80 000 EEK D: Põhivara akumuleeritav kulum 80 000 EEK D: Muud ärikulud 20 000 EEK K: Masinad ja seadmed 100 000 EEK 32. Materiaalse põhivara mahakandmine, kui soetamisel on käibemakstagasi saadud Firma kandis maha seadme, mille soetusmaksumus oli 100 000 EEK ja kulumit oli arvestatud 80 000 EEK. Soetamisel on käibemaks tagasi saadud. D: Põhivara akumuleeritav kulum 80 000 EEK D: Muud ärikulud 20 000 EEK K: Käibemaks 16 667 EEK K: Masinad ja seadmed 83 333 EEK IMMATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS 33. Immateriaalse põhivara ost Firma asutamisväljaminekud olid 15 000 EEK ja firma võtab need ravele immateriaalse põhivarana. D: Immateriaalne põhivara 15 000 EEK K: Asutamis väljaminekud 15 000 EEK 34. Immateriaalse põhivara amortisatsioon Firma väljaminekud olid 15 000 EEK ning firma amortiseerib neid 5 aasta jooksul s.o. 3000 EEK aastas D:Immateriaalse põhivara kulum 3000 EEK
Slovakkia 1 786 430 10 544 618 16,94 Soome 24 645 393 104 336 944 23,62 Rootsi 9 381 226 117 618 473 7,98 Inglismaa (s) 77 400 000 334 127 092 23,16 Norra 1 542 803 9 432 997 16,36 Horvaatia 2 409 667 812 0,36 s- Eurostatistika hinnangul 2.1.1. Inglismaa 2010. aastal tekkis hinnanguliselt Inglismaal 77,4 miljonit tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid, millest ringlusse võeti 53 miljonit tonni, 11 miljonit tonni kasutati maaparandus- ja infrastruktuuri projektides. Ülejäänud 22 miljonit tonni ladestati prügilasse. Joonisel 1 om toodud Inglismaa ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine. [7] Joonis
Põlva Saverna 82 20 91 228 713 4229 2860 Põlva Sprus 82 19 141 209 585 3201 1601 Põlva Taevaskoja 82 21 128 192 718 4057 3550 Põlva Veriora 82 19 77 207 1063 3407 4830 Põlva Vhandu 82 18 67 183 669 3401 2580 Põlva Värska 82 18 70 279 454 4195 1521 Põlva Ahja 83 23 157 206 667 3679 2606 Põlva Kalev 83 21 177 175 1138 3602 4737 Põlva Kanepi 83 20 119 217 722 3499 3456 Põlva Koit 83 26 191 213 1098 4107 3458 Põlva Mooste 83 19 131 209 901 3318 3697 Põlva Orava 83 13 128 143 554 3177 2661 Põlva Plva 83 31 182 319 817 5021 3693 Põlva Rahu 83 22 80 181 814 3656 3687
n 177 624 969 253 587 Läänemereäärsete sadamate konteinerkäibeid Võrdluseks Eestile lähemad sadamad Sadam 2006 2005 2004 2003 2002 1 450 1 119 776 639 580 Peterburi 000 346 576 474 639 Kotka 452 401 386 552 325 730 268 592 243 803 Helsingi 416 667 459 744 500 000 471 778 456 598 Klaipda 231 548 214 307 174 241 118 366 71 589 Ventspils 200 000 5225 1044 Kaliningr 151 047 112 528 72 489 44 687 27 871 ad Riia 130 715 168 978 150 000 132 074 127 459 Tallinn 127 459 127 585 113 081 99 629 87 912 Gdansk 77 473 70 014 43 739 22 537 20 136
juriidilistele isikutele Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu Infokeskus 1 700 000 1 700 000 0 0 0 0 1 700 000 4500.03 Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 46 044 876 30 876 667 0 15 168 209 0 0 46 044 876 Integratsiooni SA 46 044 876 30 876 667 0 15 168 209 0 0 46 044 876 4500
· Kaltsium · Alla 225 mg/l · Magneesium · Alla 100 mg/l · Osmootsus · 200-300 mosmol/l · Happesus (pH) · Üle 4,0 Spordijoogi kogus (ml) vastavalt süsivesikute sisaldusele Sv % 30g 40g 50g 60g 70g 80g 2% 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4% 750 1000 1250 1500 1750 2000 6% 500 666 833 1000 1166 1333 8% 375 500 625 750 875 1000 10% 300 400 500 600 700 800 12% 250 333 417 500 583 667 Spordijoogid külmas ja kuumas kliimas · Külmas kliimas võib spordijoogi süsivesikusisaldus ka suurem olla (kuni 13 15 %), taluvus peab varem kindlaks olema tehtud. · Kuumas kliimas, kus on suur vedelikukaotus, peab spordijoogi kontsentratsioon madal olema (3 8%) · Kõrge intensiivsusega spordialadel soovitatakse kasutada spordijooke, mis sisaldavad maltodekstriini. Süsivesikud spordijoogina
Mika Waltari Sinuhe Raamatu analüüs Aigar orav 10c 2011 I Raamat: Kõrkjalootsik Sinuhe vanemad olid Semnut ja Kipa. Sinuhe elas vaeses peres, aga siiski oli neil avaram maja kui teistel. Senmut töötas vaeste arstina ja tihti õppis tema kõrvalt ka Sinuhe. Sinuhe ema jutustas talle, kuidas ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Sinuhe erines teistest oma kitsa näo ja peente ihuliikmete poolest. Sinuhe hakkas erinema teistest õpihimu poolest, kuigi algult tahtis ta sõduriks saada, aga isa tegi talle selgeks, et need kes oskavad kirjutada ja lugeda saavad elus hästi hakkama. Onegi koolist sai Sinuhe endale põneva kaaslase Thotmese, kellele meeldis joonistada. Senmut, Sinuhe isa, tahtis, et poeg saaks Amoni templi suurde elu majja õpilaseks ning kasutaks selleks ära vanat tuttavat Ptahorit, kes töötas kungliku koljuavajana. Geograafiline mõiste: -Puntima...
Vene keele õpetaja 600 295 83 144 Administratsioon 800 759 469 770 Keemia õpetaja 900 523 527 508 Kehalise kasvatuse õpetaja 150 968 602 85 Saksa keele õpetaja 500 667 948 471 Sekretär 600 500 596 530 Esita kokkuvõtvasse veergu, mitu lehte paberit paljundati üle või vähem Arvestada tuleb, et kuulimiit on esitatud veerus B Negatiivsed arvud esita punaselt Detsember Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Kokkuvõte
telefon telefon Ulvi Udam 631 53 333 672 3330 Argo 631 51 679 6532 319 Koppel 6530 22319 8587 Hillar Ley 631 53 814 - Safik 631 53 - 6553 467 Vafin 6646 808885 Natalja 631 55 667 637 0526 Tarmo 631 - Karjakina 6096 424 Ilves 6554 Leonid 631 52 41584 - Vahur 631 56 633 Ovtsinnikov 6093 Kell 6534 59005 8333 Andres 631 56 623 9247 Andres 631 518625 623 Emmo 6492 658230 Niitra 6535 5 2488 Ohuolukorrast teavitatavad isikud:
org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film) Film põhineb Albert Kivikase romaanil ,, Nimed marmortahvlil" . Film toob vaatajateni kaasakiskuva pildi ajast, mil paljud eesti poisid tõusid otse koolipingist, haarasid relvad ja asusid võitlema on riigi iseseisvuse eest. (http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film)) Elmo Nüganeni film esilinastus Eesti kinodes 1. novembril 2002. aastal ning osutus väga populaarseks. Film kogu kokku ligikaudu 167 000 vaatajat ja filmi piletitulu on 8 667 40 krooni. (http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film)) Film ,, Nimed marmortahvlil" osales Kopenhaageni filmifestivalil. Taani rahval oli esimest korda võimalus näha Eesti menufilmi. (http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film)) Film ,,Nimed marmortahvlil" ilmus raamatusse ,, 100 most impressive films in the world" ( ,, 100 kõige muljetavaldavamat filmi maailmas") . Saksa kirjastuse välja antud raamat avaldati 25 erinevasse keelde. (http://et.wikipedia
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda. "Rõõmutse, noormees, oma noorusest, sest vanadusel on tuhka kurgus ja balsameeritud keha ei naera oma haua pimeduses."...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Põlva Saverna 82 20 91 228 713 4229 2860 Põlva Sōprus 82 19 141 209 585 3201 1601 Põlva Taevaskoja 82 21 128 192 718 4057 3550 Põlva Veriora 82 19 77 207 1063 3407 4830 Põlva Vōhandu 82 18 67 183 669 3401 2580 Põlva Värska 82 18 70 279 454 4195 1521 Põlva Ahja 83 23 157 206 667 3679 2606 Põlva Kalev 83 21 177 175 1138 3602 4737 Põlva Kanepi 83 20 119 217 722 3499 3456 Põlva Koit 83 26 191 213 1098 4107 3458 Põlva Mooste 83 19 131 209 901 3318 3697 Põlva Orava 83 13 128 143 554 3177 2661 Põlva Pōlva 83 31 182 319 817 5021 3693
Финляндия 24 645 393 104 336 944 23,62 Швеция 9 381 226 117 618 473 7,98 Англия 77 400 000 334 127 092 23,16 9 Норвегия 1 542 803 9 432 997 16,36 Хорватия 2 409 667 812 0,36 3.1. Англия В 2010 году в Англии было произведено 77, 4 миллионов тонн строительных отходов, из которых 53 миллиона тонн были переработаны, 11 миллионов тонн были использованы для улучшения земли и инфраструктурных проектов
Lahendus Leiame kasumiläve punktid variantidele A ja B 8 000 000 Q A = ------------------------ = 500 ühikut 20 000 4 000 4 000 000 Q B = ----------------------- = 400 ühikut 20 000 10 000 Teatud koguse piirini on kasulikum variant B, kuna B variandil on väiksemad püsikulud. Edasi arvutame piirkoguse Q PQ F A - V A Q = PQ F B V B Q 20 000 Q 8 000 000 4 000 Q = 20 000 Q - 4 000 000 10 000 Q Q = ~ 667 protsessorit Vastus. Kui toota üle 667 protsessori, on kasulikum variant A, sest iga lisaühik annab 20 000 4000 = 16 000 krooni kasumit. Ja variant B korral 20 000 10 000 = 10 000 krooni kasumit Kuna Kasum = müügikäive (muutuvkulud + püsikulud) 28 Tallinna Tehnikagümnaasium
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod.........................................................................................
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
Lisa 19 Kaubad, toore, materjal ja teenused 2008 2007 Tooraine ja materjal -24 120 000 -22 675 000 Elekter ja küte -2 790 000 -2 693 105 Alltöövõtud -1 257 000 -1 105 226 Remondimaterjalid ja inventar -320 000 -305 667 Muud teenused -270 500 -303 777 Kokku -28 757 500 -27 082 775 Lisa 20 Mitmesugused tegevuskulud 2008 2007 Turustuskulud -1 247 000 -1 146 000 Konsultatsioonid ja juriidilised teenused -285 000 -163 000
Selleks, et ainult põhivara varade kasutamise efektiivsust, peab leidma põhivarade käibekordaja: Põhivarade käibekordaja = müügi netokäive / põhivarade keskmine jääk Põhivarade käibekordaja näitab mitu netokäibe eurot annab üks põhivarasse investeeritud euro. Näitaja madal väärtus näitab liigseid investeeringuid põhivarasse ja vähest müügikäivet. See sõltub põhivara maksumusest, kasutamise ajast ja amortisatsiooni arvutamise meetodist. (11 875 667 + 7 454 645)/2 = 19 330 312 2013. Majandusaasta = 4 004 001/19 330 312 = 0,21 (7 454 645 + 6 914 470)/2 = 7 184 557,5 2014. Majandusaasta = 2 152 053/7 184 557,5 = 0,30 (6 914 470 + 6 386 709)/2 = 6 650 589,5 2015. Majandusaasta = 2 231 291/6 650 589,5 = 0,34 Tabel 8. Põhivarade käibekordaja 2013-2015 (autorite koostatud) Majandusaasta 2013 2014 2015 Põhivarade käibekordaja 0,21 0,30 0,34
TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide aktiivsuse säilitamine. · Töövõime langust põhjustavate vaegusnähtude (...
Vene keele õpetaja 600 295 83 144 208 769 Administratsioon 800 759 469 770 558 605 Keemia õpetaja 900 523 527 508 773 601 Kehalise kasvatuse õpetaja 150 968 602 85 584 914 Saksa keele õpetaja 500 667 948 471 535 238 Sekretär 600 500 596 530 653 950 Esita kokkuvõtvasse veergu, mitu lehte paberit paljundati üle või vähem Arvestada tuleb, et kuulimiit on esitatud veerus B Negatiivsed arvud esita punaselt Veebruar Märts Aprill Mai Kokkuvõte 931 178 548 869 -529 716 23 631 747 -4468
Matemaatika õpetaja 750 929 415 386 49 925 Vene keele õpetaja 600 295 83 144 208 769 Administratsioon 800 759 469 770 558 605 Keemia õpetaja 900 523 527 508 773 601 Kehalise kasvatuse õpetaja 150 968 602 85 584 914 Saksa keele õpetaja 500 667 948 471 535 238 Sekretär 600 500 596 530 653 950 Esita kokkuvõtvasse veergu, mitu lehte paberit paljundati üle või vähem Arvestada tuleb, et kuulimiit on esitatud veerus B Negatiivsed arvud esita punaselt Veebruar Märts Aprill Mai Kokkuvõte 931 178 548 869 716 23 631 747 350 476 746 413
38 181 505 65 072 7 240 1 776 13 813 3 024 55 648 0 83 800 4 856 3 296 20 527 678 4 423 726 11 818 0 0 1 026 0 29 115 2 269 58 123 4 209 5 405 14 329 1 202 10 797 540 20 816 5 203 0 6 720 660 10 833 629 23 769 0 1 598 7 030 0 20 055 0 36 491 7 844 2 559 37 084 13 068 5 641 494 12 967 1 764 667 785 147 7 820 0 17 946 1 264 3 187 18 108 2 628 8 736 1 564 15 885 1 294 732 991 206 60 000 728 90 003 5 067 4 869 16 769 2 456 euro euro euro euro euro euro euro 76-Muud 78-Eh.ja muutuvkulud maapar.obj. taimekasvatu jooksev 79- 82-
Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 klient kood aadress kontaktisik tellimuse kuupäev Kruvi Kalle AS 00006 Err:501 Err:501 08.06.2010 Lisa2 00215 Err:501 Err:501 29.05.2010 Minu 1 00123 Err:501 Err:501 09.06.2010 Kruvi Kalle AS 00006 Err:501 Err:501 30.05.2010 Poldi Pood OÜ 00009 Err:501 Err:501 07.06.2010 Mutri Maailm AS 00004 Err:501 Err:501 26.05.2010 Kruvi Kalle AS 00006 Err:501 Err:501 04.06.2010 Minu 1 00123 Err:501 Err:501 23.05.2010 Mutri Maailm AS 00004 Err:501 Err:501 30.05.2010 Poldi Pood OÜ ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Janar Pilve Karistusseadustiku analüüs õigusaktina Seminaritöö Juhendaja: prof. Raul Narits Tartu 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias...............................................................6 3. Uuritava õigusloova akti seosed Euroopa Liidu õigusega......................................................7 4. Õigustloova akti vastavus nn. ülipositiivsele õigusele..................................................
Poomine 8 1010 10 165 - 1193 uppumine 4 37 1 38 - 80 tulekahi 183 167 25 29 - 404 Teravad 220 40 74 19 - 353 esem Kukkumised 575 75 - 17 - 667 Teised 2301 104 55 521 273 3260 Kokku 4481 1881 165 1093 273 7893 10. KULTUUR TOIDUD Austraalia toite on suuresti mõjutatud Suubritannia poolt. Alguses söödi, joodi: rumm, tee, koogid, grillitud, soolatud või kuivatatud lihatükke;kala, känguru, emu söödi koos kartuli ja juurviljadega. Tol ajal olid toidud ka kõvasti mõjutatud Vahemere ja Aasia
Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdk...
Norra 9 387 30,7 190 000 4,8 Rootsi 27 528 66,9 290 000 3,2 Eesti 2 284 53,9 15 000 1,2 Läti 2 941 47,4 25 000 1,2 Leedu 2 099 33,5 32 000 0,9 Poola 0 192 30 106 000 0,3 Belgia 667 22 20 000 0,2 Iirimaa 669 9,7 350 000 8,5 Luksemburg 87 33,5 2 000 0,5 Holland 365 10,8 26 500 0,2 Austria 3 862 46,7 115 000 1,4 Tsehhi VR 2 648 34,3 110 000 1,1 Ungari 1 976 21,5 54 000 0,5
2% 18 United Kingdom 1,689 1,690 1,584 1,422 1.7% 19 Kazakhstan 1,388 1,445 1,429 1,540 1.9% 20 Qatar (OPEC) 1,141 1,136 1,207 1,213 1.5% 21 Indonesia 1,102 1,044 1,051 1,023 1.2% 22 India 854 881 884 877 1.1% 23 Azerbaijan 648 850 875 1,012 1.2% 24 Argentina 802 791 792 794 1.0% 25 Oman 743 714 761 816 1.0% 26 Malaysia 729 703 727 693 0.8% 27 Egypt 667 664 631 678 0.8% 28 Colombia 544 543 601 686 0.8% 29 Australia 552 595 586 588 0.7% 30 Ecuador (OPEC) 536 512 505 485 0.6% 31 Sudan 380 466 480 486 0.6% 32 Syria 449 446 426 400 0.5% 33 Equatorial Guinea 386 400 359 346 0.4% 34 Thailand 334 349 361 339 0.4%
LIISI KINK 1 VIROLOOGIA Grupp III dsRNA viirused Ehkki kõik need viirused erinevad, lisaks erinevate peremeesorganismide kasutamisele, teineteisest oluliselt ka genoomide ning virionide organisatsiooni poolest, leidub nende elutsüklites küllalt palju ühiseid jooni. 1. SUGUKOND BIRNAVIRIDAE Birnaviirustel on kahest segmendist koosnev dsRNA genoom, mille ahelate 5'-otstes asub kovalentselt kinnitunud genoomiga seotud valk (VPg, terminaalne valk) ning seetõttu moodustab birnaviiruste genoomne RNA VPg kaudu iseloomulikke mittekovalentseid tsirkulaarseid struktuure. Üks genoomi segment transleeritakse polüproteiinina, mis lõigatakse valmis valkudeks...
5218 82,349 1019 34,436 2318 34,436 3849 34,436 505 31,706 3240 31,706 5655 31,706 494 151,377 3255 151,377 8129 151,377 1084 29,944 2426 29,944 3110 29,944 1594 47,010 3273 47,010 3985 47,010 1205 33,172 2919 33,172 3149 33,172 84 576,265 4797 576,265 16228 576,265 783 9,348 3229 9,348 3452 9,348 70 146,506 3837 146,506 3238 146,506 925 31,298 2216 31,298 2464 31,298 667 30,709 3498 30,709 3504 30,709 423 24,580 2278 24,580 3541 24,580 669 59,467 3961 59,467 3466 59,467 494 28,218 1364 28,218 3211 28,218 674 82,997 3476 82,997 5489 82,997 808 34,148 2391 34,148 3977 34,148 317 33,481 3335 33,481 7154 33,481 423 145,003 3624 145,003 9249 145,003 896 30,524 2800 30,524 4194 30,524 1247 47,853 3282 47,853 4016 47,853 724 33,973
Lahendus Leiame kasumiläve punktid variantidele A ja B 8 000 000 Q A = ------------------------ = 500 ühikut 20 000 4 000 4 000 000 Q B = ----------------------- = 400 ühikut 20 000 10 000 Teatud koguse piirini on kasulikum variant B, kuna B variandil on väiksemad püsikulud. Edasi arvutame piirkoguse Q PQ F A - V A Q = PQ F B V B Q 20 000 Q 8 000 000 4 000 Q = 20 000 Q - 4 000 000 10 000 Q Q = ~ 667 protsessorit Vastus. Kui toota üle 667 protsessori, on kasulikum variant A, sest iga lisaühik annab 20 000 4000 = 16 000 krooni kasumit. Ja variant B korral 20 000 10 000 = 10 000 krooni kasumit Kuna Kasum = müügikäive (muutuvkulud + püsikulud) 27 Tehnikagümnaasium Selleks on vaja teada toodangu ühikute kaupa 1
Lahendus Leiame kasumiläve punktid variantidele A ja B 8 000 000 Q A = ------------------------ = 500 ühikut 20 000 4 000 4 000 000 Q B = ----------------------- = 400 ühikut 20 000 10 000 Teatud koguse piirini on kasulikum variant B, kuna B variandil on väiksemad püsikulud. Edasi arvutame piirkoguse Q PQ F A - V A Q = PQ F B V B Q 20 000 Q 8 000 000 4 000 Q = 20 000 Q - 4 000 000 10 000 Q Q = ~ 667 protsessorit Vastus. Kui toota üle 667 protsessori, on kasulikum variant A, sest iga lisaühik annab 20 000 4000 = 16 000 krooni kasumit. Ja variant B korral 20 000 10 000 = 10 000 krooni kasumit Kuna Kasum = müügikäive (muutuvkulud + püsikulud) 27 Tehnikagümnaasium Selleks on vaja teada toodangu ühikute kaupa 1
Lahendus Leiame kasumiläve punktid variantidele A ja B 8 000 000 Q A = ------------------------ = 500 ühikut 20 000 4 000 4 000 000 Q B = ----------------------- = 400 ühikut 20 000 10 000 Teatud koguse piirini on kasulikum variant B, kuna B variandil on väiksemad püsikulud. Edasi arvutame piirkoguse Q PQ F A - V A Q = PQ F B V B Q 20 000 Q 8 000 000 4 000 Q = 20 000 Q - 4 000 000 10 000 Q Q = ~ 667 protsessorit Vastus. Kui toota üle 667 protsessori, on kasulikum variant A, sest iga lisaühik annab 20 000 4000 = 16 000 krooni kasumit. Ja variant B korral 20 000 10 000 = 10 000 krooni kasumit Kuna Kasum = müügikäive (muutuvkulud + püsikulud) 27 Tehnikagümnaasium Selleks on vaja teada toodangu ühikute kaupa 1
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 44 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Elektrienergia tootmine ja tarbimine, 2011–2012 (gigavatt-tundi) 2011 2012a Muutus, % Brutotootmine 12 893 12 012 –6,8 Netotootmine 11 667 10 898 –6,6 Import 1 690 2 710 60,4 Läti 815 554 –32,0 Leedu 374 545 45,7 Soome 501 1 611 221,6 Tarbimine 7 155 7 775 8,7
ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrih...
462 2724 Antanavicius HenrikasLeedu 03:28:37 M21 1839 1643 Anton Lauri Tartu 04:40:52 M21 351 243 Anton Tair Pärnu 03:20:51 M21 886 2215 Antons Eero Pärnu 03:50:41 M21 2332 2163 Areda Tarmo Tartu 05:37:29 M21 849 994 Armonavicius RicardasLeedu 03:48:42 M21 1714 2789 Arumeel Ansi Tallinn 04:32:08 M21 409 667 Asi Antti Tartu 03:25:12 M21 1503 2683 Asur Veikko Valga 04:20:33 M21 459 559 Aule Krister Viljandi 03:28:30 M21 5 26 Austa Caspar Tartu 02:44:20 M21 52 135 Avens Reinis Läti 02:55:34 M21 1640 1024 Avikson Marko Põlva 04:28:14 M21 313 53 Bagdonas GediminasLeedu 03:19:37 M21 693 771 Bahovski Janek Pärnu 03:40:41 M21
Считая колебания незатухающими, найти период этих колебаний. 0, 44 c 138. Если уменьшить массу подвешенного к пружине груза на 0,5 кг , то период ее колебаний уменьшается в 2 раза. Найти массу первоначально подвешенного груза. 0, 667 кг 54 139. Длина математического маятника составляет 2 м . Для совершения 50-ти малых колебаний понадобилось 2 мин 22 с . Определить по этим данным ускорение свободного падения. м 9, 78 с 2 140
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid .........................................................
26.04.2003 15.02.2006 Vaabina küla tumeraudjas GIMBRA Urvaste vald Gen.eksp. Võrumaa 24 103 T UELN nr. 667 1994 raudjas tel.5292489 14.06.08 168 190 22,0 233402000536603 15.06.2007 ARHIPPOS 13 535 T järglaskond TORIC HILBEK TA HIIRIK CENTER peatõuraamat
See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos. Vägesid juhatas Rootsi poolel Karl XII. Paremat tiiba juhatas kindral Carl Gustaf Rehnskiöld, vasakut tiiba Otto Wellingk. Osales palju prantsuse ohvitsere. Vene poolel feldmarssal hertsog Carl Eugen (Charles Eugène) de Croy (Croï) ning vürst Jakov Dolgoruki. Rootsi poolel võitles umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv ulatus eri andmetel 29 kuni 37 tuhandeni. Vene vägede hulgas oli ka saksimaalasi. Rootslasi langes 667, venelaste kaotused ulatusid paljudesse tuhandetesse. 5. 30. (19. ) novembril 1700 ründas 11 tuhande meheline Rootsi vägi Vene väge(Narva lahing). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise alluvatele. Et Vene -8- väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, siis saavutasid rootslased Narva all hiilgava võidu.
38% looduslikud rohumaad. Veidi üle poole kogutoodangust annab loomakasvatus (piim, liha ja munad) ning kasvatatakse teravilja, suhkrupeeti ning kartulit. Oluline koht on ka Lätit läbiva Venemaa transiidi teenindamine. SKT-st annab põllumajandus 4%, tööstus 22% ja teenindus 74% (2005). India India Vabariik asub Lõuna-Aasias India ookeani ja Himaalaja mäestiku vahel. Piir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga. Pindala 3 287 263 km2 ja elanikke 1 129 667 500 (2007). Pealinn on New Delhi, India on jagatud 28 osariigiks ja 7 territooriumiks. Riigikeeled on hindi ja inglise keeled, rahaühik india ruupia. India on Rahvaste Ühendusse kuuluv parlamentaarne föderatiivne vabariik. Riigipeaks on tseremoniaalse osaga president, kelle valib 5 aastakse valijameeste kolleegium. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis jagune Osariikide Koda ja Rahvakoda. Seaduseelnõusid algatab Rahvakoda, kuid nende jõustumiseks on vajalik mõlema koja
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
E-mail: [email protected] Home page: www.concert.ee Universities University of Tartu Ülikooli 18 50090 Tartu Estonia Phone: + 372 737 5100 Fax: + 372 737 5440 E-mail: [email protected] Home page: www.ut.ee Tallinn University Narva mnt. 25 10120 Tallinn Estonia Phone: +372 640 9101 Fax: +372 640 9116 E-mail: [email protected] Home page: www.tlu.ee Estonian Academy of Music and Theatre Rävala pst 16 10143 Tallinn Estonia Phone: +372 667 5700 Fax: +372 667 5800 E-mail: [email protected] Home page: www.ema.edu.ee Music Schools Tallinn Music High School Vabaduse pst 130 10920 Tallinn Estonia Secretary: +372 657 6004 Fax: +372 670 6708 E-mail: [email protected] Home page: www.tmkk.edu.ee (no English version) Tallinn Music School Tallinna Muusikakool Narva mnt. 28 10152 Tallinn Estonia Phone: +372 648 5819 Fax: +372 631 2048 E-mail: [email protected] Home page: http://muusikakool.haridus.ee (no English version)
Jrk Sugu Õppekeskus Eriala Õppevorm MS AA 1 N Tallinn PS päevane 3 4 2 N Tallinn PS päevane 0 2 3 N Tallinn PS päevane 2 4 4 N Tallinn PS päevane 3 5 5 N Tallinn PS päevane 2 2 6 N Tallinn PS päevane 0 4 7 N Tallinn PS päevane 1 4 8 N Tallinn PS päevane 5 9 N Tallinn PS päevane 0 3 10 N Tallinn PS päevane 0 4 11 N Tallinn PS päevane 0 12 N Tallinn PS päevane 1 3 13 N Tallinn PS päevane 3 4 14 N Tallinn PS päevane 4 4 15 N Tallinn PS päevane 0 3 16 N Ta...
kontsentratsioonid kõige madalamad ja ka otsene inimmõju on siin kõige vähem tajutav. Soome lahte iseloomustab suhteliselt vaba veevahetus Läänemere avaosaga ning süvikute olemasolu. Soome lahe keskkonnaseisundit mõjutab mitme suure urbaniseerunud piirkonna olemasolu piirkonnas ja Läänemere veerohkeima jõe Neeva - suubumine. Eesti veevarud kujunevad valdavalt sademete arvel. Sademete keskmisest aastasummast 667 mm, moodustab äravool 260 mm ehk 39%. Eestis on üle 1000 ühehektarilise pindalaga järve, kogupindalalaga 2130 km². Üle 90% järvede kogupindalalast hõlmavad Peipsi-Pihkva järve Eesti-osa, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Eesti jõed on valdavalt lühikesed ja veevaesed ning seetõttu reostustundlikud. Enamik Eesti jõgedest ja järvedest on heas või rahuldavas seisundis. Põllumajandustootmise vähenemise tõttu on taimetoitainete ärakanne Läänemerre
in a device, such as a motor, heater, or even an audio speaker. PWM replaces analog techniques to provide more efficiency in computer-controlled systems. Why PWM? A typical analog driver looks like the one in Figure B.1. A power device, such as a high- current opamp, provides driving current to a heater. In this case, the heater has a re- sistance of 18 ohms, so the current at 12v is 667 ma. An input voltage determines the voltage across the heater and therefore the amount of heat generated. Presumably, the control electronics has a way to measure the temperature of the system and adjust the input voltage accordingly, but that is not important to this discussion. To drive a heater like this with a power opamp, you would need a power supply voltage of around 16v, because the opamp output can’t go all the way to the supply voltage.
00) CpG island detected in region 462 to 661 (Obs/Exp = 1.25 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 463 to 662 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 464 to 663 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 465 to 664 (Obs/Exp = 1.29 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 466 to 665 (Obs/Exp = 1.29 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 467 to 666 (Obs/Exp = 1.31 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 468 to 667 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 469 to 668 (Obs/Exp = 1.26 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 470 to 669 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 471 to 670 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 472 to 671 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 473 to 672 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 474 to 673 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 53.50)
2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
