Imetavate e Imetavad j.s 1659 6 70 116130 696780 3,98 2773184,4 Tiinete esmite Sugukuldid j.s 15 3 365 5475 16425 3,09 50753,25 KOKKU x 177063 x x 8056704 13898211 44,076 56 095 593.- 8. Sealiha omahind Söödakulu on 56 095 593 krooni. Söödakulu on kogukulust ligikaudu 70%. Kogukulu 56 095 593 : 0,7= 80 136 561 Nuumikuid aastas 41 541 lihaks. Sugunoorsigu 910 , millest 607 läheb praagitud emiste asemele . 2023-nest emisest praagin 30 % ,see teeb 607. Nuumikutest 41541 x 104= 4 320 264 kg Aastas praagin 607 emist 607 x 180 =43740 kg Rümba väljatulek 73% 4 320 264 x 0,73 = 3 153 793 kr Söödakulu on 56 095 593 Söödakulu on kogukulust ligikaudu 70 %.
Hotellituru statistika Sissejuhatus Eesti majutusettevõttes ööbis 2004. aastal 1 922 126 turisti ja 2009 aastal 2 147 133. Majutusettevõtetes olid 2004. aastal ülekaalus väliskülastajad. Majutatud Eesti külalisi oli 547 712 ja turiste 1 374 414. 2009. aastal oli majutusettevõtetes Eesti elanikke 766 593 ja väliskülastajaid 1 380 540. Majutusettevõtetesse saabusid kõige rohkem külalisi Soomest, Lätist, Rootsist ja Venemaalt. Reisi eesmärgid Puhkusereisil Lääne Eestis peatusid 2009. aastal 43 106 inimest ja kogu Eestis 1 387 909. Tööreisi Lääne Eestis 11 936 inimest ja kogu Eestis 497 324 Osavõtt konverentsist Lääne Eestis 901inimest ja kogu Eestis 94 320 Muu reisi pärast Lääne Eestis 25 507 ja kogu Eestis 261 900 Majutuskohad Lääne Eestis oli 2004
Araabia Tartu Kivilinna Kool Konstantin Tretiakov Tiit Vestrik 7.A klass Vapp ja lipp Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 2. detsember 1971. Lipp on horisontaalsete väljadega trikoloor, rohe-valge-must. Kanga vardapoolsele küljele on lisatud vertikaalne punane laid. Riigikord Araabia Ühendemiraatides elab 4 975 593 inimest (2010. aasta seisuga). 2008. aasta seisuga elab 78% elanikkonnast linnades. Kultuur ja religioon Araabia Ühendemiraatide ametlik usund on islam.2005. aasta andmete järgi moodustasid 76% rahvastikust moslemid, 9% kristlased ja 15% muud (peamiselt budistid ja hindud). Rahva muusika Täname kuulamast ja vaatamast
150,693189 4,40 6,630500 92 852 1399,216395 0 254,466703 11,61 20,952897 382 392 6901,136979 24 000 264,740260 5,50 17,857143 192 993 6266,006494 140 499 286,044719 29,70 11,449499 359 486 1385,836546 20 593 365,819342 28,20 26,451552 238 287 2235,128037 0 310,773481 9,60 16,574586 105 458 1820,752762 0 303,007798 9,80 18,195321 124 388 2309,468994 250 000 285,383725 29,61 11,419206 492 735 1900,250675 1 025 000
475 0,02 0,04 0,08 0,17 0,25 0,42 800 0,0125 0,03 0,05 0,10 0,15 0,25 1180 0,00847 0,02 0,03 0,07 0,10 0,17 2000 0,00500 0,0100 0,02 0,04 0,06 0,10 150 160 180 200 28 30 34 38 47 50 57 63 71 75 85 94 125 133 150 167 Pöörlemiskiirus 224 239 269 298 377 402 452 503 556 593 667 741 942 1005 1131 1257 aeg
Araabia Ühendemiraadid Pealinn Abu Dhabi Pindala 82 880 km² Riigikeel(ed) araabia Rahvaarv 4 975 593 (2010)[1] Rahvastiku tihedus 30 in/km² Riigikordkonstitutsiooniline monarhia, emiraatide föderatsioon Ülevaade Araabia Ühendemiraadid asub LääneAasias. Ta piirneb Omaani ja Pärsia lahega ning asetseb Omaani ja SaudiAraabia vahel. Geograafia Abu Dhabi emiraat `Ajmni emiraat Dubai emiraat AlFujayrah' emiraat Ra's alKhaymah' emiraat AshShriqah' emiraat Umm alQaywayni emiraat Emiraadid Araabia Ühendemiraatide ametlik usund on islam. 2005
Riikide kirjeldus Sergey Dikarev 11B Araabia Ühendemiraadid Pindala - 82 880 km² Rahvaarv - 4 975 593 (2010) Araabia Ühendemiraadid asub Lääne-Aasias. Ta piirneb Omaani ja Pärsia lahega ning asetseb Omaani ja Saudi-Araabia vahel. Riigikord konstitutsiooniline monarhia, emiraatide föderatsioon Riigikeel araabia Rahaühik - AÜE dirhem (AED) Belgia Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Lusemburgi ja Saksamaaga. Pindala - 30 528 km² Riigikeeled - hollandi, prantsuse ja saksa Rahvaarv - 10 951 266 (1.01.2011) Belgia Kuningriik
EUROAKADEEMIA Ärijuhtimise teaduskond Stanislav Koval Esse Lektor: M. Sedõseva, PhD Tallinn 2013 90- , , . . . , . , . . , . . , . . " " (Europe's Way to the Information society. An action plan) 1994 . " ", , , . 2000 , " 2002" (eEurope Action Plan 2002), . - 2010 . : , , ; ; ; ; , , ; " ": ; ; ; . , . , 98/34/ , (, 22 1998 ); 2000/31/ 8 2000 , , ; 2001/29/ (, 22 2001 ). - , , , , . ...
1.Eesti kütuse varud ja nende tarbimine , . ( ~1/3, ~2/3). . . , . . . . , . , ( ), . 40%. , . . 2001 . 3,7% . . . , , , . - , ~40 . 2.Elektrijaamade areng. Eesti elektrijaamad. 1873 . . 1876 . . 1882 . (). 1882 . Thomas Alva Edison, -, , . , . . 1885 . , 3,5 1 kWh, ... 3,5%, 0,28 1 kWh, 44%. 1888 . . 1892 . , . 1907 . . 1918 . , . -101, 320 /, p0=14 MPa, t0=520/525°C , p0 12 MPa, t0 510/510°C. K-200-130. 8%. 8 , p0=12,74 MPa, t0=535/535°C, 90 kg/s=324 /, K-200-130, 215 MW, ... 32%. . -67, 320 t/h, p0 12 MPa, t0 510/510°C; 11 , p0=12,74 MPa, t0=535/535°C, 90 kg/s=324 /, K-200-130, 215 MW, ... 32%. . 464, 2 ., p0 14 MPa, t0 560°C, 5...
FOSFOR Kõige püsivam ja vähemaktiivsem Vähelevinud Saadakse valge fosfori kuumutamisel kõrgel temperatuuril OMADUSED Valge fosfor Keemiliselt väga aktiivne Õhus kergesti isesüttiv Pimedas helenduv Säilitatakse ja lõigatakse veekihi all Küüslaugu lõhnaga Tihedus 1,82 g/cm³ Sulamis- ja keemistemperatuur vastavalt 44 °C ja 287 °C OMADUSED Punane fosfor Punakaspruun pulber Vees ja orgaanilistes lahustutes lahustumatu Lõhn puudub Thedus 2,31 g/cm³ Sulamistemeratuur ülerõhul 593 °C ja sublimeerumistemperatuur 429 °C, Keemiliselt väheaktiivne Ei helendu Süttib alles kuumutamisel. OMADUSED Must fosfor Keemiliselt väheaktiivne Pole mürgine Tihedus 2,69 g/cm³ Sulamistemeratuur ülerõhul1000 °C Sublimeerumis temp. 429 °C Soojusjuht Ei lahustu vees ja orgaanilistes ainetes TUNTUIMAD OKSIIDID FOSFORI P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid P4O6 tetrafosforheksaoksiid ehk fosfor(III)oksiid FOSFORHAPPED H3PO4 (orto)fosforhape.
19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987 79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993
Jrk nr. Keemistemp T, 1/T h, p aur=P-h lg paur t, oC K mmHg 1 48,5 321,5 0,00311 622 138 2,139879 2 51,5 324,5 0,003082 593 167 2,222716 3 58,5 331,5 0,003017 543 217 2,33646 4 65 338 0,002959 495 265 2,423246 5 68 341 0,002933 451 309 2,489958 6 73,5 346,5 0,002886 404 356 2,55145
looduskatastroofe: üleujutusi, pikki põuaperioode, erinevaid talvekahjustusi, mis on saagikust mõjutanud ja vähendanud. Üheks probleemiks võiks lugeda ka seda, et Ida-Ungaris peab enne maad kunstlikult niisutama sealsete põudade tõttu. Kasutatud allikad https://annaabi.ee/Ungari-p%C3%B5llumajandus-m137545.html https://annaabi.ee/Ungari-p%C3%B5llumajandus-m131487.html https://annaabi.ee/P%C3%95LLUMAJANDUS-KEENIA-JA-UNGARI-mx113 593.html http://www.internetdict.com/et/answers/what-is-a-flood-plain.html
Rahavahetajate nimekirja oli kantud 1 410 951 kodanikku, kellest 1 096 706 ka raha vahetamas käis. Keskmiselt vahetati raha 136.41 krooni eest. Eesti kodanikud võisid vahetada kuni 1500 rubla. Rubla kurss oli 10 rubla = 1 kroon. Inimene, kellel oli rohkem raha võis vahetada kursiga 50 rubla = 1 kroon. Nendel, kellel oli raha rohkem kui 1500 rubla, siis ülejäänuga 1500 rublast polnud midagi teha. Seda ümber ei vahetatud. 21. juunil teatas Siim Kallas, et ringlusse lasti 593 164 250 krooni. Rahareform sidus Eesti krooni Saksa margaga suhtes: 1 DEM = 8 EEK. Pärast rahareformi oli inflatsiooni tase Eestis suhteliselt kõrge. Eesti majandus avanes läände ning majanduse ühinemine Euroopaga oli pöördumatu. Mindi üle turumajandusele. Turumajandusele üleminekul mängisid rolli ka erastamine, panganduse areng, omandireform ja kolhooside likvideerimine. Eesti majanduse areng on toimunud fikseeritud vahetuskursi
8,0 231 8,5 249 9,0 273 9,5 310 10,0 345 10,5 374 11,0 400 11,5 427 12,0 454 12,5 482 13,0 503 13,5 541 14,0 567 14,5 593 15,0 620 Tugeva happe ekvivalentpunkt: (4.1;152), mõõtelahuse maht1: 4,1 ml=0,0041 l Segu ekvivalentpunktid: (3,4;134) , mõõtelahuse maht2: 3,4 ml=0,0034 l (8,1;232), mõõtelahuse maht3: 8,1-3,4=4,7 ml=0,0047 l Mõõtelahuse normaalsus: 0,1220 n Happe hulk: 1) 0,0041 l*0,1220g*ekv/l=0,0005002g*ekv=0,5002mg*ekv (tugev hape) 2) 0,0034 l*0,1220g*ekv/l=0,0004160g*ekv=0,4160mg*ekv (segu, tugev hape)
Hoone on eluhoone. Esimesel korrusel asuvad kabinet, magamistuba, köök, WC, vannituba, sahver ja hall, millest saab keerdtrepi kaudu teisele korrusele. Teisel korrusel asuvad kaks tuba ja panipaik, kuhu saab koridori kaudu. - Hoone parameetrid: Pikkus: 12,58 m Laius: 9,58 m Korruse kõrgus: 2,83 m Hoone üldkõrgus: 8,2 m Sokli kõrgus: 51 cm - Tehnilis-majanduslikud näitajad: Tubade arv: 5 Hoone korruselisus: 2 Brutopind: 165,3 m2 Netopind: 158,1 m2 Kasulik pind: 146,1 m2 Hoone ruumala: 593 m3 Sh. Hoone maaalune kubatuur 0 m3 Sh. Hoone maapealne kubatuur 593 m3 Hoone alune pind: 120,5 m2 Krundi pind: 1810 m2 Täisehituse protsent: 6,66 % 5 1.2.3. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. R = d/ R = Rse + R1 + R2 + R3 + ... + Rsi U = 1/R Lubatud soojajuhtivus U 0,22 W/m² ºC Välisseinad: - Krohvikiht 5 mm, = 0,21 W/m² ºC - Vahtpolüstürool 150 mm, = 0,041 W/m² ºC
....................................8 Sissejuhatus Selles referaadis ma uurin Barcelonast, milline on ajalugu, sport, kuulsamad inimesed ja milline on Barcelona kultuur ja seal asuvad vaatamisväärsused. Selle teema valisin seetõttu, et kuna mulle väga meeldib Barcelona, siis hakkasin huvi tundma selle vastu, milline on Barcelona. Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn. Linn asub Vahemere rannikul, Llobregati ja Besòsi jõe suudmete vahel. Linna elab 1 593 000. Kuid koos Barcelona eeslinnadega elab kokku 4miljonit inimest. Kataloonias asub ka Barcelona valitsus nimega Generalitat de Catalunya. Barcelona lipp 3 Ajalugu Legendi järgi asutas tänapäeva linna kohale Barcino koloonia kartaago väejuht Hamilkar Barkas, Hannibali isa. Roomlased ehitasid linna kohale oma kindluse umbes 15 eKr. 5.
,,See, mida ma tean, ei ole midagi võrreldes sellega, mida teatakse. See, mida teatakse, ei ole midagi võrreldes sellega, mida saadakse teada. See, mida saadakse teada, ei ole midagi võrreldes sellega, mis tegelikult on!" (idamaa filosoofia) Õppides loon iseennast Inimesed, terve oma elu, õpivad juurde uusi oskusi ja tarkusi ning edastavad need järgmistele põlvedele. Isegi loomad, selle aja vältel kui nad elavad, õpivad nii mõndagi. Kuid kõiki maailma tarkusi ei jõua ükski inimene ära õppida, kuna neid on siia maailma nii palju kogunenud ning tuleb aina juurde. Sellegi poolest peab igaüks olema haritud. Kuid miks? Kas üldse on mõtet õppida, mida õpituga on võimalik saavutada? Inimesed tekkisid maale kunagi väga ammu. Nad hakkasid kohe õppima selliseid oskusi nagu jahtimine, varjualuste ehitamine, suhtlemine jne. Õpetati oma järglasi ning järglased omakorda õppisid veel juurde ...
lõunasse, ja Drava. Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv. Järve pikkus on 78 km. Laius on kuni 12 km, aga Tihany'i poolsaare kohal järv aheneb. Balaton on madal suurim sügavus 12,2 meetrit, sedagi vaid Tihany'i poolsaare kohal. Eriti madal on lõunakalda lähedane vesi. Suviti on vesi madaluse tõttu väga soe ja liivarannad sobivad hästi supluseks.Balaton on Bakony'i mägede lõunajalamil. Balatoni järve pindala on 593 km², maht 1,9 km³, keskmine sügavus 3,2 m, kõrgus merepinnast 104 m, valgla pindala 5181km², soolsus 0, kaldajoone pikkus 236 km. Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine temperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C.Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on
vahel, et suurendada omavahelist koostööd. • 1968 Alamkojas peetud kõnes teatab Briti Peaminister Harold Wilson plaanist Briti vägede täielikust väljatõmbamisest Pärsia lahest 1971.aastaks. See tähendab lahe emiraatide välispoliitika minekut nende endi kätte. Algavad diskussioonid emiraatide föderatsiooni moodustamiseks. Üldandmed • Pealinn: Abu Dhabi • Pindala: 82 880 km² • Riigikeeled: araabia, inglise • Rahvaarv: 4 975 593 (2010) • Maailma kõige multikultuursem riik. • Maailma kõige kiiremini arenev riik. • Sheikh Muhammad bin Rāshid Āl Maktūm • Asustatud 1971.aastal. Majandus • Šariaat • Araabia Ühendemiraatide rahaühik on dirhem. • Nafta • Tähtsaimad ekspordipartnerid on Jaapan, Lõuna-Korea, India, Iraan ja Tai. • Araabia Ühendemiraatide suurimad impordiartiklid on masinad ja veoseadmed, kemikaalid ning toit. • Tähtsaimad impordipartnerid on Hiina, India, Ameerika
Autode kasutusrendi kulu 63 511 Autode kütuse kulu 46 599 Elektri kulu 22 358 IT teenuste kulu 2 529 Kantseleikulud, postikulu 1 532 Muud ärikulud 12 204 Müüdud kauba kulu 589 607 250187 Müüdud teenuste kulu 88 220 0 Palgakulu 171 593 Põhivara amortisatsioonikulu 28 753 Reklaamikulud 13 503 Ruumide kommunaalkulud 24 449 Ruumide rendikulu 69 120 Seadmete varuosad, remont, hooldus 21 450 kulu Sotsiaalmaksu kulu töötasult 56 636 Telefoni ja interneti kulu 3 597 Transpordikulu kaupade müügil 91 899
Toitumine erinevatel spordialadel 2019 Sissejuhatus Toidu valimine, mis annab energiat võistluste ja trenni toetamiseks, on hädavajalik ja võib olla üsna keeruline. Erinevatel spordialadega tegeledes peab erinevalt toituma. Et saavutada parimaid tulemusi peab toituma vastavalt. Et saavutada parimad tulemused on välja töötatud erinevatel aladel võistlejatele spetsiaalsed menüüd. Mida järgides saadakse kätte võistluseks vajalikud toitained. Korvpalluri toitumine Korvpallurite keskmine kcal arv päevas jääb umbes 3500 ja 4600kcal vahele päevas kõik oleneb mängija positsioonist ja kaalust. Mängude vahel peab jälgima kehakaalu et lihased saaksid õiget tüüpi toitaineid. Enne mängu 63 Kg mängija näidismenüü • Hommikusöök: 2 tassi hommikuhelbeid, 300 ml rasvavaba piima, banaan, 300 ml apelsinimahla • Suupiste: õun, 2 supilusikatäit maapähklivõid, 28 g • Lõunasöök: 1 kalkuni võileib nisu...
seda teed siiditeena. Tänu ettevõtlikele kaupmeestele jõudsid Euroopasse sellised Hiina leiutised nagu paberraha, püssirohi, kompass ja tint. Suur Hiina müür: Läbi kogu Põhja-Hiina kulgeb keskmiselt 7,6 meetri kõrgune ja 4-6 meetri laiune müür, mille iga 180 meetri järel on vahitorn. See müür on 5000 kilomeetrit pikk ja pikkuselt teine inimkätega loodud ehitis. See ehitustöö kestis mitu sajandit. Hiina müüri on võimalik näha ka Kuult. Põhiandmed: Pindala: 9 593 961 km2 Rahvaarv: 1 249 987 000 Pealinn: Peking Keeled: hiina keel, 57 piirkonnakeelt Rahaühik: jüaan Inimesi km kohta: 132 inimest ruutkilomeetri kohta Ajavahe: Eestiga võrreldes 6 tundi Peamised tegevusalad: põllumajandus, tööstus Kõrgeimad mäed: 1. Everest - 8848 meetrit 2. Lhotse -8511 meetrit 3. Makalu - 8481 meetrit Pikimad jõed: 1. Jangtse- 5980 km 2. Huang He- 4845 km 3. Xi Jiang- 2110 km Suurimad linnad: Shanghai- 7 860 000 inimest 2
Põhivara kulum ja väärtuse langus -161 134 -175 081 Muud ärikulud -49 339 -65 521 Kokku ärikasum (-kahjum) 693 444 845 670 Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtjatelt -21 503 0 Intressikulud -33 400 -28 392 Muud finantstulud ja -kulud -6 948 -5 729 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 631 593 811 549 Tulumaks -53 164 -56 265 Aruandeaasta kasum (kahjum) 578 429 755 284 Emaettevõtja aktsionäri/osaniku osa kasumist (kahjumist) 581 877 753 268 Vähemusosaluse osa kasumist (kahjumist) -3 448 2 016 37 3 Anvol OÜ 2013 2012
suhtlusvahendina) · Riiklik eesti keele arendamise kava eesmärgistatud ja efektiivseks tegevuseks · 1) 2004-2010 · 2) "Eesti keele arengukava 2011-2017" http://ekn.hm.ee/system/files/Eesti_keele_arengukava_2011-2017_0.pdf · Eesti on esimesi riike, kes keele jaoks arengukava välja töötanud Sõnaus · 2010. a osales president Toomas Hendrik Ilvese väljakuulutatud sõnavõistlusel Sõnaus 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga · http://et.wikipedia.org/wiki/Presidendi_s%C3%B5nav%C3%B5istlus · http://portaal.eki.ee/uuedsonad.html · Sõnavõistlusi on korraldatud ka varem, ka nõukogude ajal · tulemused: kohuke, helkur, kõlar, parkla, linnak, meene, eirama, olme, sõõrik, ulme jpt Jätkusuutlikkus tulevikus · kui maailma ja Eesti areng jätkuvad sama stabiilselt kui viimased paarkümmend aastat on eesti keel jätkusuutlik ja areneb tugevamaks
Betti Alver 28.12.12 Sisukord 1. Betti Alver 2. Lapsepõlv 3. Nooruspõlv 4. Perekond 5. Elukaaslased 6. Looming 7. Vanaduspõlv 8. ,,Rotunde" 9. Viited http://kiduviha.files.wordpress.com/2008/01/betti.j pg 28.12.12 Betti Alver Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Elisabet Alveri Teine tase kirjanikunimi oli Betti Kolmas tase Neljas tase Alver. Viies tase Ta oli Eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija. http://www.eha.ee/naitused_pildid/2006/alver.jpg http://www.filateelia.ee/templid/pildid/et2006 1011suur.jpg 2...
Rahvusvahelise ettevõtte iseloomustus: Fujifilm Firma ajalugu. Tegevusvaldkond. Firma asutati 1934. aastal Jaapanis. Fujifilm oli Jaapani esimene fotofilmide tootja. Esialgselt riigi siseturule orienteeritult tootis Fujifilm kino- ja fotograafiafilmi, 1940ndatest alates kaameraid ja optilisi seadmeid, peale II maailmasõda aga ka röntgenplaate ja ilmutusseadmeid. Alates 1950. Aastast laienes firma rahvusvahelisele turule, saavutades suure müügiedu Ameerika ühendriikides. Eelise konkurentide, näiteks Kodaki, ees oli soodsam hind ja parem kvaliteet. 1980ndatel nägi Fuji ette fotograafiamaailma digitaliseerumist tulevikus. Selleks, et vältida kahjusid, töötati välja järkjärguline üleminekuprogramm: vaja oli kätte saada võimalikult palju tulu filmi müügist, seejärel investeerida see digitaaltehnoloogiat ...
perioodide kasumi arvel). Korrigeeritud Bilanss (eurodes) 31.12.20XX 31.12.20XX Raha 3 944 3 948 Lühiajalised finantsinvesteeringud 270 230 Nõuded ja ettemaksud 13 309 15 951 Varud 19 070 19 070 Käibevarad kokku 36 593 39 199 Pikaajalised finantsinvesteeringud 10 000 10 000 Kinnisvarainvesteeringud 88 500 90 000 Materiaalne põhivara 103 340 114 340 Immateriaalne põhivara 5 000 5 000 Põhivarad kokku 206 840 219 340 Aktiva kokku 243 433 258 539
Loomulik iive: 0,1 Sündimus: 10,22 sündi / 1000 elaniku kohta (2008) Suremus: 10,38 surma / 1000 elaniku kohta (2008) Keskmine eluiga: 79 aastat Meeste keskmine eluiga: 76 aastat Naiste keskmine eluiga: 82 aastat Tööpuudus: 7,9% (september 2009) Töötuid: 564 000 (oktoober 2009) Tööealine rahvastik: 15 64 eluaastat, 62,4% Rahvaarvu tõus: 1950 aastast 2007 aastani Suuremad linnad koos rahvaarvuga: Brüssel 1 048 491 in, Antwerpen 472 071 in, Gent 237 259 in, Charleroi 201 593 in, Liege 190 102 in, Namur 107 939 in RAHVASTIKU MUUTUMINE Click to edit Master text styles 12 Second level Third level Fourth level 10 Fifth level 1950 8 1960
1961 2 840 375 1.92 % 1962 2 894 510 1.91 % 1963 2 950 903 1.95 % 1964 3 011 957 2.07 % 1965 3 079 034 2.23 % 1966 3 153 879 2.43 % 1967 3 235 125 2.58 % 1968 3 317 315 2.54 % 1969 3 392 949 2.28 % 1970 3 457 113 1.89 % 1971 3 507 593 1.46 % 4 1972 3 547 335 1.13 % 1973 3 582 950 1.00 % 1974 3 623 852 1.14 % 1975 3 676 991 1.47 % 1976 3 744 678 1.84 % 1977 3 825 426 2.16 % 1978 3 917 774 2.41 % 1979 4 018 846 2.58 % 1980 4 126 538 2.68 % 1981 4 239 795 2.74 % 1982 4 359 379 2.82 % 1983 4 486 938 2.93 % 1984 4 624 850 3.07 % 1985 4 774 155 3.23 % 1986 4 935 642 3.38 % 1987 5 106 707 3.47 % 1988 5 280 833 3
SISUKORD Lk 1... sisukord Lk 2 ... Lk 5 Viidumäe looduskaitseala Lk 6 ... kasutatud kirjandus VIIDUMÄE LOODUSKAITSEALA Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses. See on Saaremaa vanim ja kõrgeim osa, mis ulatub kuni 59 m üle merepinna. Viidumäe looduskaitseala on rajatud 1957. aastal ja tema praegune pindala on 1846 ha. Looduskaitseala põhieesmärgiks on Lääne-Saaremaale iseloomuliku loodusliku kompleksi, sealhulgas paljude haruldaste liikide, koosluste ja elupaikade kaitse. Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaserval. See kõrgustik on Saaremaa kõige kõrgem ja vanem osa, mis hakkas veest kerkima umbes 10 500 aastat tagasi ja mis praegu ulatub kuni 58 m üle merepinna. Viidumäe looduskaitseala rajati 1957. aastal eesmärgiga kaitsta siinseid haruldasi taimeliike ja -kooslusi ning neid igakülgselt uurida. Kuigi pikka aega kestnud vaatluste, tähe...
GUSTAV SUITS EESTI LUULES Referaat SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Gustav Suitsu sidemed teiste Eesti kirjanikega 3.1 Juhan Liiv 3.2 F. R. Kreutzwald 3.3 K. J. Peterson 4. Gustav Suitsu looming 5. Gustav Suitsu osa Eesti luules 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis räägin ma luuletajast Gustav Suitsust ning tema rollist eesti luules. Gustav Suits on üks eesti läbi aegade suurimaid lüürikuid, kelle loominguga on tuttav ilmselt iga eestlane. Luuletaja on elanud ajal, kus ühiskond oli pidevas muutumises ning põrutavaid sündmusi toimus üksteise järel. Neid segaseid aegu suutis ta väga tabavalt ja jõuliselt väljendada oma luules. Ilma Gustav Suitsu loominguta oleks tema aegne periood eestis luules küllalt hõre. Lisaks oma loodud luuletustele, tõi ta eesti luulesse ka palju novaatorlikke luulestiile ja väljendusviise. ELULUGU Gustav S...
2003 500 59,86 2004 539 37,50 2003 505 43,17 2004 549 58,00 2003 516 68,67 2004 551 51,33 2003 517 54,00 2004 562 45,00 2003 518 52,62 2004 563 43,00 2003 521 69,90 2004 564 67,33 2003 523 52,51 2004 579 78,70 2003 524 39,18 2004 582 70,47 2003 525 52,27 2004 583 47,79 2003 526 47,40 2004 588 29,75 2003 538 67,15 2004 589 40,50 2003 539 34,84 2004 593 61,54 2003 549 59,00 2004 598 41,67 2003 551 48,12 2004 606 46,00 2003 562 42,00 2004 612 40,92 2003 563 44,24 2004 615 49,82 2003 564 67,15 2004 616 39,13 2003 565 42,49 2004 619 74,03 2003 579 80,10 2004 627 46,91 2003 582 69,00 2004 628 41,86 2003 583 52,12 2004 629 69,52 2003 585 51,77 2004 631 51,65 2003 588 31,20 2004 637 59,68 2003 593 61,24 2004 638 68,00
Kõne on väga asjakohane lähisuhtluses, aga üksteisest ruumis ja ajas kaugel asuvate inimeste vahel on tarvis kirjalikke tekste. Ka kommunikatsiooni erinevate põlvkondade vahel on vajalik, et eelmiste põlvede kogemused säiliksid, et ühiskonnal oleks kollektiivne mälu. · Paberile trükitud ajalehe loomise au kuulub hiinlastele. 725. aasta paiku hakkas seal ilmuma ajaleht ,,Di-bao" ja see ilmus muudetud pealkirjaga kuni 1911.aastani. · 593. aastast kasutati Hiinas trükkimisel puutahvleid, millesse oli lõigatud paljundatava lehekülje tekst. · 1040. aastal leiutas Hiinas sepp Pi-Sheng trükkimiseks savist hieroglüüfid. · 1392.aastal valati Koreas esimesed vasksed hieroglüüfid. Euroopaski tunti tahveltrükki. Renessansiajastul tuli kasutusele eriti võimas teabelevivahend: Johann Guttenberg leiutas 1440. aastal trükikunsti (lahtiste tähetüüpide
Tulemaa Referaat Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................... 3 Avastamislugu............................................................................................................... 4 .......................................................................................................................................... 5 Tulemaa saared..................................................................................................................6 Saared............................................................................................................................ 6 Reljeef............................................................................................................................6 Kliima.......................................................................................................
. . . 202 176 215 117 136 186 192 113 270 139 143 286 2175 - . 90 113 136 89 123 128 110 72 160 76 62 130 1289 292 289 351 206 259 314 302 185 430 215 205 416 3464 F. , euro 101 119 832 0,8 593 745 904,3 869 532 1238 619, 590 8,0 9976,3 840,96 ,32 8 ,28 ,92 2 ,76 ,8 ,4 2 ,4 8 2 , , : F=(A+)*2,88 25 ÄRIPLAAN "OÜ Creative Ruks firma avamine" Valeriya Mikhaylova 5.4
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE OLEMUS • REÕ kujutab endast reeglite kogu, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕ piirdub ERAõigusega. • Välismaine element võib avalduda näiteks: - teo tegemise kohana - välismaise isikuna - välismaal asuva asjana • Pelgalt välisriigi õiguse valimine lepingule kohaldatavaks õiguseks ei kujuta välismaist elementi • REÕ mõiste võib olla erinevates riikides erineva mahuga, samuti kujutada endast nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt ren...
maailmalinnadest. New York on üks maailma finants-, kaubandus- ja majanduskeskusi. Samuti asub New Yorgis ÜRO peakorter. Kuna New Yorgis on immigrante rohkem kui 180 riigist, siis on see üks kosmopoliitsemaid kohti maailmas. 13. Septembril 1788. aastal kuulutati New York Ameerika Ühendriikide esimeseks pealinnaks. Halduslikult jaguneb New York viieks linnaosaks: ·Bronx elanikke 1 357 589 ·Brooklyn elanikke 2 486 235 ·Manhattan elanikke 1 593 200 ·Queens elanikke 2 241 600 ·Staten Island elanikke 464 573 Sõul Sõul on Lõuna-Korea pealinn. Sõulis elab 10 421 782 (2007) inimest. Sõuli linnastus elab 23 200 000 (2007) inimest. Sõul pole mitte üksnes Lõuna-Korea suurim linn, vaid ka selle kaubandus-, tööstus-ja kultuurikeskus. 1988. aastal toimusid Sõulis XXIV nüüdisaegsed olümpiamängud ning 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused.
Kokku üldhalduskulud 2 006 091 1 958 589 Lisa 16. Muud äritulud 2006 2005 Valuutakursi kasum nõuete ümberhindamisest 164 147 156 192 Kasum põhivara müügist 0 8 475 Kindlustushüvitised 28 912 28 926 Muud tulud 641 3 720 Kokku äritulud 193 700 193 593 Lisa 17. Muud ärikulud 2006 2005 Ebatõenäoliselt laekuvad arved 52 562 0 Muud kulud 16 382 21 158 Kokku ärikulud 68 944 21 158 Lisa 18. Finantstulud- ja kulud 2006 2005 Intressitulud 4 617 28 171
UUS- MEREMAA 1. Sissejuhatus Ma valisin refereerimiseks Uus-Meremaa, kuna see on tohutult huvitava looduse ja maastikuga riik, kuid selle riigi geograafilistest näitajatest ja majandusest ei teadnud ma suurt midagi peale selle, et seal kasvatatakse tohutult lambaid. Nüüd siis ma koostasingi referaadi, mis käsitleb Uus-Meremaa majandust, pinnamoodi, kliimat ja muid huvitavaid asju selle riigi kohta. 2. Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Asukoht: Okeaania, saared Vaikse ookeani lõuna osas, Austraaliast edelas. (riigi kaarti vaata lisast) Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglis...
Töötuse määr soo järgi, I kvartal 2003 I kvartal 2008 Töötuse kiire kasvu perioodil on järjest kasvanud töötute registreerumise aktiivsus. Töötukassa andmetel oli registreeritud töötuid tänavu II kvartalis 64 000, mis moodustab 70% Statistikaameti tööjõu-uuringul põhinevast töötute koguarvust. Töötutest meestest võttis end Töötukassas arvele 62%, töötutest naistest koguni 83%. Tööga hõivatuid oli II kvartalis 593 000, mis on 9,7% vähem kui eelmise aasta samal ajal. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes hõivatute arv 3,2%. Kõige rohkem on hõive vähenenud ehituses, kus aastaga on töö kaotanud iga kolmas töötaja. Tänavu II kvartalis töötas ehituses 55 000 inimest, aasta tagasi 85 000. Töötlevas tööstuses hõivatute arv eelmise kvartaliga võrreldes veidi kasvas, kuid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli sealgi üle 30 000 hõivatu vähem.
GREGORIUS SUUR (540-604) Milano edikt 313.tagas kristlastele vaba tegutsemise keskaegses Roomas .Kristlus sai ametlikuks usuks. Kui Gregorius Suur 590. paavstiks ehk kirikupeaks valiti kasvas Rooma reaalne tähtsus Lääne-Euroopas. Gregorius I ehk Gregorius Suur viis läbi kiriku reformi. Ta ühtlustas ja uuendas Lääne-Euroopa katoliiklike kirikute jumalateenistuse korda. Gregorius töötas välja ühtsed tekstid, mida kasutati edaspidigi erinevates piirkondades. Kinnitati ühtne liturgia ehk jumalateenistuse kord ühes kindlate lauludega. Muusikat peeti keskajal ülimaks kunstiks, mis pärines Jumalalt ja ühendas inimese keha ja hinge universumi harmooniasse. Keskajal olid kirjandus, maalikunst, arhitektuur ehk kogu professionaalne kunst seotud ainujumala teenimisega. Gregoriuse tekstid said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. (Siitam, T. lk. 32, 1998). Gregoriuse laul on muusikaline palve Jumalale. Gregooriuse laul · Gregoo...
Teda sõidutatakse ühest Venemaa otsast teise ja tutvustatkse vene inseneride saavutusi. Moskvas pakutakse Ferdinandile "inseneride tsaari" kohta. Ta oleks saanud kõik, peale vabaduse, st. taheti, et ta jääkski Venemaale. Ferdinand valis vabaduse. 1935 testitakse Volkswageni esimesi prototüüpe. 1939 projekteeris F.Porsche rekordauto Mercedes-Benz T80. Selle mootoriks oli 44,5-liitrine lennukimootor võimsusega 2800-3000 hj. Selle autoga taheti lüüa senine kiirusrekord 593 km/h, kuid kahjuks jõuti vaid esimeste stendikatseteni. Samal aastal valmib esimene Porsche auto. Selleks on võistlusauto Porsche 60K10, teise nimega Porsche 64. Samal aastal tutvustatakse Berliini Autosalongis Volkswagen "Põrnikat". Kuigi Porsche töötajad olid õhkjahutusega rahvaauto (VW "Põrnikas") II maailmasõja puhkemise hetkeks pea lõplikult viimistlenud, jõuti tuhandenda Volkswagenini alles 1946.aasta märtsis.
2001 322 2,1 42 20 2001 323 7,6 300 39,4736842 2001 325 3,06 64,26 21 2001 327 20,1 550 27,3631841 2001 328 27,6 375 13,5869565 2001 331 71,9 920 12,7955494 2001 333 63,6 1646,7 25,8915094 2001 336 221,1 9065,1 41 2001 337 36 972 27 2001 338 9,5 238 25,0526316 2001 339 0,2 10 50 2001 341 23,7 593 25,021097 2001 343 38 1570 41,3157895 2001 345 10 200 20 2001 348 6 138 23 2001 349 4 100 25 2001 355 2 60 30 2001 357 9,6 200 20,8333333 2001 359 2,2 35 15,9090909 2001 361 50,1 1256 25,0698603 2001 363 13,5 310,5 23 2001 368 5 125 25 2001 369 26,5 795 30 2001 371 23,5 571 24,2978723
2% Olmejäätmete teke valitud riikides kg/in/a (Eurostat 2005) 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 Eesti 357 383 406 383 394 440 372 406 418 Läti 263 263 254 247 244 270 302 369 362 Leedu 424 400 421 443 350 309 300 288 263 Poola 285 301 315 306 319 316 287 272 260 Taani 567 619 588 593 627 665 677 668 675 Saksamaa 533 543 556 546 605 610 600 640 638 Soome 414 410 448 466 485 503 466 457 450 Rootsi 380 397 416 431 428 428 442 468 471 Ühendkuningriigid (UK) 496 507 527 536 562 569 582 600 610 Olmejäätmete koostis: Eurostat 2005
Antsla Gümnaasium William Faulkner ,,Hälin ja Raev" Referaat 12.b Lauri Kannimäe Juhendas: Iri Reile Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 W. Faulkneri elulugu............................................................................................................................4 Looming...............................................................................................................................................5 Romaanid .............................................................................................................................................6 Novellid................................................................................................................................................7 Luule .....................
64 ´) Kandepõhimõte – eelnevate toimingute tegemiseks on vajalik ka vastava kande tegemine kinnistusraamatusse Lahutamispõhimõte – kinnistamisel ja tehingute tegemisel eristatakse kohustustehinguid (kausaaltehinguid) ja käsutus tehinguid Abstraktsioonipõhimõte – kausaaltehingu ja käsutustehingu kehtivus ei sõltu üksteisest (TsÜS § 6 lg 4) Avaldusepõhimõte – kinnistusraamatu kandeid tehakse reeglina üksnes kinnistamisavalduse alusel (KRS § 34, TsMS § 593 lg 1) Nõusolekupõhimõte – kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks peab olema puudutatud isiku nõusolek (KRS §34´) Formaliseerituse põhimõte – esitatud dokumendid peavad olema vormistatud ja esitatud kindlal viisil, neid kontrollitakse üldjuhul üksnes formaalselt, ei kontrollita sisuliselt kausaaltehingut ega nõusoleku andmise asjaolusid Järjekohapõhimõte – eelistatakse varem tekkinud (kinnistatud) õigust hiljem tekkinule (oluline
tundusid mulle kõige tähtsamad. Töö koostamisel kasutasin võetud intervjuud ja olen külastanud antud ettevõtte kodulehekülge www.maatriks.ee. Intervjueeritud ettevõtja andmed Intervjueeritud ettevõtja: Kenno Kirspuu Ettevõte: Benefic Communication OÜ Adress: Roosikrantsi 11, 10119 Tallinn, Eesti Reg nr: 11936517 Tel: +372 53 593 911 Kenno Kirspuu +372 52 990 90 Kaido Kaljulaid E-mail: [email protected] W: www.maatriks.ee
...........................................12 Lisa 2. Kemendro OÜ kasumiaruanne...........................................................................................13 Lisa 1 Bilanss (kroonides) 31.12.2010 31.12.2009 VARAD Käibevara Raha 6 677 428 845 Nõuded ja ettemaksed 452 897 395 593 Varud 171 208 197 186 Käibevara kokku 630 782 1 021 624 Põhivara Kinnisvarainvesteeringud 610 729 247 150 Materiaalne põhivara 700 376 483 758 Immateriaalne põhivara 7 000 7 000 Kokku põhivara 1 318 105 737 908
Aeg Arv tüki kokku materjal min T min hind tuh. kr 1. Saelint 010 1 2 30000 500 60 1000 60000 2. Spiraalpuur, 020,030,04 3 2,34 35100 20 1755 400 702000 Ø10 mm, 0 tervik 3.Avardi, 020,030 2 1,58 23700 40 593 750 444750 Ø24,8 mm, tervik 4. Otsfrees 050 1 12 180000 20 9000 150 1350000 Ø12 (1 insert, kermis) 5.Sisekeerme- 020,030 2 0,4 6000 20 300 750 225000 lõikur M28 HSS, tervik 6. Lihvketas 060,070,08 3 18,5 277500 100 2775 500 1387500 Ø22 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
