1| 672 669/673(99%) 671/673(99%) 1/673(0%) Macaca mulatta Reesusmakaak ref|XP_003898392.1| 672 665/689(97%) 671/673(99%) 1/673(0%) Papio anubis Anubis baboon ref|XP_004044543.1| 689 649/673(96%) 667/689(96%) 16/689(2%) Dasypus novemcinctus Üheksavöölane ref|XP_004468468.1| 672 649/673(96%) 657/673(97%) 1/673(0%) Mustela putorius furo Tuhkur ref|XP_004753519.1| 671 649/673(96%) 658/673(97%) 2/673(0%) Ceratotherium Valge simum simum ninasarvik ref|XP_004422245.1| 671 651/673(97%) 659/673(97%) 2/673(0%)
MINU GARAAZ Tungraud 62.- akulaadija-starter 240.- tasakaalustuspink 3780.- garaazhikraana 1T 189.- Kuumaõhuföön 113.- 2-post tõstuk 4T 5028.- Akutrell 175 .- Nurklihvija 119.- Vanaõli vaakumkoguja 671.- Löökmutrikeeraja 79.- Kogu maksumus: 10456 .- Kliendid on rikkad ja vaesed mõlemad, kuna teenused on soodsate hindade eest. Autosid remonditakse ainult saksa autosid nt: Bmw, Audi, Opel, Volkswagen, Mercedes-Benz. Tulevikuplaanideks on täiustada töökoda ja rakendada suuremaid sissetulekuid toovat töid.
03.08]]) 46 314 736 ; · 76,9 ./²; · - (UAH, 149); · - UTC +2 ( +3); · ae pe ep, ecp; 1 316 893 . -- 603,7 . ², 5,7 % 0,44 % . . : 1 355 ( -- 1 056,5 ; -- 249,5 ; -- 49 ). - , , . 60 % ( ) . - , -- - . a , 1 2006 , 458 , 884 28564 . -- . : , , , , , , , , , , . , . 16 17 . (37 % ). 1 2008 46 314 736 , 31 643 316 -- 14 671 420 -- . (2001 ): (77,8 %), (17,3 %), (0,6 %), (0,5 %), (0,5 %), (0,4 %), (0,3 %), (0,3 %), (0,3 %), (0,2 %), (0,2 %), (0,2 %), (0,2 %) . , , , . , , . : , 24 , -- -- 27,6 (2006) 169 . 800 , 30 : - , «», - « », , , , , - , . - . -- . -- . 2007 . ( ): · (175 ), · (156), · -- (72),
Rahvaarvud maakondades Maakond Rahvaarv vahe Harju maakond 555 566 469 801 Hiiu maakond 8 394 -77 371 Ida-Viru maakond 146 283 60 518 Jõgeva maakond 30 671 -55 094 Järva maakond 29 940 -55 825 Lääne maakond 23 810 -61 955 Lääne-Viru maakond 58 806 -26 959 Põlva maakond 27 028 -58 737 Pärnu maakond 81 428 -4 337 miinimum Rapla maakond 34 442 -51 323 Saare maakond 30 966 -54 799 Tartu maakond 150 139 64 374 Valga maakond 29 498 -56 267 Viljandi maakond 46 702 -39 063
, , , , , , , , , , (). - , , . 60 % ( ) . - , -- - . : -, . · · · · - 24 , 2 ( ) -- . 490 , 118 , 29906 (458 , 884 28564 ), 10281 ( 1 2006 ). · , 1 2006 , 458 , 884 28564 . · -- . · : , , , , , , , , , , . · , . · 16 17 . (37 % ). 1 2008 [9] 46 314 736 , 31 643 316 -- 14 671 420 -- . (2001 ): · (77,8 %), · (17,3 %), · (0,6 %), · (0,5 %), · (0,5 %), · (0,4 %), · (0,3 %), · (0,3 %), · (0,3 %), · (0,2 %), · (0,2 %), · (0,2 %), · (0,2 %) , , 1989 , . 2001 , . 2001 . . , , , . , , [11]. : , 24 , -- -- 27,6 [12] , , , - , 20-30 (
! ! ! ! ! +$+*,->)&&& +$++?(*F"!*+&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&O& MN$">$+!-!?#?+?+!&E#)$+?#!&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&P& ! KN$">$+!-!?#?+?&:-#$$!$,"&& KNM&A""!?)&>$$B$#?&("&EF$+,-%%"#?&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&Q& KNK&">$+!-!?#?+?&A""!?)&D$B*+?#?&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&MM& ,-,,*AD!?&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&MO& ,"+*!"!*)&"##$,")&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&MR& ! ! ! %! ! ! +$++?(*F"!*+& ! 34+56-!7,-.-,+8!9:4(-,:!;.-,!/(/0(-!+-;+0(-+*:0.-,!-++/.0?!! ! @A(-71(B+-!,CC-!7/!,770.0!D*:-,7,(1(-(!):17-77):1:-(0!=9,,(0!*::4::-67//+!;+!9:4.-(!67>,+?!! ! D*:-,7,(1(-(! E71:...
Iraan Nimi Lipp & Vapp Kaart Üldinfo Pealinn Teheran Rahvaarv 66 429 284 Pindala 1,636 miljonit km2 maad 12 000 km2 vett Naabrid Aserbaidzaan, Armeenia, Türgi, Iraak, Türkmenistan, Afganistan, Pakistan Maakondlik kaart Loodusolud Madalaim punkt Kaspia Meri 28 m Kõrgeim punkt Kuhe Damavand 5 671 m Looduslikud ohud Perioodilised põuad, Üleujutused, Liivatormid, Maavärinad Loodusolud Kliima Kuiv, poolkõrbeline. Suvine temperatuur on harva üle 29°C. Loodusvarad Nafta, Maagaas, Kivisüsi, Kroom, Vask, Rauamaak, Plii, Mangaan, Tsink, Väävel
Soome-ugri rahvad Eestis Valdavalt on soome-ugri rahvad siia tulnud pärast Eesti Vabariigi okupeerimist Põhiliselt 1959-1970 Miks on kadunud soome-ugri keel? · Venestamine oli kiire,tulijate lapsed enam oma rahvuskeelt ei oska. Eestis elavate soome-ugri rahvaste arv rahvaloenduse andmetel RAHVUS 1959 1970 1979 1983 Soomlased 16 699 18 537 17 753 16 622 Karjalased 295 671 773 881 Isurid 366 181 228 306 Ungarlased 30 111 191 241 jne. Kasutatud materjal Wikipedia.org
Valgevene põhiliseks plussiks on soodne geograafiline asend, Lisaks 21. sajandi alguse poliitiline ja majanduslik stabiilsus, üsna hästi säilinud tootmissektor, kvalifitseeritud ja odav tööjõud ning suhteliselt madal kuritegevuse määr. Pindala on 207 600 km2 2009. aasta 1. jaanuari seisuga oli rahvaarv 9 671 400 inimest. Tihedus on 47 in/km2 kohta Keskmine eluiga on 70,2 aastat Sündimus on 9,7, imikusuremus on 6,4 72% rahvastikust räägib vene keeles Suurimad linnad on Minsk, Brest, Homiel, Hrodna, Mahilou ja Viciebsk. Valgevene majanduse peamine haru on tööstus, peamiselt masinatööstus, metallurgia aga ka sõjatööstus. Valgevene peamised tootmisharud on traktorid, veoautod, mootorrattad, televiisorid, külmikud, raadiod, väetised ja
) 10. . ., . . : . / . . . , . . . .: , 2002. 11. : [ ]. (http://www.i-u.ru/biblio/archive/nesh_prava/00.aspx) 12. . // . : [ ]. (http://rchgi.spb.ru/Izdat/Chrstian/EC3.html) 13. : [ ]. (http://www.washprofile.org/ru/node/5088) 14. , , // . 1995. - 3. . 27. 15. : / . . . . . . .: , 2001. 671 . 16
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Hermes Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Hermese tutvustus.............................................................................................. 4 1.1Hermes teaduses........................................................................................... 4 1.2Hermese järeltulijad....................................................................................... 4 1.3Hermese sünnilugu......................................................................................... 5 1.4Hermese leiutised........................................................................................... 6 1.5 Hermese sümbolid........................................................................................ 6 1.5Hermes, kas hea või halb?...................
· Dünastiaeelne aeg (enne 3100 ekr) · I-II dünastia e. Thinise ajajärk (3100-2800 ekr) · III dünastia algab Vana Riik (2800-2300 ekr) Alam- ja ülem-Egiptuse ühinemine, pealinn Memphis · XI-XIII dünastia Keskmine Riik (2100-1800 ekr) Egiptusesse tungivad Hüksoslaste hõimud · XIV-XX Uus Riik (1600-1100 ekr)pealinn Teeba · 1000-670 liibüa palgasõdurite, seejärel etiooplaste võimu all · 671 assüürlaste võimu all · 663-525 saiidid, siis pärslased · 332 Aleksander Suur · A. 30 ekr roomlased KUNSTIKAANONITE VÄLJAKUJUNEMIST MÕJUTAS · Iseloomulik kuulekus vaarao ja jumalate ees · ,,Vaarao ongi jumal" · Usk hauatagusesse ellu *Kunstikaanonid on ühe kultuuri kunstis välja kujunenud põhimõtted ja kokkulepped, tõekspidamised, mida püütakse säilitada ja järgida ARHITEKTUUR VANA RIIGI AJAL
5 ( a · 10 ) , m 2 m /kg ioon, 3 kg/m gia, mJ 0 7,5 671 0,038 1,8 polüstürool 7,5 12,0 487 0,057 2,4 12,0 16,0 350 0,07 5,2 16,0 - 20,0 292 0,09 81,7 Plahvatussohtlikud tolmud Tolmuõhu segu plahvatus on eksotermiline protsess, mis toimub väga suurel kiirusel ning suure hulga gaasiliste põlemissaaduste tekkega. 1.klass kõigeplahvatusohtlikumad tolmud, nende alumine
sisenevat õhku, võimaldades põletada rohkem kütust, mis omakorda suurendab pöördemomenti ja seega ka võimsust. Rootstüüpi kompressor on ehituselt lihtne ja seetõttu ka odav. Selle leiutasid vennad Roots'id 19. saj keskel, algse eesmärgiga suunata kaevandustesse värsket õhku. 1930 aastatel võttis GMC selle kasutusele oma diiselmootorites, et aidata heitgaase silindrist välja puhuda. Üks levinumaid mudeleid on 671, mis algselt tähistaski 6 silindrist diislit, millel iga silinder 71 kuuptolli. Kokku siis 6 korda 71, ehk 426 cid, 7 liirit. Hotrodderid hakkasid seda GMC ("Jimmy") blowerit kasutama u. 40'ndate lõpus. Kuna kasutati katseeksituse meetodit, siis olid mootori purunemised detonatsiooni tõttu sagedased. 60'ndatel oli juba teatud töökindlus ja kogemus saavutatud ning alates 80'ndatest on massiliselt kasutusel. Teadupärast on mootor õhupump
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TOLEREERIMISE JA MÕÕTETEHNIKA PRAKTILISED ÜLESANDED LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KMI 21 Juhendaja : lektor Juhan Tuppits Esitamisekuupäev Üliõpilase allkiri Õppejõu allkiri Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr 1 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga. Detail nr 37. Töö käik: 1.Mõõdan silindri läbimõõdu nihikuga. Saadud mõõde on seade mõõde. 2.Valin sobiva liikumatu mõõtevarda, keeran selle mõõteriista keresse nii, et siseindikaatori silindrisse asetades näitab indikaator ühte täispööret. 3.Sean siseindikaatori seadmemõõtme nulli. 4.Mõõdan silindrit k...
referaat Tseesium Sisukord Elemendist üldiselt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 Ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 3 Omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 4 Leidumine looduses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 Kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 Andmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 5 Lihtaine saamine . . . . . . . . . . . . . . ...
varad muuta rahaks ja tasuda lühiajalisi kohustusi . 5.1 Maksevõime üldine tase Maksevõime üdine tase näitab , mitu korda peab ettevõtte käibevara ületama lühiajalisi kohustusi ning kasutatakse valemit: ,(5.1) Alljärgnevate arvutuste jaoks vajalikud andmed on välja toodud aastaaruande bilansist lisas 2. 2010. aasta üldine maksevõime tase: Käibevara: 6 671 411 kr Lühiajalised kohustused: 4 026 461 kr 2009. aasta üldine maksevõime tase: Käibevara: 8 363 221 kr Lühiajalised kohustused: 6 206 039 kr 2009. aasta näitaja 1,35 on rahuldav ja 2010. aasta maksevõime taseme näitaja on 1,66 ehk hea. Kuid üldiselt peetakse maksevõime üldise taseme näitajat 1 ja 2 vahel peetakse optimaalseks. 9 5.2 Likviidsuse tase
Liid Elan Koh Linn uma ike t a arv Pilleriin Tamm Saksamaa 3 Berli Berli 1 439 in in 100 1 Ham Ham 2 769 burg burg 117 1 Mün Baie 3 330 chen ri 440 Nord rhein 1 4 Köln - 000 West 660 falen Fran kfurt Hess 671 5 am en 927 Main Bade n- Stutt 600 6 Würt gart 068 temb erg Nord Düss rhein 586 7 eldor - 217 f West falen Nord Dort rhein 581 8 mun - 308 d West falen Nord rhein Esse 576 9 - n 259
Riigi rahvastik Indias on oma 1,2 miljardi elanikuga riikide reastuses rahvaarvu alusel teisel kohal. Ainult Hiinas elab natuke rohkem inimesi. Kolmas koht jääb juba oma rahvaarvult kaugele maha. Tegemist on rahvaarvult väga suure riigiga. (India) India rahvastiku muutus miljardites 1.8 1.6 1.4 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 Joonis 1 India rahvaarv on 1950 ja 2050 aasta vahel palju tõusnud (vaata ka Joonis1). 1950 ja tänapäeva vahel on kasvutempo olnud nagu mujalgi arengumaades väga kiire. Tulevikus hakkab see juba pisut langema, kuna sündide arv on juba langemas. India iive on positiivne. See on 1.51%. Enamuse iibest moodustavad sünnid. Rändesaldo on suhteliselt 0 lähedane. Paljud rändavad Indiast arenenumatesse maadesse, kuid samuti rännatakse palju ka vähemarenenud maadest Indiasse. Samuti paljud, kes kord on välja rännanud lähevad Indiasse tagasi. (International Data Base) Sündimuse üldkordaja o...
s s sioon( k u e arv e arv saldo k iive u muutus () () ) iive(%) kasv(%) (tuh) (tuh) (tuh) (tuh) (tuh) Peruu 19,4 5,9 -3,2 1,35 1,03 568 173 -94 394 301 134 Maailm 19,3 8 1,13 1,12 189 55 671 78 519 77 529 Lõuna- Ameerik a 18,1 6,2 -0,4 1,19 1,15 7 229 2 469 -175 2 760 4 585 Rahvaarv kasvab kui sünnib palju lapsi ja ka laste suremus on samal ajal madal, kui keskmine eluiga on kõrge või kasvab ning sisseränne on suur. Rahvaarv hakkab kahanema siis kui on palju surmasid ja ülekaalus on väljaränne ning sündimus langeb.
38740 2476 0,37 1394302 89112 13,2 1094019 69921 10,3 493366 31532 4,69 152428 9742 1,43 1867 119 0,02 10511621 671815 100 996. aastal ehitus maksma 4 743 040,6 EEK, Vorm 3 ndades oleks see teinud 10 511 621 krooni ehk 671 815 eurot. hinnaindeks võrreldes 1996. aastaga on 217,63%. emaks 18%, 2012 on käibemaks 20%.
5 30 28 13.5 5.77 577 11 0.5 22 29 14 5.88 588 12 0.5 24 30 14.5 6 600 10 0.5 20 31 15 6.1 610 8 0.5 16 32 15.5 6.18 618 10 0.5 20 33 16 6.28 628 7 0.5 14 34 16.5 6.35 635 6 0.5 12 35 17 6.41 641 7 0.5 14 36 17.5 6.48 648 5 0.5 10 37 18 6.53 653 7 0.5 14 38 18.5 6.6 660 6 0.5 12 39 19 6.66 666 5 0.5 10 40 19.5 6.71 671 7 0.5 14 41 20 6.78 678 6 0.5 12 42 20.5 6.84 684 6 0.5 12 43 21 6.9 690 6 0.5 12 44 21.5 6.96 696 6 0.5 12 45 22 7.02 702 5 0.5 10 46 22.5 7.07 707 6 0.5 12 47 23 7.13 713 8 0.5 16 48 23.5 7.21 721 7 0.5 14 49 24 7.28 728 6 0.5 12 50 24.5 7.34 734 9 0.5 18 51 25 7.43 743 8 0.5 16 52 25.5 7.51 751 10 0.5 20
130,2 111,6 18,6 12,4 64,4 337,2 0,40 0,34 225,4 51,7 14,1 9,4 58,2 358,7 0,66 0,15 216,5 53,0 17,7 8,8 43,6 339,6 0,61 0,15 221,5 54,3 18,1 9,0 58,8 361,7 0,61 0,15 260,4 41,7 13,9 6,9 59,8 382,8 0,71 0,11 954 880 671 268 1125,72 1038,40 791,78 316,24 Sortimendid % Prognoositav tulu paberipuu küttepuu jäätmed kokku palk peenpalk paberipuu küttepuu 0 0 0 0 0 0 0 0
armatuur jt). Mehaanilised põhiomadused, T=20 C Material Voolavuspiir Tugevuspiir Katkevenivus y (REH), MPa u (Rm ), MPa , : 3 270 420 25 SFS: FORM300H 998 671 34 Keemiliste elementide sisaldus, %: 3 () ( =0.14...0.22, Si=0.05...0.17, Mn= 0.4...0.65) FORM300H (SFS) (C=0.12...0.20, P>0.03, S>0.035, Si> 0.17, Mn=0.3...0.6) Hinnete võrdlus, leht tonnides: 3 () = 36050 517 FORM300H (SFS) = 520$ 464 4)20 () - GS-25CrMo4 (SFS). Kasutusvaldkond: Legeeritud konstruktsiooniteras Kasutatakse käigukasti hammasrattaste tootmisel. Mehaanilised põhiomadused, T=20 C
1,732 1,732 856 856 984 984 1,202 1,202 575 575 1,770 1,770 671 671 26,638 36,474 1,304 4,027 5,114 11,168 22,668 107,393 384 Jaanuar Result 1000 .. 1500 1500 .. 2000 200 .. 400 2000 .. 400 .. 600 600 .. 800 800 .. 1000 818 818 1,617 1,617
D. Jewitt, E. Danielson, XIV Adrastea 129 0,3 20 1979 Rõngas Gossamer 1979 129 850000 V Amaltheia E. Barnard, 1892 181 0,5 196 XV Thebe S. Synnott, 1979 222 0,7 100 I Io G. Galilei, 1610 422 1,8 3630 1,2 II Europa G. Galilei, 1610 671 3,6 3138 0,7 III Ganymedes G. Galilei, 1610 1070 7,2 5262 2,0 IV Callisto G. Galilei, 1610 1880 16,7 4800 1,5 XIII Leda C. Kowal, 1974 11100 240,0 16 VI Himalia C. Perrine, 1904 11480 250,6 186 X Lysitheia S. Nicholson, 1938 11720 260,0 36 VII Elara C. Perrine, 1905 11740 260,1 76 XII Ananke S
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Kultuuriteaduste ja Kunstide Instituut Feministlik kirjandusteooria Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1. Ajalugu............................................................................................................................................. 4 2. Feminism.............................
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 12 730 173 11 946 116 Aruandeaasta kasum 2 186 095 1 784 057 Omakapital kokku 17 336 268 16 150 173 Kohustused ja omakapital kokku 25 530 296 23 345 360 Kasumiaruanne (skeem 2) Lisa 2006 2005 Müügitulu 11,13 33 627 055 29 575 671 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 14 29 131 954 25 639 673 Brutokasum 4 495 101 3 935 998 Üldhalduskulud 15 2 006 091 1 985 589 Põhivarade kulum 5 1 615 179 1 376 703 Muud äritulud 16 193 700 197 313 Muud ärikulud 17 68 944 21 158
LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi: klass: Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Alam-Egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Ülam-Egiptuseks. Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia, mis tähendab kullamaad. Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud. Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes , kes oli valitseja. See toimus umbes 3000 a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana riik , mis eksisteeris aastatel u 2650-2100 2. Keskmine riik , mis eksisteeris aastatel u 1950-1650 3. Uus riik , mis eksisteeris aastatel u 1550-1075 Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg oli Vana riigi perioodil. Keskmise riigi ajajärgul oli riigi riigi juhtimi...
56 € 1.20 € 4/10/2013 MiniMart Leib 592 434.61 € 0.78 € 3/28/2013 MegaMart Leib 616 442.62 € 0.78 € 3/22/2013 MegaMart Küpsised 243 444.20 € 2.00 € 2/8/2013 MiniMart Piim 392 445.00 € 1.20 € 3/10/2013 MegaMart Leib 622 446.93 € 0.78 € 4/11/2013 MegaMart Küpsised 251 458.83 € 2.00 € 3/16/2013 FoodMart Leib 671 492.61 € 0.78 € 3/12/2013 MiniMart Küpsised 264 493.15 € 2.00 € 3/22/2013 MiniMart Leib 728 534.45 € 0.78 € 4/4/2013 SuperMart Küpsised 308 550.70 € 2.00 € 4/21/2013 SuperMart Leib 796 559.54 € 0.78 € 3/9/2013 MegaMart Leib 800 571.23 € 0.78 € 2/17/2013 MegaMart Leib 807 576.23 € 0.78 € 1/26/2013 MiniMart Pasta 264 588.98 € 2
2 Interneti kulud 23 23 23 23 23 3 23 23 23 23 2 6 6 2 Kulud kokku 4 407 2 681 2 676 2 671 2 661 1 2 666 671 2 681 2 691 Lõppjääk 353 285 2 208 4 187 6 556 8 10 509 11 11 578 11 804 Puhkemaja 8 1 2 171 Puhkemaja 3.4. Kasumiprognoos Jaotamata kasum 1 aasta lõpuks on -23 162 ning 2 aasta lõpuks on 4 047. Kasumiprognoos välja toodud tabelis 13.
1/1/2010 7 15 148.50 6 6 10/16/2006 825 62 2,000.00 6 6 10/11/2005 140 26 2,106.10 6 6 10/17/2011 14 2 69.90 4 6 4/12/2010 866 2 643.50 1 6 2/12/2009 2 11 1,199.50 5 5 6/1/2003 1191 110 4,291.40 5 3 4/12/2010 671 1 598.20 6 4 4/12/2010 1095 12 867.10 5 7 4/1/2006 40 53 319.40 5 6 7/1/1998 38 15 8,778.40 2 7 11/20/2001 35 111 2,969.90 5 6 1/1/2010 35 14 462.50 3 5 2/12/2011 1 1 35.80 3 5 5/2/2000 607 75 4,873
9.13 Source of data Eurostat GEO/TIME 2003 2004 Belgium 10 355 844 10 396 421 Bulgaria 7 845 841 7 801 273 Czech Republic 10 203 269 10 211 455 Denmark 5 383 507 5 397 640 Germany 82 536 680 82 531 671 Estonia 1 356 045 1 351 069 Ireland 3 964 191 4 028 851 Greece 11 006 377 11 040 650 Spain 41 663 702 42 345 342 France 61 864 088 62 292 241 Croatia 4 442 744 4 441 733 Italy 57 321 070 57 888 245
Egiptus Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Egiptuse geograafiline asend ja loodusvarade rohkus tingisid tema eraldatuse teistest rahvastest. See kaitses kallaletungide eest, aga ühtlasi pidurdas ka ühiskonna arengut. Tänu eraldatusele kujunes Egiptuses välja täiesti omanäoline kõrgkultuur. Selles olid tähtsal kohal vana säilitamine. Võib öelda, et Egiptus oli kultuurina suunatud minevikku. Eeldünastiline periood 5000 3000 V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähe kihistunud põlluharijate asulad. IV aastatuhande teisel po...
Harilik kuusk. Puud ja põõsad. Dendroloogiline abimaterjal enamlevinud Eestimaa puude ja põõsaste kohta. [http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik_kuusk.htm] 3.04.2011. Harilik Mänd. Eesti taimed. [http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/mand.htm] 30.03.2011. Kaevats, Ü. 1992. Eesti entsüklopeedia, 2. trükk, VI köide. Kirjastus ,,Valgus". 704 lk. Kiviste, M. 2008. Puidu omadused. Konspekt. EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituut. 54 lk. Laas, E. 1967. Dendroloogia. Kirjastus ,,Valgus". 671 lk. Mänd. Väärispuit OÜ. [http://www.vaarispuit.ee/puuliigid/1-puuliigid/49-maend.html] 30.03.2011. 14 Tamm, Ü. 2001. Mänd vastupidavuse sümbol. Eesti Loodus. 1/2001. Vaher, L. 2008. Jugapuud meil ja mujal. Eesti loodus. 2/2008. 15
25g kiudained 1,1g 0,5g 2,4g naatrium 0,16g 0,08g 6,0g sool 0,41g 0,20g Ei sisalda kunstlikke toiduvärve, lõhna-ja maitseaineid ega säilitusaineid. Hoida jahedas ja kuivas kohas Mars Eesti OÜ Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn Tel. 671 0361 Netokaal: 47g Parim enne: 24/03/2013 PA34 03.52 Emulgaator-sojaletsitiin-E322 Kõrval mõjud pole teada. Ei oska soovitada ega mitte soovitada. 5.Puljongi pulber/kuubikud Puljong Gallina Blanga Peekonipuljong. Dehüdreeritud toode. Koostis: Sool 55%. Lõhna- ja maitsetugevdajad (E621, E631) Maisitärklis. Taimne rasv. Maltodekstriin. Taimne valguekstrakt(sis soja).Lõhna- ja maitseained, suitsu lõhna- ja maitseaine (sis soja , piima) Toiduvärv (E150d). Pärmiekstrakt.Küüslauk
Vulkaaniline aktiivsus esines saarel 4000-5000 aastat tagasi. Saare kõrgeim tipp on saare edelaosas asuv Janida mägi 807 m.[4] Gran Canaria ehk koerte saar on suuruselt kolmas saar arhipellaagis, pindalaga 1560 km 2. Suur osa saarest moodustus Miotseenis, 14-9 miljonit aastat tagasi. Saare kõrgeimaks tipuks on Pico de Las Nieves 1949 m.[5] Suuruselt neljas saar on Lanzarote. Saare vanuseks loetakse 15 miljonit aastat ja saare kõrgeimaks tipuks on Penas del Chache 671 m.[13] La Palma on Kanaari saarestiku suuruselt viies saar ning asub saarestiku loodeosas. Kõrgeimaks tipuks on Los Muchachos 2426 m. Saarel asub ka kuulus Roque de los Muchachos observatoorium.[11] La Gomera asub Tenerifest läänes ning on suuruselt kuues saar arhipellaagis. Saare üheks omapäraks on sealsete elanike kasutatav vilekeel silbo. Saarel asub ka Garajonay rahvuspark. [10] El Hierro on arhipellaagi suurtest saartest seitsmes. Saar moodustus umbes 1.2 miljonit aastat
1999 28 114 5 009,80 6 1.01.2010 7 15 148,50 6 16.10.2006 825 62 2 000,00 6 11.10.2005 140 26 2 106,10 6 17.10.2011 14 2 69,90 4 12.04.2010 866 2 643,50 1 12.02.2009 2 11 1 199,50 5 1.06.2003 1191 110 4 291,40 5 12.04.2010 671 1 598,20 6 12.04.2010 1095 12 867,10 5 1.04.2006 40 53 319,40 5 1.07.1998 38 15 8 778,40 2 20.11.2001 35 111 2 969,90 5 1.01.2010 35 14 462,50 3 12.02.2011 1 1 35,80 3 2.05.2000 607 75 4 873,10 5 20.11
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut ARSTI TÖÖERGONOOMIA, MÕJU TERVISELE Referaat keskkonna- ja töötervishoius Koostaja: Jaak Timberg Tartu 2010 SISUKORD Referaat keskkonna- ja töötervishoius.................................................................................... 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 FÜÜSILINE KOORMAMINE...................................................................................................4 Raskuste teisaldamine.............................................................................................................4 Pipeteerimine...............
kolme maakonda (Järva, Viljandi ja Pärnu maakond). Enne Ürgvõrtsjärve väljavoolu avanemist Peipsi järve oli Navesti jõgi Ürgvõrtsjärve väljavooluks. Navesti jões võib leiduda kuni 18 kalaliiki, nende seas jõeforell, haug, särg, teib, turb, säinas, latikas, luts, ahven ja kiisk. (vikipeedia.ee) 15 SOOD Viljandimaa suurimad sood (ha) Soosaare soostik 12 671 Kuresoo 10 847 Ördi 7 154 Parika 3 420 Valgeraba 3 379 Meleski 2 756 Kohvisoo 15501 Õisu 1 454 Halliste 1 148 Leie 1 137 Umbsoo 910 Kõksa 904 Pahuvere 875 Veelikse 868 Napsi 851 Raudna 821 1koos Valgamaal asuva lõunaosaga 1871 ha Soosaare soostik asub Võrtsjärve nõo põhjaosas Navesti ja Põltsamaa jõe vahelisel lainjal tasandikul, pindala on 12 670 ha, lisaks 1460 ha soosaari. Soostiku moodustavad
säästukaarte on üle 310 000. Allahindlused ja sooduskampaaniad annavad Säästukaardi omanikule hea võimaluse säästa koheselt igapäevaostudelt sadu kroone kuus. 2.3. ETK laod Logistikakeskuse Tallinna külmladu Kalda 7c, Tallinn 11625 Logistikakeskuse keskladu Assakul Uus-Suti maaüksus Rae küla, Rae vald 75301 Harjumaa Logistikakeskuse Tartu külmladu Ravila 51, Tartu 51014 2.4. ETK jurdiiline aadress Eesti tarbijateühistute keskühistu Kalda 7c, 11625, Tallinn Tel: 671 0500 www.etk.ee 3. MAXIMA Maxima missiooniks on pakkuda oma klientidele maksimaalset kasu, rahuldades nende igapäevaseid vajadusi laiatarbekaupade järele. Nende plaanide elluviimine on võimalik vaid juhul, kui saavutavad oma ostjale, töötajale,partnerile ja üldsusele orienteeritud eesmärgid. Ühine püüdlus nende eesmärkide poole on see, mis neid hingestab, toetades organisatsiooni elulisust ja tervet konkurentsivaimu.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool terviseõenduse eriala Katrin Pääsuke KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on üle maailma kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused (Palmer 2013: 669). Tervise Arengu Instituuti andmetel aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse kuni 12000 inimest maailmas aga ligikaudu 17,5 miljonit. SVH on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega niisugustega nagu suitsetamine, ülekaal, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, pidev stress, depressioon ja pingeline elu (Halloran 2014: 871, Halloran 2013:617, Palmer 2013: 671). Kõik eelmainitud riskifaktorid viivad kolesterooli tõusudeni, kolesterool on SVH tunnistatud tekitaja (Mercado jt 2015: 1305, Halloran 2014: 870, Halloran 2013: 617, Edwa...
3. Riidenagid 2 205 405 4. Koristustarvete komplekt 1 350 350 5. Kontoritarvete komplekt 1 290 290 6. Nõudekomplekt 1 230 230 7. Suitsuandur 3 99 297 8. Tulekustuti 1 199 199 Kokku: 6 671 Allikad: http://www.tuleohutus24.ee http://www.anttila.ee http://www.hobbyhall.ee/ Rapla Tarjate Ühistu 3. 3. Materjalid Tabel kajastab ettevõtteks vaja minevate materjalide kulu ja maksuvust kuus. Tabel 3. Materjalid (kuu) Jrk. Nimetus Arv Hind (EEK) Maksuvus (EEK) 1. Massaai kreem 1 300 300 2
rõngas Gossamer 1979 129 850000 V Amaltheia E. Barnard, 1892 181 0,5 196 5 XV Thebe S. Synnott, 1979 222 0,7 100 I Io G. Galilei, 1610 422 1,8 3630 1,2 II Europa G. Galilei, 1610 671 3,6 3138 0,7 III Ganymedes G. Galilei, 1610 1070 7,2 5262 2,0 IV Callisto G. Galilei, 1610 1880 16,7 4800 1,5 XIII Leda C. Kowal, 1974 11100 240,0 16 VI Himalia C. Perrine, 1904 11480 250,6 186 X Lysitheia S. Nicholson, 1938 11720 260,0 36
734 Kaldealased taasvallutavad Babüloni 729 Assüüria okupeerib taas Babüloonia 722 Sargon II purustab 3 aastase piiramise järel Samaaria. Iisraelaste ümberasustamine Meediasse Mesopotaamiasse. u 700 algab keltide ja sküütide ekspansioon, 721 Assüüria purustab Samaaria ja vallutab Iisraeli 671 Assüüria anastab 12 aastaks Egiptuse 653 Egiptus iseseisvub ja alustab taas vallutussõdu 650 Assüüria anastab Foiniikia. Kartaago iseseisvub u 650 Lüüdias võetakse kasutusele raha (mündid) u 640 Tekib Pärsia riik, esialgu vasallsõltuvusest Meediast
35 Toetused 89 077 961 0 0 89 077 961 0 0 89 077 961 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 337 671 250 247 652 089 941 200 89 077 961 0 0 337 671 250 15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja 2 230 000 2 030 000 200 000 0 0 0 2 230 000 renoveerimine (ü) 70004809
vastavalt 75,1 ja 81,6 aastat. Itaalias ei ole probleeme AIDSiga. HIVi nakatunuid on ligikaudu 140 000, mis moodustab riigi rahvastikust vähem kui 0,5%. Rahvastikupüramiid (2005) 2006. aastal oli lapsi vanuses 0-14 aastat Itaalias üle 8 047 129. Poisslaste osakaal oli 52% ja neid oli 247 169 võrra rohkem. Lapsed moodustasid riigi rahvastikust 13,8%.Tööealisi inimesi vanuses 15-64 aastat oli 38 636 353. Mehi on selles vanuses 51% ehk 424 671 võrra rohkem kui naisi. Keskealiste osakaal oli riigis 66,5%. Kõige rohkem inimesi on vanusevahemikus 35-39 eluaastat. Vanemaealisi inimesi, kes olid 65 ja vanemad, oli Itaalias 11 450 027 ja nad moodustasid riigis 19,7% rahvastikust. Selles vanuses oli naisi juba tunduvalt rohkem kui mehi, täpsemalt 1 906 311 võrra. Meeste osakaal oli 42% naiste 58% vastu. Rahvastik vananeb. Ennustatav rahvastikupüramiid (2025) Aastaks 2025 arvatakse rahvaarvu vähenemist ligi 2 000 000 võrra
(MTÜ Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Pärnu mnt 9, Tallinn Pärnu 56–28, Paide Lootuse Küla Kogudus) Tel 631 4300 Tel 385 2465 Laitse, Kernu vald, Harjumaa [email protected] Tel 5663 3804, tel/faks 671 7238 Põhja-Eesti Regionaalhaigla 5663 3200 (Andrew Vähi, programmi direktor) http://www.regionaalhaigla.ee Veronika Hermet OÜ [email protected] Piiri 4, Jõgeva Psühhiaatriakliinik Tel 776 6236, 510 6279 MTÜ Sõltuvushaigete Rehabilitatsiooniühing Lootus Paldiski mnt 52, Tallinn
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool terviseõenduse eriala Katrin Pääsuke KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. KLIENDIJUHTUMI ANALÜÜS..................................................................................... 4 1.1. Ülevaade kliendi tervisest, toimetulekust, elustiilist.........................................4 1.2. Kõrgenenud kolesterooli patsiendi õendusabi..................................................6 1.2.1. Esimese kohtumise õe interventsioon........................................................6 1.2.2. Teise kohtumise õe interventsioon.............................................................7 Ühenädala toitumispäevik näitas, et patsi...
12 273 8 646 Kagu regioonide hulk: 20 9 500 11 969 17 898 19 366 9 272 10 557 9 341 13 512 9 482 10 140 11 671 15 330 11 176 11 803 7 305 10 327 8 523 10 701 11 851 10 526 9 352 20 089 14 162 9 084 9 454
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
