tuleb seda teha tingimustes, mis välistavad ilmastikuoludest, mehhaanilistest ja muudest mõjuteguritest põhjustatud asbestikiu ja -tolmu eraldumise keskkonda. Asbestijäätmete ladestusala eraldatakse muust prügilaterritooriumist piirdega ja tähistatakse igast küljest siltidega, millel on selgesti loetav tekst «Ettevaatust, asbest» ning hoiatusmärk. · Hoiatusmärgi kõrgus on vähemalt 5cm ja laius 2,5cm. · Hoiatusmärgi ülaosas (40% märgi kõrgusest ) on valge «a» mustal põhjal, alaosas (60% märgi kõrgusest ) selgelt loetav valge või must tekst punasel põhjal. KASUTATUD MATERJAL 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Asbest 2. http://www2.tai.ee/asbest/ohud_tervisele.htm 3. http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1997/1_1997/asbes197.htm 4. http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/51 5. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp
1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusae...
Elektrostaatiline väli +50V 10cm Madalsageduslik elektriväli (VLF) <1,0V/m 50cm; eest 30cm Eriti madalsageduslik elektriväli (ELF) <1,0V/m 30cm Madalsageduslik magnetväli (VLF) <25nT 50cm Eriti madalsageduslik magnetväli (ELF) <250nT 50cm; 30cm 1) Röntgenkiirguse doosi ekspositsioonivõimsus ruumi mis tahes punktis 5cm kaugusel kuvari ekraanist ja arvuti korpusest ei tohi ületada 7,74×10-15A/kg (10,8uR/h); 2) Kaitseks elektrostaatilise välja ja elektromagnetvälja tervisele ohtliku mõju eest kasutatakse tootja sertifikaadiga kaitsevahendeid; 3) Kuvari ekraan peab olema ühtlaselt hele ning kujutis kogu ekraani ulatuses ühtmoodi terav, püsiv ja virvendustevaba. Märkide teravus ja kontrastsus peab tausta suhtes olema reguleeritav; 4) Kuvari ekraani diagonaal peab olema vähemalt 38cm.
Hiinas hakati sitaaket viljelema juba 2000a tagasi . sitaake viljakehad on noorelt peaaegu mustad, seejärel värvuvad pruunikaks Sitaaket on raske kasvatada, oluline on mädanikuvaba puit . Eriti hea oleks kasvatada mägijõgede ääres või kuskil kus on väga külma vett. Siitaksekasvatamise parameetrid: Viljakehade arenguks vajalik temp 16-18(jahedalembesed tüved), 21-27(soojalembesed tüved) Suhteline õhuniiskkus 60-80 Sitaake ekstensiivmeetod Võetakse 1m pikkused ja 5cm läbimõõduga puunotid ( hall-lepp, sanglepp) , sinna sisse puuritakse vastavad augud (tehakse rivid vahedega 2 cm ja iga rivis aukude vahe u 20cm). Seejärel topitakse sinna aukudesse nakatunud puupulgad. Augukohad katta seejärel pookevahaga. Palgid asetatakse pärast seda kuhugi kus päike otse peale ei paista. Pakke võib ka katta, aga peab jälgima et nad seal all siis hallitama ei läheks. Kui on põud siis võib neid kasta. Seenesuve pikkus on terve aasta
Hiinas hakati sitaaket viljelema juba 2000a. tagasi. Sitaake viljakehad on noorelt peaaegu mustad, seejärel värvuvad pruunikaks. Sitaaket on raske kasvatada, oluline on mädanikuvaba puit. Eriti hea oleks kasvatada mägijõgede ääres või kuskil, kus on väga külma vett. Sitaake kasvatamise parameetrid: Viljakehade arenguks vajalik temp. 16-18 (jahedalembelised tüved), 21-27 (soojalembelised tüved). Suhteline õhuniiskkus 60-80. Sitaake ekstensiivmeetod: Võetakse 1m pikkused ja 5cm läbimõõduga puunotid (hall lepp, sanglepp), sinna sisse puuritakse vastavad augud (tehakse rivid vahedega 2 cm ja iga rivis aukude vahe u 20cm). Seejärel topitakse sinna aukudesse nakatunud puupulgad. Augukohad katta seejärel pookevahaga. Palgid asetatakse pärast seda kuhugi, kus päike otse peale ei paista. Pakke võib ka katta, aga peab jälgima, et nad seal all siis hallitama ei läheks. Kui on põud, siis võib neid kasta. Seenesuve pikkus on terve aasta
1. Aatom - väikseim aineosake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi omadused. Koosneb: elektronkattest ja tuumast 2. tuumalaeng - suurus, milles väljendatakse prootonite arvu 3. elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum 4. elektronide väliskiht - aatomituumast kõige kaugemal olev elektronkiht, milles võib paikneda kuni 8 elektroni 5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) aatomite klass 6. isotoop - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust 7. allotroop - lihtaine 8. ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 9. molekul - (molekulaarse) aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis, koosneb aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) ...
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr 2.1. Geelkromatograafia Anastassia Fedtsenko(120821) YAGB21 Palun teha parandused. 07.03. M.K. Õppejõud: Malle Kreen, Priit Eek Protokoll esitatud: 04.03.2013 Protokoll arvestatud:......................... 2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE 2. A Kromatograafilised meetodid Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva, mida nimetatakse ka mobiilseks faasiks, ja liikumatu, mida saab nimetada ka statsionaa...
4. Alumiiniumpuru põlemine Tahtsin teada, et kui rauapuru põleb siis äkki põleb alumiiniumpuru. Selleks võtsin vatti kastsin alkoholiga ja panin põlema. Siis viskasin alumiiniumpuru peale ja õrnalt oli näha sädemeid (Lisa 11). Saab järeldada, et alumiiniumpuru põleb, aga mitte nii nagu rauapuru. 2.5. Vase soojusjuhtivus katse Katsetasin vase soojusjuhtivust. Panin 2 statiivi piisavalt kaugele, et sinna vahele mahuks 40cm pikkune vask traat. Märkisin keskkoha ja mõlemale poole 5cm kaugusele ja 10cm kaugusele markeriga punkti. Igasse punkti ma panin 1 knokka, mille sulatasin küünla vahaga kokku. Siis tõstsin traati statiivide abil 15cm kõrgusele ja keskkohta panin ma piirituslampi (Lisa 10). Lõpuks panin piiritus lampi traati alla põlema ja võtsin aega. Esimesed kaks kukkusid 40 sekundi peal ja kolmas 2min 55 sekund pealt ning neljas 3min 20 sekundi pealt. Sellest saab järeldada, et mida kaugemal keskpunktist seda kauem soojeneb.Lisa 10. Vase soojusjuhtivuse katse
Koostaja: ANNA VAHTER ÕPPEMATERJAL PUTUKATE SELTSID Alamklass: Siselõugsed (Entognatha) Selts: Tõukjalalised (Protura) Pikkus 0,5-2 mm; keha väljaveninud. Värvuselt valkjas/kollakas. Pea munajas. Silmad ja tundlad puuduvad. Pea külgedel on ebasilmad, mis tajuvad niiskuse muutust ja õhu vibratsiooni. Suised asuvad peakapsli sees, mis on alaküljel rindmikust alates pikalt kinnine. Lõuad stiletjad. Rindmikulülid selgelt eristatavad. Jalad lühikesed. Eesjalgu hoiab ettesirutatult (täidavad tundlate funktsiooni); liikumiseks kasutab kaht viimast jalapaari. Keha koosneb 12-st lülist. K...
VÄRVID Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda 3 astme värvid ehk tertsiaarvärvid ehk 3 taseme värvid. Värviteoreetikud on värvisuhete selgitamise alusena kasutanud värviringi. Goethe värviring oli kuuvärvine: kolmpõhi värvi ja kolm sekundaarvärvi. Itteni värviring oli 12- värviline. Ta otsustas, et kuuevärviline ring ei ole värvisuhete selgitamiseks piisav. Värviring on lihtsam värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse peamiselt värvi ühte mõõdet- värvitooni, mis on esitatud võimalikult suurimas puhtuses ja antud värvitoonile iseloomulikus keskmises heledused. Kui värviring koosneks ideaalselt puhastes monokromaatilistes värvides, võik selles eristada kuni 180 värvitooni. Värvisuhted olenevad värvide asetusest värviringis: kõrvuti olevate värvide omadused o...
horisontaaltasapinnal. Profiil maastiku vertikaallõike vähendatud kujutist mingisuguse joone ulatuses. Kaardijagu nim paljulehelise kaardi väiksem lehtedeks jagam süst. Mõõtkavad: *ArvM * JoonM M aluseks valitakse selline arv cm, millele vastaks ümmargune arv m looduses. * Põikjooneline M põikjoonelise M kõrguse ühele jaotisele vastab 1/100 aluse jaotisest. Mõõtkava täpsuseks nim joone pikkust looduses, mis vastab 0,1mm-ga plaanil 1:500 5cm. M täpsuse kahekordset väärtust nim äärmiseks veaks. Topograafiline kaart maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Kartograafiline e. kaardiprojektsioon on maaellipsoidi pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujtamise viis. Projektsioonide liigitamine:1) horisontaalpinna abil horisontaalprojektsioon. 2) silindri või koonuse abil: *silindriline *põiksilindriline *püstsilindriline *kooniline
TALLINNA TEENINDUSKOOL PAGARIÕPPE KOKKUVÕTE Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.LIHTPÄRMITAIGEN.............................................................................................................4 Tooted..........................................................................................................................................5 1.1Kartuli-pärmitaigna viineripirukas.....................................................................................5 1.2Mesilasesuts.......................................................................................................................5 1.3Tiigrikook..........................................................................................................................5 1.4Kohupiima plaadikook................
Kuigi keha on kergelt tahapoole nõjatunud, peab pea asend jääma püstiseks- siis on kaelalihaste koormus väikseim. Kui jägitav objekt on silmadest liiga kaugel, painutatakse keha paremaks nägemiseks ettepoole ja kaela samal ajal tahapoole. Toimub kaelalihaste venitus, suureneb surve lülisamba kaeladiskidele ning normaalne vereringe on takistatud; sama juhtub ka pea kallutamisel liiga ette. Normaalne töölaua kõrgus peaks olema umbes 5cm istuva inimese küünarnukist madalamal. Kui kasutate randmetuge, võib laud olla veel madalamal. Töökõrgus on õige, kui töötamisel on käed vabad: küünarvarred rõhtasendis, küünarnukid keha lähedal. Kuvari ees laual peab olema piisavalt ruumi klaviatuuri, paberite jm jaoks (umbes 50 cm ekraanist lauaservani; selline on käte tavaline siruulatus ette, kui inimene sirgelt istub). Lauaplaat peab olema õhuke, heledat värvi, matt ja ümardatud esiservaga.
etapp, sest ainult värvimisega ei peida aluspinna vigu. Esmalt kontrolli värvitavate pindade seisukorda. Arvuta välja värvitava pinna suurus, et teada saada vajalik värvikogus. Kaitse põrand kattekile või ehituspapiga. 16. Seinte värvimine(sisetingimustes) Pind tuleb puhastada mustusest. Värvitakse ülevalt alla-alt ülesse, kui värvirull "tühjaks" saab siis tehakse see uuesti värviga kokku, jäätakse ca 5cm vahet ja värvitakse uuesti teise värvi peale. Kaitse põrand kattekile või ehituspapiga. 17. Metallpindade värvimine Puhasta must metallpind õlist ja rasvast puhastusvahendiga toote kasutusjuhendi järgi. Eemalda pinnalt rooste ja tsinkpindadelt valge rooste liivapaberi, terasharja või liivapritsiga. Alumiinumpind ja uus tsinkpind karesta enne värvimist liivapaberiga. Eemalda pinnalt lahtised osakesed ja lihvimistolm. 18. Mineraalpindade värvimine välistingimustes
Kipsplaat- kuivades siseruumides. Kipsi on kerge kasutada. Kerge töödelda. Puuduseks on niiskuse kartmine. Puitkiudplaat- sobib nii sisse kui välja, kuid kardab niiskust. Töötlemine natuke raskem kui kipsplaati. Mängib niiskuse ja kuivamise tagajärjel. 27. Pindade krohvimine kipsmördiga. 1) Pindade puhastamine tolmust ja pritsmetest 2) pinnad loodida 3) paigaldada majakad 4) niisutada pind 5) valmistada mört 6) tõmmata laia liibiga mört seinale. Kihipaksus võib olla kuni 5cm. 7) Natuke peab sein tahenema. 8) silutakse laia märja liibiga Töökoha põhimõtted: Töövahendid: liibid, segukast, mikser, loodid, rihtlatid, Materjalid: majakad, kipsimört, Kvaliteedi kontroll: loodiga. Kõrge kvaliteetsel ei tohi olla üldse kõrvale kaldeid. Parema kvaliteedilises võib olla 3 2mm kahe meetrise rihtlatiga kontrollides. 28. võrdle: silikoonid ja akrüülmassid Silikoonid: ei ole värvitavad, kasutatakse niisketes ruumides. Puuduseks- 3aasta
Teised peavad paremaks ida-lääne suunda, põhjendades selle paremust juurestiku ühtlasema levikuga ridadevahelises mullas. Eestis tuleb talirukis külvata rasketel liivsavi-ja savimuldadel 2,5...3,0 cm sügavusele. Talinisul on sügavama külvi korral ka võrsumissõlmed sügavamal, mistõttu taimed on vastupidavamad talvekahjustustele. Seepärast külvatakse talinisu kuni 1cm võrra sügavamale kui talirukis. Õige külvisügavuse tagamiseks peab kesa olema tasane, mulla pealmine 5cm kiht kohev ja alumine osa tihe. Kui muld on külviks liiga kohev, tuleb põldu enne külvi rullida. 7 Külvijärgne harimine Sügisestest töödest on tähtsaim vesivagude ajamine, kuna rasketel muldadel kujutab suurt ohtu pinnavesi ja jääkahjustused. Vaod aetakse kas tervele põllule või ainult sellele osale, kus kahjustuse oht on kõige suurem. Vagude ajamiseks tavalisem riist on muldamissahkadega
MUINASAEG EESTIS Esemelised ajalooallikad(arheoloogilia). Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised asulad, hauad, põllud. Irdmuistised tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine. Muinasaeg algas esimeste inimeste saabumisega Eesti aladele. Kestis kuni muistse vabadusvõistluseni 1208-1227. Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr. Muinasaeg jaguneb erinevateks perioodideks. Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama arheoloogilise kul...
Referaat Kartuli Agrotehnika Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja : Raino Käär 22.01.2013 Sissejuhatus Kartul (Solanum tuberosum L.) Kartulit peetakse üheks maailma vanimaks kultuurtaimeks. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud kartulijääke, mille vanuseks on üle 7000 aasta. Kuid on ka kartulivorme, mida söödi Tsiilis juba 13 000 aastat tagasi.Tollel ajal ei kasvatatud kartulit veel kultuurtaimena vaid toituti kartuli metsikutest vormidest. Kartul kultuuristati Lõuna-Ameerikas Peruus ja Boliivia Adides. Sealt levis ta 16. sajandil edasi teistesse riikidesse. Euroopasse toodi kartul Hispaania vallutajate poolt. Kuna talle ei osatud nime anda, siis võeti kasutusele kartuli indiaanikeelne nimetus ,,batata", millest tuleneb ka inglise keelne sõna ,,potato". Meil kasvatatav kartul on pärit Tsiilist, kuna sel...
pehmeks. (Liha, näiteks part või hani, küpsetatakse omas rasvas, millega see pärast ka kaetakse nii, et lihale ei pääseks õhk juurde.) Brülee kreem- põletatud keedukreem, mis vahetult enne serveerimist puistatakse üle suhkruga või pruuni suhkruga ja grillitakse üle grillelemendi all nii et suhkur peal karamellistub Fondant- pumatikompvek Profitroolid- keedutaignast valmistatud seest õõnsaks küpsevad väikesed kuni 5cm läbimõõduga tuuletaskud Graveerimine- kalade toorsoolamine, kasutatakse suuremate kalade nahaga fileesid, puhastatud ja kuivatatud kalafileed maitsestatakse soola, suhkru, valge pipra ja tilliga. Bool- suurepärane ja lõputut varieerimist võimaldav pidujook, mida võib suvistel koosviibimistel külalistele häbenemata pakkuda. See on vägagi dekoratiivne, kergelt kihisev ning meenutab meeldival kombel puuviljakompotti. Passeerimine- köögiviljade kerge läbikuumutamine kuumas õlis
• Kopp maha ja puit alla • Masin ja kopp kinnitada treilerile 21.Täispöördelise ekskavaatoriga laadimistööde teostamine. Kopa paned sinna kuhu sa tahad et autojuht auto pargib, laadida üle tagumise otsa, mitte laadida koppa korraga tühjendades, paakunud materjali kätte saamine koppa liigutades edasi tagasi, alustab laadimist veo sillalt. 22.Ohutusnõuded hüdraulilise rammimisvasaraga töötamisel • Ärge töötage selle kolvikäigu lõpuni, jätke umbes 5cm vahet • Ärge nihutage rammimisvasarat kivirahnude, betooni, jne vastu. • Ärge lööge horisontaalselt või ülespoole. • Ärge painutage meislit,et maapinda auku teha. • Ärge kõblake meisliga. • Ärge tõstke masinat kopasilindrit maksimaalselt pikendades. 23.Hüdraulilise ekskavaatori kasutamine raskuste tõstetöödel. Peab veenduma, et pinnas on tasane ja ei tohi tõsta raskeid asju nõlval töötades
KOLMNURKADE LIIGITAMINE NURKADE JÄRGI Kolmnurki liigitatakse nurkade järgi teravnurkseteks, nürinurkseteks ja täisnurkseteks kolmnurkadeks. Teravnurkse kolmnurga kõik nurgad on teravnurgad. Nürinurkse kolmnurga üks nurk on nürinurk, ülejäänud nurgad on teravnurgad. Täisnurkse kolmnurga üks nurk on täisnurk, ülejäänud kaks teravnurgad. Ühegi kolmnurga nurkade hulgas ei saa olla kahte nürinurka ega kahte täisnurka. Täisnurkse kolmnurga puhul nimetatakse ühte külge hüpotenuusiks ja kahte ülejäänud külge - täisnurga lähiskülgi - kaatetiteks. Mille alusel saab kolmnurki veel liigitada? 1. Kirjuta iga kolmnurga juurde, kas ta on terav-, nüri- või täisnurkne kolmnurk. .............Teravnurkne........................Teravnurkne..........................................täisnurkne .............................................................. 2. Joonesta kolmnurk, mille üks külg 3. Otsu...
tervisehädade korral. Abi on taimedest saadud ka kollapalaviku vastu. Sordid: ´Apollo´ – põhiliigist madalam, aeglasekasvuline sort, lehed punaste rootsudega, talvel tumepruunikad, õied suured, puhaskollased. Võsund-kontpuu (Cornus sericea) Punaste võrsetega, kuni 3m kõrgune hõreda võraga, noorelt püstine, hiljem laiuv põõsas. Lehed teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised. Õied kollakasvalged kuni 5cm läbimõõduga kännastes, õitseb mais-juunis. Viljad piimvalged, kerajad luuviljad, valmivad oktoobris. Eelistab kasvada niiskemates kohtades. Külmakindel, varjutaluv. Talub hästi kärpimist ja linnatingimusi. Annab rikkalikult juurevõsu. Ebajasmiin ´Dame Blanche´ (Philadelphus coronarius ´Dame Blanche´) Laiuva võraga aeglasekasvuline heitlehine ilupõõsas hortensialiste sugukonnast. Piimjasvalged kollase tsentriga tugevasti lõhnavad pooltäidetud kuni lihtõied
tingimustel. (1:§10) 1.9 Asbestijäätmete ladestusala märgistamine Asbestijäätmete ladestusala eraldatakse muust prügilaterritooriumist piirdega ja tähistatakse igast küljest siltidega, millel on selgesti loetav tekst «Ettevaatust, asbest» ning hoiatusmärk. (1:§11) · Hoiatusmärgi kõrgus on vähemalt 5cm ja laius 2,5cm. · Hoiatusmärgi ülaosas (40% märgi kõrgusest ) on valge «a» mustal põhjal, alaosas (60% märgi kõrgusest ) selgelt loetav valge või must tekst punasel põhjal. (2) 3. Radoon Lugemist radoonist (www.kiirguskeskus.ee) - http://www.kiirguskeskus.ee/index.php?leht=153 Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel
Teedeehituse tehnoloogia kordamisküsimused 1)tee trassi topograafilise maa-ala plaani koostamine; 2) tee trassi väljamärkimine looduses; 3) side- ja elektriliinide ümberehitus või paigaldus; 4) torujuhtmete ja kollektorite ümberehitus või paigaldus; 5) tee trassi puhastamine metsast ja võsast ning planeerimine; 6) teehoiuga seotud reservmaade, masinate seisuplatside, materjalide laoplatside jm puhastamine, planeerimine ning ettevalmistamine; 7) ümbersõiduteede ja objektisiseste teede rajamine 2)nõlvu m=C/H H-sügvus, C- nõlva alus(pikkuse projektsioon horisontaal tasandil) kraavi ristlõige F=h(b+mh) kraavi pealtlaius a=b+2mh b-põhja laius 3)sirged pikad lõigud tähistatakse 3-4m kõrguste tähistega iga 0.5-1 km tagant, peale selle püstkõverate ja siirdekõverate alg-ja lõpppunktidesse. Rõhtkõveral tähistatakse 500m ja suurema raadiuse juures 20m tagant, raadiusel 100-500m kümne meetri tagant ja alla 100m raadiuse juures 5m tagant. 4)Pik...
Treening suurema intensuuvsuse ja väiksema mahuga on efektiivsem kui väikese intensiivsuse ja suure mahuga. Jõutreeningu riskid: Kuna jõuharjutustega tegelevad sportlased pole alati kusis õige jõutreeningu tehniliste külgedega, võivad vasti sooritatud harjutused lihasjõu tugevdamise asemel hoopis organismi kahjustada. Kui lisaks valele tehnikale kasutatakse lisaks liialt suuri raskusi, on eriti suur oht lülisamba kahjustamiseks.Kui me hoiame ülakeha vertikaalasendist vaid 5cm eespool, langeb seljalihastele 100kg suurem koormus. Võivad tekkida väsimusmurrud. Vigastustele võib viia ka liialt tugev ja ebasobivate harjutustega treening, mis esmalt põhjustab lihaskanguse tekke. Lihaskangus tekib tavaliselt 1-2 päeva pärast koormust, on sel ajal kõige tugevam ja annab siis järgi. Lihased on kanged, jäigad ja justkui turses, tundlikud ja valulikud. Lihaskanguse tekkepõhjuseks on valdavalt lihaste ülekoormus. Sageli tekib ka
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz Keskkonnakaitse õppetool Paberi tootmise tehnoloogilised protsessid Referaat Juhendaja Tartu Sissejuhatus Paberi tootmise juures on palju erinevaid protsesse, kuid üheks probleemiks protsesside kirjeldamisel on see, kust maalt algab paberi tootmine. Kas algab puu istutamisest, ideega toota paberit või hoopiski metsa langetamisel tekkinud sobivate puude paberitootmisesse laskmisel. Käesolevas referaadis alustasime paberi tootmise uurimist puude langetamisest, kuna samast kohast alustasid ka paljud kasutatud allikad ning ilmselgelt oleks referaat liialtki pikaks läinud kui oleks alustanud puu istutamisest. Käsitleme teemat kuni paberi valmimiseni. Teema valimise juures mängis rolli huvi metsatööstuse...
iono- ja troposfääri refraktsioon, signaali Max faasinihke st kauguse määramise viga 17. geodeetiline joon e. ortodroom on sirgjoone mitmeteelisus, vastuvõtja müra, teised. Viimased võib ulatuda umbes 5cm, kuid üldiselt jääb analoog kõverpinnal, st see on lühim kaugus kolm mõjutavad jäävad alles DGPS puhul. see alla 10mm. ellipsoidi punktide vahel. Normaallõiked ja 27. Loetle tähtsamad geoidide tüübid. Milliste 42
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukind...
Siim Jürima, Taivo Toom, Kaspar Hillermaa KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-61 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................3 1. Kontaktandmed.................................................................................................................................4 2. Objekti asendiplaan, karjäärid ja nende kaugused objektist............................................................6 2.1. Pannjärve karjäär, kaugus 18 km..............................................................................................6 2.2. Viru karjäär, kaugus 17 km......................................................................................................
Pähklid Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Meeldiva maitse ning kõrge toiteväärtuse (valgud, süsivesikud, vitamiinid (E ja B-vit) ja mineraalained, rasvad, millest enamus küllastumata rasvhapped – kõige kasulikumad infarkti ennetamiseks on kreeka pähklid) tõttu on need igati tervislikud ja mõnusad, sobides lihtsalt söömiseks ja ka toitudes kasutamiseks. Eriti kasulikud on pähklid sportlastele, areneva organismiga lastele (lõuna- või õhtuoode) ja vanuritele. Kuna pähklid on taimse päritoluga, ei sisalda nad kolesterooli. Vaatamata kõrgele rasvasisaldusele (ksk 60% rasva) on pähklid kasulikumad mis tahes krõbinatest ja näksidest, sest nad sisaldavad küllastumata rasvhappeid – alandavad kolesterooli (v.a kookospähklid ja kastanid), erinevaid mineraalaineid ja B-rühma, A- ja E-vitamiine. ...
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (terva...
3. staadiumis laguneb puit sügavalt lõhestunud. Tumepruun kuni kuubikuteks. Sage kuuse kändudel ja mustjaspruun. Seeneliha väga kõva, kollakas lamapuudel. Eestis sage. Elavatel puudel kuni kastanpruun. Hümenofoori torukesed harva. Verev nahkis kübarad on kuni 1 cm paksused. Hümenofoor hall vähemärgatavad, resubinaadsed. Vahel kollase kirmega kattunud. Poorid nurgelised. kergelt eenduvad. Väikesed alla 5cm, sitked, Põhjustab männi südame mädaniku. Seen on nahkjad, sageli lainelise servaga. Viljakeha saprotroofne. Nakatub jämedate okste ja ülakülg on siidkarvane hallikaspruun, tüvehaavandite kaudu. Puit värvub algul vöötidega. Hümenofoor ebatasane punakaks, hiljem punakaspruuniks. pruunikashall, hallika kirmega kaetud. Mädaniku 3. staadiumis, ilmuvad puidule Viljakeha hümenofoori puutumisel värvub
VANA- ANTSLA KUTSEKESKKOOL Talu- ja kodumajandus Inga Pärn PORGANDIKASVATUS Lõputöö Juhendaja õp. Merike Prätz Vana- Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma äriplaani teemaks porgandikasvatuse, kuna enamik eestlasi, kes elab maal, kasvatab oma koduaias enda tarbeks mitmeid erinevaid puu- ja juurvilju. Olen huvitatud porgandikasvatusest selle pärast, et proovida ettevõtlust tegevuses, mis on mulle tuttav, mida olen õppinud ka kooliajal. Porgand on üks tähtsamaid köögivilju, kuna temas on kõrge karotiini sisaldus, mis organismis muutub vitamiinideks. Porgandit kasvatatakse suurtel pindadel nii Eestis kui ka paljudes talle kasvuks sobivate tingimustega maades. Porgandit kasvatatakse peamiselt toiduks. Peale selle too...
kokkutõmbele eelneb lõõgastus. 4 Segmentliigutused toimuvad ka ringlihaste osavõtul, aga kitsalt piiritletud alal (cm- 2), korraga erinevates kohtades. Kui ühes kohas toimuvad ära kokkutõmbed, siis segment lõõgastub. Segmentliigutused segavad. Pendelliigutused toimuvad pikilihaste kokkutõmbe abil. Korraga lüheneb mõnevõrra pikem lõik kui oli seda segment või peristaltika ajal (nt. 5cm pikkune soolelõik tõmbub pikilihaste abil kokku sool lüheneb sellest kohast). Nüüd ta siis lõõgastub ja pärast lõõgastumist see sisaldis nihkub soole seina suhtes (liigub teise kohta). Parasümpaatiline närvisüsteem stimuleerib soolte motoorikat ja sümpaatiline aeglustab soolte motoorikat. 5. Kõhunääre ehk pankreas: nõre koostis (eraldi lehel), omadused ja eritumise regulatsioon. Kõhunääre on seganääre, st tal on väline kui ka sisesekretoorne osa
RÄPINA AIANDUSKOOL Maastikuehituse eriala Tea Heinaste ÕPIMAPP KÖÖGIVILJATAIMEDE PALJUNDAMINE Õpimapp Tarbetaimede aines Juhendaja Tiina Paasik Räpina 2010 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 3 1. LOODUSLIK PALJUNEMINE .................................................................................................... 4 2. SEEMNETEGA EHK GENERATIIVNE PALJUNDAMINE ................................................... 6 2.1. SEEMNETEGA PALJUNDAMISEKS VAJALIKUD TÖÖVAHENDID ............................ 6 2.2. SEEMNETE IDAN...
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...
Sarnaselt 8 HAL5-le on ka see eksoskelett tsiviil testi faasis, kus seda kasutavad mitmed inimesed üle Jaapani. Spetsifikatsioon: Kaal: 6.5kg (patareid ja jalatsid kaasaarvatud) Liikumis süsteem: Motor X 2 Akude tüüp: Liitium ioon patareid Töötamisaeg laadimise kohta: 2 tundi Kasutaja sobivad pikkused: Suitable height of the user: olemas erinevad suurused ja neid suuruseid saab +/- 5cm kohandada. 2.1.4 M.I.T. Media Lab's Biomechatronics Group jalad. [1][8] Massachusetts Institute of Technology (M.I.T.) Media Lab's Biomechatronics Group jalad on välja töötatud ja arendatud MIT-is ning tarbib võimsust ainult 2vatti. Ülikond tekitab 56.3kilost kotti kandes tunde nagu see oleks 7.2. kilone, vähendades seda raskust umbes 80%. Raskus juhitakse maapinnale tänu vedrude ja amortidega. Kahjuks on sellel suur
Pintseldada kergelt veega; ja raputada peale hakitud sink, rullidad kolmnurgad kokku, määrida munamäärdega ja puistata peale seemnesegu. Küpsetada 210°C juures 16-18 min. SEEMNELIPS Jahe groissanttaigen rullida 3mm paksuseks ja 48 cm laiuseks, lõigata taignast 12cm pikkused ribad. Neljast taignaribast kaks niisutatakse ja kaetakse hakitud singikuubikute ja seemneseguga, asetada kummalegi peale taignaribad ja suruda hästi kokku, lõigata 5cm paksused tükid ning keerata lipsudeks. Määrida munaga ja kasta seemnesegusse, kergitada ja küpsetada 210°C juures 18-20 min. MÜNCHENI SARVEKE: Selle sarvekese omapäraks on, et groissanttaigna koostises on seemnetega · leivasegu Bait -Vital. · 1500g Balt-Vital · 300 g Hefequic · 3000g Nisujahu · 100g Westfalia Back · 2400g vett · 180g Salutaguse presspärmi · 2000g Westfalia Croissant Platte
Biokahjustajd on mikroseened, putukad, närilised. Onejktide säilitamiseks sobib temperatuur 2-18 C ja õhuniiskus 30-50%. Valgus peaks olema minimaalne. Objekte ei tohi hoida niisketes nuurmides, küttellikate läheduses.Hoiuruumides ei ole soovitatav suitsetada, süüa teha, lilli hoida. Tuleb hoolikalt koristada. Teavikute hoiustamiseks kasutatakse erit tüüpi riiuleid, kappe, mööblit. Riiulid peavad olema sileda pinnaga, tugevad, neil ei tohi olla teravaid servi. Riiulid peavad olema 5cm kõrgusel põrandapinnast, et võimaldada koristamine, õhu liikumine. Sobivaim on metallist mööbel, mis on kaetud emaili/pulberkattega. Raamatud Raamatud on kõidetud objektid. Neile tuleb leida õige asend lähtudes formaadist, pakksusest. Raamatuid hoiustatakse vertikaalselt. Nad peavad olema sirgelt. Riiul peaks olema raamatuid täis. Raamatud ei tohiks asetseda liiga tihedalt. Raamatuid ei tohi oiustada esiserva peale. Neid ei tohi laduda horisontaalselt üksteise otsa virna
Pintseldada kergelt veega; ja raputada peale hakitud sink, rullidad kolmnurgad kokku, määrida munamäärdega ja puistata peale seemnesegu. Küpsetada 210°C juures 16-18 min. SEEMNELIPS Jahe groissanttaigen rullida 3mm paksuseks ja 48 cm laiuseks, lõigata taignast 12cm pikkused ribad. Neljast taignaribast kaks niisutatakse ja kaetakse hakitud singikuubikute ja seemneseguga, asetada kummalegi peale taignaribad ja suruda hästi kokku, lõigata 5cm paksused tükid ning keerata lipsudeks. Määrida munaga ja kasta seemnesegusse, kergitada ja küpsetada 210°C juures 18-20 min. MÜNCHENI SARVEKE: Selle sarvekese omapäraks on, et groissanttaigna koostises on seemnetega · leivasegu Bait -Vital. · 1500g Balt-Vital · 300 g Hefequic · 3000g Nisujahu · 100g Westfalia Back · 2400g vett · 180g Salutaguse presspärmi · 2000g Westfalia Croissant Platte
horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus üle 500 a 5cm, asuvad lühivõrse lõheliseks, pikiribid soonmusjaiks; esinevad sügisel tipus; emaskäbikesed on pikkvõrsed ja lühivõrsed; okka pikkus 0,5-5 0,7-1,5 cm pikad.
aeglaselt liikuv, kuid suure massiga laev. Väike püssikuul tekitada suuri purustusi oma suure kiiruse tõttu. 10.4. Sõnastage impulsi jäävuse seadus. Impulsi muutumise kiirus on võrdne muutust põhjustava jõuga ning väliste mõjude puudumisel jääb süsteemi impulss muutumatuks. 10.5. Mida näitab impulsi muutumise kiirus? ? 10.6. Dünamomeetri vedru jäikus on 40N/m. Kui suur elastsusjõud tekib, kui vedru venitada välja 5cm võrra. 11. P 11.1. Kuidas arvutada jõu poolt tehtavat tööd? A=F*s Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. 11.2. Mis on töö mõõtühik? Töö mõõtühik on džaul. 11.3. Mis on võimsus, kuidas arvutatakse ja milline on mõõtühik SI süsteemis? Võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks
Kell 21.16 sai laev 3 torpeedotabamust nõukogude allveelaevalt S-13 ja uppus kolmveerand tunniga. Põgenikelaeval olnud inimesest hukkus 9343, mis teeb selle kõigi aegade suurima ohvrite arvuga laevahukuks. 10 Pilt 4. Kruiisilaev Wilhelm Gustloff (Wikipedia, Wilhelm) Laev Allure of the Seas M/S Allure of the Seas on Oasis-klassi kuuluv alus, mis ületab pikkuselt oma sõsarlaeva , Oasis of the Seas`i, 50mm ehk kõigest 5cm, asetades ta maailma kõige suuremaks kruiisilaevaks. Valmistati see meie põhjanaabrite juures Soomes. Valmis ta aastal 2009. Hinnaks kujunes 1,2 miljardit dollarit. Mida kõike see ujuv linn endas hõlmab? Olemas on amfiteater, mitmed basseinid, kasiino, hulk restorane, baare ja kaupluseid. Lastevanematele on olemas lasteaed, kuhu panna oma väiksed lapsed. Samuti on liuväli, korv-, võrk- ja golfiväljak, 2 mägironimisseina, 2 surfisimulaatorit,
Lehetupe lehelabaks ülemineku kohas on keeleke Keeleke-kilejas volt mis ei lase vett lehetuppe Kõrvakesed-lehelaba alusel valkjas kasvund mis haarab kõrt Kasvufaasid(vt täpsmalt) Idanemine- iga liik vajab teatud koguses vett Tärkamine- esimeste idu või pärislehtede maapinnale tulek Võrsumine- võrsete(ka lisajuured) moodustamine mullasisest kõrresõlmes.kujuneb puhmik Kõrsumine-kõrre pikkuskasv, algab kui esimene kõrresõlm 5cm kõrgusel maapinnast. Loomine-kõrre tipus ilmub nähtavale pea(pööris) ja areneb lõpuni Õitsemine- 10-12 päeva pärast looomist. Valmimine- vastavalt veesisaldusele erinevad küpsusastmed. 9. I ja II rühma teraviljad, nende võrdlus 1. Tüüpilised teraviljad ehk I rühma teraviljad nisu, rukis, oder,kaer 2. Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad Mais, sorgo, hirss ,riis tunnused I rühm II rühm 1
märgitakse kaardil metsakõdu näitaja all (murrujoonega eraldatuna) nimetajas.Kõrbestumine- algus on, kui saagikus langeb kuivuse tõttu 10%, mõõdukas on 10-25%, tugev 25-50%, eriti tugev üle 50%.Kõrbestunud on alad, kus hakkavad domineerima kuivade kasvukohtade taimed. Kõrbekeskkond on 1/3 maakerast. Leedemullad jagatakse mullaprofiili alusel. a)Tüüpilised L I Ea<7cm, L II Ea 7-15cm, L III Ea> 15cm. B)Huumuslikud leedemullad L(k). 0-le järgneb alla 5cm tüsedune huumushorisont A. Jaotus sama, mis eelmisel. C)Sekundaarsed Ls. Välja kujunenud liivadel, nt männimetsade all. D)gleistunud Lg või L(k)g. Ajutiselt liigniisked. E)gleistunud sekundaarsed Lsg. Rendsiinad - lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C. Seal kasvavad lubjalembesed taimed, nt lubikas ja männimetsad.Eesti mullastikuvaldkond jaguneb 8-ks: I Põhja- Eesti rähkmullad, II Kesk-Eesti leostunud ja leetjad mullad, III Lõuna-Eesti leetunud mullad, IV
b. Keraamilised potid (kala fermenteerimiseks) c. Asustus paikne, 4,5 perega 100-200km2 d. Elasid vee ääres 3. Nöörkeraamika kultuur 3200 e.m.a (e.vene kirve kultuur) a. Infogermaanid, idakultuurist vähe geene, võimalik vägivaldne vallutus b. Maa 10-20km2 c. Karja- ja teraviljakasvatus (sead, kitsed, veised, lambad, nisu, kaer, oder, lina) d. Vilju kasvatati õlleks e. Inimeste arv suurenes, naised jäid 5cm, mehed 10cm lühemaks 2000 e.m.a inimesed kadusid, lokaalne katastroof Soomest Kreekani Suhted kiviajal: • Hõimu-/sugukonnasisesed o Ürgdemokraatia – võimuinstitutsioonid puuduvad, kõik ei ole võrdsed (saaki ei jagata võrdselt) o Kärajad – tähtis probleem, mida peab arutama, otsust ei võeta enne vastu, kui kõik on nõus. • Hõimudevahel o Veritasu
Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. 2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud pu...
ohustavaid pööramisliigutusi. Kuigi keha on kergelt tahapoole nõjatunud, peab pea asend jääma püstiseks- siis on kaelalihaste koormus väikseim. Kui jägitav objekt on silmadest liiga kaugel, painutatakse keha paremaks nägemiseks ettepoole ja kaela samal ajal tahapoole. Toimub kaelalihaste venitus, suureneb surve lülisamba kaeladiskidele ning normaalne vereringe on takistatud; sama juhtub ka pea kallutamisel liiga ette. Normaalne töölaua kõrgus peaks olema umbes 5cm istuva inimese küünarnukist madalamal. Kui kasutate randmetuge, võib laud olla veel madalamal. Töökõrgus on õige, kui töötamisel on käed vabad: küünarvarred rõhtasendis, küünarnukid keha lähedal. Kuvari ees laual peab olema piisavalt ruumi klaviatuuri, paberite jm jaoks (umbes 50 cm ekraanist lauaservani; selline on käte tavaline siruulatus ette, kui inimene sirgelt istub). Lauaplaat peab olema õhuke, heledat värvi, matt ja ümardatud esiservaga.
HÜDROBIOLOOGIA Fütobentos maailma veekogudes Fütobentos ehk põhjataimestik on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad organismid. Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, järvedes litoraalvööndis ja jõgedes ripaalvööndis. Meres moodustavad suure osa fütobentosest vetikad. Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagatakse fütobentos sageli mikro- ja makrofütobentoseks. Mikrofütobentose moodustavad enamikus veekogu põhjal kasvavad mikroskoopilised vetikad (näiteks räni-, rohevetikad ja tsüanobakterid), makrofütobentose hulka kuulub aga veekogu põhjal kasvavad suuremad taimed, mis silmaga on nähtavad, näiteks puna-, pruunvetikad ja õistaimed.8000 liiki makrovetikaid maailmas.Eufootiline vöönd Primaarprodutsendid on autotroofid, s.t. nad valmistavad orgaanilist ainet anorgaanilistest lähteainetest. Fütobentos ( põhjavetikad ja soontaimed) maailma veekogu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
