jää kihid. 2. Kiviaegsed kultuurid – Kunda, kammkeraamika, nöörkeraamika. Oskad iseloomustada aeglast arengut ning nimetada iga kultuuri kohta midagi iseloomulikku. Kunda- sai nime kunda lähedalt Lammasmäelt saadud leidude järgi. Oletatavasti elas sel ajal u. 1500 inimest. Küttijate ja kalastajate kultuur. Leitud on luust ja arvest valmistatud tööriistu Kammkeraamika – vahetas kunda kultuuri välja – 6000 a tagasi. Sai nime mustriliste savinõude järgi, mida tollel kasutama hakati. Elati majades, kuid mööblit ei tuntud. Tehti algust põlluharimisega. Nöörkeraamika – (venekirved) – 5000a tagasi. Elasid kõrvuti kammkeraamika inimestega, aga rohkem sisemaal, Talu tüüpi elamistes. Olid põlluharijad, kasutasid mööblit, kudusid kangast. 3. Pronksi – ja rauaaeg – mille poolest erinesid need perioodid kiviajast.
Selle läbimõõt on 40 meetrit ja sügavus kaheksa meetrit. Meteoriidikraater tehti kindlaks 1984. aastal ja sealse plahvatuse vanuseks on arvatud ligi 10 000 aastat. Kraater paikneb Räpina linna külje all. Ilumetsa kraatrid asuvad Põlvamaal Ilumetsas. Viiest kraatrist suurim on 80-meetrise läbimõõduga ja 12 meetri sügavune Põrguhaud. Agu Aaloe, kes 1979. aastal kraatrite kosmilise päritolu tõestas, määras nende vanuseks 6000 aastat. Ilumetsa meteoriidikraatrite rühm on üks Kagu-Eesti huvitavamaid loodusmäletusi. See paikneb Kagu-Eestis Põlva maakonnas, Tartu-Petseri raudtee Ilumetsa peatusest veidi lõuna pool . Viiest kraatrisarnasest lohkvormist on vaid kaks (Põrgu- ja Sügavhaud) vaieldamatult meteoriitse päritoluga
KOKKU 6 16 24 24 4.2 Keskmine brutopalk AMETIKOHAD 2011 2012 2013 2014 Tööjõud Klienditeenindaja 400 450 500 500 Juhataja 700 800 800 850 Koristaja 250 300 300 300 4.3 Palgakulu aastas AMETIKOHAD 2011 2012 2013 2014 Tööjõud Klienditeenindaja 4800 5400 6000 6000 Juhataja 8400 9600 9600 10200 Koristaja 3000 3600 3600 3600 4.4 Sotsiaalmaksud AMETIKOHAD 2011 2012 2013 2014 Tööjõud Klienditeenindaja 1584 1782 1980 1980 Juhataja 2772 3168 3168 3360 Koristaja 990 1188 1188 1188 5. EESMÄRGID 5.1 Lühiajalised eesmärgid 1) Populaarsuse saavutamine Eestis 2) Positiivne käive 3) Õigete partnerite leidmine
Atmosfääri põhilised koostiseelemendid heelium(25%) ja vesinik(70%) Pilvedes palju metaani ja ammoniaaki Pinnal asub Suur Punane Laik Suur Punane Laik Ovaalne Muutliku suurusega Pöörlev Jupiter Aastaaegu pole Aasta pikkus 11,9 maa aastat (100 000 Jupiteri ööpäeva) Pöörlemisperiood ekvaatoril 9 h 50 min keskmistel laiustel 9 h 55 min Jupiteri rõngas Ekvaatori kohalt ümbritseb rõngas Raadius 55 000 km Paksus 6000 km Tegemist moodustumata jäänud kuuga Jupiteri rõngas Rõngas koosneb tumedatest osakestest Pindheledus üle 10000 korra väiksem kui Saturni rõngastel, seetõttu raske märgata. Jupiteri kaaslased 63 kaaslast Neli tähtsamat kuud: Io Europa Ganymedes Kallisto Tiirlevad ringjoonelistel orbiitidel Ülejäänud 59 on kaljurahnud ja juhuseikult
10 Kemikaali mida kasutan ehitusviimlistusses 1.Atsetoon ehk 2-propanoon - (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina. 2.Vesiehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan -on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Kasutan pahtli või krohvi segamisel 3.Formaldehüüd ehk metanaal -on lihtsaim aldehüüd.Metanaali keemiline valem on HCHO.Metanaali 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kasutan lakimisel ja värvides 4.Tselluloos -on -D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n, kus n on elementaa...
normist madalam umbes 22 luksi võrra. Kuna mõõtmisel kasutati loomuliku valgust, sai selgeks, et vaja on kasutada ka tehisvalgust. KÜSIMUSED 1. Ruumi plaan ja graafik. Esise=f(x) Valgustus 6500 6000 5500 5000 4500 Esise, lx 4000 3500 3000 2500 2000
Freespink Freespink T 210 Tehnilised andmed: - Töölaua mõõtmed 1000 x 680 mm. - Spindli kasulik töökõrgus läbimõõdu 30-35 mm juures 140 mm. - Spindli kasulik töökõrgus läbimõõdu 40-50 mm juures 160 mm. - Spindli pöörlemise kiirus 1500-3000-4500-6000-9000 r.p.m. - Maksimaalse tera mõõtmed töölauas 320 x 90 mm. - Motori võimsus 5,5 hp (4 kw) - Seadme netokaal 410 kg. - Seadme müratase CE standardi 848-1 järgi 73,4 db (A) Standard varustus: - Motoriseeritud freesüksuse tõstmine, sammuga 0,1 mm iga impulsi kohta. - Manuaalne täht-kolmnurk käivitus. - Reguleeritav spindlikate (tera max dia. 250 mm.) - 1 kiirusaste, 1500 rpm, lihvimiseks. - Turvakate - "CE" standarditele vstav, koos isepidurduva mootoriga. - Spindli pöörlemiskiiruse indikaator. - Spindli kõrguse digitaalne näidik. - Elektri valmidusega toituri jaoks. - 2 äratõmbe ava dimeetriga 120 mmhttp://www.puidumasin.ee/et/freesmasinad/25-freespink-t-210.h...
Tritikale Eesti Maaülikool, Tartu 2015 1 Sissejuhatus • Esitlus kirjeldab hübriidkultuuri Tritikale • Arutleme antud teema üle • Kogume teadmisi • Anname teadmisi edasi 2 Ajalugu • Eestis hakati kasvatama 2001. • Hübriid nisu-st (triticum) ja rukkis-t (secale). • Kahe sordi omapärased tugevused said kokku- nisult kõrge saagipotensiaal ja hea kvaliteet ning rukkilt vähenõudlikuse kasvutingimustes ja hea haiguskindluse. • Levinud eelkõige USA-s (väike kiudainesisaldus-kuivaines 2,7 % ) • Kasvuala 6000-8000 ha, saagikusega 2,5- 3,5 t/ha. 3 Kasutamine/iseärasused • Nii tali- kui suvivormid. • Kasutatakse söödaviljana ( asendamatud aminohapped ja hea pealeminek loomadele, hoiab ära kõhulahtisuse). • Söögiviljana ( nuudlid, küpsised ja pudrud). • Pea on tihe ...
On suurkaupunki, jossa asuu yli 7 miljoonaa ihmistä. Kieli Kiinassa puhutaan monia eri kieliä. Mandariinikiina on Kiinan pääkieli. Mandariinin lisäksi muita tunnettuja murteita ovat kantoninkiina ja shanghainkiina. hei, hyvää päivää - ni hao (nii-haoo) näkemiin - zai jian (zaii-tsiian) kiitos - xie xie (shee-shee) Pekingin nähtävyydet Pekingin nähtävyydet ovat Kielletty kaupunki ja Taivaan temppeli. Kiinan muuri Kiina muuri on yli 6000 km:n pituinen. Muuri on paikoin 8 m korkea ja leveyttä ylhäällä on 6 m. Se ulottu Pekingin itäpuolelta Keltaisenmeren rannalta Sisä-Aasian aroilla. Suurin osa muurin hyvin säilyneistä osista rakennettiin Ming-dynastian aikana. Se rakennettiin suojaksi pohjoisesta hyökkäileviä mongoliheimoja vastaan. Tätä mahtavaa rakennelmaa on sanottu maailman kahdeksanneksi ihmeeksi. Kiinalaisia keksintöjä Kiinalaisia keksintöjä ovat tee, paperi, posliini, kompassi, kirjapainotaito,
toodanguga eelkõige suurt Nõukogude Liidu turgu. Premia toodangu hulka kuuluvad näiteks Väike Tom, Regatt, Eskimo, Malviina, Põhjatäht, Vau ja Jocker. 1992. aastal alustas Soome firma Ingman oma jäätiste müügiga Eestis. 1995. aastal asutati jäätisefirma Balbiino. Eestis müüakse üle 300 erineva jäätisetoote, mida on palju rohkem kui paljudes arenenud Euroopa riikides. Eestis süüakse aastas ära umbes 6000 tonni jäätist, mida müüakse 5000 müügikohas. Aastas sööb üks Eesti elanik ära umbes 8 liitrit jäätist.
Linnast kujunes tolle aja kohta tüüpiline ja edukas saksa kaubalinn. Linna jõukusest annavad tunnistust muuhulgas ka arheoloogilised leiud.13./14. Sajandi ajast on Tartust leitud väga haruldasi, Süürias või Veneetsias valmistatud peekrite kilde. Tartu oli Riia ja Tallinna järel suuruselt kolmas linn Vana-Liivimaal. 15. sajandi alguses oli Tartus üheksa kirikut, rohkesti aedu ning linna ilu kiitsid oma reisikirjades paljud rännumehed. Tartus elas keskaja lõpul kuni 6000 inimest. 15. sajandi lõpuveerandil püstitati Peeter-Pauli kiriku lääneküljele 67 meetri kõrgused tornid, kõrgemad kui kuskil mujal tolleaegses Ida-Euroopas. Teadaolevalt esimesed arheoloogilised kaevamised Tartus toimusid 1890 aastal seoses ehitustöödega. Veel on uuritud Tartus põhjalikult Toomkirikut ja Jaani kirikut ning linnaapteeki ja linnamüüre.
SIHTOTSTARBELINE 1994 Diisel 85 2499 SIHTOTSTARBELINE 1996 Diisel 62 2500 KÜLMIK 1999 Diisel 64 2800 SIHTOTSTARBELINE 1990 Diisel 68 2445 KAUBIK 2000 Diisel 90 2800 SIHTOTSTARBELINE 1997 Diisel 85 2500 SIHTOTSTARBELINE 2015 Diisel 130 2999 SIHTOTSTARBELINE 1995 Diisel 80 2500 SIHTOTSTARBELINE 1999 Diisel 64 2800 SIHTOTSTARBELINE 1987 Bensiin 146 5733 SIHTOTSTARBELINE 1956 Diisel 85 6000 MADEL 1943 Bensiin 66 5700 MADEL 1932 Bensiin 43 3280 FURGOON 1984 Diisel 85 5947 FURGOON 1984 Diisel 98 6300 FURGOON 1990 Diisel 83 5947 KALLUR 1988 Diisel 94 6220 MADEL 1983 Diisel 85 5940 MADEL 1984 Diisel 83 5940 MADEL 1986 Diisel 98 6224 FURGOON 1982 Diisel 61 4090
TAAL Taal on kihtvulkaan Filipiinidel Luzoni saare edelaosas, Manilast 50 km kaugusel. Geograafilised koordinaadid on 14°0'7" N, 120°59'34" E. See asub Talisay ja San Nicolase linnade vahel. Übruskonnas asub veel palju teisi linnu. Ta moodustab varasema väga tugeva vulkaanipurske tagajärjel tekkinud kaldeeras asetsevas Taali järves 300 või 400 m kõrguse koonuse ning ulatub järvest saarena välja. Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 5000-6000. Geoloogiline alus, purskamiskohtade varieeruvus ja ulatuslikkus kutsuvad esile rea mitmesuguseid vulkaanilisi riske, nagu näiteks laavavoolud, radioaktiivne tolm, tuhapilved, mürgised gaasid, sähvatused kraatris asuvast järvest, tsunamid ja üleujutused järvel, maavärinad, maalõhed ja maapinna vajumine, maalihed ja pinnase varingud, tugevad tormi...
Keskaja linn Linnade tekke eelduseks oli käsitööliste kihi teke, mis elavdas kaubandust. Linna keskpunktis olid turuplats, kirik ja raekoda. 13. saj oli suurimaks linnaks Pariis umbes 100 000 elanikuga. (Tallinn 6000 ja Tartu 4500) Kõige rohkem olid linnad siiski alla 1000 elanikuga. Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust, mis võis tunduda labürindina. Majade uhkemad pooled olid tänava poole. Armastati eredaid värve, eriti punast ja kuldset. Enamasti oli keskaegsel linnal kaks olulist tunnust-linnamüür ja linnaõigus, mis pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole.
Tina igapäevaelus Tina plastilisuse tõttu saab temast valmistada stannioli, millesse pakitakse toitaineid, ja valmistatakse elektrikondensaatoreid. Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada toitu ja säilitada toiduaineid. Hinnatakse, et umbes 50% tina maailmatoodangust kulub raudpleki tinutamiseks, viimastest valmistatakse konservipurke. Tinaesemed Pronks Pronks on tina ja vase sulam . Redutseerimisprotsessi kerge teostatavus võimaldas juba enam kui 6000 aastat tagasi toota tina ja selle sulameid. Tinapronks oli nähtavasti esimesi sulameid üldse, mida inimkond tundma õppis. Inimkonna ajaloos järgnes kiviajale pronksiaeg, millal pronks oli töö ja majapidamisriistade, relvade ja ehete pealmine materjal. Pronksesemed Eestis üks kuulsamatest pronksist valmistatud skulptuuridest Eesti alalt leitud pronksehted Huvitavaid fakte tinast Horoskoobi järgi on Jäärale sobivaim metall tina
Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parendamisel. Sai alguse antiikajal Koduloomade kasvatamine Toidu käitlemine Alkoholi kääritamine juba üle 6000 aasta 1276a. esimene viskitehas Iirimaal 1797a. rõugevaktsiin. 1919a. esmakordselt võeti kasutusele väljend ,,biotehnoloogia" PUNANE BIOTEHNOLOOGIA ROHELINE BIOTEHNOLOOGIA VALGE BIOTEHNOLOOGIA Tervishoid Meditsiin Ravimitööstus Antibiootikumide tootmine - ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. Hormoonide tootmine (nt Insuliin) Vitamiinide tootmine ( B12 vitamiin) Kortsude silumine (Botulismitoksiin) Alkoholide tootmine (kofeiin, nikotiin, morfiin)
Keelteoskus on rikkus Maailmas on väga palju rahvuseid ja umbes 6000 erinevat keelt. Osad keeled on juba väga vanad ning neid enam ei kasutata ja varsti unustatakse need üldse ära. Paljud inimesed õpivad päevast päeva erinevaid keeli ja peavad keelte teadmist suureks rikkuseks. Aga kas siis keelteoskus on rikkus? Minu arvates on keelte oskus väga suur rikkus, sest kui keegi oskab hästi keeli, siis see annab talle niivõrd palju teadmisi juurde igas asjas. Keelte teadmine teeb inimesele maailmas suhtlemise väga kergeks ja lihtsaks
· Sordiaretusega on puudused kõrvaldatud · 0-sort; 00-sort; 000-sort · 10% kuivainet · 2,5% proteiini · 1,6% toorkiudu · kaltsiumi (2,2 g/kg) · fosforit (0,5 g/kg) Huvitavat · Isotiotsünaat · Kosmeetikas kasutusel · Mängib suurt rolli Kanada mee toodangus · Kasutatakse proteiini-rikaste toitude valmistamisel · Suurimad kasvatajad on Hiina, Kanada, India, Saksamaa, Prantsusmaa Ajalugu Mõnedel andmetel kasvatati rapsi Lõuna-Aasias ja Vahemeremaades juba ligi 6000 aastat tagasi Esimest korda esineb inglise keelses ajaloos 14. saj. lõpus 1973 hakati Kanadas rapsi reklaamima Algab sordiaretus- 1968 (0-sort); 1974 (00-sort); Kasutus · Söödaks · Õli · Biodiisel; määrdeaine; värvid; lakid Olukord Eestis · 2007: 70 000ha 2010: 98000ha; 129 600t; 1322kg/ha 2011: 89000ha; 135 300t; 1550kg/ha TÄNAN KUULAMAST!
Alevik Perede arv (X) A 7000 B 7500 C 8000 D 6000 E 9000 Hinnata regressioonimudeli a) kirjeldatuse taset; b) statistilist olulisust; c) parameetri (regressioonikordaja a1) statistilist olulisust olulisuse nivool 0,05; d) leida parameetri a1 95%-lised ja 99%-lised usalduspiirid. SUMMARY OUTPUT Regression Statistics
697 Hz 1 2 3 770 Hz 4 5 6 852 Hz 7 8 9 941 Hz * 0 # DTMF toonvalik 13 FIX telefoniside Tänapäeva telefoni tööpõhimõte Telefonikanalis on kõnesagedus piiratud Normaalne inimkõne 6000 Hz Kõne läbi telefoni 5000 Hz 3400 Hz 4000 Hz 3000 Hz 2000 Hz 1000 Hz 400 Hz Telefonikanali sagedusriba vahemikus 400 Hz kuni 3400 Hz 14 FIX telefoniside Telefoni numeratsioon · kohalikud numbrid · operaatorisisesed numbrid · numbriliikuvus · tasuta numeratsioon 800
Linnade õiguslik korraldus:Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said Riia linnaõiguse, Vana-Pärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus|Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid(Tallinnas 4)| sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne|Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut|Kaubandus: Suurgild jõukamate kaupmeeste ühendus|Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste organisatsioon|Hansa Liitu ( Põhja- ja Läänemere äärsete kaubalinnade liit) kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu|Läbi Eesti viidi Venemaale soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metallitooteid, luksusesemeid|Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas j...
TALLINNA TÖÖSTISHARIDUSKESKUS ROBOTNIIDUK Referaat Juhendaja: Koostaja: Kursus TALLINN 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Erinevaid robotniidukeid on palju, kuid mulle jäi silma üks, mis kasutab peale aku, toiteallikana ka päikesepaneele, mis muudab selle niiduki väga hübriidseks ja efektiivseks. Nimelt kirjutan peamiselt Husqvarna Automower Solar Hybrid-ist. Arvan, et päikesepaneelid niidukil on väga efektiivsed, sest muru niidetakse üldiselt suvel ja päikesepaistelise ilmaga. (Joonis 1) LÜHIKIRJELDUS Robotniiduki omadused: Madal müratase Automaatne laadimine Kui niiduk vajab täiendavat laadimist leiab ta ise tee laadimisjaama PIN koodi lukk ja vargusvastane alarm Pole heitgaase Seadistuspaneel Võimalik sisestada seadeid vastavalt aial...
Eesti keele KT vastused 1. Maailmas on umbes 6000-7000 keelt. 2. Keelte arvu ei saa täpselt öelda, sest Maailmas on murrad ja murrakud, mida nimetatakse vahel ka keelteks. Maailmas on olemas avastamata keeli. Keeled hääbuvad pidevalt ning ei suudeta kindlaks teha millal ja kui palju. 3. Keele ülesanded: Infovahetus Suhtekorraldus Identiteediväljendus Mainekujundus Maailmatunnetus 4. Keele jätkusuutlikust mõjutavad: Põlvkondlik ülekanne Kõnelejate arv Staatus (nt. riigikeel) Geograafiline asend 5. Lingua franca- suur ja pestiizikas keel, mille taga on kultuuriline/poliitiline võim. 6. 1525.aastal ilmus esimene eesti keelne raamat (katekismus), mis ei ole säilinud. 1535.aastal ilmus esimene säilinud eesti keelne raamat (katekismus). 1739.aastal ilmus esimene eesti keelne piibel, mis pani aluse ee...
ainetüki massist, soojushulk siis jagatakse sulamiseks kuluv soojushulk aine mass massiga. Aine sulamissoojuse määramine Võetakse kasutusele suuruse tähis. Aine sulamissoojuse määramine Arvutatakse suurus Q ja tuletatakse m füüsikalise suuruse mõõtühik. 6000 J J 60000 0,1kg kg Sulamissoojuse mõõtühik J 1 kg Keemine Vee keemisel eralduvad vees lahustunud õhu ja veeauru mullid Vedelike keemine Igal vedelikul on kindel keemistemperatuur. Keemine atmosfäärirõhul Aine keemissoojuse määramine Vee keemissoojuse
valgustit lülitatakse tihti sisse ja välja, näiteks WCs on oluline, et valgus süttiks momentselt, näiteks trepikojas, kus energia säästmiseks on sobivaim liikumisanduriga lüliti on purunemisoht, näiteks madalal asetsevad lahtised valgustid või väikeste laste elutoad tekivad harmoonikud tekitavad reaktiivvõimsust mõjutavad elektriahelaid Hinnavõrdlus Hõõglamp 60 W hõõglampe hinnaga 7 krooni läheb 6000 tunni vältel vaja kuus tükki Hõõglambi kulutatud elekter läheb maksma 6000 x 0.06 x 1,4274 = 513 kr 90 s 6 pirni maksavad 42 krooni Kokku 555 krooni ja 90 senti Säästulamp Säästulamp kestab vähemalt 6000 tundi, elektri hind on 1,4274 kr/kWh Ühe 11 W säästupirni kulutatud elekter maksab 6000 x 0.011 x 1,4274 = 94 kr 20 s Ühe odavama tootja säästupirn maksab 85 krooni Kokku 179 krooni ja 20 senti Ühe kallima tootja 11 W säästupirn maksab 155 krooni Kokku 249 krooni ja 20 senti
5) 9 .tonni maasikate tootmise piirkulu on RÜ 6) Kahaneva piirtootlikkuse seadus hakkab kehtima alates .tonnist Ülesanne 4.20 Talunik kasvatab maasikaid. Tabelis on toodud tootmiskogused kolme tootmisteguri erinevate kombinatsioonide korral. Tööjõu hin 50 kr tund L, tundi Maa, ha väetis, k TP,kg 100 1 50 4000 100 1 100 5000 100 2 50 7000 200 1 50 6000 Kui suured on maa ja väetise ühikuhinnad, kui madalaimate kuludega tootmistegurite kombinatsioon on toodud tabeli esimeses reas? PL= 50kr/h PMAA= ? kr/ha kr/ha PVÄETIS= ? kr/kg kr/kg Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Ülesanne 4.21 Täitke ülesanded alljärgneva tabeli ja joonise põhjal: Tabel
MIS ON TÄHED ? Tähed on ise valgust kiirgavad plasmast koosnevad taevakehad, mille kiirguseenergiad pärinevad nende sisemuses aste leidvates tuumasünteesides. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Omadus ise valgust kiirata, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. (1) Üks meile tuntuim täht on kindlasti Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem paistab ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat. Mõnede täh...
Tähed Referaat Merli-Riin Silts 10.klass 2009 Sisukord Sisukord......................................................................lk. 2 Sissejuhatus............................................................................lk. 3 1. Mis on tähed?......................................................................lk. 4 2. Tähtede elukäik...................................................................lk. 4 3. Tähed- palju neid on?.............................................lk. 5 4. Tähtede värv ja helendus..............
ISELOOMUSTAVAID ANDMEID EESTI ULUKILIIKIDE KOHTA Iseloomulik parameeter E E S T I S U U R U L U K I D PÕDER HIRV METSKITS METSSIGA KARU HUNT ILVES Tüvepikkus (sm) 200-290 160-250 100-125 110-200 160-250 100-160 80-130 Kaal (kg) 100-300 100-150 20-30 70-250(350) 150-250 40-60 12-25 (32) Inna aeg IX, X IX-X VII-VIII XI-XII V-VI I-II II-III Tiinuse kestvus 8k 8k 9k 130-140 p 7-9 k (ü.a) 62 - 75 p 60-75 p (ü.a) Poegade sündimise aeg V, VI V-VI V-VI III-IV I III-IV IV-V Poegade arv 1-2 (3) 1-2 1-3 (4) ...
vabad), heloodid(orjad) rahvakoosolek Kandis nimetust EKLEESIA, Kandis nimetust APELLA. Kõigil oli õigus osaleda seal, kogunes iga kümne päeva tagant, kodanikel oli õigu osaleda seal, plats asus Pnyxi mäe otsas, kui oli 6000 kodaniku kohal, siis oli otsutusvõimeline nõukogu Nime kandis viiesaja Kannab nime Geruusia. Olid nõukogu, 500 liikmeline, üle 60.nesed mehed ja kokku määrati loosi teel erinevatest oli ka 60 liiget atika eri piirkondadest valitud
Keele tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi. Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv ja sümboleid kasutav loom. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Maakeral arvatakse praegu olevat ligikaudu 6000 keelt. Ühe maailma suurima keelkonna moodustavad indoeuroopa keeled, mille keeli kõneleb kokku üle kahe miljardi inimese. Indoeuroopa keelkonda kuuluvad sellised maailmakeeled nagu inglise, hispaania, saksa ja prantsuse. Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi, mis ulatus Põhja-Indiast Euroopasse. Vanimad indoeuroopa tekstid pärinevad hääbunud hetiidi keelest (18. 16.sajand e.m.a.). Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled järgmisteks keelerühmadeks: keldi, romaani,
piirkondadeks. Seal peavad inimesed olema alati valmis uueks katastroofiks. Veealused maavärinad ehk merevärinad tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamiteks. Aasta jooksul registreeritakse täpsete mõõteriistade abil umbes 80 000 maavärinat. Valdav osa on väga nõrga jõuga: inimene märkab 6000 maavärinat, purustavaid on umbes 140. Suuri katastroofe põhjustavad vaid üksikud maavärinad juhul, kui need toimuvad asulate ja linnade lähedal. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Eesti üks suurimaid maavärinaid on olnud Osmussaarel 25.oktoobril 1976. Selle epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal merepõhjas ja mille hüpotsenter asus 10 kilomeetri sügavusel. Maavärina võimsus oli 4
Arusisalik elab enamasti niiskematel aladel. Talve veedavad sisalikud talveunes. Keskmine eluiga on 4, maksimaalne 8 aastat. Arusisalik on looduskaitse all. Kivisisalik Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 cm. Kivisisalikud on Eestis üsna haruldased. Saartelt pole kivisisalikke leitud. Nad toituvad väikestest selgrootutest. Kivisisalik on looduskaitse all. Maailma roomajad Maailmas on umbes 6000 liiki roomajaid. Maailma mürgiseimaks maoks peetakse sisemaataipani. Roomajate hulka kuuluvad ka krokodillid ja kilpkonnad Pildid Rästik- Nastik- Vaskuss- Kivisisalik- Arusisalik- Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Roomajad http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/roomajalist11.htm http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/VIPBER2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/NATNAT2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/LACVIV2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/LACAGI2.htm
delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid. Vaaladeks ei loeta ka näiteks mõõkvaala (Orcinus orca), kes taksonoomilises mõttes kuulub delfiinlaste sekka. · Mõnikord mõeldakse vaalade all kõiki vaalalisi või siis üksnes suuremate mõõtmetega vaalalisi. Norra meres elavad taimed/loomad 2/2 · Taimed: · Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Vaala pilt Rohevetikas Norramere võrdlus · Norra meri on suurem kui Lääne meri · Norra mere soolsus on suurem Lääne mere omast Mere tähtsus · Mere ääres on nafta puuraudud · Meretee kust saab sõita laevaga Keskkonna probleemid · Naftareostused · Inimeste poolt tekitatud kahju Inimeste tegevused · Nafta puuraukude kasutamine · Laevasõidud Huvitav fakt · Norra meri ei külmu Kasutatud allikad
Lääne poole jääb Aadria meri ja edela Joonia meri. poole Joonia meri. Rannajoone pikkus on 362 km. Territoriaalmere laius on 12 meremiili. Pinnamood Umbes kaks kolmandikku Albaaniast on mägine. Keskmine kõrgus merepinnast on 700 m. Kõrgeim mägi on Korab 2764 m; Kesk Albaanias. Albaania mägede võrdlus Mount Everestiga 10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Maavarad Albaania on maavarade poolest rikas. KROMIIT Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 erinevat maavara. Peamiseks magmalise tekkega maavaraks on kromiit, millest saadakse kroomi. Maavarad Maakidest on olulised veel vase ja rauasulfiidid. Settelistest maavaradest on olulised fosforiit ja süsivesinikud. lubjakivid ja liivakivid sisaldavad ka naftat ja maagaasi. Kliima Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks.
Kui suur on Eesti rahvastik? Eesti rahvastiku ehk elanikkonna moodustavad kõik Eesti territooriumil alaliselt elavad inimesed. Eestis elas 2004. a algul 1351 000 inimest. Ühegi riigi rahvaarv pole püsiv suurus: see suureneb iga päev sündinud laste võrra ja kahaneb surnud inimeste võrra. Rahvaarvu riigis mõjutab ka inimeste ränne ehk migratsioon. Osa inimesi lahkub Eestist alatiseks, teised leiavad siin aga endale uue elukoha. Kuidas on Eesti rahvaarv aja jooksul muutunud? Juba IX aastatuhandel eKr, s.o üsna varsti pärast mandrijää taandumist jõudsid tänasele Eesti alale esimesed asukad. Neist kaugeist aegadest on teada väikesi ajutisi küttide ja kalastajate peatuspaiku. Rahvast oli hõredalt. Elati peamiselt jõgede ja järvede ääres. Veekogusid kasutati nii toidu hankimiseks (kalapüük) kui ka metsasel ja soisel maastikul liikumiseks. Selleks kasutati puutüvest õõnestatud paate. Karjakasvatuse ja algelise põlluharimisega a...
Kunimägi. Haig us e o le mus ja e s ine mine Buliimia ehk bulimia ne rvos a algab söömise piiramisest, millele võib eelneda anoreksia. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal. Vähese kehalise koormusega 1930-aastase naise päevane toiduenergia soovitus on 2050 kcal. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid. Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 23 korda
majast. · Palverändurite maja - hospidali - pidasid mungad, keda kutsuti kas hospitaliidideks või nende kaitsepühaku, VII saj. elanud Aleksandria patriarhi Püha Johannese järgi, johanniitideks. · Nende ülesandeks oli palverändurite toitmine, majutamine ning teekonnal haigestunute ravitsemine. · Pärast Jeruusalemma vallutamist I ristisõjas, muutus Hospitalivendade ordu järkjärgult sõjaliseks rüütliorduks. · Ordu sõjajõude on hinnatud peaaegu 6000 meheni. · Ligemale 1000 neist olid rüütelvennad, ülejäänud teenijavennad. · Erilised teened selles olid ordu teisel suurmeistril Raimund de Puy'l (1120- 1160). Põhikirja sai ordu 1113. a. · Vaatamata sõjalistele kohustustele ei jätnud johanniidid hooletusse ka haigete ja abivajajate eest hoolitsemist. · Ordu hoolekandesüsteemi ja raviasutusi on õigusega peetud kaasaegse sotsiaalhoolekandesüsteemi omalaadseks eelkäijaks.
Protistid Rohevetikad Keit Arula ja Kadri Talvik Miina Härma Gümnaasium 2012 Üldist: · Rohevetikaid võib lugeda nii protistideks kui taimedeks. · Kõige liigirikkam vetikate hõimkond. · Rohevetikaid on u 6000 liiki. · Rohevetiktaimedel esinevad kõik sugulise ja mittesugulise paljunemise viisid. Miina Härma Gümnaasium 2012 Ehitus: · Rohevetikate ehitus on väga mitmekesine. · Suurus erineb mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne sentimeetrini. Nii ainurakseid kui · hulkrakseid Osad liigid suudavad · elada ka puutüvedel, mis näitab head kohastumist. Miina Härma Gümnaasium
Maailma keeled Maailmas on kõiki keeli kokku 6000-7000. Neid räägib üle 7 miljardi inimese, kes elavad 189 erinevas riigis. Keeled on omavahel suguluses nagu perekonnaliikmed. Suurem osa Euroopa keeltest kuulub suurde indoeuroopa keelkonda, mis jaguneb veel edasi germaani, romaani ja slaavi rühmadeks ning need omakorda alarühmadeks. Lingvistide hinnanguil on praegu maailma keelest ligi pooled hääbumas ja osa neid juba tänaseks päevaks surnud. Nende hulgas ka minu poolt uuritav Liivi keel. Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub vanimate läänemeresoome keelte lõunarühma. See on arvatud samasse rühma põhja- ja lõunaeesti murretega ning soome keele läänemurretega, millest teadlased on järeldanud, et liivi rahvas oli esimesi läänemeresoome rahvaid Läänemere ääres. Keelepuu rekonstruktsioonis võiks...
................................................................ 11 5.2. Sõnnikukoristus...................................................................................... 13 5.3. Allapanulaotus........................................................................................ 14 5.4. Lüpsmine................................................................................................ 15 Farmis on kasutusel kojaslüpsseade. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 6000 kg. Lüpsiseadmeks on valitud УДА-16..........................15 Seadme tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.6.......................................15 5.5. Piima esmatöötlus.................................................................................. 16 5.6. Farmi veevarustus.................................................................................. 16 5.7. Farmiseadmete tööaja graafikud............................................................18 6
Jukkasjärvi jäähotell Maarja Janson H11 Rootsis Jukkasjärvi külas Torne jõe kaldal Jäähotell sai alguse 1989. aastal, kui mõned jaapani jääskulptorid seal oma kujude näituse tegid. Aasta hiljem tegi üks prantsuse skulptor 60 ruutmeetrise iglu, kus avas näituse. Külastajad jäid sinna ööbima. Alates 1991. aastast ehitatakse jäähotell iga talvel ja igal kevadel sulab taas kõik ära. Tänapäevaks on jäähotellis 6000 ruutmeetrit pinda Ettevalmistused algavad kevadel. Jõest raiutakse jääplokid ja pannakse hoiule. Novembri keskel lumekahurid katavad kaarjad metallist vormid helvestega. Pärast külmumist võetakse vormid välja ja üle maailma koostatud tiim ehitajatest, arhidektidest, disaineritest ja kunstnikest saavad hakata valmistama. Jukkasjärvil on tavaks, et hotell on igal aastal erinev, ja selleks kutsutakse tööle uued kunstnikud, kes maja kaunistavad.
Referaat Soojuskiirgus minu elus Pike soojendab taevakehi, mis asuvad Pikese lhimbruses.Pike soojendab ka kehi Maal.Kosmoses on aine niivrd hre ,et seal valitseb praktiliselt thjus.Seetttu ei saa energia levida Pikeselt soojusjuhitavuse ega konveksiooni teel.Kehad saavad Pikeselt energiat valgusena,nii infra-, nhtava kui ka ultravalgusena.Infravalgust nim.mnikord ka soojuskiirguseks,kuid soojuslik toime on kikidel pikesekiirguse liikidel.Maad soojendab philiselt infravalgus ja nhtav valgus.Ultravalguse osa pikesekiirguses on vike.Soojust kiirgavad kik kehad.Soe ahi soojendab tuba kll konveksiooni tttu ,aga samas ka kiirguse abil.hk soojuskiirguse mjul oluliselt ei soojene. Soojuskiirguseks nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuksi soojusenergia arvel. See on ka ks soojuslekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile). Nagu praktiline kogemus nitab, sltub soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temp...
1. Mille poolest erinevad polümeerisatsiooni (PM) ja polükondensatsiooni (PK) protsessid? Student Response Feedback A. erinevad temperatuurid B. erinev seadmistik C. erinev surve D. PM-kasvab makromolekul, PK- kasvab makromolekul ja eralduvad gaasid Score: 10/10 2. Millest koosnevad orgaanilised polümeerid? Student Response Feedback A. karbiididest B. süsivesinikest C. süsinikust D. hapnikust Score: 10/10 3. Milline on enamiku plastide tihedus? Student Response Feedback A. 8000-9000 kg/m3 B. 1000-1500 kg/m3 C. 500-1000 kg/m3 D. 6000-7000 kg/m3 Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus? Student Response Feedback A. makromolekuli keemilisest koostisest B. väävli sisaldusest makromolekulis C. aatoms...
*hellenid-kreeklased*hellas-kreeka*barbar-mitte kreeklane*raa-koosoleku ja turuplats*kolooniad tekkisid musta ja vahemere ääres.selle tõttu tekkis ka raha ja linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena demokraatia*peloponnesuse sõda Ateena ja Sparta vahel(Sparta võit)*5.hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perio...
ülikoolidese, sest kuluerinevustest tingituna muutub välismaal õppimine järjest odavamaks ja ahvatlevamaks. Nagu on rõhutanud Brüsselis ajakirjanikuna töötav Indrek Treufeldt ning meie riigi president Toomas Hendrik Ilves, tuleks ammu juba suruda alla uhkustunne hea ingliskeele oskuse üle. Edukaks läbilöömiseks tuleks osata veel vähemalt kaht- kolme maailmas rohkelt kõneldavat keelt. Keeltekoolis on aastase kursuse hind alates 6000 kroonist, mida saavad endale lubada vaid jõukamad. See tõestab aga kurbasja, et hariduse omandamine võib olla Eestis väga prestiizne tegevus. Loomulikult ei saa haridussüsteemist teha mingit katsejänest, see peab alati toetuma teatud tavadele ja traditsioonidele, kuid praeguses olukorras vajab see muudatusi. Haridus võiks hakata lõppude lõpuks endas sisaldama ka haritust, mis on vajalik edumeelseks ning ennast ja eelkõige teisi austavaks, viisakaks eluks.
1.Millise kujuga on päike? a. täpp b. kera c.ketas 2.Mida heledamalt söed hõõguvad, seda kõrgem/madalam on süte temperatuur. 3.Mida punakamalt söed hõõguvad, seda madalam/kõrgem on süte temperatuur. 4.Sarnaselt on kindlaks tehtud Päikese kaugus Maast/läbimõõt/ pinnatemperatuur. 5.Märgi tõesed laused. Maale lähim täht on Alfa Centauri. Päike on meile lähemal kui teised tähed. Päike on kõige suurem täht maailmaruumis. Päikese pinnatemperatuur on umbes 6000 kraadi. Päikese sisemuses on temperatuur madalam kui pinnal. 6.Päike on täht. Miks paistab Päike teistest tähtedest palju suuremana? Päike särab kõigist teistest tähtedest palju eredamalt. Päike on Maale palju lähemal kui teised tähed. Päike on Maale palju lähemal kui teised tähed. 7.Päikese temperatuur Miks ei saa Päikese temperatuuri termomeetriga mõõta?.......................................................................................................................
SÄÄSTULAMP. Nn "säästulamp" on tegelikult kompaktlamp, millele on kasutusmugavuse tõstmiseks lisatud tavalise hõõglambi sokkel. Praktiliselt kõik levinud säästulambid on hõõglambile sarnase värvitooniga, neil on väga hea värviedastavusvõime ja hea valgusviljakus. Enamik säästulampe on varustatud elektroonilise süüteseadmega, ta süttib ja põleb väreluseta. Säästulamp peab temasse investeeritud raha tagasi teenima pikema aja vältel enegiasäästu arvel. Seetõttu on väga oluline, et talle oleks tagatud head töötingimused. VÄGA oluline on kõrge tootekvaliteet. Kvaliteedi tagab tavaliselt see, kui lambile on peale märgitud tootja nimi ja valmistajamaa. SÄÄSTULAMP, VÕRRELDES TAVALISE "PIRNIGA" EELISED + on pikaealine, kestab 6-10 korda kauem! (6000-10 000 tundi!) + on energiasäästlik, annab ligikaudu 5 korda rohkem valgust. + varustatud tavalise lambisokliga (E14 või E27), mistõttu teda on kerge paigaldada olemasolevasse valgustisse. + ...
haritavat maad on väga vähe, mäestik. laiuvad pool-ja mägikõrbed, mäginiite kasutatakse orgudes on kultuurmaistu. suvekarjamaadena. Keskmine kõrgus 6000 4000 2500 2000 (m) Pikkus (km) 2400 7000 1200 1700 Kõrgeim tipp Mount Everest Aconcagua Mont Blanc Galdhøpiggen (nimi)
Written down value method Reducing balance method Production based method per unit and per hour STRAIGHTLINE METHOD It is a very popular method because its simplicity and consistency. A fixed amount of original cost is charged as a depreciation every year. Annual depreciation =cost of the assets residual value Estimated economic life 12000 10000 8000 AMOUNT 6000 depreciation life of asset 4000 2000 0 LIFE OF ASSET Conclusion Depreciation Accounting Disclosure in Financial statements Historical cost of each asset Total depreciation for the period The method of depreciation being used Rate of depreciation Useful life of the asset Why do we have to include depreciation in the balance sheet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
