Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.09.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 28. septembri 2000. a määrusega nr 81 (RTL 2000, 106, 1647 ), jõustunud 9.10.2000 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» (RT I 2000, 54, 346) paragrahvi 23 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala (1) Käesoleva eeskirjaga kehtestatakse autoveol veoautole ja veoauto haagisele (edaspidi sõiduk) veose...
Maast. Marss paistab punasena, teda katva punase liivakivimi tõttu, kuid Maa paistab helesinisena tänu oma atmosfäärile. Marsi atmosfäär on hõredam koosnedes põhiliselt süsihappegaasist ja gravitatsioon nõrgem. Maa atmosfäär koosneb enamasti hapnikust ja lämmastikust. Marsi orbiit on piklikum, kuid pöörlemisperiood ja telje kalle on peaaegu samad.Marsi aasta on umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk 687 Maa ööpäeva. 10. Jupiter asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (86%) ja heeliumist, vähem on metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik. See on suhteliselt püsiv 12,000 - 25,000 km suurune keeriseline moodustis
töötuskindlustus Töötaja Töötaja Brutopalk Maksuvaba tulu makse kogumispension Töötaja1 1,029.00 € 200.00 € 16.46 € 20.58 € Töötaja2 2,301.00 € 200.00 € 36.82 € 46.02 € Töötaja3 1,177.00 € 500.00 € 18.83 € 23.54 € Töötaja4 687.00 € - € 10.99 € 13.74 € Töötaja5 1,573.00 € 500.00 € 25.17 € 31.46 € Töötaja6 1,579.00 € 500.00 € 25.26 € 31.58 € Töötaja7 2,957.00 € 500.00 € 47.31 € 59.14 € Töötaja8 1,469.00 € 200.00 € 23.50 € 29.38 € Töötaja9 1,713.00 € 200
Need on Maalt nähtavad tumedad >mered<. Maa külgetõmbejõud hoiab Kuu orbiidil tiirlemas, kuid Kuu eemaldub meist 4 cm aastas.Kuu külgetõmbejõud mõjutab Maa ookeane, põhjustades tõusu ja mõõna, ning aeglustab Maa pöörlemist tuhandike sekundi võrra sajandis. Marss Andmed. · Keskmine kaugus Päikesest:227,9 miljonit kilomeetrit · Läbimõõt:6 787 kilomeetrit · Pinnatemperatuur:-120 C kuni +15 C · Ööpäev: 4 tundi ja 37 minutit · Aasta pikkus: 687 Maa päeva · Kuude hulk: 2 Marss on roostekarva planeet.Marsi värvuse määrab tema pinda kattev punakas liiv ja tolm.Õhukeses Marsi atmosfääris ei sa hingata, sest see koosneb põhiliselt süsihappegaasist. Varsti pärast Marsi tekkimist, kui atmosfäär oli paksem, soojem ja niiskem, sadas vihma ja tekkisid jõed. Nüüd on need kuivnud, kuid pinnases võib olla natuke külmunud vett. Põhja- ja lõunapoolusel onjäämütsid veest ja tahkest süsihappegaasist, mida
aastatel vallutas Itaalia uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud Itaaliat kaitsta.Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Hilise keisririigi ajast peale oli kirik kandnud linnades hoolt vaeste eest ja mõistnud kohut kristlaste üle. Paavstidest said 7.saj alguseks Rooma linna ning ümruskonna tegelikud valitsejad, nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala. Karl Martell ja Pippin Lühike: 687. a. koondas ühe piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte.Majordoomuse võimu suurendas veelgi Karl Martell. Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. a Poitiers lahingus lüüa.Karl Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke. Karl Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega. VIII saj. tõid vaidlused usuküsimustes kaasa paavsti ja keisri suhete halvenemise.
rahetorm, mis kahjustas puid, hooneid ja autosid. Kindlustusfirmadel tuli kinni maksta 500 miljonit USD kahju. Muidugi purustas torm ka kindlustamata ehitisi, kahjude kogusumma ulatus miljardi USD-ni. Enim inimesi koduta jätnud üleujutus. Septembris 1978 tõusid Indias Bengali osariigis mussoonvihmade tõttu jõed üle kallaste ning kohutava üleujutuse tagajärjel kaotas 44 miljonist inimesest kodu 15 miljonit. Seda on kaks korda rohkem, kui on Londoni elanikkond. Uppus 1300 inimest ja 26 687 veist, majanduslik kogukahju oli 11,3 miljonit USD. Võimsaim maad tabanud löök. 30. juunil 1908 leidis Venemaal Podkamennaja Tunguska jõgikonnas aset koletu plahvatus. Ilmselt vabanes selle põhjustanud energia, siis kui 45 kraadise nurga all ülehelikiirusega atmosfääri tunginud kivimeteoriit (läbimõõt 30 m) 10 km kõrgusel lagunes. 10-15 Mt võimsusega plahvatus laastas 3900 ruutkilomeetrit. Lööklainet oli tunda isegi 1000 km kaugusel asuvates paikades.
1. Mis iseloomustab keskaega üldiselt (algus, lõpp, nime päritolu, iseloomulikud jooned)? 5.-15-sajand. "Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes....
Gallia kirdeosa - burgundide riik Ülejäänud Gallia - frangid Põhja-Aafrika - vandaalide all Britannia - anglosakside võim Frangi riigi sünd Lõid suuriigi. Rajaja - Chlodovech I, pani aluse Merovingide dünastiale. Teda aitas astumine ristiusku ja liit katoliku kirikuga - ta kindlustas kõrgvaimulike enamiku toetuse. Kui Chlodovech I suri, jagati riik ta kolme poja vahel e tulid võimuvõitlused. Tegelik võim kandus kuninga kojaülemate e majordoomuste kätte. Majordoomus Pippin ühendas 687. Aastal frangi riigi uuesti. Ta pojapoeg Pippin Lühike kukutas 751. aastal senise valitseja (tegi riigipöörde) ja lasi end frankide uueks kuningaks valida. Karl Suur - valitses 768-814 Pippin Lühikese poeg. Keskaegse Euroopa legendaarseim valitseja, kristliku kuninga sümbol. Miks see Karl Suur nii tähtis ja kuulus on? Sest ta veetis suure osa oma valitsusajast sõjaretkedel, oli kogu aeg liikumises. Ühendas
119,3 248 87,3 249 61 64,3 5 Silikaattellis 248,5 62,1 64,4 1862,4 0,0010 1873 248,5 61 64,4 100,5 16 99,5 6 Puitkiudplaat 100,5 16 99 109,4 0,00016 687 100,1 16,1 99,6 100 99,5 100 7 Normaalbetoon 100 100,8 100 2359,4 0,0010 2340 100 103 100 110 109,2 49 8 EPS 109,5 109,2 48 21,6 0,00058 37
on teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu../16/ Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust.Marss asub 55400 mln km kaugusel Maast. Marsi läbimõõt on 6750km. Marsi aasta pikkus on 687 Maa päeva ja Marsi ööpäeva pikkus on 24 tundi ja 37 minutit. Marsi gravitatsioon on umbes 40% Maa omast. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed. Aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend kraadi ja öösel 100 kraadi alla nulli. Marsi pinnal oolev õhurõhk on võrreldav Maa pinnast 35km kõrgusel oleva rõhuga. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%.
tavaõiguse üleskirjutus, Chlodovechi valitsemisajal. 6 saj lõpul kujunes Frangi riigis Neustria, Austraasia, Burgundia, Alemannia. Kuninga valdused jagati poegade vahel, ainsana ellu jäänud poja surma järel Chlodovechi elutöö lagunemine. 7. saj Frangis laiskade kuningate ajastu, tegelik võim majordoomuste käes. Need olid kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem suurmaapidajad, piirkondade valitsejad, maaülikkonna juhid. Nende vahel tekkis rivaliteet ja 687. aastal kuulutati ainsaks majordoomuseks Pippin Heristalis, kes toetus valitsemispoliitikas väike- ja keskfeodaalide kihile ja ühendas uuesti Frangi riigi. Järeltulija Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest, võttis Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell peatas oma vägedega Portiers´i lahingus 732. aastal araablaste edasitungi ja vallutajad valgusid tagasi lõuna poole. See võit andis olulise arenguimpulsi Frangile. Karl
· mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) · raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) · Veenuse pöörlemisperiood on 117 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood 225 Maa ööpäeva Maa raadius: 6371 km (keskmine raadius, meie planeet on veidi lapik); mass: 5, 97 * 10²¹ tonni; Tiirlemisperiood on 365,256 päeva, pöörlemisperiood on 23h 56min marss mass: 6, 42 * 1020 tonni (0, 1 Maa massi) raadius: 3395 km (0, 53 Maa raadiust) Marsi pöörlemisperiood on 24h 37 min, tiirlemisperiood on 687 Maa ööpäeva 3 Jupiter Diameeter ekvaatoril(km) 142 754 12 759 Mass (Maa=1) 317,9 1,00 Pöörlemisperiood on 9h 50min (ekvaatoril) poolustel 5min kauem, tiirlemisperiood on 12 Maa aastat Saturn mass: 5, 68 * 1023 tonni (95 Maa massi) raadius: 60100 km (9, 4 Maa raadiust) Pöörlemisperiood on 10h 39min, tiirlemisperiood on 29,5 Maa aastat uraan
Päikesest võib muutuda üsna tunduvalt - piirides 206 kuni 249 miljonit kilomeetrit. Vastavalt sellele saab Marss Päikeselt valgust ja soojust 36- 52% selles kogusest, mis jõuab Maani. Marsi mõõtmed Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on see planeet suuruselt ja massilt üks väiksemaid. Aeg Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad. Selle ööpäeva pikkus on meie omast natuke pikem - 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili märkame, siis järgmisel päeval on see samas kohas näha ligi 40 minutit hiljem. Marsi omadused Marsi punakas värvus on tingitud tema pinna omadustest, sest pilk jõuab vahetult planeedi pinnani nagu Kuugi puhul. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marsi
Vt T. McArthur, The English Languages. Cambridge University Press, 1998, lk 102-137. 27 6 K. G. Wilson, The Columbia Guide to Standard American English. N.Y., 1993, lk 413. 7 Vt ka E. Veldi, Noah Websteri mõju Ameerika identiteedile. - Favoriit 1995, nr 3. 8 Vt M. Mondiano, Standard English(es) and Educational Practices fo r the World's Lingua Franca. - English Today, Vol. 15, No. 4. Vt Cambridge International Dictionary of English. Ed. P. Procter. Cambridge University Press, 1995, lk 687. 10 R. W. Burchfield, The New Fowler's Modern English Usage. Revised third edition. Oxford University Press, 1998. The Oxford Dictionary for Writers and Editors. Second edition. Ed. R. M. Ritter. Oxford University Press, 2000. Toimetaja märgib eessõnas, et seda sõnaraamatut tuleb kasutada koos järgmiste keeleraamatutega: ,,The Oxford Guide to Style" (ilmub 2001. aasta kevadel); ,,The New Fowler's Modern English" (kolmas, täiendatud trükk, 1998); ,,The
Ajalugu 1. Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine? 2. Islami alussambad 5? 3. 5 palveaega? 4. Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse? Keskaeg Kronoloogia Varakeskaeg V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Fran...
36504060863 Arvi Väljas Tallinn Aadress Pereseis Osakond Amet Palk Ringi 3-18 vabaabielus Tootmine tööline 480 Randla 13 - 619 vallaline Müük sekretär 567 Raudla 30a-20 abielus Tootmine lukksepp 767 Ümera 60-45 abielus Ost sekretäär 567 Retke 22-43 abielus Ladu kompekteerija 687 Kolde 88-79 abielus Finants raamatupidaja 849 Kaluri 2-12 abielus Müük müügijuht 900 Raadiku 19-73 abielus Tootmine tööline 700 Rästa 7/3 abielus Majandus koristaja 433 Sõpruse 3 - 125 vabaabielus Transport dispetser 640 Sõpruse pst 250 - 144 lahutatud Ladu tööline 507
kontrollida sõiduki liikumist ja seda kindlalt ning kiiresti peatada iga kiiruse, koormuse, teekalde puhul nii, et juht ei pea vabastama oma käsi rooliratta küljest, v.a käsijuhtimisega invasõidukid Piduriseade · 6) ratta pidurdusjõud, sõiduki pidurdusteekond ja sõiduki aeglustus peavad olema saavutatud piduripedaalile vajutamisel jõuga, mis ei ületa: · M1 kategooria sõidukil 490 N · M2, M3, N1, N2 ja N3 kategooria sõidukil 687 N · 7) seisupidur peab olema otsese mehaanilise toimega sõiduki ratastele · 8) juhil peab olema võimalus seisupidurit lülitada oma töökohalt · 9) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud sellele sõiduki versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele; · 10) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%. · 11) piduriklotsi katte jääkpaksus ei tohi olla väiksem valmistaja poolt ettenähtust.
Lõuna-Aafrika Vabariik Ajaloo referaat Juhendaja: Koostaja: Haamaste 2009 Sisukord 1.1 Lipp................................................................................................................................... 4 1.2 Vapp..................................................................................................................................5 .....................................................................................................................................................6 II Majandus ja energia tootmine................................................................................................ 7 2.1 Mäetööstus.............................................................................................
(KOOL) Lõuna-Aafrika Vabariik (enda nimi) Juhendaja: (õpetaja nimi) Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1.1 Lipp................................................................................................................................... 4 1.2 Vapp..................................................................................................................................5 2.1 Maastik..............................................................................................................................6 2.2 Kliima................................................................................................................................6 2.3 Taimestik..........................................
ja 4,5 korda heledam. Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal, kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. Esimest korda määrati see aastal 1666, itaalia päritoluga prantsuse astronoom G. D. Cassini, kes sai selle väärtuseks 24 tundi ja 40 minutit. Tänapäeval on saadud muidugi täpsem tulemus 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili
ajal ja 4,5 korda heledam. Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal, kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal – 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. Esimest korda määrati see aastal 1666, itaalia päritoluga prantsuse astronoom G. D. Cassini, kes sai selle väärtuseks 24 tundi ja 40 minutit. Tänapäeval on saadud muidugi täpsem tulemus – 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili märkame, siis
Sissejuhatus Uurimistöö olulisi osasid on kasutatav strateegia. Strateegia valitakse pärast uurimisküsimuse tõstatamist ning kõige olulisem selle juures, nagu ka iga teise uurimistöö osa juures, on töö aluseks oleva küsimuse toetamine. Flyvbjerg (2004, 428) sõnul põhineb hea töö uurimisküsimusel, mitte meetodil, ning koosneb meetoditest, mis on antud uurimise analüüsimiseks kõige sobilikumad. Strateegia on töö selgroog, millega pannakse paika ülesehitus ja edasine kulg. Saunders et al (2009, 136) toovad sisse plaani mõiste ning väidavad, et strateegia on plaan, mis määrab viisi, kuidas uurimisküsimusele kavatsetakse vastata. Valitud lähenemis- ja mõtteviis peab seega oleme läbimõeldud ning suunatud. 1 Uurimisprotsess Uurimisprotsess koosneb mitmetest eraldi käsitletavatest osadest. Enne strateegia valimist on vaja välja selgitada lähenemisviis. Saunders et al (2009, 138) kirjeldavad kogu protsessi uurimissibula abil. Nad nimetavad olul...
Põhivahendite amortisatsioon 29 130 87 130 Side ja kommunikatsioon 10 000 40 000 Hooldus ja remont 24 450 102 450 Üürikulu - - Komandeerimiskulud 7000 30 000 Kulud kokku 687 520 2 255 280 7.4 Projekti maksumus ja investeerimise vajadus Projekti maksumus koos hoonete ja seadmetega kokku 570 000. Kuna aktsiaseltsi omakapital on 300.000, siis on vaja lisainvesteeringuid 300 000. See saadakse pikaajalise sooduslaenuga. Alljärgnevas tabelis 10. on väljatoodud järgmised investeeringud: Tabel0. Investeeringud arvuti koos programmidega 30 000
tahaks. 3 Üldandmed Ametlik nimi: Itaalia Vabariik Pindala:301225km² Rahvaarv: 58 103 000 (2005) 44,6% rahvastikust elab Põhja-Itaalias, 19,2% Kesk-Itaalias ning 36,2% Lõuna-Itaalias. Rahvastikust on 48,5% mees- ja 51,5% naissoost. Rahvastiku tihedus: 192,8 in/km² Pealinn: Rooma (2 800 000 elanikku, koos eeslinnadega 3 700 000 elanikku) Suuremad linnad: Milano 1,303 921, Napoli 1,045 874, Torino 919,612, Palermo 687 855, Genova 653, 539, Bologna 385 136, Firenze 380 058 elanikku. Haldusjaotus: 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Riigikeel: itaalia keel. Ajalooliselt etnilistes kakskeelsetes piirkondades on võimalik avaliku sektori ametiasutustes suhelda ka vastava piirkonna vähemuste keeles. Nii võib näiteks saksa keelt rääkida Bolzano, sloveenia keelt Trieste, Gorizia ja Udine ning kreeka keelt Reggio Calabria ja Lecce piirkonnas.
ja pani aluse Frangi kuningriigile. 6. sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda: Neustria Lääne ja LoodeGallias keskusega Pariisis; Austraasia KirdeGallias; Burgundia endise burgundide riigi alal; Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantsusmaa idaosast ja Sveitsist 7. sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused; kuningavõim nõrgenes. 687. aastast oli see amet Austraasia Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Sellesse suguvõssa kuuluv Karl Martell (714-74) loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas sõjaväereformiga ratsaväge ja benefiitside süsteemi loomisega aadliseisust. 751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli; tiitlit kinnitas paavst tänuks Pippini abile langobardide vastaste sõjakäikude järel tekkinud Paavstiriigi loomisel
süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn. polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal, kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. Esimest korda määrati see aastal 1666, itaalia päritoluga prantsuse astronoom G. D. Cassini, kes sai selle väärtuseks 24 tundi ja 40 minutit. Tänapäeval on saadud muidugi täpsem tulemus 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili märkame, siis
Masinaid Kütust Energiaseadmeid 5.4 Eksport Masinaid Veondusseadmeid Rõivaid ja jalatseid Veini Elavhõbedat Marmorit 6. Iseärelik Itaaliale Turism Itaalia kuulsaim ja vaadatuim vaatamisväärsus on Venezia. Seda külastab aastas üle 7,7 miljoni inimese. Itaalia populaarsemas puhkepaigas on 118 saart, 77 kanalit ja 400 silda. Pompeji väljakaevamisi külastab aastas umbes12960633 inimest, Uffazi kunstigaleriid 1 020 972 inimest, Rooma Bentlonit 857 inimest, Firenze galeriid 687 428 inimest ja Rooma foorumit 651 183 inimest. Üks kuulsamais vaatamisväärsusi on ka Pisa torn - rajatud 1174- 1350 aastal, valgest marmorist, 53 m kõrgune ja 11,3° kaldenurgaga. Veneetsia: Veneetsia on üks maailma kaunimaid linnu. Seal on palju vanu ja imelisi ehitisi, nagu paljudes teisteski Itaalia linnades. Veneetsia rajati madalas merelahes asuvatele väikestele saartele. Neid saari on kokku 119. Tõusuvesi ujutab lahe kaldaid üle kogu aasta vältel. Linna peatänavateks on kanalid
riigi maksude kogumine ja laekumine kiirem pangad vahendavad kapitali liikumist AJALOOST · 9000-6000 eKr rahaasendajaks kariloomad · 3100 eKr kiri arvepidamisvajadus · 3000-2000 eKr Mesopotaamias panganduse alged · 2250-2150 eKr Kapadookia (tänapäeva Türgi ala) valitseja annab hõbedakangidele garantii - rahaasendaja · 1200 eKr Hiinas käibevahendiks kaurikarbid · 1000-500 eKr Hiinas rahaks miniatuursed tööriistad · 687 eKr Lüüdias tahumata mündid · 600-300 eKr Hiinas algelised ümarmündid · 600-570 eKr mündid levisid Kreekasse · 550 eKr lüüdlased valmistavad hõbe- ja kuldmünte · 336-323 eKr Aleksander Suur kehtestab kulla ja hõbeda suhte 1:10 · 323-30 eKr kasutatakse Egiptuse viljaaitu pankadena. Aleksandrias asub keskpank. Esmakordselt tehakse rahaülekandeid. · 269 eKr roomlased valmistavad ja lasevad käibele hõbemündid
1 14 8.00 7 56 448 0.125 13276.2175 14 28 22.67 6 136 3082.667 0.044118 5005.481667 28 42 36.75 8 294 10804.5 0.027211 1752.32 42 56 47.50 12 570 27075 0.021053 196.83 56 70 62.45 11 687 42906.27 0.016012 1308.000227 70 84 74.86 7 524 39225.14 0.013359 3802.560357 84 99 91.78 9 826 75808.44 0.010896 14564.46694 SUMMA: 344.0061328 60 3093 199350 0.257647 39905.8767 Aritmeetiline Keskväärtus(xk2) 51.55 Geomeetriline keskväärtus 38.94
(kahjum) -9 206 -10 666 Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 243 1 460 Kokku omakapital 45 037 41 794 Kokku kohustused ja omakapital 213 214 308 474 LISA 2 OÜ Ultex Haldus bilanss 31.12.201 31.12.2 0 009 Varad Käibevara Raha 82 687 74 800 Nõuded ja ettemaksed 152 885 66 514 Kokku käibevara 235 572 141 314 Põhivara 5 233 Materiaalne põhivara 4 613 217 003 Immateriaalne põhivara 50 409 57 283 5 290 Kokku põhivara 4 663 626 286
Esimene teade võimalikust Maa- suuruse plaaneedi leidmisest saabus aga käesoleva aasta alguses. Andmeid Marsi kohta Nimi: Päikesesüsteemi neljas planeet nimetati oma punaka värvi tõttu Rooma sõjajumala järgi. Suurus: Läbimõõt 6,786 kilomeetrit on poole väiksem kui Maal ja kaks korda suurem kui Kuul. Marss kaalub 9 korda vähem kui Maa. Orbiit: Marss tiirleb ümber Päikese 228 miljoni kilomeetri kaugusel elliptilisel orbiidil ja teeb ühe tiiru 687 päevaga. Päev: Marsi päeva kutsutakse Soliks ja selle pikkus on 24 tundi, 37 minutit ja 23 sekundit. Kaaslased: Marsil on kaks väikest kuud Phobos ja Deimos, Kreeka mütoloogias olid need sõjajumal Marsi pojad hirm ja terror. Atmosfäär: Marsi Maast sada korda hõredam atmosfäär koosneb 95 protsendi ulatuses süsinikdioksiidist ning kolme protsendi ulatuses lämmastikust. Raskusjõud: 38 protsenti Maa omast.
8.Millal saab alguse Frangi riik ning milliseid piirkondi see hõlmas? Frangi riigi rajaja CHLODOVECH 481. Hõlmas Gallia piirkonda, piirnes Reini jõe, Aplide, Vahemere, Pürenee mägede, Atlandi ookeani ja Põhjamerega. 9.Mis on laiskade kuningate ajastu ning millised muutused see kaasa toob? 7.saj keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mis tähendas seda, et tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Tõi kaasa selle, et majordoomuste vahel kujunes rivaliteet ning 687. aasta kuulutas Asutraasia majordoomus Pippin Heristalist end ainsaks majordoomuseks ning ühendas taas uuesti Frangi riigi. 10. Iseloomusta Karl Suure impeeriumit. KARL SUUR 768-814.Riigi laiendamine,kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel, koolide rajamine – Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti:
maadevallutused: põhjus ristiusustamine; võimu tugevdamisel vahendeid ei valitud suurriik la France ... Saali õigus frankide tavaõigus 6.saj piirkonnad: Neustria, Akvitaania, Burgundia, Austraasia, Alemannia kuninga valdused jagati poegade vahel 7.saj keskpaigast laiskade kuningate ajastu majordoomuste võim 687 Pippin Heristalis Austraasia ja riigi ainus majordoomus: Frankide riik ühendati uuesti 714 poeg Karl Martell võttis kasutusele Frangi hertsogi tiitli Karl Martell peatas muhameedlaste pealetungi Euroopale Poiters'i lahingus 732 pikem ja raskem mõõk; raskeratsavägi feodaaltsivilisatsioon, sõjameestele maade jagamine Karolingid poeg Pippin Lühike 741-768: kindlakäeline ja ettenägelik
Chlodovechi riik tükeldati tema kolme poja vahel. üks neist jäi ellu ja korjas isa valdused taas kokku kuid pärast tema surma, hakkas riik lagunema. 7 saj keskpaigast algas nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Need kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejaid. Majaordoomuste vahel käis pidev võitlus, kuid 687. Valiti riigis ainus majaordoomud, kelleks oli Pippin Heristalist. Tema ühendas uuesti Frangi riigi. 714 sai tema järeltulijaks Karl Martell, kes loobus majaordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Tema valitsemisajal toimus sündmus, mida on nimetatud Prantsusmaa ajaloos pikselöögiks. Selleks oli Poitiers'i lahing. · Merovingide soost Clodovehc paneb aluse frangi riigile. Krahvid ja
1 000 12 000 1 000 12 000 700 8 400 700 8 400 800 9 600 800 9 600 700 8 400 700 8 400 bruto Kogumispension (II sammas): 2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 3 687 1 3 4 5 74,72 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
14 8.00 7 56 448 28 22.67 6 136 3082.667 42 36.75 8 294 10804.5 56 47.50 12 570 27075 70 62.45 11 687 42906.27 84 74.86 7 524 39225.14 99 91.78 9 826 75808.44 SUMMA: 344.0061327561 60 3093 199350 ui = (xi-xk2)/Sc2 φ(ui) ni' = n*k*φ(ui)/Sc2 ni'/Σni' ni -1.6887 0.0959 1.5613 0.053572 7 -1
540 0 2 740 5 970 382 0,14 1 600 1 525 34 195 0 36 051 861 186 55 040 1,53 39 749 15 671 139 479 0 141 535 3 647 919 233 145 1,65 6 843 84 632 2 200 0 4 800 10 640 680 0,14 1 510 3 333 1 500 0 4 000 49 452 3 161 0,79 1 007 0 2 200 0 4 700 12 772 816 0,17 533 3 687 127 692 0 129 748 4 112 974 262 867 2,03 3 559 80 631 2 500 300 8 000 59 314 3 791 0,47 0 2 461 62 700 0 65 400 940 721 60 123 0,92 0 2 940 2 500 600 5 800 32 879 2 101 0,36 271 8 886 123 446 0 125 470 4 206 328 268 833 2,14 0 0 3 200 0 5 900 110 053 7 034 1,19 6 545 4 387
1 450 1 119 776 639 580 Peterburi 000 346 576 474 639 Kotka 452 401 386 552 325 730 268 592 243 803 Helsingi 416 667 459 744 500 000 471 778 456 598 Klaipda 231 548 214 307 174 241 118 366 71 589 Ventspils 200 000 5225 1044 Kaliningr 151 047 112 528 72 489 44 687 27 871 ad Riia 130 715 168 978 150 000 132 074 127 459 Tallinn 127 459 127 585 113 081 99 629 87 912 Gdansk 77 473 70 014 43 739 22 537 20 136 Turu 21 000 18 312 20 962 30 062 24 643 Stockhol 38 000 33 726 34 244 36 289 m 8 Konteinerveod maismaal
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja...
Sissejuhatus Õpimapp on koostatud väikeettevõtluse eriala, õppeaines ,,Turunduse alused". Töö eesmärk oli leida lahendused probleemidele ja küsimustele, mis tekivad igapäevase turundustegevusega ning mis aitaks paremini omandda turunduse põhialuseid. Ülesannete lahendamisel on tekstitöötlusprogrammi MS World. Turunduse areng Kirjeldage ühe konkreetse ettevõtte turunduseesmärke. Turundus OÜ eesmärgiks on pakkuda kõige parema hinna -ja kvaliteediga teenust- me ei müü õhku! Me näitame, kuhu läheb kliendi poolt investeeritud raha, ehk oleme läbipaistvad. Turundus eesmärgiks on pakkuda kõiki teenuseid ühest kohast, ehk klient ei pea muretsema enam, kas keegi saab õigeks ajaks projektid valmis ja kas need on nii kvaliteetsed, et oleks vastuvõetavad. Meie projekteerime, valmistame, turundame ja analüüsime. Tooge välja tegurid, mis takistavad suhete tekkimist ostjate ja müüjate vahel konkreetses ettevõttes. · Liiga kõrge hind ...
B-650 kummut saar pruun 11 1036 11 401 2 280 13 681 A-730 voodi tamm sinine 11 4002 44 020 8 804 52 825 B-983 laud kask pruun 12 4798 57 576 11 515 69 092 C-595 laud kask kollane 12 3032 36 380 7 276 43 656 D-661 voodi tamm roheline 12 7370 88 437 17 687 106 124 R-247 tool saar kollane 6 1730 10 378 2 076 12 454 Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 mitu päeva tagasi tellimus tellitud 23.10.2009 22.10.2009 29.10.2010 19.10.2008 31.10.2008 mitu päeva tagasi tellimus tellitud 23.10.2009 03.07.2009 06.05.2009 17.11.2009 16.04.2010 21.08.2010 19.01
Müügitulu 5 163 361 100 5 752 998 100 5 883 575 100 Muud äritulud 365 317 7 36 872 0,6 80 928 1 Mitmesugused tegevuskulud -1 628 826 -32 -1 520 917 -26 -1 591 162 -27 Tööjõukulud -3 462 935 -67 3 241 241 56 -3 507 908 -60 Põhivara kulum ja väärtuse langus -109 125 -2 -82 161 -1 -84 687 -1 Muud ärikulud -182 489 -4 -129 738 -2 -134 274 -2 Ärikasum (-kahjum) 145 302 3 815 812 14 646 472 11 Finantstulud ja kulud 199 532 4 274 955 5 151 847 3 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 344 833 7 1 090 768 19 798 319 14 Aruandeaasta kasum 114 571 2 939 608 16 594 179 10
Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal ...
· Liit ariaanliku kristluse vastu · VI ja VII sajandil ühtsus kadus- vennatapusõjad · Kujunesid üksteisest sõltumatud uued piirkonnad; valitsejad- majordoomused Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil · Itaalia vallutas 560. Aastal germaani hõim- langobardid · Tsivilisatsiooni langus Itaalias · Paavstidest said Rooma linna ja ümbruskonna tegelikud valitsejad; hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine- · 687. Aastal koondas piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte · Majordoomuste võimu suurendas Karl Martell - Võitis araablased 732. Poitiers' lahingus - Hüüdnimeks sai Haamer Frangi valitsejate ja paavstide liit- · Karl Martelli poja Pippin lühikese valitsusajal tihenesid Frangi riigi valitsejate sidemed paavstiga · 751. Aastal kuulutas senise majordoomuse Pippini kuningaks · 756. pani Pippin aluse kirikuriigile Karl Suure keisririik-
3 3 2009 8 125 000m 4 315 000 m 1 134 000 t 915 000 t 485 000 t Nagu tabeliski näha, siis kõik toodangud on suurenenud peale vineeri ja saematerjali toodangu. Kui 2000. aastal toodeti vineeri 1 602 000 t, siis 2009. aastaks oli see langenud 915 000 t-ni, ning saematerjal oli 2000. aastal 619 000 t, siis 2009 aastaks oli see langenud 470 000 t-ni. Toomine saematerjalis kahanes 149 000 t- ja vineeris 687 000 t võrra. Kõige rohkem on suurenenud ümarpalgi tootmine. Kui 2000 aastal toodeti 6 213 000 m3 palki, siis 2009 aastaks oli see kasvanud 8 125 000 m3-ni. Ümarpalgi tootmise kasv on olnud 1 912 000 m3. Neist toodetest viiakse maailmaturule ümarpalk (16 000 m3), saematerjali (16000 m3) , paberit (90000 t) ja vineeri (2000 t). Sisse toob argentina samasuguseid metsa tooteid: ümarpalk (81670 m3), saematerjal (38 000 t), paberit (268 000t) ning vineeri (10 000 t). Kalandus
#NUM! - kasutatud on lubamatu väärtusega numbrit #VALUE - kasutatud on lubamatu väärtusega numbrit #REF! - viide on olematule lahtrile (tekib enamasti valemite kopeerimisel, veergude kustutamisel) 3041 0 1057.357143 14803 Err:512 687 14 520.5 672550.9439 820.0920338 1680 IN, AVERAGE, SUM, MODE, MEDIAN, ateate. ole võimalik gi lahtrit te kopeerimisel,
x 157 746 238 749 0 24 F0=A-B w 432 56 1472 40 0 w 432 56 424 56 0 w 432 232 448 232 0 w 448 232 448 64 0 w 448 64 1376 48 0 w 1376 48 1376 168 0 w 1376 168 1376 176 0 w 1376 176 1472 176 0 w 424 416 456 416 0 w 456 416 456 72 0 w 456 72 1368 56 0 w 1368 56 1368 312 0 w 1368 312 1472 312 0 w 432 608 448 608 0 w 448 608 456 608 0 w 464 608 456 608 0 w 464 608 464 80 0 w 464 80 1296 64 0 w 1296 64 1360 64 0 w 1360 64 1360 448 0 w 1360 448 1472 448 0 x 73 639 101 642 0 24 A3 x 67 687 96 690 0 24 B3 w 208 80 440 80 0 w 1352 80 1352 208 0 w 1472 208 1352 208 0 w 656 88 440 88 0 w 440 88 440 80 0 w 1352 80 1352 72 0 w 656 88 1352 72 0 w 216 256 472 256 0 w 472 256 472 96 0 w 472 96 784 96 0 w 784 96 1096 88 0 w 1096 88 1344 80 0 w 1344 80 1344 344 0 w 1344 344 1472 344 0 w 208 440 472 440 0 w 472 440 472 792 0 w 472 792 1328 792 0 w 1328 792 1464 792 0 w 1464 792 1464 480 0 w 1464 480 1472 480 0 w 216 632 480 632 0 w 480 632 480 784 0 w 480 784 616 784 0 w 616 784 1000 784 0
VARAKESKAEG (476 – 1054) Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest...
(Noorkõiv, E) Marss on Päikesest ligi pooleteist korda kaugemal, kui Maa. Keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 kilomeetrit ja pooluste juures 6750 kilomeetrit Mass on 9,31 korda väiksem Maa massist. Marss on suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. ( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 5) Aasta pikkus on sellel planeedil enam-vähem kaks korda pikem kui Maa aasta pikkus 668,6 Marsi ööpäeva ehk 687 Maa ööpäeva. Kuna ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga siis on Marsil ka aastajad. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast natuke teistsugune. Esimest korda, kui see määrati, oli selleks 24 tundi ja 40 minutit. Selle määras Itaalia päritoluga prantsuse astronoom aastal 1666. Tänapäeva tehnikaga on saadud täpsem tulemus, mis on 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. (,,Universum" 1997: 219; Noorkõiv, E)
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
