mat.kulu kokku(kg) 21 000 36 000 35 000 17 000 109 000 25 000 varu perioodi lõpus (kg) 5 400 5 250 2 550 16 350 16 350 mat.vajadus kokku(kg) 26 400 41 250 37 550 33 350 125 350 varu per.alguses(kg) 3 150 5 400 5 250 2 550 3 150 ostuvajadus(kg) 23 250 35 850 32 300 30 800 122 200 1tetrapakendi ostuhind 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 rahavajadus mat.jaoks 11 625 17 925 16 150 15 400 61 100 rahavajadus (kokku kõik materjalid) 188 325 290 385 261 630 153 720 894 060 Materjalide tasumise eelarve näitab, kui palju vajatakse jooksvalt likviidset vara (raha), selleks et tasuda hankijatele. Lähtudes rahakäibe juhtimise eesmärgist: kiirendada klientide arvete laekumist ja maksimaalselt maksetähtaja piires viivitada klientidele maksta olevate arvete tasumisega, muutub eriti oluliseks lühiajaliste kohustuste juhtimine
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Äike ja staatiline elekter Referaat Juhendaja: Helmo Hainsoo Tartu 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Milline on pikselöögi mõju inimese organismile?................................................................. 6 Staatiline elekter Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme te...
16 3 4. V12 1320 22. C3 8 56 4 5. C12 495 23. Korrutamislause: 4 4 3 48 3 6. V10 720 24. V54 120 3 7. C10 120 25. 54 625 8. V65 720 26. V62 6 36 9. V53 60 27. C04 C14 C24 C34 C4 4 16 28. C7 C7 C7 ... C7 128 0 1 2 7 10. V51 V52 V53 V54 V55 325
3. V64 = 360 21. C50 + C15 + C52 = 16 3 4. V12 = 1320 22. C3 8 = 56 4 5. C12 = 495 23. Korrutamislause: 4 4 3 = 48 3 6. V10 = 720 24. V54 = 120 3 7. C10 = 120 25. 5 4 = 625 8. V65 = 720 26. V62 + 6 = 36 9. V53 = 60 27. C04 + C14 + C24 + C34 + C44 = 16 10. V51 + V52 + V53 + V54 + V55 = 325 28. C 70 + C71 + C72 + ... + C77 = 128 11. (V ) 1 5 6 = 65 = 7776 29. 4 C80 C52 = 15815800 30
Reljeef tema paleest Niineves http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/mesopotaamia/skulptuur/pildileht/pilt11.html Assüüria kuningas Assurbanipal võitleb lõviga. Reljeef tema paleest Niineves Verd sülitav lõvi. Reljeef. Assurbanipali paleest Niineves Surev emalõvi. Reljeef. Assurbanipali paleest Niineves Fragment mustast obeliskist nn kuninga arveraamatust UUS-BABÜLOONIA Veel kord kerkib Babülon maailma tähtsaimaks linnaks 625 539 eKr Uus Babüloonia päevil. Selle riigi kuulsaim ja mõjukaim valitseja oli Nebukadnetsar II Nebukadnetsar II · Valitses 605 562 a eKr · Asevalitseja poeg · Vallutas, Süüria, Foiniikia ja Palestiina
00 50.- 06.juuni sissetulek 50 ühikut 1.10 55.- 11.juuni väljaminek 80 ühikut 13.juuni sissetulek 150 ühikut 1.20 180.- 20.juuni sissetulek 100 ühikut 1.30 130.- 22.juuni väljaminek 200 ühikut 25.juuni sissetulek 150 ühikut 1.40 210.- Müügikaup (50+50+150+100+150)=500 625.- Müük (väljaminek) 280 Varu jääk 220 Juunikuus on seega müügikaupa 500 ühikut, mille soetusmaksumus 625 krooni tuleb jaotada 280 realiseeritud tooteühiku ja 220 varusse jääva tooteühiku vahel. Üldise individuaalhinna meetodit saab kasutada siis, kui iga müüdud ja lõppvaru koostisse kuuluvate tooteühikute soetusmaksumus on täpselt määratud. Kasutatakse eelkõige seal, kus
80 50 50 50 720 1 000 1 000 1 000 500 300 300 300 2 700 5 000 6 000 7 000 300 300 200 200 2 300 5 000 6 500 8 000 50 000 50 000 50 000 50 000 503 408 800 000 1 100 000 1 500 000 14 304 16 500 16 500 16 500 149 625 258 500 354 750 484 000 130 150 150 150 1 360 2 350 3 225 4 400 2 000 2 000 2 000 2 000 22 000 30 000 30 000 40 000 0 11 363 18 665 7 876 8 081 122 863 128 366 183 050 301 631 Siia lahtrisse kirjutada
sise-eeskirjas [3:133]. Kaalutud keskmine hind leitakse: algvaru soetusmaksumus + perioodi jooksul soetatud varu soetusmaksumus algvaru kogus + perioodi jooksul soetatud varu kogus Kaalutud keskmise hinnaga hinnatakse nii vara väljaminek kui ka lõppvaru. Kasutada võib nii perioodilise kui pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Perioodilise kaalutud keskmise soetushinna meetodil (kui on 500 ühikut) ühiku keskmine hind = 625 : 500 = 1,25.- lõppjääk hinnatakse keskmise hinnaga 220 x 1.25=275.- müüdud kauba soetusmaksumus e. müügikulu 625 - 275= 350.- 12 Pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodil leitakse pärast igat varu sissetulekut uus kaalutud keskmine soetushind, millega hinnatakse igat väljaminekut kuni järgmise sissetulekuni ja pidevalt arvestatavat varu jääki [4].
-6- Kasutatud kirjandus Viide nr. 1 - Biometallid. Mürkmetallid. Hergi Karik lk 6, 54. Viide nr. 2 - "Üldine ja anorgaaniline keemia" lk 405 - 406. H. Karik U. Palm V. Past. Viide nr. 3 - http://www.zone.ee/chemistry/Ni.htm Viide nr. 4 - EE nr. 6 LÕUNA-NÕUD lk 625. Viide nr. 5 - http://www.webelements.com/webelements/elements/text/Ni/key.html Viide nr. 6 - http://chemistry.about.com/library/blni.htm Viide nr. 7 - http://chemistry.about.com/b/a/078046.htm Viide nr. 8 - http://www.chemicalelements.com/elements/ni.html Viide nr. 9 - http://www.vanderkrogt.net/elements/elem/ni.html Viide nr. 10 http://www.chemicalelements.com/bohr/b0028.gif /24.01.06/ -7-
Energeetika 7 Portugali elektrienergia tarbimine ühe inimese kohta on 2000-5000 kWh. Portugalis kasutatakse vee-energiat, tuuleenergiat, päikeseenergiat ja toodetakse ka energiat kivisöest. Portugal tahab suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist. Kivisüsi 55% Vee-energia 40% Tuuleenergia 5% . Rahvastik 8 Portugali rahvaarv on 9 625 516, mis teeb 104 inimest ühe km ² kohta. Portugalis on enam kui seitse korda rohkem inimesi, kui Eestis. Ühe ruutkilomeetri kohta on Portugalis 4, 5 korda rohkem inimesi. Riigikeeleks on Portugali keel. Portugali keel on ametlikuks riigikeeleks ka Brasiilias, mis on oma pindala suuruselt maailmas viiendal kohal ja kus etniliste gruppide järgi on 55% valged (portugallased, sakslased, itaallased, hispaanlased, poolakad), 38% segaverelised, 6% mustad, 1%
sc,u = 0, 0035 · Es = 700M P a (243) sc,u · 700 · 0, 0030 sc,u = = = 0, 1257 (244) · fcd 1, 0 · 16, 7 23 Survetsooni k~ orgus 1 = 0, 625(n - s - sc,u ) = 0, 625 · (0, 6178 - 0, 0366 - 0, 1257) = 0, 285 (245) 2 = 1, 25 · sc,u = 1, 25 · 0, 1257 = 0, 1571 (246) = 1 + 21 + 2 = 0, 285 + 0, 2852 + 0, 1571 = 0, 7732 (247) x = · d1 = 0, 7732 · 250 = 193, 3mm (248)
ARITMEETIKA 1.1 Mõningate arvude kõrgemad astmed 24 = 16 29 = 512 34 = 81 44 = 256 64 = 1296 25 = 32 210 = 1024 35 = 243 45 = 1024 65 = 7776 26 = 64 211 = 2048 36 = 729 46 = 4096 7 4 = 2401 27 = 128 212 = 4096 37 = 2187 54 = 625 84 = 4096 28 = 256 213 = 8192 38 = 6561 55 = 3125 94 = 6561 1.2 Hariliku murru põhiomadus Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. Kui k 0 , siis a ka = b kb (murru laiendamine), ka ka : k a = =
MESOPOTAAMIA KUNST ( 4000 600 e.Kr.) Maailma üks vanemaid tsivilisatsioone sai alguse Mesopotaamiast ehk jõgedevaheliselt ( Kahejõe ) maalt. See oli suur tasandik Tigrise ja Eufrati jõe vahel (Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat), kuhu 4. aastatuhandel eKr. elama asunud sumeri hõimud lõid eelduse kõrge kultuuri tekkeks. Aastatuhandete jooksul tekkisid ja lagunesid neil aladel mitmed riiklikud moodustised, sumerite järgi tulid akkadlased. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Mesopotaamia alade tuntuim ehitistüüp on astmiktorn - tsikuraat. See...
Lähte Ühisgümnaasium John Logie Baird, värvitelevisioon ning televisiooni tulevik Lähte 2011 John Logie Baird John Logie Baird sündis 1888. ja suri 1946.aastal. Teda tunti kui töötu soti leidurina ja televiisori leiutajana. J.L.Baird tahtis luua midagi sellist, mis tooks talle kiiresti edu ja koos eduga ka rikkust. Kuid siiski oli ta vaene, ainuüksi sellepärast, et tema ideed ei viinud teda eesmärgile mitte sugugi lähemale. John Logie Baird ei tahtnudki endale kindlat töökohta, vaid tegutses selle asemel oma töökojas, mõeldes järjest välja uusi leiutisi. Ükski nendest leiutistest ei leidnud aga laialdast kasutamist. Kõige pealt ta leiutas elektrilise äratuskella, mis hakkas päikesekiirtega helisema panna. Veel leiutas ta paberist sisetallad, mis pidavat hoidma jalad soojas. Püüdes ajada äri nendega, ei õnnestunud tal Joonis 1. John Logi...
) 4.4 1200 300 100 100 100 300 300 300 4.5 180 45 15 15 15 45 45 45 4.6 3595,9 649, 161, 161,7 325,8 551,7 904,2 842, ( , 2 08 54 2 2 04 .) 5. (3.-4.) 4219,2 1582 448, 507,4 625,6 1156, 1284, 845, 4 94 4 2 06 28 8 , . 01.01.2011 16000 . 15991. 26 ÄRIPLAAN "OÜ Creative Ruks firma avamine" Valeriya Mikhaylova V.2.2. 5.5
Tartu Kutsehariduskeskus Am09 Helar Heitur ÄIKE JA STAATILINE ELEKTER Referaat Juhendaja Helmo Ainsoo Tartu 2009 SISUKORD: 1) Äikse liigid ja levik 2) Välk ja välgu toime 3) Välgutaolised nähtused 4) Ettevaatusabinõus, Äike mütoloogias 5) Staatiline elekter ja selle olemus Tekkimis kohad ja Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu ÄIKE Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äike...
Avada konto ,, kaupa laos" periood on 1 kuu. Kuu alguses on laos kast ,, cocat" maksumusega 250.- ja kast ,,fantat" maksumusega 250.- kuu jooksul osteti juurde 5 kasti õlut kogumaksumusega 1000.- kuu jooksul müüdi maha pooled cocat ja pooled õlled. Laohoidja jõi ära kõik ,,fantad" 250.- eest läks õlut halvaks. Kanda kogu info kontole ja leida periood lõppjääk. Deebet Kreedit As=500 Tehing 2- 625 Tehing 1- 1000 Tehing3 250 Tehing4- 250 Lõppjääk= 1500 Lõppjääk= 1125 The main lõppjääk = 375.- Passivakonto Deebet Kreedit 3.vähenemine (-) 1.algjääk 2.suurenmine(+) Deebetkäive Kreeditkäive
Arvutage diagonaalide pikkused ja
nurk lühema diagonaali kõrguse vahel.
Vastused. 1. AB: x 3y + 5 = 0; (-5;0) ja (0;5/3); AC: 3x y 1=0; (1/3;0) ja (0;-1); x 3y + 13 = 0; k =
-3; 2. x2 + (y-4,5)2=6,25 ja y = 2; (2,5;2). 3. x + 3y 1 = 0. 4. y = 2x2 8x 10; (2;-18); y = -8x-10. 5.
(1;-1), a1 = 3; a2 = -3; arccos 0,8. 6. y = -x2+6x-5; x1=1, x2=5; H(3;4); A(0;1); x1
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Elu väljaspool maakera ja selle võimalikkus Referaat Kristiina K06 Viljandi 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 1.1 Maa ja taevas esimeste silmade läbi 1.2 Universiumi teke 2. Elu Universiumis 2.1 Eluks vajaminevad tingimused 2.2 Merkuur 2.3 Veenus 2.4 Marss 2.5 Jupiter 2.6 Saturn 2.7 Uraan 2.8 Neptuun 3. Astronoomide arvamus 4. Arvamus 5.Kasutatud kirjandus 1.1 Maa ja taevas esimeste silmade läbi Tähistaevas on inimestele kätte paistnud nii kaua, kui nägijaid on olnud. Arusaamine selle tegilikkusest ei tulnud aga kohe. Umbes 625-547 e. Kr. tegi Thales otsustava sammu. Ta nimelt asendas maa, taeva ja mere inimeste sarnasteks valitsejateks. Kuid tema maailm jäi aga ruumiliselt piiratuks. Lame maa ujus kettakujulisel pinnal, mida kattis taevakuppel ning mille sees olid tähed, päik...
järgi jäi ta ka Marshalli plaanist kõrvale. Majanduslik olukord halvenes veelgi, inflatsioon suurenes pidevalt ja maksebilanss oli kroonilises defitsiidis . Dplomaatiline isolatsioon lõppes 1953. aastal, mil Vatikan sõlmis Hispaaniaga konkoraadi, ja USA, kes oli huvitatud külma sõja kaitsepiiri laiendamisest, kirjutas Franco reziimiga alla lepingu, mis andis loa rajada Hispaaniasse Ameerika sõjaväebaasid, pakkudes vastutasuks kuue aasta jooksul 625 miljoni dollari eest finantsabi. Kaks aastat hiljem võeti Hispaania ÜRO-sse tagasi. Hoolimata liberaalsemast majanduspoliitika oli majandus 1950. aastate keskpaigas ikka veel halvas seisus - maksebilansi defitsiit kahekordistunud ja rekordiliselt kõrge inflatsioon vähendas palkade väärtust. See põhjustas aga streikide laine. Falangi ja sõjaväe vahel tekkisid pinged, sest armees oli palju tuliseid
a = 18,2 [mm] b = 19,0 [mm] h = 31,0 [mm] m = 6,60 [g] W = 9,8 [%] ow = ((6,05 / (19,5 * 19,9 * 30,7)) * 1000000 = 615,7 [kg/m3] Valem 3: o12 = ow / Kw12 o12 puidu tihedus niiskusel 12% [kg/m3] ow puidu tihedus antud niiskusel [kg/m3] Kw12 redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelist 3. Arvutus: Proovikeha nr. 4. ow = 615,7 [kg/m3] Kw12 = 0,985 [-] o12 = 615,7 / 0,985 = 625,1 [kg/m3] 3.3 Puidu piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskus sisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkuseda 30 mm kiu suunas. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse täpsusega 0,01 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 min peale koormamise algust. Survetugevus arvutatakse valemiga 4
Teraviljakasvatus · Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis · Suurima kasvupinnaga teravili nisu · 60 % elanikkonnast toidab riis · Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA Nisu - Esimesed nisukasvatajad Ees-Aasias neoliitikumi alguses - Kasvatatakse kõikides maailmajagudes - Mullastiku suhtes nõudlik:vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda - 2005 kasvatati nisu 625 miljonit tonni Hiina,India,USA,Venemaa,Prantsusmaa, Kanada, Austraalia,Saksamaa, Pakistan, Türgi Riis - 90 % kasvatatakse ja süüakse Aasias - Levib alates lähistroopilisest kuni ekvatoriaalse Mais kliimavöötmeni - Nõuab palju soojust ja niiskust - Valgusnõuslik, vajab kasvuajal veega üleujutamist, ühtlaselt - Jahedamas kliimas haljassöödaks
ja orjad. Orjad võrdsustati asjadega. 16)naised ei või mehi petta,mehed võivad, perekond patriarhaalne 17)Assüüria maailmariigi lagunemine algas Egiptuses, kes 655. a. paiku saavutas sõltumatuse. Kohe selle järel puhkesid ülestõusud ka Assüüria teistes osades. See protsess tugevnes eriti Assurbanipali surma hetkest peale (627). Sel a-l lõi Assüüriast lahku Babüloonia ja tekkis uuesti iseseisev riik, mille valitsejaks sai üks kaldea suguharujuhte Nabopalassar. 625. lõi Assüüriast lahku ka Meedia. A-l 614 purustasid meedlased Assuri; a-l 612 babüloonlased ja meedlased vallutasid Niinive. Kuid mõned Assüüria väeosad murrasid läbi läände Eufrati äärde ja jätkasid seal vastupanu, mis lõppes sellega, et 609. Babüloonia ja Meedia väed vallutasid Harrani ning 605. Karkemisi linna. Aastal 605 lakkas Assüüria riik olemast. 18)Nebukadnetsari ajal ehitati nn. Paabeli torn ehk peajumal Marduki tempel. 19)Mesopotaamia kiri kiilkiri.
keskuseks, võimaldada küllalt arvuka inimrühma kooskäimist (conventus - kokkutulek), mis avaldus hoone arhitektuuris ja pakkuda kindlat kaitset ülestõusu või sõja korral. Konvendihooneile on iseloomulik korrapärasus, rangus, suletus, tugevasti kindlustatud sissepääs. Kuressaare linnus jäi Saare-Lääne piiskoppide residentsiks Liivi sõja alguseni. XIV saj. lõpust kuni XV saj. alguseni rajati lisaks XIII saj. pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür. Seda tingis vajadus tugevdada linnuse kaitsevõimet seoses tulirelvade kasutuseletulekuga. Müüri osad on hilisemate vallide ja bastionide kavas säilinud tänaseni. Sajandi keskel kõrgendati müüri ja rajati suurtükitornid. Võimsaim neist, põhjabastionil paiknev 1971. 1972. a. restaureeritud suurtükitorn pärineb 1470. aastaist. Suurtükitorn
1.6. Teraviljakasvatus · Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis · Suurima kasvupinnaga teravili nisu · 60 % elanikkonnast toidab riis · Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA 1.7. Nisu · Esimesed nisukasvatajad Ees-Aasias neoliitikumi alguses · Kasvatatakse kõikides maailmajagudes · Mullastiku suhtes nõudlik: vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda · 2005 kasvatati nisu 625 miljonit tonni Hiina,India, USA, Venemaa, Prantsusmaa, Kanada, Austraalia,Saksamaa, Pakistan, Türgi 1.8. Riis · 90 % kasvatatakse ja süüakse Aasias · Levib alates lähistroopilisest kuni ekvatoriaalse kliimavöötmeni · Valgusnõudlik, vajab kasvuajal veega üleujutamist, ühtlaselt sooja ilma, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist · 2005 toodeti 635 miljonit tonni riisi- suuremad kasvatajad:
Ülesanne. Andmed ja valemid Excel ja VBA Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Andmed ja valemid Õpilane Õppejõud Ahti Lohk a valemid el ja VBA Tehnikaülikool atikainstituut ed ja valemid Õppemärkm 1...41 ik Õpperühm Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Ajavalemid Viktoriin viimane nr a 1 Funktsioonide väärtused a b x y z 3 3,75 -1 1,15330542 0,68895956 Excel #NAME? #NAME? VBA y 1 ...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Linnastumine ja selle mõju riigi arengule Hiina nätitel Arenguökonoomika Koostaja: Gintaras Dalke Juhendaja: Raul Omel Tartu 2014 Sissejuhatus Tänapäeva maailma populatsioon kasvab väga kiiresti ning kolitakse üha enam linnadesse elama. Mis on üldse linnastumine? Linnastumine ehk urbanisatsioon on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. Hõlmab muutusi rahvastikupaiknemises (koondumist linnadesse), laiemas mõttes ka koostises, kultuuris ja elulaadis (linliku elulaadi levimist maale). Linnarahvastiku osa kasv tuleneb peale loomuliku iibe tööjaotuse muutumisest ja (eriti 20. sajandil) rahvastiku rändest. Linnastumist mõõdetakse linna- või linnastunud rahvastiku osatähtsu...
Verevi järvest saab alguse Kavilda jõgi. Järve linnapoolsel küljel asub heakorrastatud supelrand. 1.1 Järve andmed: Kõrgus merepinnast: 49m pindala 12,6 ha sügavus 11m keskmine sügavus 3.6m pikkus 950m laius 320m Verevi järve rand asub Elva kaguservas, Tartu mnt 16 maaüksusel. Rannaalal asuvad vetelpäästehoone, kaks kioskit, kuivkäimla (4-kohaline), riietuskabiinid (2 kahekohalist), kiiged, ronimisatraktsioonid ja pingid ning kaks võrkpalliplatsi. 625 meetri pikkusest kaldajoonest on suplusalana kasutusel 220 m. Liivaala kaldajoone pikkus on 230 m, millest kasutatav umbes pool (125m). Ülejäänud kaldaosa on kas mudastunud või kaetud taimestikuga. Suplushooaja tipphetkedel, kui randa kasutab ligikaudu 3000 inimest, on probleem parkimisega. Seni pargitakse olemasolevas Tartu mnt ja Järve tn ristis olevas parklas, Tartu mnt rannakioski juures ning tee haljasribal.[2] Päevitajatele on ette nähtud liivane rannaosa
areneda ja suuremaks kasvada. 2.0 ETTEVÕTTE ÜLDANDMED Ettevõte, mille soovime välja arendada, on Mannekeen, juriidiliselt: Disaini- ja Õmblusstuudio ,,Mannekeen" OÜ. Hetkel on soov avada kauplus/töökoda aadressil Ringtee 75, 50105 Tartu (Lõunakeskus). Firma sisetelefon on 7123456. Faks puudub. Maili-aadres: [email protected]. Juhatusse kuuluvad Kristiina Moosel, Ingrid Tagel ja Ragne Liblik. Põhikapitaliks on 2500, millest I.Tagel maksab 625; R.Liblik 625 ja K.Moosel 1250. Kontaktisikuks on Kristiina Moosel, tel. 55675360. 3.0 ÄRIIDEE Firma ärivaldkonnaks on teenindus ja disain. Pakume disaini ja õmblemis teenust klientidele, kelle lemmiktegevuseks ei ole soppamine, nende soovidele vastavalt. Võimalik ka saada nõu/abi/soovitusi meie stilistide käest. Sihtgruppi kuuluvad inimesed igas vanuses, kellel vähegi on soovi. Võimalus disainida/õmmelda ka lemmikloomadele. Idee uudsus seisneb selles, et sellist suurt ja nö
107 530 647.5 0.91 108 535 652.5 0.911 109 540 657.5 0.912 110 545 662.5 0.912 111 550 667.5 0.912 112 555 672.5 0.914 113 560 677.5 0.914 114 565 682.5 0.914 115 570 687.5 0.915 116 575 692.5 0.916 117 580 697.5 0.916 118 585 702.5 0.916 119 590 707.5 0.917 120 595 712.5 0.918 121 600 717.5 0.919 122 605 722.5 0.919 123 610 727.5 0.919 124 615 732.5 0.919 125 620 737.5 0.92 126 625 742.5 0.921 127 630 747.5 0.921 128 635 752.5 0.921 129 640 757.5 0.922 130 645 762.5 0.922 131 650 767.5 0.923 132 655 772.5 0.924 133 660 777.5 0.924 134 665 782.5 0.924 135 670 787.5 0.924 136 675 792.5 0.925 137 680 797.5 0.925 138 685 802.5 0.926 139 690 807.5 0.926 140 695 812.5 0.926 141 700 817.5 0.926 142 705 822.5 0.927 143 710 827.5 0.927 144 715 832.5 0.928 145 720 837
PÕHIVARA KOKKU 45 609 110 44 193 521 42 549 136 VARAD KOKKU 46 712 919 45 182 892 43 207 198 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused kokku Laenukohustused 1 028 879 3 017 072 1 083 872 Lühiajaline laen 0 1 422 000 370 000 Pikaajalise lenu lühiajaline osa 869 481 1 450 327 625 072 Kapitalirendi kohustus 159 398 144 745 88 800 Võlad ja ettemaksed kokku 3 295 826 4 380 998 3 310 850 Võlad tarnijatele 809 582 2 491 886 2 141 270 Võlad töövõtjatele 578 912 918 705 419 176 Maksuvõlad 438 806 639 914 352 485 Muud võlad 966 686 46 348 90 522
..3 h 0,3...30 s 10 ...10 s Erienergia, Wh/kg 10...100 1...10 Wh/kg <0,1 Wh/kg Laadimistsükleid 1000 >500 000 >500 000 Erivõimsus, W/kg <1000 <10 000 <100 000 Tsükli kasutegur 0,7...0,85 0,85...0,98 >0,95 2500 faradise ehk 2,5 kilofaradise ülikondensaatori mõõtmed on 161x61x61 mm, mass 725 g, takistus alalisvoolule 1 m, 100 Hz vahelduvvoolule 0,6 m, nimipinge 2,5 V, nimivool 625 A (see on tühjenemis- vool 5 s vältel kuni 0,5 voldini), töötemperatuur 40 C...60 C. Kasutamist piirab esialgu väga suur hind ja väike pinge (kuni 5 V). Tööiga väheneb temperatuuri tõusuga praktiliselt kaks korda iga 10º C kohta üle 25º C. 5.5 Kondensaatorite ühendamine 5.5.1 Kondensaatorite jadaühendus Jadaühenduse korral on laengud kõigi kondensaatorite elektroodidel suuruselt võrdsed, sest laengud liiguvad toiteallkast ainult välistele elektroodidele
(KOOL) Sõltuvused Referaat (NIMI) (KLASS) (JUHENDAJA) (LINN JA LOOMISE AASTA) 2 Sisukord SISUKORD.................................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................... 4 SÕLTUVUSED............................................................................................................................................ 5 FÜÜSILINE SÕLTUVUS................................................................................................................................. 5 SOTSIAALNE SÕLTUVUS.................................................................................................................................
*1.Mille poolest erinevad müüt ja muistend? Muut on lugu jumalatest ja heerostest. Kui muudi sisuks on algaeg, loomine, siis muistendid puudutavad lähiminevikku, meie maailma, neil pole maailma loomisega pistmist. Muistend - kindel stereotuupne sisu, skeem. Faabula selgus ja ebapersonaalsus on muistendi tunnused. Peamine on köitev lugu, seepärast ei ole elamuse detaile kirjeldatud nagu memoraadis. *3.Shamaani peamised funktsioonid? Shamaani peamine funktsioon on aidata kogukonda ja selle liikmeid kriisis. Eri rahvad näevad kriisi põhjusi erinevalt > erinev ka shamaanide käitumine. Kriisis on shamaani pohiulesanne olla meedium, abivaimud; nendega saab suhelda ekstaasis - selleks oma tehnikad. Abivaimud on need, kes kaitsevad shamaani teises ilmas ja juhendavad. On iseloomulik, et shamaan ei otsi enda jaoks teise ...
..3 h 0,3...30 s 10 ...10 s Erienergia, Wh/kg 10...100 1...10 Wh/kg <0,1 Wh/kg Laadimistsükleid 1000 >500 000 >500 000 Erivõimsus, W/kg <1000 <10 000 <100 000 Tsükli kasutegur 0,7...0,85 0,85...0,98 >0,95 2500 faradise ehk 2,5 kilofaradise ülikondensaatori mõõtmed on 161x61x61 mm, mass 725 g, takistus alalisvoolule 1 mΩ, 100 Hz vahelduvvoolule 0,6 mΩ, nimipinge 2,5 V, nimivool 625 A (see on tühjenemis- vool 5 s vältel kuni 0,5 voldini), töötemperatuur –40 C...60 C. Kasutamist piirab esialgu väga suur hind ja väike pinge (kuni 5 V). Tööiga väheneb temperatuuri tõusuga praktiliselt kaks korda iga 10º C kohta üle 25º C. 5.5 Kondensaatorite ühendamine 5.5.1 Kondensaatorite jadaühendus Jadaühenduse korral on laengud kõigi kondensaatorite elektroodidel suuruselt võrdsed, sest laengud liiguvad toiteallkast ainult välistele elektroodidele
Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 1 Juhendaja: Töö teostaja: Erki Aun Malle Kreen Õpperühm: Üliõpilaskood: YAGB21 112262 2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil · Töö teoreetilised alused Töö eesmärgiks oli segu erinevate komponentide lahutamine. Selleks kasutasin kromatograafilist meetodit segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (= mobiilse) ja liikumatu (=statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilise protsessi realiseerisin kinnises süsteemis kolonnis (kolonnkromatograafia). Kromatograafia liigina kasutasin geelkromatograafiat selle meetoditest omakorda kasutasin kõige tuntumat ehk geelfiltratsiooni, meetodit tuntakse ka molekulaarsõelte, ag...
Kunsti liigid Arhidektuur · Sakraalarhitektuur pühamud(usuga seotud) · Profaanarhitektuur - elamud · Kindlustusarhitektuur - kindlusega ümbrisetud linnad Skulptuur · Raidkunst · Plastikkunst Maalikunst · Monumentaalmaalid - seintel, puhumise meetodil, suuremõõtmelised · Tahvelmaal paberil, tahvlil · Miniatuurmaal käsitisid köidetud raamatusse Graafika · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk · Trükimaali all nurgas(20/100) näitas, mitmenda trükiga tegu. Tarbekunst · Tekstiil riidel · Puitehistöö · Keraamika · Klaasikunst värviline klaasi hinnas(värv klaasi sees, mitte pinnal - punane klaasi kalleim) Mesopotaamia kahe jõe vaheline ala. Sumerid elasid algselt seal. Sumerid kiri on vanim maailmas. Kirjutati savi tahvlitele. Nende kirja osatakse tõlkida tänapäeval, kuid ei osata hääldada. 1. SUMERI AKADI 4000-1830 ...
.............................................................. 11 3 Lähteülesanne Töö teostaja: XXXXX. Litsentsi nr : 0009765 Kontaktandmed: Rävala pst. 135- 1a, Tallinn, 11340 Email: [email protected] Tel: +372 5555555 Töö tellija: Põllumajandusministerium Konaktandmed: Lai tn 41, 15056 Tallinn Epost: [email protected] Ministeeriumi infotelefon: 625 6101 Mõõdistuse asukoht: Maakond: Rapla Asula: Kehtna alevik Vald: Kehtna Asustusetüüp: hajaasustus Katastriüksuse nimi/aadress: Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool mt 8-11 Teostatav toiming: olemasoleva katastriüksuse piiride kättenäitamine looduses Mõõdistamiseks taotletavad lähtepunktid: X koordinaadid Y koordinaadid VIII maatüki punkti 1 6533583.07 550300.50 IX maatüki punkti 6 6533801.56 550670.68
Y; Long, H.L 2009. Analysis of arable land loss and its impact on rural sustainability in Southern Jiangsu Province of China.- Journal of Environmental Management 91, 646-653. 3. OECD.2010. Trends in Urbanisation and Urban Policies in OECD Countries: What Lessons forChina? 4. Shangguang, Yang; Wang, Mark; Wang , Chunlan 2012. Revisiting and Rethinking Regional Urbanization in Changjiang River Delta, China.- Journal of Applied Sciences 22, 5, 617- 625. 5. Su, Shiliang; Jiang Zhelan; Zang, Qi; Zhang, Yuan 2011. Transformation of agricultural landscapes under rapid urbanization: A threat to sustainability in Hang-Jia-Hu region, China. Journal of Applied Geography.- 31, 439-449.
2 4 5 --1 - 5 1 3 2 7 10 - 1 18) 9 3 - 625 2 + : 36 2 + 4 9 2 1
kalendripaevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tahtaega. (3) Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölahetusse saata üksnes tema nõusolekul. (4) Alaealist töötajat võib töölahetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. 13.Saladuse hoidmise kohustus § 22. Saladuse hoidmise kohustus (1) Vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 satestatule(vt.all olemas) ja arvestades kaesoleva seaduse § 6 lõikes 3 satestatud teavitamise kohustust, võib tööandja maarata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või arisaladuse hoidmise kohustus. [RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009] (2) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses satestatud tingimustel ja korras.
aegadel, siis nooltekoda selle pregusel kujul pole Kuressaare linnusel varem ilmselt eksisteerinud. Pigem on kahe torni vahel olnud mingi suurem, massiivne puidust kaitserajatis, mille kinnitusjälgi on praegu võimalik näha Pika Hermanni torni loodeküljel. Seoses tulirelvade arenguga vajas ka Kuressaare linnus tugevdamist. 14. sajandi lõpust kuni 15. sajandi alguseni rajati lisaks 13. sajandist pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür. Müüri osad on hilisemate vallide ja bastionide kavas säilinud tänaseni. Sajandi keskel kõrgendati müüri ja rajati suurtükitornid. Võimsaim neist, põhjabastionil paiknev 1971.1972. aastal restaureeritud suurtükitorn pärineb 1470. aastaist. Kuressaare linnus jäi Saare-Lääne piiskoppide residentsiks Liivi sõja alguseni. Keskaja lõpus (1559. aastal) müüs piiskop Johannes V Münchhausen oma valduse Saare- ja Kuramaal
98 Kokku: ### 54,56 36,95 36,95 ² 2 2 2 4425,523 3 6 12 6359,045 1 5 25 1852,442 2 28 392 2317,443 1 17 289 963,4816 1 18 324 902,4016 2 38 722 1686,643 1 21 441 731,1616 1 22 484 678,0816 1 25 625 530,8416 1 27 729 442,6816 1 31 961 290,3616 1 33 1089 226,2016 1 37 1369 121,8816 3 117 4563 245,1648 2 90 4050 18,4832 1 46 2116 4,1616 1 48 2304 0,0016 1 50 2500 3,8416 1 52 2704 15,6816 1 56 3136 63,3616 1 62 3844 194,8816 1 63 3969 223,8016 1 65 4225 287,6416 1 70 4900 482,2416 2 142 10082 1054,323
ranniku mägedel kasvanud männimetsade järgi. Maa kohta on kasutatud nime Zeta, mis tuleb Zeta jõe nimest ja on etümoloogiliselt seotud viljalõikust tähendava slaavi sõnaga. Montenegro asub Lõuna Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.Naaberriigid on läänest ja põhjast Bosnia ja Hertsegoviina, põhjast ja kirdest Serbia, idast Kosovo, kagust ja lõunast Albaania. Edelapiiriks on Aadria mere rannik. Merepiiri pikkus on 293,5 km. Maismaapiiri pikkus on 625 km. Reljeef Montenegros on enamasti mägine. Rannikul on kitsas rannikumadalik. Edasi kulgevad lubjakivi mäestikud ja kõrgustikud. Kõrgeim mägi on Bobotov Kuk 2522 m üle merepinna. Esineb purustavaid maavärinaid. Kliima on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved ja sügised on kuumad ja kuivad. Sisemaal on suhteliselt külmad tugevate lumesadudega talved. Paesel aluspõhjal esineb palju maa-aluseid karstijõgesid ning mineraalveeallikaid.
KUNSTIAJALUGU Esiaeg. Mesopotaamia. Egiptus ESIAJA KUNST Kiviaeg jaguneb: · noorem paleoliitikum (40 000-8000 a.e.Kr.). · mesoliitikum (7000-4000 eKr) · noorem kiviaeg e neoliitikum (6000-2000 eKr) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt. Lascaux´ koopamaalingutel (14-10 000 eKr) kujutati metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid jm. loomi. Koopast leiab ligi 800 maalingut, väga tuntud on maal hobusest. Koopamaale leidub Skandinaavias, Siberis, Põhja-Aafrikas jm. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendeid. Mesoliitikumis maalitakse terviklikumaid kompositsioone nt. hirvejaht. Nooremast paleoliitikumist pärin...
Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 3.3 Saladuse hoidmise kohustus Vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud
visuaalselt jälgitav ja geelkromatograafia põhimõte arusaadavam. Ühe komponendina sisaldavad praktikumis uuritavad segud dekstraansinist(6mg/ml), mis elueerub minimaalse väljumismahuga ja mille järgi saame teada kasutatava kolonni vaba mahu (Vxmin = Vv ). Dekstraansinine on kõrgmolekulaarne dekstraan (Mr = 2·106), mille külge on kovalentselt seotud sinine värvaine, mistõttu ta omab neeldumismaksimumi max lainepikkusel 625 nm. Teine komponent oli valk müoglobiin(6 mg/ml), mille neeldusmaksimum on lainepikkusel 410 nm. Müoglobiinil on helekollane värv. Tema molekulmass on 16 800 g/mol.Müoglobiin on väga tähtis inimese kehas, kuna ta on skellet- ja südamelihase hapnik-siduv valk. Kolmas komponent, millel on kõige väiksem molekulmass oli DNP aspartaat, so asparagiinhappe dinitrofenüülderivaat (0,6 mg/ml). Seda kasutatakse selleks, et ainete lahutamise piir oli nähtav,
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusvaldkond Jäätmekäitluse alane töö kaubandusettevõttes Referaat Juhendaja: Koostaja: Tartu Sissejuhatus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Igale loodusest hoolivale inimesele on selge, et keskkonna hoidmiseks on jäätmekäitlus tänase tarbimise ja prügitekitamise juures väga oluline tegevus. Jäätmekäitluse reguleerimiseks on välja antud mitmeid riiklikke ja kohalikke õigusakte. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Kohaliku omavalitsuse tasandil pannakse...
98 Kokku: ### 54,56 36,95 36,95 ² 2 2 2 4425,523 3 6 12 6359,045 1 5 25 1852,442 2 28 392 2317,443 1 17 289 963,4816 1 18 324 902,4016 2 38 722 1686,643 1 21 441 731,1616 1 22 484 678,0816 1 25 625 530,8416 1 27 729 442,6816 1 31 961 290,3616 1 33 1089 226,2016 1 37 1369 121,8816 3 117 4563 245,1648 2 90 4050 18,4832 1 46 2116 4,1616 1 48 2304 0,0016 1 50 2500 3,8416 1 52 2704 15,6816 1 56 3136 63,3616 1 62 3844 194,8816 1 63 3969 223,8016 1 65 4225 287,6416 1 70 4900 482,2416 2 142 10082 1054,323
keskmised ettevõtjad. Ülejäänud on tarbija-majapidamised ja ka väga vähesed suured ettevõtted. WIR-pangale kohaselt (2010) moodustavad tema kliendid märkimisväärse osa mitmetest Sveitsi tööstusharudest. Ajalugu · WIR'i ühistu rajati 16.10.1934 Zürich'is. Esimene grupp koosnes kuueteistkümnest inimesest, kelle poolt sisse makstud ühistu kapital oli 42 000 Sveitsi franki (umbes 2 625 Sveitsi franki inimese kohta). · Esimene väljaanne WIR-uudistest tuli välja juba esimesel Novembril. Esimeseks makseks määrati 5 franki ja nõutav miinimum summa aktsia eest oli 25 franki, mida võis kohe hakata kasutama krediiditehinguteks teiste liikmetega. · 1935. aastal moodustati kohalik WIR-grupp ka Basel'is, Bernis, Zürich'is, Winterthur'is, Biel'is ja Derendingen'is. Samal aastal ilmus ka esimene ettevõttekataloogi väljaanne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
