Kaaliumheksatsüanoferraat (II) E 536 Kaltsiumheksatsüanoferraat (II) E 538 Naatriumalumiiniumfosfaat E 541 Amorfne ränidioksiid E 551 Kaltsiumsilikaat E 552 Magneesiumsilikaadid: 1) magneesiumsilikaat 2) magneesiumtrisilikaat E 553a Talk (asbestivaba) E 553b Naatriumalumiiniumsilikaat E 554 paakumisvastane aine Kaaliumalumiiniumsilikaat E 555 Kaltsiumalumiiniumsilikaat E 556 Bentoniit E 558 Alumiiniumsilikaat, kaoliin E 559 Rasvhapped E 570 D(-)glükoonhape E 574 Glükoondeltalaktoon E 575 Naatriumglükonaat E 576 Kaaliumglükonaat E 577 Kaltsiumglükonaat E 578 Raud(II)glükonaat E 579 Raud(II)laktaat E 585 4-heksüülresortsinool E 586 L(+)glutamiinhape E 620
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 10: ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE Töö nr: 6 Nimi: a) Arvutitöökoha ergonoomia uurimine Kuupäev: b) Magnetvälja uurimine Kursus: 08.10.2012 Koostanud: Jana Paju TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida arvuti avaliku kasutamise ja kuvariga töötamise nõudeid. 2. Tutvuda füüsikaliste suurustega, mis mõjutavad töömugavust arvutiga töötamisel. 3. Õppida neid suurusi mõõtma. TÖÖVAHENDID „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Vabariigi valitsuse määrus nr. 362, vastu võetud 15.11.2000 (RT I 2000, 86, 556) Hetkel kehtiv. „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ Sotsiaalministri määrus n...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 12: ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE Kuupäev: a) Arvutitöökoha ergonoomia uurimine Nimi: 06.05.2014 Joonas Hallikas b) Magnetvälja mõõtmine töökohal Kursus: Kellaaeg: c) Igapäevase töökoha ergonoomia MAHB-41 10.00 uurimine töötaja enesetunde alusel TÖÖ EESMÄRGID Uurida arvutiga töötamisega seotud nõudeid. Tutvuda füüsikaliste suurustega, mis mõjutavad töömugavust arvutiga töötamisel. Õppida neid suurusi mõõtma. Tutvuda põhimõtetega, mille abil on võimalik hinnata töökoha ergonoomilisust ja mõju tervisele. TÖÖVAHENDID ,,Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Vabariigi valitsuse määrus nr. 362, vastu võetud 15.11.2000 (RT I 2000, 86, 5...
SISSEJUHATUS Elame infoajastul. Paljudele meist on saanud koostööpartneriks arvuti. Kes meist poleks tundnud, et sellel kastil on imeline võime naelutada meid enda külge tundideks... Milles küll peitub tema veetlus? Pole raske vastata, arvutiprogrammide mitmekesisus ja internet võimaldavad meil kätte saada vajalikku informatsiooni, teha oma töid kiiremini, täpsemalt ja huvitavamalt. Järgnevast leiate juhiseid inimestele, kes töötavad kuvariga ja tööandjatele, kelle töötajate töövahendiks on enamus tööajast kuvar. Siit leiate: - Vastuseid küsimustele kuvariga töötamise seostest tervisega -Ülevaate kuvariga töötamist käsitlevast määrusest ning nõudeid ja juhiseid, mida peavad järgima nii tööandja kui ka töötaja -Mõningaid lihtsaid soovitusi, mida kasutajad võiksid järgida oma kuvaritöökoha korraldamisel, et teha töö kuvariga võimalikult mugavaks KAS KUVAR OHUSTAB MINU TERVIS...
2000. aastal olid Rahandusministeeriumi kulud 870 100 000 krooni ning need kasvasid kuni 2009. aastani, mil kulud olid 5 261 767 456 krooni. 2010. aastal kahanesid need 1 986 013 383 kroonile. 2011. aastal on Rahandusministeeriumi kuludeks 3 381 893 316 krooni. 2000. aastal olid riigieelarve kulud 28 530 988 300 krooni. 2009. aastaks kasvasid need 97 220 825 152 kroonini. 2010. aastal toimus väike langus 88 407 781 130 kroonile. 2011. aastaks on riigieelarve kuludeks eraldatud 92 556 721 418 krooni. Kuigi 2010. aasta riigieelarve sisaldas kulutuste kärpeid, siis 2011. aastal need jälle kasvavad. Rahandusministeeriumi kulud moodustasid 2010. aasta riigieelarves 2,2%. 2011. aastal moodustavad need aga 3,7%. Haritud ja tegusa rahva tähtsustamine tähendab erilist tähelepanu haridusele, sotsiaalvaldkonnale, tervishoiule ja kultuurile. Kulud suurenevad iga aastaga üha rohkem.. 100 90 80 70 60
Aastatel 20032006 arhiivraamatukogudesse paberil lisandunud sundeksemplarid (arvestusühikutes) 2003 2004 2005 2006 2003-2006 Eesti Rahvusraamatukogu 24 409 23 927 25 372 24 192 97 900 Tartu Ülikooli raamatukogu 12 060 14 748 14 735 18 456 59 999 Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu 9 402 8 545 8 485 10 124 36 556 Tallinna Ülikooli akadeemiline raamatukogu 8 760 5 272 7 517 8 062 29 611 Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu Ülevaade arvele võetud sundeksemplaridest 2006. aastal erinevate liikide kaupa (arvestusühikutes)* Raamatukogu Elektrooni
2007 17 564 372 644 2008 19 646 022 416 2009 12 990 842 403 Import 2005 26 577 612 505 2006 26 709 556 790 2007 20 782 609 527 2008 20 612 694 606 2009 12 741 527 292 Märkus: Mõõtühik: krooni Kasvavalt kokku on summeeritud ainult andmebaasis esitatud andmed. Allikas: Eesti Statistikaamet Tabel 2. Elektroonikasektori investeeringud
w 688 464 688 400 0 w 800 624 800 560 0 w 800 560 768 560 0 w 768 560 768 496 0 w 960 208 928 208 0 w 928 208 928 400 0 w 928 400 688 400 0 w 144 336 944 336 0 w 944 336 944 224 0 w 944 224 976 224 0 w 960 336 960 480 0 w 960 480 864 480 0 x 874 472 902 476 0 15 AB x 423 360 556 366 0 24 F0=A cmp B x 209 66 304 72 0 24 F2=inv B x 679 136 798 142 0 24 F3=A xor B x 471 279 564 285 0 24 F1=ror A I 160 512 160 544 0 0.5 w 160 416 160 512 0 w 128 608 176 608 0 I 176 608 208 608 0 0.5 w 208 608 272 608 0 w 96 656 176 656 0 I 176 656 208 656 0 0.5 w 208 656 384 656 0
perekonnaõigust, pärimisõigust ja võlaõigust ning viimase osana ka tööõigust. - Codex Iustinianus on rooma keisrite antud seaduste kogumik, mis ei ole nii märkimisväärse tähtsusega, kui kaks eelpool mainitut. Selle koodeksi esimene redaktsioon Novus codex Iustianus koostati juba 529.a. Neljanda osa Justinianuse kodifikatsioonist moodustavad nn. Novellae (leges). See on koostatud 556.a. ja sisaldab 122 novelli. 1538.a. andis prantsuse jurist Gothofredus kõik Justinianuse seadustekogu osad esmakordselt välja ühise pealkirja all Corpus Iuris Civilis. Tänapäevases mõttes võibki õigussüsteemist kui õigusnormide korrastamise süsteemist rääkida alates Rooma tavaõiguse üleskirjutamisest keiser Justinianuse käsul 553 aastal pärast Kristust. Digestade ehk pandektide nime all kirjapandud kujul pärandati see edasi järgmistele põlvkondadele.
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND ARVUTIGA TÖÖTAJALE Nr. _____ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldataks...
KOKKU 0 0 0 0 0 48000 65000 113000 Käibeprognoos 2012.a. 06.10 07.10 08.10 09.10 10.10 11.10 12.10 Kokku Rehvide paigaldus, tasakaalustamine, remont ja hoiustamine 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 2 556 EUR 3 196 EUR 5 752 EUR Rehvide müük 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 511 EUR 959 EUR 1 470 EUR Kauba müük 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR Autoremont 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR
8% kuumaksuks 5 338 krooni. 3. 11. Muud kulud Ettevõttel on ootamatuteks väljaminekuteks kuu kuludest 2,5% , mille summaks on 580 krooni. 3. 12. Omahind 12 Oh=Kulud: Toodang Kulud= Am/12+Vv/12+Mat+Kk+Sk+Rk+Tt+Lk+Mk+Ki Oh-omahind Am-amortisatsiooni summa(kuu)= 30 618/12= 2 552 krooni Vv-väikevahendid(kuu)= 6 671/12= 556 krooni Mat-materjalide kulu(kuu)= 1 822 krooni Kk-kommunaalkulud= 2 529 krooni Sk-sidekulud= 814 krooni Rk-reklaamikulud= 274 krooni Tt-töötasu= 13 330 krooni Lk-laenukulud= 5 338 krooni Mk-muud kulud= 656 krooni Ki-kindlustus kulud=485 krooni Kulud= 2 552 + 556 + 1 822 + 2 529 + 814 + 274 + 9 331 + 5 338+ 580= 28 280 krooni Toodang= 176 tundi Oh= 28 280: 176= 161 eek/h 3. 13. Paranduskoefitsient Ettevõte asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Kehtna alevikus Lasteaia 2. Töötab 1 massöör
2002 520 5,4 81 15 2002 521 9,3 60 6,4516129 2002 522 7 35 5 2002 528 9 285 31,6666667 2002 529 86,5 2364 27,3294798 2002 530 5,5 130 23,6363636 2002 532 8 248 31 2002 540 250,7 15662,5 62,4750698 2002 552 10,9 164 15,0458716 2002 554 52,5 420 8 2002 555 72 1950 27,0833333 2002 556 22,5 540 24 2002 557 4 136 34 2002 560 8,2 115 14,0243902 2002 562 4,5 68 15,1111111 2002 563 1,7 20,4 12 2002 566 388,19 7852 20,2272083 2002 569 5,9 130 22,0338983 2002 571 7 180 25,7142857 2002 573 8,98 242,46 27 2002 574 9,9 170 17,1717172 2002 577 26,5 923 34,8301887
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Ärikliendile on samuti mõeldud, praktiliselt igas hotellis on olemas konverentsiruum, mille järgi saabki äriklient enda otsuste teha, et millist hotelli külastada kuna konverentsiruume on väga erineva mahutusega ning tuleb leida organisatsioonile parim võimalik variant. Eesti majutusettevõtetes peatus 2016.a. esimesel poolaastal 1,43 miljonit ehk sise ja välisturistid koos. Majutatud siseturistide arv kasvas 8%, jõudes 556 047-ni. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes 942 300 ööd ehk kasv oli lausa 10% võrreldes eelneva aasta sama perioodiga. Siseturism jõudis uue rekordini, tegelikult on iga aasta ühtlaselt asi arenenud paremuse poole. Kasvas kõikidel eesmärkidel tehtud sisereisid: puhkusereisid, ärireisid ja muudel põhjustel tehtud reisid. Selliseks märkimisväärse kasvu üheks põhjuseks on sissetulekute kasv, mis võimaldab Eesti elanikel kulutada rohkem raha
2 6 6 2 Kulud kokku 4 407 2 681 2 676 2 671 2 661 1 2 666 671 2 681 2 691 Lõppjääk 353 285 2 208 4 187 6 556 8 10 509 11 11 578 11 804 Puhkemaja 8 1 2 171 Puhkemaja 3.4. Kasumiprognoos Jaotamata kasum 1 aasta lõpuks on -23 162 ning 2 aasta lõpuks on 4 047. Kasumiprognoos välja toodud tabelis 13. Puhkemaja Tabel 13 Kasumiprognoos
Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU 1 241 757 kr -14 933 kr PASSIVA KOKKU 2 588 138 kr 2 478 036 kr ÄRITULUD 2001 2000 1. Realiseerimise netokäive 6 239 541 kr 5 352 169 kr 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 125 015 kr 482 777 kr ÄRITULUD KOKKU 6 364 556 kr 5 834 946 kr ÄRIKULUD 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 3 886 305 kr 4 609 573 kr 6. Mitmesugused tegevuskulud 254 176 kr 376 439 kr 7. Tööjõukulud 7.1. Palgakulu 488 629 kr 469 766 kr 7.2. Sotsiaalmaksud 159 468 kr 147 962 kr 7.3. Pensionikulu KOKKU rühm 7. 648 097 kr 617 728 kr 8. Kulum 8.1
Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU 1 241 757 kr -14 933 kr PASSIVA KOKKU 2 588 138 kr 2 478 036 kr ÄRITULUD 2001 2000 1. Realiseerimise netokäive 6 239 541 kr 5 352 169 kr 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 125 015 kr 482 777 kr ÄRITULUD KOKKU 6 364 556 kr 5 834 946 kr ÄRIKULUD 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 3 886 305 kr 4 609 573 kr 6. Mitmesugused tegevuskulud 254 176 kr 376 439 kr 7. Tööjõukulud 7.1. Palgakulu 488 629 kr 469 766 kr 7.2. Sotsiaalmaksud 159 468 kr 147 962 kr 7.3. Pensionikulu KOKKU rühm 7. 648 097 kr 617 728 kr 8. Kulum 8.1
o 50 raamatut, raamatud on jagatud pealkirjastatud peatükkideks(titulus), peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid §-ks Corpus iuris civilis III codex iustiniaus o Koodeks C. Cod. CI. CJ o Esimene versioon koostati a 529, uus 534 o 12 raamatut, jagatus peatükkideks, nendes nummerdatult imperaatorite korraldused(constitutiones) pikemad jaotatud § Coprus iuris cilis IV osa novellae o Novellisd, Nov. o 556 o Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi(novae legis Institusiooniline süsteem: o Saanud alguse gaiuse ints. st o Eraõigus jaguneb- isikuteks, asjadeks, hagideks o Personae- isikute, isikute seotud õigus o Res- asjad- asjade omandamise alusel o Actiones- hagid- õiguste kaitse Pandektiline süs o Nimetus CIC2. Osa pealkirjast digesta seu pandectae
437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmes ugused ostukul ud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon) 551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste tasud 558 Koristuskulud 559 Muud ostetud teenused 561 Büroo- ja sidekulud 565 Töölähetus 566 Majanduskulud 567 Reklaamikulud 568 Esinduskulud 581 Mitmesugused muud rahalised kulud Palgak ulud ja sotsiaal kulud 613 Palgakulud 614 Preemiakulud
elektrolüüdi küllastatud lahuses,kusjuures iga iooni kontsentratsioon on astmes, mis vastab tema stöhhiomeetrilisele koefitsiendile dissotsiatsioonivõrrandis. Lahustuvuskorrutis on konstantne suurus antudtemperatuuril. Ca3(PO4)2(s) ---- 3Ca2´+(aq) + 2PO43-(aq) . Vee dissotsiatsioon ja . pH on negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses. Vesi on äärmiselt nõrk elektrolüüt, kuna 556 miljoni vee molekuli kohta dissotseerub üks molekul vett. H2O H + OH Vesi dissotseerub üheaegselt nii happe kui alusena, mistõttu tal on võrdselt nii happelisi kui ka aluselisi omadusi. Et vee molekulide dissotsatsioonil tekib võrde arv vesinik- kui ka hüdroksiidioone, siis on ka puhtas vees nende kontsentratsioon võrdne, suurusega 0,0000001 mooli liitris C(H ) = C (OH ) = 10 mol/dm³ II. Lahuste elektrijuhtivus 9
FIRMA OÜ TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Objekt: FIRMA OÜ Aruande maht: 19 lk Koostas: RISKIHINDAJA TAK Välja antud: 12.03.2012 SISUKORD . SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2. TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS. ..............................................................................................................................................6 2.1. Ettevõtte üldine iseloomustus...................................................................................6 2.2. Töökeskkonna iseloomustus.....................................................................................6 3. töökeskkonNas esinevate RISKIDE HINDAMINE (assistent).......................................8 Töökoht........................................................................................
Ungari 3 072 214 15 735 423 19,52 Malta 988 788 1 288 137 76,76 Holland 78 330 505 119 141 883 65,75 Austria 9 010 097 34 882 606 25,83 Poola 20 818 234 159 457 923 13,06 Portugal 11 070 556 38 347 408 28,87 Rumeenia 237 502 218 829 973 0,11 Sloveenia 1 509 476 5 095 797 29,62 Slovakkia 1 786 430 10 544 618 16,94 Soome 24 645 393 104 336 944 23,62 Rootsi 9 381 226 117 618 473 7,98
UUDISED Suurim Iiri pank taas sügaval kahjumis Bank of Ireland kukkus tänavu esimese poolaastaga sügavale kahjumisse, kuna kõrgenenud rahastamiskulud pühkisid minema enam kui veerandi panga puhtast intressitulust. Kitsikust ei leevendanud isegi tõsiasi, et halbade laenude kahjumid 21 protsendi võrra vähenensid. Iirimaa suurima laenuandja maksueelne kahjum oli aasta esimeses pooles 556 miljonit eurot. Võrdluseks: mullu tuli sama ajaperioodiga 116 miljonit eurot kasumit. Bank of Irelandi tegevdirektor Richie Boucher ütles: «Võla fundeerimiskulud ja riikliku garantii lõivud avaldavad jätkuvalt survet meie tegevustulule, kuid meie puhas intressitulu vastab laias laastus ootustele.» Panga kasumile andis hoobi ka elukindlustuse osakonna investeeringute kokkuvarisemine
5.Välisvõrgud Rain Küttis Scanweld AS Gaasivarustus 6 008 981 5 040 100 [email protected] Elektritsentrum keskus@elektritsentr Rein Edovald Elektrivarustus 5 035 574 AS um.ee Tarvo Puusepp Särts OÜ Väliselektritööd 53 306 556 [email protected] väliselektritööd Üldine Lepna Elekter OÜ 3 240 688 [email protected] tänavavalgustus Vee,kanalisatsiooni- Üldine Mutimetroo OÜ ja gaasitrasside 5103494 [email protected] ehitus
Hiiumaa Rahu Eest 81 15 91 184 536 3404 2037 Hiiumaa Sōprus 81 16 104 171 829 3113 3263 Hiiumaa Ühendus 81 17 160 204 317 3388 1301 Hiiumaa Emmaste 82 18 182 184 570 3287 1269 Hiiumaa Kōrgessaare 82 16 94 176 340 3157 519 Hiiumaa Putkaste 82 22 198 280 511 3001 1568 Hiiumaa Rahu Eest 82 16 207 164 556 3253 1814 Hiiumaa Sōprus 82 15 202 99 774 2769 3044 Hiiumaa Ühendus 82 19 106 133 319 3227 1003 Hiiumaa Emmaste 83 26 57 219 552 3434 1515 Hiiumaa Kōrgessaare 83 15 154 145 344 3222 453 Hiiumaa Putkaste 83 16 205 216 455 3237 1637 Hiiumaa Rahu Eest 83 17 212 190 569 3733 1794 Hiiumaa Sōprus 83 19 124 191 746 3053 3462
Hiiumaa Rahu Eest 81 15 91 184 536 3404 2037 Hiiumaa Sprus 81 16 104 171 829 3113 3263 Hiiumaa Ühendus 81 17 160 204 317 3388 1301 Hiiumaa Emmaste 82 18 182 184 570 3287 1269 Hiiumaa Krgessaare 82 16 94 176 340 3157 519 Hiiumaa Putkaste 82 22 198 280 511 3001 1568 Hiiumaa Rahu Eest 82 16 207 164 556 3253 1814 Hiiumaa Sprus 82 15 202 99 774 2769 3044 Hiiumaa Ühendus 82 19 106 133 319 3227 1003 Hiiumaa Emmaste 83 26 57 219 552 3434 1515 Hiiumaa Krgessaare 83 15 154 145 344 3222 453 Hiiumaa Putkaste 83 16 205 216 455 3237 1637 Hiiumaa Rahu Eest 83 17 212 190 569 3733 1794 Hiiumaa Sprus 83 19 124 191 746 3053 3462
Hüdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsii...
Tiitlitesse on paigutatud nummerdatud korras üksikud constitutions. Pikemad constitutions on jaotatud paragrahvideks. Codex Iustinianuse tähtsus on klassikalise rooma õiguse tundmaõppimise seisukohalt minimaalne, ta on rooma õiguse languse ajajärgu saavutis. 4. Viimase, neljanda osa kodifikatsioonist moodustavad nn "Novellae", sinna on paigutatud pärast Codex Iustinianuse koostamist välja antud constitutions. Ametlikku Novellide kogu pole. See on koostatud umbes 556.a ja sisaldab 122 novelli. Tavaliselt nimetatakse teda "Epitome Iuliani". Hilisem kogud sisaldavad 168 novelli ja on 4 koostatud kreeka keeles. 7 GAIUSE INSTITUTSIOONID Gaiuse ,,Institutsioonid" on II sajandi keskpaiku koostatud eraõiguse ja protsessi lühike õpik. Teose eriliseks vooruseks on rooma tsiviilõiguse esitus lühiksesel, selgel, süstematiseeritud kujul
ATR 72-200, originaal tootmis versioon ATR 72-210 ATR 72-500, originaal nimi ATR 72-210A, koos kõrgem kaalud ja täiustatud lennuväli kasutus. ATR 52C, esimene ATR 72 transpordilennuk koos lai kaubauks. Avas Farnborough 2002 aastal. ATR ATR 42 üks spetsifikatsioon on ATR 42-500. Meeskond: 2 (piloot + esimene lendur) Kohanemine: ATR 42: 48 Tüüp, 60 maksimum ATR 72: 74 Maksimumkiirus: ATR 72: 275 sõlme (509 km/h) Reisikiirus: ATR 42: 556 km/h Lennukaugus: ATR 42: 2,965 km ATR 72: 910 nm (1,685 km) Tiibade pikkus: ATR 42: 24.57 m ATR 72: 27.1 m (88 ft 9 in) Põhiala: ATR 42: 54.5 m² Pikkus: ATR 42: 22.67 m ATR 72: 27.2 m (89 ft 2 in) ATR Kõrgus: ATR 42: 7.59 m ATR 72: 7.7 m (25 ft 2 in) Kaubaruum: ATR 72: 10.6 m³ (375 ft³) Täismass: ATR 42: 18,700 kg ATR 72: 21,500 kg Põhivõimsus:
1. INIMESE ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Piisab pealiskaudsestki vaatlusest, et märgata suuri erinevusi elus ja eluta looduse vahel. Nende erisuste olulisimateks ilminguteks peetakse järgmisi tõsiasju. Esiteks, elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur. Isegi ainuraksed organismid paistavad silma kõrge organiseerituse tasemega, samal ajal kui eluta looduse objektid kujutavad endast suhteliselt lihtsate keemiliste ühendite juhuslikke kogumeid. Teiseks, elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni. See tõsiasi on täheldatav nii makrostruktuuri (inimesel näiteks süda, kopsud, lihased jne), kui subtsellulaarsete moodustiste (näiteks mitokondrid, ribosoomid) puhul, isegi raku koostisse kuuluvate molekulide juures (näiteks DNA, erinevad valgud). Eluta looduse objektide puhul ei ole võimalik kindla struktuuri ja selle funktsiooni seosest rääkida. Kolmandaks, elusorganismid on võimeli...
50 raamatut, raamatud on jaotatud pealkirjastatud peatükkideks (titulus). Peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid paragrahvideks Koodeks, tähistatakse ka C. Või Cod. Või CI. Või CJ. Esimene versioon koostati aastal 529, uus 534 12 raamatut, jagatud peatükkideks. Nendes nummerdatult imperaatorite korraldused (constitutiones) (pikemad jaotatud paragrahvideks). Novellid, tähistatakse tavaliselt Nov. Koostati ca 556 Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi Õiguse süstematiseerimine 1) Institutsiooniline süsteem: (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse „Institutiones“-st G.1.8.) Personale – isikud Res – asjad Actiones – hagid 2) Pandektiline süsteem Nimetus CIC 2. Osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE Sisu ajaloolise koolkonna poolt Gustav Hugo (1764-1844)
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE (KROHVIJA- PLAATIJA-MAALER) Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbivii...
Tallinna 21. Kool Mika Waltari ,,Sinuhe'' Raamatu analüüs Tallinn 2011 Esimene raamat: KÕRKJALOOTSIK Teistest erinev Sinuhe elas ruumikas ja avaras majas koos vaeste Senmuti ja tema naise Kipa ''pojana''. Senmut tahtis, et ta poeg saaks Amoni templi suurde Elu majja õpilaseks ning kasututas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi. Sinuhe sai endale põneva kaaslase Onegi koolist, poisi nimega Thotmes, kellele meeldis joonistada. · Vaarao (lk 7) sõna ''vaarao'' oli algselt kasutusel kui kuninglik palee. Alates 18. Dünastiast hakkasid egiptlased oma kuningaid nimetama vaaraodeks. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse vaaraodeks kõik...
Sippari linna arhitektuur, skulptuur, reljeefid, pitsatid, rituaalsed esemed, tarbekunst Margit Korbe Sisukord 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................................. 2 ........................................................................................................................................................................2 2. ÜLDISI TEADMISI SIPPARIST......................................................................................................................3 3. TÄHTSAD SIPPARI AJALOOST KÕNELEVAD LEIUD............................................................................4 3.1. MONUMENDID....................
Ellen Niit Luulereferaat 1 SISUKORD 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................3 SISSEJUHATUS Ellen Niit- seda nime on arvatavasti kuulnud iga eestlane. Tema luule jaguneb kaheks: täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku. Käesolevast referaadist saab lugeda Ellen Niidu elust ning loomingust. Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt kes...
juba 75 aastani. Eestis kasvab riigi vanadussõltuvusmäär aastaks 2025 36%-ni ning aastaks 2040 47%-ni, mis tähendab üht pensioniealist kahe tööealise kohta. Rahvaarv rahvuse järgi, 1. jaanuar, aasta 10. juuni 2014 2012 2013 2014 Rahvused kokku 1 325 217 1 320 174 1 315 819 Eestlased 917 075 913 262 909 307 Venelased 335 268 333 929 332 816 Muud rahvused 66 732 66 076 65 556 ..ukrainlased 23 285 23 113 22 994 ..valgevenelased 12 956 12 763 12 575 ..soomlased 8 069 7 838 7 634 ..tatarlased 2 051 2 036 2 024 ..lätlased 1 904 1 892 1 884 ..poolakad 1 738 1 719 1 696 ..juudid 2 109 2 099 2 074 ..leedulased 1 813 1 787 1 767 ..sakslased 1 612 1 600 1 600 Rahvus teadmata 6 142 6 907 8 140
Kaltsiumsilikaat E 552 paakumisvastane aine Magneesiumsilikaadid: E 553a paakumisvastane aine 1) magneesiumsilikaat 2) magneesiumtrisilikaat Talk (asbestivaba) E 553b paakumisvastane aine Naatriumalumiiniumsilikaat E 554 paakumisvastane aine Kaaliumalumiiniumsilikaat E 555 paakumisvastane aine Kaltsiumalumiiniumsilikaat E 556 paakumisvastane aine Bentoniit E 558 paakumisvastane aine Alumiiniumsilikaat, kaoliin E 559 paakumisvastane aine Rasvhapped E 570 stabilisaator, glaseeraine, vahutamisvastane aine D()glükoonhape E 574 happesuse regulaator, kergitusaine
o Milline on Eesti rahvastiku vanuseline koosseis (kui palju on alaealisi, tööealisi ja pensioniealisi protsentides). Millist tendentsi selline jaotus iseloomustab? •Elanikke - 1 315 819 inimest (Statistikaamet 2014) •Vanuseline koosseis (Rahvaloendus 2011) –Alaealised (kuni 14 aastased) – 14% –Tööealised - 68% –Pensioniealised (65+) – 18% VANANEV ÜHISKOND •Rahvuseline koosseis (Rahvaloendus 2011) –Eestlased – 909 307 –Venelased – 332 816 –Muu – 65 556 •15-65 eluaastat (aga reaalsus?) –Aktiivsed – tööturul aktiivselt tegutsevad isikud •Hõivatud •Töötud (otsivad aktiivselt tööd) –Mitteaktiivsed – ei saa või ei soovi tööl käija (tudengid, puudega inimesed, kodus olevad vanemad) –Viimases kvartalis oli töötuse määr 6,9% o Mille poolest erinevad tavaline tööpuudus ja struktuurne tööpuudus? •Tööpuudus – tööealisele elanikkonnale ei jagu tööd, olgugi et soov töötada oleks –Majanduse lahutamatu osa
1971-1973 1 099 3 774 39 572 580 45 025 7,43 1974-1976 1 072 3 137 40 334 697 45 240 7,46 1977-1979 836 2 330 41 610 811 45 587 7,52 1980-1982 799 1 841 46 285 1 388 50 313 8,30 1983-1985 1 873 1 856 58 850 1 977 64 556 10,65 1986-1988 1 282 1 179 59 322 2 952 64 735 10,68 1989-1991 870 1 635 41 829 8 429 52 763 8,70 1992 ja hiljem 84 201 4 737 3 740 8 762 1,45 16 Allikas: EKV Pensionikeskus 2011 (Autori koostatud). Tabelist selgub, et 1942-1946 aastatel sündinud on liitunud enamasti konservatiivse
w 56 232 56 168 0 w 496 432 336 432 0 w 336 432 264 432 0 w 488 424 328 424 0 w 328 424 272 424 0 w 480 416 320 416 0 w 320 416 192 416 0 w 504 440 344 440 0 w 344 440 168 440 0 w 600 176 600 232 0 w 416 280 464 280 0 w 464 280 464 264 0 w 464 264 600 264 0 w 600 232 600 264 0 x 500 214 536 218 0 15 A < B x 457 34 493 38 0 15 A > B x 410 315 446 319 0 15 A = B x 502 129 592 133 0 15 F0 = A cmp B x 544 112 556 115 0 10 LL x 134 481 207 485 0 15 F3=A xor B x 170 467 184 470 0 10 HH
Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusab...
tegevusaastal tagasimaksmisele 0 0 kuuluva pikaajalise 0 0 laenu lühiajaline osa 0 15 556 18 109 1 935 11 302 112 100 242 465 328 942 432 951 0 156 708 209 319 122 416 133 128 1 596 441 2 177 828 3 019 908 4 441 707 0 144 994 70 720 74 029 62 216 62 216 304 508 693 515 1 124 608
4’’ 7’’ 97,5 6304 6 552 060,3 590 252,7 75,5 59 ° 05’5 25 ° 34’3 2’’ 0’’ 93,8 6305 6 550 243,6 596 624,9 78,0 59 ° 04’4 25 ° 41’0 8’’ 7’’ 96,2 6306 6 556 598,7 575 369,8 70,7 59 ° 08’2 25 ° 19’0 9’’ 1’’ 89,2 6307 6 555 779,1 584 466,5 75,0 59 ° 07’5 25 ° 28’3 6’’ 2’’ 93,3 11 6309 6 555 526,4 591 835,2 74,0 59 ° 07’4 25 ° 36’1
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Temperatuur Kiirus 0 ºC 1693 m/s 425 m/s 362 m/s 170 m/s 570 m/s 20 ºC 1755 m/s 440 m/s 376 m/s 10 100 ºC 1980 m/s 496 m/s 422 m/s 200 m/s 660 m/s 200 ºC 2232 m/s 556 m/s 475 m/s Tegelikult arvutatakse veel üks keskmine kiirus ruutkeskmine kiirus. v12 + v 22 + v32 + ...v n2 v rk = , kus vrk on ruutkeskmine kiirus vn on ninda osakese kiirus ja n on n osakeste arv. Ruutkeskmise kiirus on oluline energeetilistes protsessides. On ju aineosakese kineetiline mv 2 energia võrdeline kiiruse ruuduga
fragmentideks ja fragmendid paragrahvideks. CORPUS IURIS CIVILIS'E III OSA: "CODEX IUSTINIANUS" Koodeks, tähistatakse ka C. või Cod. või CI. või CJ. esimene versioon koostati aastal 529, uus 534 12 raamatut, jagatud peatükiks. Nendes nummerdatult imperaatorite korraldused (constitutiones) (pikemad jaotatud paragrahvideks). CORPUS IURIS CIVILIS'E IV OSA: "NOVELLAE" Novellid, tähistatakse tavaliselt Nov., koostati ca 556 Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi (novae leges), on käesoleva sissejuhatava kursuse puhul vähemtähtis ja seda ka klassikalise Rooma õiguse uurimise seisukohalt ÕIGUSE SÜSTEMATISEERIMINE 1. Institutsiooniline süsteem: a. (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse "Institutiones"-st G.1.8.) b. PERSONAE - isikud - isikutega seotud õigus c. RES - asjad - asjade omandamise alusel d
15-19 371 063 357 398 308 429 287 238 20-24 378 994 367 873 305 788 284 927 25-29 387 927 376 202 296 278 276 416 30-34 368 045 361 686 321 350 305 364 35-39 343 535 343 695 355 947 350 813 40-44 331 399 337 406 359 558 359 857 45-49 336 090 346 708 364 402 365 232 50-54 355 168 368 556 341 605 347 019 55-59 292 934 312 088 306 879 324 255 60-64 206 581 232 792 278 015 308 494 65-69 214 552 260 924 258 519 302 195 70-74 194 774 250 010 239 865 297 307 75-79 141 649 197 413 162 230 220 106 80-84 74 422 114 665 83 956 128 468 85-89 22 000 33 448 57 000 98 000
Riigi eelarveline sihtfinantseering 13 000 12 000 176 431 159 460 Rahavood põhitegevusest kokku INVESTEERIMISTE RAHAVOOD Põhivara soetamisel tasutud summad -872 195 -481 192 8 Põhivara müügist laekunud summad 639 345 8c,19 Rahavood investeeringutest kokku -871 556 -480 847 8c FINANTSEERIMISTE RAHAVOOD Laenu tagastamine -36 480 -36 480 10 Laenu saamine 375 518 125 173 10 Laekunud sihtfinantseeringud 517 871 239 590 17a 856 909 328 282 Rahavood finantseerimisest kokku KOKKU RAHAVOOD 161 784 6 895
Венгрия 3 072 214 15 735 423 19,52 Мальта 988 788 1 288 137 76,76 Голландия 78 330 505 119 141 883 65,75 Австрия 9 010 097 34 882 606 25,83 Польша 20 818 234 159 457 923 13,06 Португалия 11 070 556 38 347 408 28,87 Румыния 237 502 218 829 973 0,11 Словения 1 509 476 5 095 797 29,62 Словакия 1 786 430 10 544 618 16,94 Финляндия 24 645 393 104 336 944 23,62 Швеция 9 381 226 117 618 473 7,98 Англия 77 400 000 334 127 092 23,16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
