6 82 -14.5 83 Eesti energiaarvutuste baasaasta kuu keskmised temperatuurid ja kraadpäevad Kuu Õhutemperatuur, Suhteline niiskus, Kuude keskmine kraadpäevade arv, °C % Sd,17°C Jaanuar -3,0 90 619 Veebruar -5,2 89 620 Märts -0,1 76 530 5 2018 Aprill +4,0 77 391 Mai +11,2 70 182
autojuht 630 19979 54 meister 920 17231 47 juhataja 1,970 13213 36 tööline 570 10697 29 tööline 790 14286 39 sekretär 750 18327 50 müügiesindaja 730 11525 31 müügijuht 1,390 15220 41 lukksepp 770 21209 58 autojuht 700 15842 43 müügiesindaja 770 10163 27 tööline 710 11086 30 tööline 620 16404 44 autojuht 770 11580 31 dispetšer 630 18497 50 autojuht 700 21663 59 müügiesindaja 650 10430 28 sekretär 510 10824 29 tööline 760 11180 30 tööline 710 15205 41 lukksepp 860 11828 32 tööline 750 13040 35 autojuht 710 14529 39 tööline 570 10271 28 tööline 700 12318 33 valvur 450 24491 67
sr-rjr-rvl<Žiii,itici ļa sagedusnruurrdlrrid, rrrida toodavad sajad f'īr'rnad. KāęsoĮev iaittrrat su"iuvĮ<äi'ititest ja saģeclus,nutrncluritest ol-t rnõelclud nii tlrrte ioodete ktri ka trende kasrtttts- probleenr ide tį]1 'ĮlS1 al]liseks. @ T. Leļrtla , 1999 ' [email protected] o TTÜ eļektl'ia_ianrite ja jõrrelektroonika iristitutrt, 1999' Kopli 82, ialļirrrr, 70412 Tei. 620 37C0, 620 3102, 620 3104 @ Flesti Molitz Hert.nann Jacobi Selts. 1999. ISBN 9985-69-016-8 Ttij tttikikoda. Koskl a 2l9,'faĮļirrrr Teļ. 552 10_5 O TaļĮinna Tehnikaįįlikooli elektriajarnite ja jõuelektroonika irrstitttLrt 1. SISSEJUHATUS 1.1. Pooljuhtmuundurite ajaloost Į952 Esitrrese gernraanuim-jõudioodi valnristanrine firmas Genetaļ Electr.ic ļ953 EsinreserärritransistorivalmistatninefirnrasTexaslrlstrunrent
588 497,8 226,9 73,0 0,30 5,48 4,25 20,21 596 463,1 209,3 66,5 0,31 5,64 4,37 18,73 602 429,7 192,4 60,6 0,32 5,80 4,49 17,35 608 398,7 176,8 55,1 0,33 5,96 4,62 16,07 614 370,0 162,4 50,1 0,34 6,13 4,75 14,89 620 343,3 149,3 45,6 0,35 6,31 4,89 13,80 28608,1 14898,7 5466,5 0,36 6,49 5,02 1095,04 48973,3 25468,7 Õnnetuste kulu (1000 EUR) Vigastatud Varakahju 2076,43 6,38 1922,88 5,91 1780,73 5,47 1649,12 5,07 1527,28 4,69
Märgi joonisele osa suurus protsentides. Märgi joonisele osa suurus protsentides. Mitu protsenti ristkülikust jäi värvimata? Mitu protsenti ristkülikust jäi värvimata? 2. (14p) Arvuta 2. (14p) Arvuta a) 1% 250 kroonist a) 10 % 46 kg-st b) 10 % 62 meetrist b) 3% 620 meetrist c) 50 % 8 tonnist c) 75 % 4800 kroonist d) 8% 5650 kg-st d) 62 % 4250 km-st e) 25 % 32 tunnist e) 60 % 420 meetrist f) 64 % 250 km-st f) 50 % 12 tunnist g) 75 % 3600 kroonist g) 35 % 66 kroonist
Inglise kohtusüsteemi üheks omapäraks on, et tsiviil- ja kriminaalasjade läbivaatamiseks on erinevad kohtud. Kontinentaal-Euroopa kohtusüsteemidest eristavaks jooneks on ka see, et puudub eraldiseisev halduskohtute struktuur. Vandekohtute (12 kohtunikust koosnev) kasutamist on peetud ka üheks Inglise kohtusüsteemi iseloomulikuks jooneks. Inglise kohtusüsteem ei näe ette põhiseadusliku järelevalve menetluse võimalust. Madalaimaks kriminaalkohtuks on magistraadikohtud. 620 magistraadikohut vaatavad läbi 98% kriminaalasjadest. Peale väiksemate kriminaalasjade tegelevad magistraadikohtud ka lapsendamise ja laste eestkoste küsimustega. Krahvkonnakohtute kompetentsi kuuluvad väiksemad kahju hüvitamise ja lepingu asjad samuti väiksemad pärandiasjad. Krahvkonnakohtutel ei ole apellatsioonikohtu volitusi. Krahvkonnakohtu otsuste peale saab edasi kaevata Apellatsioonikohtule. Kõrge Kohus on esimese- ja apellatsiooniastme kohus. Kõrge kohus koosneb kolmest
Maksimaalne punkri mahutavas: MDO kütus 349,8 m3; GO kütus 61,5 m3 Magevesi: 54,2 m3 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta 1.2.1 Jõuseadmete tüüp Peajõuseadmed Peamasin: 4 taktiline, 6 silindriline, realine troon diisel mootor MAK 6M32. Abijõuseadmed Abidiislid: 4 taktiline, 6 silindriline, realine diisel mootor DS9 Bow Thruster: JetThruster 4K-1200 & Scania DI12 Avariidiisel Generaator: 4 taktiline, 6 silindriline, realine diisel mootor Sisu 620 DSG 1.2.2 Pea- ja abijõuseadme võimsus Peamasina 1x2880kW Abimasinad 2x184kW Avariidiisel generaator 1x89kW 8 Vööripõtkur 1x 292 kW 1.2.3 Sõukruvi jõuülekande tüüp Peamasinast läbi reduktori sõuvõllile ja edasi reguleeritava sammuga sõukruvile. 1.2.4 Laeva kiirus edasi- ja tagasi käigul Edasi 13,5 ja tagasi 8 sõlme 1.2.5 Mehhanismide paigutus masinaruumis ja tekil 1
613. 4. Teavitage inimesi, müüge ideed. Selgita-selgita, vasta küsimustele, ole avatud. 614. 5. Andke tegevusvabadus. Inimesed, kes ideesse ja visiooni usuvad tahavad tegutseda. 615. 6. Saavutage kiireid võite. Edukogemus on elluviimise ,,kütus". 616. 7. Ärge andke alla ega laske hool raugeda. Tänased loorberid on homne kompost. 617. 8. Kinnistage muutus. 618. 619. 620. 621. 622. 120. Muutustele vastuseisu inimlikud põhjused 623. · Isiklikud huvid; 624. · Usaldamatuse õhkkond töötajate ja juhtkonna vahel; 625. · Info puudulikkus; 626. · Hirm ebaõnnestumise ees; 627. · Kaaslaste surve; 628. · Kultuurilised eripärad; 629. · Isiksustevahelised konfliktid; 630. · Mittemotiveerivad tasustamissüsteemid. 631. 632. 121
VEISEKASVATUS SISSEJUHATUS, VEISTE PÕLVNEMINE, VEISED Koduveise ulukeellane on tarvas. Peale veiste kasvatatakse kodustatud pühvleid, jakke, seebusid ja seebulaadseid veiseid, bantenge, gajaale jt. Eksperimendi korras püütakse saada ja kasvatada koduveise ja piisoni ristandeid - bifaloid. Veel eelmisel sajandil olid veised tähtsad töö- ja veoloomad kogu maailmas. Ka tänapäeval kasutatakse veislasi vähemarenenud Aasia ja Aafrika maades tööloomadena. Veised jaotatakse vastavalt tootmissuunale järgmiselt: piimatõud, liha-piimatõud, lihatõud, tööveisetõud. Mitmetest endistest tööveisetõugudest on tänaseks aretatud kaasaegsed lihaveisetõud. Bos primigenius ürgveis ehk Tarvas Vietnami poiss vesipühvliga ratsutamas Tiibeti jakid ratsa-, töö-, villa-, liha- ja piimaloomad Bantengid Birmas riisipõldu harimas ja rohumaal India seebulaadsed veised Aafrikas Beefalo lihaveise pulli poolt paa...
Inglise kohtusüsteemi üheks omapäraks on, et tsiviil- ja kriminaalasjade läbivaatamiseks on erinevad kohtud. Kontinentaal-Euroopa kohtusüsteemidest eristavaks jooneks on ka see, et puudub eraldiseisev halduskohtute struktuur. Vandekohtute (12 kohtunikust koosnev) kasutamist on peetud ka üheks Inglise kohtusüsteemi iseloomulikuks jooneks. Inglise kohtusüsteem ei näe ette põhiseadusliku järelevalve menetluse võimalust. Madalaimaks kriminaalkohtuks on magistraadikohtud. 620 magistraadikohut vaatavad läbi 98% kriminaalasjadest. Peale väiksemate kriminaalasjade tegelevad magistraadikohtud ka lapsendamise ja laste eestkoste küsimustega. Krahvkonnakohtute kompetentsi kuuluvad väiksemad kahju hüvitamise ja lepingu asjad samuti väiksemad pärandiasjad. Krahvkonnakohtutel ei ole apellatsioonikohtu volitusi. Krahvkonnakohtu otsuste peale saab edasi kaevata Apellatsioonikohtule. Kõrge Kohus on esimese- ja apellatsiooniastme kohus. Kõrge kohus koosneb kolmest
3560 35,069 557 31,815 3135 31,815 4950 31,815 482 153,100 2821 153,100 7253 153,100 960 30,590 2272 30,590 2719 30,590 1354 48,127 2774 48,127 3991 48,127 960 33,826 2597 33,826 3252 33,826 138 572,103 4411 572,103 15264 572,103 907 8,589 2473 8,589 3143 8,589 92 149,483 5067 149,483 3128 149,483 1570 31,145 1899 31,145 2294 31,145 1204 30,425 2991 30,425 3430 30,425 620 24,323 2176 24,323 3890 24,323 1057 59,583 3775 59,583 3165 59,583 929 27,641 1574 27,641 2968 27,641 798 82,829 2895 82,829 4794 82,829 1114 34,676 2027 34,676 3611 34,676 535 31,756 3238 31,756 5070 31,756 502 152,188 3098 152,188 7755 152,188 1100 30,176 2381 30,176 2888 30,176 1685 47,476 3080 47,476 3941 47,476 997 33,426 2700 33,426 3204 33,426 97 575,601
238 932 563 5778 1561 1906 271 712 293 15378 3183 6022 430 582 306 8831 2772 1398 263 425 127 7716 2195 3009 164 497 188 3972 1648 1312 252 852 405 4535 1955 972 492 623 246 7789 2962 831 456 695 354 8017 3589 920 397 689 385 9351 3639 2929 493 724 366 12129 2354 2997 304 846 483 5852 1968 1578 140 796 375 7701 1306 3686 218 908 503 5627 1562 1388 243 620 162 15340 3162 6022 418 487 188 8519 2752 1201 231 395 219 7718 2197 3009 177 671 306 3972 1638 1312 186 834 370 4535 1952 972 501 497 235 7789 2962 831 389 724 347 8017 3585 918 388 734 499 9351 3692 2924 497 605 292 12121 2331 2994 296 782 385 5851 1964 1575 134 478 169 7701 1315 3686 169 991 538 5619 1561 1386 291 753 283 15382 3190 6102
Aastatel · Metodistide ja baptistide misjonitöö mustanahaliste hulgas · 1830. Aastatel algasid orjade massirahutused lõunas · Orjuse keelustamine: 1833 Briti kolooniates ja 1848 Prantsusmaa kolooniates · 19.saj. keskpaiku nõuab põhjaosariikide avalik arvamus orjuse kui ,,USA demokraatia häbipleki" lahendamist, millega lõunaosariikide plantaatorid ei nõustu. PUUDUV OSA !!! SÕJA KAOTUSED · Uniooni võit, aga sügavad sõjahaavad! · Suri 620 000 sõdurit + tundmatul arvul tsiviile · ,,Viimane langenu" oli president A.Lincoln, kelle fanaatiline orjuse pooldaja Jon Wilkes Booth lasi maha 14.4.1865 (L. Oli valitud II korda presidendiks 1864): ... tegelikult raske lööl lõunale, sest L. Plaan oli olnud lõuna tagasi võtmine uniooni koosseisu ilma kättemaksuta ! ... Surma järel võimule äärmusvabariiklased, nn ,,kättemaksu inglid" IV Sõja tulemused ja tähendus
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
2048 1568 Tähe Tanel Võru 04:56:15 M21 2444 2511 Tärk Aivar Harju 06:51:13 M21 582 518 Türbsal Aimar Lääne-Viru 03:34:59 M21 2312 1654 Uibo Lauri Pärnu 05:33:59 M21 193 184 Ukins Valdis Läti 03:10:26 M21 2109 1712 Uudeberg Arvo Lääne-Viru 05:01:33 M21 1061 745 Uudeberg Tanel Tartu 03:58:59 M21 875 620 Uurimäe Roomet Harju 03:50:03 M21 283 358 Uuring Raul Tallinn 03:17:15 M21 659 984 Uutar Aivar Harju 03:38:26 M21 987 401 Vaga Merko Rapla 03:55:27 M21 2042 2557 Vagner Richard Tallinn 04:55:36 M21 2329 1885 Vahar Priit Harju 05:36:57 M21 2172 2131 Vahi Jaanus Tallinn 05:10:09 M21 2316 2107 Vahimets Marko Harju 05:35:16 M21
õli 1100 900 9 40 0,4 15-20 20 -60 30XCA 880 540 sama 1100 850 10 45 0,5 40-50 20 -60 40XH 820 500 sama 1000 800 11 45 0,7 40-50 -30 -100 40XHMA 850 620 sama 1100 950 12 50 0,8 >100 -40 -120 38XH3MA 850 600 Õhk 1200 1100 12 50 0,8 >100 -60 -140 Nagu tabelist on näha, vaatamata nimetatud teraste koostise suurele erinevusele, on nad kõik on sarnaste tugevuse, plastsuse ja sitkuse näitajatega
45 000 krooni ulatuses aastas sarnaselt põllumajandusettevõtjaga; 5) alkoholiaktsiis tõuseb lisaks juba praegu seadustatud 10protsendilisele kasvule aasta alguses juulis veel täiendavad 20 protsenti; 6) tubakaaktsiisi määr tõuseb juuliks 2008 EL miinimummäärani ehk ca 1002 kroonini 1000 sigareti kohta; 7) bensiini ja diiselkütuse aktsiisimäärad tõusevad 2008. aasta jaanuarist EL miinimumtasemele bensiini puhul 5 620 kroonini 1000 liitri kohta ja diislikütuse puhul 5165 kroonini 1000 liitri kohta; 8) maagaasile kehtestatakse aktsiis määraga 157 krooni 1000 m3 kohta; 9) EL liitumisel saadud erand kaugküttena kasutatavale põlevkivikütteõlile kaotatakse ja kehtestatakse aktsiis määraga 235 krooni 1000 kg kohta; 10) elektrienergiale kehtestatakse aktsiis 50kr/MWh kohta (5 senti/KWh). Aktsiis asendab seni tootjatele kehtinud CO2 saastetasu. Sellega seoses tavatarbija jaoks hinnatõusu ei tule.
,mis jaab pakettide paigutuse jne hoivatuks kogu uhenduse ajaks) kohta). UDP pakub aga kahte teenust mida IP ei IP taseme fragmentimine paku naiteks · Datagramm(sõnum,segment)1400 baiti üle pordinumbrid ja vajadusel ka kontrollsumma. võrgu, kus MTU (maximum transfer unit) Pordinumbrid voimaldab on 620 baiti? eristada erinevaid kasutajanoudeid ja -Marsruuter fragmendib kontrollsumma abil saab · 600 baiti, 600 baiti,200 baiti (20 baiti IP kontrollida kas sonum joudis vigadeta kohale. päis) UDP ja TCP on · Sõnumi(segmendi) taasmoodustamine transpordikihi protokoll.
Tanganijka Ida-Aafrikas ja Kaspia Kesk-Aasias, millede maksimaalne sügavus ületab 1000 m. Üle 400 m sügavusega järvi on ainult 20. Maailma sügavamad järved on kõik tektoonilise päritoluga. Maailma suurim siseveekogu on soolaseveeline Kaspia meri (370 992 km²), suurim magevee järv aga Ülemjärv (84 243 km²) Põhja-Ameerikas. Baikal sisaldab umbes viiendiku maailma mageveevarudest (23 000 km³), jäädes pisut alla Suur Järvistu kogumahule (24 620 km³). Maailma 12-st suurimast magevee järvest paikneb 8 Põhja-Ameerika mandril ja neist viis asuvad Saint Lawrence'i jõe ülemjooksul. Pindala:·Kaspia meri 371 000 km² ·Ülemjärv 82 100 km² ·Victoria 68 800 km² ·Huron 59 600 km² ·Michigan 57 800 km² Ruumala: ·Kaspia meri 78 700 km³ ·Baikal 23 600 km³ (1/5 maailma mageveest) ·Tanganjika 18 900 km³
1. EMV vai on originaalse tehnoloogiaga valmistatav manteltoruta puurvai. Puuraugu seinte püsivus tagatakse hüpaani lahusega. Betoneerimine toimub betoonipumba abil vaia alumisest otsast. Betoon surub hüpaani lahuse puuraugust välja, see kogutakse ja kasutatakse teiste vaiade valmistamisel. Vaia läbimõõdud on 400, 490, 680, 800 ja 960.Vaia pikkus on 40 m ja rohkem. 2. Baueri manteltoruga puurvaiade korral kasutatakse inventaarseid terastorusid. Vaia läbimõõt 620 ja 880 mm. Vajadusel võib valmistada 1500 mm läbimõõtuga vaiu. Vaia pikkus on praktiliselt piiramatu. 3. Baueri pideva spiraalpuuriga valmistatav vai. Betoneerimine toimub spiraalpuuri südamiktoru kauda puuri väljatõstmisega samaaegselt. Puuraugu seinte püsivuse tagab spiraali vahel olev pinnas, mis puuri ülestõstmisel asendatakse kohe betooniga. Armatuur süvistatakse vibreerimisega värskesse betooni. Vaia läbimõõt on 400 mm ja pikkusega kuni 24 m.
Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks 5 Digitaal- ja mikroprotsessortehnika arengut kajastavaid aastaarve 6 1. DIGITAALELEKTROONIKA ALUSED 7 1.1. Diskreetsed ja arvsignaalid 7 1.1.1
263 2 42 1 1 1 3 400 264 2 41 1 2 1 2 265 2 34 1 6 1 4 1000 266 2 32 1 2 1 6 267 2 26 1 1 1 4 268 2 20 1 1 1 3 269 2 18 1 1 1 5 270 1 59 1 1 1 2 539 271 1 39 1 3 1 4 1400 272 1 36 1 6 1 3 900 273 1 27 1 1 1 4 400 274 1 25 1 2 1 3 9000 275 2 58 1 2 1 3 900 276 1 51 1 2 1 3 900 277 2 39 1 2 1 3 620 278 1 30 1 1 1 3 2000 279 1 25 1 1 1 2 1300 280 3 72 1 1 1 1 300 281 3 56 1 2 4 2 530 282 3 20 1 1 1 2 1000 283 1 59 1 5 1 1 552 284 1 54 1 2 1 2 1050 285 1 39 1 2 1 4 1000 286 1 22 1 1 1 3 2800 287 1 21 1 1 1 1 600 288 1 92 1 5 1 2 555 289 1 49 1 4 1 2 335 290 1 36 1 2 1 2 180
· Pädev organ peab olema võtnud vastu otsuse isiku valimise kohta · Juhatuse liige on vastava otsuse kätte saanud. Juhtorgani liikme üldised kohustused · Üldine hoolsuskohustus: ... tähendab eelkõige parimal viisil ja heas usus juriidilise isiku huvides tegutsemist. Peab täitma kohustusi juriidilise isiku jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise juriidilise isiku varale (VÕS § 620 lg 2, ÄS § 306 lg 2); ... Isik peab ilmutama hoolsust, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks (RKTKo 3-2-1-41-05) ... Elemendid: kohustus olla hoolas; olla otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud; mitte võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske (RKTKo 3-2-1-36-06; 3-2-1-41-05) · Üldine lojaalsuskohustus: ..
järelevalve) ning spetsiifiliste (nt aruannete esitamine, raamatupidamise korraldamine jms) kohustuste täitmist. Üldise hoolsuskohustuse täitmiseks tuleb tegutseda: Heas usus Nagu tegutseks samas olukorras mõistlik juhtorgani liige Hoolsusotsuste vastuvõtmiseks piisav informeeritus Põhjendamatute riskide mittevõtmine Aktsiaseltsi parimates huvides. (vt ka VÕS § 620 lg 2) RKTKo 3-2-1-36-06, 3-2-1-41-05, 3-2-1-45-03). 41 Juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatav hoolsus tähendab, et juhtorgani liige ilmutaks üles oma peamiste ja spetsiifiliste kohustuste täitmisel hoolsust, mida mõistlik isik sarnases ametis sarnastel tingimustel tavaliselt ilmutaks. Piisav informeeritus eeldab konkreetse toimingu tegemisega seotud asjaolude kontrolli.
34,138 415 768 311 208 38,142 532 1056 399 266 42,146 669 1400 502 335 46,150 826 1791 620 413 50,154 1007 2229 755 504 54,158 1213 2738 910 607 58,162 1445 3318 1084 723 62,166 1707 3950 1280 854
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub rask...
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tin...
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. A...
36709040675 Tarmo Müller mees 9/4/1967 49 Müük müügijuht 1,390 35104120460 Reijo Müürsepp mees 4/12/1951 65 Tootmine lukksepp 770 36512210549 Paul Naaber mees 12/21/1965 50 Transport autojuht 700 38303010526 Jaan Noormets mees 3/1/1983 33 Müük diiler 770 36406070555 Aarne Norak mees 6/7/1964 52 Tootmine tööline 620 38008200347 Arnold Norak mees 8/20/1980 36 Tootmine tööline 710 37708220891 Ando Nõmmik mees 8/22/1977 39 Transport autojuht 770 35001130124 Aarne Oks mees 1/13/1950 66 Transport autojuht 700 45809140289 Kristiina Oks naine 9/14/1958 58 Transport dispetser 630 38206070961 Reijo Okspuu mees 6/7/1982 34 Müük diiler 650
See, millega tegeletakse kodus, tuleb selgesti välja käitumismaneerides ja suhtlemisviisis. Harimatut last koolis harituks ei muuda, sest neil on leluaeg kehv olnud. Aitab eeskuju, palju sõltub ka lapsest endast. 66. Järve keskkoolis tekitas õpilaste seas elevust saksa keele nädal (Aavoja: 1976). 67. Sel nädalal korraldatakse Jõgeva rajoonis lektorite päevad (Lektorite päevad, Punalipp, 1976). 68. 1975. aasta sügisel alustas Jõgeva kaugõppekeskkool tööd 620 õpilasega (Siiman: 1976). Rõõmustav vaimuelu tähtsustamine. 3 69. Meie pioneerijuhid võtsid osa Valga rajooni vanempioneerijuhtide seminarist (Eha:1976). Pioneerijuhte kui kommunistliku kasvatustöö tegijaid koolitati pidevalt ja tänu sellele oli õpilastel huvitav, tegevust jätkus küllaga ja kes soovis, arenes. 70. Mullaga täidetud kasti juures segab noormees midagi, valmistades järjekordset detaili.
Hiliskeskajal keskmiselt umbes 3 4 tera. Taludel lisaks põldudele heina ja karjamaad, aidad, metsamaade kasutusõigus. Küla ühiskarjamaa ja mets. Tähtsal kohal kaunviljad, lina ja kanep, viinapuud, õlipuud. Majapidamises: veised, sead, lambad, kitsed. Inglismaal 12 miljonit lammast. Transpordiloomaks hobune, kes tahab kaera süüa aga seda Vahemere maades ei kasva ja nii kasutatigi Vahemere maades muula. 17.sajandi Itaalias veis 220 kg, tänapäeval veis 620 kg. Käsitööharud, mis tootsid tellijale. Suur tekstiilitoodang. Vill Inglismaalt, värv Idamaadest. Käsitöö ja kaubandus areneb käsikäes. Töötati töökodades, ettevõtlus tähendas, et ettevõtja ostis tooraine ja jagas selle järkjärgult oma alltöövõtjatele välja. Tsunftikord reguleerib ja piirab käsitöö tootmist. Meister vastutab oma töö eest. Uuendused: veejõud (vanutus -, sae ja vaseveskid), õhkkangasteljed, paberi tootmine (12. - 13. sajand).
võivad sisaldada säilitusaineid - nt kui leib või sai säilib tavapäraselt värskena umbes 3 päeva, siis säilitusainetega on aega pikendatud kuni nädalani. Säilitusaineid leidub ka kõikides vorsti- ja singitoodetes, paljudes juustudes, jogurtites, kohupiimades, jäätistes, küpsistes, kuivatatud puuviljades ja mahlades. Säilitusained põhjustavad allergilisust, astmat ja ärrituvust. Maitsetugevdajad (E 620 - E 623) - enimkasutatav neist on naatrium(vesinik)glutamaat (E621), mis annab töödeldud toitudele soolase meki - seda leidub praktiliselt eranditult kõikides vorstides, sinkides, frikadellides, pelmeenides ja grill-lihades, samuti puljongikuubikutes, maitseainete segudes, kartulikrõpsudes jt ülisoolastes toodetes. Maitsetugevdajad põhjustavad närvilisust ja kergesti ärrituvust, neid sisaldavaid toite ei tohiks (väike) lapsed üldse süüa. Naatriumglutamaati on
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
ESM võib anda tõsiste rahastamisprobleemidega euroala liikmesriigile lühiajalist või keskmise tähtajaga stabiilsustoetust. ESMi märgitud kogukapital on 700 miljarditeurot.80 miljardit eurot sellest summast on sissemakstud kapital, mille euroala liikmesriigid teevad järkjärgult alates 2013. aasta juulist viie võrdse aastamaksena. Peale selle on ESMi käsutuses euroalaliikmesriikide lubatud sissenõutava kapitali jatagatiste kombinatsioon kokku 620 miljardi euro ulatuses Euroala liikmesriigid kannavad ESMile üle rahatrahvid, mis on määratud stabiilsuse ja kasvu pakti ning makromajanduse tasakaalunihete menetluse alusel. Sellised trahvid on osa sissemakstud kapitalist. EKP kapitali märkimise alusel põhinev ESMi kapitali märkimise alus on järgmine: vt tabel Näide 2011 aastal SKP 15,9 miljardit eurot Juhul kui riigivõlg oleks 60 % SKP st Siis oleks võla suurus 9 miljardit eurot
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügros...
Puurvaiad on pinnast asendavad vaiad, mitte väljatõrjuvad (need on rammitavad vaiad) . Point on selles, et puuritakse auk ja siis täidetakse see (betooni + armatuur). Puurvaiade valmistamiseks kasutatakse erinevat tüüpi puurimisseadmeid. Erinevad on ka pinnase eemaldamise seadmed puuraugust ning betoneerimismeetodid. Alljärgnevalt on kirjeldatud Eestis kasutatud puurvaia tüüpe. 1. Baueri puurvai Vaiad valmistatakse läbimõõduga 400, 620, 880, 1200 ja 1500 mm. Vajadusel võib valmistada 1800 mm läbimõõduga vaiu. Vaia pikkus kuni 40 m, kuid võib teha ka pikemaid. Praktiliselt on puurvaiu võimalik rajada igasugustes pinnastes. Takistuseks ei ole ka üksikud tugevamad pinnasekihid, suuremad kivid ja isegi vanade hoonete vundamendid. Puurvaiade tegemisel nõuab suurimat tähelepanu ja hoolikust vaia põhja puhastamine enne betoneerimist. 1. Spiraalpuuriga manteltorus rajatakse vaia süvend
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. .....................................................
D[ X ] = M [ X 2 ] - M [ X ]2 = xi2 pi - xi pi . 91 455 70 10 1 1589 M [ X 2 ] = 02 + 12 + 22 + 32 + 42 = . 323 969 323 323 969 969 91 455 70 10 1 969 M[X ] = 0 + 1 + 2 + 3 + 4 = = 1. 323 969 323 323 969 969 1589 620 D[ X ] = -1 = = 0,6398 2. 969 969 X, . 1. 1 F (x ) 0,8 0,6 0,4 0,2 0 -2 -1 0 1 2 3 4 5 6 x . 1. X. . 2.
9,5 100 240 150 16 4,8 0,71 3,4 490 10 2 150 3 30 18 180 320 150 9 3,8 1,5 2,5 620 10 5 200 4 50 41 290 1000 250 4 8,9 18 18 1100 30 2 80 1 140 13 21 100 130 2 1,1 0,47 0,8 200 10 2 10 1 30
1. Sissejuhatus Naftat (maaõli) ja naftasaadusi veetakse tänapäeval meritsi aastas umbes 1 miljard tonni. Aastal 1972 veeti meritsi 2,7 miljardit tonni toornaftat. 1970-ndate aastate suure kütusekriisi järel langes meritsi veetava nafta kogus üle kahe korra ja on viimase kümne aasta jooksul jäänud 1 miljardi tonni piiresse. Nafta ja temast toodetav gaas katab praegu 60 % kogu maailma energiavajadusest. Suurimaks nafta tarbijaks on USA 780 miljoni tonniga aastas. Lääne-Euroopa tarbib 620 miljonit tonni ja Jaapan 245 miljonit tonni aastas, Eesti aastatarbimine on 330 000 tonni vedelkütust. Kütuse tarbimisel on toimunud nihe kergemate produktide suunas. Ikka enam ja enam kasutatakse bensiini, lennukikütust ja kergemat diislikütust. Ameerika Ühendriikides moodustab bensiin 45 % kogu tarbitavast kütusest, sama protsent Lääne-Euroopas on 25 ja Jaapanis 14. MARPOL 73 määratluse järgi on õlitanker laev, mis on ehitatud ja kohandatud nafta vedamiseks lastiruumides
(REGIOONID) (tuh €) KLIENDIGRUPID x y z KLIENDID 1 2 3 4 5 6 KÄIVE 2060 1200 550 770 3100 900 8580 Otsekulud: tootekulud (muutuvkulu) 1440 920 275 612 1415 468 5130 Jääktulu I 620 280 275 158 1685 432 3450 Kliendihalduskulud 200 40 70 30 70 0 410 (püsikulu) Jääktulu II 420 240 205 128 1615 432 3040 Kliendigrupi püsikulu 260 150 140 550 Jääktulu III 605 1593 292 2490 Kaudkulud:
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire üle...
Metsamaaks loetakse maad, kus kasvavad puutaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja võrade liitusega 30%, või mis on ette nähtud metsa kasvatamiseks, kuid on ajutiselt metsata (raiesmikud, selguseta alad). Metsamaana ei arvestata kõrghaljastust (pargid, kalmistud). Võrreldes 1939. aastaga on metsamaa pindala suurenenud enam kui 1,5 korda, igal aastal on lisandunud keskmisena 12 000 ha metsamaad. Siinjuures tuleb mainida, et Teise maailmasõja tulemusena vähenes Eesti territoorium 1 620 ruutkilomeetri võrra ehk 3,6%. Sama inventuuri andmetel on metsamaal kasvava metsa tagavara 458 miljonit m3, igal metsamaa hektaril kasvab keskmisena 207 m3 puitu. Lisaks kasvas 6,9 miljonit m3 puitu ka põõsastikes ja looduslikul rohumaal ning metsades esines 16 miljonit m3 püstiseisvaid surnud puid ja 14 miljonit m3 lamapuitu. Puistute keskmine aastane juurdekasv on 12,1 miljonit m3. Võrreldes 1937. a hinnanguga on puidutagavara suurenenud enam kui neli korda. Arvestades kasutatud
See oli väga tugev löök lõunale: ei saanud importida ega eksportida. Murrang toimus 1863a põhja kasuks: kõige ohvriterohkem oli Vicksburgi lahing. Konföderatsioonivägede eesotsas oli Robert Lee, kes hooliamta sellest, et lõuna kaotas, sai legendaarseks sõjasangariks. Unioonivägede eesotsas oli Ulysses S. Grant, kes sai samuti kangelaseks. Kokkuvõttes oli USA kodusõda katastroof: ohvrite arv oli äärmiselt suur( kokku pakutakse, et hukkunuid oli 620 700 000 ohvrit).1864 valiti Lincoln teistkordselt USA presidendiks ja kodusõjavõit tähendas suurt kuulsust talle. 9.aprillil 1865 - lõunaosariigid andsid lõplikult alla. Lincoln tapeti 14.aprillil. Põhjuse üle vaieldakse siiani. Pärast kodusõda toimus rekonstruktsiooniajastu(1860 II poolel) kui konföderatsiooniosad liideti USAga ja neile kuuliutati ka amnestia. 1865a detsembris viidis põhiseadusesse sisse 13.parandus, mis kaotas orjapidamise USAs, kuid jällegi
2 N3 LIEBHERR LTM 1095-5.1 N3 LIEBHERR LTM 1130-5.1 N3 LIEBHERR LTM 1160-5.1 N3 LIEBHERR LTM 1160-5.2 N3 LIEBHERR LTM 1200-5.1 N3 LIEBHERR LTM 1200-5.1 N3 LIEBHERR LTM 1200-5.1 N3 LIEBHERR LTM 1220-5.2 N3 LIEBHERR LTM 1220-5.2 N3 LIEBHERR LTM 1300-6.2 N3 LIEBHERR LTM 1350-6.1 N3 LIEBHERR MK80 N3 LIEBHERR UMK 500 N3 LIEBHERR UTM 465 N3 LIEBHERR UTM 540 N3 LIEBHERR UTM 543 N3 LIEBHERR UTM 550 N3 LIEBHERR UTM 620 N3 LIEBHERR UTM 620 N3 LIEBHERR UTM 625 N3 LIEBHERR UTM 835 N3 LOKOMO A351 NS N3 LOKOMO A353 BYT N3 LOKOMO A391 N N3 LOKOMO A395 N3 LOKOMO MS333 BXT-333N N3 MAGIRUS-DEUTZ 160D 12AK N3 MAGIRUS-DEUTZ 232D 15 N3 MAGIRUS-DEUTZ 232D 19AK N3 MAGIRUS-DEUTZ 232D 19AK N3 MAGIRUS-DEUTZ 256D 26FB 6X4 N3 MAGIRUS-DEUTZ 320 D 26 FT 6X4 N3 MAGIRUS-DEUTZ FM 310D 21F 6X4
0,43 4,3 43 430 0,47 0,47 0,47 4,7 4,7 4,7 47 47 47 470 470 470 0,51 5,1 51 510 0,56 0,56 5,6 5,6 56 56 560 560 0,62 6,2 62 620 0,68 0,68 0,68 6,8 6,8 6,8 68 68 68 680 680 680 0,75 7,5 75 750 0,82 0,82 8,2 8,2 82 82 820 820 0,91 9,1 91 910 ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 3
55. Paide Vallavalitsus töölaager 40 400 7 200.- 56. Lõuna Politseiprefektuur 281 2 810 50 580.- 57. Kunda Linnavalitsus töölaager 60 600 10 800.- 58. Pärnu Vibuklubi Meelis 123 1 371 24 678.- 59. Pärnu Linna Spordikool 120 1 090 19 620.- 60. Sõmeru Vallavalitsus 30 210 3 780.- 61. Lasteaed-Algkool Tõruke 80 480 8 640.- 62. MTÜ Nõmme Matkakeskus 69 606 10 908.- 63. OÜ Valkla Rand 230 1 378 24 804.- 64. Saaremaa NNKÜ-NMKÜ 101 854 15 372.- 65
Jrk Sugu Õppekeskus Eriala Õppevorm MS AA 1 N Tallinn PS päevane 3 4 2 N Tallinn PS päevane 0 2 3 N Tallinn PS päevane 2 4 4 N Tallinn PS päevane 3 5 5 N Tallinn PS päevane 2 2 6 N Tallinn PS päevane 0 4 7 N Tallinn PS päevane 1 4 8 N Tallinn PS päevane 5 9 N Tallinn PS päevane 0 3 10 N Tallinn PS päevane 0 4 11 N Tallinn PS päevane 0 12 N Tallinn PS päevane 1 3 13 N Tallinn PS päevane 3 4 14 N Tallinn PS päevane 4 4 15 N Tallinn PS päevane 0 3 16 N Ta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
