Looduslikest ja tööstuslikest gaasidest katalüütilisel töötlemisel ja sügavjahutumisel. Vesiniku saamine Laboratoorselt saadakse vesinikku: Aktiivsem metall + hape: 1) Metallide (mis asuvad metallide elektrokeemilise pingereas enne vesinikku) reageerimine (lahjendatud) hapetega: Zn + HCl ZnCl + H2 2) Al, Zn jt. amfoteerseid ühendeid moodustavate metallide reageerimisel leeliste lahustega: 2Al + 2NaOH + 6H2O 2Na[Al(OH)4] + 3H2 3) Aktiivsete (1. ja 2. rühma) metallide reageerimisel veega: 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 Ca + 2H2O Ca(OH)2 + H2 4) Raua veeauru meetod (veeaur juhitakse läbi hõõguva raua) : 3Fe + 4H2O Fe3O4 + 4H2 5) Vee elektrolüüs: 2H2O 2H2 (katoodil) + O2 (anoodil) Kasutamine · Raketikütus · Metallide redutseerimine oksiididest · Õhupallide täitegaas
1. Valguststaadium - - vajatakse valgusenergiat - reaktsiooid toimuvad tülakoidi membraanis - vaja on vett (laguneb fotooksüdatsioonil) - väljub hapnik (õhulõhede kaudu) 2. Pimedusstaadium - - reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas - vajaminev energia saadakse valgusstaadioumis tehtud ATP molekulidest - vaja on süsinikdiooksiidi - lõpptulemuseks glükoos 6CO2 + 6H2O + päikesevalgus = 6C6H12O6 + 6O2 NADP+/NADPH - molekul, millel valgusstaadiums liidetakse elektron ja vesinikioon ning pimedusstaadiumis kasutatakse glükoosi tootmisel Fotosüntees tähtsus: 1. võimaldab muundada valgusenergia keemliseks energiaks 2. võimaldab toota süsinikdioksiidist suhkruid 3. selle käigus toodetakse rakuhingamiseks vajalikku hapnikku 4. selle käigus toodetud süsivesikud on paljudele organismidele toiduks ja energiaallikaks 5
· Aatommass: 55,847 · Sulamistemperatuur: 1535 °C · Keemistemperatuur: 2861 °C · Tihedus: 7,86 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 4,5 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1.83 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline · Ühendid: Fluoriidid: FeF2, FeF2 · 4H2O, FeF3, FeF3 · 3H2O Kloriidid: FeCl2, FeCl2 · 2H2O, FeCl2 · 4H2O, FeCl3, FeCl3 · 6H2O Bromiidid: FeBr2, FeBr3 Jodiidid: FeI2, FeI3 Hüdriidid: - Oksiidid: FeO, Fe2O3, Fe3O4 Sulfiidid: FeS Seleniidid: FeSe Telluriidid: FeTe Nitriidid: Fe2N Kasutusalad Fe ja selle sulameid kasutatakse kõikides rahvamajandusharudes. Rauaajast alates on Fe tähtsaim tööriista-ja relvamaterjal. Puhast rauda, milles kuni 0,1-0,2 % lisandeid kasutatakse vähe . C sisaldus koos muude elementidega muudab raua teraseks või malmiks . Lehtteras on töödeldav isegi külmalt
ATP- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõikide rakkude metabolismis N-alus(adeniin)-süsivesik(liboos)-p~p~p (~ makroergiline side, mille lõhkumisel vabaneb energia) Lisaks ATP-le leidub UTP, GTP, CTP Glükoosi lagundamine Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne(toimub ühtemoodi loomades, taimedes) C6H12O6 + 6O2 > 6CO2 + 6H2O Energia 38 ADP + P1 > 38 ATP 1 molekol glükoosi= 38 ATP Glükolüüs(tsütoplasmavõrgustikul) Aroobne anaeroobne - hapniku on piisavalt - Hapniku pole piisavalt erinevate ensüümide toimel toimub 10 toimub lihaskoe rakkudes reaktsiooni vesinikku ei eraldu
*tekib CO2, mis lahkub moodustub vesi mitokondrist, rakust, jõuab verega *SAADUS H2O kopsudesse, hingatakse välja *tekib NADH2 9.Millised võivad olla glükoosi lagundamise lõppsaadused? Millest oleneb nende teke? * 10. Glükoosi summaarne võrrand. Selgita lähteainetega toimuvaid muundumisi ja saaduste teket. C6H12O6+ 6O26CO2 + 6H2O 38 ADP 38 Pi 38 ATP 11.Millise tähtsusega on püroviinamarihape glükoosi lagundamise protsessis? Millised ained tekivad veel glükoosi esialgsel lagundamisel enne mitokondrisse sisenemist? 12.Kus ja kuidas toimub glükoosi mittetäielik lagundamine e anaeroobne glükolüüs? Toimub anaeroobsetes tingimustes- st seal kus organismis pole piisavalt hapnikku. 13.Millised saadused võivad tekkida käärimisel? *piimhape *etanool 14
Степень окисления +4 NO2 – ядовитый газ коричнево-красного цвета. Степень окисления +5 Известна асидная кислота HN3. Взрывоопасна. 4.6 Азотная кислота Азотная кислота – это бесцветная жидкость, её промышленное производство проходит в 4 этапа: 8 4NH3 + 5O2 → 4NO + 6H2O (платиновый катализатор) 2NO + O2 → 2NO2 2NO2 + H2O −→ HNO3 + HNO2 3HNO2 → HNO3 + 2NO + H2O Аqua regia или kuningvesi это раствор азотной кислоты с соляной кислотой 1 к 3. Растворяет платину, золото и другие пассивные металлы. Нитраты хорошо растворяются в воде. 4.7 Аммиак
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
