elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus (valmistaja poolt määratud nimivõismus kestevkoormusel) ei ületa 4 kW. Temale rakenduvad L2e kategooria sõiduki tehnilised nõuded, kui üksikdirektiivides ei ole ette nähtud teisiti. · L7e kategooria (neliratas) on neljarattaline mootorsõiduk, mis ei ole L6e kategooria mootorsõiduk, mille tühimass, elektrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 400 kg (kaubaveoks ettenähtud sõidukil 550 kg) ja mootori suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kW. Selline sõiduk loetakse kolmrattaks ja temale rakenduvad L5e kategooria sõiduki tehnilised nõuded, kui üksikdirektiivides ei ole ette nähtud teisiti. O kategooria sõidukid on haagised: · O1 kategooria on haagis, mille täismass ei ületa 0,75 t. · O2 kategooria on haagis, mille täismass on üle 0,75 t, kuid ei ületa 3,5 t. · O3 kategooria on haagis, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa 10 t.
Sellise termotöötluse tulemusena saadakse kõva (58...62 HRC) ja kulumiskindel pinnakiht (paksusega kuni 2 mm) ning sitke ja keskmise kõvadusega (30...42 HRC) südamik. Parendatavate teraste hulka kuuluvad kesksüsinikterased, mille tüüpiline termotöötluse reziim on karastamine koos järgneva kõrgnoolutamisega (parendamine). Neid karastatakse temperatuuril 820...880°C (sõltuvalt süsiniku sisaldusest) õlis (suurte detailide korral vees) ja noolutatakse temperatuuril 550...680°C. sellise termotöötluse tulemusena tekib sorbiitstruktuur, mis tagab kõrge voolavuspiiri, madala tundlikkuse pingete kontsentratsiooni suhtes ja piisava sitkuse. Parendatavad terased peavad olema hea läbikarastuvusega ja vähetundlikud noolutushapruse suhtes. 2)Legeerteraste liigitus Legeerterased jagunevad eurostandartide järgi: a) Legeerkvaliteetterasteks b) Legeerkõrgekvaliteetterased ehk legeervääristerasteks a)Koostise järgi
lühikirjeldus: Enimkasutatud pakkekile on Materjali/kauba kasutatav erinevate kaupade kulu tooteühiku 4,80 4,94 5,19 5,50 pakkimiseks kohta, krooni Toote müügitulu 654 304 2 346 731 5 531 517 6 892 146 kokku Tootmiskulud 136 550 489 753 1 176 819 1 508 998 kokku Toote jääktulu 517 754 1 856 979 4 354 698 5 383 148 kokku Toote või teenuse Toodetav 18 965 53 340 97 155 68 580 nimetus: kogus KOKKU Keskmine
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatava...
Tootja ei vastuta hooletust, valest või sobimatust kasutusest tingitud kahjustuste eest. Ratastõstukit ei tohi kasutada kohtas, kus temperatuur langeb alla -10 °C. 2.1 Toote joonis ja mudelite mõõdud TABEL 1 3 2.2 Mõõtude tabel TABEL 2 Mudel Tõstevõime tonni Laius kuni mm ABCDE 113 1,5 31.5 1900 1190 130 175 520 114 2 315 2100 1260 130 173 520 115 2,5 325 2100 1280 140 185 520 116 3 325 2100 1280 140 1B5 520 117 4 360 2280 1480 145 185 540 118 5 360 2360 1530 155 185 550 118/A 7 385 2450 1630 160 195 550 119 1,5 340 2500 1670 130 195 830 119/A 3 455 2550 1750 135 20.5 875 120 3 670 2710 1790 150 225 1030 120/A 5 670 2710 1790 150 225 1030 121 1,5 340 2J30 1470 130 180 650 122 10 445 2800 1880 215 265 630 122/A 12 445 2800 1890 220 270 630 123 15 450 3000 2030 230 280 630 123/A 20 450 3000 2030 230 280 630 124 15 450 3620 2740 225 275 630 NB: Tabelis toodud suurused ja info on vaid ligikaudne. Tootja jätab omale õiguse teha
Vasakus käes hoidis Zeus säravat skepterit, (elevandiluust või kullast valitsuskepp, üks kuningavõimu sümboleid) mille otsas istus kotkas. See sümboliseeris Zeusi võimu. Zeus on Vana-Kreeka mütoloogia peajumal kes valitseb ja kaitseb jumalaid ja inimesi samuti on ta taeva ja kõue käsutaja. 8 Artemise tempel. Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike-Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalannahiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt
Vanaaeg- ja uusaeg Euroopa ajalugu. 1) Nimeta Vana-Kreeka filosoofe? (3-4 tk) lk 34 Vastus: Platon,Sokratas,Aristoteles,Protagoras Abderast. 2) Nimeta Vana-Kreeka jumalad? lk 35 Vastus:Afrodite,Apollon,Ares,Artemis,Atena,Temeter,Dionysos,Hephaistos,Hera,Hermes,Pos eidon,Zeus. 3) Nimeta Vana-Kreeka usukombeid ja kirjelda?(2tk) lk 35 Vastus: Ohverdamine-Ohvritalitusi määravad kalendrid raiuti kivisse,ning neis oli ära toodud ohverdamise täpne aeg ning ohverdatava looma väärtus.Pärast ohverdamist jaotati looma liha kohalolijate vahel. Teine tähtis usukomme oli oraaklite kultus.Näiteks Delfi oraakli juures käisid inimesed nõu küsimas kõiksugustes küsimustes.Paljudel puhkudel oli tegemist usuasjade või tervisehädade või küsimustega, kas naine jääb teekonnal rasedaks.Linnriik võis otsida oraakli toetust, näiteks koloonia rajamistes. 4) Seleta lahti mõiste. a) Philosophia- Kreeka sõna, ...
Lääne-Eesti puisniidud. Liikide elukeskkonna (kasvukoha või elupaiga) rikkumine, muutumine või häving. Eluslooduse varade (taime- ja loomaliikide) piiramatu tarbimine Röövkalapüük ja salakütid Keskkonna reostumine Võõrliikide sissetoomine (Sosnovski karuputk, ameerika naarits) Kliimamuutused iseenesest energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid, õhusaaste probleemid, rikkuse ebavõrdne jaotumine: Kogu maailmas 1 miljard elanikku kannatab alatoitluse all, näljahädas 550 miljonit inimest. 1991.a. kasutas 40 miljonit inimest toiduabi. Ülekarjatamine, metsade hävitamine, mulla erosioon, kõrbestumine. Lahendus: Põldude ja karjamaade all on 21% maismaa pindalast Maaharimiseks uued maad Tootlikkuse suurendamine, Uued toitumisharjumused. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest Ökoloogia alused: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin.
GEOGRAAFIA Anette Haidak 11.Klass 2013 Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Sild Euroopa ja Aafrika vahel. Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal
480 51,3 308 500 52,9 317 LEHMAD 400 42,3 254 450 46,2 277 500 50,0 300 550 53,7 322 600 57,3 344 650 60,9 365 700 64,4 386 3 1 kg eluskaalu juurdekasvuks (selle hulka kuulub ka sündinud vasikate kaal) arvestatakse lehmadel ja pullidel 60 MJ (KMET-norm). Tabelis 2 on toodud noorveiste
Põhja Jäämeri Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal. Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika. Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. Tema rannik on palistatud ääremeredega: Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tsuktsi, Beauforti, Baffini Grööni, Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid. Talvel on ookean mähkunud ööhõlma. Päike on loojunud. Ainult virmalised valgustavad jääkõrbe. Jääväljad liiguvad. Tuul ja hoovused lükkavad neid Gröönimaa poole. Jääpangad tõukuvad üksteise vastu, tõusevad, kasvavad jääküngasteks - rüsijääks. Rüsijää kohal huilgab kord lumetorm, kord sähvivad taevas virmaliste sinakad lindid. Ja nii kestab see kevadeni. Kevadel hakkab silmapiir ...
Prokseemika Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See on ühtlasi üks mitteverbaalse kommunikatsiooni liike. Üks mitteverbaalsetest sõnumitest see, kuidas me kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevast elu. Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba Maslow’ inimvajaduste hierarhias võib täheldada, et turvalisustunne on tähtsuselt teine vajadus. See tähendab, mida teadlikumad me oleme oma ruumist ja käitumisest selles, seda meeldivamaks võivad kujuneda meie suhted teiste inimestega, sest meie mugavustsoon ei saa rikutud. Igal kultuuril on omad ruumireeglid. Kultuur määrab, kuidas tema liikmed käitu...
lühidalt kokku olukorra Prantsusmaal 1945-ndast aastast tänapäevani. Referaadi esimene pool sisaldab olukorra kirjeldust Prantsusmaal pärast sõda võimu vahetumised, kolooniad, erinevad konfliktid. Teine pool räägib tollasest suurkujust Charles de Gaulle'st. Arvan, et tema on just see poliitik, kes väärib mainimist. Suurelt tänu temale on Prantsusmaa vaba maa. Lühiülevaade Prantsusmaast ELiga ühinemise aasta: asutajaliige (1952) Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 64,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 1999 () Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1985 Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône.
· On väidetud, et on skisofreenia juurde kuuluv sümptom KLOSAPIIN · Kõige tõhusam ja kõige ohtlikum · Väga hea agressiivsusevastane toime · Vähendab suitsidaalsust · 0,5 - 2%-l ravitavatest agranulotsütoos (valgevereliblede vähesus, mis põhjustab immuunsuse nõrgenemist) pool aastat kontrollida verd iga nädal, siis üle nädala · Annusest sõltuv potentsiaal krampide tekkeks - krambivastane ravim lisada, kui üle 550 mg/p · Kehakaalu suurenemine, sedatsioon (erutuse vähenemine), süljevoolus "EBATÜÜPILISED" PSÜHHOOSIRAVIMID: serotoniini ja dopamiini antagonistid (vastased/vastuseisjad), toime 5-HT2-retseptoritele · Klosapiin (clozapine) · Risperidoon (risperidone) · Olansapiin (olanzapine) · Kvetiapiin (quetiapine) · Tsiprasidoon (ziprasidone) · Sertindool (sertindole) · Sotepiin (zotepine) · Amisulpriid (amisulpride) - väga selektiivne D2/3 antagonist
Saksamaa, Sveits, Itaalia, Hispaania, Monaco ja Andorra. Faktid Prantsusmaa kohta Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Rahvaarv: 64,3 miljonit. Ta kasvab 0,5% aastas. Sellest 62,8 miljonit prantslasi. Üldpindala: 550 000 km². Ta on 4-5 korda suurem kui Texas. Pealinnaks on seal teadagi tuntud Pariis. Peale Pariisi on seal suurimateks linnadeks Marseille, Bordeaux, Lyon, Toulouse, Strasbourg, Nice, Renne, Lille. Mitmed maailma mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on
Walters, Chris South 54393 $2 600,00 February Walters, Chris South 54393 $225,00 March Walters, Chris South 55667 $785,00 March Walters, Chris South 27589 $255,00 March Näide õppematerjalist GCF Learn Free Sum - Order Amount Month Salesperson January February March Total Result Albertson, Kathy 925 1375 350 2650 Brennan, Michael 2750 550 400 3700 Davis, William 1100 235 600 1935 Dumlao, Richard 400 965 125 1490 Alb erts Flores, Tia 1655 985 1925 4565 Post, Melissa 765 575 350 1690 o
sisemise aknaraami osa, sest muidu jääks teipi peale aknapale paigaldamist väljastpoolt silmaga näha. Foto 12. 12.06 Tööülesandeks oli puitsõrestiku ehk nn roovide ehitamine seintele kattelaudise paigaldamise tarvis. Sõrestiku eesmärk on tuulutusvahe loomine kattelaudise ja tuuletõkkekanga vahele. Sõrestiku ehitamiseks kasutati minu arust vertikaal suunas 22x50 mm nn distantsliistu, vahesamm oli määratud projekti järgi ja oli kohati erinev, üldiselt oli see 550 mm. Foto 13. 13.06 Aknapalede lihvimine, värvimine. Aknapaled tuli ennem värvimist kergelt lihvida liivapaberiga. Liivapaberi tugevusaste: 120. Vaja oli värvida kahes osas. St hommikul ja nn õhtul. Minule jäi arusaamatuks, kuidas nii tohib, sest värv minu arvates nii kiiresti ei kuiva ära. Foto 14. Foto 15. Foto 16. 14.06 Sama töö jätk. Uueks tööks oli kaitsepapi lõiku mõõtmine ja paigaldamine moodulitesse. Foto 17. Foto 18. 3. TEOSTATUD TÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART
6.4. Impordihinnaindeks (%) 5,8 -5,4 9,1 11,2 4 -1,6 -2,2 -3,8 -2,3 4,5 10 Turism ja majutus 10.1 . Reisiteenuste müük (eksport) mitteresidentidele (mln eur) 807,7 780,2 809,3 897,4 1005 1226 1366 1310 1345 1436 10.2 . Reisiteenuste ost (import) mitteresidentidelt (mln eur) 550 433,1 477,7 579 620,1 797,2 884,9 917,6 1048 1086 10.3 . Majutatud turiste (tuh) 2378 2147 2402 2726 2840 2981 3087 3112 3325 3545 10.4 . sh välismaalasi (tuh) 1433 1381 1564 1808 1874 1940 1983 1929 2057 2156 11 Väliskaubandus (põhikaubandus)
SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.RAHVASTIK........................................................................................................... 5 1.1Lesotho rahvaarv ja selle muutumine............................................................5 Lesotho rahvaarv on 2 180 550. See teeb Lesothost rahvaarvu suuruselt 145. riigi maailmas. Mehi on rahvastikust 49,2% ning naisi 50,8% (Countrymeters, 2017). Sündimus on Lesothos pea kahekordselt suurem suremusest, mis tähendab kiiret rahvastikuarvu tõusu. Arengumaades nagu Lesotho sünnib palju lapsi, kuna normid ja tavad soosivad paljulapselisi perekondi. (Worldometers, 2017)................................................................................................................... 5 1
72 600 0 74 800 6 886 649 440 137 5,88 11 591 79 485 193 600 0 195 800 11 762 444 751 757 3,84 0 34 080 6 600 0 8 800 172 942 11 053 1,26 3 266 3 960 2 200 200 5 300 121 182 7 745 1,46 4 713 7 297 7 853 0 8 853 507 030 32 405 3,66 169 664 41 135 13 270 0 15 286 199 871 12 774 0,84 0 2 724 36 550 0 38 470 518 387 33 131 0,86 46 474 5 844 144 811 0 146 851 3 367 634 215 231 1,47 4 169 95 728 5 740 0 9 260 39 815 2 545 0,27 1 306 4 850 540 0 2 740 5 970 382 0,14 1 600 1 525 34 195 0 36 051 861 186 55 040 1,53 39 749 15 671 139 479 0 141 535 3 647 919 233 145 1,65 6 843 84 632
okkad. Välimuselt sarnaneb lahise puit männi puidule. Lehis on lülipuiduline liik. Maltspuidu ja lülipuidu värvuse erinevus on väga suur. Aastarõngad on selgelt eristatavad. Puit sisaldab palju vaiku. Lehise puidu tugevus on kohalikest okaspuuliikidest kõige suurem. Kergest töödeldav. Suure vaigusisalduse tõttu ei saa immutada, viimistlemine on ka keeruline. Tihedus 550..640 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiude 105 Mpa Survetugevus pikikiude 47..54 Mpa Kõvadus radiaalpinnal 340..360 Janka Lehisepuidu kasutusalad : *Kasutatakse kohtades kus on nõutud suur tugevus ja vastupidavus mädanikele. *Kasutatakse konstruktsioonmaterjalinavälistigimustes – uksed, aknad, katuselaastud. Kadakas (Junperus communis) Värvus maltspuit kollakas, lülipuit pruunikast punakani. kadakas on lülipuiduline liik.
Lõunapoolkeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent Lada maa. Eraldiseisvatest kõrgematest aladest pakub kõige rohkem huvi Beta regioon. Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea. Suurima läbimõõt on 820 km ja ta on viis kilomeetrit kõrge, tema kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 km. Võrdluseks märgime, et Marsi suurima vulkaani, Olümpose mäe läbimõõt on 550 km ja kõrgus 20 km ning Maa suurim vulkaan Mauna Loa Havail on 200 km läbimõõduga ja oma jalamilt 9 km kõrgune. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 km. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsil. Neist kahest noorema, Colette juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang
Vastused. 1. Kirjelda Vanakreeka ühiskonda ja usundit. Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised,...
· «Agraarteadus» · Mitmesugused Teadusartiklid · Eesti ja Euroopa seadused · Uus meedia · Riigikogu stenogrammid 9. Mida sisaldab inglise-eesti ja eesti-inglise paralleelkorpus? 1) Eesti seadused ja nende tõlked inglise keelde, 392 tk (et-en.zip) Euroopa 2) Liidu õigusaktid ja nende eestikeelsed tõlked, 2981 + 1093 tk (en-et_t.zip ja ent-et_u.zip) 10. Mis on vana kirjakeele korpus? 2008. a detsembris oli korpuses 1 550 802 sõnet. Koosneb: vanad kroonikad, üllitised, käsikirjad, jutlused jne. 11. Kasutage vana kirjakeele korpust. Kirjutage üles päring ja vastus. Päring : käsikiri; katekismus; üllitis. Tekstigrupp: kõik 16. saj tekstid 15 tekst(i) käsikiri max 1000 lauset katekismus üllitis Üksiksõnad raamatus Sermones Märkmed postillas Kullamaa käsikiri Juramentu 1 Kiri moder'ile Koelli katekismus Talurahva õigus Talupoja vanne Juramentum 2 Duker Völcker Becker
Soetusmaksumus koosneb · ostuhinnast koos imporditollide ja muude ostumaksudega; · transpordi- ja käsitlemiskuludest; · kõikidest teistest otseselt soetamisega seonduvatest kuludest miinus; · kaubanduslikud mahahindlused, hüvitised ja rahalised toetused. Varude hindamisel on kasutusel järgmised meetodid: · FIFO (first in, fist out); · LIFO (last in, first out); · Average cost- ,,kaalutud keskmine". Näidisülesanne · Aruandeperioodil müüdud 550 ühikut · Müüdud kaupade maksumus 11 500 krooni 8 · Ärikulud 2 000 krooni · Tulumaksumäär 30% Lahendused · Tekst FIFO LIFO Av.cost · Realis. 11 500 11 500 11 500 · Algs. 1 000 1 000 1 000 · Ostud 11 000 11 000 11 000 · S.maks 12 000 12 000 12 000 · Lõpps. 5 800 5 000 5 400 · M.k.sm 6 200 7 000 6 600 · K.kasum 5 300 4 500 4 900
S b) Millega võrduvad tarbimise piirkalduvus MPC ja säästmise piirkalduvus MPS? 0,75 0,25 c) kui kasutatav tulu Qd = 2000, siis indutseeritud 0 tarbimine ja kogutarbimine on: 1000 2000 Qd 1500 1750 d) Kui kasutatav tulu kasvab 2200-le, millega -250 võrduvad indutseeritud säästmine ja kogusäästmine? 9 550 300 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8. Kasutades alljärgnevat joonist, kus vertikaalteljel on kujutatud tarbimiskulutused C ning investeeringud I ja horisontaalteljel kasutatav tulu Qd, vastake küsimustele mis puudutavad kogukulutusi E =C + I ja majanduse tasakaalu. a) majanduse tasakaal sissetulekute tasemel Qd = 800 baseerub tarbimise piirkalduvusel MPC, arvutage
vajaminev summa on $1,765,300. 8. Jani-King on 1969 aastast tegutsev puhastusteenust pakkuv firma. Aastal1974 sõlmisid nadoma esimese lepingu frantsiisivõtjaga. Omades hetkel 12 000 partnerit.Frantsiisivõtja vajalik kapital algab $12 064.ning suurim vajaminev summa on $38 463. 9. Servpro on 1967. aastast tegutsev kindlustusfirma. Aastal 1969 sõlmisid nad oma esimese lepingu frantsiisivõtjaga. Omades hetkel 1 700 partnerit. Frantsiisivõtja vajalik kapital algab $141 550 ning suurim vajaminev summa on $191,200. 10. MiniMarkets on 1978 aastast tegutsev bensiinijaam koos kauplusega. Samal aastal sõlmisid nad oma esimese lepingu frantsiisivõtjaga. Omades hetkel 2420 partnerit.Frantsiisivõtja vajalik kapital algab $1,786,065.ning suurim vajaminev summa on $7,602,242. 11 KOKKUVÕTE Frantsiis on väga hea ettevõtte laiendamise vorm.Ettevõte annab frantsiislepinguga
Vahur Aasamets KILLUSTIKALUSE EHITUS Õppeaines: TEE-EHITUSTÖÖD PROJEKT II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: lektor KAREL SAAR Tallinn 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 2. RATSIONAALSE TÖÖ KIRJELDUS............................................................................................4 3. MATERJALIDE KASUTUS JA NÕUDED MATERJALI KVALITEEDI KOHTA.....................5 4. MATERJALI VAJADUS.................................................................................................................6 5. TEHNIKA JA INIMTÖÖJÕU VAJADUS......................................................................................7 6. TÖÖ MAKSUMUSE KALKULATSIOON JA AJALINE VAJADUS..........................................8 7. TÖÖDE KVALITEE...
muutuste aruanne; d) Bilanss, kasumiaruanne, tegevjuhtkonna deklaratsioon, kasumi jaotamise ettepanek. 10. Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendi kohaselt võib kauba-, toorme- ja materjalivarusid bilansis hinnata: a) LIFO meetodil; b) FIFO meetodil; c) HIFO meetodil; d) LOFO meetodil. 11. Firmal on vara 2 500 000.- ja omakapitali 700 000.-. Juhul kui vara väheneks 50 000.- ja omakapital jääks samaks, siis kohustised oleksid: a) 700 000.-; b) 550 000.-; c) 1 800 000.-; d) 1 750 000.- 12. Tekkepõhises arvestuses kajastatakse majandustehingud siis, kui: a) Need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud; b) Raha on tegelikult laekunud või välja makstud, c) Vara, kohustused ja majandustehingud on väljendatud ainult rahas; d) Need on kirjendatud analüütilistele kontodele koguseliselt. 13. Amortisatsiooni kajastamiseks tehakse järgmine raamatupidamiskanne:
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redi...
Huitzilopochtli oli saatnud preestritele nägemuse, et tuleb paigale jääda kohas, kus kotkas istub kaktuse otsas ja nokib madu. Nii ka sündis. See pilt on praegu Mehhiko vapil. Saarele rajati linn, mis sai nimeks Tenochtitlan - Tenochi linn. Saare keskele rajati hõimu- ja sõjajumal Huitzilopochtli ja vihmajumal Tlaloci kaksiktempel - Suur püramiid ehk Teocalli - Jumala Maja. Linn koosnes 4 hõimukvartalist. 1519.a. elas seal umb. 550 tuhat elanikku ja oli maailma suurimaid linnu. Ajapikku rajati saarele kanalid, kuivendati ja ühendati 3 tammi kaudu mandriga. Ehitusmaterjal tuli osta kalasaaduste eest naabritelt, järvele rajati põldude ja aedade tarbeks ujuvad saared - nn. järvepõllud, aga vedada sinna ka magedat vett, sest Texcoco oli soolase veega. 1376.a. valisid asteegid endile esimese kuninga Acamapichtli. Saades üha võimsamaks ja astudes sugulussidemetesse kord ühe, kord teise naaberlinna valitseva
Vahur Aasamets KILLUSTIKALUSE EHITUS Õppeaines: PROJEKTIJUHTIMINE I Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: lektor ENN TAMMARU Tallinn 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 2. RATSIONAALSE TÖÖ KIRJELDUS.............................................................................................4 3. MATERJALIDE KASUTUS JA NÕUDED MATERJALI KVALITEEDI KOHTA.......................5 4. MATERJALI VAJADUS..................................................................................................................6 5. TEHNIKA JA INIMTÖÖJÕU VAJADUS.......................................................................................7 6. TÖÖ MAKSUMUSE KALKULATSIOON JA AJALINE VAJADUS............................................8 7. TÖÖDE KVALITEEDI ...
Eesti paikneb Ida Euroopa lauskmaa loodenurgas, seega vööndis, kus mereline kliima läheb üle mandrilisele. Meie kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Valitsevad läänetuuled mereline õhumass Atlandi ookeanilt. Valdav osa sademetest on pärit Atlandilt. Olulisi sademete erinevusi põhjustab ka kohalik aluspind. Eesti ilma mõjutab aastas umbes 130 tsüklonit ja poole vähem antitsükloneid. Sademete keskmine aastasumma varieerub 550 800 mm piires. Sademete rikkaimaks perioodiks on aprill kuni oktoober. Kõige vähem sademeid langeb harilikult rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Sademeterohkeimad alad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 30 60 km kaugusel, rannajoonega rööbiti olevas sademetevööndis. Seal sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Aasta jooksul jaotuvad sademed ebaühtlaselt kõige vähem sajab veebruaris ja märtsis, kõige rohkem juulis ja augustis
9. Rahakäibe plaaniline aruanne I II III IV A raha jääk perioodi algul 120 000 raha käive põhitegevusest: laekumine müügist: 34 500 46 000 69 000 57 500 207 000 väljamaksed: materjali eest 30 830 1 965 2 560 2 585 37 940 palk +sots.maksu kulu 5 550 7631,25 10959,38 8325 32 466 tootmise LK turustus - ja halduskulud avansiline ettevõtte tulumaks 15 000 15 000 15 000 15 000 60 000 kokku rahakäive põhitegevusest rahakäive investeeringutest 65 000 15 000 - - 80 000 kokku rahakäive investeeringutest 65 000 15 000 - - 80 000 rahakäive finantstegevusest
esitatud kaldeparandusteguriga. Joonis 1: kaldeparandustegur 7.13. Möödasõidu nähtavus Möödasõidunähtavus, m Projekteerimise lähtetase Projektkiirus, km/h Hea Rahuldav Erandlik 120 1000 850 770 110 850 770 690 100 770 690 610 90 720 610 550 80 650 550 480 70 590 480 420 60 550 420 350 Antud tabelis tuleb jälgida maanteel ettenähtud väärtust projektkiiruse 100km/h juures ning, et see vastaks vähemalt rahuldavale lähtetasemele. Sobilikud väärtused on märgitud punasega. 7.14. Külgnähtavus Projekteerimise lähtetase Projektkiirus, km/h Hea Rahuldav Erandlik
2001 380 25,75 7601 295,1845 1999 381 0,5 90 180 2000 382 37 3000 81,08108 2001 382 25 5250 210 1999 382 37 5550 150 2002 382 30 6000 200 2001 384 0,4 100 250 2002 384 0,4 100 250 1999 384 0,6 120 200 2000 384 0,6 150 250 2001 385 2 350 175 1999 385 4 450 112,5 2000 385 3 550 183,3333 2002 385 3 690 230 2000 386 0,3 100 333,3333 1999 386 0,5 200 400 2001 387 2 300 150 2002 387 3,2 640 200 1999 389 23,9 4780 200 2000 389 20 7000 350 2001 389 23 8000 347,8261 2002 389 34 8000 235,2941 2002 391 0,2 20 100 2001 391 0,5 80 160 1999 391 0,75 80 106,6667 2000 391 0,5 100 200
soovitav, kuna selles ei arene erinevalt punasest veest sääsed. Laht Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa. Mehhiko laht on laht Atlandi ookeani lääneosas Põhja-Ameerika kagus. Laht piirneb põhjas ja läänes Põhja-Ameerikaga, idas Florida poolsaarega, lõunas Yucatáni poolsaarega ja kagus Kuubaga. Kagus on ta ühendatud Kariibi merega Yucatáni väina kaudu, idas Atlandi ookeaniga Florida väina kaudu. Lahe pindala on 1 550 000 km². Suurim sügavus on 5203 meetrit. Mere kaguosa läbib hoovus, mis siseneb Yucatáni väina kaudu ja väljub Florida väinast. Lahest väljudes kannab see Golfi hoovuse ehk lahehoovuse nime. Looded on nõrgad, seejuures valdavalt ööpäevased. Lahel esineb orkaane, eriti idaosas. Kosed, joad ja kärestikud Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik. Kose lang on suurem kui kärestikul. Vesi siiski voolab kosest alla, mitte ei lange. Seega erineb kosk langeva veega joast.
o Liigne kolesterooli hulk organismis põhjustab südame-veresoonkonna haigusi o Kasulik on süüa mitte üle 2-3 muna nädalas. [1; 31.03.2008] 7 Munade kaalud: o VUTT 15 g o KANA 45-75 g o PART 75-100 g o KALKUN 80-100 g o HANI 160-200 g o EMU 550 g o JAANALIND 1,2...2 kg [1; 31.03.2008] Kanamunade kaal: 1. JUMBO- üle 80 g 2. XL- 73-80 g 3. L- 63-73 g 4. M- 53-63 g 5. S- 45-53 g 6. Väike- alla 45 g [6; 8.04.2008] Kanamuna sisaldab: o Valku 13 g o Vett 76 g o Rasvu 11 g o E vitamiini 2 mg o C grupi vitamiine o B grupi vitamiine o D vitamiini o Naatriumi 160 mg o Kaaliumi 116 mg o Kaltsiumi 57 mg o Magneesiumi 12,3 mg 8
alumiiniumisulatus. Transport: Ehkki Uus-Meremaa mõlema peasaare liiklusolud on head, on Põhjasaare maantee- ja raudteevõrk Lõunasaare omast tunduvalt parem. Maismaaliiklust täiendavad Põhja- ja Lõunasaare ning paljude väikesaarte vahelised õhu- ja parvlaevaliinid. Rahvusvaheline lennujaam on Aucklandis, Wellingtonis ja Christchurchis. Järjest parandatakse ühendusepidamist Uus-Meremaaga liitunud alade Cooki saarte, Niue ja Tokelau atollidega. Maanteid 49 550 km, raudteid 4040 km, kaubaveoks sobivaid sise veekogusid 1609 km. Turism: Aasta jooksul (11.2004 11.2005) külastas Uus-Meremaad 2 394 862 turisti, mis on 3,1% rohkem kui eelmisel aastal. Enim turiste saabus Austraaliast (875 157), Suurbritanniast (308 399) ja USA (215 880), mis moodustavad kokku 58,4% kogu turistidest. Keskmiselt kulutatakse päevas 125$ ja ühe reisi kohta 2 818$, kusjuures keskmine külastus kestab 19,4 päeva.
Raha on kogutud varasemalt pangas avatud arvelduskontole : VÄLJAMINEKUD SUMMA Pulmavanem: 10 000 kr Pruudikimp: 500 kr Pruudikleit: 4 900 kr Kingitused 1 000 kr teineteisele: Peigmehe 2 500 kr Rinnanõel: 50 kr 2 550 kr rõivastus: Pulmakutsed: 55kr/tk 21 inimest: 1155kr/21tk Abielusõrmused: 3141kr/2tk Graveerimin 200kr/1tk 3541kr/2tk e: Fotograaf: 2 000 kr Ansambel: 6 000 kr Toitlustus: 250kr/inime 22 inimest: 5500kr/22in ne
Lähtutakse kahest printsiibist: esiteks kuuluvad rangelt eri kategooriasse kerged ja kanged narkootikumid ning teiseks pole lahja kraami tarbimine mitte kriminaalne probleem, vaid oht ühiskonna tervisele. LISAD Fakte Hollandist: *Amsterdam on Hollandi pealinn. Seal on rohkem sildu kui ei 10 üheski teises linnas kogu maailmas. Neid on seal ühtekokku 550 tükki. Need on ehitatud linna paljudele kanalitele. *Vincent van Goghi peetakse nüüd üheks tuntumaks Hollandi maalikunstnikuks. Oma eluajal aga suutis ta maha müüa vaid ühe oma maali. Vincent van Goghi maal " Karje", mis on tekitanud palju tagasisidet. *Hollandis on 4 miljonit lüpsilehma, kes annavad aastas 10 miljardit liitrit piima. *Edami ja Gouda juustusordid on maailmas ühed tuntumad. Juustud kannavad
6. Loeng 6.4 Vesi 6.4.1. Vee funktsioonid Vesi on toitaine, mis on organismile vajalik nii biokeemilistest reaktsioonidest otseselt osavõtva reagendina kui keskkonnana. Mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimuvad ainevahetusprotsessid. Vesi kindlustab rakusisese rõhu e. turgori abil rakkude püsiva vormi ja kuju. Veevahetust reguleerib osmootne rõhk, mis oleneb peamiselt mineraalainetest, aga ka valkudest. Mida noorem on organism, seda rohkem ta sisaldab vett Organismi vanus Veesisaldus, % 3-kuune embrüo 90-93 Vastsündinu 77-80 Lapsed 65 täiskasvanu 60 Veel on termoregulatoorne funktsioon: Keemiline termoregulatsioon: vee suur soojusmahtuvus (temp. tõstmiseks kulub palju energiat) võimaldab säilitada kehatemperatuuri. Vee hea soojusjuhtivus võimaldab kiiret rakusisese temperatuuri ühtlustumist. Füüsikaline termoregulatsioon: higi teke, eritumine ja aurustumine. Higi aurustum...
Linnud on tugevasti spetsialiseerunud loomad, kelle luustik on oluliselt muutunud: soomused on asendunud sulgedega ja esijäsemetest on saanud tiivad. Tõenäoliselt soodustas looduslik valik ka nende isendite eelistamise, kellel oli kujunenud aju ja sensoorsed organid. Enamasti on nad varustatud ajuga, neil on hästi arenenud meeleelundid koos muust närvisüsteemist eristunud ajuga selgmise närvi esiotsas. Esimesed tõendid: fossiilsed leiud kambriumis: süstikkalalaadsete leiud üle 550 miljoni aasta vanad, s.o. 50 milj. aastat vanemad kui teadaolevad selgroogsed. Leiud on mittetäielikud ja seepärast raske täpset evolutsioonilist arengut nende abil tõestada. Enamus uurijaid arvab, et selgroogsete eellased olid toitumisviisilt filtreerijad, neil oli olemas kõik 4 keelikloomade omadust. Kaasaegsed süstikkalad on tõenäoliselt evolutsioonilise arengu kõrvalharu, selgroogsete eellased ilmselt sarnanesid rohkem mantelloomadele, eeskätt nende vabalt
Aasta keskmine õhutemperatuur on 5 ° C, kõige soojemaks kuuks on juuli (keskm. õhu - temperatuur 16,5 °C),külmeim on jaanuaris – veebruaris (keskm. t° kuni – 5 °C). Äärmuslikud temperatuurid on mõõdetud + 33 °C ja – 34 °C. Mere soojendav mõju tuleb esile sügisel – õhutemperatuur langeb alla 5°C oktoobri lõpus ja alla 0 °C novembri lõpus. Ka soojemad ilmad saabuvad varem, kui mujal mandri sisemuses. Aasta keskmine saemete hulk on 550 – 600 mm, sellest soojaperioodile (aprill kuni oktoober) langeb 400 mm ja külmale ajale (november kuni märts) 200 mm. Enam on sademeid augustis, märtsis on neid minimaalselt. Lumikate (vähemalt pool on lumega kaetud) tekib novembri teisel poolel, püsiv lumikate tekib jaanuaris ja kaob märtsi lõpus. Paksem lumikate tekib varjatud aladel – kuni 30 cm. Aasta keskmine tuulte kiirus on 5-6 m/s.Valdavalt puhuvad lõuna-edela-suunalised tuuled
10 74 5476 62 3844 82 6724 0 0 78 6084 11 20 400 46 2116 96 9216 38 1444 1 1 12 15 225 11 121 69 4761 75 5625 69 4761 xi 402 533 806 550 558 Rj=2849 2471 3359 3820 3604 xi^2 6 7 62466 2 4 Pj=195025 16160 28408 64963 30250 31136 Rj2
Beebi liigub lootevees aktiivselt ringi ning magab kindlatel aegadel. Kahekümne teine rasedusnädal Beebi keha kattev õrn rasvkude aitab juba sooja hoida. Kulmud, ripsmed ja sõrmed on välja arenenud ning kasvavad juuksed. Beebi võimleb aktiivselt käte ja jalgadega ning paneb käsi omavahel kokku. Kuju võtab nina. Kaelalülid on selgelt nähtavad. Kui beebi on poiss, on tema munandid formeerunud ja laskuvad munandikotti. Kahekümne kolmas rasedusnädal Loode kaalub ligi 550 grammi. Veresooned kumavad läbi kortsulise naha, andes väikesele kehale punakat tooni. Sõrmedele kasvavad küüned.Kuna ringiliikumiseks on kõhus veel piisavalt ruumi, võimleb beebi aktiivselt. Kahekümne neljas rasedusnädal Loode on ligi 30 sentimeetrit pikk ning kaalub 600 grammi. Süda lööb umbes 130 korda minutis ning seda saab stetoskoobi või väikese ultraheliaparaadiga kuulata.Kopsudes moodustub aine, mis aitab neil hingama hakkamisel avaneda
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25%, vesi 25% (2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel.) Mullatekketegurid : 1) lähtekivim, 2) kliima, 3) taimestik ja loomastik, 4) reljeef, 5) mulla vanus, 6) veereziim, 7)inimese tegevus. Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% ...
rahandusmagnaadid. Nad teadsid, et sõda on äärmiselt kulukas lõbu ning enamik riike, kes leiab end kellegagi kestvas konfliktis olevat, vajab rahalist tuge maailma pangandussüsteemilt. Nad on sunnitud laenama nii sõjaajal (relvatööstuse käigushoidmiseks), kui ka selle lõppedes (hävitatu taastamiseks). Laenude eest tuleb aga maksta kõrget intressi. Nii hõivatakse sõltumatute riikide majandusi… Kui 1923. aastal oli Punaarmees 550 000 meest, siis 19. augustiks 1939 oli neid 2 miljonit ja 21. juuniks 1941 5,5 miljonit + NKVD väed! Sõja alguseks oli Stalini käsutuses maailma võimsaim ja paremini relvastatud armee. Nõukogude Liit oli 1941. aastal ainuke riik, mis tootis rasketanke. Nende ülesanne oli murda läbi vastase kaitsest ja avada kergetankidele pääs saksa kiirteedele. 1940. a. juunist kuni 1941. aasta juunini loodi NSVL-is 61 uut tankidiviisi, igaühes 375 tanki .Samas astus Saksamaa 1939 .aasta
10 tundi kestnud lahingu ajal viidi piiramisrõngast välja naised, lapsed ja relvadeta mehed. Korrapärane taandumine sai võimalikuks vaid üksikute vastupanugruppide ennastohverdava tegevuse tõttu. Kautla piirkonnas toimunud lahingutes langes 29 metsavenda. Vastane kaotas surnute ja haavatutena vähemalt 150 meest. Metsistunud vastased põletasid maha Kautla talu ja viskasid elusalt tulle perepoja, teenijatüdruku ning viis talus olnud metsavenda. Suvesõjas hukkus ca 550 800 meest Saksa okupatsioonivõimud olid rahva relvastumisest ja omavalitsuse taastamisest ebameeldivalt üllatunud ning saatsid Eesti väeosad peagi laiali. Nad säilitasid siiski Omakaitse võitluseks rindest maha jäänud punaarmeelaste masside ja diversantidega. Suvesõjas osales 12 000 relvastatud meest metsavendadena, 33 569 meest Omakaitses, 2284 meest Eesti vabatahtlike üksustes ning 2000 meest Wehrmachti koosseisus.
jooksul. Milline on ülekande kiirus? A. 2.7 ml/tunnis B. 6 ml/tunnis C. 100 ml/tunnis D. 167 ml/tunnis 23. Kell 10:00 alustati 1 liitri glükoosilahuse ülekannet kiirusel 100 ml/tunnis. Praegu on kell 14:00. Kui palju lahust on alles jäänud? A. 200 ml B. 400 ml C. 600 ml D. 800 ml 24. Kell 15:00 alustati 1 liitri füsioloogilise lahuse ülekannet kiirusel 125 ml/tunnis. Praegu on kell 18:00. Kui palju lahust on alles jäänud? A. 375 ml B. 550 ml C. 625 ml D. 875 ml 25. Kell 13:00 alustati 1000 ml füsioloogilise lahuse ülekannet kiirusel 125 ml/tunnis. Mis kellaks on lahuse ülekanne läbi? A. 21:00 B. 22:45 C. 23:30 D. 00:00 26. Patsient peab saama 20 mg lorazepami lahustatuna 100 ml glükoosilahuses, kiirusega 3 mg/tunnis. Lahuse ülekande kiirus on A. 10 ml/tunnis B. 15 ml/tunnis C. 20 ml/tunnis D. 25 ml/tunnis 27. Maohaavandiga patsient peab saama 900 mg tsimetidiini lahustatuna 1 liitris glükoosis, kiirusega 56 ml/tunnis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
