600−470 √ a=0,36+ ∗( 0,57−0,36 )=0,496 ≈ 0,5 mm0,5 600−400 √ r=1 1 q= =0,6 1+ √ 0,5 1 K−1=1+q ( K −1 )=1+0,6 ( 1,3−1 )=1,18 K t > K −1 Ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutumist näitav graafik Kohaliku paindepinge amplituudi väärtus M 598 σa= = =74 MPa W 8,1∗10 6 σ aMax =K−1 σ a=1,18∗74=88 MPa Kohaliku paindepinge keskväärtus σ m =0 Max σ m =K−1 σ m=0 Materjali pöördpainde väsimuspiir seosega σ −1=0,5 R m σ −1=0,5∗470=235 MPa Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir σ (D) −1
rohkem kui mehi. Kuid 1. joonisel on just vastupidi. Igas vanuses mehi on rohkem, kui samas vanuses olevaid naisi. Tegemist pole vananeva rahvaga, kuna 0-14 aastaseid lapsi on tabelis kõige rohkem. Tabelid on olevuselt üpriski sarnased, ainult et laste ning tööealiste inimeste arv on oluliselt suurenenud. b) 0-14 aastaseid lapsi on 28 220 760 ehk 31.9% kogu rahvaarvust 15-64 aastaseid inimesi on 55 700 598 62.9% kogu rahvaarvust 65+ aastaseid on 4 566 038 ehk 5.2% kogu rahvaarvust c) Ülalpeetavate määr on 28 220 760+4 566 038 x 100 = 59.9 55 700 598 Vanadussõltuvuse määr on 4 566 038 x 100 = 8 tööealist inimest ühe pensionäri kohta 55700598 DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPP Egiptus on Demograafilise ülemineku esimeses etapis. Egiptuses on iive väga kõrge. Lapsi on palju, vanureid vähe
Katse n b , nm 2 nr. 1. 3 240 598 29,17 850,89 2. 4 165 619 8,17 66,75 3. 5 125 635 -7,83 61,31 4. 6 98 661 - 1144,47 33,83 5. 7 90 613 14,17 200,79 6. 8 75 637 -9,83 96,63 627,1 2420,84
STOP VIVISECTION! STOP ANIMAL TESTING! Vivisektsioonid on loomakatsed, mille vastu võitlevad loomakaitsjad paljudes maailmariikides. Iga aasta teaduslaborites hukkuvad miljonid loomad karmide katsete tulemusel. Loomadel katsetatakse ravimeid, kosmeetikat, relvi. Oma julmuselt vivisektsioonid ei jää alla teistele loomade piinamise vormidele. Kasse, koeri, rotte, hiiri, hamstreid, ahve, küülikuid ja teisi loomi piinatakse kuni nad surevad. Elusloomadel lõigatakse nahk lahti, neid piinatakse elektriga, pannakse söövitavaid aineid silmadesse, kõrvetatakse keeva veega ja kui nad veel hingavad võetakse nahk maha, purustatakse pead, murtakse konte, - see pole veel täiuslik nimekiri meetmeid, mida vivisektorid kasutavad. Loomakaitsjatel on olemas video- ja fototõendid. Vivisektsioonidel on palju alternatiive. Rahvusvaheline organisatsioon ,,Tudengid humaanse hariduse eest" on välja andnud kataloogi, milles on 400 alternatiivi vivisektsioonidele...
Ta oli vene romantiline luuletaja ja üks moodsa vene kirjanduse rajajaid. Muuseumist ● Muuseum asub Venemaal, Moskvas. ● Muuseum avati 13. juunil 1912. ● Asutamise ajal oli see nimetatud Venemaa keisri Aleksandr III järgi ● Hiljem muudeti muuseum vene kirjaniku Aleksandr Puškini järgi. ● Muuseum koosneb 11 hoonest, mis kõik asuvad ühes kvartalis https://pushkinmuseum.art/museum/buildings/index.php?lang=ru Muuseumis on Muuseumi kollektsioonis on 598 210 objekti: ● maale - 4 974 ● graafikat - 372 686 ● skulptuure - 6144 ● tarbekunsti, elu ja etnograafia objekte - 22 690 ● numismaatilidi esemeid - 176 487 ● arheoloogilisi objekte - 9 962 ● dokumente - 1 634 ● fotosi ja negatiiviive - 1 803 ● muu - 1 830 ● väärismetalle ja kive sisaldavad tooted (kokku) - 57 282 Pileti hinnad 600 rubla on sissepääsupilet (8 Eurot) 300 rubla on sooduspilet (4 Eurot) Alla 16 aastased ja pensionärid on TASUTA
Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Rootsi lõunaosas on soojad suved ~17°C ja talvel keskmine temperatuur ~ −2°C. Rootsi põhjaosas on ilm külmem. Saared Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²). Rootsis on 221 831 saart. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga. Järved Rootsis on üle 97 500 järve. Kõige suuremad: Vänern, Vättern ja Mälaren. Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Rootsis kasvavad: Kased, haavad, tammed, pärnad, pöögid, saarad, vahtrad ja jalakad. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Rootsist leida eksootilisemaid
Välisministeeriumi valveametnik +372 6377 000 või +372 53 01 9999 (24h) Argentiina: Eesti Vabariigi aukonsul San Isidros Hr Carlos Andrés Mattsson Av. Bernabe Marquez 951 B1642GDJ Prov. de Buenos Aires San Isidro +54 11 4723 7273 +54 11 4723 3060 [email protected] Tsiili: Eesti Vabariigi aukonsul Santiagos Hr Luis Felipe Ernst Moneda 970, 5th Floor 8320313 Santiago de Chile +562 2696 0171 [email protected] Büroo on avatud E-R kell 9-13 ja 15-17 Peruu: Eesti Vabariigi aukonsul Limas Hr Francisco Espinosa Bellido Avenida Paseo De La Republica No. 3832, Ofic, 701 San Isidro Lima 27 +51 1 440 9955, +51 1 421 8164 +51 1 441 2696 [email protected] Turistide abitelefon +51 1 424 2053 (vastatakse ka ingliskeelsetele päringutele). Uruguay: Eesti Vabariigi aukonsul Montevideos Hr. Ramiro Rodriguez-Villamil Leyenda Patria 3038 (701) Montevideo +598 2 710 9589 [email protected] Boliivia: Ees...
3 51,5 324,5 3,08*10-3 477 285 5,6525 4 58,0 331,0 3,02*10-3 401 361 5,8889 5 63,5 336,5 2,97*10-3 324 438 6,0822 6 67,5 340,5 2,94*10-3 243 519 6,2519 7 73,0 346,0 2,89*10-3 164 598 6,3936 8 80,5 353,5 2,83*10-3 0 762 6,6360 Arvutused: A=16,766 B= -3592,4 (leitud ln paur=f(1/T) graafiku võrrandi järgi, kus x kordaja on B ning vabaliige on A) H aur J B=- H aur = - B R = 29867,21 R mol Graafikud: Järeldused: Arvutatud keemistemperatuur 354,63K=81,63~82°C on üsna lähedane benseeni
• Kui tuleb operaator, kirjutada see kahe viimati väljakirjutatud operandi vahele, ning lisada sulud ümber • Jätka tegevust Algoritmid ja andmestruktuurid 2015 12 (5*((9*8)+(7*(4+6)))) Väljund Pinu 1. samm 5 2. samm 5 * push 3. samm 59 * 4. samm 59 ** push 5. samm 598 ** pop 6. samm 598* * 7. samm 598* *+ push 8. samm 598*7 *+ 9. samm 598*74 *+* push 10. samm 598*74 *+*+ push 11. samm 598*746 *+*+ pop 12. samm 598*746+ *+* pop 13. samm 598*746+* *+ pop 14. samm 598*746+*+ * pop 15. samm 598*746+*+* 1. samm 598*746+*+* 2. samm 98*746+*+* 5 3. samm 8*746+*+* 5,9 4. samm *746+*+* 5,9,8 5
Suuremad linnad peale Budapesti on Miskolc, Debrecen, Szeged ja Pécs. Külad, valdavalt sumb-ja tänavkülad, on rahvarohked. (http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html; Eneke 4) Jõed, järved Balatoni järv on suurim järv Ungaris (598 km2), mis on 70km pikk, kuid väga madal. Suuruselt teine järv on Ferto järv (322 km 2). Pikimad jõed on Danube jõgi (Ungari ulatuses 417 km, täispikkus 2,860 km; lisajõed: Raba, Drava, Sio, Ipoly) ja Tisza jõgi (Ungari ulatuses 598 km, täispikkus 962 km; lisajõed: Szamos, Kraszna, Korose jõed, Maros, Hernad, Sajo, Berettyo). Üks eriline jõgi Ungaris on Doonau jõgi, mis jagab Ungari kaheks. Ungari territooriumile jätkub seda jõge 410km. (http://www.fsz.bme.hu/hungary/geo.html; http://www.magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/alapadatok) Kliima, asukoht ja pinnamood. Ungari asub kesk-Euroopas, mille geograafilised kordinaadid on põhjalaius 45 48' - 48 35' ja idapikkus 16 05' - 22 58'
Kloor (Cl2) Orissaare Gümnaasium 10. Klass Hanna Vahter Cl2 üldandmed VIIA rühma (nn halogeen) ja 3. perioodi kuuluv element Aatomnumber 17 Mittemetall Molekul koosneb kahest üksiku kovalentse sidemega ühendatud aatomist Stabiilseim oksüdatsiooniaste on -1 Cl2 leidumine looduses Looduses lihtainena ei leidu, ühenditena aga väga levinud Ioonidena esineb peamiselt veres, maomahlas, sapis ja koevedelikes NaCl ja KCl leidub merede ja ookeanide vees Leidub samuti maakoores soolalademetena Cl2 kasutamine Joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks Valgendajate, plastmasside, pestitsiidide, solventide, sünteetiliste kiudude ja kautsuki valmistamiseks Pleegitajana paberi- ja tekstiilitööstuses Farmaatsiatööstuses Keemiatööstuses orgaaniliste ühendite tootmisel Kloori tabletid Cl2 saamine Naatriumklorii...
jätsin samaks, mis oli ka optimistlikus stsenaariumis ning rändesaldo samaks, mis pessimistlikus stsenaariumis. (Tabel 2). Prognoos 2017. aastal elas Ida-Virumaal 142958 inimest. Kui 2017. aasta rahvastikunäitajad jäävad muutumatuks, siis väheneb Ida-Virumaa rahvaarv 2040. aastaks 84612 inimeseni. Suuri erinevusi ei esine ka optimistliku, pessimistliku ja tõenäosus stsenaariumi korral, kus vaatlusperioodi lõpuks väheneb rahvaarv vastavalt 75436, 93336 ja 82 598 inimeseni (Joondiagramm 1) (Tabel 1). Joondiagramm 1. Rahvaarv Ida-Virumaal 2017-2040. 2017. aasta rahvastikupüramiidilt (Joonis 1) on näha, et Ida-Virumaa on vananeva rahvastikuga maakond, noorte osakaal on väiksem tööealiste ja pensionäride osakaalust. Tööealisete seas on kõige väiksem 20-24 aastaste põlvkond. Vanemaealist rahvastikku on Ida-Virumaal rohkem ka okupatsiooni ajal toimunud võõrtööliste sisserände tagajärjel, kellest nüüdseks enamus on
Kloonimine · Mis on kloonimine? · Kloonimise etapid. · Kloonimise verstapostid. · Kloonlammas Dolly. · Kloonimisega kaasnevad raskused. · Kokkuvõte. Mis on kloonimine? · Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. · Kui järglased on saadud sugulise sigimise teel, ei ole tegemist kloonimisega. Reproduktiivne kloonimine · Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. · Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni sisaldav rakutuum. · Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. · Soodustatakse munarakujagunemist ja kasvamist. · Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. · Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Ravikloonimine · Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost. · Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) l...
Ülesandeid kombinatoorikast Lahendused 3. Mitmel erineval viisil võivad 40 koosolekust osavõtjat valida endi hulgast koosoleku juhataja, tema asetäitja ja protokollija? Lahendus: Kõik koosolekust osavõtjad võivad võrdselt täita nimetatud ülesandeid. Iga osaleja jaoks on kolm erinevat võimalust. Järelikult on vaja leida, mitu erinevat järjestatud kolmikut saab moodustada. Nende järjestatud kolmikute arvu saab leida kahel moel: 1) Korrutamislause abil. Valida tuleb nii koosoleku juhataja, tema asetäitja kui ka protokollija. koosoleku juhataja - 40 erinevat võimalust juhataja asetäitja - 39 erinevat võimalust (kõik v.a. juhatajaks valitu) protokollija - 38 erinevat võimalust (kõik v.a. juhatajaks ja tema asetäitjaks valitud) Kõigi erinevate võimaluste arv m = 40x39x38 = 59 280 2) Variatsioonid 40-st kolme kaupa 40! V403 = = 40 39 38 = 59280 37! Vastus: Erinevate võimaluste arv on 59 280. 7. Neli reisijat s...
t, C T, K 1/T mmHg P(aur)=P-h lnp(aur) 27 300,15 0,003332 650 112 4,718499 42,5 315,65 0,003168 561 201 5,303305 51,5 324,55 0,003081 477 285 5,652489 58 331 0,003021 401 361 5,888878 63,5 336,5 0,002972 324 438 6,082219 67,5 340,5 0,002937 243 519 6,251904 73 346 0,00289 164 598 6,393591 80,5 353,5 0,002829 0 762 6,635947 Joonis Aine küllastunud aururõhu sõltuvus temperatuurist Joonis ln paur=f(1/T) Joone võrrandiks andis Excel y = - 3852,1x + 17,353 , millest lähtuvalt empiirilise võrrandi koefitsendid A ja B on: A= 17,536 ja B=-3853,1. Ja tänu neile arvudele saan teha järgmised arvutused: 1) Aurumissoojus: 2) Aine keemistemperatuur normaalrõhul: Normaalrõhk on 760 mmHg
2003 536 357,1 2003 539 200,0 2003 541 200,0 2003 543 200,0 2003 549 150,0 2003 552 140,0 2003 553 148,0 2003 554 166,7 2003 557 216,0 2003 560 165,0 2003 561 150,0 2003 562 114,3 2003 563 62,5 2003 564 238,6 2003 571 103,3 2003 574 82,5 2003 577 250,0 2003 579 200,0 2003 580 145,5 2003 584 250,0 2003 585 65,2 2003 588 120,0 2003 591 62,5 2003 596 160,0 2003 597 200,0 2003 598 205,6 2003 602 200,0 2003 603 158,3 2003 608 64,0 2003 613 200,0 2003 630 215,0 2003 637 300,0 2003 641 200,0 2003 642 200,0 2003 644 240,0 2003 645 126,7 2003 646 150,0 2003 654 220,0 2003 655 210,0 2003 658 150,0 2003 661 154,8 2003 701 240,0 2003 702 366,7 2003 703 354,8 2003 704 244,4 2003 706 200,0 2003 707 133,3 2003 712 140,0 2003 714 333,3 2003 717 200,0 2003 718 155,0
HENRIK SEPP Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täisk...
x = 0,98 termodünaamiliste suuruste andmebaasi. 108.97 kJ/mol _0 +_1 +_(-2) ^) =-, / ) Kontroll HSC programmiga COCl2(g) = CO(g)+ Cl2(g) T deltaH deltaS deltaG K Log(K) K kJ J/K kJ 298 109.536 136.886 68.744 8.90E-13 -12.051 398 109.824 137.75 54.999 6.04E-08 -7.219 498 109.749 137.593 41.227 4.74E-05 -4.325 598 109.436 137.026 27.494 3.97E-03 -2.402 698 108.963 136.298 13.827 9.23E-02 -1.035 798 108.393 135.536 0.236 9.65E-01 -0.015 898 107.769 134.799 -13.281 5.92E+00 0.773 998 107.107 134.101 -26.725 2.51E+01 1.399 1000 107.094 134.088 -26.994 2.57E+01 1.41 Formula FM Conc. Amount Amount Volume g/mol wt-% mol g l or ml COCl2(g) 98
51,5 324,55 0,003081 477 285 5,652489 51,5 58 331 0,003021 401 361 5,888878 58 63,5 336,5 0,002972 324 438 6,082219 63,5 67,5 340,5 0,002937 243 519 6,251904 67,5 73 346 0,00289 164 598 6,393591 73 80,5 353,5 0,002829 0 762 6,635947 80,5 273,15 273,15 7 6,5 f(x) = -3853,1059477221x + 17,5358157097 6 lnPaur 5,5
6,47 5,23 33,8 40 605,72 kr 8,50 7,40 62,9 75 480,00 kr 6,20 4,45 27,6 33 108,00 kr Kokku 214,8 257 712,12 kr Aeg on raha! Täidke lahtrid C10, C11, C12 and C13 0,05% 0,30% 13000 1.03.2009 1.06.2009 13.09.2009 92 598 4056 17654 lahtrid C10, C11, C12 and C13 intress, protsenti päevas viivis, protsenti päevas, hilinenud makse puhul laenu suurus laenamise kuupäev lepingujärgne tagasimaksekuupäev tegelik tagasimakse kuupäev laenu pikkus, päevades intressimakse suurus lepingujärgselt laenuperioodilt viivisemakse suurus hilinemisperioodilt
Itaalia köök Koostas: Laura Ojamaa Itaalia köögi võlu Itaaliast on 21. sajandiks saanud kogu läänemaailma armastatuim ja hinnatuim söögi ja veinimaa. Kõige "kuumemaks" regiooniks on muutunud Itaalia saapa põlvekohal paiknev Toskaana, kuhu korraldatavad spetsiaalsed söögituurid on alati kaugele ette välja müüdud. Söögi tähtsus Itaalias Itaallased jumaldavad head toitu ning veedavad söögilaua taga üsna märkimisväärse osa oma elust. Juba pealelõunal hakatakse töökohas rääkima sellest, kuhu õhtul sööma minnakse ja millist rooga tellitakse. Kuigi päeva keskel, poole ühe ja poole kolme vahel süüakse ka lõunat, pole see kunagi nii rikkalik ja uhke kui hilisõhtune söögiaeg. Kogu õhtune elu pärast tööd seostubki peamiselt söögiga, muu näib olevat teisejärguline või siis ühildatakse seeg...
Galway a fastgrowing university town. About 75% of the people speak Gaelic Connemara National Park founded in 1980. Visitors can see tombs, old ridges and arable fields Northwest Ireland Wild scenery, featuring towering cliffs, deserted beaches and rocky headlands The town of Sligo there are prehistoric remains and other historical monuments Slieve League the highest cliff face in Europe. From the highest point of Slieve League you can admire the Atlantic shimmering 598 m below The Midlands Boyne Valley the most populated centre in the country Newgrange one of Europe's mysterious passage graves. Built in about 3200 BC. It is also the oldest solar observatory in the world The Hill of Tara is of mythical importance About 15% of Ireland is covered by peatlands or bogs The Irish boglands are some of the largest in Europe but the use of peat for fuel has decreased http://www.youtube.com/watch?v=2iUPb7y0hgE&feature=related http://discoverireland
tervisespordikeskuste arv pakkuvate kaasaegsete 25 keskust 28 keskust 30 keskust tervisespordikeskuste olemasolu erinevates Eesti piirkondades toetab rahva liikumis-harras-tuse kasvu ja muutusi senises tervise-käitumises. Raha, preemiad ja toetused Kultuuri- ja spordiprojektidele hasartmängumaksu laekumisest eraldatud raha 2 598 729 Iga-aastane elutööpreemia 38347 eurot ehk 600 000 krooni Riiklik spordi aastapreemia 9587 eurot ehk 150 000 krooni Riiklikud spordistipendiumid Eestit esindanud sportlastele (6 kuud) 1260 või 840 eurot Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Valitsus eraldas 2006. a Pekingis edukalt esinenud
Elektriahjudes on võimalik saavutada kõrgemat temperatuuri kui konverterites ja martäänahjudes, mistõttu saab lisada terasele ka rasksulavaid metalle nagu volframit, vanaadiumi jne. Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg 146 kg Räbu (slakk) 755 kg Mangaanimaak Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg Koks 971 kg Kõrgahju tolm 348 kg Kõrgahjugaas 3575 kg Kokku: 7320 kg Kokku: 7320 kg Kokkuvõte Metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia on omavahel väga tugevalt seotud. Kuna mõlema puhul käsitletakse metalle. Kasutatud kirjandus 1. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-13- 2. http://www.crjg.vil
otsingute ja katsetuste perioodi jõuti lõpuks Gupta perioodi alguseks väljakujunenud stiilini. Selleks ajaks suudeti juba materjali täiuslikult kasutada ja sellega budistlikke teemasid väljendada. Eri piirkonnad mõjutasid üksteist ja tagasid sellega india kultuuri terviklikkuse. Oli loodud alus, et India kunst saaks jõuda oma klassikalise perioodini. India kunst tahab rõhutada, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub. Kasutatud kirjandus: ENE 3 lk 598, 600 http://www.harappa.com/indus/indus2.html http://kalah.zzz.ee/index.php/India http://www.miksike.com/docs/india_kunst_leilalille.htm http://images.google.ee/imghp?hl=et http://www.budismiinstituut.ee/leksikon/t.html http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India.ref.htm
2003 513 200,0 2003 518 200,0 2003 524 200,0 2003 539 200,0 2003 541 200,0 2003 543 200,0 2003 579 200,0 2003 597 200,0 2003 602 200,0 2003 613 200,0 2003 641 200,0 2003 642 200,0 2003 706 200,0 2003 717 200,0 2003 726 200,0 2003 735 200,0 2003 736 200,0 2003 753 200,0 2003 754 200,0 2003 787 200,0 2003 791 200,0 2003 800 200,0 2003 802 200,0 2003 805 200,0 2003 815 200,0 2003 598 205,6 2003 173 205,7 2003 803 207,0 2003 332 210,0 2003 655 210,0 2003 354 214,3 2003 630 215,0 2003 557 216,0 2003 777 216,7 2003 270 220,0 2003 306 220,0 2003 529 220,0 2003 654 220,0 2003 432 224,0 2003 505 224,0 2003 294 225,0 2003 493 225,0 2003 509 225,0 2003 809 225,0 2003 123 230,0 2003 272 230,0 2003 385 230,0 2003 209 233,3 2003 361 233,8 2003 380 234,1 2003 389 235,3
Elektrolüüs Sulatiste elektrolüüs on ainus majanduslikult mõistlik meetod aktiivsete metallide tootmiseks. Väga palju toodetakse alumiiniumit ja magneesiumit. Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg · Mangaanimaak 146 kg Räbu (slakk) 755 kg Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg Koks 971 kg Kõrgahju tolm 348 kg Kõrgahjugaas 3575 kg Kokku: 7320 kg Kokku: 7320 kg Kõrgahju põhimõtteline skeem Terase tootmine Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm ning
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Adolf Hitler Erik Mandel 5.A klass Tallinn 2012 Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Oma töökoha tõttu kolis Alois Hitler oma perega mitmeid kordi. Braunaust Passausse, sealt hiljem Lambachi ning seejärel Leondingi, mis asus Linzi lähistel. Erinevates rahvakoolides, kus Adolf Hit...
demand for portion size trout has occurred in Estonia. Trout was reared in flow through ponds on river or spring water or in net cages in effluent channel of an electric power station. The most important enterprises were Viru Salmo and Saare Kalakasvatus, which owned several different production units. Three enterprises cultivated common carp in stillwater ponds, the most important among them being Ilmatsalu Kala and Haaslava carp farm of R.Kalda. In 1998 285 t of large rainbow trout. 598 kg of trout caviar and 23 t of common carp were produced. There were 328 ha of ponds, 17 th m3 of fish tanks and basins and 1600 m3 of net cages. The total value of farmed fish production was roughly 13 mln. Estonian kroons (approximately 0.9 mln USD). There were five hatcheries producing only fish juveniles for stocking into the natural waters. For stocking into the natural waters 142 thousand juveniles of salmon, 58 th. juveniles of sea trout and 48 th. of brown trout, 123 th. 0+ whitefish, 6
Olulised finantsnäitajad PC () BO () 2016 2015 Muutus 2016 2015 Muutus Valem A B C= A- B A B C = A- B Müügitulu 7 336 668 6 558 153 778 515 1 880 700 1 611 102 269 598 Ärikasum 1 240 276 1 123 566 1 116 710 24 579 99 771 -75 192 Puhaskasum /(- - - - 693 75 304 -74 611 kahjum) Varad 5 410 281 4 582 684 827 597 352 128 430 675 -78 547
1 373,20 1 014,09 1392548,388 1 885 678,24 1 386,33 928,63 1287387,6279 1 921 910,87 1 417,59 917,67 1300879,8153 2 009 561,41 1 596,33 1 103,67 1761821,5311 2 548 269,47 1 666,33 1 067,77 1779257,1841 2 776 655,67 1 667,17 1 599,55 2666721,7735 2 779 455,81 1 872,33 1 397,66 2616880,7478 3 505 619,63 1 897,00 1 511,87 2868017,39 3 598 609,00 1 975,50 1 959,39 3870774,945 3 902 600,25 2 367,33 2 867,48 6788271,4284 5 604 251,33 2 496,75 2 910,01 7265567,4675 6 233 760,56 2 565,44 1 941,39 4980519,5616 6 581 482,39 2 753,00 2 394,02 6590737,06 7 579 009,00 3 003,00 6 843,31 20550459,93 9 018 009,00 3 010,47 3 139,87 9452484,4389 9 062 929,62 3 279,90 2 396,62 7860673,938 10 757 744,01
metallide ja kõrglegeeritud eriteraste tootmiseks. Elektrolüüs Sulatiste elektrolüüs on ainus majanduslikult mõistlik meetod aktiivsete metallide tootmiseks. Väga palju toodetakse alumiiniumit ja magneesiumit. Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg Mangaanimaak 146 kg Räbu (slakk) 755 kg Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg Koks 971 kg Kõrgahju tolm 348 kg Kõrgahjugaas 3575 kg Kokku: 7320 kg Kokku: 7320 kg Kõrgahju protsess Kõrgahju täide tuleb enne sulatamist ette valmistada.Kütusena kasutatakse kõrgahjus koksi, sest tal on suur kütteväärtus ja väike tuhasisaldus. Koksi on lisaks vajaliku kõrge temperatuuri (ca 1800°C) loomisele veel teisigi ülesandeid. Koksiga redutseeritakse
järgmise (2009) majandusaasta jooksul. Järgnevatel aastatel jätkub kasumi kasvav trend keskmiselt 6% aastas. Ettevõtte juhtkond kavatseb investeerida kasumi ettevõttesse. Projekti detailne eelarve Oma Jrk.nr Tegevus Maksumus (ilma km) Toetus finantseering 1. EHITUSTÕÕD 1.1. Majad koos kõrvalhoonetega 1.1.1. majad (2tk) 3 862 598 1 931 299 1 931 299 1.1.2. kõrvalhooned (2tk) 146 000 78 000 78 000 Kokku 4 018 598 2 009 299 2 009 299 11 Tallinna Tehnikakõrgkool 1.2. Lisarajatiste rajamine Vaatetorn, külakiik, 1.02.1. spordiplats,bangalo,laudteed
KASUTATUD ALLIKAD 1. Sikut, R. Rakuteooriast kloonimiseni. [01.11.2007] http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0004/rakud.html 2. Lõhmus, A. Kloonimine, see polegi imelihtne. [01.11.2007] http://www.postimees.ee/030307/esileht/ak/247929.php 3. Lõpetage kloonimine. [02.11.2007] http://www.usk.ee/kloonimine/ 4. Järvelt, H. Bioloogia lühikursus gümnaasiumile. Tallinn: Avita, 2003, lk 92-93 5. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4. Tallinn: Valgus, 1989, lk 598 11
3 543.2 2383.2 2644.3 574.1 3.748 462.3 547.7 1607.9 2785.2 564.2 7.461 534.2 548.4 1686.8 3821.7 737.6 6.886 674.4 553.4 2409.7 2669.8 566.1 4.241 473.8 554.3 1629.9 2761.7 555.8 8.388 511.4 556.1 1694.5 2777.5 568.6 6.608 521.7 560 1687.2 2719.9 566.1 4.851 486 562.5 1667.8 2778.1 572.5 5.639 515.7 565.2 1689.9 3851.5 751.6 6.13 665.6 576.7 2434.3 3879.7 757.2 5.533 645 598 2477.5 3883.3 771.8 5.34 631 620 2480.5 3974.3 771.7 6.033 681.9 630.1 2520.7 4016.6 788.9 6.003 723.1 630.5 2504.6 4035.7 766 5.76 741.8 631.5 2527 3907.3 759.6 5.533 671.8 631.8 2475.9 3927.9 766.7 5.733 673.7 634.8 2487.5 aritmeetiline keskmine 397.43485714 2.ül geomeetriline keskmine 366.91549607 harmooniline keskmine 337.70774552 mediaan 389.1
2001 9 114 358 6 729 393 1 985 109 7 586 272 2002 9 080 304 6 824 569 2 094 799 8 432 467 2003 8 553 397 6 450 708 2 152 639 8 756 585 2004 9 673 036 6 934 575 2 398 569 8 472 439 11 394 2005 925 8 137 736 2 804 565 9 811 469 10 589 2006 474 7 273 508 3 070 323 9 805 018 13 693 2007 099 8 408 615 3 704 376 9 598 740 15 970 11 402 16 482 2008 792 336 4 714 936 869 Tegevusvõimendus kajastab ettevõtte tegevusriski: mida suurem on püsikulude osatähtsus kogukuludes, seda suurem on ettevõtte tegevusvõimendus, mis tähendab, et müügikäibe väikese protsentuaalse muutusega kaasneb suur protsentuaalne muutus põhitegevuskasumis. Kapitalimahukaid ettevõtteid iseloomustavad suured püsi- ja väikesed
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Amiinide praktilisest tähtsusest Referaat Koostaja: Minu Nimi Eriala Õppejõud: Õppejõu nimi Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................2 Amiinide üldised omadused ja jaotamine...................................................................................2 Amiinide leidumine looduses..................................................................................................... 2 Amiinide kasutamine tehnikas.............................................
Tutvumisel mõne uue inimesega saame me sellest isikust alati mingi esmamulje. Sõltub muidugi, kas see esmamulje ka tegelikkusega klapib. Näiteks võib juhtuda, et isik paistab meile esmakohtumisel häbelik ja vaikne, esmamulje ütleb, et ta on arglik, nõrga iseloomuga, võib-olla koguni mõni veidrik, kes meie eest mingit saladust varjab. Ometi võib sama isikut lähemalt tundma õppides selguda, et too isik on vastupidi just julge ja avatud, inimene, kelle peale võib loota ja keda usaldada. Psühholoogid on tõestanud, et esmamulje tekib imekiiresti, selle teke on automaatne, me ei teadvusta seda. Meile piisab vaid heita pilk meile tundmatule isikule ja klõksti esmamulje on tekkinud, meie aju on alateadlikult oma arvamuse sellest tegelasest kujundanud ja siis pole sellest juba võimalik kuigi hõlpsasti vabaneda. Esmamulje ja selle teke on üks klassikalise sotsiaalpsühholoogia uurimisaine ja asjatundjate hulgaski on selle kohta erinevaid arvamu...
Tagamaal asub oluline osa Eesti sadamate kaudu väljaviidavatest tooraineressurssidest (kuni 45% metsaressursist ja kuni 65% turbaressursist) ja töötlevast tööstusest. Sadam asub Liivi lahte suubuva Pärnu jõe suudmealal. Sadama keskpunkti (esimene laevade manööverdusala keskkoht) koordinaatideks on φ=58°23’N; λ=24°28,8’E. Sadama akvatooriumi üldpindala on 2 256 800 m². Sadama maa-ala üldpindala on 396 598 m². Sadamas suurima vastuvõetava laeva pikkus on 140 m ja laius 45 m. Suurim lubatud laius ei kehti maksimaalse lubatud süvise korral ja määratakse sel juhul igakordselt sadamakapteni poolt. Sadama süvendatud laevatee (kanali) üldpikkus on 6200 m, kanali deklareeritud sügavus veetaseme 0-seisu korral on 6,0 m ja vähim laius 45 m. Kanalis toimuv veeliiklus on samaaegselt ühesuunaline. Laevade laadimiseks kasutatakse nelja- ning ladude teenindamiseks kuute mobiilkraanat.
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 88 407 781 130 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2011 (kroonides) Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 90 756 445 Muud kulud 205 086 213 Rahandusministeerium 406 508 682 Maksu- ja Tolliamet 598 987 460 Statistikaamet 89 826 348 Valitsemisalavälised kulud 1 990 728 168 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 3 381 893 316 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 92 556 721 418 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2011 (eurodes) Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 5 800 394
Neonatal Skin Care 3rd edition. Evidence Based Clinical Guideline (2013). Blume- Peytavi, U., Hauser, M., Stamantas, G, N., Pathirana, D., Bartels, N, G. Skin Care Pracitces for Newborn and Infants: Review of th Clinical Evidence for Best Practices. Journal of Pediatric Dermatologi 2011; vol 29 (1): 1-14. Jackson, A. Time to review newborn skincare. Infant 2008; Vol 4 (5): 168 172 Sakrak, R,. Basu, S. Skin Care for the Newborn. Journal of Indian Pediatrics 2010; vol 47: 593 598. World Healt Organization. Guidlines of Maternal, Newborn, Child and Adolescent Health. Recommendations on Newborn Health. (2012).
MÜRA........................................................................................................................................2 MÜRATASEME MEETRILISED MÕÕTMED.................................................................................. 2 PSÜHHOFÜÜSIKALISED NÄITAJAD.............................................................................................3 EKVIVALENTNE HELI TASE........................................................................................................4 MÜRA JA KUULMISE KAOTAMINE............................................................................................. 5 KUULMISE MÕÕTMINE...............................................................................................................5 LIHTSAD KUULMISTESTID ...........................................................................................................5 AUDIOMEETREID ...............................................
· Kas mikrokiip minu koera sees ohustab tema või minu tervist? Ei ohusta, kuna kiip ei kanna endas mingit laengut, ei väljuta kiirgust ning ei põhjusta kudede kahjustusi. Mikrokiip aktiviseerub ainult lugemisaparaadi toimel. · Mida nende andmetega peale hakata? Mikrokiibitud loom kantakse üleEestilisse lemmikloomaregistrisse (www.lemmikloomaregister.ee). Loomade märgistamine ja registreerimine on Eesti Vabariigis kohustuslik (Loomatauditõrje seadus RT I 1999, 57, 598, §10 ja 11). Kiibitud loomi saab kindlustada, vajalik piiriületusel (Euroopa Liidu riikides kohustuslik), nõutav KOV poolt. Tõukoertel on märgistus vajalik näitustel osalemiseks. Jne. · Kuidas kaitseb mikrokiip minu looma? Mikrokiipimine on vahend looma omaniku, väga kiireks ning objektiivseks tuvastamiseks looma kadumise (ka varastamise) ning leidmise korral. Vajalikud andmed on registrist saadaval ööpäevaringselt. Kasu KOV loomade arv, hulkuvad loomad, tauditõrje.
Sellest tuleneb ka töö mõõtühik 1 kilovatttund: 1 kWh = 3 600 000 J 1 kWh = 3,6 x 106 J. ehk Võimsuse mõõtühikuna on kasutusel veel hobujõud ( hj ehk hp) 1 hj = 735,5 W = 0,7355 kW ( USA - s 1hp = 0,7457 kW ) Näidisülesanne Milline on ideaalse soojusmasina kasutegur, kui jahuti temperatuur on 325°C ja soojendi temperatuur 500°C ? T1 = 500°C + 273 = 773 K = ( T1 T2 ) / T1 T2 = 325°C + 273 = 598 K = ( 773 - 598 ) / 773 = 0,226 =? ehk 22,6 % 2.9. Aine agregaatolekud Agregaatolek on aine olekuvorm , mille määrab molekulide soojusliikumise laad. Kui välistingimused ( rõhk, temperatuuur, ruumala ) muutuvad, siirdub aine pidevalt või hüppeliselt ühest agregaatolekust teise. Tavaliselt eristatakse kolme agregaatolekut: gaasilist, vedelat ja tahket.
arvutid.ee 6 Auto www.auto24.ee Tarkvara www.cadi.ee / store.autodesk.com Tarbetehnika www.euronics.ee 7 3.2 Väikevahendid Väikevahendid on väärtusega kuni 1000 kr. Tabel 2. Väikevahendid Nimetus Arv Hind Maksumus Joonestustarvete komplekt 3 800 kr 2400 kr Mõõdulint 5 m 2 199 kr 398 kr Mõõdulint 8 m 2 299 kr 598 kr Mõõdulint 30 m 2 620 kr 1240 kr Kontoritarvete komplekt 3 850 kr 2550 kr Koristustarvete komplekt 1 500 kr 500 kr Kardinad 3 305 kr 915 kr Muud sisustuselemendid 1 1000 1000 kr kr Prügikast 4 160 kr 840 kr Esmaabikapp 1 980 kr 980 kr Tulekustuti 1 540 kr 540 kr
2002 582 0,5 90 180 2001 582 1 200 200 2001 584 0,12 50 416,6667 2002 584 0,2 50 250 2002 585 2,3 150 65,21739 2001 585 2 300 150 2002 588 0,25 30 120 2002 590 0,45 80 177,7778 2002 591 0,8 50 62,5 2002 595 1,3 250 192,3077 2002 596 0,5 80 160 2002 597 3 600 200 2002 598 0,9 185 205,5556 2002 601 1 170 170 2002 602 0,4 80 200 2002 603 1,2 190 158,3333 2002 608 0,25 16 64 2002 613 0,3 60 200 2002 623 1 180 180 2002 630 0,4 86 215 2002 636 0,5 90 180 2002 637 1 300 300 2002 638 1,2 120 100 2002 641 0,5 100 200 2002 642 0,5 100 200
· raudpagu ehk sideriit FeCO2 2) mangaanimaak MnO2, Mn3O4, Mn2O3 3) räbustid : · lubjakivi CaCO3 · dolomiit 4) koks 5) kõrgahjugaas + õhk ( viimasel ajal O2 ) Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg Mangaanimaak 146 kg Räbu (slakk) 755 kg Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg Koks 971 kg Kõrgahju tolm 348 kg Kõrgahjugaas 3575 kg Kokku: 7320 kg Kokku: 7320 kg Kõrgahju põhimõtteline skeem Terase tootmine Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm ning seejärel sulatatakse malm ümber teraseks kas konventerites, martään- või elektriahjudes
a 1000kg 1cm3=1000mm3=106µm 3 1ts=100kg 1 l (liiter)=1dm3 1kg = 1000g 1 m3 =1000l Arvu standardkuju Väga suuri ja väga väikesi arve saab kirjutada arvu 10 astme abil kujul a10k, kus kZ ja 1a<10. Selliselt esitatud arve nim. standartkujulisteks arvudeks. Näide: 5980...00000...000 = 598 1022 22 nulli VÕRRE Kahe suhte (jagatise) võrdsust a c nimetatakse b d võrdeks: = ehk a : b = c : d, kus a ja d on võrde välisliikmed ning b ja c on võrde siseliikmed. Võrde põhiomadus: a d = b c välisliikmetekorrutis võrdub siseliikmete korrutisega. 8 12 Näiteks võrdsest = järeldub, et 8 3 = 12 2 2 3 Teeme ülesanded.
Väliskaubandus bilansi tasakaalu mõjutavad tegurid. Riigi väliskaubandusbilansis kajastatakse materiaalsete kaupade ja teenuste eksport- importtehinguid. Väliskaubandusbilanss on maksebilansi üks osa, maksebilanss on statilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide välismajanduslikke tegevusi. Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel. Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi. Vanimateks ja tuntuimateks kaitsemehhanismideks on tollimaksud.Tollimaksuks nimetatakse maksu, mis nõutakse kaupade riigipiiri ületamisel.Tolli...
36 2008 Jõgeva 1 651,42 0,00 0,00 1 651,42 1,00 37 2008 Jõgeva 154,56 1 768,74 0,00 1 923,30 0,00 38 2008 Jõgeva 86,99 48,74 0,00 135,73 1,00 39 2008 Jõgeva 118,95 14,25 0,00 133,20 1,00 40 2008 Jõgeva 47,64 1 135,94 0,00 1 183,58 0,00 41 2000 Põlva 50,00 22,00 0,00 72,00 0,00 42 2000 Põlva 0,00 598,00 0,00 598,00 0,00 43 2000 Põlva 0,00 1 807,10 0,00 1 807,10 0,00 44 2000 Põlva 64,00 96,00 0,00 160,00 1,00 45 2000 Põlva 52,50 80,60 0,00 133,10 1,00 46 2001 Põlva 0,00 1 007,00 0,00 1 007,00 0,00 47 2001 Põlva 75,50 1 738,50 0,00 1 814,00 0,00 48 2001 Põlva 46,00 4,00 0,00 50,00 1,00 49 2001 Põlva 123,30 44,00 0,00 167,30 1,00
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
