Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Vladimir Bednõi Teostatud: 13.03.2017 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 10A TO: NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud Skeem Töö käik Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga vähemalt kolmest erinevast kohast (igast kohast kahes ristsihis). Mõõtke traadi pikkus L . Tulemused kandke tabelisse № 1. Töötamisel seadmega 1. Asetage muhvid pöörlemisteljest juhendaja poolt määratud kaugusele l1. 2. Mõõtke juhendaja poolt tööülesandes antud n täisvõnke aeg ja arvutage väändevõnkumise periood T1. Mõõtmisi sooritage 5 korda...
29 LISA 2 Kasumiprognoos KASUMIPROGNOOS I - 2007 II - 2007 III - 2007 IV - 2007 I - 2008 II - 2008 III- 2008 IV- 2008 I- 2009 II- 2009 Realiseerimise netokäive 0 1 080 000 1 080 000 1 080 000 1 080 000 1 080 000 1 080 000 1 080 000 1 080 000 1 080 000 Realisatsiooni kulud 0 650 602 650 602 650 602 650 602 650 602 650 602 650 602 650 602 650 602 Brutokasum 0 429 398 429 398 429 398 429 398 429 398 429 398 429 398 429 398 429 398 Tööjõukulud 0 380 326 570 489 570 489 570 489 570 489 570 489 570 489 570 489 570 489
Piletihinnad Kumus: 1. Kõik näitused- täispilet 85.- / sooduspilet 50.- / perepilet 155.- 2. Eesti kunsti püsiväljapanek- täispilet 65.- / sooduspilet 40.- / perepilet 115.- 3. Kaasaegse kunsti näitused- täispilet 40.- / sooduspilet 25.- / perepilet 50.- 4. Suure saali näitused- täispilet 85.- / sooduspilet 50.- / perepilet 155.- Piletikassa suletakse pool tundi enne muuseumi sulgemist. · Kumu kunstimuuseumi andmed: Weizenbergi 34 / Valge 1, 10127 Tallinn Telefon 602 6000, 602 6001 Faks 602 6002 [email protected] www.ekm.ee
-- . , -. . -- 1 880 . -- . -- . ( . 1 2004 . 78,9 . . . , , -- 1 602 . , , , . : , . , , . +20 °C, -5 °C.
10 2009 78 866 . . , - , , 326 322 . (810 ), (762 ), (466 ) (265 ). - (1 602 ). , 300 . : 4,5% , - 50,1%, - 33,9% - 11,6%. , . , , - . - , . 12 % . , , , . , . . . ,
4 peamist surma põhjustavat tegurit kõrgelt arenenud riikides Pirgit Toots Mj111 Surmapõhjused Südameveresoonkonna haigused Vähk Õnnetused Liiklus Looduskatastroofid tööõnnetused Vägivald Suremus Maailma vaesemates riikides (Sierra Leone, Bangladesh, Ida- Timor) sureb iga viies laps haigustesse või nälga enne kuueaastaseks saamist. Arenenud riikides on laste tõenäosus surra enne 6. aastat Mõnedes riikides on senini olulised surma põhjused sõjad, vee puudus, nälg. 1920. Aastatest on paljudes maades surma põhjusteks AIDS. Kasutatud allikad http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php/Cause http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4hk_(haigus) http://www.toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/ https://www.google.ee/search? q=veresoonkonna+haigused&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei= WoP6UsrVOeWX7QbVt4GQCw&sqi=2&ved=0CAcQ_AUoAQ&bi w=1366&b...
TAANI Käthy Kaits MTTp-13 Üldandmed Pealinn Kopenhaagen Riigikeel taani Rahvaarv 5 602 600 KuningannaMargrethe II Sümbloid Taani Kuningriigi lipp on üks maailma vanemaid riigilippe. Vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega. Rahvuslind on kühmnokk-luik. Pinnamood Jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid künkaid, kaljusid ja luiteid. Keskmine kõrgus on 31 m. Künkad Ejer Bavnehøj (170,35 m)
Ülesanne 1 Toote nõudlust kirjeldab mudel p(q)=-q+150. Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Cv=500/50=10 muutuvkulu ühiku kohta C(q)=CF+ Cv*q=1800+10q kulufunktsioon R(q)=q*p=q(-q+150)=-q2+150q - tulufunktsioon P(q)= R-C=-q2+150q-(1800+10q)=-q2+140q-1800 kasumifunktsioon b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(40)=-402+140*40-1800=-1600+5600-1800=2200 kasum , kui q=40 2200*1.25=2750 kasum praegu saadavast 25% suurem -q2+140q-1800=2750 -q2+140q-4550=0 -b + D -140 + 37.4 q1 = = = 51.3 2a 2 * (-1) -b - D -140 37.4 q2 =...
Toote nõudlust kirjeldab mudel p(q)=-q+150. Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Cv=500/50=10 – muutuvkulu ühiku kohta C(q)=CF+ Cv*q=1800+10 – kulufunktsioon R(q)=q*p=q(-q+150)=-q2 - tulufunktsioon P(q)= R-C=-q2+150q-(1800+10q)=-q2+140 – kasumifunktsioon b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmism et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(40)=-402+140*40-1800=-1600+5600-1800=2200 – kasum , kui q=40 2200*1.25=2750 – kasum praegu saadavast 25% s -q2+140q-1800=2750 -q2+140q-4550=0 -b + √D -140 + 37.4 q1 = 2a = 2 * (-1) = 51.3 ...
mgbeau Liimi 8, E-R Tartu piirkonna müügiesindaja Ilona OÜ järelhooldustoote ty.ee Tallinn 9.00- Ojaste. d: Cutrin, Tahe. 17.00 Tasuta värvikoolitused. Föönid, triikijad: Corioliss. Prof käärid: Kasho and Wasabi OÜ Aragano Loreal, 602 2424 [email protected] www.hairmai Kauplus- E-R Juuksuriõpilastele püsiallahindlus Schwarzkopf, 602 2424 l.ee ladu: 9-19 tavahinnaga tarvikutele 15% (käärid, Goldwell, Wella, Rotermanni L 11-17 elektrimasinad, kammid, põlled,
Põlemine-keemiline reaktsioon,milles eraldub soojust ja valgust. Täielik põlemine-Palju O2 ja tekib CO2 (C+O2>CO2,üks süsiniku molekul ühineb ühe hapniku molekuliga,takib üks süsihappegaasi mmolekul) Mittetäielik põlemine- Vähe O2 ,tekib CO.(2CO+O2>2CO ,kaks süsiniku molekuli ühinevad ühe hapniku molekuliga.Tekib kaks vingugaasi molekuli) Keemilise sideme energia-energia mis eraldub või kulub keemilise sideme tekkel või lõhenemise Kütteväärtus-Soojushulk mis vabaneb 1kg kütuse täielikul põlemisel. Fotosüntees-Keemiline reaktsioon rohelistes taimedes,mille käigus kasutatakse päikeseenergiat süsihappegaasi ja vee muutmiseks glükoosiks ja hapnikuks. 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 süsihappegaas + vesi + glükoos + hapnik + vesi Tuumareaktsioon-Tuumareaktsioon on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega.Radioaktiivsus- kiirgatakse v...
Kool Õppesuund Rühm Koostaja nimi JAAN TÄTTE Referaat Juhendaja: JUHENDAJA NIMI Kuressaare 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.1 Lavastused.................................................................................................................................4 1.2 Näidendid...................................................................................................................................5 1.4 Tunnustused...............................................................................................................................5 3. KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................7 1. SISSEJUHATUS Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, ...
Gümnaasium 12. klass GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID EESTIS Referaat 2018 Mis on GMO? GMO ehk geneetiliselt muundatud organism on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud viisil, mis looduslikul teel ei ole võimalik. GM taimede loomise esialgne eesmärk oli täiustada taimekaitset. Praegu turul olevad GM põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele taimehaigustele või on suurendatud nende herbitsiidikindlust. Esimesed geenmuundatud organismid maailmas GM bakter E. coli 1971. a GM taim tubakataim 1983. a GM imetaja hiir 1985. a GM koduloomad helendavad akvaariumikalad Miks loodi geenmuundatud organisme? GM toiduaineid töötatakse välja ja turustatakse eelkõige sellepärast, et neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned märgatavad eelised. Enamasti on selleks kas toote mad...
207 754 53 484 154 270 405 981 303 457 35 000 66 29 775 5 159 15 117 52 407 529 718 42 237 487 481 1 143 453 4 062 897 40 330 713 3 906 385 34 389 362 395 064 28 698 Author: 5 661 2007 ei ole liigitatud masinaid seadmeid eraldi 360 705 58 594 1 581 308 52 249 1 529 059 9 488 44 403 098 45 546 551 1 667 972 870 000 712 721 85 251 2 895 305 1 640 074 454 748 415 875 91 792 292 816 4 563 277 7 602 326 7 472 521 0 129 805 7 602 326 12 165 603 3 700 000 2 710 800 125 348 24 493 731 2 351 069 33 380 948 45 546 551 13 151 992 4 952 848 3 468 739 228 394 2 359 940 540 610 889 141 283 249 429 071 11 118 023 105 513 2 963 651 1 044 714 506 901 537 813 169 475 42 174 3 819 897 1 111 492 1 861 107 2 033 969 715 234 12 034 13 475 39 220 367 806 238 128 44 571 2 247 474 8 532 3 524 5 008 240 438 39 213 0
Kadrioru Saksa Gümnaasium Teekond hommikumaale Arvustus Gabriela Kaskmaa TALLINN 2017 Käisin teisel nädalal, peale töö teada saamist Kadrioru kunstimuuseumis näitust "Teekond hommikumaale" vaatamas. Näitus oli minu jaoks teistmoodi, kuna ise huvitun rohkem kaasaegsest kunstist. Valisin selle muuseumi põhjusega, sest näitus kajastab ka ajaloo tunnis praegu õppivat teemat ning mind huvitab ajalugu. Näituse pealkiri "Teekond hommikumaale" pani mind näitust veel rohkem ootama, sest ma ei teadnud täpselt mida pealkiri endas peitis. Näitus oli kuigi mitte põnev, sest oleks võinud rohkem silmapaistvamaid teoseid olla. Kui muuseumis käia peab rohekm aega varuma. Tagantjärgi mõeldes oleksin ma võinud aega rohkem varuda ja olla muuseumis kannatlikum ning töid põhjalikumalt uurida. Käies muuseumis ringi oli "seda" õiget maali raske leida. Külastatul näitusel oli palju ...
rahastatud tervishoiu süsteemi ja töötuskindlustuse. * Taani maksukoormus on 47,5%, mis on OECD riikide seas üks kõrgeimaid. *Eestis on maksukoormus 36%. * Taani Kuningriik on koduks ligi 5,6 miljonile inimesele. * Taani rahvastiku tihedus on keskmiselt 129 in/km². *Eesti rahvastiku tihedus on 28,6 in/km². * Taani rahvaarv oli 2013. aasta alguse seisuga 5 602 628[2] *Eesti rahva arv on 1 286 540. * Taani keskmine eluiga on meestel 76,3 ja naistel 80,7 aastat. *Eestis on keskmine eluiga meestel 77,4 ja naistel 83,2 aastat. * Taanis on õppureid 1 miljon. *Eestis on 1578,6 õppurit. * Taani käibemaks on 25%. *Eestis on käibemaks 20%. * Taani tähtsad valdkonnad on transport, põllumajandus, jäätmed ja keskkond.
LIIKUMISHULK JA JÕUIMPULSS 45. Pall massiga 0.40 kg visatakse vastu kiviseina, nii et ta liigub horisontaalselt edasi- tagasi. Tema kiirus enne põrget on 30 m/s ja pärast põrget 20 m/s. Leida liikumishulga muut ja keskmine jõud, mida sein avaldab pallile, kui põrge kestab 0.010 s. Lahendus: Joonis. Palli mass m = 0,4 kg Palli kiirus enne põrget v1= -30 m/s Palli kiirus pärast põrget v2= 20 m/s Põrke kestvus t = 0,010 s Liikumishulk e. impulss (vektor) ⃗ ⃗ ⃗ 0,4 30 / = 2 / ⃗ 0,4 20 8 / Liikumishulga muut avaldub ⃗⃗⃗⃗⃗⃗ ⃗ ⃗ 8 2 / Keskmise jõu leiame järgmiselt ⃗⃗⃗⃗⃗⃗ / ⃗⃗ = 2000 / = 2000 N ...
Ilma vesiniksidemete olemasoluta oleks vesi gaasilises olekus ja elu Maal võimatu. Kõikide biosüsteemide eksisteerimiseks on vaja vett. Klaster erineva arvuga vee molekulide kogum. Endo Sees. Ekso väljas. H O bilanss organismis - Organismi siseneva vee mass peab võrduma organismist -väljuva 2 vee massiga, normaalse elutegevuse puhul on veebilanss tasakaalus. H O BILANSS INIMORGANISMIS: 2 Kõige olulisem dissimilatsiooniprotsess on rakuhingamine: C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP. Varuained (glükogeen) glükoosi molekulid süsihappegaas ja vesi energia (ATP). Toimumiseks on vajalik hapniku olemasolu. TAGAJÄRG väheneb uriini kogus, mürgised ained ei eritu ja jäävad organismi ja võivad tekitada mürgistust. Tekib janu, kehatemp, tõus, sügamepekslemine, peapööritus ja valu, hallutsinatsioonid (6.8%). 10% pöördumatuid muutusi organismis. 15-12% surm veri niivõrd paks et süda ei suuda tagada normaalset vereringet. HO2
kaugusel. · Saarel elab 639 inimest (03.11.2004 seisuga) · Kihnu põhikoolis õpib 69 last. · Saarel on neli küla: Lemsi küla, Linaküla küla, Rootsiküla küla ja Sääre küla. Kihnu on Pärnumaa valdadest kõige väiksem. Rahvastiku tihedus on 32 inimest 1 km2-l (vrd Pärnu maakonnas 7 in/km2, Eestis tervikuna ). 1. jaanuari 1999.a seisuga elab saarel alaliselt 527 elanikku. Ametlikult on sissekirjutatud 602 inimest. Sissekirjutuste hulk kasvab aasta-aastalt - üheks põhjuseks sõidusoodustuste tegemine laeva- ja lennutranspordis. 1999. a 1. jaanuari seisuga elas Kihnus 112 kuni 15-aastast last (sh 86 õpilast), 267 tööealist inimest ja 148 pensionäri. 5. Tabelid Töökohti eelarvelistes asutustes on 49: majakas 1 ilmajaamas 5 rahvamajas 4 päästeteenistuses 1 koolis 12 haiglas 7 sides 5 lennujaamas 1
7 https://www.census.gov/data-tools/demo/idb/region.php?N=%20Results%20&T=1&A=separate&RT= 0&Y=2017&R=-1&C=MX Lisa 1 joonis 1. Mehhiko rahvaarvu muutus aastatel 1950-2025 joonis 2. Mehhiko rahvaarvu kasvutempo muutus aastatel 1950-2025 joonis 3. Mehhiko rahvastiku soolis-vanuselist koosseis aastal 1990 joonis 4. Mehhiko rahvastiku soolis-vanuselist koosseis aastal 2017 vanus rahvaarv vanusegruppiti meeste osakaal naiste osakaal 0-14 33 546 602 17 155 689 16 390 913 15-64 82 201 375 39 979 643 42 221 732 65+ 8 826 818 3 949 823 4 876 995 kokku 124 574 795 61 085 155 63 489 640 joonis 5. Mehhiko rahvastiku soolis-vanuselist koosseis aastal 2017
Iga komando liige oli kohustatud: a) maksma liikmemaksu; b) tulekahju korral ilmuma kiiresti kohale ning asuma kohusetundlikult oma ülesandeid täitma; c) kõigist harjutustest osa võtma. Tulekahjudele, harjutustele ja koosolekutele mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise esst tuli maksta trahvi. Enne Esimest maailmasõda tegutseb Eestimaal juba 142 tuletõrjeorganisatsiooni. 1914. a. on Vene Keiserliku Tuletõrjeliidu liikmeteks ligi sada Eesti tuletõrjeseltsi. 1936. a. oli Eesti Vabariigis 602 vabatahtlikku tuletõrjet, mis pärast valdade reformi vähenes 281-le. 1939. a. oli igas linnas ja vallas ainult üks vabatahtlik tuletõrjeühing. Vabatahtlik tuletõrje pidas end üleval liikmemaksudest, korjandustest ja annetustest. Tallinnas ja Tartus, hiljem ka Narvas ja Pärnus olid palgalised tuletõrje lendsalgad. Linna lendsalga ülema ja vabatahtliku tuletõrje peamehe vahekora määras kindlaks linnavalitsus tuletõrje üldjuhi ametisse seadmisega
258 383 95 3 25.88 - 1079. 236 7.522 537 05 4 27.97 - 1153. 544 21.52 444 44 5 11.71 27.18 519.0 199 304 868 6 27.67 - 1110. 134 51.47 723 32 7 27.30 - 1099. 613 47.60 253 51 8 25.59 - 1057. 172 17.25 602 05 9 24.23 38.20 1055. 053 982 892 10 16.68 - 668.1 502 32.66 015 94 11 31.75 - 1321. 124 11.65 9 24 12 16.45 - 627.9 943 63.36 327 35 13 24.34 9.217 1031. 155 023 562 14 25.64 22.52 1099. 773 515 73 15 18.78 - 767.5 465 21.42 287 66 16 14.64 38.38 653.4
· Teised ilmastikunähtused Metsa ohustavad peamised ilmastikunähtused · Põud · Tuul ja torm · Lumi ja jäide · Külm · Päikesepõletus · Pikne Halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse arvatud puistud Kahjustuse liik 2013 2014 2015 2016 Metsatulekahjud 244 4969 1084 1627 Ebasoodne veereziim 15 364 20 843 19 836 14 218 Tuuleheide ja -murd 84 771 163 602 69 792 459 287 Juuremädanikud 69 321 48 227 39 481 35 375 Ulukikahjustused 84 771 152 094 175 620 159 525 Muud kahjustused 99 201 81 112 71 219 63 019 Kokku (mahuliselt m3) 353672 470847 377032 733051 Põud · Vähene niiskus ja kõrge temperatuur mõjuvad hukutavalt noortele puutaimedele. · Eriti oluline on metsa istutada või külvata kevadel suhteliselt vara, kui on tegemist liivmuldadega.
max. 4 mm max. 3 mm Viga Nr. v. EN ISO 6520 Kaare süütamise koht 601 EN ISO 5817 t D C B mm 0,5 Lubatud, kui ei ole ei ole lubatud ei ole lubatud kahjustatud materjali omadusi Viga Nr. v. EN ISO 6520 Pritsmed 602 EN ISO 10042 t D C B mm 0,5 lubatud, kui ei ole ei ole lubatud ei ole lubatud mat. omadustele mõju avaldanud Viga Nr. v. EN ISO 6520 Liite tasapinalisus/ 507 h pikkikeevisõmblus t EN ISO 5817
2. Võlli väändemomendi epüür Leian hammasrataste pöördemomendid Selleks kasutan valemit: = 60 { 2 -> = 2 = 60 P võlli koormus W võlli nurkkiirus rad/s M pöördemoment Nm n võlli pöörlemissagedus - p/min 601 601500 1 = = = 28,65 29 Nm 2500 2500 602 602000 2 = = = 38,20 39 Nm 2500 2500 603 601000 3 = = = 19,10 20 Nm 2500 2500 604 601000 4 = = = 19,10 20 Nm 2500 2500 = 1 + 2 + 3 + 4 = 29 + 39 + 20 + 20 = 108 2.1 Võlli väändemomendid (-) tähendab, et võll liigub lõikepinda vaadates vastupäeva
Toimusid N.Hrustsovi eksperimendid põllumajanduse valdkonnas. Juhtimine majanduse valdkonnas muutus paindlikumaks, kuid jätkati ikka majanduse ekstensiivset arendamist. ,,Sulaajal" loodi rahvamajandusnõukogud, mis allutati liiduvabariigi kontrollile. 1965.a. rahvamajandusnõukogud likvideeriti. Rahvus-ja kultuuripoliitika. 1945 1989 vähenes eestlaste osakaal 97,3% -lt 61,5%-le. Eestis elas 963 000 eestlast ja 602 000 muulast, peamiselt venelast. 1970.aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve. 1978 seoses Karl Vaino saamisega EKP juhiks algas nn. uus venestusaeg. NSVL rahvuspoliitika eesmärgiks oli luua ühtne nõukogude rahvas. 1978 võeti vastu määrus vene keele õpetamise parandamisest liiduvabariikides, millega algas kakskeelsuse kampaania. Venestamise ja rahvusliku identiteedi hävitamise poliitika kutsus eestlastes esile laialdase rahulolematuse.
Põltsamaa Koolivalmidus. Haridus- ja Teadusministeerium. Toim. Kommunikatsiooniosakond. [31.03.2013] http://www.hm.ee/index.php?044653 Kraav, I. Raudik, V. (1998) Kodu õpikeskkonnana ja lapse tervis. Tartu: AS Vali trükikoda Põltsamaa Mikser, R. (2013). Haridusleksikon. Tallinn: AS Pakett Trükikoda. Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele. Sotsiaalministri määrus määrus nr 36. (27.03.2001). Riigi Teataja Lisa 43, 602. Üldoskused-õpilase areng ja selle soodustamine koolis. (2005). Toim. Ots, A. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus 9
Kasutati äri ja kohtu hoonena. Hiljem kujunes kiriku tüübiks. Kivisillutisega teed- olid riiklikud. Suunatud kiirtena Roomast Itaalia erinevatesse nurkadesse. Via Appia; Via Aurera; Via Flaminia jne. Anti välja teede nimistuid ja reisijuhte. Elamud- ülikute villad ja paleed asusid küngastel, mägede nõlvadel ja kitsastel tänavatel olid lihtrahva elamud.(insula- saar -> üürimaja) ruumipuudusel ehitati need võimalikult kõrged(max 21 m) 357 oli 1790 üliku maja ja 46 602 insulat. 64 põles Rooma 14 osast 20 maha. 5. saj pärast germaanlaste rünnakuid jäi Rooma alles 10 000 elanikku. 16. saj u 55 000 elanikku. Ja praegu u 4 milj elanikku. Traianuse sammas- Traianuse foorumiga seoses püstitati Traianuse auks. Sisaldas matuse urni. 30 m kõrge . kunagi seal tipus Traianuse kuju. Säilinud 200 m pikkune reljeef riba, mis sammast ümbritseb. Traianuse foorum. Pääses sinna suure kaaravaga väravast; ümber hooned(fassaade kujundasid sammas read.
see langenud 93 982 000 ha-le. Argentina metsandustootmises on ümarpalgid, küttepuud, sae materjal, paber, ning vineer. 19 Tabel.1 Nende vähenemine või suurenemine Ümarpalk Küttepuud Paber Vineer Saematerjal 3 3 2000 6 213 000 m 3 948 000 m 694 000 t 1 602 000 t 619 000 t 3 3 2009 8 125 000m 4 315 000 m 1 134 000 t 915 000 t 485 000 t Nagu tabeliski näha, siis kõik toodangud on suurenenud peale vineeri ja saematerjali toodangu. Kui 2000. aastal toodeti vineeri 1 602 000 t, siis 2009. aastaks oli see langenud 915 000 t-ni, ning saematerjal oli 2000. aastal 619 000 t, siis 2009 aastaks oli see langenud 470 000 t-ni. Toomine saematerjalis kahanes 149 000 t- ja vineeris 687 000 t võrra
84kN - 1. korrusel 350x350 38 GkI = 0.35 0.35 25 ( 3.8 - 0.65) + + 0.35 ( 0.35 - 0.25) 25 0.55 = 10.1kN G dI = g Gk = 1.35 13.4 = 13.6kN 5.2. Posti sisejõud Pikijõud: - 3. korrus NSdIII = Fd + G dIII = 595 + 6.64 = 602kN - 2. korrus NSdII = NSdIII + Fd + G dII = 602 + 595 + 9.84 = 1207kN - 1. korrus NSdI = NSdII + Fd + G dI = 1207 + 595 + 13.6 = 1816kN 5.3. Armatuuri dimensioneerimine Betoon C20/25 fck = 20MPa 20 fcd = = 13.3MPa
välissündinute osakaal, mis ületas koguni 26% kogurahvastikust (1989. aasta rahvaloenduse andmetel). Kui välissündinutele lisada ka nende teine põlvkond, moodustas välispäritolu rahvastik Sündimuse, suremuse ja iibe muutused viimasel kolmekümnel aastal Eestis tervikuna 36% rahvastikust. Rahvusvahelise määratluse kohaselt mahtus 602 000 mitte-eestlasest rahvusvähemuse mõiste alla vaid 39 000 Eesti põliselanikku, kellele võib teatud tinglikkusega (nende regioonipõlist staatust arvestades) lisada veel 29 000 ingerlast. Ülejäänud osa moodustas välispäritolu rahvastik: välissündinud ja nende teine põlvkond. Sõjad laastasid küll enamikku Euroopa maid, kuid mõju Eesti rahvastikule oli paljude teistega võrreldes suurem, sest tegemist oli demograafiliselt arenenud piirkonnaga. Teisisõnu,
ja edasi nitraatideks, seotud fotosünteesiga Denitrifitseerumine (denitrification) - vähenenud hapniku tingimustes mõned bakterite liigid kasutavad hingamiseks nitraate, vabaneb gaasiline lämmastik mis lahkub süsteemist N2 fikseerimine - gaasilise lämmastiku tõmbamine toiteahelasse (näiteks sinivetikate poolt) Glükoosi molekuli lagundamine · Kõige olulisem dissimilatsiooniprotsess (= lagundamine) C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP · Glükoosi lagundamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O · toimub ühtmoodi nii taime kui loomarakus Fotosüntees · Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (= süntees) · 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · toimub ainult rohelistes taimerakkudes · Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks · Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) fotoperiodism
Prantsusmaa rahvastiku iseloomustus 1. RAHVAARV Prantsusmaal elab 65 630 692 inimest 2012. aasta juulikuu prognoosi järgi.1 Prantsusmaa on suurriik, sest see on riikide pindala suuruse pingereas 43. kohal ja elanike suhtes 21. kohal maailmas. Umbes sama palju inimesi elab Itaalias, Suurbritannias ja Tais.2 Joonis 1. Rahvaarvu kasvu graafik Prantsusmaal 1995-2050 (rahvaarvu muutus protsentides) Perioodil 1995-2012 on rahvaarvu kasvutempo muutunud erinevalt (vaata Joonis 1). Perioodil 1995-2005 rahvaarv suurenes tõusvas tempos: aastal 1995 suurenes rahvaarv 0,40% võrra ja aastal 2005 suurenes rahvaarv 0,60% võrra. Alates 2005. aastast rahvaarvu suurenemine aeglustus. Aastal 2012 rahvaarv suurenes 0,45% võrra, mis on samal tasemel 1995. aasta näitajaga. Prognoosi järgi langeb rahvaarvu kasvutempo ka edaspidi suhteliselt ühtlases tempos. Prognoositav rahvastikuarv on stabiilne aastatel 2022-2028. Alates aastast 2037 p...
Aine- ja energiavahetus 1. Defineeri mõiste Autotroofid- enamik organismidest, kes kasutavad energia saamiseks valgusenergiat ja orgaanilisi aineid toodavad väliskeskkonnast saadud anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroofid- organismis, kes kasutavad energia saamiseks teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid ja toiduga saadud orgaanilistest ühenditest Miksotroofid- organismid, kes vastavalt tingimustele võivad olla valguse käes autotroofid, pimeduses heterotroofid Rakuhingamine- glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP) ja eraldub CO2 ja H20 Makroergilised ühendid- väikesed org. ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjate organismides toimuvates reaktsioonides ATP- (adenosiintrifosfaat)...
- suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks - suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe Energiakulu (kcal / tunnis) suusatamisel Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Energiakulu 552 602 652 702 752 803 853 903 953 1003 Suusatamise terviseriskid Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele võivad suusatamisega kaasneda siiski ka tervisehäired. Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema.
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuht...
Imikusuremus (1000 kohta) 7 4 3 Suremus (x 1000) 911 897 1,031 5. Migratsioon Inimesi on Saksamaale immigreerunud viimase 10 aasta jooksul stabiilselt 180 000 immigranti iga aasta. Enne seda (1991-1999) oli seis järgmine: 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 602 782 462 316 398 283 93 47 204 (x 1000 immigranti aastas) Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaaa http://math.ut.ee/simud/kompromiss/taust/de.txt http://www.indexmundi.com/germany/life_expectancy_at_birth.html http://www.indexmundi.com/g/r.aspx?t=0&v=29&l=en http://www.koolielu.ee/files/Maailmamajanduse_kujunemine_A1.doc https://www.cia
* Lipiidide ja sahhariidide süntees ATP (adenosiintrifosfaat) Universaalne energia salvestaja ja energia kandja kõikides elusorganismides NAD (nikotiin/amiid/adeniin/di/nukleotiid) NAD on keemiline ühend, mis transpordib vesiniku molekule (vesinikukandja e vesinikusiduja Glükoosi lagundamine (toimub nii taime kui loomarakkudes) Sahhariidid on organismi esmased energiaallikad, st energiavaeguse korral hakkab organism kõigepealt suhkruid lagundama. C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 AT varuained (glükogeen) glükoosi molekulid süsihappegaas ja vesi energia Tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses) Koosneb omavahel tsükli moodustavatest reaktsioonidest · Igat reaktsiooni katalüüsib spetsiifiline ensüüm Hingamisahela reaktsioonid Hingamisahela reaktsioonides saadakse 36 ATP molekuli 12 NADH2 + 6 O2 12 NAD + 12 H2O 36 ADP + 36 P 36 ATP Viirused rakusisesed parasiidid
* Lipiidide ja sahhariidide süntees ATP (adenosiintrifosfaat) Universaalne energia salvestaja ja energia kandja kõikides elusorganismides NAD (nikotiin/amiid/adeniin/di/nukleotiid) NAD on keemiline ühend, mis transpordib vesiniku molekule (vesinikukandja e vesinikusiduja Glükoosi lagundamine (toimub nii taime kui loomarakkudes) Sahhariidid on organismi esmased energiaallikad, st energiavaeguse korral hakkab organism kõigepealt suhkruid lagundama. C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 AT varuained (glükogeen) glükoosi molekulid süsihappegaas ja vesi energia Tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses) Koosneb omavahel tsükli moodustavatest reaktsioonidest · Igat reaktsiooni katalüüsib spetsiifiline ensüüm Hingamisahela reaktsioonid Hingamisahela reaktsioonides saadakse 36 ATP molekuli 12 NADH2 + 6 O2 12 NAD + 12 H2O 36 ADP + 36 P 36 ATP Viirused rakusisesed parasiidid
2001 584 0,12 50 416,6667 2002 584 0,2 50 250 2002 585 2,3 150 65,21739 2001 585 2 300 150 2002 588 0,25 30 120 2002 590 0,45 80 177,7778 2002 591 0,8 50 62,5 2002 595 1,3 250 192,3077 2002 596 0,5 80 160 2002 597 3 600 200 2002 598 0,9 185 205,5556 2002 601 1 170 170 2002 602 0,4 80 200 2002 603 1,2 190 158,3333 2002 608 0,25 16 64 2002 613 0,3 60 200 2002 623 1 180 180 2002 630 0,4 86 215 2002 636 0,5 90 180 2002 637 1 300 300 2002 638 1,2 120 100 2002 641 0,5 100 200 2002 642 0,5 100 200 2002 644 0,5 120 240 2002 645 3 380 126,6667
2002 569 5,9 130 22,0338983 2002 571 7 180 25,7142857 2002 573 8,98 242,46 27 2002 574 9,9 170 17,1717172 2002 577 26,5 923 34,8301887 2002 581 36,5 705,4 19,3260274 2002 585 4 72 18 2002 593 77,9 2532 32,5032092 2002 594 10 156 15,6 2002 595 16,9 557,7 33 2002 596 29,5 640 21,6949153 2002 602 7,2 130 18,0555556 2002 603 5,27 184,4 34,9905123 2002 604 68 1884 27,7058824 2002 606 32,5 445 13,6923077 2002 610 170 4893 28,7823529 2002 611 182 2360 12,967033 2002 618 353,3 9440 26,7195018 2002 622 45 1710 38 2002 623 26,2 526 20,0763359 2002 624 11,2 180 16,0714286 2002 627 16,2 240 14,8148148 2002 628 24 200 8,33333333
Aravete Keskkool UURIMUSTÖÖ Norra Kuningriik Juhendaja: Maie Paap Koostaja: Kirke Somelar 10.klass Aravete 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................5 1.1 Üldandmed................................................................................................................................. 6 1.2 Geograafiline asend.................................................................................................................. 7 1.3 Looduslikud tingimused........................................................................................................... 8 2.RIIGI ARENGUTASE....................................................................................................10 2.1 Rahvusvahelised organisatsioonid...................
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 201 taaagcagtacaaaaactaggattacaaaaaaaacaactgcttgtagtag 250 EMBOSS_001 503 aagacagccaaaaaggcattgctgccgctaaagcagccaatctgacagtt 552 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 251 aagacagccaaaaaggcattgctgccgctaaagcagccaatctgacagtt 300 EMBOSS_001 553 tttgccattaccgactaccgatatggcattgatcagagtcaagctgatca 602 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 301 tttgccattaccgactaccgatatggcattgatcagagtcaagctgatca 350 EMBOSS_001 603 caagatagatcatttaggacaactgtgtgtaaaaatcggttgttttggat 652 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 351 caagatagatcatttaggacaactgtgtgtaaaaatcggttgttttggat 400 EMBOSS_001 653 cgtga 657 ||||| EMBOSS_001 401 cgtga 405
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
2003 539 200,0 2003 541 200,0 2003 543 200,0 2003 549 150,0 2003 552 140,0 2003 553 148,0 2003 554 166,7 2003 557 216,0 2003 560 165,0 2003 561 150,0 2003 562 114,3 2003 563 62,5 2003 564 238,6 2003 571 103,3 2003 574 82,5 2003 577 250,0 2003 579 200,0 2003 580 145,5 2003 584 250,0 2003 585 65,2 2003 588 120,0 2003 591 62,5 2003 596 160,0 2003 597 200,0 2003 598 205,6 2003 602 200,0 2003 603 158,3 2003 608 64,0 2003 613 200,0 2003 630 215,0 2003 637 300,0 2003 641 200,0 2003 642 200,0 2003 644 240,0 2003 645 126,7 2003 646 150,0 2003 654 220,0 2003 655 210,0 2003 658 150,0 2003 661 154,8 2003 701 240,0 2003 702 366,7 2003 703 354,8 2003 704 244,4 2003 706 200,0 2003 707 133,3 2003 712 140,0 2003 714 333,3 2003 717 200,0 2003 718 155,0 2003 726 200,0
Toetus Raha välja fin.teg. 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 5 000 5 000 Finants.kohustuste tasum. 5 000 5 000 SALDO 5 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -5 000 0 Raha algjääk 0 3 600 2 600 1 934 1 268 602 2 536 4 470 6 404 8 338 10 272 12 206 0 123 Raha sisse kokku 10 200 5 200 7 200 7 200 7 200 12 400 12 400 12 400 12 400 12 400 12 400 12 400 800 114
Balbiino AS 160 201 275 310 408 Tallinn, jäätis Paulig Baltic 142 252 440 Saue, maitseained Fazer Eesti 745 185 251 362 Tallinn Leibur AS 357 254 264 293 371 Tallinn Baltic Pulp&Paper 544 602 572 545 Kehra, raskustes Smead Eesti 464 397 372 470 Kohila, uus nimi Atlanta Balti Spoon 600 195 388 297 Kuusalu vald Balcas Eesti 196 244 257 285 Vaida, saeveski Baltic Panel Grupp 130 254 160 Kohila, vineer, pankrott Standard AS 209 125 156 209 271 Tallinn, mööbel Aegviidu Puit 64 139 109
Kokku kohustused ja omakapital 12 702 003 15 214 216 14 862 653 Lisa 7 Kasumiaruanne 2007-2009(kroonides) 2009 2008 2007 Müügitulu 5 466 327 13 487 532 18950055 Muud äritulud 23 945 20 602 37 180 Kaubad, toore, materjal ja teenused -4 146 408 -10 071 378 -13 527 598 Mitmesugused tegevuskulud -797 937 -990 198 -1 679 384 Tööjõukulud -661 271 -737 281 -754 202 Põhivara kulum ja väärtuse langus -97 863 -117 832 -128 244 Muud ärikulud -134 920 -71 807 -100 311
NARVA EESTI GÜMNAASIUM REFERAAT TEEMA: ULRICH FRIEDRICH WILLY JOACHIM RIBBENTROP KOOSTAJA: JULIA MALÕSHEVA KLASS: 9 ÕPETAJA: TANEL MAZUR NARVA 2007 SISUKORD 1. Elulugu 2. Ribbentropi surm 3. Kokkuvõte ELULUGU Ulrich Friedrich Willy Joachim Ribbentrop sündis kolmekümnendal aprillil tuhande kaheksasaja üheksakümne kolmandal aastal (30.aprillil 1893) Weselis Reinimaal. Tema isa Richard oli teeninud Preisi kahurväerügemendis ja jõudnud ooberstleitnandi auastmeni. Ema Sophie, neiupõlvenimega Hertwig, oli Saksimaa mõisniku tütar. Ribbetropide perekonda peeti soliidseks, kuid selle elurütmi tuli kohandada vastavalt isa kahurväeüksuse igakordsele asukohale.Isa sõjaväeline karjäär leidis jä...
1000 kcal tunnis - suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks - suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Energiakulu (kcal / tunnis) suusatamisel Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Energiakulu 552 602 652 702 752 803 853 903 953 1003 Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
