kiired.Kuul on tumedaid piirkondi, mis on tasased alad, tekkinud jahtudes tahkeks muutunud laavast.Kuu on võrdlemisi mägine.Kuul ei ole atmosfääri , mis teda kaitseks.Päikesepaistel võib temperatuur tõusta 123 kraadini ja ööpoolkeral langeb kuni 123 kraadi alla nulli.Peegeldab päikesevalgust.Kuul on erinevad faasid:Noorkuu, kasvav kuu, täiskuu jne. Marss läbimõõt 6794km, kaugus päikesest 228 miljonit km, tiirlemisperiood 687 päeva.Marsil on kaks kuud Phobus ja Deimos, mis on tumedad, tolmuga kaetud ja korrapäratu kujuga kaljurahnud.Marss on äärmiselt tolmune.Liiva ja tolm sisaldavad palju rauda ja seepärast on Marss roostekarva.Sageli möllavad amrsil liivatormid, mähkides kogu planeedi tolmupilvesse.Arvatakse, et Marsil on kauges minevikus olnud vett, on olnud jõed ja ookeanid. Jupiter läbimõõt 142 800km, kaugus päikesest 778 milj. Km, tiirlemisperiood 11aastat ja 10 kuud
Lisaks on umbes 10 % metsi kaitse all veestike, põhjaveevarude ja pinnase kaitse tõttu ning lumelaviinide ja erosiooni ennetamiseks. Bioloogilist mitmekesisust edendatakse ka tulundusmetsade majandamisega, jättes metsa pehkinud puid ja luues mikroorganismide kasvualasid haruldaste liikide säilitamiseks.(1) Tulundusmetsade raie Euroopas jääb selgesti alla nende kasvule. Puistu aastane puhaskasv 2005. aastal oli 687 miljonit m 3 (metsades, kus looduslike tingimuste poolest on võimalik metsa üles töötada). Raiemaht oli vastavalt 442 miljonit m 3 . See tähendab, et metsade kasutusmäär ehk raie ja kasvu suhe oli keskmiselt ca 60 % (kõikumisvahemik 3080 %). Metsade kasutusmäär oli üle 50 % põhjapoolsetes liikmesriikides ja Kesk-Euroopas, ent jäi alla 50 % Lõuna- ja Kagu-Euroopa liikmesriikides. Metsade kasutusmäär on viimase 10 aasta jooksul küll kasvanud, kuid ei ole veel saavutanud 1990
germaani hõim- langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias ja tõi kaasa vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga. Paavstidest said Rooma linna ning ümbruskonna tegelikud valitsejad, nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala. KARL MARTELL JA FRANGI RIIGI TUGEVNEMINE. Frangi kuningate võim oli nüüdsest vaid nimeline ühe piirkonna majordoomus Karl Martell kogus 687 aastal kogu Frangi riigi võimu enda kätte. Portiers' lahingus 732 aastal võitis Hispaaniast ründavaid araablasi. Oht püsis, ning Karl Martell jätkas ratsaväelaste tugevdamist. Järeltulevad põlved andsid Karlile liignime Martell ehk Haamer, sest ta oli suutnud muhameedlased purustada. FRANGI VALITSEJATE JA PAAVSTIDE LIIT. KIRIKURIIGI SÜND. Pippin Lühikese (Karl Martell poja) ajal tihenesid Frangi
vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini. Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal, kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad, sest ta pöörlemistelg 9 moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. Esimest korda määrati see aastal 1666, itaalia päritoluga prantsuse astronoom G. D. Cassini, kes sai selle väärtuseks 24 tundi ja 40 minutit. Tänapäeval on saadud
Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhte...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Elina, Osi, Margo Kalamägi ANEEMIAT PÕDEVA PATSIENDI ÕENDUS Rühmatöö Juhendaja: Marit Kiljako, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 2 1. ANEEMIA OLEMUS Aneemia ehk kehvveresus on maailmas kõige levinum verehaigus. Arvatakse, et seda esineb rohkem kui 1,3 miljardil inimesel. Aneemia tekkest annab märku hemoglobiini kontsentratsiooni langemine alla normaalse väärtuse. Meestel on normaalsed hemoglobiini väärtused vahemikus 130170 g/l ja naistel 120150 g/l. Aneemia kujuneb, kui luuüdi ei taga punaliblede küllaldast asendamist. Aneemia tekke põhjused on järgmised. 1. Erütrotsüütide kaotus või hävimine: äge verekaotus (trauma, verejooks elunditest, hüübimispuudulikkus), krooniline verekaotus (haavand, kasvaja) 2. Erütrotsüütide produktsiooni...
Kohustuslik reservkapital 11 000 11 000 11 000 0 0 100% 100% 0% 0% Eelmiste perioodide jaotamata kasum 8881446 (kahjum) 10 315 062 10 707 146 -392 084 1 825 700 96% 121% -4% 21% Aruandeaasta kasum (kahjum) 102 119 -142 084 2 545 701 244 203 -2 687 785 -72% -6% -172% -106% Kokku omakapital 10 538 181 10 686 062 11 548 147 -147 881 -862 085 99% 93% -1% -7% Kokku kohustused ja omakapital 12 702 003 15 214 216 14 862 653 -2 512 213 351 563 83% 102% -17% 2%
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
2 920 495 46 025 83 480 129 505 3 837 016 41 851 87 654 129 505 4 749 362 37 468 92 036 129 505 5 657 325 32 866 96 638 129 505 6 560 687 28 034 101 470 129 505 7 459 217 22 961 106 544 129 505 8 352 673 17 634 111 871 129 505 9 240 802 12 040 117 464 129 505 10 123 338 6 167 123 338 129 505
Põlva Kanepi 84 20 161 231 710 3678 3239 Põlva Koit 84 28 233 239 1089 4279 3867 Põlva Mooste 84 24 162 205 910 3521 3445 Põlva Orava 84 17 122 145 538 3255 2233 Põlva Plva 84 34 51 342 807 5276 4156 Põlva Rahu 84 28 210 242 966 3928 3357 Põlva Ranna 84 24 105 221 874 3062 2870 Põlva Ruusa 84 22 128 323 687 3380 2128 Põlva Räpina 84 19 227 182 758 3481 1622 Põlva Sassi nim. 84 21 191 275 901 3386 3187 Põlva Saverna 84 20 194 198 719 4368 2931 Põlva Sprus 84 22 176 237 591 3282 1803 Põlva Taevaskoja 84 23 139 206 758 4451 3456 Põlva Veriora 84 20 148 193 1070 3353 4488 Põlva Vhandu 84 19 125 202 679 3091 2348
385,093168 10,30 21,325052 75 817 1569,710145 356 717 492,957746 6,70 23,591549 36 347 1279,823944 0 400,076205 8,80 16,765098 32 397 617,203277 10 500 583,184258 26,10 23,345259 84 918 759,552773 75 059 138,044914 22,00 7,265522 105 687 349,032365 191 670 41,560681 17,80 1,534814 528 090 455,348135 4 160 342 229,411765 6,00 11,764706 21 317 417,980392 0 453,703704 4,90 18,148148 85 336 3160,592593 64 920 235,714286 9,00 12,857143 88 018 1257,400000 0
taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Marss Rooma sõjajumalalt nime saanud Marss on Päikesest lugedes neljas planeet, asudes viimasest keskmiselt poolteist korda kaugemal kui Maa. Marsi aasta kestab 687 päeva, seega maisest ligi kaks korda kauem. Ka ööpäev on Marsil maisest pikem, seda küll vaid 37 minutit. Seejuures on tema pöörlemistelg ligikaudu samapalju kaldu kui Maal, seetõttu toimub Marsil sarnaselt ka aastaaegade vaheldumine. Marss on Päikessüsteemi väiksemaid planeete, temast väiksemad on vaid Merkuur ja Pluuto. Maale jääb ta oma 6790 km läbimõõduga alla ligi kaks korda. Tema pindala on vaid veidi suurem Maa mandrite kogupindalast.
praamid hädavajalikud; suure tähtsusega on Korintose 6 km pikkune kanal, mis lühendab meresõite 325 km võrra; tähtsamad sadamad on Agioi Theodoroi, Aspropyrgos, Pachi, Piraeus ja Thessaloniki · Õhutransport riigis asub 81 lennujaama, millest osad on rahvusvahelised ja osad riiklikud; suurimad lennujaamad on Ateena Rahvusvaheline Lennujaam (2011. a 14 446 963 reisijat, 30. koht Euroopas), Heraklioni Rahvusvaheline Lennujaam (2011. a 5 292 687 reisijat, 72. koht Euroopas) ja Rhodose Rahvusvaheline Lennujaam (2011. a 4 149 274 reisijat, 86. koht Euroopas) 27 12. TURISM 12.1. Turismi statistika Kreeka mandriosa ja saared on üks turistide lemmiksihtkohti Euroopas. Kreeka on kogu maailmas 15. kõige külastatavam riik, sest riigi statistikaameti andmeil külastab Hellast üle
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
1 1 V0 90000 1000000 730 761 0,15 0,151 0,15 8 1 0,15 8 b) Leian võlakirja väärtuse uute rahavoogudega ning olukorras, kus oodatav tulusus on kasvanud 25%-ni: V0 = ? C = 1 000 000 × 0,09 = 90 000 r = 25% F = 1 000 000 + 3 × 90 000 = 1 270 000 t = 5 1 1 1000000 3 90000 V3 90000 687 680 0,25 0,251 0,25 5 1 0,25 5 Võlakirja väärtus täpselt kolme aasta pärast on 687 680 eurot. c) Leian võlakirja väärtuse täna: 687 680 V0 352 092 1 0,25 3 Alternatiivse lahendusena võib ka kõik maksed eraldi diskonteerida ning loobuda annuiteedi kasutamisest. d) Leian, kui palju ma investorina kaotaksin: 730 761 352 092 = 378 669 eurot
apr.13 1 721 92 1 629 16 749 mai.13 1 721 84 1 638 15 112 juuni.13 1 721 76 1 646 13 466 juuli.13 1 721 67 1 654 11 812 aug.13 1 721 59 1 662 10 150 sept.13 1 721 51 1 671 8 479 okt.13 1 721 42 1 679 6 800 nov.13 1 721 34 1 687 5 113 dets.13 1 721 26 1 696 3 417 jaan.14 1 721 17 1 704 1 713 veebr.14 1 721 9 1 713 0 Kokku 20 656 656 20 000 x Puhkemaja Laenuprognoosi tabel 2 aastaks Tähtaeg Annuiteet Intress Tagasimakse Laenu jääk veebr.13 20 000 märts
Tabel 4. Välisinvesteeringud Gruusiasse majandussektorite järgi 2007-2008, tuhendetes dollarites 2008 Sectors 2007 (preliminary) Total 2 014 842 1 293 687 of which: Agriculture 15 527,9 11 526,8 Industry 398 240,9 159 000,4 Energy sector 362 581,1 253 349,7 Construction 171 891,8 79 509,7 Transports and communications 416 694,7 364 285,8
Põlva Kanepi 84 20 161 231 710 3678 3239 Põlva Koit 84 28 233 239 1089 4279 3867 Põlva Mooste 84 24 162 205 910 3521 3445 Põlva Orava 84 17 122 145 538 3255 2233 Põlva Pōlva 84 34 51 342 807 5276 4156 Põlva Rahu 84 28 210 242 966 3928 3357 Põlva Ranna 84 24 105 221 874 3062 2870 Põlva Ruusa 84 22 128 323 687 3380 2128 Põlva Räpina 84 19 227 182 758 3481 1622 Põlva Sassi nim. 84 21 191 275 901 3386 3187 Põlva Saverna 84 20 194 198 719 4368 2931 Põlva Sōprus 84 22 176 237 591 3282 1803 Põlva Taevaskoja 84 23 139 206 758 4451 3456 Põlva Veriora 84 20 148 193 1070 3353 4488 Põlva Vōhandu 84 19 125 202 679 3091 2348
Chlodovech lasi ripuaaride kuninga pojal, Chlodorichil, oma isa ära tappa, tappes ta ise lõpuks. Seejärel pälvis ta ripuaaride toetuse saades ripuaaride valitsejaks. 6.sajandi- kujunevad välja neli piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. Hiljem jaotati Chlodovechi maa tema poegade vahel, hiljem ainuke ellujäänud poed ühendas aas valdused. 7.sajand- laiskade kuningate ajastu, mil tegelik võim koondus majordoomuste e. (algselt) majaülem kätte. 687.aastal- Pippin Heristales saab ainu majordoomuseks, võim läheb üle Karolingide kätte. Tema sohipoeg Karl Martell(714-741) Martell rajab Frangi ertsogi riigi. Ta uuendab armeed ja fedaalkorda. Võtab kasutusele raskerelvastusliku hobuvägi. ...Maavalduse annetamine; andis kõrgeimad haimulikud ülesanded vaimulikele, tagades alamate ustavuse ja kiriku maavaldused. 732. aastal- Poitiers'i lahing armeenlased lüüakse tagasi. Võetakse kas
Merovingide ajal oli Frangi riik tihti killustatud, kuna kuningas pidi suremisel jagama riigi oma poegade vahel, seetõttu toimusid pidevad kodusõjad. Frangi riigi kirik allus kuningale, mitte paavstile. 7. sajandil said majordoomused tegeliku võimu riigis. Viimane Meroving kõrvaldati troonilt 751. Majordoomused. Algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud. Hiljem suurmaapidaja aj oma piirkonna ülikkonna juht. Võim kuningate üle koondus nende kätte. 687 sai Pippin Herstalist ainsaks majordoomuseks kogu Frangi riigis, isegi kui kuningaid oli rohkem. Karolingid oli frankide dünastia, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippin Herstalist (687-714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Karl Martell (714-741) valitses viimased viis aastat ilma uut kuningat valimata. 751 krooniti Karoling Pippin Lühike Frangi kuningaks. Pärast Frangi riigi jaotamist 843 püsisid
Ta sai vägevaks kuna oli Jehoovaga kooskõlas. Kuningas Ahas oli väga õel, ta ei talitanud Jehoova sõna järgi, käis Iisraeli teedel ja käitus vastuoluliselt terve oma elu. Ta rüüstas Jehoova koja ning sülitas tema peale, sellest olenemata suri ta vanadusse, peale teda tõusis troonile Hiskija, kes taastas templi teenistuse. 14. Kuningas Hiskija valitsusaeg ja tegevus. Sisepoliitika. Hiskija (Hezekiah) (739 eKr 687 eKr) oli Ahasi (Aahasi) poeg. Vana Testamendi järgi on tegu ühe prominentsema Juuda kuningaga. VT järgi sai Hiskija troonile 25-aastaselt ning püsis troonil 29 aastat. Mõnedel allikatel valitses ta alguses koos oma isaga ning oma vlitsusaja lõpul koos oma poja Manassega. Hiskija oli tunnistajaks nii Iisraeli Põhja kuningriigi hävitamisel aastal 720 eKr kui ka Jeruusalemma piiramisel Sanheribi juhtimisel aastal 701 eKr. Ehkki Jeruusalemma allutada ei suudetud, hakkasid Juuda
jäätmete teke 532 851 679 924 834 sh 6 635 8 404 7 490 6 607 8 883 põlevkivijäätmed 362 317 992 223 444 sh ohtlikud jäätmed ilma põlevkivijäätmetet a 128 170 213 534 245 687 176 701 214 391 Ohtlike jäätmete % kogutekkest 34% 41% 40% 43% 47% 7 Suur osa meditsiinijäätmetest on ravimijäätmed ehk ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud, samuti ka ravimitootjate praakpartiid. Ravimijäägid loetakse ohtlikuks jäätmeks ja sellest johtuvalt tuleb nende käitlemisel kohaldada
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja .................................................................
The experimental points seen in Figure 5 represent the values of an average of six experiments performed under the same conditions. As seen on the graph (Figure 5) the effect of the Reynolds number is clear. For an agitation rate of 618 rpm and with the change of Reynolds number, Re, from 1993 to 3855 the overall heat transfer coefficient, U, changes from 636 W·m-2·K-1 to 730 W·m-2·K-1. For 980 rpm and Reynolds numbers from 1993 to 3855 the U changes from 687 W·m-2·K-1 to 787 W·m-2·K-1. For an agitation rate of 1342 rpm 16 and for Re being in the range of 1993 to 3855, the overall heat transfer coefficient is in the range of 618 W·m-2·K-1 and 775 W·m-2·K-1. For an agitation rate of 1703 rpm and with the Reynolds number increasing from 1993 to 3855, the global heat transfer coefficient changes from 666 W·m-2·K-1 to 816 W·m-2·K-1
Rootsi Naisi Luksemburg 100 mehe kohta 100 105 110 115 120 Eesti Statistika 7 Rahvastik Rahvastik, 1. jaanuar 2012 Kokku Mehed Naised Rahvaarv 1 318 005 610 318 707 687 kuni 14-aastased 206 130 106 112 100 018 15–64-aastased 882 289 428 624 453 665 65-aastased ja vanemad 229 498 75 537 153 961 vanus teadmata 88 45 43 linnaliste asulate rahvastik 893 232 399 258 493 974 maa-asulate rahvastik 424 773 211 060 213 713 Oodatav eluiga sünnimomendil, 2011 76,3 71,1 81,1 Rahvastik, %
Kaspia Kesk-Aasias, millede maksimaalne sügavus ületab 1000 m. Maailma sügavamad järved on kõik tektoonilise päritoluga. Maailmas: Pindala: ·Kaspia meri 371 000 km² ·Ülemjärv 82 100 km² ·Victoria 68 800 km² ·Huron 59 600 km² ·Michigan 57 800 km² Sügavus: ·Baikal 1 687 m ·Tanganjika 1 470 m ·Kaspia meri 1 025 m ·Vostok (Antarktikas) 800 m ·Niassa 706 m Eestis: Pindala: ·Peipsi 3537 km² ·Võrtsjärv 269 km² ·Ülemiste 9,4 km² ·Saadjärv 7,2 km² ·Vagula 6,0 km² Sügavus:
Maailma 12-st suurimast magevee järvest paikneb 8 Põhja-Ameerika mandril ja neist viis asuvad Saint Lawrence'i jõe ülemjooksul. Pindala:·Kaspia meri 371 000 km² ·Ülemjärv 82 100 km² ·Victoria 68 800 km² ·Huron 59 600 km² ·Michigan 57 800 km² Ruumala: ·Kaspia meri 78 700 km³ ·Baikal 23 600 km³ (1/5 maailma mageveest) ·Tanganjika 18 900 km³ ·Ülemjärv 11 600 km³ ·Njassa 7725 km³ Sügavus: ·Baikal 1 687 m ·Tanganjika 1 470 m ·Kaspia meri 1 025 m ·Vostok (Antarktikas) 1 000 m ·O´Higgins San-Martin (Tsiili-Argentina piiril) 836 m Pindala: ·Peipsi 3537 km² ·Võrtsjärv 269 km² ·Ülemiste 9,4 km² ·Saadjärv 7,2 km² ·Vagula 6,0 km² Sügavus: ·Rõuge Suurjärv 38 m ·Väike- Palkna 32 m ·Tsolgo Mustjärv 30 m ·Udsu 30 m 11. Soode teke ja areng, levik maailmas
6.sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda: · Neustria Lääne- ja Loode-Gallias, keskusega Pariisis. · Austraasia Kirde-Gallias · Burgundia endise burgundide riigi alal · Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantusmaa idaosast ja Sveitsist 7.sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused. Kuningavõim nõrgenes, 687. aastast oli Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karolingid 751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli. Pippinist sai alguse Karolingide dünastia. Poitiers'i lahing (Tours'i lahing) oli kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell, ja araablaste vahel 732. aastal, mille võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos
5 uisutajat oli viie ees, 5 viie taga ja 5 viie vahel. Mitu uisutajat oli? Vastus: 10 160.Laual on 5 punast ja 8 sinist pliiatsit. Mitu pliiatsit peab kinnisilmi vähemalt võtma, et nende seas oleks vähemalt 1 sinine pliiats? Vastus: 6 ( vähem ei saa, sest punaseid on 5) 161. Kuuele kaardile on kirjutatud arvud. Leia väikseim arv, mille saab moodustada, kui asetada need kaardid üksteise kõrvale. Vastus: 2 309 415 687 162. Punamütsike läks vanaema juurde, kes elas 2 km kaugusel. Kui ta oli käinud 5 minutit, selgus, et 150 m pärast on tal pool maad käidud. Kui pika tee oli Punamütsike juba käinud? Vastus: 850 m (1 km pool maad; 1 km = 1000 m 150 m = 850 m) 163. Risttahukakujulise basseini pikkus on 25 m, laius 10 m ja sügavus 1,8 m. Bassein kavatsetakse täita 1,5 m sügavuselt veega pumba abil, mis pumpab igas minutis 25 m 3 vett. Kui palju aega kulub basseini täitmiseks?
6.sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda: Neustria Lääne- ja Loode-Gallias, keskusega Pariisis. Austraasia Kirde-Gallias Burgundia endise burgundide riigi alal Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantusmaa idaosast ja Sveitsist Majordoomused- 7.sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused. Kuningavõim nõrgenes, 687. aastast oli Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karolingid, dünastia said oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippin Herstalist (687714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Poitiers' lahing 732 oli kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell, ja araablaste vahel 732. aastal, mille võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos üheks kõige otsustavamaks, kuna
5 Tegevuskulud 4 776 881 4 776 881 0 0 0 0 4 776 881 70006292. Tervise Arengu Instituut 122 759 906 105 687 574 1 299 170 13 491 337 2 281 825 0 120 478 081 4 Eraldised 46 476 434 46 476 434 0 0 0 0 46 476 434
320 614 Edemskiy Andrey Venemaa 03:19:45 M21 511 328 Eelmets Indrek Tallinn 03:31:54 M21 1105 855 Einmaa Tiit Lääne-Viru 04:01:29 M21 2318 2288 Eiso Mait Tallinn 05:35:44 M21 517 635 Elbrecht Erki Harju 03:32:06 M21 226 193 Elling Toomas Tallinn 03:12:41 M21 1989 2428 Elmanovits Erik Tallinn 04:52:08 M21 2117 2858 Elmers Jaanus Harju 05:02:43 M21 687 1037 Elster Ivo Tallinn 03:40:32 M21 1688 1252 Elviste Kaur Tallinn 04:30:29 M21 1084 2559 Eomõis Andre Tallinn 04:00:27 M21 101 221 Erikson Toomas Tallinn 03:02:00 M21 332 2820 Evarts Romans Läti 03:20:02 M21 1871 2864 Fedosejev Roman Harju 04:42:48 M21 438 2514 Flaksis Martins Läti 03:27:35 M21 2357 2427 Fuks Eero Soome 05:44:39 M21
pandi kirja saali õigus saali frankide tavaõiguse üleskirjutus Majordoomused 7.saj. keskpaigast algas laiskade kuningate ajastu, tegelik võim majordoomuste käes, kes olid algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem tähendas see suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejaid; igas piirkonnas oli majordoomus maaülikkonna juht, nende vahel tekkis rivaliteet, võitjana väljus Austraasia majordoomus Pippin Heristalist, kuulutati 687.a. ainsaks majordoomuseks, toetus valitsemises väike- ja keskefeodaalide kihile, ühendas Frangi riigi, valitses kuninga nimel, kuid oli otsustes iseseisev. Tema järeltulijaks sai 714.a. Karl Martell, võttis endale Frangi hertsogi tiitli; tehti 2 uuendust sõjavarustuses võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetumine suurendas mõõga ja piigi löögijõudu, peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi; kõrgemad vaimulikud ametid anti väejuhtidele
MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai al...
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida...
Eestlaste vabaduse järkjärguline kokkuvarisemine keskajal Kui me eestlaste kõige vanema ajalooga tegemist teeme, on uurimisele suuremaks raskenduseks ajalugu, et meil pole eestlaste eneste poolt mingisuguseid kirjalikke teateid olemas. Kõik teated on pärit võõrastelt, enamasti vastastelt. Nende viimastegi teadetest on palju kaduma läinud; sellest, mis säilinud, esineb praegu mõni osa jällegi ümbertöötatud redaktsioonis. Vastased ja võõrad rääkisid eestlastest harilikult ainult niipalju, kuivõrt eestlased olid teguriks, mida tuli avalikult arvestada. Läti Hindreku kroonikas kuuluvad eestlased peategelaste hulka, järgnevad ajaraamatud nimetavad neid juba harvemini, kuigi veel kaunis sagedasti. 14. aastasaja kirjeldusel ei pääse ükski ajaraamat mööda 1343. a. vabadusevõitluse kirjeldusest, vähemalt nimetusest. Viimaks aga kaob võõraste ja vastaste kirjutatud ajaloo veergudel eestlastel individuaalne, teguvõimas ilme talupoegade hallis, ...
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine...................
Seadmete häälestamine 68 23 1 Materjalide teisaldamine 9 5 4 Kvaliteedi kontroll 13 7 7 Kokku ühikule 107 50 17 96071 60120 103608 259800 Omahind 687 540 177 Ülesanne 5.9 ABCosting On toodud kahe seadme tootmise kulukäiturid ja üldkulud. Tuleb need jaotada toodete vahel kasutades ABC meetodit Toode SeadistusKomponendid Tellimused Standard 48 32 1760 Lux 64 56 3000 Üldkulud, kr
Pärast Chlodovech I surma jagati riik tema kolme poja vahel. Teiste surma tõttu liidab Chlotar oma isa valdused taas kokku, kuid peale tema surma lagunesid need taas. 7. sajandi keskpaigast algas nii-öelda laiskade kuningate ajastu. See tähendab seda, et majordoomused ehk kojaülemad võtsid tegeliku võimu enda kätte. Majordoomused olid algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem tähendas see suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejaid. 687 võttis Majordoomus Pippin Herstalist võimu väliselt enda kätte, tema järeltulija Karl Martell (688-741) võttis aastal 741 endale ametlikult Frangi hertsogi tiitli. Ta oli väga hea väejuht, kes viis frangid võidule Poitiersi lahingus.(732 araablased jõudsid oma vallutustega tänapäeva Hispaania aladele ning Frangi riik suutis neile vastu astuda.) Pani aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke
W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME ...
50) CpG island detected in region 482 to 681 (Obs/Exp = 1.18 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 483 to 682 (Obs/Exp = 1.11 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 484 to 683 (Obs/Exp = 1.11 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 485 to 684 (Obs/Exp = 1.18 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 486 to 685 (Obs/Exp = 1.16 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 487 to 686 (Obs/Exp = 1.13 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 488 to 687 (Obs/Exp = 1.15 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 489 to 688 (Obs/Exp = 1.11 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 490 to 689 (Obs/Exp = 1.10 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 491 to 690 (Obs/Exp = 1.10 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 492 to 691 (Obs/Exp = 1.10 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 493 to 692 (Obs/Exp = 1.10 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 494 to 693 (Obs/Exp = 1.09 and %GC = 52.50)
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
5) rikkepiduriga peab olema võimalik sõidupiduri rikke korral (arvestatakse ainult ühe samaaegselt esineva rikkega) sõidukit pidurdada vähemalt 50% sõidupiduri pidurdustõhususega (vt kood 405); 6) ratta pidurdusjõud, sõiduki pidurdusteekond ja sõiduki aeglustus peavad olema saavutatud piduripedaalile vajutamisel jõuga, mis ei ületa: · M1 kategooria sõidukil 490 N; · M2, M3, N1, N2 ja N 3 kategooria sõidukil 687 N; 7) seisupidur peab olema otsese mehaanilise toimega sõiduki ratastele; 8) juhil peab olema võimalus seisupidurit lülitada oma töökohalt; 9) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud sellele sõiduki versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele; 10) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%.
71 99 6 159 10 6,269 275 189,738 1,087,330 945 704 28,261 788 5,095,476 265,648 315 6 60 3 ### 111,163 60,603 2,376 2,456 694 6,082,745 119,041 17 680 8 1,652 1,011 17 49,318 227 25,876 321 37,572 73,489 19,275 235 25,809 341 683,104 166,811 83,296 839 46,341 687 2,930,015 273,401 391 696 12 1,042,459 92,059 739 7 10,787 18 18,744 114,042 6,848 15 7,389 36 582,782 481,299 14,833 41 12,353 136 6,894,484 1,188,635 40 4 38 5,704 61 906 91,177 14 1,069 5,655 7,848 23,636 173 12,747 212 685,707 62,961 563 135 4
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano ...
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
1999. 427 p. ISBN: 0132310694 3. Ang, S. S., Power-Switching Converters, NY: M. Dekker, 1995. 412 p. ISBN: 0824796306 4. Baliga, B. J., Power Semiconductor Devices, Boston: PWS Publishing Co., 1996. 624 p. 5. Barnes, M., Practical Variable Speed Drives and Power Electronics, Newnes, MA, 2003. 286 p. ISBN: 0750658088 6. Barton, T. H., Rectifiers, Cycloconverters and AC Controllers, Oxford: Clarendon Press; NY: Oxford University Press, 1994. 687 p. ISBN: 0198561636 7. Batarseh, I., Power Electronic Circuits, Hoboken, NJ: John Wiley, 2004. 574 p. ISBN: 0471126624 8. Benda, V., J. Gowar, and D. A.Grant, Power Semiconductor Devices: Theory and Applications, Chichester; NY: Wiley, 1999. 419 p. ISBN: 047197644X 9. Bradley, D. A., Power Electronics, NY: Chapman & Hall, 1994. ISBN: 0412571005 10. Brown, M., Practical Switching Power Supply Design, San Diego: Academic Press, 1990. 240 p. ISBN: 0121370305 11
05.55 45505182852 336 #N/A Aivar Svarts 13.01.68 36801134417 719 #N/A Marika Teeäär 16.12.72 47212162819 170 #N/A Signe Treier 11.10.63 46310117961 527 #N/A Erkki Tammik 26.06.66 36606261691 977 #N/A Aire Rammul 13.01.57 45701133560 #N/A #N/A Tiia Reinhold 17.10.80 48010177451 214 #N/A Rain Kodi 30.07.63 36307309479 294 64 Dmitri Teder 05.08.71 37108055770 687 #N/A Kristjan Järv 25.02.80 38002255519 #N/A #N/A Angelika Kukk 16.10.65 46510169338 320 278 Lembit Kimmari 11.02.66 36602118154 904 #N/A Mihhail Reinsalu 25.05.71 37105255414 555 #N/A Sirje Vassiljeva 12.07.77 47707125718 #N/A #N/A Sigrid Meri 24.12.60 46012245534 #N/A #N/A Uljana Salonen 30.03.86 48603309410 853 280 Tatjana Tosso 16.05.80 48005169932 #N/A #N/A Toomas Kikkas 22.05
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
