n= 1 41,2284753 54,32745 48,22478 45,555377755 m4= n= 2 82,4569506 108,6549 96,44956 91,110755511 n= 3 123,685426 162,9823 144,6743 136,66613327 m= d= Kiirused kiiruse vead m1= 679 82,4569506 m2= 1179 108,654892 1 2 3 4 m3= 929 96,4495575 1 2500 2500 2500 2500 m4= 829 91,1107555 2 0,0012576923 0,00125769 0,00125769 0,0012576923 3 0,000400539 0,00040054 0,00040054 0,000400539
Saabub juurde 2 partiid sama riiet: 1. partii 200 m 1 m hind 4,64 2. partii 355 m 1 m hind 4,26 Tootmises kasutati ja tootmiskuludesse kanti 250 meetrit riiet. • Kui palju riiet kantakse kuludesse? • Kui palju riiet ja millises summas jääb riiet lattu? 124 * 5,1 = 632,4 200 * 4,64 = 928,0 355 * 4,26 = 1512,3 679 30 72,7 30 72,7/679 = 4,52533 Kuludesse 250 * 4,52533 = 1131,33 Saldo: 679 – 250 = 429 * 4,52533 = 19 41,67 4. Varude arvestamise FIFO meetod Kaupluses kasutatakse varude arvestamisel FIFO meetodit. Saldo: 43 pintslit ühiku hind 3,43 Kauplusesse saabus 2 partiid samasuguseid pintsleid. 1. partii 100 tk. ühiku hind 4,47 2. partii 200 tk. ühiku hind 3,63 Müüdi 260 pintslit, ühe pintsli müügihind oli 6,0, raha laekus kohe kassasse • Kui palju pintsleid kantakse kuludesse?
Riigikeeled:horvadi,ungari,sloveeni Rahvaarv: 8 299 075 Riigikord: föderatiivne vabariik President:Heinz Fischer Peaminister:Alfred Gusenbauer Rahaühik:euro Austria kaart Belgia Andmed Pealinn:Brüssel Pindala: 30 528 km² Riigikeeled:Hollandi,prantsuse,saksa Rahvaarv: 10 511 000 Kuningas:Albert II Peaminister:Yves Leterme Rahaühik:euro Belgia kaart Bulgaaria Andmed Pealinn:Sofia Pindala: 111 003 km² Riigikeel:bulgaaria Rahvaarv: 7 679 290 President: Georgi Parvanov Peaminister:Sergej Stanisev Rahaühik:leev Bulgaaria kaart Eesti Andmed Pealinn:Tallinn Pindala:45 226 km² Riigikeel:Eesti Rahvaarv:1 340 600 Riigikord:parlamentaarne vabariik President:Toomas Hendrik Ilves Peaminister:Andrus Ansip Eesti kaart Hispaania Kuningriik Andmed Pealinn:Madrid Pindala:504 782 km² Riigikeel:hispaania Rahvaarv:45 061 300 Kuningas:Juan Carlos I
France Hanna Kristiina Käerdi Location and neighbors General info Capital: Paris Area: 640 679 km2 Population: 66 616 416 National language: French President: François Hollande Prime minister: Manuel Valls Currency: euro (franc) Largest cities Paris famos for Louvre and Eiffel tower Population: 2 125 246 Largest cities Marseille poplation: 850 600 University of marseille est 1409 Largest cities Lyon population 445,452 The city is known for its historical and architectural landmarks Flag Tricolour Blue White Red Symbols National emblem:
Kristel Onno 10ac Mis on budism? Budism on Buddha Skjamuni õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budism tekkis Indias 5 6. sajandil e. m. a. Budismi levik Enimlevinud on tänapäeval budistlik õpetus Kagu Aasia riikides, Kambodzas, Tais, Jaapanis ning Tiibetis, üha rohkem ka Lääne Euroopas ja USA s Ligikaudne budistide arv on 260 miljonit Õpetuse alused Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Virgumine toob kaasa mõistmise, ärksuse, kaastunde ja meelerahu, mis lõpetab ümbersünniahela. Neli õilsat tõde 1. On olemas kannatus 2. Kannatusel on põhjus 3. Kannatusest on võimalik vabaneda 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee Kaheksaosaline tee ...
Diagrammid lehel 2! D, LOOMULIK IIVE AASTATE 2005-2012 JOOKSUL Loomulik Sünnid Surmad iive 14 350 17 316 -2 966 14 877 17 316 -2 439 15 775 17 409 -1 634 16 028 16 675 -647 15 763 16 081 -318 15 825 15 790 35 14 679 15 244 -565 14 056 15 450 -1 394 ning millisel aastal oli loomulik iive kõige suurem. urem aastal 2010. ng millisel aastal oli loomulik iive kõige väiksem. õige väiksem loomulik iive oli aastal 2005. ng milline on keskmine loomulik iive. OKSUL DIAGRAMMID Sünnid ja surmad aastate vältel 18 000 16 000 14 000 12 000
Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on LääneEestis asuv looduskaitseala, mis katab tervelt 486 ruutkilomeetrit vett ja maismaad. neid ümbritsevate üleujutatud luhtade, rannaniitude , roostike ja metsadega . Matsalu laht on madal, vesi soolakas ning toitainerikas. Matsalu lahega piirnevas Väinameres asub enam kui 40 saart, mis on samuti rahvuspargi osaks. Matsalu laht on 18 km pikk ja 6 km lai, kuid ainult 1,5 meetrit sügav. Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. Üleujutatud tasandikel võib näha tuhandeid parte ja hanesid ning mereäärsed luhad on täis laglesid. Laht ise kihab luikedest, laukudest ja partidest. Matsalust leiab 49kalaliiki,47 erinevat imetajat ning koguni 7...
Füüsika 12.C klassi grupp, presenteerib Teile : Valguse Teke. Külm helendus. Mida nimetatakse külmaks helenduseks? Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise toimel. Luminestsentslambid on hõõglampidest mitmeid kordi ökonoomsemad ja annavad meeldivamat valgust. Luminofoor. Luminestsentsvalgust kiirgavad ained, mille hulka kuuluvad näiteks orgaanilised ained, mille spektraalne koostis ja intensiivsus ei vasta aine temperatuurile. Näiteks : ZnS:Cu (Kooloni järel on lisand.) Siiretel lisandiaatomis või- ioonis tekivadki luminestsentsifootonid. (Temperatuuril 293 K (20 ºC) vastab musta keha kiirgusmaksimumile lainepikkus 10 µm.) Luminofooride omadused : Luminofoorid töötavad energiamuundajatena, mis transformeerivad erinevaid en...
Gajane Raabel Riik 1.osa. Poola. Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola piirneb läänes Saksamaaga, lõunas Tsehhi ja Slovakkiaga, idas Ukraina ja Valgevenega ning põhjas Leedu ja Venemaaga. ). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Pealinn: Varssavi Piirkond: 312 679 km² President: Andrzej Duda Valuuta: Poola zlott Valitsus: Parlamentaarne vabariik, Demokraatia. 1.Poola ja tema naabrid. 2.Poola asendikaart. Rahvastik Varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud. 98,7% elanikkonnast on poolakad. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kasuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt. Riigikeel : poola keel (98,2%). Rahvaarv: 38,562,189 (Juuli 2015 est.) Rahvastikupüramiid:
3 2,5 2 1,5 1 0,5 0 1990 1995 2000 2005 2010 Page 2 Sheet1 aasta rahvaarv surmad kordaja 1990 45289 679 14,99260306 2010 37693 577 15,3078821 u Suremuse vanuskordaja Võru maakonnas 15,4 15,3 15,2 15,1 15 14,9
2006 14 877 17 316 -2 439 11,07 12,89 -1,82 2007 15 775 17 409 -1 634 11,76 12,98 -1,22 2008 16 028 16 675 -647 11,96 12,44 -0,48 2009 15 763 16 081 -318 11,76 12,00 -0,24 2010 15 825 15 790 35 11,81 11,78 0,03 2011 14 679 15 244 -565 10,96 11,38 -0,42 1. 2. 3. 4. 5. 4. Millised on tänapäeval Eestisisese rände põhisuunad, põhjenda, miks sellised - kaart lk. 34-35 1. 2. 3. 4. 5. Analüüsi migratsiooni ja selle mõju Eesti rahvaarvu muutustele, miks rännatakse? 1. 2. 3. 4. 5. 6. Analüüsi Eesti rahvuslikus koosseisus toimunud muutusi 20. sajandi jooksul 1881 1897 1922 1934 1959 1970 1979 1989 1997
väikese riigi kohta natukene liiga 2008 16 028 16 675 -647 palju. 2009 15 763 16 081 -318 Iivet saavad tõsta ainult inimesed 2010 15 790 15 825 -35 ise, vähendades abortide arvu, 2011 14 679 15 244 -565 kuna Eesti riik maksab ka teatud 2012 14 056 15 450 -1 394 osa abortide eest. Nii hoiaks riik 2013 13 531 15 244 -1 713 raha kokku. Eestis tehakse aastas http://www.stat.ee/34268 ligi üheksa tuhat valikaborti. Kui neist pooled ära
KODUTÖÖ NR.3 Konsolideeritud töölehed, kaks aastat järjest, soetusmaksumuse meetod. 1.01.07. Parker Firma ostis 95% Sid Company tasudes $160.000. Omandamisel oli Sid'i omakapital $ 120,000; ülekurss 10000 $ ja jaotamata kasum, $ 23.000.Kahe ettevõtte proovibilansid: 31.12.2007 Parker Sid Parker Raha $62 000 $30 000 Tasumata arved $19 000 Ostjatelt laekumata arved $32 000 $29 000 Muud kohustused $10 000 Varu $30 000 $16 000 Aktsiakapital $180 000 Investeering(T-firmasse Sid) $160 000 $0 Ülekurss $60 000 Masinad ja seadmed $105 000 $82 000 Jaotamata kasum, 0I.01 $40 000 Maa $29 000 $34 000 Müügitulu $260 000...
Time Channel 1 juhtuvus Jrk. nr. Aeg Seconds V S t+3,58min 0 0,661 3305 1 2,708 1055 6,9612960459 5 0,663 3315 2 2,791333 1045 6,9517721644 10 0,667 3335 3 2,874667 1025 6,9324478916 15 0,67 3350 4 2,958 1010 6,9177056098 20 0,674 3370 5 3,041333 990 6,8977049431 25 0,677 3385 6 3,124667 975 6,882437471 30 0,68 3400 7 3,208 960 6,8669332845 35 0,683 3415 8 3,291333 945 6,8511849275 40 0,687 3435 9 3,374667 925 6,8297937375 45 0,69 3450 10 3,458 910 6,8134445995 50 0,693 3465 11 3,541333 895 ...
JUUSTUSORDID Toorjuustud Feta juust Väga erilise, tugevalt ürdise ja soolase maitsega juust. Kasutatakse erinevates salatites ning küpsetistes. On klassikalise Kreeka salati vältimatu koostisosa. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1318 Mozzarella Mozzarellat kasutatakse pitsajuustuna, kuna see sulab kergesti katetakse juustuga tihipeale ka võileibu ning ahjuroogasi. Suurepäraselt sobib see ka salatitesse. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=679 · Veinidest sobivad toorjuustude juurde kerged valged itaallased Pinot Grigio, Soave, Orvieto, mullitavad kuivad vahuveinid, ka rohune Sauvignon Blanc. Olenevalt lisanditest sobivad salatite juurde ka punased noored Chiantid ja Valpolicellad ning Gamay' veinid Prantsusmaalt Beaujolais'st ja Loire'i orust, samuti Uue Maailma Pinot Noir. Valgehallitusjuus...
POOLA Eneli Nilbe 9.klass Üldine info ØPoola on parlamentaarne vabariik ØRahaühik: zlott ØPealinn: Varssavi ØReligioon: katoliiklus (86,9%) ØPindala: 312 679 km² ØRiigi keel: Poola ØRahvaarv: 38 483 957 (30.06.2014) ØPresident: Andrzej Duda ØPeaminister: Beata Szydlo President Lipp Vapp Peaminister Riigi asend ØPoola asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos ØNaaberriigid: Saksamaa, Tsehhi, Slovakkia, Ukraina, Valgevene, Leedu, Venemaa Loodus ØPinnamood Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine (Tatrad,
EUROOPA RIIGID Helina Saar 10B EUROOPA LIIT Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. MAJANDUS JA RAHALIIT Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. EUROOPA RIIGID EESTI ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Tallinn Üldpindala: 45 000 km² Rahvaarv: 1,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 2011 (€) See on põhiliselt tasandikuline, paljude järvede ja saartega riik Läänemere idaka...
Mehhiko 1. Rahvusvahelised organisatsioonid, millesse riik kuulub : APEC (Aasia ja Vaikse ookeani riikide majanduskoostöö organisatsiooni) OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) ISO (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon) MIGA (Investeeringute Vastastikuse Garanteerimise Agentuur) WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mx.html 2. Tuntumad rahvusvahelised firmad, mis on pärits Mehhikost : Cemex - maailma suurim ehitusmaterjalide tarnija ja maailmas suuruselt kolmas tsemendi tootja. Gruma - suurim maisijahu ja tortillade tootja maailmas. Grupo Modelo - suurim õlletootja Mehhikos. Ekspordib oma toodangut USA-sse, Ühendkuningriiki, Kanadasse jne. Tuntumad ekspordimargid on Corona, Modelo ja Pacífico. http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Mexico 3. Riigi arengutase : · Kirjaoskus 91,4 % ·...
Eestlaste elanike arv vähenes loomuliku negatiivse iibe tõttu mis oli -0,13%(2007) ; -0,045%(2008),Aastal 2010 muutus see positiivseks viimase 20 aasta jooksul. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 Linna, 10 Alevit, 177 Alevikku ja 4437 Küla. Järjekord/Linn/Maakond/Elanikud/Eestlased/Eestlaste osakaal 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7% 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80% 3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9% 4 Kohtla-Järve Ida-Virumaa 47 679 8 479 17,8% 5 Pärnu Pärnumaa 45 500 36 112 80% 6 Viljandi Viljandimaa 20 756 18 995 91,5% 7 Sillamäe Ida-Virumaa 17 199 719 4,2% 8 Rakvere Lääne-Virumaa 17 097 14 496 84,8% 9 Maardu Harjumaa 16 738 3 331 20% 10 Valga Valgamaa 14 323 8 970 62,6% 11 Kuressaare Saaremaa 14 925 14 548 97,5% 12 Võru Võrumaa 14 879 13 414 90% 13 Jõhvi Ida-Virumaa 12 112 4 022 33,2%
Rakendusstatistika arvutusgraafilise töö andmed ja lahenduse kontrollelemendid MHT/2010 3 9 7 4 7 7 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Lahenduse esitamiskuupäev: 3.2.2011 Andmete kood: Andmed Andmed-A: valim A mahuga N=25 (arvkarakteristikud, jaotuse analüüs, dispersioonanalüüs) 91 96 79 95 10 39 69 38 40 5 0 96 24 22 75 79 82 86 91 74 75 25 12 71 85 Andmed-B: valimid B1 ja B2 (regressioonimudeli leidmine ja analüüs) xi 2,8 2,2 4,0 1,1 5,1 yi 6,9 6,1 9,8 7,2 15,3 Valim B1: Paarisvalim (xi, yi) regressioonimudeli leidmiseks (mahuga N=5) Valim B2: Korduskatsete sari väljundi dispersiooni leidmiseks (mahuga w=7) 1,3 0,2 0,7 4,2 3,6 2,6 1,...
kuu algul kuu lõpul maks 1 Aprill 106 227 121 14,157 2,8314 16,9884 2 Mai 227 331 104 12,168 2,4336 14,6016 3 Juuni 331 437 106 12,402 2,4804 14,8824 4 Juuli 437 569 132 15,444 3,0888 18,5328 5 August 569 679 110 12,87 2,574 15,444 6 September 679 793 114 13,338 2,6676 16,0056 7 Oktoober 793 897 104 12,168 2,4336 14,6016 8 November 897 1046 149 17,433 3,4866 20,9196 9 Detsember 1046 1193 147 17,199 3,4398 20,6388 10 Jaanuar 1193 1319 126 14,742 2,9484 17,6904
Present Value of a Bond market period interest rate PV PV n i of 1 single sum of single sum If market Bond 8% interest rate interest i = 9% payments 1 9% 0,91743 16 000 14 679 16000 2 9% 0,84168 16 000 13 467 16000 3 9% 0,77218 16 000 12 355 16000 4 9% 0,70843 16 000 11 335 16000 5 9% 0,64993 16 000 10 399 16000
jaanuar 2012 Aasta Kokku 014 1564 65+ Vanus teadmata 2012 1 318 005 206 130 882 294 229 494 87 2011 1 320 976 204 308 889 289 227 285 94 2010 1 323 323 201 603 893 581 228 028 111 2009 1 324 260 199 164 896 336 228 640 120 2008 1 325 408 197 382 898 283 229 612 131 2007 1 327 484 198 335 900 773 228 220 156 2006 1 333 028 201 422 907 240 224 171 195 2005 1 339 168 207 369 909 763 221 775 261 2004 1 344 526 215 124 910 986 218 109 307 2003 1 351 527 224 321 912 171 214 679 356 2002 1 358 073 233 440 913 832 210 407 394 2001 1 365 633 242 207 915 473 207 535 418 2000 1 372 438 250 567 916 219 205 211 441 IIVE 2012. aastal registreeriti Eestis 14 056 elussündi ning 15 450 surma, loomulik iive oli seega -1394. Eesti rahvusest inimesi sündis samas 10 176 ja suri 10 058, mis tähendab, et eestlaste iive oli 118 inimesega plussis. Aasta varem, 2011. aastal, oli eesti rahvuse loomulik iive 878, kui sündis 10 809 ja suri 9931 eestlast. Kokku registreeriti 2011
1,43 2,5 200 1,43 * 600 + 2,5 * 200 1358 7. Uus maatriksbilanss on: haru 1 2 lõpptoodang kogutoodang 1 03*1146 =343,8 0,1*1358 = 200 1146 135,8 2 0,4*1146 = 0,5*1358 = 679 600 1358 458,4 lisaväärtus 333,8 543,2 800 - kogutoodang 1146 1358 - 2504 Järeldus: Kui lõpptoodang on esimeses harus 600 ja teises harus 200, siis kogutoodang on vastavalt 1146 ja 1358. Tootmistehnoloogia jääb samaks, kuid vahetarbimisse läheb sama proportsioon kogutoodangust.
paksus laius kõrgus Niiskusel 12% a b h m1 23,0 20,4 30,9 1 22,9 20,4 31,0 14,542358 619 527 22,9 20,5 31,2 9,00 22,9 20,5 31,2 2 23,0 20,6 31,1 14,660617 679 562 22,9 20,5 31,1 9,96 19,8 20,6 30,8 3 19,8 20,6 30,8 12,562704 423 431 19,8 20,6 30,8 5,32 19,6 20,2 30,9 4 19,5 20,2 31,0 12,225609 439 447 19,5 20,3 30,9 5,37 20,4 19,8 30,7
00 % 1974 3 623 852 1.14 % 1975 3 676 991 1.47 % 1976 3 744 678 1.84 % 1977 3 825 426 2.16 % 1978 3 917 774 2.41 % 1979 4 018 846 2.58 % 1980 4 126 538 2.68 % 1981 4 239 795 2.74 % 1982 4 359 379 2.82 % 1983 4 486 938 2.93 % 1984 4 624 850 3.07 % 1985 4 774 155 3.23 % 1986 4 935 642 3.38 % 1987 5 106 707 3.47 % 1988 5 280 833 3.41 % 1989 5 449 339 3.19 % 1990 5 605 873 2.87 % 1991 5 749 774 2.57 % 1992 5 882 679 2.31 % 1993 6 003 704 2.06 % 1994 6 112 449 1.81 % 1995 6 209 923 1.59 % 1996 6 294 482 1.36 % 1997 6 369 573 1.19 % 1998 6 447 672 1.23 % 1999 6 545 273 1.51 % 2000 6 674 286 1.97 % 2001 6 839 376 2.47 % 2002 7 037 727 2.90 % 2003 7 264 340 3.22 % 2004 7 510 771 3.39 % 5 2005 7 770 392 3.46 % 2006 8 042 579 3.50 % 2007 8 328 312 3.55 %
Miinus:müügi o/h 1593 455 406 -49 553 585 33 585 Brutokasum 858 245 219 -26 298 315 18 315 miinus:kommertskulud 2150 705 -705 720 -720 725 Ärikasum -1293 -460 219 679 -423 315 738 -410 Intressid 4.63 0 0.00 2.25 -2.2502 2.38 Kasum/kahjum -1297.13 -460.00 460.00 -424.75 424.75 -412.376 Kontrolling Eelarve Harjutus Kasvavalt perioodi algusest fakt hälve 2 kuud 3 kuud
1 Tartu Ülikool 2 Sotsiaaliaalteaduste valdkond 3 Haridusteaduste instituut 4 Õppekava: Klassiõpetaja 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Karbi Barbi 16 17 VIIVITAMINE ÕPETAJAKOOLITUSE ÜLIÕPILASTE SEAS 18 19 seminaritöö 20 21 22 23 24 25 26 Juhendaja: prof Herbert Ving 27 28 29 30 31 32 Tartu 2018 1 2 2 33 1. Sissejuhatus 34Prokrastinatsioon on laialt levinud eneseregulatsiooni häire (Steel, 2007). See nähtus hõlmab 35teadmist, et mingi kohustus on vaja kindlal ajaperioodil sooritada, kuid sellest hoolimata ei 36suudeta end piisavalt motiveerida, et ülesanne õigel ajal ära teha (Senécal, Koestner, & 37Vallerand, 1995). Tegu on ennasthävitava harjumusega, mis raskendab hakkama saamist 38õpingute...
EESTI LOODUSKAITSEALAD 1. Muraste looduskaitseala Muraste looduskaitseala on rajatud eelkõige Põhja-Eesti paekalda ning selle jalamil kasvava pangametsa kaitseks. Siiski on kaitsealal ka muud tähelepanu ja kaitset väärivat, nt mitmed metsatüübid (soostuvad ja soometsad, vanad loodusmetsad) ja hallid luiteid. Muraste looduskaitseala asub Harjumaa põhjaosas, Tallinnast umbes 15 kilomeetri kaugusel. Selle suurus on 140,5 hektarit. Muraste looduskaitsealal kaitstakse lõiku Põhja-Eesti pangast ning haruldasi Eesti metsakooslusi. Kaitsealal asub Eesti vanim puitmajakas, mis valmis 1859. aastal. Metsad on hoolimata kohatisest hooldusraiest siiski üsna loodusliku väljanägemisega. Panga rusukaldemetsa peamised puuliigid on vaher, pärn ja saar. Panga alusel kasvavad metsad endiste luidete vahelistes nõgudes, seetõttu on kasvukohad kohati niiskemad, kohati kuivemad. Ülekaalus on kuuse-segametsad ja sanglepikud. Natura-alade inventeerijad on p...
Võlad 183 955 168 888 12 Lühiajalised kohustused kokku 290 846 206 389 Pikaajalised kohustused Pikaajalised võlakohustused 540 883 257 477 10 Pikaajalised eraldised 0 3 154 16 Põhivara sihtfinantseerimine 949 950 547 001 17 Pikaajalised kohustused kokku 1 490 833 807 632 1 781 679 1 014 021 KOHUSTUSED kokku OMAKAPITAL Aktsiakapital 359 859 359 859 18 Kohustuslik reservkapital 35 986 22 855 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 184 484 95 100 Aruandeaasta kasum 16 675 102 515 597 004 580 329 OMAKAPITAL kokku KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL kokku 2 378 683 1 594 350 Konsolideeritud bilanss
1971-75 130 389 98 629 31 760 1976-80 114 262 85 864 28 398 1981-85 95 225 67 073 28 152 1986-90 70 381 62 871 7 510 1991-95 14 332 85 773 -71 441 1996-99 5 679 15 895 -10 216 2000-09 17 881 35 582 -17 701 Küüditamisrong 1949. aasta märtsis Keila lähistel 9 Küüditatute elamu Siberis Jenissei kaldal Dudinka külas (1956) 10 Kokkuvõte Ulatuslik ränne on avaldanud väga suurt mõju Eesti rahvastikuprotsessidele. Suuremad
Küll katab pähklit veel tumepruun mõrkja maitsega kile. Röstides pähkleid kuival pannil või praeahjus, tuleb tume kile kergesti maha. Kuumuse käes pähkel paisub ja koor tuleb lahti. Kasutamine toiduks: · Magusatesse roogadesse (tordid, koogis, saiakesed, erinevad vahud) 100 g sarapuupähkleid sisaldab: rasva: 62,4 g; proteiini: 12,6 g; karbohüdraate: 13,7 g; mineraale: 2,5 g; vitamiine: 3,2 mg; süsivesikuid: 9,4 g. Energeetiline väärtus: 679 kcal 100 grammis. 3 Kreeka pähkel Kreeka pähklipuu vilju nautisid inimesed juba 9000 aastat tagasi. Puu nimetus, kreeka pähkel, pärineb sellest, et puu vilju, puitu kui ka majesteetlikku ilu hinnati juba antiikses Kreekas. Heal lapsel on palju nimesid - seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena.
1. Tallinn Harjumaa 487 974 415 299 400 378 54 % 397 617 399 340 2. Tartu Tartumaa 113 420 100 977 101 169 80 % 102 414 103 284 3. Narva Ida-Virumaa 81 221 74 572 68 680 4,2 % 66 435 65 881 5. Kohtla-Järve Ida-Virumaa 77 316 52 611 47 679 17,8 % 45 093 44 492 ja Jõhvi 12 112 33,2% 12 788 4. Pärnu Pärnumaa 52 389 51927 45 500 80 % 44 016 44 583/ 44 980 6
Käibemaks 34 288 34 158 Üksikisiku tulumaks 6 537 6 878 Erisoodustuse tulumaks 90 Sotsiaalmaks 14 528 15125 Kohustuslik kogumispension 679 Töötuskindlustusmaksed 1 831 404 Ettemaksukonto jääk 4 273 4 528 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 4 273 57 274 4 528 70 720 Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (antud laenud ning muud lühiajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TORI PÕRGU KAITSEKORRALDUSLIKUD PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursuses Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. ALA KIRJELDUS...................................................................................................................3 2. ALA ANALÜÜS...................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................16 2 1. ALA KIRJELDUS 1.1. Kaitstava objekti kaitse-eesmärk ja ajalugu Tori põrgu võeti kaitse al...
sissepääsu Riigikogu hoonete ruumidesse ning vastavavalt korraldustele haldavad Riigikogu hoonete tehnosüsteeme. Määratud Telefon Mobiil- Kodune Asendaj Telefon Mobiil- Kodune isik telefon telefon a telefon telefon Ulvi Udam 631 53 333 672 3330 Argo 631 51 679 6532 319 Koppel 6530 22319 8587 Hillar Ley 631 53 814 - Safik 631 53 - 6553 467 Vafin 6646 808885 Natalja 631 55 667 637 0526 Tarmo 631 - Karjakina 6096 424 Ilves 6554 Leonid 631 52 41584 - Vahur 631 56 633
REFERAAT Artikli autorid: Genevieve Bouchard, Yvan Lussier, Stephane Sabourin Artikli pealkiri: Personality and Marital Adjustment: Utility of the Five-Factor Model of Personality (Isiksus ja abieluline kohanemine: isiksuse viie faktori mudeli praktilisus) Ajakirja nimi: Journal of Marriage and Family Ilmumise aasta, köite (volume`i) ja lehekülgede numbrid: Vol. 61, No. 3 (Aug., 1999) pp. 651-660 SISSEJUHATUS Kasutades isiksuse viie faktori mudelit, vaatleb antud uurimus isikutunnuste osakaalu abielulisel kohanemisel. Valim koostati 446st paarist, kes läbisid nii Kohanemise Kaksikskaala (DAS) kui ka NEO Viie Faktori Testi (NEO-FFI), mis mõõdab selliseid isikuomadusi nagu neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Hierarhilise regressioonana...
Laenukohustused 125 000 125 000 Kokku pikaajalised kohustused 125 000 125 000 Kokku kohustused 782 187 599 787 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 120 000 120 000 Kohustuslik reservkapital 12 000 12 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum(kahjum) 1 027 744 986 679 Aruandeaasta kasum (kahjum) 6 956 41 066 Kokku omakapital 1 166 700 1 159 745 KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 1 948 887 1 759 532 Lisa 2 Kasumiaruanne (skeem 2) (kroonides) 2010 2009 Müügitulu 7 768 005 9 417 469
Valgevenelased 1,2% Soomlased 0,8% Lätlased 0,2% Poolakad 0,2% Rahvastik Suurimad linnad. Järjekord Linn Maakond Elanikke Eestlasi Eestlaste osakaal 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7% 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80% 3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9% 4 Kohtla-Järve Ida-Virumaa 47 679 8 479 17,8% 5 Pärnu Pärnumaa 45 500 36 112 80% 6 Viljandi Viljandimaa 20 756 18 995 91,5% 7 Sillamäe Ida-Virumaa 17 199 719 4,2% 8 Rakvere Lääne-Virumaa 17 097 14 496 84,8% 9 Maardu Harjumaa 16 738 3 331 20% 10 Valga Valgamaa 14 323 8 970 62,6% 11 Kuressaare Saaremaa 14 925 14 548 97,5%
ee ehitus veetrasside ja kanalisatsioonitrasside Kaevexer OÜ üld 510 3295 [email protected] ehitus Kanalisatsioon vee- ja kanalisatsiooni- Terrat AS üld 679 0976 679 0976 [email protected] trasside ehitus vee- ja kanalisatsiooni- Remotek Ehitus OÜ üld 5552 5255 632 1608 [email protected] trasside ehitus veevarustus- Viimsi Keevitus AS üld 609 0343 609 0330 [email protected]
Nursing/Academic publications leisure Edition, Academic 2015-2019 and nursing Search Complete Google Scholar Custom range Elderly and 708 2 2015-2019 nutrition disorders Sort by relevance and nursig Search English pages, articles PubMed In English Elderly and 679 1 Since 2015-2019 nutrition disorders Full text and nursig and ageing MEDLINE Full text Elderly and 129 1 English nutrition disorders language and nursig and Abstract ageing
9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 40 678 ,,Reguleerija" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 41 679 ,,Ümberkäik". 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 42 Märgid 688 ,,Künnis" tähistavad künnist ja selle laiust. Vöödid langevad sõidutee poole. Märgid võivad puududa teel, kus lubatud
5 60 - 74 67 6 402 26934 0,100 2223,4 6 75 - 89 82 5 410 33620 0,083 5865,3 16978,93 7 90 - 104 97 7 679 65863 0,117 75 18319 k=7 Summad: 364 60 2865 5 1 46391,25 Samm h=14 Aritmeetil ine keskmine 47,75 Dispersio 786,2 on 6 Standard hälve 28,04 n x n x
koguni 70 m kõrgusele kaljule. Ühes kaljudest asuvad arheoloogiamuuseum ja restoran. Pildid Riigilipp. 10 Bulgaaria vapp. Maritsa org.(See on Bulgaarias parim põllumaa) Riigiandmed. 11 Riigihümn Mila Rodino Pealinn Sofia Pindala 111 003 km² Riigikeel Bulgaaria Rahvaarv 7 679 290(2007) Rahvastiku tihedus 69,3 in/km² Riigikord President Georgi Prvanov Peaminister Sergej Stanisev Iseseisvus 3.märts 1878 22.september 1908 SKT Elaniku kohta Rahaühik Leev(BGL) Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Tippdomeen .bg ROK-i kood BUL 12
w 768 560 768 496 0 w 960 208 928 208 0 w 928 208 928 400 0 w 928 400 688 400 0 w 144 336 944 336 0 w 944 336 944 224 0 w 944 224 976 224 0 w 960 336 960 480 0 w 960 480 864 480 0 x 874 472 902 476 0 15 AB x 423 360 556 366 0 24 F0=A cmp B x 209 66 304 72 0 24 F2=inv B x 679 136 798 142 0 24 F3=A xor B x 471 279 564 285 0 24 F1=ror A I 160 512 160 544 0 0.5 w 160 416 160 512 0 w 128 608 176 608 0 I 176 608 208 608 0 0.5 w 208 608 272 608 0 w 96 656 176 656 0 I 176 656 208 656 0 0.5 w 208 656 384 656 0
1.Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õ on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. ÕS ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õ allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. • Õiguslik tava • ...
Tulu hoiustelt 1 1 Muud finantstulud- ja 4 4 kulud Aruandperioodi -6071 -4311 1760 40,80% tulem 4.4 Rahavoogude aruande horisontaalanalüüs Tuhandetes Kokku eurodes rahavood 1 380 2 155 -775 -36% põhitegevusest Rahavood -5 809 -2 864 2945 102,80% investeerimistegevusest Materiaalse ja -1 775 -1 096 679 61,90% immateriaalse põhivara soetus Laekunud põhivara 30 16 14 87,5% müügist Laekunud 137 1 109 -972 -87,60% sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Makstud -4 206 -2 898 1308 45,20% sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Laekunud intressid 5 5 Rahavood 4 215 1 211 3004 248,1% finantseerimistegevuses t
120 239 249 276 299 322 346 382 410 437 150 2SS 318 344 371 395 441 473 504 1S5 324 362 392 424 450 506 542 575 240 380 424 461 500 533 599 641 679 Al 16 41 43 48 53 58 61 66 73 77 84 91 25 53 57 63 70 73 78 83 90 97 101 108 121 35 86 60 96 103 112 120 126 135 150 Jö 104 110 117 125 135 148 154 164 184
Page 18 palgad 1210 583 1188 586 1206 679 1200 1204 1265 1036 789 596 eerus N peavad genereeritud arvud näha olema (võivad muutuda). dub või mitte. Page 19 Absoluutne aadress
Jääkmaksumus 373 926 25 913 399 839 Ostud ja parendused 28 747 0 28 747 Amortisatsioonikulu -132 391 -4 688 -137 079 Müügid -3 296 0 -3 296 31.12.2011 Soetusmaksumus 996 661 63 018 1 059 679 Akumuleeritud kulum -729 675 -41 793 -771 468 Jääkmaksumus 266 986 21 225 288 211 Täiendav informatsioon kapitalirendi tingimustel soetatud põhivara kohta on toodud lisas 7. Informatsioon amortisatsioonikulu kohta on toodud ka lisades 14 ja 15. Lähtudes asjaolust, et ettevõtte äritegevus on kahjumis, analüüsis juhtkond vajadust põhivarade kaetava väärtuse testimiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
