Kaduvast matsist ja laiutavast vurlest Ühiskonna võib üldistades jagada kaheks - ühed on põhimõttekindlad visad tulevikuvisionäärid ja teised raha ihaldavad rahvusetud egoistid. Maailmapildis omavad üha suuremat osakaalu neist viimased. Miks kaotavad sügava hingeeluga traditsioonide alalhoidjad oma koha materiaalsete väärtuste hindajatele? Kas on võimalik vältida eestlust hävitavate vurlede pealetungi? Matsid ja vurled jaotavad peaaegu iga rahva kaheks. Tõsi küll, osa inimestest omab mõlema alaliigituse tunnuseid. Mõni vurle võib tunda vahel süümepiinu oma valede ja pettuste tõttu ning mõni mats võib olla teinekord omakasupüüdlik. Kuid millised on tõeline mats ja vurle? Matsi võidakse pidada harimata mühakaks, kuid tegelikult on ta traditsioone austav ja mittemateriaalseid väärtuseid hindav isik. Ta ei pea olema maainimene nagu Vargamäe Andres Tammsaare romaanist "Tõde ja õigus". Nii nagu Andresel oli eesmärk mu...
Rf3 = 0,6 / 4,2 = 0,14 Rf4 = 1,95 / 4,2 = 0,46 Rf5 = 0,65 / 4,2 = 0,15 Rf6 = 1,95 / 4,2 = 0,64 Rf7 = 0,65 / 4,2 = 0,15 Rf8 = 1,90 / 4,2 = 0,45 Kuna aine Rf väärtust mõjutavad nii palju tegurid, siis on ta vaid ligikaudne identsuse näitaja. Lahutamise efektiivsust väljendatakse teoreetiliste taldrikute arvuga N ja arvutatakse järgmmise valemiga: N = 16 * (lx / W)2. N1 = 16 * (0,9 / 0,3)2 = 144 N2 = 16 * (0,3 / 0,3)2 = 16 N3 = 16 * (0,6 / 0,4)2 = 36 N4 = 16 * (1,95 / 0,3)2 = 676 N5 = 16 * (0,65 / 0,3)2 = 75,11 N6 = 16 * (1,95 / 0,3)2 = 676 N7 = 16 * (0,65 / 0,3)2 = 75,11 N8 = 16 * (1,90 / 0,25)2 = 924,16 Kokkuvõte: Lahuses B oli seriin ja fenüülalaniin. Seda tõestab puhaste aminohapete ja uuritava lahuse laigute sama värvus, kaugus stardijoonest, sama liikumisteguri ja teoreetilise taldriku väärtused.
Kolmapäev Hommikusöök:Moosi pirukas Kali 863 Lõunasöök:Peekon Tee 2303 Õhtusöök:Hakklihapallid Tee 746 Neljapäev Hommikusöök:Makaronid Tee 318 Lõunasöök:Praekartul Piim 900 Õhtusöök: - - - Reede Hommikusöök:Hamburger Coca cola 676 Lõunasöök:Kartulid keedetud Piim 308 Õhtusöök:Pannkoogid Tee 430 Laupäev Hommikusöök:Praetud maks,kartulisalat Tee 650 Lõunasöök:Frikadelli supp - 186 Õhtusöök:Kringel Vesi 796 Pühapäev Hommikusöök:Pannkoogid Piim 479 Lõunasöök:Porgandisalat Tee 135
Hotell Sunrise Sõpruse 11 92101 Hiiumaa faks 6 676 211 "administraator" 26. aprill 2011 Kairo Kuuse Sõpruse põik 1-15 92101 Hiiumaa tel +372 56328182 Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud Hotell Sunrise administraatori leidmiseks. Avaldusele on lisatud täpsem elulookirjeldus. Leian, et uue tootmisettevõtte käivitamine võimaldab edukalt rakendada oma senist tööalast kogemust ning teoreetilist ettevalmistust, pakkudes võimalusi eneseteostuseks ja arenguks. Hotellis Lõoke olen tegitsenud administraatorina mõni aeg. Ülessandeks oli inimeste vastuvõtmine ja teenindamine. Pidin teenindama suuri Eesti kui ka välismaa gruppe. Suutsin tõõga hakkama saada nii hästi, et Hotelli kodulehele laekus palju kiidusõnu personali ja hotelli enda kohta. Olen kindel, et suudan tagada seda ka Teie hotellile. Olen omandanud põhihariduse Käina Gümnaasiumis matemaat...
ALKALOIDID Claudia Kittask Alkaloidid Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained. Tuntumad on solaniin, morfiin, nikotiin, kokaiin. Alkaloide ühendab rohkem toime organismile kui keemiline ehitus. Tugev füsioloogiline toime Sõltuvalt kogusest organismile stimuleeriv või toksiline. Paljudel alkaloididel raviomadused ( väikeses koguses). Suurtes kogustes väga kahjulikud surmavad. Kahjustavad närvisüsteemi. Kus kasutatakse ja leitakse? Juba vanasti kasutati narkootiliste ainetena. Ka mürgina. Vähesel määral leidub seda igas taimes- kaitseb taimi. Mürktaimedes on nende kogus tunduvalt suurem. Igapäevaselt kohvis ja tees. Narkootikumide kahjulikkus Narkootikumid tekitavad sõltuvust. Kahjustavad hingamisteid. ( hasis, marihuaana, crack) Kurnatus ülienergilisuse tagajärg. (speed, amfetamiin, ec...
Kraanikauss WC Kraanikauss Vetsupott SAUN Keris 3 600W Saunalava puidust PIKK KORIDOR Trepp 1. KORRUS KOKKU (): HIND (): 2. KORRUS: RUUM: ESE: 95 VABAAJA TUBA 3x Lai kummut 214,99 Arvutilaud Kodukinosüsteem 190W 179 Lauaarvuti 350W 676 Piljardilaud 450 2x 3-kohaline diivan 343 2-kohaline diivan 249 2x Ümmargune laud 135 Lauatennise laud 869 Telekas 350W 495 1. KORRUS KOKKU (): 449 514 699 51 14,99 KORRUS: HIND (): 1. 14940,98
Denmark Suurim tuulepark (Alta) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suurimad tuuleenergia tootjad maailmas (Top 5 2010.a seisuga) Hiina 44 733 MW USA 40 180 MW Saksamaa 27 215 MW Hispaania 20 676 MW India 13 066 MW Tuuleenergia plussid Taastuv ja puhas energialiik Suur tasuta ressurss (tuul) Ei saasta õhku ega vett Arenev ja täiustuv tehnoloogia Tuuleenergia miinused Tuule kiirus soovitavalt vähemalt 6 m/s Müra tekitamine Lindude lennu takistamine Kallis rajada Vajab palju maad Kasutatud allikad www.tuuleenergia.ee www.wikipedia.org www.skypower.ee www.google.ee (fotod)
BMW Läbi aegade Silver Eensalu BMW 3/15 · BMW asutas Karl Friedrich Rapp oktoobris 1913 lennukimootorite tootjana (Bayerische Flugzeug-Werke) Milbertshofeni linnaosas Münchenis. See kant asus Gustav Otto Flugmachinenfabriku, Saksamaa lennukitootja lähedal. · Aastal 1927 alustati Eisenachis väikese Dixi tootmist, mis kujutas endast litsentsi all toodetud Austin Sevenit. BMW ostis firma järgmisel aastal ja sellest sai firma esimene auto, BMW 3/15. II Maailmasõja agajärjed · Pärast sõda möödus palju aega, enne kui oli võimalik uuesti tootmist alustada. Liitlased keelasid 3 aastaks ära BMW-de tootmise, seetõttu ei tootnud BMW autosid aastani 1952. · Idas võttis firma tehase Eisenachis üle riigifirma Awtowelo grupp. See firma pakkus BMW autosid müügiks aastani 1951, millal Baieri firma keelas kaubamärkide kasutuse: nime, logo ja "topelt-neeru" radiaatori iluvõrel. ·...
2010 64 768 389 inimest Oletatav: 2015 66 301 000 inimest 2025 68 482 000 inimest Loomulik iive 1995 - 0.4 2000 - 0.5 2005 - 0.6 2010 - 0.5 Oletatav: 2015 - 0.4 2025 0,2 Sünnid ja surmad 1995 sündis 763 000 ja suri 540 000 inimest 2000 sündis 808 000 ja suri 547 000 inimest 2005 sündis 807 000 ja suri 537 ooo inimest 2010 sündis 805 000 ja suri 560 000 inimest Oletatav: 2015 sünnib 783 000 ja sureb 607 000 inimest 2025 sünnib 751 000 ja sureb 676 000 inimest Summaarne sündimuskordaja 1995 1,7 last naise kohta 2000 1,9 last 2005 1,9 last 2010 2,0 last Oletatav: 2015 1,9 last 2025 1,9 last Imikusuremus 1995 5 last 1000 elaniku kohta 2000 5 last 2005 3 last 2010 3 last Oletatav: 2015 3 last 2025 3 last Immigrantide arv 1995 39 000 elanikku 2000 70 000 elanikku 2005 95 000 elanikku 2010 95 000 elanikku Oletatav: 2015 95 000 elanikku 2025 95 000 elanikku Keskmine eluiga
Mootorid Kasutusel on harjadeta Robbe ROXXY BL-Outrunner mootorid (mudel 2827- 34), mis tarbivad kuni 10 amprit voolu, sealjuures võimsus on 110W. Pöörded tühijooksul on 760rpm/V. Kasutada saab 8 x 5" kuni 10 x 5" propellereid. Tõstejõud ühe mootori kohta jääb siis 820g juurde. Kõrgust on mootoril 29mm ja diameeter on 28mm (allikas: http://data.robbe- online.net/robbe_pdf/P1101/P1101_1- 477934.pdf) Mootori kontroller Kontrolleriks on valitud mikrocontroller.com leheküljelt BL-CTRL V1.2, mis on SMD tüüp...
Prantsusamaa 97 in/km2 , Luksemburg 194 in/km2 , Belgia 341 in/km2. Lapsed alla 15 aastaste ei moodusta väga suurt osa ühiskonnas. Tööealised 15-65 aastased moodustavad väga suure on . Üle 65 aastased ei moodusta väga suurt osa . Jah, selle riigi rahvastik vananeb. Keskmine eluiga on 79,9 aastat. Nistel 82,4 ja meestel 77,1 aastat keskmine eluiga, need näitajad on suured ma arvan. Sündimisi on 100 inimese kohta 676 ja see on väike. Suremus on 7,9 1000 inimese kohta. Naisi ja mehi on enamjaolt võrdselt. Arvan et phjus on sellest ,et seal riigis on naistel ja meestel võrdsed õigused ja vimalused. Kõige rohkem on 70-74 aastaseid, üle selle on vähe.Põhjus selles et tervishoid on hea . Peaks olema traditsiooniline põlvkondade vaheldumine. Sisse rändajaid rohkem, sest seal on hea palk, head töökohad head elutingimused jms. Karl Koha 10c.
2003. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php Artikkel internetist: Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/joulud/joulud_kauraaresaar.htm Artikkel ajalehest: Meier, J. Jõulukombed. // Postimees, 18.11. 2009. http://joulud.postimees.ee/189631/joulukombed Raamat: Ränk, A. Eesti Etnograafia sõnaraamat. Tln.: Pakett, 1995. 251 lk. Raamat: Berg, E.; Hiiemäe, M.; Jansen; E. Eesti rahvakultuur. Tln.: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 676 lk. Raamat: Eisen, M.J. Meie jõulud. Tln.: Olion, 1994. 118 lk. Raamat: Haavik, Õ. Eesti rahvakombeid läbi aastaringi. Tln.: Argo, 2006. 116 Tänan kuulamast!
Teose mõjutajaks on George Edward Moore, kelle kirjutise „Terve mõistuse kaitseks“ kogu „mõtisklus“ keerleb, Wittgenstein arutles filosoofiliselt Moore´i öeldu üle, Keskmes olid laused, mida Moore väitis, et ta TEAB olevat tõesed: „siin on üks käsi ja siin teine“, „Maa oli olemas enne minu sündimist“, „Ma ei ole kunagi olnud maapinnast kaugel“. Millest raamat räägib ? Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber (kokku 676 mõtet). Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga tekib ka probleem- kuidas me teame, et esimene lause on kindel? Igal lausel ning teadmisel peab olema tõestus. Samuti otsib filosoof lause „ma tean“ tähendust. mõtet. Jõuab järelduseni, et „ma tean“ on loogiline taipamine, mille abil ei saa aga realismi tõestada.
· Pinnavorm - 80% Kreeka territooriumist on mägine. · Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. · Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse. · Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Korfu, Kefalloniá ja Lefkáda. Idas ja lõunas kuulubEgeuse mere saarte hulka Euboia, Samos, Chíos, Lesbos ja Kreeta. · Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi. · Kreeka kliima jaguneb kolmeks: Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Temperatuur jõuabharva äärmustesse, ent lumesadusid võib talviti esineda isegi Ateenas, Küklaadidel ja Kreetal. Kõrgmäestikuline kliima esineb peamiselt Lääne-Kreekas (Ípeiroses, Kesk-Kreekas, Tessaalias, Lääne- Makedoonias ning Peloponnesose keskosades
käigus. Vajadusel selgita, mida kuluartikkel sisaldab. Täida ka tabel. Kuluartikkel 1. kuu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulud kokku Palgakulud 2000 2000 2000 6000 Maksud 676 676 676 2028 (SM+TK) Turunduskulud 1120 100 0 1220 Kokku 3796 2776 2676 9248 18. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. 21. Riskianalüüs. Hinda ja kirjelda ettevõtte riske nii ettevõtte käivitamisel kui ka tegevuse esimestel aastatel. SISERISKID
2 2425 -68 4624 27 2538 45 2025 3 2495 2 4 28 2462 -31 961 4 2346 -147 21609 29 2534 41 1681 5 2446 -47 2209 30 2681 188 35344 6 2465 -28 784 31 2531 38 1444 7 2467 -26 676 32 2495 2 4 8 2443 -50 2500 33 2240 -253 64009 9 2447 -46 2116 34 2240 -253 64009 10 2439 -54 2916 35 2418 -75 5625 11 2454 -39 1521 36 2534 41 1681
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS KIPSI JA METALLKARKASSI ARVESTUS Arto Müller V-09 Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2012 6000 3000 Maja välismõõdud 6000 x 3000 Seina paksus 500 mm Kõrgus (välis) 3000 mm Kõrgus (sise) 2500 mm Aknad ja uks seintel ühtlaste vahedega, pikemates seintes: ühes 3 akent ja teises 2 akent ja uks lühemates seintes kumbagis 2 akent. Aknad 900 mm lai, 1200 mm kõrge Aknast põrandani 800 mm Uks 900 mm lai, 2100 mm kõrge Lükand vaheseinad (kui oleks kipsist tehtud, oleks kasutatud ilmselt 66 st karkassi) Siseseinad: 1 kihiline kipsplaat sein Pikkus 5500, laius 2500, kõrgus 2500 Ümbermõõt 16 jm ja pindala 40 m² Horisontaalprofiil (42...
Itaalia 1. Kui suur osa rahvastikus elab linnades? 68% rahvastikust elab linnades. Ligi 13% rahvastikust on koondunud nelja suurimasse linna. Nende rahvaarvud on järgmised: Rooma (2 700 000.) , Milano (1 359 000) , Napoli (1 072 000) , Torino (953 000) 2. Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Suurema rahvaarvuga linnad asuvad Põhja- ja Kesk-Itaalias. Paljudest riikidest asuvad ka rannikualadel, kus on eluks vajalikud ressursid pareminig kättesaadavamad. Kindlasti ka kaubavahtus soodustab nenderiikriikide majanduskasvu. Tihedamini on asustatud Lombardia madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam asustus on Alpides ja Sardiinias. on asustatud Lombardia madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam asustus on Alpides ja Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid/itaalia_l...
Puskini Mälestussammas Aleksander Sergejevits Puskin · Puskin oli vene luuletaja, kirjanik ja väga tähtis inimene vene kirjanduses · sündis 6. juuni 1799. a. Moskvas https://www.google.ee/search? q=Alexander+Sergeyevich+Pushkin&es pv=2&source=lnms&tbm=isch&sa=X&v ed=0ahUKEwiAgM7gmPzSAhVIBiwKHXjd BmQQ_AUIBigB&biw=1920&bih=939 Elulugu Esimese luuletuse avaldas 15. aastaselt Peale kooli lõpetamist läks ta Peterburgi Aastal 1820 avaldas ta oma esimese pika luuletuse Temast sai Kamikas vabamüürlane Natalia Puskina Sündis 8. september 1812 a. 6. mai 1830 abiellus Puskiniga Neil oli 4 last Suri 26. november 1863 a. Puskini surm Puskin hukkus peale duelli Belgia suursaadiku kasupoja George D. Anthésiga. D. Anthés käis lähedalt läbi Puskini naisega ning ühel päeval oli ta Puskinil...
Aqva Hotel & Spa, Parkali 4, Rakvere, tel: 326 0000, [email protected], www.aqvahotels.ee. Info: majutuskohti on 150, avatud aastaringselt. 3*** Art Hotell, Lai 16/18, Rakvere, tel: 3254340, faks 3254341, [email protected]. Info: majutuskohti on 19, avatud aastaringselt. Park-hotell Palmse, Palmse küla, tel: 323 4167, 5646 4170, faks 323 4167, [email protected], www.phpalmse.ee. Info: majutuskohti on 54, avatud aastaringselt. Sagadi mõisa hotell, Sagadi küla, tel: 676 7888, [email protected], www.sagadi.ee. Info: majutuskohti on 58, avatud aastaringselt. 3*** Vihula mõisa hotell, Vihula küla, tel: 326 4100, www.vihulamanor.com, [email protected]. Info: majutuskohti on 93, avatud aastaringselt. 4**** Villa Theresa, Tammiku 9, Rakvere, tel: 322 3699, www.villatheresa.ee, [email protected]. Info: majutuskohti on 36, avatud aastaringselt. Wesenbergh, Tallinna 25, Rakvere, tel: 32 23479, [email protected], www.wesenbergh.ee
kasutatakse kevadiste salatite ja suppide valmistamisel. Kukerpuu marjad ja mahl on kasulikud südame- ja vereringehaigetele.(Toom, Maie, http://www.terviseleht.ee/...) 6 Leiukoht Harilikku kukerpuud on võimalik saada RMK Tartu Puukoolist, mis asub Rõõmu tee 1, 51013 Tartu. Hariliku kukerpuu hind on 20 krooni. Info ja hinnapäringud [email protected] või telefonil 676 7433. Lahtiolekuajad on E-R 9.00-16.00. 7 Kasutatud kirjandus 8
koostisosadeks on mesi, rosinad ja pähklid näiteks baklava. Joogid ● Jookidest hinnatakse eeskätt veine. ● Tuntud Kreeka jook on veel ouzo, aniisiga maitsestatud viinamarjadest villitud piiritusjook, mis vee või jää lisamisel muutub piimjaks. ● Teine Kreekas levinud kangem jook on raki, mis on puhas viinamarjadest tehtud kange naps. Pinnamood ● Tervelt 1/5 Kreeka pindalast moodustavad saared. ● Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune. ● 80% Kreeka territooriumist on mägine. ● Kesk- ja Lääne-Kreeka looduses on ulatuslikud kanjonid ja karstialad. ● Riigi kõrgeim punkt Olümpose mägi 2919m ● Ida-lääne suunas kulgevad Rodope mäed. ● Järvi ja soid võib leida Kesk-Kreekast. Kliima ● Parasvööde, Suvi kuum ja kuiv, talv soe ja niiske. ● Alpikliima esineb peamiselt Lääne-Kreekas ● Sademeid esineb sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul rohkem
Standardkogutulu on ka madalam just segatootjatel ja samuti langevas suunas. Kõige suurema tõusu standarkogutulus on läbi teinud põllukultuuride kasvatajad ja karjakasvatajad (rohusööjad), vastavalt siis 58% ja 35%. 4. EESTI JA SOOME PÕLLUMAJANDUSE VÕRDLEMINE 4.1. Majapidamiste arv Põllumajanduslike majapidamiste arv eestis 23 340, Soomes 68 230. Põllumajandusmaad 1000 elaniku kohta hektarites Eestis 676, Soomes 434. Tabel 3. Eesti ja Soome riigi põllumajanduslike majapidamiste andmed Eesti Soome Põllumajanduslike majapidamiste arv 23340 68230 Põllumajandusmaad 1000 elaniku kohta, ha 676 434 Loomühikuid 1000 elaniku kohta 233 218 Loomakasvatuse tiheduse indeks, LÜ/ha 0,35 0,5
“Postimees” …. kuupäevast), kaaskiri ei tohi olla liiga pikk – pool kuni üks lehekülg, see peaks sisaldama teie kohta üldist informatsiooni (detailid ilmnevad CVst) ning pôhjust, miks olete pakutavast töökohast huvitatud, peate lisama oma isiklikud- ning kontaktandmed (isegi kui need juba CVs on), kiri olgu allkirjastatud. Mercuri Urval Roosikrantsi 11 10119 Tallinn fax 6 676 211 "Tegevdirektor" 10. jaanuar 2000 Peeter Tamm Mustamäe tee 333-11 13131 Tallinn tel. 6 666 222 Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil AS Valgusti tegevdirektori leidmiseks. Avaldusele on lisatud täpsem elulookirjeldus. Leian, et uue tootmisettevõtte käivitamine võimaldab edukalt rakendada oma senist tööalast kogemust ning teoreetilist ettevalmistust, pakkudes võimalusi
1 hind on 10, seega me maksame 5 eest 5*10=50. Vajalik on pesupulbri ost. Kavatseme osta universaalset pesupulbrit, kuhu on lisatud veepehmendaja ehk pesuloputusvahend, katlakivieemaldaja, plekieemaldaja jne. Oleme valinud pesupulbriks PERSIL Sensitive Expert. Meil kulub seda 6 768 pesuks, 1 pesuks on vaja 0,1 kg, seega on vajalik 0,1*6 768=676 kg pesupulbrit. Kuna me ostame selle pesupulbri koguses 1 kg maksab see 2,50 ja kokku 676 kg 2,50*676=1 690. Veel, et masinad tulevikus oleksid heas seisundis on vaja 2 kord aastas eemaldada katlakivi ja vett pehmendada. Me ostame SOFTi 5 eest 2*5=10. Enne avamist teeme ühiselamutes ja koolis reklaamikampaania, millega üritame võita õpilaste tähelepanu. Paneme üles reklaamilehed suuruses 60*30 (fotopaberil), ühe hind 6,50, kuna meil läheb vaja 2, siis kokku 6,50*2=13. Meie ettevõte kavatseb palgata töötajad ja ühe palgaks 350 (bruto) 1 kuu eest ja 9 kuu
AFGANISTAN Riigi rahvastiku iseloomustus 1. Riigi rahvaarv 1. Riigis elab 29 121 286 inimest 2. Afganistan asub riikide reastuses rahvaarvu alusel 41.kohal ning kuulub keskmiste riikide hulka. 3. Enam-vähem sama palju inimesi elab nt Kanadas (32 400 000), Peruus (27 925 628), Nepalis (27 676 547) ja Ugandas (27 269 482) 2. Rahvaarvu kasvu iseloomustus Afganistani rahvaarvu kasv 50000 40000 rahvaarv 30000 20000 10000 0 aasta 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990
Antiikaja olümpiamängud Mitmesuguseid jõu ja osavusvõistlusi korraldati VanaKreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776 e. m. a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid VanaKreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumal Zeusi auks. 4aastane ajavahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10--12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümp...
Sisukord: Sissejuhatus Logo tutvustus Enne II Maailmasõda Autode tootmine II Maailmasõda Sõjajärgne ajalugu Tänapäev ja uus disain 7. seeria BMW E38 BMW X5 Kasutatud kirjandus BMW AG (lühend saksa keelest: Bayerische Motoren Werke AG) BMW AG on Saksamaal Münchenis asuv autode ja mootorrataste tootja. BMW tütarfirmad on Mini ja Rolls-Royce, minevikus ka Rover. BMW logo tutvustus BMW logoks on stiliseeritud lennukipropeller: ring, mis on jagatud neljaks Baieri lipu värvides osaks. BMW peakorter Münchenis, Saksamaal. Baieri lipp Enne II Maailmasõda BMW asutas Karl Friedrich Rapp oktoobris 1913. Algselt oli BMW lennukimootorite tootja (Bayerische Flugzeug- Werke). Milbertshofeni linnaosas Münchenis. 1916a. Sõlmis firma lepingu Austria-Ungari...
20 1 20 400 4 664,608 22 1 22 484 4 565,488 24 1 24 576 4 1037,85 25 2 50 1250 68 474,368 26 1 26 676 4 863,616 27 2 54 1458 8 281,568 31 1 31 961 4 218,448 33 1 33 1089 4 191,296 38 2 76 2888 8 39 1 39 1521 77,0884
nr. xi1 xi1^2 xi2 xi2^2 xi3 xi3^2 xi4 xi4^2 xi5 xi5^2 1 90 8100 18 324 69 4761 45 2025 46 2116 2 12 144 77 5929 59 3481 24 576 48 2304 3 60 3600 89 7921 26 676 34 1156 94 8836 4 88 7744 88 7744 71 5041 89 7921 97 9409 5 96 9216 9 81 76 5776 41 1681 23 529 6 56 3136 94 8836 8 64 7 49 6 36
95 % 1964 3 011 957 2.07 % 1965 3 079 034 2.23 % 1966 3 153 879 2.43 % 1967 3 235 125 2.58 % 1968 3 317 315 2.54 % 1969 3 392 949 2.28 % 1970 3 457 113 1.89 % 1971 3 507 593 1.46 % 4 1972 3 547 335 1.13 % 1973 3 582 950 1.00 % 1974 3 623 852 1.14 % 1975 3 676 991 1.47 % 1976 3 744 678 1.84 % 1977 3 825 426 2.16 % 1978 3 917 774 2.41 % 1979 4 018 846 2.58 % 1980 4 126 538 2.68 % 1981 4 239 795 2.74 % 1982 4 359 379 2.82 % 1983 4 486 938 2.93 % 1984 4 624 850 3.07 % 1985 4 774 155 3.23 % 1986 4 935 642 3.38 % 1987 5 106 707 3.47 % 1988 5 280 833 3.41 % 1989 5 449 339 3.19 % 1990 5 605 873 2.87 % 1991 5 749 774 2.57 % 1992 5 882 679 2.31 % 1993 6 003 704 2.06 %
Conditions of the productive animals in farms. The inescapable fact is that the conditions in big farms, especially in factory farms, are unacceptably bad. Recent proof of that was the Põima farm case in Estonia were 260 cows are starving. Animals are wet because of their own excrements, some spots on their body are furless, their bones poke out from their skin and they can hardly stand up. What is more, they do not have food or litter, so they lie on cold cemented floor that is covered with dung. This problem is not actual only in Estonia.Also the reality of Finnish factory farming was recently revealed. Producers arguments as there are severe problems related to intensive farming abroad and animals in Finland are treated properly, were more than doubt filling. That is why there was conducted an inquiry to investigate the real conditions in Finnish farms. During the investigation 21 Finnish broiler farms, 6...
Mis olid olümiamängud ? Olümpiamängude algus jääb sajanditetagusesse Antiik-Kreekasse. Need mängud olid osa usulistest pidustustest . Kreeklaste tolleaegne elu oli religioonikeskne ja sport oli üks moodus näidata oma austust jumalate vastu . Kohalikke pidustusi oli palju , kuid neli ülemaalist pidustust , mida kutsuti ülekreekalisteks mängudeks , olid avatud kõikidele atleetidele kõikidest Kreeka piirkondadest ja kolooniatest . Need olid Püütia , Nemea , Isthmose ja Olümpia mängud . Need toimusid järjepanu , nii et igal aastal korraldati üks üldrahvaliku pidustusena . Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Muistsed mängud . Esimene ülestähendus olümpiamängudest pärineb aastast 776 eKr , kuid ilmselt said mängud alguse juba sajandeid varem . Olümpiamängud algasid kohaliku sündmusena , kuid võitsid aegamisi popuaarsust ja said tähtsamaks pidustuseks Kreekas . Neid korraldati iga nelja aasta...
dispersioonanalüüsi metoodikat (ANOVA-test) ja võttes olulisuse nivooks =0,05 Faktor Grupp 1 2 3 4 5 Summa xi xi^2 xi xi^2 xi xi^2 xi xi^2 xi xi^2 1 59 3481 8 64 48 2304 75 5625 18 324 2 26 676 58 3364 9 81 86 7396 80 6400 3 71 5041 62 3844 94 8836 69 4761 45 2025 4 76 5776 48 2304 1 1 68 4624 58 3364 5 46 2116 26 676 41 1681 99 9801 39 1521 6 48 2304 39 1521 7 49 90 8100 68 4624
708 eKr Võistluskava mitmekesistub maadluse ja pentatloniga (kaugushüpe, odavise, staadionijooks, kettaheide, maadlus). Pentatloni leiutajaks peeti legendide põhjal Iolkose kuninga Aisoni poega Iasonit, kellest kirjutas Appollonios Rhodoselt teoses ,,Argonautika". 688 eKr Olümpiamängude kavva võetakse rusikavõitlus. 680 eKr 24. Mängude kavas on esmakordselt võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel. Ala korraldatakse Pelopsi auks. 676 eKr Olümpiamängud saavad ülekreekaliku (panhelleenilise) tähenduse. 650 eKr Alustatakse Olümpia vanima ehitise, Hera templi (Heraion) rajamist 648 eKr 33. mängudekavva lisatakse pankraation, mis ühendas nii rusikavõistluse kui ka maadluse. Võisteldi seni, kuni üks vastastest andis alla või muutus võistlusvõimetuks. 632 eKr Võistlusi hakatakse korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu on aladeks vaid jooks ja maadlus.
7. Tollimaks 1)Kes maksab maksu importija või/ja eksportija 2)Mille pealt maksu makstakse Imporditava ja/või eksporditava kauba/teenuse 3)Milline on maksumäär arvestatakse vastavalt tariifikvoodile, mille kohta võib leida infot (ei hakka välja kirjutama selgetel põhjustel): · Euroopa Liidu Teataja L-seerias avaldatud õigusaktidest; · DG TAXUDi poolt hallatavast kvootide andmebaasist; · kvoodikeskusest Tauri Pung - 676 3286 kvoot emta.ee; · maksu- ja tollikeskuse vastavalt kontaktisikult; · ETT - Eesti tollitariifistikust 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 345,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks.
Maismaapiiri on Norral Soomega 727 km, Rootsiga 1619 km ja Venemaaga 196 km. Norra on rikas looduskaunite mägede ja fjordide poolest. Kõrgeim looduslik punkt Galdhopiggen ulatub 2469 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 2,7% territooriumist. (Välisministeeriumi kodulehekülg) 2 Joonis 3. Norra kaart. (Eesti kaart kodulehekülg) 1.3. Pealinn Norra pealinn on Oslo asub Kagu-Norras (vt joonis 3), kus elab 647 676 elanikku (jaanuar 2015 seisuga). Oslo on eelkõige Euroopa tähtis merendusteadmiste keskus. Linna asutas 1048. aastal kuningas Harald III. Hetkel valitseb Norra riiki kuningas Harald V ning riigis kehtib konstitutsiooniline monarhia. (Välisministeeriumi kodulehekülg) 1.4. Rahaühik Norra rahaühik on Norra kroon, NOK. 1 kroon = 100 ööri. Vahetuskurss: 1 EUR ~ 9,6810 NOK (07.01.2016) (SEB kodulehekülg) 3 2. RIIGI RAHVASTIK 2.1
113333 Faktor 1 2 3 Grupp xi xi^2 xi xi^2 xi 1 59 3481 8 64 48 2 26 676 58 3364 9 3 71 5041 62 3844 94 4 76 5776 48 2304 1 5 46 2116 26 676 41 6 48 2304 39 1521 7
TAANI KUNINGRIIK Geograafia referaat Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................ 2 ÜLDISELOOMUSTUS....................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED.................................................................................................................................. 3 GEOGRAAFILINE ASEND................................................................................................................. 3 .................................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED......................................................................................
Tööjõukulud 6 897 689 7 013 213 4 284 205 Amortisatsioonikulud 1 381 384 1 701 581 1 672 836 Muud kulud 3 013 729 2 450 832 1 856 764 Brutokasum (-kahjum) 2 293 539 1 967 556 2 980 972 Turunduskulud kokku 1 013 057 851 964 661 885 Transpordikulud 47 507 36 676 4 560 Mitmesugused bürookulud 0 0 2 993 Lähetuskulud 0 0 6 941 Tööjõukulud 610 395 482 827 362 871 Reklaamikulud 316 436 285 960 250 017 Muud 38 719 46 501 34 503 Üldhalduskulud kokku 2 029 497 2 304 626 1 994 134
Paikuse Põhikool BMW Referaat Koostas: Karl Madis 9.a Sisukord: AJALUGU Enne II maailmasõda...................................................................................................................3 II maailmasõda............................................................................................................................4 II maailmasõja tagajärjed............................................................................................................4 Sõjajärgne ajalugu.......................................................................................................................5 Rover..........................................................................................................................................6 Uus disain...................................................................................................................................7 Tootm...
ainult „ütleme midagi edasi kuhugi kunagi kellelegi“ vaid sellel on selge sisu ja suunitlus. Kas kõiki neid allikaid vaatasid paberil? Kui midagi netist, siis võiks lisada vastavad lingid, panen ühe suvalise näite. Ma kõiki vormistausasju siin ei vaadanud Agenti, P.A. Corporate Communication. 5-th ed. Boston: McGraw-Hill/Irwen, 2009, 313 p. Kasutatud 01.01.2016 http://www.tipatapa.ee Bovée, C.L, Thill, J.V. Bisness Communication Today. 4th ed. New York: McGraw-Hill, 1995, 676 p.7. Braedyn, A.M. Effective Organizational Cock, G., Witte, K., Nieuwkerke, S. (1998). Effective Communication within the Organization. Drenth, P.J.D., Thierry, H., Wolff, C.J., Handbook of Work and Organizational Psychology (pp387-400). Hove: Psychology Press Ltd. Fiske, J. Introduction to Comminication Studies. 2nd ed. London; New York: Routledge, 1996, 1997, 203 p. Grunig, E.J. (1992). Exellence in Public Relatsions and Communication Management.
KMH ja KSH · Direktiiv 85/337/EMÜ - teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 97/11/EÜ (millega muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) · Direktiiv 2003/35/EÜ (millega muuhulgas muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega KMH ja KSH · DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 2003/35/EÜ · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) IPPC IPPC eesmärgid: · kaitsta keskkonda kui tervikut; · võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika; · vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise; · tõsta käitaja va...
Hiina 3500 eKr Usundid: Taoism, konfutsianism ja budism. Taoism õpetus maailma kulgemisest ja sellest avalduvast väest. Konfutsianism õpetus inimese ja ühiskonna harmooniast ja selle saavutamisest. · Esimesed linnad tekivad 3500 a eKr. · Hiinlased leiutasid paberi, püssirohu, portselani, kirja trükikunsti, tindi jms. · Hieroglüüfkiri (2000 märki) arenes välja piltkirjast. · Hiina sai nime Qini dünastia järgi. · Hiina kunsti ja kultuuriõitseaeg oli Hani dünastia ajal. · Kultuuris ja kunstis austatakse väga traditsioone. · 10 000 Zifengi entsüklopeediat · Tangi dünastia naised riigiametites, tarbekunsti õitseaeg. Arhitektuur SUUR HIINA MÜÜR Kiviehitis, mida ehitati 3. saj eKr 15. saj Rajati põhjapiiri kaitseks rändhõimude sissetungi eest. Mõõtmed: 3460 km pikk (alguses 5000 km); 8-16 m kõrge; 6-15m lai Vahitornid ja kantsid iga 3000m järel. Müüri pealt kulgeb tee. Väravad. Ehitatud sav...
Minu aravates üks väga oluline asi, mis paneb inimesi töötasude üle nurisema, on võrdlemine Eestit meie põhjanaabritega. Ei ole kunagi reaalne mõelda, et me jõuame järele suurtele heaolu riikidele ning saame kõigile samasugust töötasu maksta nagu saavad inimesed Norras või Soomes. Meil tasuks endid võrrelda ikka nende naabritega, kes enamvähem samal tasemel meiega on. Näiteks Läti või Leeduga. Eesti keskmine palk on SEB Balti majapidamiste analüüsi kohaselt 865, Lätis 676 ja Leedus 630 eurot. Eelmise aasta lõpus kasvasid palgad Eestis aastatagusega võrreldes 6,3 protsenti, Lätis oli palgakasv sama ajaga 4,5 ja Leedis 2,5 protsenti, seega on keskmise palga vahe Eesti ja lõunanaabrite vahel viimase aastaga suurenenud. Paraku on aga inflatsioon mulluse palgakasvu suures osas ära söönud. Reaalpalgad tõusid SEB hinnangul Eestis eelmisel aastal 2,1 Lätis ainult 0,1 protsenti. Leedus
· 724 eKr Mängude kavva lisandus teine võistlusala kahe staadioni pikkune diaulos (384,54 m). · 720 eKr Kavva võeti pikamaajooks dolichos (724 staadioni). · 708 eKr Võistluskavva lisandusid maadlus ja pentatlon (kaugushüpe, odavise, staadionijooks, kettaheide, maadlus). · 688 eKr Olümpiamängude kavva võeti rusikavõitlus. · 680 eKr 24. olümpiamängude kavas olid esmakordselt võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel. Neid peeti Pelopsi auks. · 676 eKr Olümpiamängud omandasid ülekreekalise (panhellenilise) tähtsuse. · 650 eKr Alustati Olümpia vanima ehitise, Hera templi (Heraion) rajamist. · 648 eKr 33. mängude kavva lisati pankraation, mis ühendas rusikavõitluse ja maadluse. Võisteldi seni, kuni üks vastastest andis alla või muutus võitlusvõimetuks. · 632 eKr Võistlusi hakati korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu võistlesid noored ainult jooksus ja maadluses.
Parapähkli tuumad sisaldavad lisaks õlile proteiine millest väärtuslikemad on seleenproteiin, metioniin jt. Seleeniproteiine peetakse looduslikeks antioksüdantideks - raku vananemist pidurdavateks aineteks. 100 g parapähkleid sisaldab ligi 1500 mikrogrammi seleeni. Inimene vajab päevas 300-350 mikrogrammi seleeni, seega piisab tema seleenivajaduse katmiseks ühest parapähklist päevas. Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Vesi 3,5 Kalorid 676 Rasvad 66,2 Valgud 14,3 Süsivesikud kokku (imenduvad) 12,8 (3,8) Tüüpiline tk kaal (g) tk= 4g Pildil Brasiilia pähklid Pekaanipähkel Pekaanipähklil on kõrge tsingi ja B1 vitamiini sisaldus. Tsink on vajalik näiteks luude moodustumiseks ja lihaste töö juhtimiseks. Vitamiini B1, mida nimetatakse ka tiamiiniks kasutab meie keha süsivesikute lõhustumiseks ja sellega seoses ka närvirakkude normaalseks
BAYERISCHE MOTOREN WERKE AG Tallinn 2013 1 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 AJALUGU............................................................................................................................................4 Enne II Maailmasõda........................................................................................................................4 II Maailmasõda.................................................................................................................................5 II Maailmasõja tagajärjed.......................................................................................................
AKTIVA KOKKU 2015 3 986 6 068 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 1 376 676 Lühiajalised kohutused kokku 0 1 376 676 Pikaajalised laenud, kapitalirent 0 0 Muud pikaajalised võlad Tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest 0 0 Pikaajalised kohustused kokku 0 0 0 17
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) KIIRPUHASTUS OÜ ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) TULEOHUTUSJUHEND ___________________________ (ametikoht) 1. ÜLDOSA Käesolevad tuleohutusnõuded on kohustuslikud täitmiseks kõigile ettevõtte töötajatele. 2. TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE Sissejuhatav ja esmane tuleohutusalane juhendamine Sissejuhatava ja esmase tul...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
