Pirita2 105 799 352 0,44 75 0,71 6 Emajõgi1 101 9740 2739 0,28 4 0,04 70 Navesti 100 3000 1456 0,49 57 0,57 26,9 Jägala 97 1573 665 0,42 82 0,85 12,9 Vigala 95 1580 657 0,42 61 0,64 14,1 Ahja 95 1070 442 0,41 87 0,92 6,9 Õhne1 94 573 267 0,47 62 0,66 4,8
Vanus lapsi 1 nädala 1 kuu 3 kuu kuu kokku* Eesti Täielikul 2013 13 621 12 723 11 595 9 516 6 082 kokk rinnapiimatoidul 2014 13 270 11 770 10 543 8 734 4 625 u laste arv 2015 13 390 11 764 10 665 8 619 3 998 1.2. Pudelist toitmine Vahel ei ole rinnapiimaga toitmine võimalik kas lapse või ema haiguse tõttu. On palju asjaolusid, mistõttu võidakse siiski otsustada pudelist toitmise kasuks. Sellisel juhul kasutatakse sageli kuivpiimavalmistist. Kõige tähtsam on kuivpiimapulbri õige doseerimine, kasutades selleks pakendis olevat mõõtekoppa ja valmistamisjuhendis ettenähtud vedelikuhulka
Saarepeedi Kool Kertu Kipper Tartumaa Uurimustöö Juhendaja: Elina Kiilaspä Saarepeedi 2009 1 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Üldandmed .......................................................................................................................................4 3.Geoloogiline ehitus ...........................................................................................................................5 4.Aluspõhi............................................................................................................................................6 5.Pinnakate ja pinnamood....................................................................................................................6 6.Pinnavormid......................................................
Muuseumis on võimalus tutvuda Hutsuulide käsitööga. Ööbimine hotellis Cheremosh. Läbisöit: umbes 300 km 4. Päev/ Tsernivitsi 07.30 Hommikusöök hotellis. 08.30 Sõidame rahvusvaheliselt tuntud suusakuurordisse. Linnaekskursioon bussiga ja jalgsi: kõrged oruterrassid, Mõkola ja Svõrõdoni puitkirik, klassitsistlik raekoda. 10.30 Lahkume linnast ja sõidame hutsuulide pealinna Yaremchesse. Linna nimetatakse ka Karpaatide pärliks. See ~8 tuhande elanikuga linn asub 665 m kõrgusel. Linnaõigused sai alles 1963.aastal. Tutvumine linna ja selle ümbrusega: kuulus suveniiride turg, ortodoksi kirik, võimas raudteeviadukt üle Pruti jõe oru (3o m kõrgune), rippsillad, Pruti jõele jääv väike kosk ... Juunis 2009 varises üks jalakäijate rippsild alla. 12.30-14.00 Lõunasöök hutsuulide roogadest(organiseeritud). Sõidame rahvusvaheliselt tuntud suusakuurorti Bukovel (900 m merepinnast).Soovijaile (vähemalt 20 in.) ühine õhtusöök hutsuulide
50 150 147.7 tt2,3 t07 109 t4 Mullbetoon rt2,3 112,3 107 107,0 109 109,0 1309,75 872 665 t12,3 r07 109 97 99 82 l5 Dolomiit 97 97,0 99 99,0 82 82,0 787,45 200s.6 2550
115 570 687.5 0.915 116 575 692.5 0.916 117 580 697.5 0.916 118 585 702.5 0.916 119 590 707.5 0.917 120 595 712.5 0.918 121 600 717.5 0.919 122 605 722.5 0.919 123 610 727.5 0.919 124 615 732.5 0.919 125 620 737.5 0.92 126 625 742.5 0.921 127 630 747.5 0.921 128 635 752.5 0.921 129 640 757.5 0.922 130 645 762.5 0.922 131 650 767.5 0.923 132 655 772.5 0.924 133 660 777.5 0.924 134 665 782.5 0.924 135 670 787.5 0.924 136 675 792.5 0.925 137 680 797.5 0.925 138 685 802.5 0.926 139 690 807.5 0.926 140 695 812.5 0.926 141 700 817.5 0.926 142 705 822.5 0.927 143 710 827.5 0.927 144 715 832.5 0.928 145 720 837.5 0.929 146 725 842.5 0.929 147 730 847.5 0.929 148 735 852.5 0.929 149 740 857.5 0.929 150 745 862.5 0.929 151 750 867.5 0.93 152 755 872.5 0.93 153 760 877
416666667 0.934 4670 125 4.8283137373 127 630 10.5 0.934 4670 125 4.8283137373 128 635 10.583333333 0.935 4675 120 4.7874917428 129 640 10.666666667 0.936 4680 115 4.7449321284 130 645 10.75 0.936 4680 115 4.7449321284 131 650 10.833333333 0.936 4680 115 4.7449321284 132 655 10.916666667 0.937 4685 110 4.7004803658 133 660 11 0.938 4690 105 4.6539603502 134 665 11.083333333 0.938 4690 105 4.6539603502 135 670 11.166666667 0.938 4690 105 4.6539603502 136 675 11.25 0.938 4690 105 4.6539603502 137 680 11.333333333 0.938 4690 105 4.6539603502 138 685 11.416666667 0.939 4695 100 4.605170186 139 690 11.5 0.94 4700 95 4.5538768916 140 695 11.583333333 0.94 4700 95 4.5538768916 141 700 11.666666667 0.941 4705 90 4.4998096703
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
2. tasand- kulugrupid 3. tasand- kululiigid Ehituskulude liigendamise juhendi (ELJ--ET-1 0208) kuluartikliteks liigitus: 1. töötasu 2. materjalid (mat, det, konstr + transp ja laokulud) 3. ehitusmasinad Süsteem, kus eristab: 1) tööjõud 2) ehitusmaterjalid 3) ehitusmasinad Nii jaotatakse ehituskulusid Eestis (ELJ ehituskulude Liigit. Juhend) EVS 665: 1996 ehitusteabe väljaanne ET-1 0208-0258 100 krunt 200 ettevalmistus ja hõlve 300 hoone ehitustööd ja tarindid 400 hoone tehnoseadmed 500 hoone välisrajatised 600 sisustus ja kunstiteosed 700 eh. kõrvalkulu Jaotuvad veel: 310 eh. süvend, 340 sisesuvad; 390 tarindite muud eh. meetmed; 341 kandvad siseseinad;
Fahrenheiti logo, pühendusega plaadiga roolil, kerevärvi sisemuse, oranzi õmblustega DSG hoova, rooli, käsipiduri pideme, põrandakatete (punane GTI logo on eemaldatud) ja erivärvi 18" Charleston velgede poolest. Fahrenheiti mudel oli saadaval ainult DSG käigukastiga. Kokku toodeti Fahrenheiti mudelit GTI-d 1200 tk (Kanadasse 150) ja GLI-d 1200 tk (ei olnud Kanadas saadaval). USA-s maksis Fahrenheiti mudel alates 27 665 USA dollarit. Golf 5 GTI W12-650 Volkswagen eemaldas katte GTI W12-650'lt GTI Festivalil Wörthersee's Austrias 2007. aasta mais. Tegemist on Concept'ga, mida on toodetud ainult üks eksemplar. Autol on 6,0 l W12 biturbo mootor, võimsusega 650 hj (478 kW, 720 Nm). Kiirendus 0- 100 km/h võtab aega 3,7 s ja tippkiiruseks on 320 km/h. Auto on 70 mm madalam ja 160 mm laiem, kui tavaline GTI, keskmootor, carbon katusega.
hoidjaid, aparaatide detaile, - kontakte ning vedrusid. Laialdaselt kasutusel ka masinaehituses. Deformeeritavad GOST 5017-74; O 8,0 0,3 O Sn 7,5 ÷ 8,5% A P 0,25 ÷ 0,35% Valupronksid GOST 613 79; O 12 C 5* O* Sn 2 ÷ 3,5%; W* Zn 8,0 ÷ 15,0%; C* Pb 3 ÷ 6% Eurostandardis vastav analoog. Erikoostisega pronkse karastatakse 800° ÷ 920°C ® vette + noolutamine 650°C juures; -lõõmutatakse nagu Mn, Al, Plii, Räni ja Berülliumpronksid. DIN 17 662 ¸ DIN 17 665. Vaseniksulamid Need on suure elektrilise eritakistusega juhtmematerjalid. Kunial 13 % Ni, 3% Al, Cu. Nikkel on hõbevalge läikiv metall, kõva ja sitke. Suur korrosioonikindlus. Puhtal kujul kasutatakse teist metalli pindade kaitseks nikkeldamine. Cu + Ni sulamitel on suur: · elektriline eritakistus, · mehaanilised omadused ja · kuumuspüsivus. Konstantaan Cu 58%, Mn 2% Ni 40% Manganiin Cu 85%, Mn 12% Ni 3% Suure elektrieritakistusega
Kõrgõzstan 6% Usbekistan 4% 10 Suurimad konteinerveofirmad 10 suurimat konteinervedude firmat järjestatuna TEU järgi, 1. jaanuar 2006 Koh TEU Laevade Firma Turuosa t mahutavus arv 1. A. P. Moller-Maersk Group 1 665 272 18,2% 549 Mediterranean Shipping Company 2. 865 890 8,6% 299 S.A. 3. CMA CGM 507 954 5,6% 256 4. Evergreen Marine Corporation 477 911 5,2% 153 5. Hapag-Lloyd 412 344 4,5% 140 6. China Shipping Container Lines 346 493 3,8% 111 7
Tõrvik käes, uisutas ta aukülaliste loozi ette ja valmistus Itaalia presidendile Giovanni Gronchile saluteerima. Ärevusest komistas mees televisiooni- ja mikrofonijuhtmetesse ning kukkus. Eestlastest võttis olümpiamängudest Nõukogude Liidu koondise kooseisus osa kahevõistleja Uno Kajak. Squaw Valley 18. 28. Veebruar 1960 Squaw Valley rajati spetsiaalselt talimängude tarbeks. Ainus olümpiamängude toimumispaik, mis polnud linn. Olümpiamängudel osales 30 riiki 665 sportlasega, neist 143 naist. Esmakordselt osales Lõuna-Aafrika Vabariik. Innsbruck 29. Jaanuar 9. Veebruar 1964 Olümpiamängudel osales 36 riiki 1091 sportlast, neist 200 naist. Esimest korda võtsid osa India, Korea RDV, Mongoolia. Grenoble 6. 18. Veebruar 1968 Grenoble kinnitati olümpialinnaks ROK-i 61. istungjärgul Innsbruckis 1964. aastal. Teised kandideerinud linnad olid Calgary (Kanada), Lahti (Soome), Lake Placid (USA), Oslo (Norra) ja Sapporo (Jaapan). Sapporo 3. 13
logo, pühendusega plaadiga roolil, kerevärvi sisemuse, oranzi õmblustega DSG hoova, rooli, käsipiduri pideme, põrandakatete (punane GTI logo on eemaldatud) ja erivärvi 18" Charleston velgede poolest. Fahrenheiti mudel oli saadaval ainult DSG käigukastiga. Kokku toodeti Fahrenheiti mudelit GTI-d 1200 tk (Kanadasse 150) ja GLI-d 1200 tk (ei olnud Kanadas saadaval). USA-s maksis Fahrenheiti mudel alates 27 665 USA dollarit. 14 12.12.2012 TTK KOKKUVÕTE VolksWagen Golf on tootmises, küll mitte täpselt algsel kujul, alates 1974. aastast kuni tänapäevani (juba umbes 35 aastat). Samuti oli Golf väga tähtis auto Volkswagenile, sest 1970. aastate alguses oli Volkswagen tõsistes rahalistes raskustes
171 Haljastus 1711 Kasvumulla vedu 1685 m3 0,1 4,32 2,34 11223 1712 Muru külvamine koos väetise lisamisega 1123 m2 0,3 8,05 4,1 13645 1713 Keerdmänd 13 tk 51,13 665 1714 Lookjas mägimäni istiku istutamine 4 tk 4,00 17,9 17,9 52 352 1715 Arukask 3 tk 41,55 125 1716 Suureleheline pärn 4 tk 166 664
ettemaksed kokku 243 36,84 -99 -10,30 223 21,84 140 10,51 376 22,81 23 0,91 Varud kokku 64 11,38 -92 -14,18 48 6,79 65 7,88 7 0,68 -271 -17,90 Käibevara kokku 424 29,14 -182 -9,51 341 15,57 256 9,36 713 20,88 -347 -6,73 Põhivara 242 15,42 -426 -14,84 24 0,82 288 8,98 206 5,03 665 9,90 Aktiva kokku 666 22,03 -607 -12,71 365 7,10 545 9,15 920 12,23 318 2,68 Passiva Lühiajalised kohustused kokku 395 29,95 -201 -10,52 144 7,39 153 7,31 414 16,55 -193 -5,50 Pikaajalised kohustused 163 29,13 -132 -13,42 165 14,49 24 1,62 -24 -1,20 389 16,70
(Põlisameeriklased 1997:6-7). Maailm on avastatud juba enne selle kaardile kandmist. ALLIKATE LOETELU TEKSTI ALLIKAD Allan, T. (2004). Viikingid. Tallinn: AS Kirjastus Ilo. Ceram, C.W. (1978). Esimene ameeriklane. Tallinn: Valgus. Columbus, Christopher. (1994). The world book encyclopedia. 4. kd. United States of America. 206-213. Gurevits, A. (1975). Viikingite retked. Tallinn: Valgus. Kolumbus. (1989). Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn. 665. Prause, G. (1999). Keegi pole Kolumbust välja naernud. Tallinn: Olion. Stewart, R., Twist, C., Horton, E. (2004). Ajaloo saladused. Hiina: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Thomas, D.H., Pendleton, L. (1997). Põlisameeriklased. Hiina: Varrak. Vahtre, L. (2005, oktoober 11). Leif Erikupoeg ja avastamata maailmajagu. Postimees., 18. Varsavski, A. (1982). Kiviaja Kolumbused. Tallinn: Valgus. 26 KAARTIDE ALLIKAD Allan, T. (2004). Viikingid
Võru Vhandu 85 19 115 214 607 4566 2122 Võru Vit 85 12 93 204 607 3320 3328 Võru Vru 85 11 95 163 350 4200 1629 Võru Antsla 86 20 160 276 615 3856 2276 Võru Kirovi nim k 86 23 144 242 402 4119 2059 Võru Kuldre k 86 21 188 246 1275 3357 4496 Võru Misso 86 13 131 227 459 3483 1373 Võru Mnicte86 86 16 151 193 665 3306 4228 Võru Munamäe 86 14 112 162 91 3975 1647 Võru Obinitsa 86 16 142 173 502 3650 2595 Võru Oktoobri lip 86 21 138 239 816 3367 2246 Võru Ruge 86 15 96 256 1034 3453 3116 Võru Ruusmäe 86 12 150 123 350 4042 798 Võru Smerpalu 86 16 185 176 527 3598 1624 Võru Sprus 86 24 192 224 170 4563 694
14 304 16 500 16 500 16 500 149 625 258 500 354 750 484 000 130 150 150 150 1 360 2 350 3 225 4 400 2 000 2 000 2 000 2 000 22 000 30 000 30 000 40 000 0 11 363 18 665 7 876 8 081 122 863 128 366 183 050 301 631 Siia lahtrisse kirjutada 5. tegevusaastal tagasimaksmisele 0 0 kuuluva pikaajalise
Ajanormi (tööjõu tootlikkust mõjutavad): 1)Regionaalne eripära 2)Loodus (tehis-) keskkonna mõju 3)”õppimiskõver” 4)Tegurid, mis seonduvad ületunnitööga ja mitmes vahetuses töötamisega 5)Seosed tööjõu ja juhtimise vahel 4.2.6. Ehituskulude liigitamine Eestis Ajaloost: - Ehitusprojektide koostamise ajutine juhend (3. Ehitusmaksumus) 1991. aastal - Ehituskulude liigitamise eeskirjad (ELE, 1992, DIN 1982, eelarvevorme polnud) - Ehituskulud EVS 665:1996 (Kolde Projekt) - Ehituskulude liigitamise juhend (ELJ) 1998 (DIN 277 1993.a., TTÜ + kommentaarid eelarvevormidega) - Ehituskulude liigitamine EVS 885:2005 (BK Konsultandid AS ja Eesti Ehitusettevõtjate Liit) Ehituskulude liigitamise eesmärk: -Ehituskulude liigitamine toimub ühistel alustel -Teha võrreldavaks erinevate koostajate poolt arvutatud eelarvelised arvutused -Ühtsete töömahtude arvutamise reeglite kasutamine
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
45-49 336 090 346 708 364 402 365 232 50-54 355 168 368 556 341 605 347 019 55-59 292 934 312 088 306 879 324 255 60-64 206 581 232 792 278 015 308 494 65-69 214 552 260 924 258 519 302 195 70-74 194 774 250 010 239 865 297 307 75-79 141 649 197 413 162 230 220 106 80-84 74 422 114 665 83 956 128 468 85-89 22 000 33 448 57 000 98 000 90-94 11 000 14 000 29 000 54 000 95-99 4 000 4 000 9 000 19 000 100+ 1 000 1 000 2 000 4 000 7 5.3 Rahvastiku tihedus Rahvastik paikneb suh- teliselt ebaühtlaselt.Tihe- damini on asustatud suu- remate linnade ümbrus, eriti veel ,aga pealinnas ja selle ümbruses
1. I A RÜHMA METALLID 1.1 I A rühma metallide üldiseloomustus I A rühma metallideks on liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium. I A rühma metalle nimetatakse ka leelismetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt- 1 ron. Sellest tulenevalt on kõikide leelismetallide aatomite väliskihi elektronvalemiks ns ja oksüdatsiooniastmeks ühendis +I. Kuna leelismetallidel on väliskihis ainult üks elektron, siis seetõttu nad loovutavad selle ...
Kaubad, toore, materjal ja teenused -177 147 -173 823 Muud tegevuskulud -89 229 -91 518 Tööjõu kulud Palgakulu -28 208 -25 198 Sotsiaalmaks -9 280 -8 158 Tööjõu kulud kokku -37 488 -33 356 Põhivara kulum ja väärtuse langus -27 665 -29 769 Muud ärikulud -3 595 - 2 701 Ärikasum 86 107 80 354 Finantstulud ja -kulud Intressitulud/kulud -13 044 -20 077 Finantstulud ja -kulud kokku - 13 044 - 20 077 Aruandeaasta puhaskasum 73 063 60 277 Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas 19
(Kool) BRASIILIA MAJANDUS Referaat (nimi) (klass) (juhendaja) (LINN 2010) SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS................................................................................................ 4 1.1.Üldandmed........................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend...........................................................................................................5 1.3.Arengutase...........
Aktsiate ostmine 0 -2 000 000 Saadud intressid 1 098 1 223 Kokku rahavoog investeerimisest -6 457 214 -12 761 891 Saadud laenud 23 387 847 21 480 008 Laenude tagasimaksed -18 262 798 -23 197 046 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -12 665 021 -13 056 833 Järelmaksu tasumine -88 903 -115 914 Makstud dividendid -3 004 336 -3 994 785 Kokku rahavoog finantseerimisest -10 633 211 -18 884 570 Rahavoog kokku 2 388 704 32 567 Raha perioodi alguses 78 190 45 623
kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulude standart EVS 665:1996 ehituskulud koosnevad kulutustest ehituse kavandamiseks ja elluviimiseks vajalikele kaupadele, teenustele, töödele ja maksudele. Nende kulude jaoks dokumendid- hinnangud. -eelarvutused (projekti eelarve) -eelarved -täitmisarved Hinnangud koost. Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad. Lk 1 teine pool
16 044 2 670 49 785 1 826 865 14 939 3 648 105 405 0 141 020 16 877 23 994 104 141 16 412 12 861 0 35 545 8 115 1 279 21 502 2 896 49 550 767 88 659 4 641 15 711 41 337 10 597 73 517 0 134 188 2 563 9 560 60 032 12 818 31 577 1 177 53 803 5 482 3 164 23 526 2 991 17 171 0 25 988 1 201 1 147 7 708 1 665 149 872 0 193 850 5 894 40 563 153 621 22 848 13 212 0 26 882 9 105 1 814 24 900 7 757 62 930 0 105 617 4 260 11 142 52 302 9 229 96 688 326 154 730 20 804 31 885 69 572 12 219 43 407 17 66 114 2 990 3 116 0 2 337 14 142 1 803 28 478 511 525 2 173 576 14 009 0 17 228 846 2 513 3 738 1 264
Võru Vōhandu 85 19 115 214 607 4566 2122 Võru Vōit 85 12 93 204 607 3320 3328 Võru Vōru 85 11 95 163 350 4200 1629 Võru Antsla 86 20 160 276 615 3856 2276 Võru Kirovi nim k 86 23 144 242 402 4119 2059 Võru Kuldre k 86 21 188 246 1275 3357 4496 Võru Misso 86 13 131 227 459 3483 1373 Võru Mōnicte86 86 16 151 193 665 3306 4228 Võru Munamäe 86 14 112 162 91 3975 1647 Võru Obinitsa 86 16 142 173 502 3650 2595 Võru Oktoobri lip 86 21 138 239 816 3367 2246 Võru Rōuge 86 15 96 256 1034 3453 3116 Võru Ruusmäe 86 12 150 123 350 4042 798 Võru Sōmerpalu 86 16 185 176 527 3598 1624 Võru Sōprus 86 24 192 224 170 4563 694
soodustus inimese kohta 18 Hostel Mulk alates 10 inimesest Lisatasu eest söögitellim isel lisanduv kohaletoim etamise tasu 250 200 58 42 83 82 100 125 117 167 Kahekohal ine tuba 443 475 507 285 665 697 570 253 317 443 Kolmetoali ne tuba 333 380 285 380 333 380 333 190 333 428 Neljatoalin e tuba 633 570 380 697 633 760 950 507 507 823 Pesumasin a kasutamin e (üks pesu) 167 177 223 173 293 257 273 300 167 157 Müügikul ud kokku 4 593 3 882 2 887 3 053 4 101 4 427 4 614 2 722 2 999 4 438 18
Amortisatsiooni arvestus Summa (kr) Amortisatsioonigrupp ja norm 2003 2004 2005 Arvutid (20%) 3833,333 17000 20000 Telefonid (20%) 233,3333 1300 1600 Arvutilaud (10%) 79,16667 522,5 665 Toolid (10%) 137,5 693 792 Kirjutuslauad (10%) 127,5 340 340 Sahtliteta laud (10%) 0 70 70 Diivan (10%) 133,3333 400 400 Diivanilaud (10%) 25 75 75 Kokku 4569,167 20400,5 23942
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
1 Kulud kokku 1 335 1 315 1 299 1 275 1 258 1 251 1 249 247 1 250 1 253 2 Kuu kasum 986 1 298 2 305 3 375 3 771 3 665 3 113 086 1 838 1 664 Jaotamata kasum -21 456 -20 158 -17 853 -12 090 -8 319 -4 654 -1 540 546 2 383 4 047 Puhkemaja 3.5. Riskide analüüs Ettevõttesse on investeeritud 16 582 omakapitali ja võõrfinantseeringuid 20 000, mille tagatiseks on kinnisvara. Äri ebaõnnestumisel või pankrotiga lõppemisel on tagajärjeks vara arest
94 297 72 1880 x 1190 2.24 335 76 1980 x 1230 2.44 394 80 2060 x 1270 2.62 423 84 2140 x 1320 2.82 447 88 2320 x 1350 3.13 546 92 2500 x 1490 3.73 634 96 2570 x 1600 4.11 665 100 2660 x 1640 4.36 748 104 2760 x 1760 4.86 815 31 *Other sizes to 10.9 m2 Water Water Air Weight Air Weight Size m2 Horsepower Weight Weight (lb) (kg)
Ehitise kulude ja kvaliteedi tasakaalustamine. Projekteerimiseelses tasuvusuringute faasis selgitas omanik enda jaoks kulude ülempiiri,lähtudes projekti tulutootlikkusest ja soovitud tasuvusajast 42.Kulukontrollikorraldamineehitustöödekäigus `hinnalepingute' puhul Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulude standart EVS 665:1996 ehituskulud koosnevad kulutustest ehituse kavandamiseks ja elluviimiseks vajalikele kaupadele, teenustele, töödele ja maksudele. Nende kulude jaoks dokumendid- hinnangud. -eelarvutused (projekti eelarve) -eelarved -täitmisarved Hinnangud koost. Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad. Eelarvutused koost projektdokumendile alusel, kuid on alles esialgne projekt.
Tabel 6. Gruusia import riikide kaupa. (Thsd. USD) Countries 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Total Imports 1 141 164,7 1 845 554,9 2 489 953,4 3 677 744,7 5 214 883,4 6 058 103,8 of which: EU countries 439 244,9 657 248,1 740 323,0 1 104 127,2 1 538 905,4 1 665 323,9 Austria 11 264,9 22 258,1 19 011,8 36 621,0 54 667,0 69 906,4 Belgium 9 898,6 15 517,6 25 580,5 37 167,2 45 490,4 53 397,6 Bulgaria 19 305,3 38 875,2 72 278,3 115 535,7 184 049,7 122 928,2 Cyprus 1 492,3 8 056,2 1 733,8 2 875,7 2 851,9 2 951,7
sama määr, (neto), investeeringud põhivarasse, Aasta tal perioodiga % % tuh. kr. Eestis, tuh. kr. tuh. kr. 1 217 1998 I 10.4 10.1 900 981 300 1 846 303 II 6.8 9.5 871 000 1 302 500 3 213 339 3 235 III 2.5 9.6 700 3 007 300 3 114 396 IV -0.4 10.2 2 665 2 780 300 3 753 419 19 100 1 401 1999 I -1.9 12 800 1 402 700 1 710 099 1 360 II -1.5 11.6 200 1 587 100 2 275 165 III -1.1 12
müügitulu, mille tingib ettevõtte tuntuse kasv ning mahetoidu sööjate ja allergikute osakaalu eeldatav kasv. 9.3 Maksevõime ehk likviidsuskordaja Likviidsuskordaja hinnatakse nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on tegemist hea näitajaga. Tabel 13. Likviidsuskordaja 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta Lühiajalised kohustused 9555 2784 3900 4524 Käibevara 230 091 665 301 1 124 217 1 623 291 Tooraine varu 14 923 13 052 14 031 14 856 Likviidsed varad 215 168 652 248 1 110 186 1 608 435 234,2846 284,66307 355,5338 Likviidsuskordaja 22,51884249 305 56 369 Mahe- ja toortoidukohviku ettevõtte likviidsuskordaja on 22,5 ühikut, mistõttu saab öelda, et ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi
Argo Kuusik III 110 620 2503 Artu Ellmann III 314 620 2603 Arvo Iital III 418 620 2506 Aurika Männik III 421 620 3103 Ave Eessalu III 317 620 2601 Betra Leesment III 202 620 3521 Dago Antov III 319 665 9460 Eerik Peeker IIIA 220 620 2411 Eero Sillandi III 112A Eero Tuhkanen IIIA 221 620 2409 Eldur Karu IIIB - 109 620 2463 Elmar-Jaan Just Mäepealse 3-103 620 2407 Els-Hedvig Kerge IIIB-312 620 2561 Emlyn David Qivitoq Witt IIIB 305 620 2459
13 712 11 812 14 858 14 892 7 054 9 222 18 201 13 851 Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 14 051 15 915 9 400 9 999 6 398 10 162 6 665 12 963 9 964 Err:508 Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 Err:508 Err:508 Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 Tootliku metsamaa
aastal 16 530 km. Suuremate keskuste vahel peavad ühendust ülikiirrongid AVE (Madrid Sevilla, kiirus kuni 350 km/h) ja Talgo. 2007. aastal avati AVE liin Madriid- Toledo vahel ning Madrid Barcelona vahel. 2010. aasta detsembri avati AVE liin Madrid-Valencia. Tulevikus on kavas Hispaania kiirrongisüsteemi ühendamine Prantsusmaa samalaadsega TGV süsteemiga ja kiirrongi ühenduse loomine Madridi ja Lissaboni vahel. Maanteetransport - Hispaania maanteedevõrgu kogupikkus on 665 000 kilomeetrit, sellest pea 11 000 km kiirteid. Eesmärk on rajada 15 000 km pikkune kiirteede võrgustik. Turism Hispaania suurim majandusharu on turism, mis moodustab 12% SKPst ja millega seotud aladel töötab 10% tööealisest elanikkonnast. 2010. aastal külastas Hispaaniat rohkem kui 52 miljonit turisti, kellest vaid väike osa on ärireisijad. Hispaania on Euroopa liider nn "päikeseturismi" vallas, kuid liidripositsiooni ohustab uute
Ülikooli üliõpilaskonna jaotus kajastas kõrghariduse valdavalt humanitaarset suunatust, kõige enam valmistati ette riigi funktsioneerimiseks vajalikke spetsialiste. • 1934. aasta andmeil oli elanikkonnas 7437 kõrgharidusega inimest, kellest töötas 6577. Riigi- ja kohalikus võimuaparaadis hõivatuid oli neist umbes kaks kolmandikku (4260). • 1934. aastal oli kaubanduses hõivatud 777, tööstuses 665, põllumajanduses 295, transpordis ja sides 135 kõrgharidusega spetsialisti, mujal vähem. • Põllumajanduse, veterinaaria ja metsamajanduse alal lõpetas kõrgkooli ligikaudu iga kümnes diplomeeritud spetsialist. • 1924. aastal kuulutati välja programm, mis pidi tagama 25 aastaga iga talu kohta ühe eriettevalmistusega inimese koolitamise
Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool MTM40LT Ove Hillep Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis Bakalaureusetöö Autor taotleb tehnikateaduste bakalaureuse akadeemilist kraadi Tallinna Tehnikaülikool 2014 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Esitatud materjalide põhjal ei ole varem akadeemilist kraadi taotletud. Töös kasutatud kõik teiste autorite materjalid on varustatud vastavate viidetega. Töö valmis Lauri Lillepea juhendamisel “.......”....................201….a. Töö autor ............................. allkiri Töö vastab bakalaureusetööle ...
87 Veod 41 013,00 kr 9 EHITUSPLATSI ÜLDKULUD 974 700,00 kr 91 Juhtimiskulud 888 200,00 kr 92 Kulud abistavatele tegevustele 36 500,00 kr 94 Talvised lisakulud 50 000,00 kr Kokku 24 280 443,91 kr 3.5. Kubatuurühiku maksumus Hoone maht on 8 665 m3. Sellega pinna maksumusena on 24 280 443, 91 / 8665 = 2 802 kr/m2 3.6. Üldpinna maksumus Hoone brutopindala on 1 674,7 m2. Sellega pinna maksumusena on 24 280 443, 91 / 1674,7 = 14 498 kr/m2 31 4. Pakkumuseelarve Tabel 8. Pakkumus Kulu liik Summa Märkused Tööjõud 4 112 435 kr
Ventilatsioonikamber 31,8 m2 33. Lifti masinaruum 8,9 m2 34. Koridorid, esikud, käigud 222,7 m2 6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad Ehitustööde üldmaksumus 24 280 443 kr. Hoone maht 8 665 m3 Kubatuurühiku maksumus 2 802 kr/m3 Hoone üldpindala 1 674,7 m2 Üldpinna maksumus 14 498 kr/m2 1.5 Välisviimistlus Hoone sokkel kaetakse tumehalli polümeerkohviga. Välisseinad on raudbetoonpaneelidest tehase viimistlusega. Betooni sisse segatakse 50% valget tsementi ja veidi musta tooni andvat värvipigmenti. Aknad ja klaasuksed on 3x klaaspakettidest on kirkast klaasist. Akende ja uste
Nq Paneelid 2h/5 e ap 659 h 4,42 Mm1 h/5 665 t 2,95 2h/5 676 L Ke skmine tsoon Joonis 2.10 Konstruktsiooni koormamise skeem NEd1= (32,64+14,4*0,5+55,68*10+24*10)/2+22,93*13,68*0,51+22,93*17,12*0,25 =676,4 kN Ned1,1= 676,4-22,93*0,51*0,99 = 664,8 kN Ned1,2= 676,4-22,93*0,51*1,49 = 659,0 kN Ned1,3= 676,4-22,93*0,51*2,48 = 647,4 kN
✶✶✳✶✷✳ Ü❦s ❛❛t♦♠♠❛ss✐ü❤✐❦ 1 u ≈ 1,66 · 10−27 kg✳ ▼✐t♠❡ ❡❧❡❦tr♦♥✈♦❧❞✐❣❛ ♦♥ 1 u ❡❦✈✐✈❛❧❡♥t♥❡❄ ✸ ✶✶✳✶✸✳ ▲✐✐t✐✉♠✐ ✼▲✐ t✉✉♠❛ ♠❛ss ♦♥ 7,014 353 u✳ Pr♦♦t♦♥✐ ♠❛ss ♦♥ 1,007 276 u ❥❛ ♥❡✉tr♦♥✐ ♠❛ss 1,008 665 u✳ ❛✮ ▲❡✐❞❛ ❧✐✐t✐✉♠✐ ❛❛t♦♠✐t✉✉♠❛ s❡♦s❡❡♥❡r❣✐❛ ❞➸❛✉❧✐❞❡s ❥❛ ❡❧❡❦tr♦♥✈♦❧t✐❞❡s✳ ❜✮ ▼✐t✉ ❡❧❡❦tr♦♥✈♦❧t✐ ♦♥ ❧✐✐t✐✉♠✐ t✉✉♠❛ ❡r✐s❡♦s❡❡♥❡r❣✐❛❄ ✷✾ ✶✶✳✶✹✳ ❱❛s❡ ✻✸❈✉ t✉✉♠❛ ♠❛ss ♦♥ 62,913 67 u✳
kulude kohta toodete lõikes on järgmised: Näitaja Toode A Toode B Toode C Kokku Müügitulu 500 000 400 000 300 000 1 200 000 Muutuvkulud (200 000) (175 000) (160 000) (535 000) Piirkasum 300 000 225 000 140 000 665 000 Püsikulud (220 000) (180 000) (150 000) (550 000) Kasum (kahjum) 80 000 45 000 (10 000) 115 000 Esmapilgul paistab asi olevat selge - toode C toob firmale kahjumit ja tuleks tootmisest kõrvaldada. Lähtuda tuleb aga ka sellest, et toode C toob firmale 140 000 eurot piirkasumit kuus, mille arvel kaetakse püsikulusid
65 - ... 1522 24 20 Kokku 6339 100 100 9.8 Toote/Turu maatriks 2013 aastal eurodes Sihtrühm 0 - 14 15 - 34 35 - 64 65 - ... Kokku Toode Maja 1480 2480 4240 4240 12440 Kämping 665 3255 2170 455 6545 Telk 42 651 133 42 868 Kokku 2187 6386 6543 4737 19853 Käibe osakaalud protsentides 2013 aastal Müügikäive % sihtrühma Sihtrühmad % kogukäibest eurodes käibest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
