50 Lisa 2 Müügi arve 51 Lisa 3 Sissetuleku akt 52 Lisa 4 Mahakandmise akt 53 Lisa 5 Palgaarvestus 54 Lisa 6 OÜ Abilis bilans 2007-2009 (kroonides) 31.12.2009 31.12.2008 31.12.2007 Varad Käibevara Raha 473 516 373 676 2148239 Finantsinvesteeringud 1 464 418 1 000 976 2299564 Nõuded ja ettemaksed 1 662 249 3 761 986 1406693 Varud 1 728 587 2 606 482 1419229 Kokku käibevara 5 328 770 7 743 120 7273725 Põhivara Materiaalne põhivara 7 373 233 7 471 096 7 588 928
TALLINNA ÜLIKOOL Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis Referaat Tallinn 2009 Sisukord Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis ....................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 4 1 Põhjavesi....................................................................................................................... 5 1.1 Põhjavee seisund................................................................................................... 5 1.2 Põhjavee probleemid.............................................................................................. 6 2 Põhjavee seire.............................................................................................................. 6 2.1 Põhjavee seire...
Nr. Nimi Palk Preemia Lisatasu Avanss Sünnipäev 1 Mari 1000 171,0685 700 200 22.10.1985 2 Jüri 10000 2511,233 600 200 15.04.1977 3 Kati 11000 3202,959 500 200 02.01.1943 4 Mati 12000 1092,164 400 200 11.08.1981 5 Pille 13000 4566,027 300 200 07.03.1956 6 Kalle 14000 3796,493 200 200 17.05.1959 7 Malle 15000 3466,849 100 200 27.02.1985 Kokku 76000 18806,79 2800 1400 Täna 18.12.2012 Töö alustamine Staaz TM 21% Neto palk Pension 01.06.2004 8,55 0,00 1671,07 NO TM% 21% 01.06.2000 12,56 2280,86 10630,37 NO TMVM 2250 01.06.1998 14,56 2615,12 11887,84 YES 01.06.2008 4,55 2360...
3 49 30 69 94 43 57 626 4 85 87 33 54 32 58 722 5 88 51 54 94 41 66 565 266 3569 135 180 936 13 1050 676 64 2916 256 400 Üldkeskmine 64 729 144 1369 196 S2 0 718 829 635 18 686 S2 A 502 213 135 807 605 F f1 f2
2 9 24 576 216 1 1 3 9 24 576 216 1 1 4 10 25 625 250 0 0 5 10 26 676 260 0 1 6 11 26 676 286 1 1 7 12 26 676 312 4 1 8 10 25 625 250 0 0 9 9 24 576 216 1 1
1 0 - 14 7 9 63 441 0,150 14945,1 2 15 - 29 22 7 154 3388 0,117 4641,4 3 30 - 44 37 13 481 17797 0,217 1502,3 4 45 - 59 52 13 676 35152 0,217 234,8 5 60 - 74 67 6 402 26934 0,100 2223,4 6 75 - 89 82 5 410 33620 0,083 5865,3 16978,93
1149 48604 2727 48604 3794 48604 600 34178 2368 34178 3475 34178 340 162879 4179 162879 6101 162879 45 403862 4174 403862 17062 403862 1091 8620 2468 8620 3843 8620 93 153716 5116 153716 3331 153716 1411 31967 1954 31967 2920 31967 1167 31204 2967 31204 3836 31204 608 24734 2391 24734 4494 24734 934 61154 3299 61154 3745 61154 778 28026 1664 28026 3046 28026 676 84388 2853 84388 4410 84388 700 35503 2000 35503 3573 35503 555 31835 3124 31835 4318 31835 898 53921 2766 53921 2853 53921 209 99558 2825 99558 9934 99558 880 31068 2230 31068 3034 31068 1280 48604 2736 48604 4028 48604 1020 34178 2562 34178 3487 34178 366 162879 2014 4474 162879 6105 162879 36 403862 4446 403862 17941 403862 849 8620 2468 8620 3746 8620
Nõuded ja ettemaksed 2 Ostjate tasumata summad 45 769 65 174 Muud lühiajalised nõuded 198 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 4 0 752 Ettemaksed teenuste eest 41 676 18 421 Kokku 87 643 84 347 Varud 5 Müügiks ostetud kaubad 1 653 812 2 420 018 Kokku 1 653 812 2 420 018 KÄIBEVARA KOKKU 1 913 265 2 659 192 PÕHIVARA
ee/Berta/tahtpaev-joulud.php 3. Artikkel internetist: Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/joulud/joulud_kauraaresaar.htm 4. Artikkel ajalehest: Meier, J. Jõulukombed. // Postimees, 18.11. 2009. http://joulud.postimees.ee/189631/joulukombed 5. Raamat: Ränk, A. Eesti Etnograafia sõnaraamat. Tln.: Pakett, 1995. 251 lk. 6. Raamat: Berg, E.; Hiiemäe, M.; Jansen; E. Eesti rahvakultuur. Tln.: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 676 lk. 7. Raamat: Eisen, M.J. Meie jõulud. Tln.: Olion, 1994. 118 lk. 8. Raamat: Haavik, Õ. Eesti rahvakombeid läbi aastaringi. Tln.: Argo, 2006. 116
0 0 0 0 0 0 0 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 97 906 588 129 83 573 416 156 676 448 666 12 341 655 416 1 253 270 861 61 797 030 96 653 317 268 4 Eraldised 8 120 989 090 8 120 989 090 0 0 0 0 8 120 989 090
UrgeVaida tee, mis ühendab Pärnu, Tartu ja Narva maanteed. Üldiselt on valla teedevõrk hästi välja kujunenud. Looduslikult kuulub Kohila vald PõhjaEesti lavamaa regiooni. Reljeef on enamjaolt tasane vaheldudes laugjate kõrgendikega, kus kõrgusevahed küünivad harva üle 10 meetri. Maapinna absoluutkõrgused jäävad 5575 m vahele. Käru vald Valla üldpindala on 214.9 km², mis moodustab 7.2% Raplamaast ja on oma suuruselt Eestimaal üks väiksemaid. Elanikke 676, neist 346 meest ja 330 naist (01.01.2009 seisuga). Käru vallas on üks suurem alevik Käru alevik ja 8 küla (Jõeküla, Kullimaa, Kõdu, Kädva, Kändliku, Lauri, Lungu ja Sonni küla). Valla administratiivkeskus paikneb Käru alevikus. Valla keskusest Türile on 18 km, Raplasse on 32 ja Tallinnasse ca 80 km. Käru vald asub Rapla maakonna kaguosas. Eesti kontekstis asetseb vald Kesk Eestis ning piirneb: põhjas Rapla maakonna Kaiu valla, läänes Rapla maakonna
30 3421 30,14 1199 25,95 0,29 0,54 40 2552 22,49 869 25,40 0,39 0,63 50 1765 15,55 787 30,84 0,57 0,75 60 1179 10,39 586 33,20 0,85 0,92 70 875 7,71 304 25,78 1,14 1,07 80 676 5,96 199 22,74 1,48 1,22 90 593 5,23 83 12,28 1,69 1,30 100 520 4,58 73 12,31 1,92 1,39 110 464 4,09 56 10,77 2,16 1,47 Männikud IV boniteet
ÕLÜMIPAMÄNGUD SISUKORD Lisa 1 Olümpiarõngad Lisa 2 Eesti medalitabel · ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavus võistlusi korraldati Vana- Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776e.m.a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid Vana- Kreekas ülemaailmsed pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumala Zeusi auks. 4- aastane vahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid ainult osa võtta vabad Kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10-12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need kelle ettevalmistusi ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenis...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
11 + 21 = 32 11 * 6 = 66 21 - 2 = 19 24 + 95 = 119 24 * 4 = 96 95 - 55 = 40 54 + 85 = 139 54 * 2 = 108 85 - 74 = 11 24 + 359 = 383 24 * 5 = 120 359 - 112 = 247 82 + 355 = 437 82 * 2 = 164 355 - 12 = 343 169 + 355 = 524 169 * 4 = 676 355 - 55 = 300 987 + 322 = 1309 987 * 3 = 2961 322 - 24 = 298 545 + 388 = 933 545 * 9 = 4905 388 - 223 = 165 255 + 369 = 624 255 * 3 = 765 369 - 212 = 157 255 + 68 = 323 255 * 2 = 510 68 - 22 = 46 78 + 54 = 132 78 * 4 = 312 54 - 12 = 42 28 + 87 = 115 28 * 6 = 168 87 - 25 = 62
tulemusena. Saadavad energiad on mõneti väiksemad kui termotuumasünteesis loodetavad. Deuteeriumi-triitiumi tuumade liitumisel ja 235U lõhustumisel saadavaid energiad võrdleb järgnev joonis Arvutused näitavad, et 1 kg tuumakütuse kohta eraldub termotuumasünteesis 3.38 1014 J ja tuumade lõhustumisel 8.8 1013 J . Piltlikumaks võrdlemiseks võib öelda, et 1 kg termotuumakütust, mida kasutatakse termotuumajaamas, suudaks katta 676 USA kodaniku aastase energiavajaduse, samas kui praegu kättesaadava tuumaenergiana katab see 176 kodaniku aastavajaduse. Võrdluseks tuletame meelde, et 1 kg põlevkivi keskmiseks kütteväärtuseks on hinnatud 12 106 J. Uraan-235 lõhustumine 235 U tuum suudab haarata endasse aeglase
majandusreeglite toel korralikult tegutsevat turusegmenti, selle toimimist tegelikult hoopis takista- des. Riik oleks justkui heitnud kõrvale ühiskondlike suhete korrastamise alusmaksiimi: reguleerida tuleb nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Nii see aga kindlasti ei ole. Eelnõu 928 SE on Vabariigi Valitsuselt tellinud Riigikogu, tehes oma 16. mai 2001. aasta otsusega*4 valitsusele 1 RT I 2001, 36, 201; 102, 676. 2 RT I 2001, 93, 564. 3 RT I 2000, 104, 684; 2001, 93, 565. 4 RT I 2001, 49, 270. JURIDICA II/2002 121 Kes on õigusnõustaja? Virgo Saarmets ettepaneku algatada seaduseelnõu, mis sätestaks „riigipoolse õigusabi kõik liigid, tingimused ja
Kohustuste ja ettemaksete muutus 387 007 -15 810 402 817 -2 440 -23 886 21 446 Makstud intress -1 735 -1 876 141 0 -442 442 Makstud ettevõtte tulumaks -150 953 -110 519 -40 434 22 418 14 302 8 116 Muud rahavood äritegevuses 9 676 12 154 -2 478 17 872 15 880 1 992 Äritegevuse netorahavoog 1 563 325 1 215 416 347 909 29 614 104 719 -75 105 kokku Dividendimaksed -603 811 -415 761 -188 050 -103 965 42 909 -61 056
Pärnu Varbla 87 17 72 234 829 3903 243 Pärnu Vändra 87 23 100 279 1213 4386 1246 Pärnu Vändra KS 87 25 112 201 863 6148 1184 Pärnu Audru 88 10 65 797 4685 1654 Pärnu Edasi 88 13 164 1117 5907 2007 Pärnu Halinga 88 11 126 897 5003 2105 Pärnu Häädemeeste 88 11 110 676 4227 1104 Pärnu Jesuu 88 4 704 4293 1474 Pärnu Jpre 88 18 173 761 4590 782 Pärnu Kaisma 88 9 79 593 5077 557 Pärnu Kalevipoeg 88 6 502 3874 634 Pärnu Koima 88 10 77 683 3487 359 Pärnu Lpe 88 7 57 1051 3523 2170 Pärnu Nmme 88 8 90 920 3849 1776
elektritekaabli ja kilpide paigaldamine, väliskanalisatsiooni ja veetrasside ehitamine, puurkaevu 1.3.1. rajamine Kokku 459 525 459 525 1.4. Haljastustööd Kokku 130 000 130 000 EHITUSTÖÖD KOKKU 4 686 123 2 009 299 2 676 824 2. TURUNDUS 2.1. Tooteesitlusüritused 6000 6000 Infokandjate ja jaotusmaterjalide valmistamine sihtturgudel 2.2. levitamiseks 14 000 14 000 Suhtekorraldusega seotud turundustegevused ja bülletäänide otsepostitus sihtturu partneritele, organisatsioonidele ja 2.3
3.ptk Defineerimine ja tõestamine 8.klass Õpitulemused Näited 1.Hulkade ühisosa - ühised elemendid; Ül.564 tähis ; NB tehe hulkadega 2.Hulkade ühend - hulk, millesse kuuluvad Ül.567 ühe hulga kõik elemendid ja teise hulga need elemendid, mis esimesse hulka ei kuulunud; tähis ; NB tehe hulkadega 3.Matemaatilised sümbolid - hulkade ühisosa matemaatikale iseloomulik hulkade ühend nn.kokkuleppeline keel, et teksti lühidalt element kuulub hulka kirja panna (võit ajas ja ruumis) element ei kuulu hulka sidesõna "ja" sidesõna "või" hulga osahulk, "ei ole osahulk" kriipsutatakse sama tähis läbi ...
Solaarium 14116 14116 Masaaž (15% käibelt) 2572 2572 Toidulisandid (15% käibelt) 3986 3986 KOKKU 132347 Mai Juuni Juuli August September Oktoober November 4426 4205 3541 3984 4426 4648 4741 2951 2803 2656 2656 2951 3098 3160 644 515 451 451 644 676 690 162 154 146 146 162 170 174 251 239 226 226 251 264 269 8435 7917 7020 7463 8435 8857 9034 Mai Juuni Juuli August September Oktoober November 5301 4771 4241 4771 5248 5510 5620 3534 3180 2827 3180 3498 3673 3747
w 384 176 384 280 0 w 416 280 384 280 0 w 368 168 368 312 0 w 416 312 368 312 0 w 480 216 488 216 0 w 488 216 488 88 0 w 488 88 584 88 0 w 480 248 496 248 0 w 496 248 496 80 0 w 496 80 568 80 0 w 480 280 504 280 0 w 504 280 504 72 0 w 504 72 552 72 0 w 480 312 512 312 0 w 512 312 512 64 0 w 512 64 536 64 0 w 536 64 808 64 0 w 808 64 808 584 0 w 952 584 952 80 0 w 552 72 952 72 0 w 952 72 952 80 0 w 1104 584 1104 80 0 w 1104 80 568 80 0 w 1248 584 1248 88 0 w 584 88 1248 88 0 x 587 57 676 62 0 20 F2 = inv B 151 432 392 504 392 1 2 5.0 151 432 424 504 424 1 2 5.0 151 432 456 504 456 1 2 5.0 151 432 360 504 360 1 2 5.0 w 368 312 368 368 0 w 432 368 368 368 0 w 384 280 384 400 0 w 432 400 384 400 0 w 400 248 400 432 0 w 432 432 400 432 0 w 416 216 416 464 0 w 432 464 416 464 0 w 304 128 304 16 0 w 320 136 320 24 0 w 336 144 336 32 0 w 352 152 352 40 0 w 304 16 728 16 0 w 728 16 728 344 0 w 728 344 432 344 0 w 432 344 432 352 0 w 320 24 720 24 0 w 432 384 432 376 0
32 Kagu Taheva 16 491 33 Kagu Tartu 12 269 34 Kagu Valga 17 916 35 Kagu Vara 9 963 36 Kagu Võru 14 354 37 Kirde Aegviidu 21 676 38 Kirde Ahtme 23 673 39 Kirde Avinurme 9 604 40 Kirde Iisaku 55 757 41 Kirde Kohtla 8 450 42 Kirde Loobu 37 085 43 Kirde Narva 5 969
2 2 156 228 Varade rentaablus ehk ROE= x 100 =0,5168 x 100 =51,68 302 314 1 Finantsanalüüs. Vastused igapäevastele küsimustele. Haabneeme: Forenia, 2007. 21 2013. aasta omakapitali rentaablus ehk ROE: 329528+346 656 676 184 Varad ( keskmine )= = =338 092 2 2 167 128 Varade rentaablus ehk ROE= x 100 =0,4943 x 100 =49,43 338 092 2014. aasta omakapitali rentaablus ehk ROE: 346 656+262223 608 879 Varad ( keskmine )= = =304 440 2 2 65567
Mika Waltari Sinuhe Raamatu analüüs Aigar orav 10c 2011 I Raamat: Kõrkjalootsik Sinuhe vanemad olid Semnut ja Kipa. Sinuhe elas vaeses peres, aga siiski oli neil avaram maja kui teistel. Senmut töötas vaeste arstina ja tihti õppis tema kõrvalt ka Sinuhe. Sinuhe ema jutustas talle, kuidas ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Sinuhe erines teistest oma kitsa näo ja peente ihuliikmete poolest. Sinuhe hakkas erinema teistest õpihimu poolest, kuigi algult tahtis ta sõduriks saada, aga isa tegi talle selgeks, et need kes oskavad kirjutada ja lugeda saavad elus hästi hakkama. Onegi koolist sai Sinuhe endale põneva kaaslase Thotmese, kellele meeldis joonistada. Senmut, Sinuhe isa, tahtis, et poeg saaks Amoni templi suurde elu majja õpilaseks ning kasutaks selleks ära vanat tuttavat Ptahorit, kes töötas kungliku koljuavajana. Geograafiline mõiste: -Puntima...
Moemaja hääbus alles paarkümmend aastat pärast Charles Frederick Worthi surma. Josephine Bonaparte Moekunstnikud peavad Josephine`i mitme uue moesuuna juurutajaks. Kõigepealt tõi ta moodi valge värvi, mida hakati eelistama õhtutualettide juures. Josephine`i lemmikuteks olid karusnahad, eriti karakull, kärp ja soobel. Josephine`i kirge rõivaste vastu iseloomustab fakt, et 1809. aastal tehtud rõivaloenduse järgi oli Josephine`i garderoobis 676 kleiti, 49 õukonnatualetti riiklike kohustuste täitmiseks, 252 peakatet ja ehet, 60 kasmiirsalli, 785 paari kingi, 432 paari sukki ja 498 tikandite ja pitsidega särki. Kuninganna Victoria Inglismaa naiste rõivastus oli kuninganna Victoria trooniletulekul lihtne. Seelikud ja varrukad olid pikad, kleidi piht pikk ja liibuv. Õhtukleidid olid tagasihoidlikud, lühikeste puhvkäiste ja südamekujulise väljalõikega. Rikkad naised kandsid siidsukkade all kasmiirvillaseid sukki
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Pärnu Vahenurme 87 23 89 202 660 4009 1261 Pärnu Varbla 87 17 72 234 829 3903 243 Pärnu Vändra 87 23 100 279 1213 4386 1246 Pärnu Vändra KS 87 25 112 201 863 6148 1184 Pärnu Audru 88 10 65 797 4685 1654 Pärnu Edasi 88 13 164 1117 5907 2007 Pärnu Halinga 88 11 126 897 5003 2105 Pärnu Häädemeest 88 11 110 676 4227 1104 Pärnu Jōesuu 88 4 704 4293 1474 Pärnu Jōōpre 88 18 173 761 4590 782 Pärnu Kaisma 88 9 79 593 5077 557 Pärnu Kalevipoeg 88 6 502 3874 634 Pärnu Koima 88 10 77 683 3487 359 Pärnu Lōpe 88 7 57 1051 3523 2170 Pärnu Nōmme 88 8 90 920 3849 1776
Muud lühiajalised võlad 77 697 59 904 Maksuvõlad 19 240 16 660 Viitvõlad ja tulevaste perioodide ettemakstud tulud 4 559 3 391 Lühiajalised kohustused kokku 120 663 101 186 Pikaajalised kohustused Pikaajalised võlakohustused 67 753 127 440 Muud pikaajalised võlad 3 938 2 676 Pikaajalised kohustused kokku 71 691 130 116 KOHUSTUSED KOKKU 192 354 231 302 Omakapital Aktsiakapital 8 763 8 763 Ülekurss 7 677 7 677 Kohustuslik reservkapital 3 638 3 638 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 128 701 68 424
Rudolf Linnaste Maailmas on keskmiselt vaja inimese kohta 2,18 tinglikku pinnaühikut, et olla ökoloogiliselt tasakaalus. Eesti pindalast 4 522 726 ha on moodustavad metsaga kaetud ja põllumajandusmaad kokku 81,3%, mis teeb süsinikku siduvaks pinnaks 3 676 976 ha, jagades selle rahvaarvuga 1 370 500 (Eesti inimarengu aruanne 2000), saame inimese kohta 2,68 ha produktiivset maad. Meil on looduslike tingimuste poolest eeldus olla ka ökoloogiliselt tasakaalus. Kuid millest tuleb siis maailma keskmise säästva taseme 2,18 tingliku pinnaühiku ületamine enam kui 3 korda (eestlase jalajälg on 7,12 tinglikku pinnaühikut)? Teadagi, see on meie kõigi "sõber" põlevkivi, mida primaarenergia tootjad "pühaks lehmaks" peavad (Randla jt 2001, 8)
m2 jalutusalal. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes. Veisekasvatus Veisekasvatuse olukord Eestis. Veiste arv pidevalt vähenenud. 2010. aastal 240 tuhat veist. Neist 200 tuhat piimaveist, kellest omakorda piimalehmi oli 96,7 tuhat. Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning neid oli 2010 a. 40,5 tuhat, kellest lihalehmi oli 12,5 tuhat. Suunad: Piima- ja veiseliha. Piima toodeti 2009. aastal 676 tuh tonni. Veiseliha toodeti 2009. aastal eluskaalus 25 tuh tonni. Ühes karjas kuskil 300 lehma. Kõige enam aberdiin-anguse tõugu veiseid, järgnesid herefordid ja limusiinid. Eestis aretatavad piimaveisetõud, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Eesti holsteini tõug (EHF) – enne eesti mustakirju tõug. Kohaliku karja ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretuse algus 1838. a. Algselt nimetati ristandeid eesti hollandi-friisi tõugu veisteks, hiljem eesti mustakirju tõug. Alates 1998
00) CpG island detected in region 471 to 670 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 472 to 671 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 473 to 672 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 474 to 673 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 475 to 674 (Obs/Exp = 1.25 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 476 to 675 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 477 to 676 (Obs/Exp = 1.19 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 478 to 677 (Obs/Exp = 1.21 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 479 to 678 (Obs/Exp = 1.23 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 480 to 679 (Obs/Exp = 1.23 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 481 to 680 (Obs/Exp = 1.18 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 482 to 681 (Obs/Exp = 1.18 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 483 to 682 (Obs/Exp = 1.11 and %GC = 52.50)
pikkune Korinthose kanal, mis rajati 1881- 1893. Kreeka hõlmab kahte suurt saarterühma. Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Corfu, Cephalonia ja Lefkas. Idas ja lõunas kuulub Joonis 1: Kreeka asukoht Euroopas Egeuse saarte hulka Euboia, Samos, Chios, Lesbos ja Kreeta. Tervelt 1/5 Kreeka pindalast moodustavad saared, mida on kokku ligikaudu 1400. 227 nendest saartest on asustatud. Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi. 80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Pinduse mäeahelik ulatub riigi keskelt loode-kagu suunas ning selle kõrgeim punkt on 2637 m.
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
pidada, läbi otsida ega vahistada, välja arvatud maa- või linnakohtu selle käiku viisil, millega ei häirita kohtupidamist. määruse alusel. Advokaadi kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel ei või läbi otsida ka advokaadibürood, mille kaudu ta õigusteenust osutab. Artikkel 6 (kohtumenetluse tagatised) [RT I 2001, 102, 676 - jõust. 10. 01. 2002] 1. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul §45
Page 7 of 24 alusel. Advokaadi kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel ei või läbi Artikkel 6 (kohtumenetluse tagatised) otsida ka advokaadibürood, mille kaudu ta õigusteenust osutab. 1. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale [RT I 2001, 102, 676 - jõust. 10. 01. 2002] esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud §45
2 Interneti kulud 23 23 23 23 23 3 23 23 23 23 2 6 6 2 Kulud kokku 4 407 2 681 2 676 2 671 2 661 1 2 666 671 2 681 2 691 Lõppjääk 353 285 2 208 4 187 6 556 8 10 509 11 11 578 11 804 Puhkemaja 8 1 2 171 Puhkemaja 3.4. Kasumiprognoos Jaotamata kasum 1 aasta lõpuks on -23 162 ning 2 aasta lõpuks on 4 047. Kasumiprognoos välja toodud tabelis 13.
5 Põhivara Kinnisvarainvesteeringud 2 376 1 460 916 63% 2.3 1.5 Materiaalne põhivara 38 300 42 800 -4 500 -11% 37.5 45 Põhivara kokku 40 676 44 260 -3 584 -8% 40 46.5 VARAD KOKKU 102 177 95 165 7 012 7% 100 100 Kohustused Lühiajalised kohustused KOHUSTUSED JA Võlad ja ettemaksed 25 111 24 792 319 1% 25 26
Individual Differences (Differential Psychology) Psychology 1 It is generally assumed that: Differential Psychology · People vary on a range of psychological attributes Ian Deary · It is possible to measure and study these individual differences · Individual differences are useful for explaining and predicting behaviour and performance Differential psychology reading Human...
19 100 1 401 1999 I -1.9 12 800 1 402 700 1 710 099 1 360 II -1.5 11.6 200 1 587 100 2 275 165 III -1.1 12.4 105 800 637 100 2 608 676 IV 1.9 12.9 340 400 821 100 3 359 571 2000 I 6.4 14.6 743 600 1 114 400 2 155 878 II 8.6 13.1 599 700 1 260 700 2 580 045 2 005 III 7.9 12.7 800 1 965 600 2 479 283 2 252 IV 5.7 13.9 300 2 303 800 3 932 999
11 + 21 = 32 11 * 6 = 66 21 - 2 = 24 + 95 = 119 24 * 4 = 96 95 - 55 = 54 + 85 = 139 54 * 2 = 108 85 - 74 = 24 + 359 = 383 24 * 5 = 120 359 - 112 = 82 + 355 = 437 82 * 2 = 164 355 - 12 = 169 + 355 = 524 169 * 4 = 676 355 - 55 = 987 + 322 = 1309 987 * 3 = 2961 322 - 24 = 545 + 388 = 933 545 * 9 = 4905 388 - 223 = 255 + 369 = 624 255 * 3 = 765 369 - 212 = 255 + 68 = 323 255 * 2 = 510 68 - 22 = 78 + 54 = 132 78 * 4 = 312 54 - 12 =
-2 517 513 509 504 500 496 492 488 484 479 -1 562 557 553 548 544 539 535 530 526 521 -0 611 605 601 596 591 586 581 576 571 567 0 611 615 619 624 629 633 638 642 647 652 1 656 661 666 671 676 680 685 690 695 700 2 705 710 715 721 726 731 736 741 747 752 3 757 763 768 774 779 785 790 796 801 807 4 813 819 824 830 836 842 848 854 860 866 5 872 878 884 890 897 903 909 915 922 928
Paneelid 2h/5 e ap 659 h 4,42 Mm1 h/5 665 t 2,95 2h/5 676 L Ke skmine tsoon Joonis 2.10 Konstruktsiooni koormamise skeem NEd1= (32,64+14,4*0,5+55,68*10+24*10)/2+22,93*13,68*0,51+22,93*17,12*0,25 =676,4 kN Ned1,1= 676,4-22,93*0,51*0,99 = 664,8 kN Ned1,2= 676,4-22,93*0,51*1,49 = 659,0 kN Ned1,3= 676,4-22,93*0,51*2,48 = 647,4 kN Ned1,4= 676,4-22,93*0,51*2,48-39,84 = 607,6 kN Lähteandmed: arvutuskoormused Nü = 607 kN/m, Vahelae omakaal pd,p2=6,96 kN/m2
· 724 eKr Mängude kavva lisandus teine võistlusala kahe staadioni pikkune diaulos (384,54 m). · 720 eKr Kavva võeti pikamaajooks dolichos (724 staadioni). · 708 eKr Võistluskavva lisandusid maadlus ja pentatlon (kaugushüpe, odavise, staadionijooks, kettaheide, maadlus). · 688 eKr Olümpiamängude kavva võeti rusikavõitlus. · 680 eKr 24. olümpiamängude kavas olid esmakordselt võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel. Neid peeti Pelopsi auks. · 676 eKr Olümpiamängud omandasid ülekreekalise (panhellenilise) tähtsuse. · 650 eKr Alustati Olümpia vanima ehitise, Hera templi (Heraion) rajamist. · 648 eKr 33. mängude kavva lisati pankraation, mis ühendas rusikavõitluse ja maadluse. Võisteldi seni, kuni üks vastastest andis alla või muutus võitlusvõimetuks. · 632 eKr Võistlusi hakati korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu võistlesid noored ainult jooksus ja maadluses.
1 815 5 110 20 1 130 0 0 0 0 2 857 0 7 419 0 240 392 319 4 576 1 465 893 0 0 506 11 4 601 1 326 579 7 0 54 204 936 1 207 519 0 0 7 2 917 6 724 3 574 2 254 626 0 0 0 13 396 6 408 6 266 1 719 179 489 26 1 647 253 497 0 0 0 1 416 12 232 207 1 350 0 0 581 676 6 177 48 1 421 0 0 0 0 22 738 2 298 1 128 0 0 0 0 3 192 1 776 496 37 0 44 2 017 11 578 1 886 3 500 0 0 0 3 266 20 343 908 6 820 4 287 189 576 45 4 407 433 799 0 0 81 1 264 11 391 4 391 1 502 0 0 898 0 5 682 160 1 873 0 0 0 4 768 35 831 5 858 1 439 0 0 734
Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8. KLASS Õpetaja: Ana Valdmann Õppeaine: bioloogia Klass: 8. klass Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi õppeaastas TAIMEDE TUNNUSED JA ELUPROTSESSID 22 tundi Õpitulemused: Õpilane 1) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut; 2) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 3) selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele; 4) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel; 5) analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; seosta...
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
___________________________________________________________ Aken 4 Turvavööde kasutamine Tallinnas Sirli Viir (2005) Sissejuhatus Ajavahemikul 16.10.- 01. 11. 2005 kella 12.00- 17.00 viisin läbi uuringu Tallinnas sõiduautodes turvavööde kasutamise suhtes. Uurimuse eesmärgiks oli teada saada kas ja kui paljud inimesed kasutavad sõiduautoga sõites turvavööd. Hüpoteesiks püstitasin: Naised kasutavad autoga sõites turvaööd sagedamini kui mehed. Meetod Vaatluses osales kokku 676 inimest, kelle seas oli 420 meest, 232 naist ja 24 last. Vaadeldavaid jälgisin Sikupilli Prisma parklas, kus oli hea vaade Tartu maanteel sõitvatele autodele. Märkisin üles vaadeldavate hinnatava vanuse, sugu, automargi, mitmekesi oldi autos ja kas turvavöö oli kinni või lahti. Vaatluse viisin läbi kahel erineval nädalapäeval pühapäeval ja teisipäeval. Vaatluse põhjal võib oletada tuginedes andmetele, et naised ja mehed kasutavad autoga sõites turvavööd erinevalt. Tulemused
Muud võlad 9 38 856 36 212 Kokku 102 426 86 968 Lühiajalised kohustused kokku 102 426 86 968 Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 7 637 250 297 700 Kohustused kokku 739 676 384 668 OMAKAPITAL Osakapital 42 000 42 000 Registreerimata osakapital 0 147 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum -148 862 -104 074 Aruandeaasta kasum -29 889 -44 789 Omakapital kokku -136 751 40 138
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
